Filmiõhtule!
Täna hommikul potsatas minu e-postkasti huvitav kiri. Nimelt oleme me kõik kutsutud äsja algava sündmustesarja “Õhuaken” filmiõhtule, mis leiab aset 12. märtsil (reedel) algusega kell 18.00 Zooloogiamuuseumis aadressil Vanemuise 46 (r. 313), Tartu.
Filmiks vana hea ja igale skeptikule juba ammu tuntud “What the Bleep do we Know?” Filmivalik on ka põhjus miks ma pidasin sündmust piisavalt oluliseks, et see siin välja reklaamida. Kes meist pole veel näinud peaks kindlasti vaatama. Kes on juba näinud võiks võtta sõbra kaasa. Kindlasti järgneb filmile huvitav arutelu, mille käigus me saame kõik targemaks.
Tõenäoliselt jagatakse ka küpsiseid.
Filmi juhatab sisse Zooloogiamuuseumi peavarahoidja Jaan Luig. Registreerimisvormi leiab siia klikkides.
Pärast seda meeldivat alternatiivteaduslikku kogemust kutsun kõiki kell 21 Genialistide Klubisse head alternatiivmuusikat kuulama :)
Püüdsin tuvastada, kas tegu on inimestega kes toetavad filmis tehtavaid väiteid või ei. Kas sul on aimu? Sissejuhatuse järgi tundub jäi mulje, et pigem jah.
Üritasin samuti mingit infot leida, aga peale selle, et TÜÜE on projekti toetuseks 1000 krooni andnud, ei jäänud suurt midagi silma.
Ka minu e-postkasti potsatas see e-mail, mille edastas mull üks arstiteaduste tudeng. Kirjas on väga ilusti näha, et arsititeaduskonna dekanaadi juhataja Tuuli Ruus on pea kõiki arstiteaduste kursuste ja erialade e-maili liste selle e-kirjaga spämminud. Ma ei ole kindel austatud Tuuli Ruusi suhtumisres ise sellesse filmi, et kas ta kutsub tudengeid ja õppejõude selle filmi pööraseid väiteid ümber lükkama või siis ta ise tõesti siiralt usub kõikidesse nendesse väidetesse, mida see pseudoteaduslik hämamine selles filmis üritab öelda.
Tegu on siiski ülimalt pesudoteadusliku ja müstilise hämamisega, mis võhikus üritab oma emotsionaalsete arutelude, narratiivi ja visuaalsete filminippidega hämmingut ning vaimustust tekitada.
Ja ma siiralt kahtlen, kas arstiteaduste tudengitel on mingit arusaamist kvantfüüsikast ning veel vähem ma usun seda zooloogiamuuseumi peavarahoidja Jaan Luigelt. Seega, kui seal kohal ei ole tõsimeelseid teadlasi (füüsikuid, psühholooge ning neuroteadlasi), kes oskaksid pädevalt ja põhjendatult ning selgelt vastuväiteid tuua, on suur oht, et noorte tulevaste arstide ja teadlaste mõttemaailm saab lihtsalt selle filmi väga tõepäraselt esitatud ideedest risustatud. Viimast ma kardan juba sellepärast, et ma puutun pidevalt kokku noorte arstitudengitega ja nendega aruteludes olles olen märganud, et mõned kipuvuad uskuma paralleelselt arstiteadust omandades ikka päris imelikke asju. Nagu näiteks, et samal aja,l kui ollakse vaimustunud Ben Goldacre “Pahateadusest” ollakse ka siiralt vaimustun Ken Wilberi ideedest.
Ka mulle tundub, et Õhuakna filmiõhtute korraldajad on pigem selles filmis esitatavate ideede pooldajad, kuid ma arvan, et vahet pole. Õhtu õhustiku loob ikkagi kokkuvõttes publik :)
Popkorni?
( Korterikaaslane ütles, et varsti tuleb mingi kristlik üritus kuhu nad ka (huvitatud) ateiste /ja nende sõpru /ootavad, aga kuuldes et ma kavatseks tulla terve karjaga, arvas et ma rikuks ürituse ära. Ah , hästi, tegelikult piisaks ainult minust et seda teha ).
@väike My:
Kus ja millal see kristlaste üritus toimub?
Kahjuks ei saa ise osaleda aga loeks suure huviga kellegi kokkuvõtet toimunust.
Kui paljud lähevad reedel vaatama? Ise läheks tõenäoliselt.
Ma arvan, et kaen ka perra.
Veel filmireklaami skeptikutele
Lisaks pakutakse pendliseminare ja ingliõhtuid…
Tuleb välja, et mitte kõik ei ole oodatud filmile. Kirjutasin vist liiga ausalt sinna registreerimisvormi, et eelkõige ootaks üritustesarjalt “verist diskussiooni”. Täna sain järgmise sisuga kirja:
—
Olete registreerunud reedesele filmiõhtule. Seoses sellega, et meie üritus ei vasta teie
ootustele, palun teil mitte tulla. Kui te verd tahate näha, siis soovitan ühineda jalgpallifännide
vms
Meie eesmärk on luua avatud keskkond selleks, et intelligentselt ideid ja arusaamu omavahel
jagada, küsida küsimusi ning läheneda tõele.
Destruktiivseid provokaatoreid me ei vaja.
—
Kahju, oli juba hunnik materjali läbi töötatud selle filmi kohta (filmi olen vast kaks korda näinud). Proovin siiski oma nina sinna toppida, äkki ikka lasevad šedöövrit vaatama.
Võib ka olla, et tegu on lihtsalt reaktsiooniga ka minu meelest liiga krõbedale väljendile.
Tagantjärgi vaadates on vist tõesti liiga krõbe väljend. Ju tekkis seda jutulõnga lugedes liiga tugev assotsiatsoon antud ürituse ja arstiteaduskonna vahel. Lisaks muidugi kujutluspilt piike teritavatest skeptikutest.
Aga see on ju jabur! Ja silmakirjalik.
Mis on tõele lähenemisel veel efektiivsem kui “verine võitlus” ideede vahel, kus relvadeks on tõendusmaterjal?
Ja juba ette võimaliku diskussioonipartneri sildistamine “destruktiivseks provokaatoriks” on tüüpiline umbluu-usklikule tohmanile, kes arvab automaatselt, et on olemas “minu arvamus” ja “vale arvamus” ning kes “valet arvamust” väljendavad, on juba ette provokaatorid, õllejoodikutest jalgpallihuligaanid, “paha vibratsiooniga” või midagi muud vastavat.
Seda enam on põhjust skeptikameelsetel sinna ettevalmistatult kohale minna ja esitada täpseid, asja absurdsust paljastavaid küsimusi, tasub teha märkmeid, tuua filmist välja konkreetseid väiteid, mis otsesemalt ja kaudsemalt ebateaduslikud on (nt viited Masaru Emoto lumehelvestele), arstiteaduslikus plaanis osundada ohtudele, mida filmis väljendatud mõtteviis evib jne jne.
See vastus, Mou, on otsene provokatsioon, millele õige reaktsioon on täpselt ja korralikult silmade vahele lajatada. Või nemad tahavad seal näha vaid õigeusklikke umbluulasi!
Mina sain korraldajatelt täna kirja kus nad uurisid minu seotust Tartu Ülikooliga. Ütlesin ausalt, et olen ametlikult veel informaatikatudeng :)
Sellist filtreerimist arvesse võttes tundub tulevat tore õhtu. Võtke kindlasti sõbrad kaasa! :D
püha taevas! võtke keegi palun kaamera või vähemalt diktofon kaasa!
Ma pakun, et kaamera või diktofon oleks kindel pilet ukse taha saatmisele. Pole midagi parata… kes ei saa või ei täi kohale tulla, peab ilmselt second hand kirjeldustega leppima.
Heh, mis kindel pilet…? Diktofon istub rahulikult taskus. Uuemad mobiiltelefonid ajavad kah asja ära, kui ekstra aparaati pole.
Ega me Edgarid ole, kes kass põues ringi käivad.
Noh, on olemas lihtne workaround. dig meenutab avalikult, et kui korraldajad mõne skeptiku lühikese jutuga minema saadavad, võib too lühike jutt nendelesinastele veergudele ilmuda. Umbes nii: Skeptik visati MPG-CAPs’i tutvustavalt ürituselt välja.
Arvata on, et korraldajad loevad käesolevat veergu ja oskavad ilmsetest rumalustest hoiduda.
Kahjuks ei saa ma ise kohale tulla, teine üritus on samal ajal. :( Tegelikult on kolmas ka — millegipärast on reede õhtu populaarne aeg ürituste pidamiseks —, aga see on juba omaette teema.
@Starker: a kesse käseb diktofoni avalikult lauale panna?
Olen filmiõhtul kohal hetkel ja enne filmi algust filmisin täiesti avalikult oma iPhone 3GS’iga. Korraldajad siiani väga viisakad olnud. Keegi pole sõimama tulnud. Ega välja visanud.
Kui heli vähegi okei välja kukub, panen lähiajal videokokkuvõtte üles.
Film läheb aga järjest humoorikamaks… :)
Ootan suure huviga järelkaja.
@Märt , seesamune kristlaste üritus on Christianity Explored ja on kolmapäeviti kell 19 Agape Eesti kontoris (kas vaksali tänaval või vanemuise, seal nurgapeal igatahes).
Teistele: Üritusest. Tore oli, teinekord tahaks tee sisse suhkrut ka saada, aga muidu polnud pooltki nii hull kui lootsin. Teadatuntud asi muidugi, et kõvad obadused, vaimsed üleelamised ja füüsilised haigused panevad selliste asjadega tegelema, aga kolleegi hea sõna poolest loodan, et Jaanil läheb ka putukateadus kenasti.
Välja kedagi ei visatud, kuigi Elver enam-vähem intervjueeris inimesi. See umbluu oli nii ümmargune, et ma ei oskagi kuskilt otsast harutama hakata (oleks füüsik siis oskaks). Keegi võiks teha väikse mõisteseletuse sellle kvantfüüsika kohta. Füüsikud ise väga palju ei vingunud väärkasutuse vm üle ja mina väga palju skeptilisust ka ei eritanud kuna väsinud oli olla. Meist (skeptikutest) jäid nad veel sinna arutlema, loodetavasti meie kollektiivset lahkumist ei peetud miskiks nõustumiseks :)
Natuke loogilist tõde segati rohkete valedega ja segase esitlusega, aga reaalsustaju ei üritatud väga kahjulikult moonutada.
Positiivsest küljest prooviti ka vaatajat motiveerida elus tegutsema. Filmi lõpu juures ütles üks sealsetest ekspertidest stiilis, et reaalne olemiseviis on selline, kus oldakse absoluutselt millegi tegemisele pühendunud kõike muud unustades.
Kusagil keskel öeldi stiilis, et millegi saavutamiseks tuleb sellele täielikult pühenduda kahtlusteta. Mõni sihikindlam võib midagi suurt saavutada ja pärast hea reklaamida, et filmi sõnum on tõene.
Samas toetab selline loogika Amwayd ja igasugu religioosseid sekte, mis üritavad oma liikmeid muude inimsuhete võrgustikust välja lülitada.
Ausalt öelda ma hakkan 100% pühendumises järjest enam kahtlema isegi tõeliste tippude puhul, olgu siis spordis, muusikas või kus tahes. Tundub, et paljude sektide liikmetelt oodatakse suuremat pühendumist, kui Kristiina Schmigun oma elust suusatamisele või Judith Polgar malele on kulutanud. Inimene ei ole masin ja selleks, et reaalses võistluses reaalsete konkurentidega peale jääda, peavad jääma ka head suhted lähedastega, lõõgastumisvõimalus kevadises looduses ja muu selline. 12 või 14 tundi päevas harjutamine ei eelda veel seda, et üldse muust ei mõeldaks. Muidugi oleks huvitav teada, mida värske olümpiahõbe sellest mõttekäigust arvab :)
Kui tippude juurest allapoole tulla, siis on selline lähenemine IMHO suisa kahjulik. Inimese silmaringist tehakse vaatepunkt ja tulemused jäävad üldises plaanis ikka keskpäraseks. Inimene, kellel on 2-3 huviala, mida ta mõistliku intensiivsusega teeb, võib igaühel neist saavutada tulemusi, mis ei pruugi palju alla jääda tulemustele, mida ta saavutaks ühel neist ainult sellele keskendudes. Võimete piiri lähedal kasvab soorituse parandamise hind eksponentsiaalselt. Milleks siis ajada iga hinna eest taga seda viimast viit protsenti, kui maailma või ka Eesti parimaks nagunii ei saa ning isegi palganumbris ei pruugi see kajastuda…?
See kõik on minu isiklik subjektiivne arvamus, aga täielikult oma tööle pühendunud isiku puhul, kellel ükskõik millised muud huvialad puuduvad, tunnetan ma teravalt kapseldumise ohtu.
Ja Bonnie McMahon jutustas Beatrice’ile ning Karabekianile, et Mary Alice’i isa, kes oli Shepherdstowni vangla vabastuskomisjoni liige, õpetas Mary Alice’i ujuma, kui tüdruk oli alles kaheksa kuud vana, ja kui Alice sai kolmeaastaseks, sundis ta teda ujuma vähemalt neli tundi päevas.
Rabo Karabekian mõtles veidi ja ütles siis valjusti, nii et paljud teda kuulsid: “Mis inimene see küll on, kes tahtis oma tütrest teha paadi päramootorit?”
— K. Vonnegut, “Tšempionide eine”, 19. peatükk
Alguse poole oli imelikumaid väiteid nagu see, et kui Kolumbus ameerikasse jõudsid, siis kohalikud ei näinud laevu, kuid nägid vee liikumiste nende ümber. Sektide puhul paistab, et sellise sissejuhatuse ja täidisega peletatakse realistlikumalt mõtlejad eemale. Mittevajalikud eriefektid võisid sama rolli täita. Need kes lõpuni vastu pidasid said natuke motiveerivaid ja mõistlikumaid ideid.
Jaah? Kas seda indiaanlastekohast väidet kuidagi põhjendati ka?
@Kriku:
Nii põhjendati, et nad ei olnud varem laevu näinud ja mida ei tea seda ei teadvusta. Mingil määral oli õigus, et mida ei tea seda alati ei teadvusta, kuid seal oli palju selliseid väiteid, kus midagi loogilist seoti absurdse näitega kokku.
Aga seal ei jutlustatud eriti mingit kindlat ideoloogiat. Kritiseeriti teadust kui ka religiooni. Soovitati vabalt ja võimekalt elada peamiselt.
Märt ütles:
Aga seda ideoloogiat, mis paneb pahaks, kiu jama jamaks hüütakse?
Teaduse kui “kah religiooni” kritiseerimine on üsna vastik ideoloogia.
Eneseabi on üsna ohtlik ideoloogia.
@dig:
Jamaks nimetamist nad küll ei soosinud. Ka lõppsõnad olid ühe füüsiku (vist. ülikoolide proffessoreid oli nende ekspertide hulgas üllatavalt palju) poolt sellised, et kui füüsikat õppides ei paista segane, siis pole midagi õppinud.
Jamaks püüti nimetada füüsikas seda meetodit, kus aatomeid või osakesi suure kiirusega kokku kiirendatakse.
Soovitati filmis õeldut niisama mitte usaldada (isegi sektide puhul tavaline soovitus) ja õpetatut järgi proovida. Selles osas võisid realistlikud soovitused absurdsuste sees aidata kaasa reaalsustaju nihestamisele.
On palju kavalamaid sekte ja manipulatsioone, amatöörlik katse paistis.
Märt ütles:
Kurb küll. See, kui inimesed jama jamaks nimetamisest kramplikult hoiduvad, võib kalliks maksma minna:
Mispärast?
Märt ütles:
Nendes kontekstides, kus kõnealune nähtus ei ole otseselt tajutav ning seda tõlgendada tuleb, võib-olla. Aga laev ei ole kindlasti niisugune nähtus; laevast rääkides on tegemist häbematu valega, mis solvab vaataja intellekti.
@dig:
Paistis jah kallis. 70 000 dollarit lauamängule kulutada ja 2000 müügiga tagasi teenida. Lähedased ei kritiseerinud isegi kui maja maha müüdi lauamängu nimel.
Kiirenditega noris sellepärast, et need tingimused ei ole seal looduslikud. Suured temperatuurid, kiirused jne. Teadusega noriti selles osas, et ei olnud looduslik tingimused, kuid kvantmüstikaga ei hoitud tagasi. Nii saaks nokkida igasuguse reaalteadusega, et eksperiment ei olnud identne vabas looduses toimuvaga.
Huvitav, kuidas me sellisel juhul üldse midagi teadvustama hakkaks peale ema rinna ja oma kaka?
Parima leiuna paistis filmis retsept uute religioonide või lihtsalt petukaupadele reklaami loomiseks.
1. Võtta veidi tõde, mida igaüks saaks järgi proovida
2. Siduda need mingi väljamõeldud selgitusega maailma toimimisest
3. Veeta enamus ajast selle lihtsasti kohale jõudva fantaasiamaailma tutvustamiseks lisades võimalikult palju energilisi ja motiveerivalt emotsionaalseid kohti.
4. komponent oleks rohke absurdsus, et realismi väärtustajad minema ärritada või tähelepanu kõrvale juhtida.
See komponent lisab propagandale selle osa, et skeptilisemad vaatajad võivad emotsionaalseks ärritatud olla ja avalikul arvamuseavaldusel võivad nad peale kõigi nende lolluste nägemist vihased olla. Nii jätavad nad emotsionaalse ja madala enesekontrolli mulje. Sellisel juhul käituvad petturid ise vaoshoitult ja väärikalt ja juurutatakse uskujatele, et teised on emotsionaalsed karjujad, kes ei saanud nähtavasti aru kasulikest soovitustest.
Märt ütles:
Noh, teadaolevat arvestades võib olla, et maja müüdi maha muudel põhjustel — näiteks “haige õde kolis terve juurde ja üht maja polnud enam tarvis” —, aga see, et lähedased maja müügist saadud raha perspektiivitusse lauamängusse kündmist ei kritiseerinud, on küll kummaline. See, et vanaema oma uut mänguasja lastelaste peal ei katsetanud, ei ole eriti usutav.
mina ei saa üldse aru, kuhu selles mängus konkreetselt 70000$ kütta? ainsa võimalusena näen selle tootmist. aga…kuivõrd mul on mingit aimu taoliste asjade tootmise hinnast, siis…ee…kujutada ette, et neid toodeti 70000$ eest, siis see pole eriti loogiline kuna selle raha eest saaks suht kolossaalse koguse ja ma ei usu, et mutt neid nii palju võinuks tellida. seega kardan, et see raha kulus ikka mujale. võibolla dineedele, hotelidele, reisimisele, presentatsioonidele jne.
üleüldse on seda dragon’s deni tsipa müstiline vaadata. inimene tuleb lagedale mingi kuradi lihtsakoelise leiutisega, teatab, et on praegu alles prototüübi staadiumis ja on sellele kulutanud midagi a’la 150K naela või dollarit. härrased, see on taoliste vidinate puhul, mida seal enamasti näha võib täielik MÜTOLOOGIA!
On see lavastus?
ma ei usu, aga see paistab olevat veidi valedel alustel loodud. rahaandmise üheks peamiseks aluseks tundub olevat eeltingimus, et on töötav toode või teenus, millesse on investeeritud piisav summa ning mis JUBA MÜÜB!.
see on muidugi õige, et enam-vähem nii rahastamine käibki, aga just see teeb asja igavaks sest sama hästi võiks näidata suvalise panga laenuhalduri kabineti turvavideot heliga.
saade oleks palju põnevam kui need kröösused pakataks valmidusest toetada uudseid leiutisi (tjah, muidugi mitte lihtsalt ilusaid ideid (a samas – miks ka mitte, kui on tõesti hea idee?) ega tehnilisi jooniseid vaid näiteks prototüübi tasandil), mitte vaid soovist lükata käpp sisse juba toimivasse ärisse. samas olen muidugi näinud ka mõnda üksikut episood tõelisest “american dream’ist” kus sisuliselt nii juhtubki, nagu ma just ideaalina välja pakkusin.
Saates edukad ettevõtjad ei ole kindlasti lavastatud, sest nende firmad on wõrgus kenasti olemas. Aga ma kahtlustan, et ullikestest võivad osa võltsid olla.
Samas muidugi ei tea ka, lolle on ikka tõesti igasuguseid.
Prototüübi tasandil toetati seda üherattalist motikat.
kusjuures see üherattaline on ju totaalne mõttetus ning läbikukkumine! kas tõesti mitte keegi selle peale ei tulnud, mis juhtub, kui sellega PIDURDADA????
konkreetse mudeli kohta videpilti ei tea, aga üks analoogne leiutis üritab pidurdada siin videos: http://www.youtube.com/watch?v=K4YmVP6i4qw ja minule isiklikult tundub, et see leiutis on pidurdamisel dragonis näidatust oluliselt stabiilsem.
ja ei maksa vost erilist lootust ka mingitele güroskoopidele asetada sest natukenegi suuremal kiirusel pidurdades lendab see igal juhul üle pea…
Mnjah, ma ka mõtlesin vaatamise ajal, et nad investeerivad kutti endasse, mitte konkreetsesse asjapuusse.
ma küll ei investeeriks kutti, kes 50 miili tunnis sõitva, esimese pidurdamise järel üle pea lendava riistapuu välja mõtles ja seda veel kiidab. ok, leiutamine on ju hea ja kui 19a kutt mingi niukse asja välja mõtleb, on toredam veel ning potentsiaali kuhjaga, aga ma ei usu iial, et ta sellega sõites ise kordagi pidurdama ei pidanud ning seetõttu probleemist teadlik polnud vmt. kuidagi kahtlane tundub see taust… äkki keegi teab täpsemalt midagi?
Guugelda seda “Unot”. Esiteks on tal siiski kaks teineteise kõrval olevat ratast all, mis suurendab stabiilsust. Teiseks uuemad mudelid ajavad suurema kiiruse juures ühe ratta ettepoole. Kolmandaks on need masinad praegu siiski massitootmises, mis ühtlasi tähendab, et pidurdamisemurest on üle saadud.
Maks. kiirus oli siiski 25 m/h.
ahha. selge. ehkki jah, see, kui palju neid rattaid kõrvuti on, ei muuda pidurdamisel midagi. aga muidugi – kui üks neist ettepoole liigub, on iseasi. kui see ikka normaalse teljevahe tekitab…
aga minul tekib küsimus, mille poolest see vidin on parem kui tavaline roller? kallim kindlasti. aeglasem kindlasti. esmapilgul kahtlaem kah. aga parem?
Jason ütles:
Erinevalt laenuhalduri turvavideost lõikavad nemad kõige igavamad kohad välja. Paraku on neid palju ja tulemus on kaunis hakitud.
Kriku ütles:
Lauamäng on ka wõrgus olemas: http://www.jewelsforhiscrown.com/
Võlts-ullikesi on ka näha olnud. Aga arvestades, kui palju päris-ullikesi on, on tõenäoline, et ilmseid võltstegelasi tehakse (peaaegu) ainult sisehuumori huvides:
Too naisterahvas töötab päriselus Kanada DD frantšiisi produtsendina ja tema kaks raamatut ei müü nii kehvasti kui arvata võiks.
Jason ütles:
Väiksem?
Ja see, et ta kallim on, puutub selles kontekstis tegelikult asjasse ka.
väiksem? heh…ainult tsiiipake. ei tasu ära.
Ma sain praegu kirja:
Meie järgmine filmiõhtu toimub reedel 19.03. algusega kell 18.00 Vanemuise 46.
Seekord on plaanis vaadata Bruce Liptoni loengut uskumuste bioloogiast.
… et nagu (ilguse väljendus), seda ma tahan näha. Ma juba vaikselt lootsin, et me hakkame Uue Bioloogia Autori filmi vaatama, aga et nii kohe…
Kuramus, tarvitseb mul talveunne suikuda, kui umbluurindel põnevaks läheb. Ja muidugi ei saa tulla.
Minagi poleks jõudnud, aga õnneks lükati Liptoni loengu vaatamine lükati nädala jagu edasi:
Täna vaadatakse hoopis Dan Millman raamatu põhjal tehtud filmi “Rahumeelne sõdalane”.
Homme siis vaadatakse filmi Zeitgeist.
Registreerumine üritusele enne homset aadressil: http://www.eformular.com/masingm/ohuaken2.html
Ma ise lähen võtan osa.
Laupäeval, 10. aprillil kell 17.00 vaadatakse siis Bruce Liptoni videoloengut uskumuste bioloogiast. Kommenteerijateks Tartu Ülikooli lõpetanud bioloog ja Riigikogu liige Toomas Trapido ning Silver Rattasepp Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.
Ahjaa… registreerumine aadressil: http://www.eformular.com/masingm/ohuaken2.html
Lähen kah
Kohtume siis ;)
Kahjuks ei saa tulla, olen tallinnas. Aga tahaks. Eks tehke siis pärast kokkuvõte mis toimus onju?
Just lõpetasime. Üritus ise oli täitsa tore, film valmistas kerge pettumuse. Pärast kolmveerandtunnist ülevaadet rakubioloogiast seisuga ~1970 (mida nimetati kivistunud paradigmasid ümberlükkavateks uuteks tulemusteks) esitas Lipton paar teiste inimeste 1990-ndate uurimistulemust, mida ma verifitseerida ei oska. Seisnesid nad keskkonna mõjus mutatsioonidele (tulemused, mida ta näitas, olid selgitatavad kuitahes primitiivse darvinismiga, aga küllap oli artiklis mingeid peenemaid detaile) ja teist, näed, ei mäletagi. Filmi läbiv võte oli korrektne väide rakubioloogiast, mis räigete analoogiatega sujuvalt inimese tasemele tõsteti (meeldejäävaim: geenid peaksid rakus toimuvat juhtima, seega on tuum nagu aju, ilma ajuta me sureme, aga tuumata rakk elab edasi (khm, noh, jah), seega ei saa tuum olla nagu aju, seega ei saa geenid rakus toimuvat juhtida). Lõppjäreldus: meie mõtlemine määrab kõik, kujundab isegi meie geene. Mitte nii jäme nagu Secret ja palju harivam, sest puhas rakubioloogia ses loengus oli okei.
Järgnenud ümarlauadiskussioonil lasi Silver R alustuseks filmi mulinal põhja ja keegi seda väga innustunult üles tõsta ei üritanud, pissisime natuke peale ja muljetasime, et väga kole polnudki. Põhiliselt rääkisime muidu teaduse piiridest. Arutlus oli sõbralik ja minu jaoks täitsa huvitav. Härra, kes aurasid nägi ja unuversumi energianihet ennustas, ei tekitanudki erilist elevust (ainult minu kõõrdikiskunud silmad tingisid teenitud korralekutsumise Toomas T-lt). Kavatsen teine kordki minna.
Silverit ma tean, ta on jah suht terava keelega , juba selle pärast oleks tahtnud tulla.
Eks ma siis piilun youtubest filmi ka kui kunagi peaks üleliigset aega tekkima (väheusutav). Kui see pole nii jube kui Secret. Mis sa siis punnitasid oma silmi seal…
Üldiselt tundus poolhariv näide sellest, kuidas võiks õpetada. Näited olid meeldejäävad aga läksid kohati kahtlaselt kaugele nagu tuuma võrdlemisel ajuga ning valesti tõlgendamisel võib neist palju kõrvalist välja lugeda. Kohendades kõlbaks hästi bioloogia esmakursuslastele. Suurem osa näidetest olid siiski head. Võib-olla oli natuke gateway loeng, et parateadusliku vastu huvi tekitada.
Lõpupoole mainiti filtreid ja vaatajad said näha pilte läbi punase või rohelise filtri, millest sõltus kas nähtu oli positiivne või ebameeldivam. Ütles, et reaalsuses on kõike läbisegi ja järgnevast arutulusest paistis seda välja. Vähemalt üks sai pahaseks sest sai filmist aru nagu oleks seal mõeldud, et mõtlemine ravib vähki, kuigi selliseid väiteid polnud. Teisedki kritiseerisid kuidas juhtus. Paarile tundus et seal üritati midagi müüa. Ühele andis nähtu põhjuse psühhiaatrilisi ravimeid maha teha.
Ise märkasin peamiselt õpetamisnippe ning suurt muud midagi ei oskanud kommenteerida, sest tavamõtlemine tiirleb enamasti õpetamise ümber.
Kõrvalistunud auranägija rääkis oma ettemõeldud asju ning filmi vist ei kommenteerinud. Kas ta on teistel kogunemistel ka käinud? Enesekontroll paistis tugev ja julgeid väiteid ajas külma rütmiga. Väited olid sellised, et meil kõigil paistavad aurad ja kui neid poleks kukuks kokku, universumis energianihe mida teadlased ennustanud ja rohud sellepärast ei tööta. Teadlased teavad nid energiaid. Tundus natuke, et üritas ettekavatsetult kirgi kütta. Kui selgitusi küsida vastas kuidagi kõrvaliste vastustega aga need ei jäänud hästi meelde.
@Väike My:
Sulle kui TÜ-s rakubioloogia hinde kättesaanule pole seal midagi ligikaudegi uut; kui, siis ehk rakus toimuva näitlikustamine, mis muarust oli üsna eeskujulik.
Järgmiseks siis loogiline jätk eelnevale — Robert M. Williamsi loeng “Muutuste psühholoogia”, mis räägib alateadvuse programmeeringutest ja sellest, kuidas neid oleks võimalik muuta. Filmiõhtu toimub reedel 16. aprillil algusega kell 18.00 Vanemuise 46. Registreeruda saab juba tuttaval aadressil: http://www.eformular.com/masingm/ohuaken2.html
Robert Williams on PSYCH-K™ (psychological kinesiology) looja.
Mängin jälle sõnumitooja rolli:
@Starker:Lähen ka traditsiooni mõttes
Tundub liiga normaalne. Aga kui ma oma eksperimendi jaoks taimi poputama ei pea siis tulen ka.
Jätkame siis traditsiooni:
O o o f i l m i õ h t u o o O
“The Secret Life of Chaos”
TÜ Keemiaringis (Jakobi 2-226)
6. mai, neljapäev
Kell 18.15
Filmi juhatab sisse TÜ korrastamata süsteemide füüsika professor Jaak Kikas
Tasuta!
Kaoseteooria- väikesed algsed muutused tingimustes võivad viia
eriilmeliste süsteemide tekkeni. Kuigi tekkivad süsteemid on oma olemuselt
ette määratud, ei ole võimalik ennustada, millisteks need arenevad,
teisisõnu määratud kaos (aga alati jääb tagantjärgi tarkus :) ).
“The Secret Life of Chaos” on BBC dok.film, mis käsitleb kaoseteooria ja
selle olemasolu igapäevaelu objektides ja subjektides, loodusest
inimesteni. Film näitab, kuidas kaosest võivad formuleerida mitmesugused
struktuurid, mustrid, kuidas näiline korrapäratus toob endaga kaasa korda,
lumehelbed on siinkohal väga heaks näiteks.
Kui palju on kaoses kaost (või korda)?
Head filmielamust!
Film on inglise keeles,
pikkuseks 60min
Kirja võib edastada ka teistesse listidesse :)
Head asja toetavad:
Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond
TÜ Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus
Ka Õhuaken jätkub:
Loodan mõlemale üritusele jõuda sel nädalal.
Starker ütles:
Nät, ära sõnusin. Ei jõudnud eile, ega jõua ka täna, aga kui keegi käis/läheb, siis ta võiks muljeid jagada kui midagi põnevat juhtus.
Edastan siis ka viimase teate:
ülevaade
@Starker:
Kas see on 300 minutini pikendatud versioon ja sisaldab kõiki vanu klippe?
@Märt:
Ma kahtlen, et seal viis tundi pikka filmi hakatakse näitama. See peaks ikka see 156 minuti pikkune “director’s cut” olema.
Ajalooring annab teada:
—
MTÜ KETIFILM ESITLEB /tasuta/ LÜHIMÄNGUFILMI (35 min)
NIMEPIDI EI KUTSUTA
HAAPSALU VALGEST DAAMIST
K, 10. NOV. KL 18.00
TÜ LOSSI 3 HOONE RUUMIS 427
+ arutelu MIS ON AJALOOFILM?
ESILINASTUS 16.10.2010 VIIKINGITE KÜLAS.
LINASTUSED TARTUS, TALLINNAS, HAAPSALUS, VILJANDIS, AHJAL
TEGEMIST ON TARTU ÜLIKOOLI TUDENGITE LOODUD MTÜ KETIFILMI ESIMESE, AMATÖÖRLIKU NOORTEPROJEKTINA VALMINUD FILMIGA. STSENARIST, REŽISSÖÖR, PRODUTSENT KRISTEL KOTTA, OPERAATOR SIMO SEPP, HELIMEES JANARI SCHVEDE, MONTEERIJA MARK ŠANDALI, KUNSTNIK URMAS LÜÜS, MUUSIKA AUTOR ANDRE HEIN, LAULJA JA PEAOSATÄITJA KATRE HEIN. KAASA TEEB ÜLE 60 NÄITLEJA-VABATAHTLIKU.
TOETAJAD: ARTKE DESIGN, EESTI KULTUURKAPITAL, EMAJÕE LODJASELTS, HAAPSALU GÜMNAASIUMI FILMISTUUDIO, HAAPSALU LINNAVALITSUS, JUURIMAA TALL, LÄÄNEMAA MUUSEUM, MAIVEL HELI & VALGUS, MTÜ KALEVITE KANGE RAHVAS, MTÜ RANDLANE, MTÜ ROTALIA FILM, SA AHCHIMEDESE EUROOPA LIIDU NOORTEPROGRAMM EUROOPA NOORED, SA HAAPSALU PIISKOPILINNUS, TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDŽI INFOTEHNOLOOGIA OSAKOND, TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUS, VIIKINGITE KÜLA