Kuu, Kuu, kõversuu mõjutab häirekeskust ja teisi lugusid
- Häirekeskuse kõnede hulk sõltub päevast ja täiskuust
Vilja Kohler, PostimeesPeale palga- ja pensionipäevade annavad rohkem tööd ka täiskuuööd, mil helistavad nn püsikliendid. Päästekorraldajad tunnevad neid küll häälest, kuid ühtki kõnet ei tohi eirata, sest ka perutava vaimuga inimene võib olla hätta sattunud. Püsikliendid kurdavad näiteks kummaliste häälte või naabrusest tuleva kiirituse üle.
- Kuu mõju uurimusest
Ilmar Raidna, kronobioloog, Õpetajate Lehe lugejakiriLunaarsete tsüklite mõju (uurimi ne) kuulub tabuteemade hulka. Kui keegi püüab selles vallas midagi uurida, on kritiseerijad kohe platsis. Sest nemad – kaasa arvatud UNESCO kõrged, stagneerunud ametnikud – on otsustanud negatiivselt suhtuda. Nemad teavad igasuguste uurimusteta, et Kuu ei saa Maa loodusele mõju avaldada. On uurimusi, mis ei ole lihtsalt kontrollitavad ja järgitavad ning mille tegijad on naeru vääristamise kartuses oma töö laiemast tutvustamisest loobunud.
- Jogurtibakteritest pole mingit kasu?
Pamela Eesmaa, Naistemaailm.eeEkspertide hinnangul pole reklaamlausetel, nagu head bakterid võitlevad halbadega, mingit tegemist reaalsusega. 2006. aastast on EFSA keelustanud mittetõestatud tervisekasu informatsiooni levitamist reklaami eesmärgil.
- Algas üleriigiline gripivastane kampaania
Delfi“Gripist hoidumise kuldreeglid on lihtsad,” ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. “Meelde tuleks jätta neli põhitõde, nendeks on: pese käsi, köhides või aevastades kata suu, haigestunud inimesega hoia vähemalt meetrist distantsi ning haigena jää koju ja helista arstile.”
Vt ka gripivastu.ee
- WHO eksperdid kinnitavad seagripivaktsiinide ohutust
PM Tarbija24Kõik raportid, mis seni kas kliinilistest katsetustes või suurematest vaktsineerimiskampaaniatest saadud on, on näidanud, et ohutusega ei ole muret rohkem kui tavalise gripivaktsiini puhul.
- Ravi grippi toiduga!
Naistemaailm.eeIlmselt oled eelnevatel aastatel astunud gripile vastu tablettidega, kuid ei tasuks siiski unustada, et ka Emake loodus on meile päris mitu gripivastast toiduainet kinkinud.
- Nalja nabani: Eesti apteekrite kogutud killud
PM Tarbija24Beebihäda pillid…
Üks täiskasvanute nohu palun!
Midagi nina vastu…
Selliseid vitamiine palun, kus oleks seda ultravioletkiirgust sees…
Palun 1 libastumisgeel… - Kohtumised oma kaitseingliga
ÕhtulehtSuhtlemine oma kaitseingliga tekib aastatega, kui endaga vaimset tööd teha.
Pärast seda, kui esimest korda kohtusin bioväljade tikkija Lille Lindmäega ja ma avastasin endas pildilise nägemise, nagu see on koertele ja hobustele omane. Sellest järeldan, miks ma nii hästi klapin hobuste ja koertega.
- Hingedepäev vaimu pealetungi all ehk kuidas kaoses surfata?
Crystal Ra Laksmi, DelfiMe ei saa eitada, et kogu maailm on suurte muudatuste keerises. Mateeria ja vaim hakkavad sulanduma ja kõik protsessid on läbinähtavad.
Olin hiljuti Tromsö alternatiivmessil ja seal tegin oma kehale kvantmeditsiini testi.
Võtkem kas või mikrokiip, mis kaitseb mobiilikasutajaid tervisekahju eest, mida see tavaliselt tekitas.
- Miks ma ei usu surma?
Manona Paris, DelfiNing jah, ma ei tunnista endiselt surma, vaid näen selles 21-grammise hinge kesta vahetust.
- Ema süüdistab haiglat oma poja surmas
PM Tarbija24Ajakirjanik Anneli Rõigas süüdistab Põhja-Eesti regionaalhaiglat oma pojale selliste kannatuste põhjustamises, mille tagajärjel poeg elu kaotas.
Vägivaldne eutanaasia ehk üliraskesse seisu sattunud patsientide elu lõpetamine arstide hooletuse abiga on vähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses täiesti tavapärane nähtus, mille vajalikkust püüdsid mulle nende kolme nädala jooksul selgitada viiel korral kokku koguni kuus PERHi arsti, keda ei hoidnud tagasi isegi teadmine, et ma polnud mitte üksnes oma poja elu eest võitlev ja kõik need nädalad oma poja kõrval haiglas veetnud ema, vaid ka rahvusvahelises pressis kirjutav ajakirjanik kultuuriruumis, kus vägivaldset ehk patsiendi nõusolekuta tehtavat eutanaasiat peetakse tapmiseks, mitte armu andmise teoks nagu arvab osa PERHi arste.
Pildiline nägemine on üks ebatavaline nähtus küll. Kõik tavalised inimesed näevad teadupärast piltide asemel ainult rohelist kanas kirjutatud teksti, mida maailmasse veergude kaupa ülevalt alla juurde tuleb.
Taas üks võimalik nätakas njuueidslastest “mõtle positiivselt” gurudele ja Saladuse-Kaidodele, et nende elutõed ei pruugi olla kooskõlas empiiriliste vaatlustega:
Negatiivsetest mõtetest võib olla kasu
Selle viimase loo juures oli eriti õõvastav mitte lugu ise (mille autoriks tragöödia üle elanud ajakirjanik, kelle emotsioonidest võib aru saada), vaid see, et seda üllitas end kvaliteetajaleheks pidav ajaleht hea ajakirjandustava peale vilistades (vähemalt sellisel kujul, nagu lugu algselt, kell 12.44 ilmus; praegune sissejuhatus on lisatud hiljem, ära on võetud haiglatöötajate nimed, aga senini puudub vastaspoole kommentaar). Põhimõtteliselt heideti üleriigilises ajalehes konkreetsetele inimestele mõrvasüüdistusi, mida ei tee palju paremaks see, et uuel kujul on konkreetsed nimed ära jäetud. Kuidas on ajakirjandusest, rahvavalgustajast saanud kohtumõistja? Õudne.
@Martin Vällik – Ammu teada-tuntud tähelepanek, et igasugune negatiivne mõjub positiivselt… just negatiivne maailmatunnetus paneb tihti tegutsema selles suunas, et ennast august välj rabeleda. Positiivne maailm, kus mured puuduvad, on stagnatsioon, arengu seisak.
Libateadlane toitumisest:
Magus suhkur peidab endas mõrusid ohte
Kristi Ehrlich, Virumaa Teataja
Ain-Elmar Kaasik: teadustulemuste rakendamisel on piirid
Selle toitumisnõustaja kvalifikatsiooni kohta annab infot
varasem artikkel:
Postimees katsub eilset faux pas‘d siluda: Räägi oma lugu: millist kohtlemist oled haiglates kogenud?
Kohus: Itaalia koolid peavad klassiruumidest krutsifiksid maha võtma
Ott Heinapuu, Eesti Päevaleht
Artikkel kirjutab:
Kurb küll, et autor toitaineid ei tunne. Isegi Wikipedia kirjutab:
Suhkur läheb süsivesikute (carbohydrates) lahtrisse. Rafineerimine suhkru toitaineks olemist ei mõjuta.
Temaatiline aknapilt ka: http://pakkun.mirky.net/~dig/G.....202712.png
Loomulikult on “toitumisspetsialisti” edasine jutt “valgest jahust” samamoodi jabur. Võib-olla selgitab selle nähtuse põhjused ära teine Google otsing, mille tulemuste õige tõlgendus mulle veel päris selge pole: http://www.google.com/search?q=Marika+Blossfeldt
Postimees peab ka oma jao saama. “Toitumisspetsialisti” jutule eelnevad rubriigi uudised on:
Ilmselt on tegemist kuritegevuse rubriigiga.
Kuna artikkel ühtki koeravileterminit nagu “vaktsiin” või “ravim” ei sisalda — kõige lähedasem artiklis esinev sõna on ilmselt “insuliin”, mis aga üksi esinedes uhuulastes sügavaid tundeid äratavat ei paista —, on kommentaarid vahelduseks asjalikud. Mul on kiusatus esile kergitada neid kommentaare:
dig ütles:
Parim „rubriigi uudis”, mida ma elaes näinud, oli uudise „Pirita kloostri preester Vello Salo sai paavsti kõrgeima aunimetuse” järel, nimelt selline.
Uuest gripist pääsu pole
Aime Jõgi, Postimees
http://forte.delfi.ee/news/tea.....d=26679287
Balti piiskopid muretsevad samasooliste abielude pärast
Vaesekesed küll, mure neil nii suur, et läheks või appi.
Evangeelium ja ajatu? Pole sel evangeeliumil vanust kahte tuhandet aastatki, mis ajatusest nad pobisevad? Enamus Rootsi kirikutegelasi leidis, et vabalt võib homoseksuaale laulatada. Kas nemad on Balti piiskoppide arvates nüüd vähem kristlased?
See on tore! Toetagu nad ka oma kaasinimesi, kes juhtumisi homoseksuaalsed on. Läkitatagu nende poole evangeeliumi rõõmusõnum, et kedagi ei jäeta ilma osadusest lihtsalt seepärast, et ta mehena meest või naisena naist armastab. Mida küll Jeesus ütleks? Homoabielude lubamine on just samm inimväärsema elukeskkonna poole.
Minu teada ei ole Baltikumis omasooiharaid kristlikust osadusest välja arvatud.
EELK uudised:
Lauseehitus on siin lõigus küll veider, aga mõte on vist ikka selles, et taaskord tõstab kirik oma institutsiooni kõrgemale inimesest, kuigi võiks ju olla sedasi, et kirik teenib inimest. Sarnane värk oli omal ajal ju mustanahalistega – osad usulahud ajasid väga aktiivselt võrdsete õiguste asja, osad jälle ei suutnud Aafrika päritolu inimesi kuidagi inimesteks pidada kuni päris hiljutise ajani.
Jah, Rootsis arutasid kirikuisad seda asja aastakümnete kaupa. Meie omad pole diskussiooni ilmselt veel alustanudki. Osadel kohalikel juhtidel paistab olevat tugev rooma-kalle, mis pigem tähendab varsti hoopis tugevamate homofoobsete avalduste väljendamist. Aga las nad kohalikud kirikud marginaliseerivad end edasi, mul teinekord jälle hea nende tobeduse üle itsitada.
Huvitav-huvitav, kohtumise eelteates selline asi:
Eesti piiskop: Kurat, need rootsi peded on ikka täitsa ära pööranud!
Läti piiskop: On jah, mina ei taha nendega enam midagi tegemist teha. Lõpetame suhted ja asi tahe.
Leedu piiskop: oot-oot, sõnastame selle ikka kuidagi viisakamalt, räägime oikumeeniast, traditsioonist ja kristlikest väärtustest…
Eesti piiskop: mis oikumeeniast siin juttu saab olla, kui Rootsis need soodoma sigidikud ja komorra kaagid jeesuse ees üksteist ilastama hakkavad!
Läti piiskop: Ei jah, ei mingit värki enam nende rootslastega! Peded, öäk! Lesbid, nõu vei!
Leedu piiskop: aga räägime inimväärikusest ja elukeskkonnast, meil on ju õigus nõuda inimväärset pedevaba elukeskkonda, paavst ju ütleb ka nii, aga tänapäeval ei saa me ju enam niisama rusikaga lauale lüüa, vaid peame veidi kavalamalt asju seadma. Lisaks polnud Rootsiski kõik sama meelt, nendega peaks ju ikka sidet hoidma.
jne
Loeme avaldust ennast ikka ka:
No näedsa. Üsna ultimatiivne, kas pole. “Ei saa tunnustada üksteise kiriklikke ameteid” tähendab ju seda, et kui siinsele homofoobile ei meeldi Rootsist tulnud homoseksuaalne kõrge ametikandja, kes on tulnud näiteks oikumeenilise koostööleppele allkirja andma, kas siis lahkutakse lauast?
Einoh, las jooksevad, mis mul sellest, aga on naljakas ette kujutada Põderit otsustavalt laua tagant püsti tõusmas ja kuulutamas, et “sinuga, pede, ma kokkuleppeid ei sõlmi!”
Nüüd on jõudnud otsapidi ka juba sellistele lehtedele.
“Arst.ee on Eesti suurim meditsiiniportaal. Siit leiate uusimaid uudiseid ja ekspertide artikleid, asjatundlikke nõuandeid arstidelt, põhjalikku teavet haiguste, ravimite, raviasutuste ja palju muu kohta”
Martin Vällik ütles:
Igasuguseid kallesid ja kaldeid tean, aga seesugust ei meenu. Kes või mis?
circles ütles:
Artikkel on ilmselgelt palju ja muu.
Artikkel pole eestikeelne ja ei pärine siinsest meediast, aga võib ometi huvi pakkuda neile, kes võitlevate ateistide tegemistega end kursis vaevuvad hoidma.
Endine fundamentaalevangelist mõlgutab mõtteid selle üle, kui sarnased on marukristlaste ja pop-ateistide retoorika ja propagandameetodid:
http://www.alternet.org/belief.....age=entire
@Mart K. –
Hannu Lauerma on kirjutanud leheküljel 106 oma raamatus Usk, lootus ja ohtlik bluff (minu esiletõste):
Vaatasin ühe silmaga Sinu viidatud artiklit. Esmamulje järgi emotsionaalne tekst kubiseb tsitaatidest, mida pole kinnitatud isegi viidetega allikatele. Selleks, et veenduda artikli autori sõnade tegelikkusele vastavuses, ei pea ma kõiki viidatud allikaid läbi lugema, aga kui mul tekib kahtlus artikli autori tõlgenduses, siis oleks hea näha lehekülge, mida tõlgendatakse.
Tsitaat artiklist: “Nevertheless, Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people.” /”Sellegipoolest usub Dennett, et religioon võib olla imeline asi paljudele inimestele.”/ Ma ei oleks nii julge, et väita kedagi midagi uskuma, kuni ta ise sellest otsesõnu ei räägi või ei kirjuta. Demagoogia üks võtteid on kontekstist välja rebitud tekstiosade interpreteerimine endale sobivas võtmes. Kas Dennett või keegi muu, kellest artiklis jutt, ka tegelikult midagi taolist on väitnud või uskunud nagu artiklis kirjutatakse, pole võimalik kindlaks teha. Tegu on minu silmis blufiga. See käib terve artikli kohta.
NaisteMaailma eksperiment nr 1- kuidas me läbisime auratransformatsiooni
Naistemaailm.ee
@salvey – Juhin tähelepanu, et siin on üks viga – kõrge rasvasisaldusega piimatooted kipuvad olema just VÄHEM töödeldud, seega siis “whole food”, ja seega peaksid (ja tegelikult ka on, kui passiivse eluviisiga inimene neid just kilode ja liitrite viisi igapäev näost sisse ei aja) olema tervislikumad. Nullprotsendise rasvasisaldusega piimast on eraldatud piimarasv koos rasvlahustuvate vitamiinidega, neist D-vitamiin on samaaegselt vajalik kaltsiumi imendumiseks, seega pole sihukese lurri joomisel mingit mõtet. Mõned tootjad on aga kavalad – kirjutavad pakile: rasvata piim (0%), lisatud vitamiine ja kaltsiumi :)
kirjelduste põhjal arvan, et tegemist on sugestsiooniga, põhilise teeb ja positiivse eelhäälestusega ja aldis klient ise ära.
paljud psyhhoteraapiad töötavad sel põhimõttel, siis on vaid nimetustega lisatud värvi, ikka hoiaku loomiseks ja sobiva kliendi väljapeilimiseks.
ei ole kuidagi kahjulik inimesele. kui inime usub endasse, on heas toonuses – loogiline, et siis õnnestub nii mõnigi asi. keha lõõgastudes ju mõtted selgivad.
sry, vead! peab olema
põhilise teeb ju ……
ja
.. siin on vaid nimetustega …..
ajeke ütles:
“Ma ei viitsi järele uurida” ja “mind ei huvita” ei tähenda päris sama mis “pole võimalik”.
Artikli autor väidab end tsiteerivat Dennetti raamatut. Kui teoses tegelikult selliseid mõtteid ei leidu, on tegu muidugi valetamisega… aga miks peaks automaatselt eeldama, et autor tingimata valetab? Kas sellepärast, et Dawkinsi vaimukas võrdlemine religioossete rahaveskimeestega puudutab liiga hella kohta?
Saaksin sellest väitest aru, kui tegu oleks teadustööga. Aga arvamusartikkel on “bluff” täpsemalt kuidas? Mina näen ainult üht võimalust arvamusega bluffimiseks: tuleb väljendada arvamust, mida väljendajal tegelikult ei ole.
Artiklist huvitusin ja seda jagada soovisin eelkõige sellepärast, et see käsitleb (minu meelest piisavalt mõtlemapanevalt) teemasid, mis on viimasel nädalal siin veebiski tulised olnud. Ma ei väida, et mu arvamus igas punktis Schaefferi omaga kokku langeb, aga mõne mehe üleskutsed religioossus kui kasutu rudiment halastamatult inimloomusest välja juurida kostavad ka mulle mõnevõrra ebamõistlikud.
Mis siin kõike ülejäänut puudutab – mul tekkis kohe hulk mõtteid ja assotsiatsioone. Esiteks, kuu mõjust. Miks lp kronobioloog arvab, et Kuu mõju uurimine on tabu? Keegi ei väida, et loodeid ei eksisteeri. Mina olen kauges nooruses lugenud väga huvitavat raamatut bioloogilise kella uurijatest ja uuringutest (ilmus sarjas “Mosaiik”) – seal olid lunaarsed, semilunaarsed, tsirkaadsed jne tsüklid kenasti sees. Nt kuidas paloolouss tõuseb veepinnale paljunema just teatud Kuu faasis. Aga ma väidan, et neil uuruingutel pole midagi suurt pistmist uurimustega, kus hinnatakse liiklusõnnetuste arvu täiskuuööl ja kuu loomise ajal. Ma siinkohal tõestama ei hakka, kuigi mul on mõned mõtted selles osas. Näiteks kasvõi see, et maast-madalast õpetatakse meile, et me peame olema täiskuu ajal kuidagi teistmoodi – eks siis nii mõnigi tunnebki ennast teistmoodi. Rääkimata sellest, et täiskuu on ilus ja “paneb” loova vaimuga inimesel fantaasia lendama ja tunded tormlema (kronobioloog kirjanik Pervikust).
M. Blossfeldti väited ajasid mind päris nutma. Asjad, mida me õpetame lastele põhikoolis, on sellest inimesest ja tollest ajakirjanikust suure kaarega mööda käinud. Artikli kommentaarid olid võrreldamatult sisukamad kui too artikkel. Kas meie ajakirjanikel puudub igasugune loodusteaduslik haridus, mida ju meie koolides veel kohustuslikuna jagatakse (vastupidiselt USA-le, mis paistab intervjueeritava väidetest), et tal pole tekkinud kahtlusepojakestki, kas neil sõnadel ka mingisugust tõsiuseltvõetavat sisu on. Oleks ju võinud küsida mõne teadlase käest, neid meil nii TTÜ-s kui TÜ-s piisavalt.
Arst.ee lehel pole ehk päris arstidega väga palju pistmist, vaja oleks teada, mis seltskond artikleid üles riputab. Analoogne juhtum väravaga Bioneer, kust leiame läbisegi asjalikke artikleid, homöopaatoat, refleksoloogiat, kristallijama jne. Toimetaja pole endale võtnud kohustust artikleid kriitiliselt hinnata. Pahviks lööb muidugi nt selline lõik:
Üks Youngi tuntumatest avastustest on ülekaalulisuse seotus organismi ülihappesusega. Liialt happeline organism hakkab tootma rasvarakke, mis transpordivad happed eemale elutähtsatest organitest, et neid kahjustumisest säästa. Järelikult on rasva kogunemine organismi kaitsereaktsioon happelisuse vastu. Muutes organismi leeliselisemaks, langeb kehakaalgi.
Organismi nimetamine happeliseks/leeliseliseks näitab ära, et lause moodustaja ei tea halligi organismi kui terviku toimimisest, ja inimese ainevahetusest. Katsuks õige defineerida näiteks selise eluliselt olulise mõiste nagu homöostaas,mida meile selgitab õpetaja põhikooli bioloogiakursuse raames.
Kaitseingli-luulutajatele aga tuletaks lihtsaltmeelde: maailmas elab ligi 7miljardit inimest. Kas teil on natukenegi ettekujutust, kui palju iga päev sureb ainuüksi lapsi haiguste, nälja, õnnetuste, sõjategevuse, seksuaalse ärakasutamise jne tõttu? Kus olid nende kaitseinglid? Või oli asi selles, et nemad ja nende vanemad ei olnud kuulanud Crystal Lakshmi Ra (miks mitte Pepi II või muu vahva egiptimaa nimi?) jt ingliluulutajate loenguid?Mis maksavad ometi vaid tühised 8 tuhhi per naase! Preilid-prouad ja härrad võiksid võtta teadmiseks, et nad pole mitte maailma naba ja nende juhuslik pääsemine toimus just siis, kui kusagil juhuslikult vägistati 4-aastast last ja kusagil juhuslikult lõigati loodet ema kõhust mahamüümiseks välja. Andke andeks emotsinaalsus, aga selline egotsentrism ja lauslollus ajab marru. Lähen joon suhkruvett… mida suurel osal maailma lastest kunagi ei õnnestu juua, sest neil pole kaitseinglit ja keegi ei tiki nende aurasid…
Auratransformaatorite koordineeritud rünnak on alanud!
Kiiresti fooliummütsikesed pähe ja püramiidi alla peitu.
Selgeltnägija Kristiina Raie: unistused teevad teoks kirg ja hirm
Kaja Roomets, Õhtuleht
Ma ei tea, kes on need naised, kes seda jama loevad – ma olen naine ja lugesin säherdust jama õhinaga siis, kui olin 14-15. Olles piisavalt “Paradoks B” ja “Universum”-tüüpi sopakaid lugenud, sain aru, et jama on ikka jama ja aina jamamaks läheb, kuna artiklid koosnesid valdavalt täiesti seosetust sõnamulinast, mida kaunistasid keerulised terminid (nt hüper-kvantgeomeetriline negatiivne võnkesagedus peenenergia ülemistel tasanditel). Ma olin füssitunnis liiga hea kuulaja ja kodus liiga hea “Horisondi” lugeja. Muide, oli see ENSV mis ta oli, aga raamatupoest oli võimaliksaada paäris palju põnevat ja asjalikku populaarteaduslikku lugemist, seejuures väga hästi kirjutatud ja väga hästi tõlgitud. “Mosaiigi”-sari näiteks. Praegu on asi ikka nii nutune – mina annaksin umbluu auhinna meie surepärastele kirjastustele, mis tonnide viisi seda soppa klantspaberil välja paiskavad. Vaadake nt siia. Mina mõistan vaimsuse all küll midagi muud. Ja kui seesinane kirjastus saatis koju bukleti, siis rubriigist “Teadushuvilisele” leidsin kaks raamatut – “Kvantedu käsiraamat” ja “Uskumused ja bioloogia”. Vahva, kas pole?
Aga koledam asi veel juhtus mul kodus. Minu laps tuli koolist uute teadmistega – klassijuhataja oli käinud koolivaheajal kursustel ja rääkis 3. klassi lastele feng shuist (“kus kass magab, seal on voolud”) ja veesoontest. Ma ütlesin lapsele, et tjah, su õpetajal on vist palju vaba aega, kui sellistel kursustel käib. Et kas meie vannitoa põrandas ja meie kaminas on ka voolud, et kass nende peal magamas käib? Ja tugitoolides? Laps hakkas naerma. Aga mina olen kurb, sest ma arvasin, et meie õpetajad on targemad ja kasutavad oma kohustust täiendkoolitustel osaleda natuke paremini – käies nt kasvõi Looduse Omnibussiga ekskursioonil, et õppida taimetundmist.
PS Olen ise kah õpetaja… :(
Mart K. ütles:
Jahah, pole seda väitnudki, et tähendaks. Näib, et Sinu interpreteerimisvõime kuhtus akadeemiliseks tõlgendamiseks minu väljendi “pole võimalik” puhul ja puhkes õitsele kellegi teise arvamuse puhul. Ehk minu arvamusest sai kuiv väiteid sisaldav akadeemiline analüüs, aga Sinu viidatud artiklist arvamuslugu, mida peaks “võitlevate ateistide tegemistega end kursis” vaevuda hoidvad lugema?
Eelnevat vastukommentaari ajendas mind kirjutama arusaam, et seesuguseid põhjendamata arvamusi on veeb täis, nii nagu ma Lauermat tsiteerisin. Ilmselt libises selle tsitaadi mõte Sinust mööda. Ehk Sinu viidatud artikkel ei ole kuidagi valgustavam minu jaoks kui selgeltnägija N. intervjuu või tema tohutut elukogemust kirjeldav raamat (mõistagi pole ma kumbagi lugenud, raamatu ostmisest või teistele soovitamisest rääkimata). Seesuguseid põhjendamata arvamusi on kahtlemata huvitav lugeda, aga nende väärtus on minu silmis endine ehk olematu. Keegi tundmatu võtab vaevaks arvata? Ja siis? Arvaku terviseks! Ei näe selles mitte midagi mõtlemapanevat, et inimene arvab. See on meeldiv, aga meeldivam oleks, kui ta mõtleks, enne kui arvab.
Väitku terviseks, taas kord! Minu poolest kas või issandat jumalat ennast. Ega ma eeldagi automaatselt, pole mingi robot, vaid siis, kui inimene tõlgendab tsiteeritavat. Tõin selle kohta näite. Vist ei olnud arusaadav? Samuti on artiklis hulgaliselt kärbitud tsitaate. Enam ei eelda, vaid juba kahtlustan, et tegu on meelevaldselt ja kontekstist väljarebitud tsitaatidega, mida on ilmestatud autoripoolse emotsionaalse tekstiga.
Ma ei ole kindel, et autor ei võitle tema peas tekkinud viirastustega. Muretseda endale sellepärast üks või teine teos ja otsida, mis ärgitas või ajendas üht veebikirjanikku midagi arvama ja millistelt lehekülgedelt ta selleks materjali kokku kudus, ei viitsi tõepoolest, siinkohal on Sul õigus. Iga arvajat ma nii heaks ei pea, et tema sõnu ja mõtteid kriitikavabalt omaks võtta või midagi mõtlemapanevat neis leida. Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast, ei pea kedagi tsiteerima ega allikatele viitama seejuures. Piisaks Mart K. isiklikust tõlgendusest.
bluff ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade, osav eksitav käik
.bluffima blufiga eksiteele juhtima. ▪ Nii halbade kaartidega peaks bluffima
Arvasin nägevat seost konkreetse arvamusartikli ja blufi vahel. Nii ka kirjutasin: “Tegu on minu silmis blufiga.” ja üldistasin: “See käib terve artikli kohta.” Ei tohiks väga raske aru saada olla? Kui on, siis on viga minus, aga ma kardan, et see on parandamatu.
Lille Lindmäe uurib biovälja saladusi
Malle Toomiste, Saladused –> naistemaailm.ee
Taaskord sõnade “teadus” ja “teadlane” liialt loominguline käsitlemine.
Ei anta mingit armu mu vaesele huviastronoomi hingele :(
Ei vähemat kui bioväljavärk arstikoolitusse:
Vabandust, korraks veel. Ennist jäi vastamata küsimus:
Lühidalt – ei. Pikemalt – ma ei lugenud artiklit süvitsi ega pinnapealselt. Klikkisin Sinu antud lingil, tuvastasin kaks mulle tundmatut nime, hulgaliselt jutumärke ja nokkisin välja ühe lause, kus autor väidab kedagi midagi uskuvat, kinnitamata oma sellekohast arvamust tsitaadiga, mida muidu paistab jaguvat rohkem kui autori omapoolset teksti. Tegin sellest kohast kopi-peisti ja kirjutasin siia, mis ma asjast arvan.
Kui keegi kirjutab, mida mina usun, siis saan see olla kas mina või mitte keegi. Oma mõtete teise pähe projitseerimine ei ole minu jaoks vaimukas ega huvitav, seetõttu jättis paljugi vaimukat antud (lugemata) artiklis mind puudutamata. Kirjutanuks autor “seems to believe” /näib uskuvat, arvavat/, “as I understand” /nagu ma aru saan/ või midagi taolist, võibolla siis… Aga vaimukusi loen ma mujalt:
ja
:P
ajeke ütles:
Kuna artikkel tundus mulle huvitav, siis ma arvasin, et see võiks huvitada ka teisi. Vabandust, enam ei tee.
Ma ei ole enda arvates midagi ei kuivaks tõlgendanud ega kohustuslikuks kuulutanud. Kui mitteteaduslikule meediale viitamine on bluffimine ehk eksiteele viimine, siis on ju sama kohatu ka Eesti peavoolumeediast nopitud artiklite kajastamine skeptik.ee-s — ehk siis see, mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on.
Ei libisenud; ma lihtsalt ei saa aru sellest põhjendamise-nõudest. Artikli autor tsiteerib ju teisi autoreid, tsiteerib nende esinemisi meedias ning võrdleb fundamentalistliku usupropaganda osaliselt sarnaste võtetega. Ma kahjuks ei ole sügavamalt tuttav teiste autoritega, aga Dawkinsi puhul ei täheldanud ma küll mingisugust faktiväänamist. Kõik ütelused on kontrollitavad. Mida siis veel peale algallikate vaja on, et arvamus tunduks põhjendatud, mitte mõtlematu ja alusetu laim???
Ma saan aru, et antud artiklit ja fiktiivset intervjuud selgeltnägijaga N ühendab peamiselt see, et Te pole kummagagi tutvuma vaevunud ega kavatsegi seda teha, mis aga ei takista lahmimast. Kui teksti mitte lugeda, siis see tõesti ei saagi kuidagi valgustav olla. Mina leidsin sealt muu hulgas näiteks mõnede autorite ja teoste nimed, millega kavatsen end põhjalikumalt kurssi viia. Aga, nagu ma aru saan, tühipaljas arvamuse avaldamine, isegi kui see ajendab filosoofilisi küsimusi varem proovimata nurkade alt analüüsima ja raamatuid hankima, ei saa üldse kedagi kunagi valgustada. Sest niikuinii on eesmärk lugejat petta.
Äkki vaevute seda arvamust põhjendama? Ma mõistanb, et tutvumine kaaskodanike arvamustega, eriti sellistega, mis ei sisalda eelretsenseeritud teaduslike algallikate loendit, on Teie jaoks väga alandav, aga ehk saaks lahmimise vahele mõne tõestuse selle kohta, et arvaja Schaeffer ei mõtle sugugi, enne kui ütleb?
Ei, tõesti ei olnud. Teie tekstist on minusugusel harimatul põrsal üldse rase aru saada, aga ma vähemalt proovin mitu korda, kui esimene kord tundub seosetu jamana.
See tähendab, Te ei vaevu kontrollima, kas tsitaadid ikka on kontekstist rebitud ja artikli autori poolt meelega moonutatud, aga kahtlustamast see ei takista? Sest inimene, kes julgeb ettevaatlikult kahelda Teise Laine esiskeptikute mõnedes väidetes või arvustada nende enesepromo-meetodeid, lihtsalt peab olema valelik idioot?
Näiteks Bill Baheri intervjuu Dawkinsiga, mida ma polnud varem näinud ja täna selle artikli peale ära vaatasin, on sõna-sõnalt selline, nagu artiklis kirjeldatud. Aga see muidugi ei tõesta veel midagi — küllap laimajast autor lihtsalt segab vett, et kõiki tsitaate kontekstist ei eemalda ja vääratel alustel enda hobuse ette ei rakenda.
Mis poolest siis minu arvamus rohkem põhjendatud või vähem teadlikult valelik propagandatrikk on?
Ma pigem ei julge siin üldse enam midagi arvata, kui see nii palju pruuni vahtu üles klopib. Pahatahtliku räuskamise kuulamine/lugemine masendab ja muresid pole ka maailma kõige õnnelikumal olendil kunagi liiga vähe.
Kahju, et nii läks.
ajeke ütles:
Ühest küljest sain vist aru. Lauset “Dennett believes that religion can be a wonderful thing for many people” saab tõeväänamiseks nimetada ainult juhul kui Dennett sellist uskumust väljendanud ei ole. Võimalik, et ei ole ja Schaeffer on talle taolist usku väljendavad sõnad vägisi suhu surunud. Võimalik; ma ei saa seda hetkel kontrollida, kuna mul pole Dennetti teost.
Samas on sama asja veidi teiste sõnadega väljendanud ka R. Dawkins — umbes, et ta ei vaidle vastu, et usk võib inimestele pakkuda suurt lohutust, inspiratsiooni ja jõudu raskuste trotsimiseks, aga kuna see rajaneb irratsionaalsetele alustele, on aeg religioon inimkonnast eraldada. Kui on vaja, leian isegi lingi videole, ma arvan.
Mis puutub aga enda sõnade teiste pähe projitseerimisse, siis seesama Dawkins on taolise tegevuse poolest suisa kuulus (mitte, et see midagi vabandaks). Ta on mitmel pool korduvalt väitnud väga enesekindlalt, et teadlased, kes on avalikkuses väitnud end usklikeks (nagu näiteks Newton), tegelikult usklikud ei olnud. Isegi kui pole mingeid tõendeid vastupidise kohta — ma saan aru (võib-olla valesti), et tema loogika kohaselt ei saa teadlane lihtsalt usklik olla, sest siis ta ei oleks teadlane.
Ehkki Teie kriteeriumide kohaselt tähendab selline jutt tõenäoliselt andestamatut, karistamisväärselt vaimuvaest valskust, näen mina selles isegi teatud loogikat. Võib-olla mitte nii palju, et seda sama kindlalt väita kui Dawkins, aga hüpoteesina on see täitsa söödav.
@Mart K. ütles:
Tee ikka :) Teised pole ju protesteerinud ja ega ajekegi muarvates protesteerinud selle üle, et sa artiklile viitasid. Huvitavaid leide on ikka hea teistega jagada, missest, et kohe takka ei kiideta.
Minu arvates polnud ka sellel artiklil häda midagi. See, et Dawkins demagoogitseb, ei tohiks kellelegi uudis olla.
@Mart K. – vaata ka, mida PZ Myers Schaefferi loo kohta arvab:
Frank Schaeffer throws the ‘atheist fundamentalist’ bomb
ajeke ütles:
Mulle tundub Schaefferi referaat enam-vähem adekvaatne. Millest Schaeffer juttu ei tee, on Dennetti põhisõnum: usk on looduslik/loomulik nähtus nagu iga teinegi. Seega saavad usk ja sellega seotud fenomenid olla eriteaduste uurimisobjektiks. Usuliste fenomenide pulkadeks lahti võtmine annab võimaluse midagi toksiliste meemidega ette võtta.
Dennetti raamatutest on “Breaking the Spell” kõige lihtsam ja kõige laiemale publikule mõeldud. Nii et kui Schaefferi jutt millegi poolest häirib, siis ei tohiks selle ülekontrollimine raamatu lugemise teel kuigi keeruline olla, eksole :)
Dawkinsi referaati ei viitsinud üle kontrollima hakata. Mõne tema parema raamatuga, näiteks “Blind Watchmaker’iga” võrreldes, oli “The God Delusion” selge ajaraisk. Ja Hitchensi pamfletist suutsin esimese hooga läbi lugeda ainult esimesed poolteist peatükki. Eks ma üritan kunagi veel…
Mart K. ütles:
Nii, mis kohas täpsemalt ma viitamist mitteteaduslikule meediale bluffimiseks nimetasin? Väitsin bluffi nägevat vaid konreetse Sinu poolt viidatud artikli enda kohta. Ega ma ei pea kordama? Loed seda postitust ise veel korra?
Ei tsiteeri, väidab end tsiteerivat. Kas kordan seda kohta, kus võib väita end tsiteerivat issandat jumalat? Jäi arusaamatuks? Ma ei ole artikli autor ega toimetaja, vaid lugeja, seega ei lasu algallika väljaande ja vastava lehekülje tuvastamise kohustus minul. Tegu ei ole tsitaatfraasidega, mis oleks laiemale lugejaskonnale tuttavad või käibesse läinud väljenditega stiilis “Armas on Platon, aga tõde on armsam” (Arhimeduus).
Võibolla tõesti, aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksin mina autori või toimetaja eest selle töö ära tegema.
Ei tasu ärrituda ega nii emotsionaalseks minna. Pole veel nimetanud selles loos midagi mõtlematuks ega alusetuks laimuks. Väljendasin vaid oma arvamust. Kas ei tundunud piisavalt vaimukas või on mingi koht liiga hell? Aga siis võib minu kombel lugemata jätta või vähemalt mitte süveneda. Tõsi küll, seda viimast ma oletaksin Sinu puhul küll, st Sa ei ole suutnud minu teksti süveneda. Selle asemel oled loonud oma peas kellegi pahatahtliku “ajekese” konstruktsiooni ja võitled temaga. Ilmaaegu, minuga ei pea võitlema, olen üldiselt väga rahumeelne inimene, ausõna. Ma ei võitle Sinu poolt viidatud artikli autoriga ega Sinuga, kinnitan Sulle täie mõistuse juures ja teadvusel olles. Väljendasin oma arvamust nagu, oh, nüüd ma vaatan ta nime – Sinu jaoks mõtlemapanev ja vaimukas auväärt Frank Schaeffer.
Ma neid vahepealseid sarkastilisi märkusi ei viitsi kommenteerida, aga üldjoontes oled Sa õigel teel. St “alandav”, “teine laine”, “esiskeptik” ja kõik muu mis seal Sul kirjas oli, viitab sellele, et Sa saad mõistuspärasest aru küll, aga selle tunnistamine käib Sulle veel üle jõu. Ma arvan, et see ajapikku Sinu puhul paraneb või süveneb. Mõlemad arengud kindlasti rõõmustavad Sind.
Ei öelnud midagi rohkema põhjendatuse ega propagandatriki kohta, vaid kõigest, et see on mulle huvitavam. Vaatan üle… Ei, täpne sõnastus oli selline: “Pigem on märksa huvitavamad Mart K. enda arvamused asjast…” Kui mitmes kord taban end mõttelt, et Sa omistad kaude mulle midagi, mida ma enda mõttena kuidagi ära ei tunne?
Aga jah, miks Sinu arvamus mulle huvitavam on? See on väga lihtne – Sa oled käepärast põhjendama neid arvamusi, erinevalt Frankist. Sinu käest saan üle küsida neid allikaid, millele Sa oma arvamustes tugined (ega ma Franki küll sellegipoolest veel niipea lugema ei hakka, andesta) ja saan esitada Sulle omapoolsed arvamused põhjendustega.
Minu arvamus ei ole õige ega vale, see on minu arvamus ja see võib Sinu omaga kokku langeda või mitte. Viimasel juhul on meil erinevad arvamused, see aga tähendab võimalikku uue info sündi. Kui me oleme samadel seisukohtadel, siis selles pole midagi uut, me vaid kinnitame teineteisele, et kõik on endine.
Sinu arguses ma kahtlen. Pruuni vahtu? Hmm, see on minu jaoks uus väljend. Kui Frank väljendab oma arvamust, siis see on mis värvi? Ja miks minu arvamusavaldus kena pruun on? Päevitunud, ma loodan? Kas on värvitabel selle kohta kusagil?
Kui viimasest Sinu kommentaarist sarkasm välja arvata, siis üldjoontes hakkavad meie arusaamad jälle lähenema. Ses suhtes, et ega ma ei tee mingeid mööndusi Dawkinsile või Martin Vällikule või Mart K-le sellepärast, et nende nimi on selline. (Loe eelesitatud tsitaati Arhimeduusilt.) Kui ma taban kellegi esitamast seisukohta, mille põhjendatuses pole võimalik mul liigse sekeldamiseta veenduda, siis need ei ole minu jaoks arvestatavad seisukohad.
Artiklid on kajastatud omapoolsete arvamuste esitamisega koos viidetega. Ei ole leidnud kajastust, kus oleks kirjutatud, et mõni subjekt on esitanud ühe- või teistsuguseid seisukohti ja poleks viidatud sellele kohale, kus see on toimunud. Ma saan veenduda, et Skeptik.ee ei ole midagi välja mõelnud, vaid osundatud allikas ongi selline, nagu väidetakse. Frank Schaeffer seda teinud ei ole, Sina esitasid ainult kahelauselise mind eksitava kommentaari:
Mart K. ütles:
Seda, et sõna “artikkel” käis järgneva lingi kohta, mõtlesin välja teisel katsel. Ootasin Sinu kommentaari alusel võitleva ateisti tegemiste kirjeldust ehk kuidas Paulusest sai jälle Saulus, aga selle asemel mõlgutab hea endine Paulus oma mõtteid võitlevast ateistist. Kellegi vahendus mulle tõesti huvi ei paku ehk teisene allikas ei ole mulle enam huvitav — meenutab klatšikontorit: aga see ütles seal nii ja too ütles seal naa; ilma otsese veendumise võimaluseta, kas see või too üldse midagi ütles. Selliseid seisukohavõtte on nett täis. (Lauermat lugesid?) Ma võin ise selliseid produtseerida – kärbe siit, teine sealt, ilma nõela pistmata.
P.S. Kas saaks näha uurimust selle kohta, “mille poolest skeptik.ee üldse tuntud on”?
priitp ütles:
Nii-nii-nii! Ütleks, et “aga mis ma ütlesin”, aga pole ma midagi niisugust öelnud. Ütlen siis nüüdki: vaata, juhtus see, mis juhtuma pidi — “Frank was not so frank” — põhisõnum kellegi meelest üldse jutuks võtmata. (Ärge võtke seda kahjurõõmutsemise või parastamisena, vaid lihtsalt nendinguna, et seda oligi mu meelest oodata ja et see pole üllatus.)
Häirimise koha pealt — mind isiklikult ei häiri. Kirjutagu terviseks, kindlasti kellelegi on huvitav ja mõtlemapanev. ;)
Ja ma loodan küll siiralt, et Mart K. minu pärast nüüd järgmist kommentaari ei jäta tegemata. Kui sügavamalt järele mõtleb, kas või minu pärast, siis on tore, aga oma arvamuse avaldamine ja selle eest seismine on minu silmis väga hinnatud. Olgu siis Frank või Mart või kes tahes. :)
@Martin Vällik – otsuse õigsusest räägib näiteks uudis sellest, kuidas Itaalia kaitseminister otsusesse suhtub:
Kui keegi soovib, siis Dennetti Breaking the Spell on mul raamatuna olemas. Dawkinsi God Delusion ka. Religiooni kohta soovitaks hoopis antropoloogi Pascal Boyer’ raamatut Religion Explained.
Martin Vällik ütles:
Kui üks patune end pöörab, siis põhjalikult. ;-)
ajeke ütles:
Kõige lähedasem sellisele uurimusele on vast Martini aeg-ajalt ilmuv review sellest, milliste otsisõnadega skeptik.ee veebiavarustest üles leitud on.
Eesti teadlane: inimeste süül kliima küll ei soojene!
Kas seda satelliitmõõtmiste teemat oskab keegi kommenteerida? Ivar Puura näiteks…?
Vähemalt selles on tal kindlasti õigus, et poliitikute kõned maalivad alati must-valge maailmapildi (midagi teha pole, demokraatia varjuküljed) ja et suur raha mõjutab avalikkuseni jõudvat informatsiooni mõlemalt poolt (jällegi needsinased varjuküljed). Ja selles ka, et arvutusvõimsused on kliima korralikuks modelleerimiseks ikka veel masendavalt väikesed. Rääkimata selestt, et põhimõtteliselt on looduslik mõju inimese omast suurusjärke suurem – kui see looduslik mõju aga parasjagu avalduma peaks. Aga edasi…?
Lehelugeja on killmavallas kardetavasti kõige suuremates raskustes sellega, mis ikkagi on kindlalt teada ja mis mitte, sest kõiksuguste spekulatsioonide, pooltõdede ja kontrollimata teooriate hulk on suur. Mida arvatakse?
Samal ajal, kui arstid kutsuvad ministrit üles tegelema tõsiselt nn seagripiga ja maailmas surevad sellesse haigusesse inimesed, tegeleb mõni inimene vaktsiinivastase paranoilise vandenõuteooria levitamisega. Sain minagi selle leviva ringkirja. Keegi siin Eestis on võtnud vaevaks ühe Kanadas elava prantsuskeelse davidicke üllitise emakeelde tõlkida ja kettkirjana teele panna.
Mida arvata teatest: sea-gripi vaktsiin on vandenõu!
Rainer Kerge, Õhtuleht
Õnneks on selle tõsise teema puhul pöördutud ikka asjatundjate poole.