Oktoober saagu! Ja oktoober sai.

Käesoleva aasta oktoobris on 5 reedet, 5 laupäeva ja 5 pühapäeva. Keegi tarkpea algatas seepeale kettkirja, milles väidetakse:

Seda juhtub kord 823 aasta jooksul. Sellist kuud loetakse Feng Shui õpetuse järgi rahatoovaks. Saada see sõnum 8 heale inimesele ja 4 päeva pärast on oodata suuremat rahasummat. Kui sõnumit edasi saadad, siis sa võimendad teadlikult oma reaalsust.

Iga lause on vale või isegi mitte vale, kuna sisaldab verifitseerimatuid ja falsifitseerimatuid väiteid. Vaatame neid ükshaaval.

Seda juhtub kord 823 aasta jooksul.
Otsene vale. Viimati oli 5 reede, laupäeva ja pühapäevaga oktoober meil 2004. aastal. Enne seda 1993., 1982., 1971. 1965. jne aastatel. Kes veel ei tea, siis kalendrid korduvad. 2004. aastat pole seal seetõttu, et see on liigaasta ja terve kalender ei kordu 2010. omaga.

Sellist kuud loetakse Feng Shui õpetuse järgi rahatoovaks.
Feng Shui on Vana-Hiina õpetus. Vanas Hiinas oli nädal 10-päevane. Sellise pikkusega nädal ei võimalda ühes kalendrikuus viit reedet, laupäeva ja pühapäeva. Tänapäevane Gregoriuse kalender kuulutati välja aastal 1582; isegi Euroopas ei hakanud see korraga kehtima; Hiinas võeti see üle alles 20. sajandi esimestel kümnenditel. Seega jutt Feng Shuist seoses Gregoriuse kalendriga on lihtsalt seosetu jama.

Saada see sõnum 8 heale inimesele ja 4 päeva pärast on oodata suuremat rahasummat.
Mul on homme avansipäev. Kas see ka loeb?

Kui sõnumit edasi saadad, siis sa võimendad teadlikult oma reaalsust.
Mida see küll tähendama peaks?

Aga tegelikut on siinne lugu algatatud oktoobrikuiste ajakirjandusleidude ja kommentaaride tarbeks. Tõstan osad septembri alt siia üle.

177 Replies to “Oktoober saagu! Ja oktoober sai.”

  1. ABC News räägib Austraalia vaktsiinivastaste katsumustest NSW Tervishoiukaebuste Komisjoni ees:

    The New South Wales Health Care Complaints Commission (HCCC) has compiled a damning report into Australia’s most prominent anti-vaccination group, the Australian Vaccination Network (AVN).

    The HCCC accuses the AVN of providing inaccurate and misleading information and selectively quoting research out of context to argue against vaccination.

    The report has also noted accusations that the AVN harassed the parents of a child who died of whooping cough last year, after the parents advocated the importance of childhood vaccination.

    But Ms Dorey told ABC1’s Lateline the investigation was biased.

    “This was not an independent investigation – this was an investigation by an organisation that set out to support government policy, which is pro-vaccination,” she said.

    “We do not agree that the HCCC has any jurisdiction over us and we have been telling them this from the very beginning, and we are seeking legal advice on this issue.”

  2. Tõelised katsumused olid ikka vaktsiinivastas(us)test tingitud…

    Harassment claims

    Dana McCaffery died of whooping cough in March last year.

    She was 32 days old – too young to be vaccinated against the disease also known as pertussis.

    What her parents Toni and Dave did not realise was that they lived in an area with one of the lowest rates of childhood vaccination in the nation, and one of the highest rates of whooping cough.

    The McCaffery’s live just a few kilometres from the headquarters of the AVN.

    They say they have been harassed by the AVN since their daughter died and that the AVN has made repeated claims that Dana did not die of pertussis.

    “Our daughter wasn’t even buried and it began,” Ms McCaffery said.

    “It began the day before her funeral, it began with phone calls to the health department to get her medical records, contending she didn’t die of pertussis.”

    An email from Paul Corben, the director of Public Health at the North Coast Area Health Service, backs up Ms McCaffery’s claims.

    In the email, Mr Corben says Ms Dorey called him on March 12 seeking details of Dana’s death and accusing him of misleading the public by attributing the cause to pertussis.

    Ms Dorey denies the claims. She repeatedly says Dana “supposedly” died of pertussis, but the McCaffery’s say that is an offensive claim.

    “It’s the most offensive statement because I watched over five days my beautiful daughter suffer the most agonising death,” Ms McCaffery said.

    “Then to be put in a position where I have to prove that she died of pertussis, that’s even crueller.”

    Mr McCaffery says Ms Dorey is “diminishing the fact that pertussis can and does kill”.

    “It is going to lead to someone making a decision that could put their baby or their family at risk, and that’s not right,” he said.

  3. Tartu Ülikooli füüsikahoone uksel jagatavat uut testamenti ja nüüd pidavat need igal pool mööda maja laiali vedelma. Ütleks et kahju puudest, aga vähemalt on see arvatavasti üks ohutumaid kohti kuhu sihukest kirjandust paigutada.

  4. Kui neid testamente jagati tasuta, on see on väga helge ettevõtmine. Ma võtsin ka tänaval jagatava testamendi vastu ja andsin selle edasi kodanikule, kel seda ei olnud ning kes seda vajas.
    Parem lugeda uut testamenti kui kollast kirjandust, arvan ma.

  5. Telegraph kirjutab, et vanal heal Inglismaal olla probleeme mäkradega, kes vanu häid inglaste konte vanadest headest haudadest välja kaevavad.

    At least four graves have been disturbed so far; in one instance a child found a leg bone and took it home to his parents.

    It is illegal to kill badgers or destroy a sett, and attempts by the local parish council to have the badgers moved have been blocked by Natural England.

    Instead, Rev Simon Shouler has been forced to carry out regular patrols to pick up stray bones, store them and re-inter them all in a new grave.

    Rev Shouler first noticed the problem at St Remigius Church in the village of Long Clawson, Leics, which dates back to the 12th Century, earlier this year when someone reported seeing a skull and a bone on top of the ground.

  6. Loodus ja tehnoloogiateaduskonna maja ees jagati neid Uusi Testamente kah. Seda oleks tahtnud näha kuidas nad neid molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ees oleks jaganud :) Tuttav ütles, et kiri oli nii pisike et lugeda küll ei näe.
    Aga äkki keegi tahab mind hoopis ühe teise asjaga aidata? Seminaris üks vanem õppejõud mainis et mingis eesti roosas kirjanduses (ajakiri Naised? midagi muud?) räägitakse kuidas sinivetikad meie metsi mürgitavad nii et seenelegi ei julge enam minna. Vat selle artikli tahaks ma küll üles leida aga nett mind kahjuks ei aidanud. Nii et kes näeb siis öelgu kus!

  7. Väga asjalik vastulause lastesaate “Saame kokku Tomi juures” stsenaristilt. Wimberg: kuidas taldrik kutsus välja mureliku ema

    Lastekirjanik või -saatetegija, kes toodab oma teosed ainult suhkrust ja maasikavahust, on – laste moraalset arengut silmas pidades – šarlatan, tüssaja, häbitu nadikael, isegi lurjus. Ta on nagu nurgatohter, kes annab aspiriini asemel jahuplönni.

  8. Allergiat saab ravida mitmel moel

    Homöopaatia. «Sarnane ravib sarnast» põhimõte rakendub looduslikke aineid ja komponente kasutades. Vähem on rohkem tähendab seda, et ravimi põhikomponenti on vees oluliselt lahjendatud. Homöopaatia võtab arvesse kõiki sümptomeid ja tunnusjooni, sest inimene on tervik. Teaduskatsed kinnitavad, et homöopaatiast on kasu eelkõige heinapalaviku ja õietolmuastma puhul.

    Huvitav küll, mis teaduskatsetest jutt olla võiks…?

  9. Uus seagripi ohver? Suri noor rahvusooperi laulja Julia Botvina

    Juliaga koostööd teinud viiuldaja Natali Ketšek ütles Õhtulehe veebitoimetusele, et temani jõudis teade Julia surmast täna hommikul: «Tal oli gripp, palavik oli väga kõrge ja viidi haiglasse. Täna hommikul ta suri. Täpselt veel ei teata, kuid probleemid tekkisid maksast või neerudest.»

  10. Kriku ütles:

    Väga asjalik vastulause lastesaate “Saame kokku Tomi juures” stsenaristilt. Wimberg: kuidas taldrik kutsus välja mureliku ema

    Ai-ai, kole ja karune kirjanik purustab noore õpetajatädi illusioone.

  11. Slashdoti teadusveerg vahendab India nädalalehes The Hindu ilmunud arvamuslugu suurest alkeemikust sir Isaac Newtonist.

    Speaking last week at the Perimeter Institute for Theoretical Physics in Waterloo, Ontario, William Newman, a professor of the history and philosophy of science at Indiana University in Bloomington, described his studies of Newton’s alchemical oeuvre, and offered insight into the central mystery that often baffles contemporary Newton fans. How could the man who vies in surveys with Albert Einstein for the title of “greatest physicist ever,” the man whom James Gleick has aptly designated “chief architect of the modern world,” have been so swept up in what looks to modern eyes like a medieval delusion? How could the ultimate scientist have been seemingly hornswoggled by a totemic psuedoscience like alchemy, which in its commonest rendering is described as the desire to transform lead into gold? Was Newton mad perhaps made mad by exposure to mercury, as some have proposed? Was he greedy, or gullible, or stubbornly blind to the truth?

    Tõepoolest, ajaloo andmeil oli Newton üks vastik tegelane, kes tegi kummalisi asju, istus parlamendis ainult selleks, et sooja saada ja arvas, et ta oli naabritest targem. Kui Newton klassikalist füüsikat avastanud ei oleks, oleks ta tänaseks unustuse hõlma vajunud.

    Teadlasi huvitavad Newtoni avastused füüsikas loomulikult sellepärast, et nad on õiged, mitte sellepärast, et Newton neid avastas. See, mida Newton väljaspool teadust tegi, on ajaloolaste huviala.

  12. @dig:

    Khm, kas Newtoni ajal juba teati, et pliid ei saa kullaks moondada? st kas aineid uuriv distsipliin oli juba keemiaks ja alkeemiaks jagunenud?

    (Vrd ka Paracelsus ja päkapikud.)

  13. Ma võin nüüd valesti teada, aga sir Isaaci alkeemia vist nii hull asi ei olnudki, ebaõnnestunud, eriti võrreldes tema füüsika ja matemaatikaga, seda küll, aga aega arvestades oma helgete momentidega.
    Kronoloogiaga läks ta küll täiega aia taha, aga kronoloogiaga lolliks läinud tarku inimesi on ka tänapäeval. Te ju teate, millele-kellele ma vihjan.

  14. dig ütles:

    ABC News räägib Austraalia vaktsiinivastaste katsumustest NSW Tervishoiukaebuste Komisjoni ees:

    Katsumused jätkuvad, nagu kirjutab ABC News’i reporter John Stewart. Vaktsineerimisvastase propaganda levitamise sihtasutus Australian Vaccination Network, kelle kohta Uus-Lõuna-Walesi valitsus rahvale juba talvises augustis avaliku hoiatuse väljastanud oli, on heategevuslike organisatsioonide nimistust maha tõmmatud.

    Today the NSW Office of Liquor, Gaming and Racing revoked the group’s charitable status, stopping it from making public appeals for money.

    MERYL DOREY: This is the way that they handle dissent: by shutting organisations down that don’t agree with their policies, and it’s not the sort of move that you would expect in a democratic nation.

    JOHN STEWART: But vaccination experts like Professor Robert Booy from Westmead Children’s Hospital in Sydney say the group is spreading a dangerous message and discouraging parents from vaccinating their children.

    ROBERT BOOY, NATIONAL CENTRE FOR IMMUNISATION RESEARCH: Children on the North Coast of NSW have died of pertussis. Only last year a child died. Only last year another child in NSW died of varicella, or chicken pox. And these are vaccine-preventable diseases. It’s a tragedy.

  15. Center for Reproductive Rights vahendab kurba narratiivi Peruust, kus naaber vägistas 13-aastase tüdruku. Vaeseke üritas end seepeale ära tappa kõrgelt alla hüppamise teel, aga jäi ellu ja vigastas selgroogu, mis ta alakeha halvas. Vastavalt kohalikele katoliiklikele seadustele ei saa teda opereerida, kuna see võiks loodet ohustada — ja sellepärast liigub rase vägistatud laps nüüd ringi ratastoolis.

    LC: I Have To Tell What Happened To Me from Center for Reproductive Rights on Vimeo.

  16. Postimehes promob keegi Marina Lohk järjekindlalt isand Kiyosaki kultust. Üleeile kell 15:02 Kuidas saada miljonäriks ehk rikkus algab peast:

    Et saada rikkaks, on investorite, ettevõtjate ja õpetajate Robert ja Kim Kiyosaki sõnul parim alustada mõtteviisi muutmisest, enda sisse vaatamisest ja arusaamisest, mis on see ala, millega tahaksid tegelda ja mis sulle tõesti naudingut pakub, kirjutab Anne Veskimeister ajakirja Üks oktoobri/novembrinumbris.

    Rikaste saladusi nii koolituste kui ka raamatute ja Cashflow-nimelise mängu kaudu jagava Roberti sõnul tuleb teha otsus, kas jätkata oravarattas (s.t teenida raha tööd tehes) või hakata tootma rahavoogu (s.t panna raha enda eest tööle).

    Artikkel sisaldab hulka kaitsvaid mantraid, näiteks:

    See on elamine sootuks teistsuguses maailmapildis kui töövõtjate ja iseendale töö andjate oma. See tähendab julgust ujuda vastuvoolu, öelda lahti mantratest, mis panevad meid kuulekalt oma raha rikastele loovutama.

    Ei olnud veel poolt tundigi möödas kui samalt autorilt ilmus uus artikkel Kiyosaki: kui sul on suur unistus, tuleb alustada väikestest sammudest:

    Maailmakuulsad investorid ja õpetajad Kim ja Robert Kiyosaki ütlevad ajakirjale Üks antud intervjuus, et kui sul on suur unistus, tuleb alustada väikestest sammudest ning ennast harida, palju õppida.

    Kui viibid vaeste inimeste keskel – ükskõik kui head need inimesed ka pole –, siis oled ka ise vaene. Sest vaeste inimeste mõtted on sootuks erinevad rikaste mõtteviisist. Mõte on energia ja tõmbab omasugust ligi. Ka raha on energia.

    Isegi meditsiiniumbluu on esindatud:

    Robert: Tuleb lihtsalt ennast muuta. Mu klassikaaslane jäi vähki. Soovitasin tal teise arsti juurde minna. Tema aga ütles, et talle meeldib see arst, kelle juures ta käib. Soovitasin talle oma loodusraviarsti, tema aga raius, et talle meeldib oma arst. Küsisin, miks talle meeldib arst, kes kuulutab talle surma. Klassikaaslane leidis, et ta on tore inimene ja oma ala parim spetsialist.

    Tuleb välja, et Kiyosaki kirikus lähevad ainult lollid (=vaesed) oma ala parima spetsialisti juurde. Õigeusklikud inimesed (=rikkad) lähevad selle juurde, kes tõe tunnistamisest hoidub ja ei küsi, kas tal üldse mingi arstilitsents ongi.

  17. Jaanuaris kirjutas Reuters Florida teadlaste uurimusest elektromagnetlainete mõjust laborihiirte seniilsusele:

    After long-term exposure to electromagnetic waves such as those used in cell phones, mice genetically altered to develop Alzheimer’s performed as well on memory and thinking skill tests as healthy mice, the researchers wrote in the Journal of Alzheimer’s Disease.

    The results were a major surprise and open the possibility of developing a noninvasive, drug-free treatment for Alzheimer’s, said lead author Gary Arendash of the University of South Florida.

    He said he had expected cell phone exposure to increase the effects of dementia.

    Journal of Alzheimer’s Disease on väljastanud ka pressiteate koos pildiga:

    Artikli enda eest nõutakse raha.

    Despite numerous studies, there is no definitive evidence that high-frequency electromagnetic field (EMF) exposure is a risk to human health. To the contrary, this report presents the first evidence that long-term EMF exposure directly associated with cell phone use (918 MHz; 0.25 w/kg) provides cognitive benefits. Both cognitive-protective and cognitive-enhancing effects of EMF exposure were discovered for both normal mice and transgenic mice destined to develop Alzheimer’s-like cognitive impairment. The cognitive interference task utilized in this study was designed from, and measure-for-measure analogous to, a human cognitive interference task. In Alzheimer’s disease mice, long-term EMF exposure reduced brain amyloid-β (Aβ) deposition through Aβ anti-aggregation actions and increased brain temperature during exposure periods. Several inter-related mechanisms of EMF action are proposed, including increased Aβ clearance from the brains of Alzheimer’s disease mice, increased neuronal activity, and increased cerebral blood flow. Although caution should be taken in extrapolating these mouse studies to humans, we conclude that EMF exposure may represent a non-invasive, non-pharmacologic therapeutic against Alzheimer’s disease and an effective memory-enhancing approach in general.

    Veebruaris ilmus Rootsi uurijate jätku-uurimus ja spekulatsioon toimemehhanismist: Radiofrequency Fields, Transthyretin, and Alzheimer’s Disease

    Radiofrequency field (RF) exposure provided cognitive benefits in an animal study. In Alzheimer’s disease (AD) mice, exposure reduced brain amyloid-β (Aβ) deposition through decreased aggregation of Aβ and increase in soluble Aβ levels. Based on our studies on humans on RF from wireless phones, we propose that transthyretin (TTR) might explain the findings. In a cross-sectional study on 313 subjects, we used serum TTR as a marker of cerebrospinal fluid TTR. We found a statistically significantly positive β coefficient for TTR for time since first use of mobile phones and desktop cordless phones combined (P=0.03). The electromagnetic field parameters were similar for the phone types. In a provocation study on 41 persons exposed for 30 min to an 890-MHz GSM signal with specific absorption rate of 1.0 Watt/kg to the temporal area of the brain, we found statistically significantly increased serum TTR 60 min after exposure. In our cross-sectional study, use of oral snuff also yielded statistically significantly increased serum TTR concentrations and nicotine has been associated with decreased risk for AD and to upregulate the TTR gene in choroid plexus but not in the liver, another source of serum TTR. TTR sequesters Aβ, thereby preventing the formation of Aβ plaques in the brain. Studies have shown that patients with AD have lowered TTR concentrations in the cerebrospinal fluid and have attributed the onset of AD to insufficient sequestering of Aβ by TTR. We propose that TTR might be involved in the findings of RF exposure benefit in AD mice.

    Praeguseks ei paista rohkem sõltumatuid kinnitusi ilmunud olevat, nii et dig soovitab nii järeldustesse kui spekulatsiooni suhtuda skeptiliselt ja jälgida tulevasi teadusartikleid.

  18. Eesti Ekspress räägib, mis ebaseaduslike inimkatsete saagas edasi juhtunud on:

    Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtu ette Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja ja Valga haigla peaarsti Andres Selli ning Tartu ülikooli emeriitprofessori Lembit Allikmetsa. Selli süüdistab prokuratuur keelatud kauba sisseveos ning meditsiiniliste uuringute tegemises inimestega, kes ei olnud selleks andnud seaduses ettenähtud korras oma nõusolekut. Allikmetsal lasub aga süüdistus teisi isiku kallutamises dokumentide võltsimisele ning võltsitud dokumendi kasutamises.

  19. Vahekokkuvõte:

    nüüd kus Martini viimast postitust on kommenteerinud 9 inimest (mina k.a.), siis on tal oodata väga suurt avanssi, sest on kirja vähemalt 8 inimesele edasi suutnud saata. Väga mugav niimoodi ju :-).

  20. Viha õhutamise õigus pole inimõigus (eilne EPL, B. Davidjants kirjutab sallimatusest Eestis).

    Üldiselt normaalne jutt, aga mitte kõigega ei saa nõus olla.

    …sõnavabadus ei vabanda seda, miks meedia avaldab regulaarselt viha külvavaid sõnavõtte. Neid lugedes tundub vahel, et artiklite taga on vähemusteviha, mida kirjutajad endale isegi ei teadvusta. On kulunud tõde, et ühiskonnas valitseb kindel arusaam mehelikkusest. Ja vähemalt Eestis ei suhtu valitseva mehelikkuse esindajad erinevustesse sõbralikult, olgu tegu välismaalaste, naiste või homodega.

    Need ei ole ju “valitseva mehelikkuse esindajad”, kes sellist arvamust valjult avaldavad! Või siis ei kattu minu arusaam mehelikkusest kas Birgitta või valitseva arvamusega. Kui nii peaks olema, siis nõrgemate põlgamist ja kiusamist mehelikuks pidama see mind ometi ei pane.

    …kas pole homofoobiagi üks naistevihkamise vorme? Homoviha taga peitub ka solvumine, et mõni naine ei vajagi enda kõrvale meest. Nagu selgub sotsiaalministeeriumi 2007. aasta uuringust, on Eestiski juhtunud, et naine on vägistatud lihtsalt sellepärast, et ta on lesbi…

    Mulle tundub see küll imelik mõte, aga võib-olla pole ma lihtsalt piisavalt empaatiline — ei suuda end misogüüni või vägistaja rolli sisse elada, ei mõista neid.

    …seksuaaleetika pole kristluses sugugi keskne teema ja kui hakkaksime piiblist vastavaid näpunäiteid otsima, tuleks vana testamendi järgi naisi aeg-ajalt kividega surnuks loopida.

    See on tõsi küll. Kolmandas Moosese raamatus, kust pärineb ka geikristluse-vastaliste peamine argument (18:22), on keelatud veel palju asju. Lõbusa (paraku ingliskeelse) lugejakirja raadiosaatejuhile, kes Leviticust tsiteerides homoduse jäleduseks kuulutas (“See on Jumala seaduis, ja jutul lõpp!”), murelike küsimustega nagu kui palju peaks tänapäeval tütart orjaks müües hinnaks küsima, kas USA kodanikul on sünnis pidada vaid mehhiklastest orje või võib orjastada ka kanadalasi, millega tappa oimulokkideta mehi jne., leiab siit.

    Link oli puudu, lisasin. — dig, 2010-10-16T11:15+03:00

    Lihtsustatult öeldes võidakse mustanahalist meest diskrimineerida, sest ta on mustanahaline, valget naist, sest ta on naine, ent mustanahaline naine kogeb diskrimineerimist nii nahavärvuse kui ka soo tõttu (rääkimata sellest, mis saab siis, kui ta on ühtlasi lesbi).

    Huvitav, mitu punkti see stressiastmikul teeb?

  21. Muidu, mis kalendrite kordumisse puutub, siis:

    * Kuupäevanumbrite ja nädalapäevade vahelised seosed on ühe kuu piires jäigalt seotud. Kui kaheksas kuupäev on kolmapäev, siis üheksas on tingimata neljapäev, mitte aga esmaspäev.
    * See, missuguse nädalapäevaga kuu algab, on täpselt määratud sellega, missugusel nädalapäeval eelmine kuu lõpeb.
    * See, kui palju mingeid nädalapäevi mingis kuus on, on täpselt määratud sellega, missugusel nädalapäeval kuu algab ja kui pikk ta on.
    * Kuna peaaegu kõigi kuude pikkused on alati samad, on kuupäevade ja nädalapäevade vahelised seosed aasta piires täpselt määratud sellega, missugusel nädalapäeval aasta algab ja kas tegemist on liigaastaga.
    * Kuna nädalapäevi on seitse ja veebruaripikkusi on kaks, on erinevaid võimalikke aastakalendreid üldse kokku 7 * 2 = 14 tükki. On lihtne veenduda, et kõik neliteist leiavad ka praktikas kasutamist. (Intuitiivselt: 365 ≡ 1 (mod 7), mistõttu lihtaasta algab ja lõpeb sama nädalapäevaga — mingil nädalapäeval alanud lihtaastale järgnev aasta algab järgmise nädalapäevaga. Liigaastale järgnev aasta algab ülejärgmise nädalapäevaga. Esimeses lähenduses on liigaastad iga nelja aasta tagant; kuna 7 ja 4 on ühistegurita, siis leiavad kõik nädalapäevad aasta alguse päevana ka kasutust. Muide, intuitiivselt peaks “823” väga suurt kahtlust äratama, kuna on algarv. Igasuguste kalendritsüklite pikkusest oleks oodata, et nad relevantseid kalendrimõõte teguritena sisaldavad.)

    Viimased liht- ja liigaastad esimese nädalapäeva järgi on niisugused:

    esimese jaanuari
    nädalapäev
    viimane
    lihtaasta
    viimane
    liigaasta
    esmaspäev 2007 1996
    teisipäev 2002 2008
    kolmapäev 2003 1992
    neljapäev 2009 2004
    reede 2010 1988
    laupäev 2005 2000
    pühapäev 2006 1984

    Viimane aasta, mille kalender oli samasugune, nagu käesoleval aastal (ja seega sisaldab oktoobris täpselt samapalju reedeid, laupäevi ja pühapäevi nagu 2010. aasta), oli 1999, mis samuti oli reedel alanud lihtaasta. Järgmine sama kalendriga aasta on 2021. Tõsi küll, selleks, et oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva oleks, on tarvis ainult, et oktoober reedega algaks — see nõue on täidetud nii reedel algava lihtaasta kui neljapäeval algava liigaasta korral. Viimane neljapäeval alanud liigaasta oli 2004, järgmine on 2032.

  22. Artiklist:

    Tänapäevane Gregoriuse kalender kuulutati välja aastal 1582;

    Mis nädalapäevadesse puutub, siis vaadata tasub veel juuliuse kalendrit; nii nädalapäevad kui kuude pikkused on nondes kalendris üsna ühesugused. Erinevus on ainult selles, missuguseid aastaid liigaastateks loetakse. Juuliuse kalendri kuulutas pärast kreeka päritolu Sosigenese põhjalikku lobby-tööd välja Rooma linna toonane valitseja Julius Caesar aastal number 46 enne meie ajaarvamist. Tõsi küll, kõrgesti arenenud tsivilisatsiooniga Keskmise Maa kolme kuninglikku keisrit ja nende rahvast ei huvitanud mingisuguste seitsme mäe taga elanud roomlaste primitiivsed loomapiltideta kalendrid kuigivõrd.

  23. Daily Mail vahendab jälle kord lugu mumifitseerunud hamburgerist:

    Looking almost as fresh as the day it was bought, this McDonald’s Happy Meal is in fact a staggering six months old.

    Photographed every day for the past half a year by Manhattan artist Sally Davies the kids meal of fries and burger is without a hint of mould or decay.

    In a work entitled The Happy Meal Project, Mrs Davies, 54, has charted the seemingly indestructible fast food meals progress as it refuses to yield to the forces of nature.

    Kahjuks ei ole artiklis kirjas, missugust õhukonditsioneeri kõnealuse kunstniku köögis pruugitakse ja missugust õhuniiskust kunstnik tollelt konditsioneerilt tellib.

  24. Helsinkin Sanomat räägib, kuidas geidest teleris rääkimine ristiinimesi ateistideks pöörab:

    A record number of Finns seceded from the Evangelical Lutheran Church on Wednesday.

    People carried out their mass exodus from the state church via an online service, the standard procedure used these days.

    By late yesterday afternoon, 1,200 people had resigned from the church. According to the eroakirkosta.fi website, which facilitates the seceding from the church, yesterday’s total number of people to make their exit was 2,633. This was not merely around 1,500 more than the previous daily high, but greater than the total number in the entire month of July.

    Information Officer Heikki Orsila from eroakirkosta.fi suspected that the statistical spike resulted from the Finnish Broadcasting Company YLE’s current affairs programme Ajankohtainen Kakkonen, aired on Tuesday night.

    The show entitled Homoilta (Gay Night) was a panel discussion dealing with gay rights issues, including the question of the rights of same-sex couples to marry in church.

    Kirikutülid on Soomes viimatel kuudel ohtralt kära tekitanud. Alles augustis laskis riigikirik piiskopi kohalt lahti ebaharilike vaadetega tegelase:

    Matti Väisänen, who has been named a Bishop by the Luther Foundation – a conservative religious group that opposes the ordination of women – says that he plans to continue serving as a bishop, and to ordain ministers, even though the official Evangelical Lutheran Church removed him from the ministry on Wednesday.

    The move is seen to further distance the Luther Foundation from the established church.

    “I will continue in the post of bishop, into which I have been placed. I stand with Church members and those who have quit the Church, who are suffering from the current situation in our Church, and who find help with us”, Väisänen says.

  25. BBC vahendab uurimust sellest, kuidas helid mõjutavad toidu maitset:

    The level of background noise affects both the intensity of flavour and the perceived crunchiness of foods, researchers have found.

    Blindfolded diners assessed the sweetness, saltiness, and crunchiness, as well as overall flavour, of foods as they were played white noise.

    While louder noise reduced the reported sweetness or saltiness, it increased the measure of crunch.

    Saadaval on teadusartikli kokkuvõte ja sisukord.

    We investigated the effects of auditory background noise on the perception of gustatory food properties (sugar level, salt level), food crunchiness and food liking. Participants blindly consumed different foods whilst passively listening to either no sound, or quiet or loud background white noise. The foods were then rated in terms of sweetness, saltiness and liking (Experiment 1) or in terms of overall flavour, crunchiness and liking (Experiment 2). Reported sweetness and saltiness was significantly lower in the loud compared to the quiet sound conditions (Experiment 1), but crunchiness was reported to be more intense (Experiment 2). This suggests that food properties unrelated to sound (sweetness, saltiness) and those conveyed via auditory channels (crunchiness) are differentially affected by background noise. A relationship between ratings of the liking of background noise and ratings of the liking of the food was also found (Experiment 2). We conclude that background sound unrelated to food diminishes gustatory food properties (saltiness, sweetness) which is suggestive of a cross-modal contrasting or attentional effect, whilst enhancing food crunchiness.

  26. The Atlantic kirjutab, kui koledad, ekslikud ning valelikud on meditsiinialased teadustööd:

    IN 2001, RUMORS were circulating in Greek hospitals that surgery residents, eager to rack up scalpel time, were falsely diagnosing hapless Albanian immigrants with appendicitis. At the University of Ioannina medical school’s teaching hospital, a newly minted doctor named Athina Tatsioni was discussing the rumors with colleagues when a professor who had overheard asked her if she’d like to try to prove whether they were true—he seemed to be almost daring her. She accepted the challenge and, with the professor’s and other colleagues’ help, eventually produced a formal study showing that, for whatever reason, the appendices removed from patients with Albanian names in six Greek hospitals were more than three times as likely to be perfectly healthy as those removed from patients with Greek names. “It was hard to find a journal willing to publish it, but we did,” recalls Tatsioni. “I also discovered that I really liked research.” Good thing, because the study had actually been a sort of audition. The professor, it turned out, had been putting together a team of exceptionally brash and curious young clinicians and Ph.D.s to join him in tackling an unusual and controversial agenda.

    Indeed, given the breadth of the potential problems raised at the meeting, can any medical-research studies be trusted?

    That question has been central to Ioannidis’s career. He’s what’s known as a meta-researcher, and he’s become one of the world’s foremost experts on the credibility of medical research. He and his team have shown, again and again, and in many different ways, that much of what biomedical researchers conclude in published studies—conclusions that doctors keep in mind when they prescribe antibiotics or blood-pressure medication, or when they advise us to consume more fiber or less meat, or when they recommend surgery for heart disease or back pain—is misleading, exaggerated, and often flat-out wrong. He charges that as much as 90 percent of the published medical information that doctors rely on is flawed. His work has been widely accepted by the medical community; it has been published in the field’s top journals, where it is heavily cited; and he is a big draw at conferences. Given this exposure, and the fact that his work broadly targets everyone else’s work in medicine, as well as everything that physicians do and all the health advice we get, Ioannidis may be one of the most influential scientists alive. Yet for all his influence, he worries that the field of medical research is so pervasively flawed, and so riddled with conflicts of interest, that it might be chronically resistant to change—or even to publicly admitting that there’s a problem.

  27. dig ütles:

    Information Officer Heikki Orsila from eroakirkosta.fi suspected that the statistical spike resulted from the Finnish Broadcasting Company YLE’s current affairs programme Ajankohtainen Kakkonen, aired on Tuesday night.

    Irish Times kirjutab, et katoliiklased oma kirikust enam lahti ei saagi:

    IT IS NO LONGER possible, it would seem, to leave the Catholic Church. Although the church in Ireland has been accepting applications to defect, many on foot of applications printed from the user-friendly CountMeOut website, it said on Tuesday that it would no longer process them. The website, which has helped disillusioned Catholics leave, has suspended offering the defection papers “until the situation has been clarified”.

    In a somewhat ambiguously worded statement the Dublin archdiocese set out the situation for all dioceses: “The Holy See confirmed at the end of August that it was introducing changes to canon law and as a result it will no longer be possible to formally defect from the Catholic Church.” But, it continued: “This will not alter the fact that many people can defect from the church and continue to do so, albeit not through a formal process. This is a change that will affect the church throughout the world.”

  28. Rein Müllerson: „Pehmed” teadused või madal latt?

    Olles nüüd rohkem kui aasta töötanud Eesti kõrghariduses, olen hakanud mõtisklema kõrghariduse vajalikkuse üle. Kas ühiskonnale ja riigile on hea, et üha rohkem noori pürib ülikoolidiplomi poole ja kas seda on tingimata vaja kõigile noortele endale?

    Kriku pole veel kuskil näinud, et diplom laua taga istuks ja tööd teeks.

    Et kõrgharidus ei ole otseselt ja utilitaarselt seotud majanduskasvuga, näitab kahe elitaarse õppesuuna osa kahes maailma elitaarseimas ülikoolis: PPE (filosoofia, poliitika, majandusteadus) Oxfordis ja classics (vanakreeka ja ladina keel, filosoofia ja kirjandus) Cambridge’is. Teine õppesuund tundub tänapäeva probleemidest üldse kaugel seisvat ning ka esimeses leidub palju sellist, mis ei aita kuidagi paremini raha teenida. Aga tööd leiavad nende lõpetajad kiiremini ja paremates kohtades kui teiste ülikoolide lõpetajad.

    Miks just neile pakutakse tööd pankades, firmades, ministeeriumides ja mujal? Sest nende ainete läbimine eeldab hirmsat tööd ja järelikult see, kes sellisest koolist edukalt läbi käib, on arukas, töökas, distsiplineeritud ja ambitsioonikas. Tööandja valib Oxfordi või Cambridge’i ülikooli lõpetaja mitte ülikoolis omandatud teadmiste pärast, vaid seepärast, et niisugune inimene on originaalsema mõtlemisviisiga ja laiema silmaringiga kui see, kes ei ole ülikoolis käinud või on leppinud hotellinduse, turunduse ja reklaami „õpingutega” kolmandajärgulises ülikoolis.

    Aga äkki tulenebki niisuguse inimese laiem silmaring ja originaalsem mõtteviis ülikoolis omandatud teadmistest?

    Kõrghariduse devalveerumine on näha teaduste jaotamisest „kõvadeks” ja „pehmeteks”. Traditsiooniline jaotus tähendas teaduste jaotamist ühelt poolt loodus- või täppisteadusteks ja teiselt poolt ühiskonna- või humanitaarteadusteks.

    Nende harude vahel on tõesti suured erinevused nii uurimisobjektides, meetodites kui ka järelduste iseloomus. Uus eristus „kõvade” ja „pehmete” teaduste vahel tähendab aga seda, et „pehmetel” erialadel on diplomit kätte saada kergem kui „kõvadel”.

    Ausalt öelda polnud ma niisugusest uuest tähendusest teadlik, aga karta on, et see vastab tõele. Hiljuti sattusin jälle ühele masendavale näitele, mille jätan aga enda teada.

    Majanduslikult lubavaim haridussüsteem võiks olla järgmine: vähesed ja kitsad tipud, mis on vajalikud teaduskeskse majanduse arenguks, ning lai professionaalne rakendusharidus ja pideva ümberõppe võimaldamine. Massilist kõrgharidust niisuguse mudeli puhul vaja ei ole.

    Rakenduskõrgharidus on majandusliku arengu seisukohast kindlasti vajalikum kui nn akadeemiline haridus.

    Huvitav, kas Müllerson loeb eelnimetatud PPE ja Classics erialad teaduskeskse majanduse arenguks vajalike hulka või ei?

  29. @Kriku:

    Nende harude vahel on tõesti suured erinevused nii uurimisobjektides, meetodites kui ka järelduste iseloomus. Uus eristus „kõvade” ja „pehmete” teaduste vahel tähendab aga seda, et „pehmetel” erialadel on diplomit kätte saada kergem kui „kõvadel”.

    Ausalt öelda polnud ma niisugusest uuest tähendusest teadlik, aga karta on, et see vastab tõele. Hiljuti sattusin jälle ühele masendavale näitele, mille jätan aga enda teada.

    Millises ülikoolis see järjekordne masendav juhtum aset leidis? Kas jälle TÜ-s, oh õnnetust?

  30. Ülo Valk Postimehe lisas AK “Vaimuvara ja vanapagana rahvas”
    Kuna on tasuline artikkel praegu, siin tsiteerin vähe pikemalt, muidu oleks ehk allpool toodust ainult neljanda ja viienda lõigu eraldi esile tõstnud.

    Rahvapärimuse võlu ongi selles, et ta viib meid hoopis teistsugusesse poeetilisse maailma kui see asine ja materiaalne tegelikkus, milles kulgeb meie argielu. Rahvaluules on nii tarkust kui rumalust, on tõtt ja valet, on ilu ja rõvedust, mõistust ja tundeid, kirge ja rahunemist, on õelat pilget, pühendumist ning eneseohverdust. Pole liialdus nimetada rahvaluulet vaimuvaraks.

    Jakob Hurda arvates on sel lausa neljakordne hind, nagu ta kunagi kirjutas. Muidugi hindame meie Jakob Hurta, kes targa mehena on kümnekroonisel rahatähel veel igaühe taskus. Tema arvates õpetab rahvaluule meile elava ajaraamatuna esivanemate ajalugu.

    Teiseks pakub rahvaluule mõnusat meelelahutust, niisiis kunstielamusi. Kolmandaks aitab rahvaluule kasvatada uut põlvkonda, pakkudes tuge koolihariduses. Neljandaks on Hurda meelest rahvaluule tundmisest abi mitmes ametis – nii peaks koolmeister,kirikuõpetaja ja tohter tundma ebausku, et selle jõleda kihvtiga võidelda.

    Viimane Hurda soovitus – rahvaluule tundmine on vajalik võitluseks ebausuga – on küll vaieldav. Folkloristina rõõmustan alati, kui tulnukad ületavad uudiskünnise, kui mõne poliitiku või ärimehe korteris kummitab, kui Eestis avastatakse energiasambaid või Esmeralda jagab maagilisi numbreid ja probleeme lahendavad pendlimehed.

    Saan aru küll, miks loodusteadlased sensitiivide, energiasammaste ja tondijuttude peale häälekalt pahandavad. Nad võtavad sõna, sest nemadki vajavad rahvausku, kas või selleks, et usundilist pärimust naeruvääristades tõsta teaduste autoriteeti ja kinnitada oma akadeemilist identiteeti. Nii on rahvapärimuse tundmisest tõesti kasu paljudes ametites, ka teadlaste hulgas.

    Kui Jakob Hurt rõhutas vajadust rahvaluulet kadumisest päästa, siis tänapäeva folkloristid ei muretse enam, et nende tööpõld võiks lõppeda. Rahvapärimust tekib igal ajal ja igas ühiskonnas, see kultuuriprotsess ei katke kunagi. Läbi aja kulgevat rahvaluulet on kujundanud kadunud sugupõlved, kuid oma tähenduse saab ta alati esituses, käsikirja või trükise puhul lugeja teadvuses.

  31. @väike My:

    Äkki see?
    http://www.naistemaailm.ee/art.....inna_.html

    Tsiteerin:

    Neoonsinine kelme kattis tiikides vee, kleepus taimede külge. Minu loogika on selline, et kuna vaktsiinipalad on tehtud kalapastast, võib sellega koos meie metsadesse sattuda ka mürgine sinivetikas.
    Vaktsiinipalad mürgitavad meie metsi! Pasta ja selles sisalduvad sinivetikad ja mürgid satuvad pinnasesse ja veekogudesse, taimedesse ja samblikesse. Aga meie ju sööme seeni ja marju…”

  32. PZ Myers vahendab Belgia peapiiskopi seisukohti uimasest patust ja hoiatusest sensuaalsest patust ja õiglusest:

    Archbishop André-Joseph Léonard has written a book in which he reveals Catholic thinking about AIDS.

    The Archbishop who is seen as a conservative does not pull his punches. Speaking about AIDS he says that this is a kind “immanent justice”.

    I note that the archbishop is probably mortal, and appears to be aging. If he someday suffers miserably from a prostate cancer that is ripping his guts apart, I hope he finds comfort in it as a kind of “immanent justice”. If he should suffer a massive stroke and his brain should bleed and fail, I hope he has a last moment of awareness to appreciate the “immanent justice” of his fate. I hope that if one day he is crossing the street and suddenly finds a bus roaring implacably in his direction, that the destination on the bus’s sign reads “Immanent Justice”.

  33. Sociological Images vahendab päevalehe New York Times uudist SAT arutluseksamit administreeriva College Board’i aruandest. Tuleb välja, et arutluseksami tulemused korreleeruvad tugevasti sissetulekuga:

    Sociological Images pakub välja kaks spekulatiivset selgitust:

    I can think of two explanations for the correlation.

    First, it is certainly true that children with more economic resources, on average, end up better prepared for standardized tests. They tend to have better teachers, more resource-rich educational environments, more educated parents who can help them with school and, sometimes, expensive SAT tutoring.

    Second, the test itself may be biased towards wealthier students. These tests tend to be written and evaluated by privileged individuals who may inadvertently include class-based knowledge, not just knowledge, in the exam (asking questions, for example, that rely on background information about golf instead of basketball).

  34. New York Times teatab, et tuntud fraktaliuurija Benoît Mandelbrot on pärast 85 aastat arvutamise lõpetanud.

    His death was caused by pancreatic cancer, his wife, Aliette, said. He had lived in Cambridge.

    When asked to look back on his career, Dr. Mandelbrot compared his own trajectory to the rough outlines of clouds and coastlines that drew him into the study of fractals in the 1950s.

    “If you take the beginning and the end, I have had a conventional career,” he said, referring to his prestigious appointments in Paris and at Yale. “But it was not a straight line between the beginning and the end. It was a very crooked line.”

    Dig tsiteerib matemaatiku mälestuseks artiklit MathWorldist:

  35. Loomulikult mitte. Meenuta, et jutt käib korrelatsioonist lapsevanemate sissetuleku ja laste eksamitulemuste vahel. Kui toda korrelatsiooni selgitaks mingisugune andekus, peaks too olema tugeva geneetilise komponendiga ja olema üles leitud sajandipikkuse intellektiuurimise käigus.

    Kogemus näitab, et ideed sellest, et kõrgemad sotsiaalsed klassid on loomu poolest paremad, kuna neil on üllam veri, jumalate soosing, parem nahavärv või rohkem annet, on kõikvõimalikes ühiskondades levinud müüdid, millel võib mingi roll olla ühiskondliku stabiilsuse hoidmisel, kuid millel faktilist alust ei ole.

  36. Kui toda korrelatsiooni selgitaks mingisugune andekus, peaks too olema tugeva geneetilise komponendiga ja olema üles leitud sajandipikkuse intellektiuurimise käigus.

    See vaidlus ei olegi kaugeltki veel lõpuni vaieldud.

    Kogemus näitab, et ideed sellest, et kõrgemad sotsiaalsed klassid on loomu poolest paremad, kuna neil on üllam veri, jumalate soosing, parem nahavärv või rohkem annet, on kõikvõimalikes ühiskondades levinud müüdid, millel võib mingi roll olla ühiskondliku stabiilsuse hoidmisel, kuid millel faktilist alust ei ole.

    Kelle kogemus? Mis ühiskonnas?

  37. Ka pisemat trahviotsust ei tasu koju ootama jääda

    Tubakaseadus, mille alusel noormehele trahvi tehti, sütestab tõepoolest, et keelatud on alaealistele nii suitsetamine, kui tubakatoodete omamine ja omandamine. Suitsetamise defineerib ka seadus ära, kuid tubakatoodete omamist mitte.

    Huvitav küll, mismoodi Martti Kass kujutab ette meie õiguskorra toimimist ilma omandi seaduses määratlemiseta? IKH tasemel kurioosne väide.

  38. Ingmar ütles:

    …või nojah, pigem siis seda, et intelligentsusel ei ole inimese enda sissetulekutega halligi pistmist, mis üllataks ka.

    Toda on lihtsam mõõta. Kui suur suhtarv Mensa liikmetest on multimiljonärid?

  39. Kas see, kui alaealine varastatud sigaretti suitsetab, peabki kaks korda odavam süütegu olema, kui see, kui ta õiguspäraselt omandatud sigaretti suitsetab?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga