Kiri Õiguskantslerile

Saatsin täna Õiguskantslerile alljärgneva kirja. Käimalükkavaks ajendiks oli Delfi teade Riik toetab järgmisel aastal religiooni 700 000 euroga. Pole küll kontrollinud, aga ilmselt on selline rida eelarvetes palju aastaid juba sees olnud. Samuti pole kuulnud, et keegi seda vaidlustanud oleks, aga ega minu kõrvad ka igale poole ulatu.

Eesti Kirikute Nõukogu tekkimise ja ajaloo kohta on lugeda pikem artikkel ajakirjas TUNA 2009: Võimu ja vaimu oikumeenia, Eesti Kirikute Nõukogu sünnilugu, Riho Saard (pdf).

Lugupeetud Õiguskantsler,
23. september 2011
Tallinn

soovin teada, kui õiguspärane ehk Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas on 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu osa, kus siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala kaudu eraldatakse raha Eesti Kirikute Nõukogule.

Tsiteerin seaduseelnõu seletuskirja punkti 3.17, lk 240:

Usuliste ühenduste toetuseks on 2011. aastal planeeritud 671 072 eurot (10,5 mln krooni). Eraldise raames toetatakse Eesti Kirikute Nõukogu kaudu oikumeenilist tegevust, sh Eesti Rahvusringhäälingu vaimulikke saateid, kirikutevahelist laste- ja noorsootööd, kirjastustegevust (sh elektroonilised väljaanded), siseriiklikku ja rahvusvahelist religioonidevahelist dialoogi, munkade ja nunnade ravikindlustust, meediaväljaandeid Eesti Kirik ja Raadio 7, Eesti Piibliseltsi, Meremeeste Misjoni korraldamist, konfessionaalsete kõrgkoolide korraldatavat täiendõpet jm oikumeenilisi projekte.

Eesti Vabariigi põhiseadus § 40:

Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.

Tõstan eraldi esile lauset “Riigikirikut ei ole”. Mõningast tuge selles osas, et probleem kui selline on mingil kujul ka varem arutluse all olnud, leian Õiguskantsleri 2003.-2004. aasta tegevuse ülevaatest:

“Põhiseaduse § 40 lõike 2 teine lause, mis ütleb, et „riigikirikut ei ole”, sätestab riigi ja kiriku lahutatuse põhimõtte. Põhimõtet, mille sisuks on arusaam, et riik peab olema usuküsimustes neutraalne, tõlgendatakse aga eri rangusega. Kõige rangemal kujul väljendub lahutatus selles, et ei ole lubatud toetada religiooni või religioosseid ühendusi ega eksponeerida religioosseid sümboleid avalikus kohas. Samamoodi poleks õigustatud paigutada riigi raha usuliste tõekspidamiste kajastamisse. See seisukoht lähtub eeldusest, et maksumaksja ei ole kohustatud mingilgi moel rahastama usulise maailmavaate propageerimist.

Tänapäeval mõistetakse aga riigi ja kiriku lahutatust sageli hoopis leebemalt. Paljudes riikides pole ametlikku riigikirikut või ei ole mõnele kirikule antud eristaatust, kuid ometi tunnistatakse mõne kiriku olulist kohta riigi traditsioonides ning sellest tulenevat eristaatust; samuti teeb riik sageli kirikuga tihedat koostööd. Sellist lähenemist ei loeta tänapäeval riigi ja kiriku lahutatuse printsiibi rikkumiseks. Ka Eesti põhiseaduses sisalduv konstateering “riigikirikut ei ole” ei tähenda, et mis tahes koostöö riigi ja kiriku vahel oleks absoluutselt välistatud, samuti, et riik ei tohiks usulisi ühendusi mingil viisil subsideerida. Raskem on aga vastata küsimusele, kui kaugele riik usuliste ühendustega koostöö tegemisel, nende subsideerimisel ning teatud religioonidele eeliste andmisel minna võib.” (lk 169)

Viidatud rahaeraldis riigieelarvest on aga otse ja ühemõtteliselt spetsiifiliste kirikutele omaste tegevuste edendamiseks – misjoni- ja propagandatöö laste ja noorte hulgas, sõnumi levitamine trükisõnas ja elektroonilise meedia vahendusel, vaid neile endile vajaliku spetsiifilise tööjõu koolitamine. Palun Õiguskantlseril hinnata sellise rahaeraldise vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Väärib märkimist, et Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on eranditult kristlike usuliste ühenduste kogu (http://www.ekn.ee/index.php?lk=liikmed). Seega toetab riik üht kitsast osa usuelu laiast spektrist nagu oleks see riigikirik. Sedakaudu annab riik mõista, et kuigi usulistesse ühendustesse kuulumine on igaühel vaba, siis kasulikum oleks kuuluda neisse usulistesse ühendustesse, mida riik oma rahaeraldistega toetab ja tunnustab. Palun Õiguskantsleril hinnata sellise riikliku tegevuse vastavust põhiseadusele.

Väärib osundamist, et EKN on otsesõnu väljendanud ja teostamas poliitikat, mis on (minu hinnangul) vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Nimelt kirjutatakse http://www.ekn.ee/index.php?lk=lakitused&AD=2008″>EKN 2008. aasta läkituses “Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses” (minu rõhutused):

Kõige üldisemas mõttes peetakse homoseksuaalsuseks kalduvust ihaleda või sugulisse vahekorda astuda omasoolise inimesega. Kuna Piibli seisukohast tuleb pidada lubamatuks mistahes seksuaalakti väljaspool mehe ja naise vahelist abielu, ei saa kristlik kirik aktsepteerida ka homoseksuaalset suhet ega käitumist. Kõik EKN liikmeskirikud, tuginedes Piibli autoriteedile, peavad ühtviisi taunitavaks nii samasooliste abielu kui ka vastava partnerlussuhte seadustamist või tunnustamist kiriku poolt aktsepteeritud kooseluvormina. Kõnealust seksuaalpraktikat käsitlevad piiblitekstid kinnitavad, et homoseksuaalsus on patt selle erinevates avaldumisvormides – sugukirena, seksuaalsuhtena ja legaalse partnerlusena.

„Kas te ei ole lugenud,” küsis Jeesus, „et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks; ja ütles: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.” Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!”

Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.” Loomine meesinimeseks ja naisinimeseks puudutab seega ennemini inimese ontoloogilist kui bioloogilist mõõdet. See näitab ilmekalt, et homoseksuaalsus ei ole lihtsalt moraali ega loomuliku või juriidilise õiguse küsimus, vaid sõna otseses mõttes eksistentsiaalne, veelgi täpsemalt väljendudes – olemasolu ja ontoloogia küsimus.

Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus, ja seda intiimses või reproduktiivses mõttes pärssivad kooseluvormid osutuvad Piibli järgi taunimisväärseks. EKN liikmeskirikute ühine arusaam on, et pahesid ja patte ei peaks ühiskondlikult tunnustama ega isikuvabadusega õigustama. Vastandudes ühiskonnas levivale homoseksuaalsuse heakskiitmisele ja propageerimisele, tõlgendab EKN inimõiguste võõrandamisena juhtumeid, kui traditsiooniliste heteroseksuaalsete veendumuste või nendest lähtuvate avalduste pärast hakatakse kedagi ühiskonnas marginaliseerima või diskrimineerima.
Allikas: http://www.ekn.ee/index.php?lk=lakitused&AD=2008

Vastuolu näen PS §12-ga. Kasutades tänapäeva teadmistega vastuolus olevaid algallikaid ja põhjendusi on EKN tembeldanud osa inimestest pahelisteks ning patusteks nende sünnipärase loomuse tõttu. Seda, et seksuaalne orientatsioon on EV põhiseaduse §12 kaitse all, märgib Õiguskantsler oma vastuses Reimo Metsale 23. mai 2011, punktid 36 ja 37. Kui arusaama, et homoseksuaalsus on patt ja paheline, levitatakse laste ja noorte seas, siis võib see põhjustada kasvavas inimeses asjatuid süümepiinu ja tõugata tundliku loomusega inimese enesehävituslikule käitumisele ja isegi enesetapule.

Vastuolu näen PS §27-ga, mille osas on Õiguskantler oma märgukirjas justiitsministrile täheldanud: “samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse”

Selliselt olukorda tõlgendades näib riigieelarveline eraldis organisatsioonile, mis kasutab oma inimesi tõrjuvate ja põhiseadusega vastuolus seisukohtade õigustamiseks pseudoteaduslikke põhjendusi ja krüptilist teoloogiat, vastuolus nii õigusriigi põhimõtetega kui ka põhiseaduse vaimuga ning palun Õiguskantsleri seisukohta selles küsimuses.

Lugupidamisega,
Martin Vällik
EV kodanik
MTÜ Eesti Skeptik juhatuse liige
www.skeptik.ee
xxx
martin.vllk@gmail.com

/allkirjastatud digitaalselt/

40 Replies to “Kiri Õiguskantslerile”

  1. ma ei mõista probleemi. eestis on tunahdeid usuühendusi mis tegelevad igapäevaselt heategevuse ja hoolekandega. Lisaks on nende valduses erinevat ajaloolise väärtusega kinnisvara mis vajab hooldust. 7 miljonit terve eesti jaoks pole palju arvestades, et TTÜ gayseltskond sai vaid ühe reklaamikampaania tarvis sadu tuhendeid kroone. Ja millise heategevusega gay-d tegelevad? See kiri on puhas demagoogia ja meediakära tekitamine (gaypropaganda toetuseks).

  2. Mina näen küll probleemi! Riik raiskab raha jagades seda küsitava väärtusega ühenduse kaudu, veel küsitavama väärtusega eesmärkide täitmiseks. Ja see rahastamine käib otse riigieelarve kaudu. Probleem on selles, et raha antakse ühele kitsale huvigrupile ja selle kaudu ei lahendata ühtegi ühiskonnale olulist probleemi.

    Eraldisega toetatakse oikumeenilist tegevust, mitte kirikuhoonete parandamist – ajaloolise väärtusega ehitised lagunevad edasi ja kirikud nõuavad nende parandamiseks täiendavat toetust.

    Ja headegevus ei ole enam headegevus, kui riik selle kinni maksab. Pealegi on sotsiaalkuludeks olemas oma institutsioonid.

    See, et Martin Vällik tõi oma kirjas, endale tuttavast valdkonnast, illustreerivaid näiteid, mis probleemi tõsidust täiendavalt rõhutavad, ei muuda ju probleemi vähemtähtsaks.
    Kirikuinimesed eeldavad, et neile kehtivad teistest erinevad õigused ja riik süvendab seda eeldust – see on tõsine probleem!

  3. Kui kirikutel oma arhitektuurimälestusliku kinnisvara haldamiseks endal jõudu napib, ei oleks minu meelest midagi katki selles, kui see kinnisvara RKAS’i bilanssi läheks ja viimane seda turuhinna eest välja üüriks.

  4. On olemas täitsa hea võimalus, et see raha tuleb selle raha hulgast, mida jagatakse erinevaid meetmeid läbi erinevatele MTÜdele. Ehk usuogranisatsioonid ei saa raha kui usuorganisatsioonid vaid kui ühed MTÜd teiste seas. Ning uudise saamiseks see sõnastati selliselt. Samas pean nentima, et olen väga huvitatud kantsleri vastusest ning selle raha jagamise tegelikest põhjustest.

  5. Vastus tuleb Teile pigutustest hoolimata EV Põhiseaduse keskne, kus totutakse kultuurile, inimestele jne.
    Oleks võinud MTÜ nimel pöörduda, saaksid vastuse maksimum 14 päeva jooksul. Nüüd võib oodata ametlikult 30 päeva või nende poolse “vabanduse” korral ka kuid.

    Aga eks näis.

  6. Marlock ütles:

    Probleem on selles, et raha antakse ühele kitsale huvigrupile ja selle kaudu ei lahendata ühtegi ühiskonnale olulist probleemi.

    Siiski, kaks probleemi on, mida see asi lahendab. Arhitektuurimälestisi ma juba mainisin, nunnade ja munkade tervisekindlustus on ka tsiviliseeritud ühiskonnale kohane viis riigi raha kulutamiseks.

    Iseasi, kas seda just EKN’i kaudu lahendama peab. Kuidas mittekristlike religioonide mungad-nunnad tervisekindlustust saavad?

  7. dig ütles:

    kuidas mittekristlike religioonide mungad-nunnad tervisekindlustust saavad?

    Läbi moodsa religiooni. Tallinna Ülikooli töötajatel, soolise võrdõiguslikkuse bürool ja paljudel teistel ühiskonda vihkavatel kultuurimarksistidel on tervisekindlustus maksumaksja kulul olemas. Sest nad usuvad. Kui enam ei usu, siis saavad ametist lahti.

    Egas tervisekindlustus asi iseeneses pole. 500 aastat tagasi oli raske mõnd ametit pidada ilma kristluseta. Samamoodi tänapäeval. Kui Sa homoseksi, massiimmigratsiooni, holokausti ja kliima soojendamist ei usu, siis võid töökoha kaotada ja pole Sul ka enam tervisekindlustust.

  8. Konspiraator ütles:

    Egas tervisekindlustus asi iseeneses pole. 500 aastat tagasi oli raske mõnd ametit pidada ilma kristluseta. Samamoodi tänapäeval. Kui Sa homoseksi, massiimmigratsiooni, holokausti ja kliima soojendamist ei usu, siis võid töökoha kaotada ja pole Sul ka enam tervisekindlustust.

    Võrdlus ei kehti, sest tänapäeval jäävad akadeemikud selliste seisukohtade pärast tööst ilma mitte sellepärast, et nad ei järgi dogmasid, vaid sellepärast, et nad on ilmselgelt ebakompetentsed…vähemalt käib see holokausti ja kliima soojenemise kohta(kuid mitte seisukoha kohta debatis ”kas see on inimtekkeline või looduslik”). Need ülejäänud kaks…kuidas saab homoseksi mitte uskuda? ”Seda pole olemas! Ma keeldun seda tunnistamast!”? Või tagasihoidlikum pseudomoralistlik seisukoht, et see on amoraalne ja tuleks keelata? Igal juhul vaevalt, et keegi tervisekindlustusest sellel põhjusel kunagi ilma on jäänud.

    Mis tähtsust omab siin massiimmigratsioon? Oletan, et pead silmas seisukohta ”immigrandid tulevad ja siginevad põliselanikega ja suretavad valge rassi välja ja suruvad meile peale oma kultuuri…Aga ma ei ole eelarvamustega rassist, ausõna!”
    Lollus.

  9. Kiriku ülestõusmise võimalusest, tänases Eesti Päevalehes; Veronika Valk.
    Juttu on kaasaegsest kunstist vanades kirikutes, pakutakse lahendusi võimaluste leidmiseks nende säilitamisel, restaureerimisel ja võrreldakse kirikuid ajaloolise ruumi närvitüverakkudega.

  10. dig ütles:

    Siiski, kaks probleemi on, mida see asi lahendab. Arhitektuurimälestisi ma juba mainisin, nunnade ja munkade tervisekindlustus on ka tsiviliseeritud ühiskonnale kohane viis riigi raha kulutamiseks.

    Mina saan 2012 aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast http://www.fin.ee/doc.php?107989
    (lk. 212) aru nii, et see 671 072 eurot siseministeeriumi valitsusalas ei jõua mingil moel arhidektuurimälestisteni.

    Riigieelarvesse Kultuuriministeeriumi valitsusalasse on planeeritud veel 660 486 eurot programmi „Pühakodade säilimine ja areng” rahastamiseks (seletuskiri lk. 164).
    Lisaks finantseeritakse otse veel mitut kirikutega seotud sihtasutust nt. saab Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik 115 379 eurot ja Tartu Jaani Kiriku Sihtasutus saab 255 647 eurot (lk. 268-269).
    Need kohad torkasid esmasel uurimisel silma, aga neid eraldisi on veel.

    Nunnade ja munkade tervisekindlustuse kinnimaksmise vastu ei ole ka minul midagi. Aga kui palju meil neid on?
    Kindlasti oleks odavam nad kõik FIEna arvele võtta ja riiklikult igaühe eest sotsmaksu miinimum kinni maksta. Eeldusel, et neid on kokku 100, kuluks selleks alla 60 000 euro.

  11. Carl ütles:

    Võrdlus ei kehti, sest tänapäeval jäävad akadeemikud selliste seisukohtade pärast tööst ilma mitte sellepärast, et nad ei järgi dogmasid, vaid sellepärast, et nad on ilmselgelt ebakompetentsed…vähemalt käib see holokausti ja kliima soojenemise kohta(kuid mitte seisukoha kohta debatis ”kas see on inimtekkeline või looduslik”).

    Tegelikult ei ole inimtekkelisuse osas ka enam põhjendatud kahtlusi. Me oleme neid küsimusi natuke siinsetelgi veergudel puudutanud, vaata näiteks möödunud talvepööripäeva paiku ilmunud arvutust atmosfäärilise süsihappe allikatest.

  12. Marlock ütles:

    Mina saan 2012 aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast http://www.fin.ee/doc.php?107989
    (lk. 212) aru nii, et see 671 072 eurot siseministeeriumi valitsusalas ei jõua mingil moel arhidektuurimälestisteni.

    Hm. Nüüd ma ei teagi, kust kinnisvaraküsimuse välja lugesin. Olgu see siis päevakorrast maas.

  13. Marlock ütles:

    Nunnade ja munkade tervisekindlustuse kinnimaksmise vastu ei ole ka minul midagi. Aga kui palju meil neid on?

    Eestikeelne Wikipedia arvab, et Eestis on kaheksa tegutsevat kristlikku kloostrit. Arvatavasti on mõned budistlikud mungad ka. Ma pakun, et kokku on munki-nunne mõnisada.

    Kindlasti oleks odavam nad kõik FIEna arvele võtta ja riiklikult igaühe eest sotsmaksu miinimum kinni maksta.

    FIE-staatuse muud kohustused võivad uskumise elu sisuks seadnud inimeste jaoks ületamatult rasked olla, aga kulude koha pealt on Sul arvatavasti õigus.

  14. Kirikuhoonete renoveerimiseks ja muudeks maisteks tegemisteks, mida kirikute juures tehakse, on hulk eraldi rahasid, tollest seletuskirjast (dokumendisisene otsisõna ‘kirik’) nt:

    Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku toetamiseks arhivaalide korrastamisel ja arhiiviregistrisse kandmisel on kavandatud 3 196 eurot 2011. aasta tasemel. (lk 128)

    Sihtotstarbeline eraldis on kavandatud Tartu Jaani kiriku renoveerimiseks võetud laenukohustuste tagasimakseteks summas 255 647 eurot. Riigipoolne kohustus lõpeb 2012. aastal. (lk 162)

    Sihtasutusele Narva Aleksandri Kirik 115 379 eurot. (lk 165)

    Pühakodade säilimise ja arengu programmi kaudu eraldatakse Väike Maarja, Kuressaare Laurentiuse kiriku , Pöide kiriku ja Tartu Pauluse kiriku renoveerimiseks kokku 674 379 eurot; (lk 165)

  15. @Martin Vällik:
    Irriteeriv märkus: Hakkas silma, et programmi „Pühakodade säilimine ja areng” järgmise aasta mahuks on planeeritud 660 486 eurot (lk 164)
    samas, kui seal on juba planeeritud eraldisi 674 379 euro väärtuses (lk 165) .

  16. See on nagu Kreeka abistamine, kirikuisad äritsevad meeletute varadega ja vaesid peavad nende tervisekindlustust maksma.
    Ja vaevalt see raha tervisekindlustuseks läheb.
    Siis võiks ju geide ja hulkurite eest ka tevisekindlustust maksta.
    Toetan igati Martini algatust, ainult kas toetavate allkirjade lisamini ei tõstaks selliste pöördumiste mõjukust.
    Üksjagu ebameeldiv on Ilvese, valitsustegelaste ja riigikogulaste flirt kirikutegalastega, kui 50-60 aastased lasevad ennast
    pühas vannis ristida. Raske uskuda et sellised suudavad adekvaatselt riiki juhtida, ja ega ei suudagi.
    Laste koolitoiduks raha ei jätku, aga kirikitele ja tankidele jätkub. Valikute küsimus.

    Samas teen ettepaneku skeptikutel vähemalt korra kuus reaalis kokku saada ja tunduvalt tõhustada Martini algatust.
    Kuni arenemiseni arvestatavaks jõuks riigikogu mõjutamaks soolapuhujate ja libateaduste toetamise lõpetamiseks ja teatud juhtudel ka keelustamiseks.

  17. Carl ütles:

    ma ei ole eelarvamustega rassist, ausõna!”
    Lollus.

    Sa mõnesse USA kolledžisse õppima ei taha minna? Nii konkreetseid statement,e ei tee enam isegi sealsed iga päev neegrite käest kolakat saanud koolipoisid. Nii et sisse saamine sellise suhtumisega oleks enam-vähem kindel.

    Poliitiline kindlameelsus on voorus. Solženitsõn kunagi rääkis muljeid oma politrukitööst. Keegi küsis, kuidas seisab Nõukogude Liit? Kuulajatel oli klemm koos. Et siis mismoodi Nõukogude Liit seisab. Stoit on Vene keeles sama mitut moodi mõistetav, kui eesti keeles.

    Ja siis kargas rahvahulgast püsti nooruk, kes karjatas. “”Nõukogude Liit seisab uhke kaljuna keset kapitalistlikku mädasood.””
    Loomulikult vend läks edasi õppima. Sellist aju ei saa kaotsi lasta.

    Kuidas skeptika seisab?

  18. Mismoodi on su vaimu seis? Ei seisa nigu. Kas tõstab ykskord pead ta meis kui väike tigu? Kas tõuseb ta kui päikene, kui lõpeb öö, ning olgu suur või väikene, teeb oma töö? Või läheb mustaks mure läbi, nii et on sada aastat häbi? (J. Viiding)

    Skepsis seisab hästi, tänan kysimast, nagu tala. Sibul ja kala on seejuures abiks. Soovitan sama neilegi, kelle kindlate veendumuste kohaselt valitsevad maailma tulnukreptiilidest vabamyyrlased, homoseksualismi pole olemas ning kuu on tehtud juustust, millest Neil Armstrong ka suure kamaka kaasa tõi.

    Kinnisvara teemadel kirjutasin väikese kommentaari: Kirikud ja kinnisvara.

  19. Tere!

    Olen kristlane ja usun Jumalasse ja käin kirikus, kuid väga paljudes asjades nõustun pigem Skeptik.ee seltskonna kui Andres Põderi ja paljude pastoritega.
    1) Kiriku ja kristlike allorganisatsioonide rahastamine on minu jaoks mõeldamatu ja kristlike aluspõhimõtete vastane. Kui kellelgi peaks huvi olema, siis saaksin ka selle lahti seletada, et mis põhimõtete vastane.
    2) Kirik peab olema vabatahtlikest annetustest majandav. Ehk siis kogudus ei tohiks küsida kohustuslikku liikmemaksu ja veelvähem saada raha riigieelarvest.
    3) Kristlased ei peaks olema vastu tüvirakkude ja muude “tundlike teemade” uuringutele. Mina ei mõista, miks peaks Jumal olema vastu uurimaks teemasid, mille uurimiseks Jumal on ise inteligentsuse andnud.
    Mida ma õelda tahan, et isegi usu siseses kontekstis peaksid paljud asjad välistatud olema, isegi usklik olles. Kindlasti need kolm asja, mida kirjutasin.
    Jumal õnnistagu rõõmsat annetajat. Mitte annetajat, kes teeb annetuse kohustuslikus korras. Annetus peab tulema südamest ja armastusest, mitte selleks, et mitte saada teistelt negatiivset tähelepanu jne jne. Võin seda ringi kuitahes pikalt ketrata aga sisu jääb samaks, et siis teate, et on olemas usklike, kellele meeldib teadus, kes loevad kriitikat usklike ja usu kohta, kes ei pea õigeks usu kohustusliku rahastamist jne.

    Lugupidamisega,
    Joosep

  20. Toomas ütles:

    Siis võiks ju geide ja hulkurite eest ka tevisekindlustust maksta.

    Jah, peaks küll. Inimene on inimene ja tervishoid on samasugune infrastruktuur nagu tänavad või üldharidus.

    Kui Sulle ligemesearmastus piisavalt hästi peale minema ei peaks, siis võid kaaluda ka egoistlikku tähelepanekut, et hulkuritele tasuta vaktsiinide jagamine ja vajaduse korral tuberkuloosist või muhkkatkust terveks ravimine aitab ka püsivas kohas elavate inimeste tervist kaitsta.

  21. See on huvitav, et Lasnamäe kiriku ehitamine, eelmiste valimiste peateemasid, skeptikutelt üldse äramainimist ei leia.
    Kangelaslik linnapea ehitas siis ju lausa oma kätega uut ja uhket kirikuhoonet, et Kristuse Sõna Lasnamäel rohkem kuuldav oleks.
    Valitsust kahtlustati kaigaste kodaratesse loopimises.
    Kui omavalitsused koos vennaliku Vene raudtee abiga sellisel tasemel kristlust edendavad, on valitsuse toetusekene kõrvalteema.

  22. K_V ütles:

    Kangelaslik linnapea ehitas siis ju lausa oma kätega uut ja uhket kirikuhoonet, et Kristuse Sõna Lasnamäel rohkem kuuldav oleks.

    Kui ma õigesti mäletan, ei üritanud linnapea toona kirikusse mitte riigi vaid sõbralike välismaiste huvide rahasid nihverdada. See oli suuremalt jaolt poliitiline-eetiline-juriidiline küsimus, mille üle käinud diskussiooni polnud skeptikumütsiga tegelastel just palju lisada.

  23. dig ütles:

    mitte riigi vaid sõbralike välismaiste huvide rahasid

    Mulle jäi ka linnapea roll Lasnamäe kiriku asjas segaseks. Kuigi rõhutati pidevalt linnapea erakordselt olulist rolli. Kristus ta ju ka ei ole.
    Aga siiski, kas mõni aeg peale valimisi linnakassast Andrei Pervozvannõi fondi arvele annetuse suurust summat ei kantud?
    Kui kanti, siis on see ikka üks suuremaid rahapatsakaid, mis (omapärase põrkega küll) ühe kiriku heaks Eestis annetatud.
    Eesti maksumaksja rahadest.

  24. K_V ütles:

    Aga siiski, kas mõni aeg peale valimisi linnakassast Andrei Pervozvannõi fondi arvele annetuse suurust summat ei kantud?

    Mina ei tea. Võib-olla keegi teine teab?

  25. Mart K. ütles:

    Kui K_V seda naljana ei mõelnud, on see nüüd hea nali küll.

    Ma üritan olla… skeptiline.
    Tallinna linnavalitsuse side Lasnamäe kiriku ehitamisega tundub aga müstiline.
    On see kindel, et linnavalitsuse side tolle kiriku ehitamisega on puhtalt vaimne?

  26. Mis ehitusest see, K_V räägib?
    Objekt ootab hetkel järgmiseid valimisi.
    Usust on siin asi kaugel.
    Kui ainult siis niipalju, et on ainult usk rahasse ja võimu.

  27. Kiri Õiguskantslerile:

    Usuliste ühenduste toetuseks on 2011. aastal planeeritud 671 072 eurot (10,5 mln krooni).

    Värske uudis:

    Tallinna linnapea Edgar Savisaar küsis kultuuriminister Rein Langilt toetust Lasnamäe õigeusukiriku juurde pühapäevakooli ehituseks 645 000 euro ulatuses.

    Üsna täpne summa küsitud.
    Aga linnal ju selleks rahakott ongi, et linnavalitsus võiks oma valijate vajadusi rahuldada. Kõik puha valikute küsimus.

  28. K_V tsiteeris:

    Tallinna linnapea Edgar Savisaar küsis kultuuriminister Rein Langilt toetust Lasnamäe õigeusukiriku juurde pühapäevakooli ehituseks 645 000 euro ulatuses.

    Tõenäoliselt oleks odavam pühapäevakoolile pühapäeviti mõne päriskooli ruume üürida või talle mõni päriskoolide kahanemise ning liitumisega seoses tühjaks jäänud koolimaja maha müüa.

  29. dig ütles:

    Tõenäoliselt oleks odavam…

    Vene õigeusu eripära pidi vist olema maksimaalne sära-toredus-pidulikkus?
    Siis on neile ehk liiga matslik ja maavillane, kui vaadatakse kuskilt miski odav pind, et Lasnamäe noortele meie Lunastajast rääkida.

  30. Konspiraator, kas Sa arvad tõesti pühapäevakoolist nii halvasti, et see Sinu meelest Eesti seaduste piirides tegutsemisega hakkama ei saa?

    Sotsiaalse vihavaenu õhutamine on siinmail keelatud maja kujust ja tornide arvust sõltumata.

  31. Kui juba küsimiseks läks.

    Kui põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud, kas see siis kohalike omavalitsuste religioosset fundamentalismi ka kuidagi piirab?

    Kui mitte, siis võib linnavalitsus kõik oma pingutused ja vahendid ühe füüsilise kiriku infrastruktuuri arendamisele suunata.

  32. Peaks vist end pastafarianina kusagile kirja panema ning oma religioonile vastavalt toetusi nõudma minema. Kui toetust ei tule peaks olema tegu pesueht usulise diskrimineerimisega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga