Kas mobiil ravib Alzheimeri tõbe? Kahtlane.
Väljamaistes ja eestikeelsetes uudistes jooksis veidi aega tagasi läbi uudis, justnagu olla teadlased kindlaks teinud, et mobiiltelefonid ravivad Alzheimeri tõbe ja uued tõhusad raviviisid on ukse ees. PM Elu24 vahendab Reutersit:
Pikaajaline mobiiltelefoni kasutamine võib aidata ära hoida Alzheimeri tõve kahjulikke mõjusid ajule
Selle loo köitvuse üheks lähtekohaks on me “teadmine”, et mobiilid on tervisele ja eriti just ajule kahjulikud. Õhtulehes kirjutati meile, et Alzheimeri tõbi on ka nende seas, mida mobiilid inimestel põhjustavad ning pakub meile tõestuseks inimeste jutustusi mobiiliga seotud halvast enesetundest. Ja nüüd siis korraga lugu, et kuri nõid võib hoopis hea tervendaja olla. Äkki on Valeri Aljasel lausa õigus ja tema leiutis polegi umbluu? Draamat lisab loole veel asjaolu, et ka teadlased ise alustasid uuringut arvamusega, et mälu ja ajutegevus peaksid hoopis kehvemuse poole liikuma. Üllatusid nemadki. Ja nüüd siis selline lugu, et hoopis kasulik. Narratiiv täitsa olemas.
Senimaani pole mul olnud põhjust uskuda, et mobiilide kiirgus midagi kahjulikku suudaks teha, sest footonite energia on liiga madal, et keemilisi sidemeid lõhkuda, lisaks ei anna olemasolev uurimismaterjal ka vihjet selles suunas, et pikaajaline mobiilide kasutamine oleks mingite haiguste (nt ajukasvajate) hulka suurendanud. Umbes samal põhjusel võib mobiilikiirguse väidetavat kasulikku mõju pidada ennatlikuks optimismiks. Aga silmad-kõrvad tasub muidugi mõlemas suunas lahti hoida ja püüda uurida lähemalt, mida siis tegelikult uuriti ja mida järeldati. Kogemus näitab, et teadusuuringute meediakajastused väljendavad liiga sageli asju, mida tegelikult ei uuritudki ning lastakse oma fantaasial liiga kergesti ja liiga kaugele lendu.
Kui kogu uuringut ennast kohe kätte ei õnnestu saada ja sageli on nende lugemine ja tõlgendamine üsnagi keerukad, siis tasub jälgida allikaid, keda elu on õpetanud usaldama. Üheks selliseks kohaks on Briti haigekassa NHS uudisteportaal Behind the Headlines ja nagu saidi nimigi ütleb, vaadatakse seal pealkirjade taha ja selgitatakse, kuidas asjad tegelikult on või mida tehtud uurimusest annab või ei anna järeldada.
Alzheimerit raviv mobiilikiirgus on seal täitsa olemas ja lisatud pildi allkiri ütleb juba kõik: “See uuring ei paku mingeid tõendeid, et mobiilid Alzheimeri väljakujunemist aeglustaks.” Geneetiliselt muundatud hiirtest oli juttu ka Eesti uudistes, kuid ebatäpselt. Meil öeldi, et geneetiline muundamine pani hiired Alzheimerit põdema, tegelikult tekitas muundus hiirte ajus mõne muutuse, mis on sarnane väljakujunenud Alzheimeriga. Lisaks oli uuring küllaltki kitsapiiriline ja väikesemahuline. Seega ei saa nimetatud uuringu põhjal kuidagimoodi väita, et mobiilikiirgus Alzheimeri tõve või selle mõjudega midagi teeks. Inimeste haiguste loomsed mudelid võivad küll olla heaks lähtekohaks tõhusa ravimeetodi väljatöötamiseks, kuid tee ühest teiseni on pikk ja sageli sumbuv.
Kokkuvõte
Pole mingit tõendit selle kohta, et mobiili abil saaks inimene ravida või ennetada Alzheimeri tõbe või leevendada haigusest tingitud komplikatsioone.
- Mobiili kasutamine võib vähendada Alzheimeri tõve mõju ajule, Postimees Elu24
- Mobiiltelefonide kiirgus võib olla hoopis kasulik, Delfi Forte
- Alzheimerit põdevad hiired paranevad mobiilide abil, ERR teadusuudised
- Can mobile phones halt Alzheimer’s?, NHS Behind the Headlines
Absoluutselt kindlasti on kahjulik mobiil telefon ajule ja ka üldse kõigile rakkudele . Kuna kiirgus aktiveerib haigusi tekitavaid geenikombinatsioone . Samuti häirib kiirgus ajus rakkudevahelisi elektriimpulsse . Sõltuvalt mobiili sagedustest langevad osa sageduste amplituude kokku ajus levivate elektriimpulssidega .sagedustega . Samuti häirib veel ka raku oma pinge potensiaali kuna el.magnetväljal on omadus kustutada igasuguseid elektrivälju .
@einar: kas sul nende väidete kinnituseks ka peale enesesisenduse midagi on?
Näiteks kuidas mobiili kiirgus aktiveerib geenikombinatsioone ja kuidas teeb kiirgus vahet haigust tekitaval ja haigust mittetekitaval geenikombinatsioonil, et just see paha välja valida ja aktiveerida?
Martin Vällik ütles:
Kui tegemist oleks päristeadusega, võiks asjasse puutuda mingisugune tõenäosusteoreetiline järelduskäik.
Oletame näiteks, et inimese sees on hulka “geenikombinatsioone” ning “kiirgus” võib neid võrdtõenäoselt “aktiveerida”. Kui haigust tekitavaid “geenikombinatsioone”, mida “aktiveerida”, on oluliselt rohkem kui haigust mittetekitavaid, siis ei ole “kiirgusel” tarvis vahet tehagi.
Aga see mõttekäik tegeleb ainult loogikaprobleemiga, reaalsust ta muidugi ei kajasta.
einar ütles:
Sellest tahaks kohe pikemalt kuulda. Põhjustest ja tagajärgedest. Rumal inimene tahab ka targaks saada.
Aju võiks pildi peal kapsaroheline olla – et nagu sinise ja kollase segunemine või nii.
Elu24 on lõputu materjaliallikas, kuna selle ajakirjanikud-toimetajad paistavad olema ajakirjanike põhjakiht- inimesed, kellele labidas sulest paremini kätte sobiks. Kõik seal avaldatu on viletsalt tõlgitud ja moonutatud faktidega.
tO MARTI VÄLLIK
Tegelikult on kõik üsnagi lihtne . Nimelt on geenikombinatsioonid mis täidavad oma ülesande inimese kasvades , teised mis hoiavad käigus inimest nii nagu ta on . Need mis on käigus pideval neid polegi vaja aktiveerida -nad on ju niikuinii aktiivsed . Niisiis polegi vaja ju vahet teha . Enamus siis on oma töö kas teinud või siis töös .
Näiteks raku suremiseks on vaja vaid kahte geeni ja seda kuidas see tpoimub on isegi filmitud . Need kui aktiveeruvad ,
siis nad lõikavad kogu geeniahela tükkideks ja rakk laguneb paljudeks väikesteks osadeks ehk siis veeldub ja kantakse kehast välja . Naha pindmisel kihil olevad rakud lagunedes -vananedes kukuvad ära ja on edaspidi vaid tolmu tekitajaks .
Inimese eluea jooksul tekib nahast kesmiselt 180 kg tolmu .
muljet avaldav kas pole .
Haigusi tekitavaid geenikombinatsioone on praeguseks kindlaks tehtud juba üle 5000 -nde . Muidugi ei peitu kõik need nüüd korraga ühes inimeses . Nii siis aktiveerida saab vaid neid mis on niiöelda aktiveerimata -ehk lihtsamalt nad on uinunud olekus .
USA -s california ülikooli teadlased ja ka jaapani teadlased on mõlemas riigis kindlaks teinud ,et kiirgus ja vabad radikaalid aktiveerivad geenikombinatsioone . Ma olen ka nendega ühenduses .
To Robin .
Kõik rakud ajus suhtlevad omavahel elektiimpulssidega .
Tänu sellele saame me mõelda ja olla sellised nagu mee oleme.
Igal elektromadnetvälja tekitaval seadmel on oma sagedus mida ta kiirgab . Mobiili el magnetväli on 20 cm raadiuses ümber mobla . Ka mobiilil omad sagedused paraku lähevad sagedused kokku . Kõik sagedused on võimendatavad või siis summutatavad -sagedused on nagu lained . Sinusoidaalse kujuga ,kandilise pealis osaga või terava tipuga . Ege ei peagi alati minema kokkku nad minema kokku üks ühega -ühe tipp ja teise kõrgpunkt . see võib olla ka üle ühe, või üle kahe või nii samamoodi edasi . Tippude kokkulangemisel signaal võimendub .
Isegi juhul kui aju raku signaal langeb vaid ühel korral kokku tekitab see kas siis võimendumise .
Teatavate juhtudel võib isegi signaali summutada . Ma ei tea kas ma suutsin piisavalt selgelt edasi öelda seda mida tahtsin ,aga vähemalt ma püüdsin .
NB . Kui nüüd siiski tarvitada moblat soovitan kasutada juhtmega pisikest kõlarit ,mida saab siis kõrva panna . siis ei pea mobiili pea juures hoida ,ta võib vabalt olla ka eemal peast .
Mis need sagedused on?
Ma olen ikka arvanud, et sagedus on perioodilise liikumise üks omadus, aga Einari tekstist võib aru saada, et tegemist mingite füüsikaliste nähtuste või isegi kehadega.
Kas need Jaapani ja Kalifornia ülikooli teadlased selle kohta midagi avaldanud ka on, ütleme akadeemilises kirjanduses, et maarahvas saaks ka oma silmaga kaeda?
Äkki kui nendega tihe ühendus on saaks viite mõnele artiklile? Või on tegemist väga salajase infoga, mille avaldamist rahvusvaheline vandenõu takistab?
einar ütles:
Allikas?
Inimese naha kogupindala on umbes 1,7 ruutmeetrit. Kui vaadeldav inimene elab umbes 30000 päeva, kestab tema nahk jämedalt 51000 päev-ruutmeetrit. Kui selle aja jooksul tekib tolmu 180 kilogrammi, on tolmu tekkimise kiirus keskeltläbi 3,5 grammi ruutmeetri kohta päevas, mis tundub kahtlaselt vähe.
Ei tea, kas tundubki – siin ju ainult ülemist nahakihti mõeldud, mitte tekstiilist jne. lisanduvat materjali.
Aga sellest rägast ma parem ei üritagi läbi tungida:
“Roos on roos on roos”, nagu Gertrude Stein oma taldriku servale kirjutas.
einar – Sinu postitustes praktiliselt ei olnud ühtegi tõest väidet. Soovitan lugeda raamatuid, kui soovid võin mõnesid häid ja kvaliteetseid soovitada.
Kõike ei viitsi ümber lükkama hakata, aga võtame 2 esimest ettejuhtuvat.
a) Rakusurmaga on seotud ainult 2 geeni. Vale, neid geene on sadu. Meil laboris on kaheruutmeetrine plakat, mis käsitleb apoptoosi ning see on 10-punktise kirjaga osalevaid ensüüme täis kirjutatud. Siin on üks selline üsna pisike:
[link wikipediasse]
Alustaks keskkoolibioloogiast – on üks geen, sellest saadakse vastav mRNA mis splaissitakse ja selle pealt toodetakse valk. Natuke lihtsustatult võib öelda, et keskmiselt inimorganismis igale geenile vastab mingi valk. Kõik need ensüümid, mis on toodud viidatud postril omavad oma geeni. Selliseid geene, mis osalevad rakusurmas ning paljunemise takistamises nimetatakse tuumor-supressorgeenideks.
Rakusurma kirjeldus oli enam-vähem sinnapoole – toimub tuumaaine kämpumine e. karüopüknoos, tuumapurunemus e. karüoreeks (siin osalevad need ensüümid, mis lõikavad DNA katki, neid nimetatakse endonukleaasideks), aga tsütoplasmas toimuvad ka muutused, plasmakoagulatsioon ja materjali kogunemine lüsosoomidesse, kui mõned välja tuua.
b) Kõik geenid mis täiskasvanueas toimetavad on konstantselt aktiivsed – Vale, enamikku geene aktiveeritakse vastavalt vajadusele. Aktiveerivateks tegevusteks võivad olla näiteks vastava faktori sidumine geeni promootorile, histoonide atsetüleerimine (DNA “lahti pakkimine”), demetüleerimine, fosforüleerimine.
Kui loogiliselt mõelda – ütleme, et kõik geenid on pidevalt aktiivsed. Kõikide geenide seas on ka rakusurma kodeerivad geenid (kaspaaside geenid näiteks), siis kuidas seda seletada? Kõik rakud peaksid minema nii ju programmeeritud rakusurma?
Soovitaks, nagu mainitud, lugeda raamatuid ning enne väidete esitamist neid ka kontrollida. Hea oleks lisada ka viited, kust mingid seisukohad pärinevad – minu siinkirjutatud seisukohti saab kontrollida suvalisest biokeemia ja rakubioloogia õpikust – Alberts et al. “Molecular biology of the cell” on valdkonna piibel.
@cyrix:
Vabandust, link jäi lõpetamata ja nüüd on kogu tagumine tekstiosa link. Keegi äkki parandab ära, ma ei näe kohta, kus saaksin seda ise teha.
@cyrix: parandasin ära, aga apoptoosi peale kõlises mu peas kelluke ja meenus, et viimases Horisondis vastab Urmas Arumäe Indrek Rohtmetsa küsimustele ning rakusurmast on seal palju juttu.
cyrix ütles:
Nüüd kuulutatakse Sind ketserliku teadusmaffia vandenõunikuks, kes oma propagandaplakateid üle terve linna tahab kleepida. :o
einar ütles:
Ok. Aga miks on signaali võimendumine tingimata negatiivne, eeldusel et see üldse toimub?
to cyrix .
Sa ütesid ,et kõik rakud peaksid surema ,sul ongi õigus kõik rakud surevadki aga kui oled noorem siis käib pidevalt uute tekkimine ja vanade suremine. Üheaegselt käib uute tekkimine ja vande suremine . Niisiis need uued mis tekivad ,need surevad ka ära . Aga kui on viimne tund tund käes jääb uute rakkude tekkimne üha aeglasemaks .
Viimased uuringud jaapanist näitavad seda ,et on olemas 2 põhigeeni mis on kõige otsesemas seoses nad sõna otseses mõttes rakusurmaga , kui nii võib öelda,bnad lõhuvad ära geeniahela paljudeks tükkideks ja rakk laguneb siis ka vastavalt paljudeks tükikesteks . Seda protsessi näidati jaapani TV -s . Mul on terve rida taldrikuid üleval ja ma saan vaadata pea kõigi aasia riikide TV programme . See on filmitud kuidas rakk laguneb . Linki ma ei saa anda ,kuna ma ei tea kas seda üldse ongi .
To Robin .
Kui sagedused kokkulangevad siis nad ka võimenduvad .
Seda võib ka nii öelda ( jõudude liitmine ) kuigi füüsikaliselt pole see korrektne aga piltlikuks näiteks ehk sobib . Isegi mere lained muutuvad võimsamaks sellisel juhul , seda on laborites korduvalt tehtud . Sagedus on samuti laine .
To Cyrix
Ainult vähirakud ja tüvirakud ongi võimelised igavesti elama .
To dig .
Mul on selle naha pinmise kihi kohta olemas vastava siisuline teaduslik film ,seega ei tea ma kas sellest linke on üldse .
Aga 3,5 grammi tolmuks saanud kuivi rakke pole minu meelest üldse vähe . Tolm on ju kerge . Aga eks see on üldine keskmine ,kindlasti võib olla seal ka mingeid pisikesi erinevusi (mõnede nahahaiguste puhul aga võib olla ka suuri erinevusi)
Üldiselt on kõigil elunditel ja kudedel erinev rakkude uuenemis kiirus . Nii palju kui mul meeles on siis mao rakud pidid kõige kiiremini uuenema .Ilmselt on siin tegu sellega ,et maos soolhape lõhustab toitu ja magu on sööbiva sisuga kuigi on kaetud mao siseseinad bõrgalt leeliselis kihiga ,et hoida mao seinu kahjustuste . Loodus kompenseerib siis seda võimalikku kahju rakkude kiirema uuenemisega .
einar ütles:
IMDB.
@einar:
Einar, Discovery Channel on tore küll, aga akadeemilist kirjandust see ei asenda, esiteks. Oled Sa kuulnud, et keegi oleks öelnud “vaatasin 7 aastat Discovery-t ja saingi arstidiplomi kätte”?
Populaarteaduslik info on alati lihtsustatud.
Teiseks, kui Sa väljendud nii uduselt on Sinu väiteid võimatu õigeks tunnistada või üleüldse kontrollida. Kui räägid teadlastest, siis millised teadlased, mis nimed on? Saame vaadata MEDLINE andmebaasist, mida nad selle kohta kirjutanud on. Kui räägid geenidest, siis millised geenid, geenidel on ka oma nimed, või teise variandina asukohainfo stiilis 22q11.2.4.
Mis puudutab rakke, siis inimkehas on kolme tüüpi rakke – ühed, mis tõepoolest pidevalt jagunevad ja surevad nn. labiilsed rakud näiteks, nagu Sa õigesti välja tõid, epidermise pindmise kihi rakud, teised mis võivad jaguneda vastusena koekahjustusele, sidekoerakud ja maksarakud on siin näiteks. Kolmandaks on nn. permanentsed rakud, mis täiskasvanud organismis enam ei jagune – südamelihasrakud ja neuronid on siin näiteks. Nende rakkudega elame terve elu. Mis puutub väitesse, et rakusurma, e. apoptoosi (oletasin siinkohal, et Sa seda mõtled, rakusurma variante on ka teisi) programm on püsivalt aktiivne kõikides rakkudes, siis see ei ole tõsi. Apoptoosi kohta võid (ja võivad ka teised) lugeda ühte päris head ülevaadet, kahjuks küll mitteasjatundjatele ilmselt raskesti seeditav:
Elmore et al.
Mis puutub neid ensüüme, mida kirjeldad, mis on need “põhiensüümid” rakusurma korral ja mis “lõhuvad geeniahela paljudeks tükkideks” ja nende geene, siis nagu ma eelnevalt mainisin, neid nimetatakse endonukleaasideks (endonucleases) ja juba neidki on rohkem kui kaks. Millised on “põhigeenid” ja miks just need kaks, mida kirjeldad eriti olulised on ja teised mitte, see jääb küll natuke segaseks.
Pakuksin teemasse arutluseks – diskussiooniks veel ühe käsitluse:
Siin esimestes postitustes väideti et mobiiltelefoni kiirgus mõjutab “ajulaineid” ning neuronite omavahelist suhtlemist. Tõepoolest, neuronite omavahelises suhtluses on elektrilised protsessid omal kohal, niiet tundub esmapilgul vähemalt võimalik, kui mitte usutav väide. Samas mobiiltelefonide maksimaalne kiirgusvõimsus on Sideameti regulatsioonidega paika pandud (NMT sagedusalas 2W, GSM valdavat kuni 1W), seega peaks olema võimalik välja arvutada, millises suurusjärgus pingetest me ajus räägime.
Mobiiltelefonid töötavad elektromagnetkiirgusega, st. tekitavad muutuva elektrivälja ja sellega alati seotud muutuva magnetvälja. Elektrilistes protsessides on oluline just elektrivälja komponent. Kui me nüüd oletame, et meil on mobiiltelefon, mille väljundvõimsus on 2W (oletame, et meid huvitab “halvima olukorra” hinnang, selle antenn on lähimatest närvirakkudest 3 cm kaugusel ning meid huvitab neuroni rakumembraanil, paksusega ütleme 8 nm, elektrivälja mõjul tekkiv sammupinge*, mille suurust tahaksime teada, siis on meil täiesti lahenduv füüsikaülesanne.
*Neuronite elektriline signaliseerimine on natuke erinev sellest, mis toimub füüsikatunnis õpitud elektrijuhtmes – neuron on sisuliselt elektrolüüti(soolade jt. laetud osakeste vesilahus) täis ja rasvast koosneva kilega ümbritsetud kott, seega pole iseeneseest kuigi hea elektrijuht, vabu elektrone pole lihtsalt kuskilt võtta. Sellepärast on laengukandjateks seal ioonid, mis aga liiguvad väga aeglaselt, difusioonikiirusega (Ficki seadus). Sellepärast peab närvirakk “trikitama” laengu edasikandmiseks – membraani välimine pool on positiivsem kui sisemine (vastavalt Nernsti või täpsemalt Goldbergi võrrandile), membraanis paiknevad ioonkanalid, mis avanevad vastusena pinge muutusele ning lasevad ioonide liikuda positiivsemalt poolt negatiivsemale, mis toob kaasa välimise ja sisemise poole potentsiaalierinevuse (membraanipinge) vähenemise. Seda protsessi nimetatakse depolarisatsiooniks ja selline laine liigub närviraku ühest otsast teise. Depolarisatsioon avab omakorda uusi pingest sõltuvaid ioonkanaleid, milleni ta jõuab ning kutsub esile iseenda jätkumise. Iga üksik ioon läbib ainult mõne nanomeetrise vahemaa, kui laine liigub ühest raku otsast teise.
Eelnev tehniline jutt oli vajalik põhjendamaks, miks on mõistlik sammupinge arvutada just membraani paksusele vastaval distantsil, mitte neuroni pikkusel, mis on palju pikem vahemaa. Huvitav on just, kas mobiili elektriväljast tekkiv pinge on võimeline avama pingest sõltuvaid ioonkanaleid ja kutsuma sellega esile isevõimenduva depolarisatsioonilaine – raku erutuse. Liigselt detailidesse laskumata võib öelda, et selleks vajalik pinge on u. 20 mV (millivolti). Kui rakk juba erutub on võimalik kõik, mida neuronid teha oskavad – erutuse levik, sekretsioon, geenide ekspressioon.
Igatahes – kasutades energia jäävuse seadust ning elektrivälja tugevuse ning energia vahelist seost sain mobiili elektrivälja tugevuseks kaugusel 3 cm 258 V/m. Membraanil tekkiv sammupinge sellises elektriväljas on umbes 2 mikrovolti. Kui keegi tunneb arvutuste vastu huvi, võin saata. Tekstipõhisesse redaktorisse toksimine oleks liigne piin.
Kokkuvõtteks – järelduse teeb igaüks ise. Mul oleks hea meel kui mõni füüsik viitsiks minu arvutused ja neid saatva füüsikateooria üle kontrollida, ma ise füüsik ei ole, kuigi sellega lähedalt seotud olnud.
Väga põnevad ja veenvad selgitused, cyrix — isegi kui tehnilise taibuta inimene kõigest peensusteni aru ei saa. Kui arvutuskäik samuti pädev on, tekib küsimus, et mille üle siin üldse enam vaielda on. Või tegelikult ei olegi ning jutud, nagu poleks spetsialistid siiamaani ühel meelel mobiilside võimalike ohtude suhtes, on lihtsalt meediavaht?
Siinne artikkel ajendas üle lugema mulluseid teateid sellest, nagu saaks Alzheimerit ravida infrapunalampide vilgutamisega. Pärast meediahaibi taandumist paistab, et tõenäoliselt oligi kahjuks tegu ainult haibiga. Kahju on eriti just sellepärast, et Terry Pratchett, üks muhedamaid usupilajaid üldse, ei kipu nõmedast tõvest paranema.
spets.
To cyrix .
Nagu sa ise ütlesid , et laine liigub ühest raku servast teise .
Kui kaks laine tippu või amplituudi kokku langevad peab toimuma laengu võimendumine , kui toimub samasuunaline laebguliikumine .,vastassuunas võib täpselt sama suguse impulsi liikumine teiselt pool kustutada laengu üldse . Ma arvan ,et sammu pinge võrdlus pole kuigi hea -see sobiks ehk siis rohkem kui ühel pool pead asub siis neutraal ja teisel pool pingeallikas siis saab selle elektri ära jagada sammudeks – raku neutraalne serv pole ju ühendatud üld neutraaliga . Sammupinge on aga vooluallika ja üldneutraali (maapind )
võimalik .
On loodud elctromagnetic weapon –
Dr . Michio Kaku tegi filmi sellest ja muust ka vananemisest ning siis küsitleti california teadlasi nemad väitsid ,et nii kiirgused kui ka vabad radikaalid on aktiveerivad geenikombinatsioone .
Ka USA sõjavägi on teinud vastavaid uuringuid ja nad kasutavad täiendavaid mikroskeeme kahjuliku tõju vähendamiseks ja juhtmega kõlareid kõrvapanekuks .
Pentagon Channel .
Kahtlemata on raku surmas palju osa ka teistel geenidel aga
just kaks tükki on jaapani teadlaste väitel peamiseks tegijateks . Seal nad näitasid ära piltlikult kui kaks geeni millel olid noad küljes keerlesid ringi raku sees ja lõikasid kogu geeniahela tükkideks . See oli nagu animatsioonilne filmilõik.
Sellele järgnes kohe filmilõik normaasest rakkude kogumist kus oli terve rida rakke ja siis hakkas üks rakk lagunema ja muutus paljudeks ümarateks osadeks . neid osi võis olla 30 -40 küll ehk isegi rohkem . Neid nimesid ma ei saa tuua kuna ma pisut magasin maha ja siis ma üritasin lindistada – kiirustasin ka aga pilt mida ma nägin on mul meeles . Nad nimetasid neid DEATH GENES ja neid oli 2 . Otsisin netist ka,vist pole veel see netti jõudnud .
See oli jaapani TV NHK WORLD selle kuu alul .
Ehk siis selleks, et närvirakkude elekriimpulsse mõjutada, peaks meil 3cm kaugusel närvirakkudest olema 10 000 korda võimsam saatja kui mobla ehk 20kW saatja?
Noh, tegelikult on muidugi selge, et inimest kahjustab ka veidi väiksem võimsus, konstantne 20kW 3cm kauguselt ilmselt küpsetab korralikult ära. Aga muidugi väga huvitav teada et rakkude elektriimpulsside häirimiseks nii tugevat elektrivälja vaja on.
spets
TO CYRIX
Ma ususn kui ma oma videod läbi vaataksin ,siis ma ka leiaksin nimesid rohkem ,kui keegi midagi räägib siis ta ka esitleb ise end või teeb seda saatejuht.
CaLIFORNIA ÜLIKOOLI JUURES OO VÕI OLI 150 TEADLAST KES TEGELEVAD NENDE PROBLEEMIDEGA . RAKUSURMAD ,VANANEMISED ,ELUPIKENDAMISED JA NII EDASI .
Tegelikult on mobiilide kahjulikkusele kaks põhilist seletust, mida väidetakse – üks on kiirguse nn. spetsiifiline mõju, umbes see, mida kirjeldasin elektrivälja juures ja teine on soojuslik mõju. Mobiiltelefonide kiirgus paikneb umbes mikrolainete piirkonnas, seega soojendab vett päris hästi.
20 kW saatja peale nii lähedal küpsetaks aju lihtsalt oma kiirguse soojusmõjuga. Mikrolaineahju kiirgusvõimsus on 600-800W ja juba sellest piisab toidu soojendamiseks.
Einar – elektriväljas tekib alati sammupinge see on keskkoolifüüsika. Mingit neutraali ei ole siin vajagi. Mis lainete liitumisse puutub, siis seda ma just hindasingi, et kui palju mobiiltelefoni laine “ajulainet” liitudes kustutaks või suurendaks – tulemuseks oli umbes 1/10000 jagu.
Enne väidetega veel rohkem rappa minemist soovitaks paari raamatut lugeda füüsikast:
väga hea on Halliday, Resnick ja Walker “Fundamentals of Physics”, kui inglise keel suus ei ole, siis I. Saveljev “Üldfüüsika” on ka loetav.
@cyrix: Ma ei tea, kas seda kasutasid, kuid väljatugevuse hindamiseks sellistel juhtudel on olemas Poyntingi valem:
P/A = E^2 e0 c/2,
kus P on mobiili (meie punktkiirgusallika) võimsus, A = 4 pi r^2 on pindala, mida selle võimsusega laine läbib (eeldusel, et laine levib ühtlaselt igas suunas), r on kaugus mobiilist, E on elektriväja max tugevus, e0 elektriline konstant ja c valguse kiirus.
Valides P = 1W, r = 3cm leidsin samuti, et E = 258 V/M.
Siiani on on kõik ilus ja tore, kuid kuna tegemist on elektromagnetlainega, siis membraanil tekkiva potentsiaalide vahe hindamine stiilis xE (x olgu membraani paksus) ei toimi, sest väli pole staatiline. Mobiilid töötavad jämedalt öeldes sagedusalas 1GHZ, st mobiili poolt tekitatud elektriväli membraanil muudab oma suunda ligikaudu iga nanosekundi tagant. Vikipeedia andmetel jäävad närvides toimuvatele elektrokeemilistele portsessidele iseloomulikud ajavahemikud suurusjärku millisekund.
Mobiili väli vaheldub ilmselt liiga kiiresti, et rakku erutada. Peamine, mida see teeb on laetud osakeste võngutamine ja seeläbi koe soojendamine. Viimase efektiga vikipeedia andmetel mobiilide ohutuse hindamisel ka arvestatakse.
PS: Loomulikult ei saa välistada ka mittetermiliste efektide olemasolu, kuid nagu Martin juba vihjas, siis pole mobiilide kiirgus ioniseeriv, st ei suuda lõhkuda keemilisi sidemeid. (Samas võiks see keemilist kompositsiooni siiski teadud määral moonutada, kuid see efekt on nõrk).
PS: Huvitav oleks teada, kas aju kiiritamisel madalama sagedusega (alla kHz) elektromagnetlainetega, oleks rakkude erutamine võimalik. Poyntingi järgi peaks sobiva mobiili võimsus olema ligikaudu 100 MW. Sellise mobiili toitmiseks läheks tarvis ligikaudu pooltsadat tuulegeneraatorit.
cyrix ütles:
Halliday peaks kusjuures kohe kohe ka eesti keeles ilmuma.
@volli:
Jah, olen täiesti teadlik, et mobiili väli pole staatiline ja sagedus on ilmselt Na-kanali konformatsiooni muutmiseks liiga suur, see arvutus oligi pigem näitamaks, et isegi kui väli oleks staatiline oleks muutus membraanipotentsiaalis minimaalne.
Kasutasin tõesti Poyntingi valemit
Kui juba füüsikaks läks – tekkis küsimus, kas sellises arvutuses peaks arvessevõtma ka magnetkomponenti, mis omakorda mõjutab elektrilist komponenti? Igal ajahetkel on elektriväli ju E + dE, kus dE on magnetkomponendist põhjustatud muutus? Igatahes ei saaks see suurusjärku rohkem mõjutada, kui ruutjuur 2 korda, aga selline küsimus mul tekkis ikkagi.
einar ütles:
See amplituudi-jutt tuletas mulle meelde kuulsat Äripäeva-Urmast:
Jutt geenidest, millel noad küljes on, on siiani vist unikaalne.
Santa ütles:
Ei, see on selleks, et närvirakkudes indutseerida sääraseid impulsse, mis tavalises neuronite elutegevuses figureerivad — ja seeläbi mõjutada närvitegevust.
20 kilovatist juba märksa väiksem saatja võib — sobivat sagedust kiirates — hakkama saada raku temperatuuri tõstmisega, mis impulsside vahendamist mõjutada võiks.
cyrix ütles:
See ka, et mikrolaineahi kasutab Faraday puuri kadude vähendamiseks. Kui saatja kõigi nelja pii suunas kiirgab ja pea läbinud kiirguseosa ka tuulde saadetakse, siis on kasutegur väiksem.
Teistpidi ka, kui toitu kümnete kraadide kaupa kuumutatakse, siis ajutegevust häirib juba paarikraadine temperatuurimuutus.
volli ütles:
Ja, muide, kvantefektide tõttu ei piisa ioniseerimise saavutamiseks kiirguse intensiivsuse (“amplituudi”) kasvust, tarvis on sageduse kasvu.
Heakene küll, aga võimaliku termilise efekti tagajärjed peaksid siis ilmnema milles? Äraküpsemise korral on asi selge, aga paarikraadise muutuse juures? Mingisuguses selgete haigusnähtudega seisundis? Paanikaõhutajad väidavad tagajärjeks endale tüüpiliselt kõige raskemini tuvastatavate põhjustega “hiilivat kahjustust”, st. halvaloomulist kasvajat, aga kuidas võiks terminiline efekt viia halvaloomulise kasvajani varem mingil muul ebameeldival moel ilmnemata…?
Kriku ütles:
Päikesepistes.
Õige. Huvitav, et ma ise selle peale ei tulnud :(
Võti: iseseisva mõtlemise puudus. See võiks seletada, miks ise selle peale ei tulda…
Ah, ära hakka jälle tüli norima. Ma ei viitsi. Mine nori Andresega.
ei-ei-ei-eiiii!!!
Teil on väga huvitav lähenemisnurk teemale. Kindlasti otseselt Alzheimeri ja praetud ajudega seonduv, kuigi see seos jääb antud hetkel mulle pisut tabamatuks. Milline osa peale Martini lainetava eituse peaks veel vihjama mobiilist lähtuva kiirguse lainelistele ja korpuskulaarsetele omadustele? (Retooriline küsimus, ärge minge higiseks, eks ole.)
Kriku ütles:
“Ära omadega nori, mine nori võõrastega” on abstraktse ksenofoobia väljendusena kaunis ebaviisakas mõttekäik.
dig tseremoonitses:
Hoidu siis sellest, kui tahad viisakaks jääda.
Antud juhul polnud tegemist eristusega “oma – võõras”, vaid “isiklikest rünnakutest hoiduv – neid väitluses heal meelel kasutav”. Aga küllalt sellest. Nagu öeldud, ma ei viitsi praegu.
Kriku taandus:
Tüüpiline mentaalne kanapimedus.
Ma ei ole kunagi kedagi sundinud oma peaga mõtlema.
cyrix ütles:
Diferentsiaalse lähenemise korral tuleks ette võtta Maxwelli võrrandid. See on võrdlemisi keerukas. Lihtsam oleks ette võtta mõni lahend. Näiteks antud juhul võib oletada, et tegemist on monokromaatse tasalainega, mille sagedus on ligikaudu 1 GHz, ja vaadata kuidas raku membraan ja seda ümbritsevad laengud selles väljas käituma hakkavad. Needki arvutused saavad olema võrdlemisi keerukad kuna vaadeldav keskond pole ei homogeenne ega isotroopne. Varem arvutatud hinnang kehtib rengelt võttes vaid vaakumi jaoks.
Nii suure sageduse juures kulub enamus energiast siiski raku soojendamiseks. Kuid oletame, et laine on piisavalt madala sagedusega, et selle raku erutamiseks vajaliku aja jooksul konstantseks võib lugeda. Sellisel juhul ilmutaks magnetväli end Halli efektis. Seda muidugi eeldusel, et elektriväli mingisuguse vooluhakatise tekitada on suutnud.
Üldisemalt võiks lähtuda näiteks Lorenzi jõust, millele on lisatud mingisugune laengute liikuist pidurav jõud (vt näiteks Drude mudelit). Minu arvutuste järgi on on selle lihtsa mudeli järgi laengute keskmine kiirus (jõudude tasakaalu korral) magnetvälja olemasolul isegi väksem, kui magnetvälja puudumisel.
dig ütles:
Jah. See on elementaarne. Pidasin silmas, et ka madal sagedus võib teatud jutudel keemilise struktuuri muutmiseks piisav olla, st indutseerida mõne keerukama molekuli puhul ülemineku kvalitatiivselt teise olekusse või üldisemalt – mõjutada mõnd rakus toimuvat keemilist protsessi. Kiire otsing vikipeediast andis mikrolainete kohta näiteks sellist teavet.
cyrix ütles:
Suurusjärkude vahe on nii suur, et sellel ei oleks suurt mõtet.
volli ütles:
Sinu jaoks ehk küll, aga igasuguseid amplituudifanaatikuid on maamuna peal.
@dig:
Ma ei tea, kas sain sellest õigesti aru, aga Halliday viitab et see on levinud miskontseptsioon.
E/B=c küll, aga samas energiat on magnetkomponendis sama palju kui elektrilises komponendis, selle tuletuskäik tuuakse seal ära.
Energia jäävuse seaduse kohaselt võiks seega magnetkomponent suurendada elektrilise komponendi amplituudi kuni ruutjuur kaks korda (kuna energia on võrdeline amplituudväärtuse ruuduga).
Kas ma eksin?
@volli:
Kui mitte arvestada valkude pinnalaenguid jms, siis kas mobiili poolt toodetavat elektrivälja ei võiks hinnata membraani paksuse ulatuses homogeenseks? Membraan on lihtsalt nii õhuke asjandus ju.
Samas, kui isegi arvestada, et uuritavas keskkonnas on palju laenguid, elektrivoole jm. segavaid tegureid, siis need on seal ju nagunii ning antud lõigu ulatuses homogeenne elektriväli peaks superpositsioonile lisama kõikjal vaid ühe kindla suuna ja mooduliga vektori ning resulteeruv väljatugevuse muutus olema sama, nagu siis kui neid segavaid tegureid seal ei oleks, kas ma eksin? Ilmselt tuleks arvestada keskkonna epsilone, mis vee puhul on sõltuvalt sagedusest suurusjärgus kuni 81, kui õigesti mäletan. Samas aga vee dielektriline läbitavus vähendab ju veelgi elektrivälja mõju, ning olukord saaks selles mõttes olla meie “halvima olukorra prognoosist” ainult parem.
Mulle tundub, et nüansid nüanssideks, erinevatel põhjustel (kiire vaheldumine, elektrivälja umbkaudne tugevus) võib ikkagi teha järelduse, mille jaoks ma selle arvutuse üleüldse sisse tõin – mobiili elektriväli ei ole mitte kuidagi võimeline depolariseerima neuroni rakumembraani ega seda depolariseerimist ära hoidma, seega võiks suhteliselt suure südamerahuga öelda, et mobiil “ajulainetele” (kui ajulainete all pidada silmas neuronite omavahelist suhtlemist) otsest mõju ei avalda ning mingit interferentsi, nagu kirjeldab seda Einar, mis kustutaks või võimendaks ajus tekkivaid elektriimpulsse ei teki (või, olles korrektne, interferents tekib, aga selle ulatus on imepisike).
@cyrix: Ülalantud arvutuses oled juba elektrilise komonendi maksimaalse amplituudi leidnud. 1/2 ilmus valemisse keskmistamise tõttu, mitte selle tõttu, et me vaid elektrilise komponendi energiat arvestame. Antud juhul võib küsida, kas magnetväli ioone läbi membraani suudaks aidata.
Ahjaa, eelnevale lisaks veel, et mõistan hästi, et elektromagnetlaine elektrivälja komponent ei ole ei ajas ega ruumis homogeenne, aga kui lähtuda jällegi “halvima olukorra prognoosist”, siis halvim olukord ilmselt oleks kui elektriväli on oma amplituudväärtuse juures ning selle välja vektor on parallelne rakumembraani elektrivälja vektoriga, nii peaks efekt olema maksimaalne.
Kui nüüd võtta sellise elektriväljaga suunalt ja tugevuselt võrdne homogeense elektrivälja vektor, siis halvima olukorra prognoosi jaoks peaks see olema ju üsna hea mudel.
cyrix ütles:
Mobiilide puhul räägime lainepikkustest suurjusjärgus detsimeeter, seega võib ehk küll. Samuti on sul epsilonide osas täiesti õigus. Edasi tulevad juba tõesti nüansid.
Selles osas olen minagi veendunud, et rakumembraani depolariseerimise mõjutamiseks on see väli liiga nõrk. Seda ka siis, kui välja suuna kiire vaheldumisega mitte arvestada ja väljatugevust veel “ohutuse mõttes” paar suurusjärku suuremaks arvata, st kui vaadelda halvimast olukorrast natuke halvemat olukorda.
Einaril on mõiste “geen” tõlgendamisega ilmselgelt raskusi.
artikli pressiteade on siin: http://www.j-alz.com/press/2010/20100106.html
ja artikkel ise siin: http://iospress.metapress.com/content/t3107113x861377u/?p=8df65aabe19c48368e80923dc4be5dd4&pi=17