Atmosfäärilise süsihappe allikad

Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.
Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.

Üks tuntud kliima soojenemise eitajate argumente on, et inimeste osa looduslikus süsihappegaasiringes on tühine. Sageli postuleeritakse hoopis olulisemaks süsihappegaasi allikaks vulkaane. Kas see võib tõsi olla? Arvutame hõlpsasti leitavatest avalikest allikatest pärit andmete põhjal, natuke võtame appi ka põhikoolikeemiat.

2001. aastal on Derrill M. Kerrick Pennsylvania osariigi ülikoolist asjassepuutuva teadusajakirjanduse läbi analüüsinud ja üllitanud ülevaateartikli, kus ta looduslikke atmosfäärilise süsihappegaasi allikaid hindas. Ülevaate avaldas Reviews of Geophysics. Juba lühikokkuvõttest loeme:

Ookeanide keskahelikest eraldub 1 kuni 3 triljonit mooli süsihappegaasi aastas ja nad neelavad umbes 3,5 triljonit mooli süsihappegaasi aastas oma hüdrotermilistes süsteemides karbonaatide moodustamise teel. Kui ookeanide keskahelikud süsihappegaasi netoallikatena kõrvale jätta, on kogu õhualusest vulkaanilisest tegevusest pärinev süsihappegaasi aastane eraldumine 2,0 kuni 2,5 triljonit mooli aastas.

Kui palju süsihappegaasi lasevad taevasse inimesed? Seda saaks hinnata näiteks süsinikul põhinevate kütuste aastase kulu kaudu. Vaatleme esialgu sütt, mille kohta NationMaster kena graafikut jagab. Nagu näeme, tarvitatakse maailmas aasta jooksul ära umbes neli ja pool miljardit ‘lühikest tonni’ sütt. Lühike tonn on vanaaegne briti mõõtühik, mis vastab 2000 naelale ehk umbes 900 kilogrammile, mis tähendab, et aastane söekulu on veidi üle nelja triljoni kilogrammi. Söe toimeaine ja peamine koostisosa on süsinik, mille mool kaalub, nagu Wolfram Alpha teab, umbes kaksteist grammi. Seega kasutatakse aastas üle 300 triljoni mooli süsiniku aatomeid. Kuna igas süsihappegaasi molekulis on üks süsiniku aatom, saadakse söe põletamisel sama palju moole süsihappegaasi. Kui me nüüd ettevaatlikult oletame, et maailmas ära tarvitatava söe põletamisel saadud süsihappegaasist pool atmosfääri jõuab, lasevad inimesed aastas atmosfääri 150 triljonit mooli süsinikdioksiidi.

150 triljonit mooli on kahest või kahest ja poolest triljonist moolist peaaegu kaks suurusjärku suurem. Me võiksime veel rehkendada, kui palju süsinikdioksiidi inimesed maagaasi ja nafta põletamisel tekitavad, aga sellel ei oleks enam mingit mõtet, kuna me saame ilma mingisuguse kahtluseta järeldada, et inimesed toodavad palju rohkem süsihappegaasi kui vulkaanid.

Usin lugeja võib tahta neid arvutusi ise korrata ja hinnata ka teisi fossiilseid allikaid, võib-olla ka kasutades sisendandmeid teistest allikatest. Laisk lugeja võib eelistada vaadata, kuidas teised tööd teevad:

Keda vulkaanijutt rohkem huvitab, võib lugeda ka FactCheck’i analüüsi väitele, et aasta esimeses pooles Islandil toimunud vulkaanipursked nullisid ära inimtekkelise süsihappegaasi piiramiseks tehtud viie aasta töö.

109 Replies to “Atmosfäärilise süsihappe allikad”

  2. Huvitav, kust on pärit need vulkaanide ja lehmade peeretamise teooriad, seni olin ka kuulduse kammitsas ja uskusin vulkaanide süüd.
    Nii lihtsad need: ma täpselt tean-, teooriad ongi tekkima.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. Lehmade peeretamise teooria käib metaani kohta. Ka vulkaanide tegevusel lendab laiali igasugu muud sodi peale CO2. Olulisim kasvuhoonegaas on seejuures üleüldse veeaur. Mitte et see kõik artikli sõnumit kuidagi kahtluse alla seaks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. kahtleja ütles:

    Huvitav, kust on pärit need vulkaanide ja lehmade peeretamise teooriad, seni olin ka kuulduse kammitsas ja uskusin vulkaanide süüd.

    Ühest küljest on siin see faktor, et inimeste energiakasutus on viimastel sajanditel väga järsult tõusnud. Kui vaadata piisavalt kaua minevikku tagasi, on inimtekkelise ja loodusliku atmosfäärisüsihappegaasi suhe vastupidine.

    Teisest küljest on need arvud üsna suured ja kohmakad. Nendega rehkendades on lihtne — kogemata või meelega — vigu teha. Iseäranis siis, kui rehkendatakse salvrätikul või rehkendamise asemel ainult intuitiivselt “suurt vulkaani” ja “väikest tehast” võrrelda katsutakse.

    Kolmandast küljest on mõnede poliitiliste ja mõnede äriliste jõudude lühikestes huvides noid vigu meelega teha ja vigaseid tulemusi populariseerida.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. dig ütles:

    Kolmandast küljest on mõnede poliitiliste ja mõnede äriliste jõudude lühikestes huvides noid vigu meelega teha ja vigaseid tulemusi populariseerida.

    Kõlab natuke vandenõuteooriana. On Sul andmeid, mis sellist meelega tegemist kinnitaksid?

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Noh, näiteks maksavad vennad Kochid sedasorti vigade eest — muidugi mitte üksnes kliima osas — Cato Instituudile. Vandenõust on kirjutanud The New Yorker:

    In 1977, the Kochs provided the funds to launch the nation’s first libertarian think tank, the Cato Institute. According to the Center for Public Integrity, between 1986 and 1993 the Koch family gave eleven million dollars to the institute. Today, Cato has more than a hundred full-time employees, and its experts and policy papers are widely quoted and respected by the mainstream media. It describes itself as nonpartisan, and its scholars have at times been critical of both parties. But it has consistently pushed for corporate tax cuts, reductions in social services, and laissez-faire environmental policies.

    Cato scholars have been particularly energetic in promoting the Climategate scandal. Last year, private e-mails of climate scientists at the University of East Anglia, in England, were mysteriously leaked, and their exchanges appeared to suggest a willingness to falsify data in order to buttress the idea that global warming is real. In the two weeks after the e-mails went public, one Cato scholar gave more than twenty media interviews trumpeting the alleged scandal. But five independent inquiries have since exonerated the researchers, and nothing was found in their e-mails or data to discredit the scientific consensus on global warming.

    Nevertheless, the controversy succeeded in spreading skepticism about climate change. Even though the National Oceanic and Atmospheric Administration recently issued a report concluding that the evidence for global warming is unequivocal, more Americans are convinced than at any time since 1997 that scientists have exaggerated the seriousness of global warming. The Kochs promote this statistic on their company’s Web site but do not mention the role that their funding has played in fostering such doubt.

    In a 2002 memo, the Republican political consultant Frank Luntz wrote that so long as “voters believe there is no consensus about global warming within the scientific community” the status quo would prevail. The key for opponents of environmental reform, he said, was to question the science—a public-relations strategy that the tobacco industry used effectively for years to forestall regulation. The Kochs have funded many sources of environmental skepticism, such as the Heritage Foundation, which has argued that “scientific facts gathered in the past 10 years do not support the notion of catastrophic human-made warming.” The brothers have given money to more obscure groups, too, such as the Independent Women’s Forum, which opposes the presentation of global warming as a scientific fact in American public schools. Until 2008, the group was run by Nancy Pfotenhauer, a former lobbyist for Koch Industries. Mary Beth Jarvis, a vice-president of a Koch subsidiary, is on the group’s board.

    Naomi Oreskes, a professor of history and science studies at the University of California, San Diego, is the co-author of “Merchants of Doubt,” a new book that chronicles various attempts by American industry to manipulate public opinion on science. She noted that the Kochs, as the heads of “a company with refineries and pipelines,” have “a lot at stake.” She added, “If the answer is to phase out fossil fuels, a different group of people are going to be making money, so we shouldn’t be surprised that they’re fighting tooth and nail.”

    David Koch told New York that he was unconvinced that global warming has been caused by human activity. Even if it has been, he said, the heating of the planet will be beneficial, resulting in longer growing seasons in the Northern Hemisphere. “The Earth will be able to support enormously more people because far greater land area will be available to produce food,” he said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. @dig:
    Ma ise olen ka pikalt nõus olnud, et teadlased pole tõestanud katastroofilist kliimamuutust. 20. sajandiga muutus keskmiselt 0,75 kraadi +/. veerand kraadi aga paanikat tuli sellest palju. 1900 poldud seejuures lõuna ega põhjanabale veel jõutudki. Wikipedias ja selles NY artiklis kasutati skeptikut eitaja tähenduses nagu oleks katastroof teaduse konsesnuseks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Miks vajab korralik teadus propagandat? Kui 100 aaria teadlast kirjutasid vastulause Einsteinile, siis ta ütles, et kui mul poleks õigus olnud oleks ühestki piisanud.
    See konsensuse jutt lõhnab rohkem katoliku kiriku ja Galilei konflikti järele, argumetum ad populum ja argumentum ad verecundiam. Kui AGW teooria pooldajad vajavad PR konsultantide abi, siis teadusega on asi hapu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Jah ja ei. Ühelt poolt on sul kindlasti õigus.

    Teiselt poolt aga üritatakse rumalavõitu inimestes, kes ei ole ise võimelised süvenema, ikka ja jälle kujundada arvamust, et kõiksugu küsimused on jätkuvalt teadlastevaheliste vaidluste objektiks ka siis, kui tegelikult on asi vähemalt laias laastus selge. Vihjates sellega siis, et kui juba teadlased ikka veel vaidlevad, siis lihtsurelikul justkui polekski midagi arvata ega kellegi seisukohti eelistada, igaüks leidku oma tõde jne. Niisugune udutamine kipub sealjuures rikkuma todasama sinu poolt kaudselt nimetatud põhimõtet, et pole oluline, kes vaidleb, vaid et mis argumentidega ta vaidleb. Sellisel juhul on mõttekas näidata, et kõik vähegi autoriteetsemad ja oma tööd seni pikka aega korrektselt teinud teadlased on ühes paadis ja igasugused marginaalid teises. Kuigi põhimõtteliselt on sul õigus, et loeb ikkagi nende argumentatsioon, mitte nende autoriteet.

    Laiu masse lollitavate populistide, petiste jt. vastu pole vist ühtegi muud rohtu, kui teadusesaavutuste levitamine, st. “teaduse propaganda”. Seda näitab kaudselt seegi, et nad ise üritavad järjekindlalt teadlastena esineda.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. @Kriku:
    Aga ei ole laias laastus selge. Mida mina näen on mingi propagandasõda, järjest jäädakse vahele labase pettuse ja valega, paaniliselt algandmete avaldamisest keeldumisega ei võida südameid ja hingi. Kui ma vaatasin seda CRU Harry koodi koos kommentaaridega, siis asi ajas ikka naerma küll. Kuigi oleks ilmselt nutma ajama pidanud.
    Tõestuseks on endiselt arvutimudelid – keerulised arvutimudelid olid ka tõestuseks, et kinnisvaratagatisel väärtpaberid saavad ainult tõusta.
    Kui on Inglismaal soe talv, siis on see tõendiks kliimasojjenemisest, kui külm talv, siis on see erand, kui kolm külma talve järjest, siis on see tõend kliima soojenemisest.
    No comments. Met Ofiice oma soojenemise biasiga jookseb praegu juba ühe jalaga kraavis. BBC kaalub tema teenest loobumist. Firma kes ei suuda kolm aastat järjest ilma ennustada, ennustab meile tulevikku? Mina oma raha nende peale ei paneks.
    Igatahes praegusel kujul on on see teooria igasuguse valitsuse märg unenägu, kontroll, regulatsioon ja MAKSUD.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. Aga põhiline ununes – “Üks tuntud kliima soojenemise eitajate argumente on, et inimeste osa looduslikus süsihappegaasiringes on tühine.”
    Minu meelest on üks kaalukamaid argumente, et süsihappegaasi osa kliimasoojenemises on tühine.

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. Viimase lõiguga ma ei ole nüüd küll nõus. Igasuguse valitsuse märg unenägu on toota nagu torust tuleb, et raha tuleks ja oleks millega sõda pidada või mida populistlikult laiali jagada. USA valitsus on ju üks suuremaid (võib-olla kõige suurem?) kliima soojenemise vastaste meetmete pidurdajaid.

    Nii palju kui mina olen aru saanud, on kliima soojenemise fakt kui selline siiski laias laastus selge. Parandage mind palun, kui ma eksima peaksin. Vaielda annab inimfaktori osa üle selles (vaevalt et keegi inimfaktorit suisa välistab), tulevikuprognooside üle jne. Minevikus toimunud soojenemise tuvastamiseks pole ju vaja mingeid arvutisimulatsioone, piisab mõõtmistulemustest.

    Tsiteerides digi:

    Ühest küljest on siin see faktor, et inimeste energiakasutus on viimastel sajanditel väga järsult tõusnud. Kui vaadata piisavalt kaua minevikku tagasi, on inimtekkelise ja loodusliku atmosfäärisüsihappegaasi suhe vastupidine.

    Selle vastu ei ole ju võimalik vaielda.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Miks näha seda süsihappegaasi tõusu ja soojenemist halvana? Ülikoolis on korduvalt õpetatud, et taimed kasvavad rutem suurema CO2 kontsentratsiooni juures ja seejuures kaotavad nad vähem vett, sest õhulõhede avamine on üks suur veekaotuse tekitaja. Kiirem biomassi kogunemine peaks andma toiduahelale natuke lisahoogu.

    Pealegi suurim soojenemine paistab just kõige eluvaenulikemates kohtades (jälle ökoloogiast õpitud, et troopiline on kõige liigirikkam ja artkiline kõige eluvaesem) ehk siis poolustel ja talvedel. Minu meelest on tore kui liikidel tekib rohkem elualasid. Jah halvad bakteriliigid võivad koos troopiliste lilledega kunagi uusi elumaid saada, kuid meditsiin ja teadmised bioloogiast peaks kaitsma.

    Osadel paanitsejatel on arusaam, et senine peaaegu kraadine muutus on süüdi liikide suremises, kuigi Google Earth näitab hästi kui põhjalikult on inimesed maailma ümber disaininud ja haruldaste liikide eest võivad arengumaade inimesed tuhandeid dollareid saada.
    Samas arvatakse, et paarikraadine muutus oli suure rolliga seejuures.

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. IPCC järgi võis meretase tõusta ~20-60 cm 2100 aastaks. Olin jaanuaritormi ajal pärnus, kui ärkasin hommikul ja nägin neljandalt korruselt, et maja oli umbes 100 meetri jagu meres. Ümber lainetas. Vist 3 või 4 meetrit tõusis. Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat. Majad jõuavad iseseisvalt selle ajaga eest ära laguneda ja üksikud taimed elavad nii kaua, et selle tõusu pärast kannatada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. See, kas on halb või hea, on juba järgmine küsimus. Osa liike rõõmustab selle üle, osa sureb välja. Muidugi on inimmõju elupaikade hävitamise, keskkonnasaastatuse jne. kaudu ka väga tugev ilma kliima soojenemiseta. Teisest küljest, seda, kuidas praeguses maailmas võrdlemisi mõnusalt elada, me teame. Kliimamuutus ähvardab tagajärgedega, mida me ei suuda prognoosida, olgu need siis head või halvad. Mistõttu tasuks pigem olla ettevaatlik.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat.

    Aga sellisele tasemele, et iga mõne aasta tagant maja merre satuks…?

    Vasta  |  Tsiteeri

  21. Kriku ütles:

    Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat.

    Aga sellisele tasemele, et iga mõne aasta tagant maja merre satuks…?

    Nobeli saanud IPCC ei rääkinud vaatamata pessimismile nii suurest meretõusust.

    Vasta  |  Tsiteeri

  26. Kriku ütles:

    Aga kui suur tõus selleks peab olema?

    2,5 meetrit aastas?

    Miks?

    Miks peaks? Sa lihtsalt küsisid millisel juhul hakkaks iga paari aasta tagant majad vee alla jääma.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Usulistel teemadel vaidlemine on saadanast. Teadusega pole siin midagi pistmist. Eriti mis puudutab politiseeritud religioosseid teooriaid.

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. Ühe venelase vahva kommentaar Guardiani artiklile, kus räägiti Venemaa tulekahjudest ning sellest, et see kõik on inimtekkelise kliimasoojenemise süü. Kuna dig-i viidatud koomiks vihjas Venemaa suvele, siis tooksin selle ära –

    From Guardian comment contributor Trofim:

    1298: There was a wholesale death of animals. In the same year there was a drought, and the woods and peat bogs burnt.

    1364: Halfway through summer there was a complete smoke haze, the heat was dreadful, the forests, bogs and earth were burning, rivers dried up. The same thing happened the following year . . .

    1431: following a blotting out of the sky, and pillars of fire, there was a drought – “the earth and the bogs smouldered, there was no clear sky for 6 weeks, nobody saw the sun, fishes, animals and birds died of the smoke.

    1735: Empress Anna wrote to General Ushakov: “Andrei Ivanovich, here in St Petersburg it is so smoky that one cannot open the windows, and all because, just like last year, the forests are burning. We are surprised that no-one has thought about how to stem the fires, which are burning for the second year in a row”.

    1831: Summer was unbearably hot, and as a consequence of numerous fires in the forests, there was a constant haze of smoke in the air, through which the sun appeared a red hot ball; the smell of burning was so strong, that it was difficult to breathe.

    The years of 1839-1841 were known as the “hungry years”. In the spring of 1840, the spring sowings of corn disappeared in many places. From midway through April until the end of August not a drop of rain fell. From the beginning of summer the fields were covered with a dirty grey film of dust. All the plants wilted, dying from the heat and lack of water. It was extraordinarily hot and close, even though the sun, being covered in haze, shone very weakly through the haze of smoke. Here and there in various regions of Russia the forests and peat bogs were burning (the firest had begun already in 1839). there was a reddish haze, partially covering the sun, and there were dark, menacing clouds on the horizon. There was a choking stench of smoke which penetrated everywhere, even into houses where the windows remained closed.

    1868: the weather was murderous. It rained once during the summer. There was a drought. The sun, like a red hot cinder, glowed through the clouds of smoke from the peat bogs. Near Peterhoff the forests and peat workings burnt, and troops dug trenches and flooded the subterranean fire. It was 40 centigrade in the open, and 28 in the shade.

    1868: a prolonged drought in the northern regions was accompanied by devastating fires in various regions. Apart from the cities and villages affected by this catastrophe, the forests, peat workings and dried-up marshes were burning. In St Petersburg region smoke filled the city and its outlying districts for several weeks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. 1868: a prolonged drought in the northern regions was accompanied by devastating fires in various regions. Apart from the cities and villages affected by this catastrophe, the forests, peat workings and dried-up marshes were burning. In St Petersburg region smoke filled the city and its outlying districts for several weeks.

    1875: While in western europe there is continual rain and they complain about the cold summer, here in Russia there is a terrible drought. In southern Russia all the cereal and fruit crops have died, and around St Petersburg the forest fires are such that in the city itself, especially in the evening, there is a thick haze of smoke and a smell of burning. Yesterday, the burning woods and peat bogs threatened the ammunitiion stores of the artillery range and even Okhtensk gunpowder factory.

    1885: (in a letter from Peter Tchaikovsky, composer): I’m writing to you at three oclock in the afternoon in such darkness, you would think it was nine oclock at night. For several days, the horizon has been enveloped in a smoke haze, arising, they say, from fires in the forest and peat bogs. Visibility is diminishing by the day, and I’m starting to fear that we might even die of suffocation.

    1917 (diary of Aleksandr Blok, poet): There is a smell of burning, as it seems, all around the city peat bogs, undergrowth and trees are burning. And no-one can extinguish it. That will be done only by rain and the winter. Yellowish-brown clouds of smoke envelope the villages, wide swaithes of undergrowth are burning, and God sends no rain, and what wheat there is in the fields is burning.

    Vasta  |  Tsiteeri

  35. @dig:
    Algus oli hea, aga lõpus kiskus jälle katastroofilisemaks nagu poolused kaoks ja skeptikud jagunevad kahte õlgmehelikku stereotüüpi. Seejärel nopiti paar ajalehe artiklit selle tõestuseks, kui korrumpeerunud või loll skeptikute pool on.

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. 2 meetrise tõusuga läks automaatne mõõdik rivist välja ja seal oli vist suurem uputus alanud. Ma ärkasin 4 paiku hommikul ja siis oli saidi järgi 2,3 meetrit tõusnud.

    Ja kui palju peab siis maailmamere tase tõusma, et selliseid asju hakkaks iga mõne aasta tagant juhtuma?

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. @Kriku:
    Mul on kahtlane kõhutunne, et selle lokaalse sündmuse puhul ei puhu maailmamere tõus erililst pilli. Niipalju, kui mina asjast taipan, on tegemist tuule suunaga soenduva nähtusega.

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. Will Blog For Food kirjutab atmosfääris leiduva süsihappegaasi mõõtmisest:

    MAUNA LOA OBSERVATORY, Hawaii — Two gray machines sit inside a pair of utilitarian buildings here, sniffing the fresh breezes that blow across thousands of miles of ocean.

    They make no noise. But once an hour, they spit out a number, and for decades, it has been rising relentlessly.

    The first machine of this type was installed on Mauna Loa in the 1950s at the behest of Charles David Keeling, a scientist from San Diego. His resulting discovery, of the increasing level of carbon dioxide in the atmosphere, transformed the scientific understanding of humanity’s relationship with the earth. A graph of his findings is inscribed on a wall in Washington as one of the great achievements of modern science.

    California San Diego ülikooli veebilehelt saab Keelingi kõverast rohkem lugeda.

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. See on retooriline küsimus. dig kahtlustab, et keegi on keskmise taseme ja maksimumi segamini ajanud ja räägib lause ühes otsas ühest, teises otsas teisest.

    Kuidasmoodi see probleem saab olla, võib näha ka ülaltoodud täiesti teiseteemaliselt süsihappegaasikõveralt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  44. Sinnapoole sihtisin ka mina oma küsimustega. Selleks, et elu kuskil ranniku ääres talumatuks muutuks, ei pea koht tingimata vee alla jääma. Piisab, kui hakkab regulaarselt vee alla jääma sagedamini kui talutav. Millal see juhtuma hakkab, sõltub omakorda nii keskmisest veetasemest kui ülejäänud ilmastikunähtustest. Seda on arvatavasti ka võimalik paljudel juhtudel välja arvutada, aga võtta lihtsalt maailmamere taseme aastane tõus, jagada koha praeguse kõrgusega merepinnast ja siis pritsida välja mingi arv nagu 600-2500 aastat tundub mulle naiivsevõitu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Seal ei olnud midagi valesti. Muidugi on tormid erandlikult kõrge veetasemega. Keskmist ei saa siin ka nüüd arvutada ilma nokkimiseta.

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. tohlakas ütles:

    WTF? MAke up your mind!

    Näedsasiis, teadlased parandavad täpsemate mõõtmiste tulemusel oma mudeleid selmet rangelt piki Püha Parteijoont käia. Kas pole kole lugu?

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. @dig:
    Äkki on selle nimi tagantjärgitarkus? Praegu pole vist enam ilmastikunähtust, mida AGW kaela ajada ei saaks.
    Ja tõestus? Arvutisimulatsioonid. Met Ofiice superarvuti, mis 3 aastat järjest juba viltu paneb. Kohe tekib assotsiatsioon arvutisimulatsioonidega, mis tõestasid, et kinnisvaratagatisel värrtpaberid saavad ainult tõusta. Ka seal olid tõelised matemaatikageeniused asja kallal.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga