Toivo Maimets: religioonivaba arusaam maailmast annab sellele hoopis tähenduslikuma mõtte
Puust ja punaseks
Toivo Maimets
Richard Dawkins. „Luul Jumalast“. Eestikeelne tõlge Kaia-Leena Lass. Valgus, 2011.
Teks ilmus ajakirjas Vikerkaar nr 4-5/2011, avaldatud autori loal
Richard Dawkins, kohe-kohe seitsmekümne aastaseks saav Oxfordi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud zooloog, etoloog (käitumisteadlane) ja teaduse populariseerija, on kahtlemata äärmiselt silmapaistev isik. Ajakirja „Prospect“ suur 2005. aasta lugejaküsitlus asetas ta maailma kolme tähtsaima intellektuaali hulka koos Noam Chomsky ja Umberto Ecoga. Ajakiri „Time“ on teda nimetanud 100 mõjukaima inimese seas. Ta on paljude ülikoolide audoktor, suure hulga rahvusvaheliste auhindade laureaat.
Dawkins tegi oma doktoritöö Nobeli preemia laureaadi Nikolaas (Niko) Tinbergeni juhendamisel. Tinbergen oli ise suurepärane etoloog ja sealt pärineb ka Dawkinsi teadushuvi selle ala vastu. Samas on ta aga tuntust kogunud eelkõige oma teadust populariseerivate raamatutega ning avalike esinemistega, kus süstemaatiliselt ja kirglikult kaitseb evolutsioonilist maailmavaadet ning kritiseerib erinevaid religioosseid seisukohti, mis sellele vastanduvad. Viie aasta eest küsisid ajalehe „Independent“ lugejad temalt, kas ta tahaks olla tuntud kui teadlane või võitlev ateist. „Bertrand Russell nimetas end Kirglikuks Skeptikuks,“ vastas Dawkins. „Siht on küll kõrge, ent sinnapoole ma püüan“. Mõjukas ajakiri „Discover“ on teda ka nimetanud „Darwini rotveileriks“, viidates paralleelidele Thomas Henry Huxley’ga (1825-1895). Viimane oli Darwini kaasaegne, kes propageeris evolutsiooniideid ning süvenes suhteliselt tagasihoidliku Darwini eest vaidlustesse kirikuga. T.H. Huxley oli tuntud kui „Darwini buldog“.
Tõsi, Dawkins on teadlikult püüdnud (mõne erandiga) hoiduda avalikest sõnadebattidest erinevat sorti kreatsionistidega, leides, et „põhiliselt vajavad nood respektaabluse hapnikku“ ja nendega avalikku sõnasõtta minek tähendaks „anda neile seda hapnikku pelgalt selle faktiga, et neid kaasatakse“. Ta leiab, et kreatsionistidel on üsna ükskõik sellest, kui neid ka argumentidega võidetakse. Neid huvitab vaid see tunnustus, et neid üleüldse avalikku argumenteerimisse kaasatakse, ning just seetõttu ei taha ta sellega tegeleda.
Seda aktiivsem on ta aga sõnaka ateisti ja religioonikriitikuna oma kirjutistes ja avalikes esinemistes. Lisaks sellele ründab ta erinevaid pseudoteaduste vorme, astroloogiat, spiritualismi ja mitmesuguseid manipulatsioone, mida pakutakse välja „alternatiivmeditsiinina“. Ka tema poliitilised vaated on olnud piisavalt afišeeritud – alates 1970-ndatest aastatest on ta olnud leiboristide valija, pärast liberaaldemokraatide partei loomist (1988) aga selle innukas toetaja. Ta on sõna võtnud Iraagi invasiooni vastu (2003), samuti kritiseerinud president G.W. Bushi poliitikat ning nõudnud Briti monarhia asendamist demokraatlikult valitud presidendiga.
Dawkinsi paludest kirjutistest on eesti keeles ilmunud kahetsusväärselt vähe – tervikuna on tõlgitud vaid „Eedeni jõgi“ („River out of Eden“, 2000, Ilmamaa) ja mõni tükk on siin-seal veel eesti lugejale kättesaadav (näiteks allakirjutanu tõlge „Kadunud aegade geneetiline raamat“ ajakirjas „Akadeemia“ nr. 2, 2000). Seda on väga vähe.
Ometigi tundub just raamatu „Luul Jumalast“ valimine eesti keelde tõlkimiseks mõneti ebatavalisena. „Luul Jumalast“ ilmus originaalis aastal 2006. Nagu Dawkins sissejuhatuses tunnistab, oli tal juba palju varem plaanis oma seisukohad religioonide küsimuses ühte raamatusse kokku panna. Tema kirjastaja oli aga pikka aega kõhklev. Muudatus tema seisukohas tuli, nagu Dawkins ise on ühes intervjuus väitnud, „tänu president Bushi neljale valitsemisaastale“. See raamat ongi kirjutatud suurel määral Bushi-aegset USA fundamentalistlikku publikut silmas pidades, eriti konkreetselt kreatsionismiõpetuse ja „intelligentse disaini“ vastu suunatuna. Ja ma ei usu, et üsna paganlikku eesti lugejat (äsja lugesin, et kiriklikult sõlmitakse meil alla 5 protsendi abieludest) see teema väga köidaks. Ehkki vahel ka Eestis „lahvatab leek“, näiteks usuõpetuse koolidesse sisseviimise või arendamise teemadel, ei ole need diskussioonid siiski seotud niivõrd religiooni sisu kui vormi ja riigipoolse sunduse temaatikaga.
Seetõttu ma leian, et Dawkinsil oleks mitmeid teoseid, mille tõlkimine Eesti keelde oleks palju vajalikum kui „Luul jumalast“. Näiteks „Vikerkaare lahtiharutamine“ („Unweaving the Rainbow“, 1998) või ka „Saatana kaplan“ („A Devil’s Chaplain“, 2003), mille filosoofilisemad tekstid on palju laiema temaatikaga ja ajaliselt kestvamad kui siinsed pelgalt religioonikriitikast kõnelevad. Loodusteadlase jaoks on muidugi tähtsaim tema raamat „Eellase lugu“ („The Ancestor’s Tale“, 2004). Siin kirjeldab Dawkins looduse ja evolutsiooni olulisi „lugusid“, võttes eeskujuks Geoffrey Chaucer’i (1343-1400) „Canterbury lood“, kus palverändurid kokku saades igaüks oma huvitava loo jutustavad. Palverändurite asemel on Dawkinsil erinevad organismide rühmad, alustades inimesest ja minnes tagasi tema üha kaugemate sugulasteni, kes evolutsiooniloos tagasi minnes „kokku saavad“ ja seonduvad mingi looga, mis üldisemat sõnumit kannab. Minu arvates sisaldab „Eellase lugu“ enam-vähem kõike, mida üks haritud inimene, kes just bioloogiateadustele ei spetsialiseeru, võiks tänapäevasest bioloogiast teada. Tõsi, raamat on üsna mahukas (528 suuremaformaadilist lehekülge), mis teeb ta veidi ebamugavaks tõlketeoseks, ent Eesti teadushariduse seisukohast oleks selle tõlkimine küll ääretult vajalik.
Aga tagasi religiooniteema juurde. Dawkinsi kriitikud – ja neid ei ole sugugi vähe – ütlevad, et Dawkins on religiooni suhtes ülemääraselt ründav ja nad ei mõista Dawkinsi agressiivsust. Üks teine tuntud bioloog Stephen Jay Gould (1941-2002) on välja pakkunud religiooni ja teaduse lepitamiseks „mittekattuvate magisteeriumide“ seisukoha (non-overlapping magisteria e. NOMA). Teaduse magisteerium (õpetusala) katab empiirilist tegelikkust: millest universum koosneb (faktid) ja miks ta just sel moel toimib (teooria). Religiooni magisteerium tegeleb Gouldi järgi aga elu ülima mõtte ja moraalsete väärtustega. Kuna need kaks tegelevad täiesti erinevate asjadega, mis mõlemad on inimesele olulised, siis ei tohiks neid vastandada ja samuti ei saaks nõuda, et ühe valdkonna argumenteerimisviis (näiteks teaduslik) oleks ilmtingimata kohustuslik teisele valdkonnale. Just siinkohal on Dawkins väga radikaalsel positsioonil (peatükk „NOMA“ raamatus „Luul Jumalast“) ja näitab, et austav „mittevahelesekkumine“ religiooniga seotud küsimustele, mis paistab olevat hästikasvatatud inimese väärtus ja „poliitiliselt korrektne“ käitumine, on tekitanud olukorra, kus religiooniga õigustatakse sõdu ja hävitamist, religioosset põikpäisust ning ksenofoobiat, kus religioon päevast päeva sandistab laste intellektuaalset arengut („Ei ole olemas moslemist last. Ei ole olemas kristlasest last“, kirjutab ta). Massimõrvad, Taliban, aumõrvad, nõiajahid, Maailma Kaubanduskeskuse ründamine… Dawkinsi oluline tees ongi see, et religioon ei ole lihtsalt mõistusevastane, vaid ta on otseselt kahjutekitav.
Tihti väidetakse, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal, kinnitab Dawkins, ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. „Kas te tõesti tahate mulle öelda,“ kirjutab ta, „et ainsam põhjus, miks te püüate hea olla on see, et tahate saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust? See ei ole moraalsus, vaid pugemine“. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal, väidab ta.
Ajaloo vältel on loodusteadlasi ikka süüdistatud harmoonilise maailma ilu ja taandamises mingitele materiaalsetele, tühistele väärtustele, mis muudavad elu madalaks igapäevasebimiseks ja kaotavad „elu kõrgema väärtuse ja mõtte“. Oma raamatu „Vikerkaare lahtiharutamine“ on Dawkins pealkirjastanud just vastusena sellistele väidetele. See pärineb tegelikult inglise kirjamehe John Keatsi (1795-1821) etteheidetest Isaac Newtonile (1642-1727). Nimelt leidis Keats, et vikerkaare olemuse äraseletamine prisma poolt lahutatava valguse abil hävitas kogu romantika, ilu ja poeesia, mida inimkond oli sajandeid vikerkaarega seostanud. Otse vastupidi, leiab Dawkins. Newton hoopis lisas senituntud vikerkaare poeesiale ja romantikale teadusliku mõõtme, mis võib iseenesest olla hoopis võluvam ja poeetilisemgi. Ka raamatu „Luul Jumalast“ moto kannab sama mõtet, seekord inglise kirjaniku ja enese sõnul “radikaalse ateisti” Douglas Adamsi (1952-2001) väljendatuna: „Kas ei piisa sellest, et näed aia ilu, ilma et peaksid uskuma selle soppides peituvatesse haldjatesse?“ Raamatu mõte ongi näidata, kuidas religioonivaba arusaam maailmast annab sellele hoopis tähenduslikuma mõtte. Ühes oma tekstidest, mida ta on ka palunud ette lugeda oma haual, kirjutab Dawkins: „Olles maganud sadu miljoneid sajandeid oleme lõpuks avanud oma silmad luksuslikul planeedil, mis sädeleb värvidest ja on rikkalikult täidetud erinevate eluvormidega. Mõne aastakümne pärast suleme me oma silmad uuesti. Kas ei ole siis suursugune ja kaunis viis veeta oma lühike aeg selle nimel, et mõista universumit ning seda, mil viisil me selles ärkasime?… Kes suudaks taolise mõttega peas jätta hommikul voodist üles kargamata, täis indu jätkata maailma avastamist ning rõõmu olla selle maailma osa?“ (“Vikerkaart lahti harutades”).
Kaia-Leena Lassi tõlge ja Mari Kolgi toimetajatöö väärib vaid kiitust. Eesti keelde on suudetud üle tuua Dawkinsi hoogne, poeetiline ja innustav stiil, mis taolistes tõlgetes võib kergesti kaduma minna. Seda enam ootaksin sellelt edukalt koostöötandemilt ka Dawkinsi teiste, kandvamate teoste juurde jõudmist (vt. eespool). Muidugi esineb siin ka mitmesuguseid pisivigasid, trükiveakuradeid ja tõlkevääratusi, ent kellel seda ei juhtu? Ühe ebatäpsuse, mis aga pidevalt eesti keeles edasi kandub, tahaksin siinkohal küll ära õiendada. Seda enam, et olen ka ise selle vea korra teinud. Tõlge „Darwini nõbu Francis Galton“ (lk. 71) on ekslik, kuna inglisekeelne „cousin“ tähistab kõiki enam-vähem samavanuseid sugulasi ja nõo kohta (= onu/lelle või tädi/sõtse laps) öeldaks pigem „first cousin“. Galton oli täpsemalt Darwini ’half-cousin’, sest neil oli ühine vanaisa – Erasmus Darwin.
Dawkinsi stiiliks on öelda kõik otse välja, teha „puust ja punaseks“, eriti just selles raamatus. Nii ei jäeta lugejale kahtlemisruumi ja kinnitatakse juba Eessõna esimesel leheküljel: „Selle raamatu eesmärk on tõsta teadlikkust – teadlikkust tõsiasja suhtes, et ateistiks olemine on realistlik ja julge ning suurepärane pürgimus. Sinust võib saada ateist, kes on õnnelik, tasakaalukas, moraalselt kõlbeline ning vaimselt rahulolev.“
Toivo Maimets
21.03.2011
Vastukaaluks pajatab WingNutDaily ateismivastastest sentimentidest.
No God Blog näitab pilte ka. Miks WingNutDaily allikblogi nime mainimata jättis — jumal seda teab.
Võib väita, et kõik meie käitumisvalikud on võrdselt moraalsed, kuna nad kõik on samavõrra loodusliku valiku tulemus.
Võib ka väita, et “minu Issi armastab mind ja ei keela mulle midagi, mida ma ise endale ei keela”. Nii väitis oma jumala kohta usuteemalise foorumi kristlasest kasutaja.
Mina ei leia sellest väitest pugemise lõhnagi.
Ateism ise ei ole teadus ja ainult raskelt vaimuhaige ateist võib väita, et jumalat ei ole olemas mitte ainsaski olemasolu tähenduses. Näiteks jumal kui mõiste.
Boston Herald toob uudiseid Põhja-Carolinast, kus kohalik usujuht, keegi Peter Lucas Moses, on maha lasknud nelja-aastase poisi, keda ta geiks pidas ning oma eks-tüdruksõbra, kes ähvardanud politseionudele ära kaevata.
Moraali analüüsimise seisukohalt võib huvi pakkuda naabrite osavõtlikkus. WRAL annab teada:
Kõnealuste naiste staatus ei ole päris selge. On andmeid, et mõned neist olid traditsioonilisi pereväärtusi austava kirikupea naised, teised võisid olla lihtsalt armukesed või ekskallimad.
The New Civil Rights Movement illustreerib jälle ringkonnaprokuröri eufemiseerimisoskusi:
Kas lapse tulirelvaga surnuks tulistamise kohta “tegid mossis näo” ütelda on sealmaise religioosse moraali jaoks uus tase, küllap seda hindavad kunagi ajaloolased.
K_V ütles:
Niisugune väitmine oleks sama jabur kui väitmine, et kõik paberile joonistatud kujundid on võrdselt pindalalised, kuna nad on kõik samavõrra joonistamise tulemus.
dig ütles:
Dawkinsil paistab käitumise moraal olema samatähenduslik lihtsalt käitumisega.
Moraali mõiste võtab kasutusele siiski religioon või õpetus, mis erinevaid käitumisviise kirjeldab ja neile hinnanguid annab. Aga selle mõiste kasutusele võtmist võiks küll pidada loodusliku valiku tulemuseks. Ja darvinistina võiks teha julge oletuse, et läbi aegade püsima jäänud moraalireeglid on evolutsiooniliselt kasulikud. Isegi kui nad on esmalt religiooniks liigitatavas õpetuses kirjeldatud.
K_V ütles:
Ei võiks. See oleks sama jabur kui oletus, et läbi aegade püsima jäänud pimesool on evolutsiooniliselt kasulik.
dig ütles:
Heakene küll.
Dawkins on kusagil laiemalt lahti seletanud oma mõtte moraalist kui evolutsioonilise valiku tulemusest?
Saaks vahest sotti, mis asi see evolutsioonilise valiku tagajärjel ikkagi tekkis.
On viga rääkida evolutsioonist, kui mingist minevikus toimunud protsessist, mille tulemusel on mingi ideaalne asjade seis välja kujunenud. Kui see nii oleks, siis oleks me kõik Adonise või Veenuse välimusega meistersportlastest superteadlased. Aga nii ei ole ju. Evolutsiooni sõelast ei lähe läbi mitte ainult ideaalne vaid kõik, mis enam-vähem pädeb.
Kogu selle nimekirja (ainult) religiooni kaela lükkamine on vast siiski liialdadatud ja ülepaisasutatud. Mulle (võhikuna) jätab sama targa mulje umbes kui neis asjus süüdistada juute, homosid, vabamüürlasi või kasvõi riukalikke naisi.
See on sellepärast, et Sa ei ole tutvunud relevantsete põhjuslike seostega.
Tagasihoidlikult mainin, et religioon ei eksisteeri iseenesest, eraldiseisvana inimestest. Religioon ei ole ka elusolend mitte. See on märgisüsteem, mis mõledud välja inimeste poolt (“mõeldud” tuleks mõista laiemas tähenduses, ka “kujunenud” mõttes). Nii et tõesti, RELIGIOONI ei saagi süüdistada kõigis neis asjus, ja seda ei tee ka Dawkins (lugesin tema väga head raamatut inglise keeles, soovitan soojalt, lisaks ka nt The Blind Watchmaker – siis saab ettekujutuse, mida R.D peab silmas käitumise ja moraalinormide evolutsioonilise tausta all).
Kõiki neid tegusid teevad ikka inimesed omaenese käte, suu ja ajuga. Küsimus on selles, et religioon võib inimeste käes muutuda relvaks, nagu pudrunui muutub relvaks, kui sellega naabrimehe kolp purustada. Kõikide loetletud negatiivsete nähtuste puhul, mis religiooni ja religioossusega puhul kaasneda võivad, ongi tegemist religiooni kasutamisega relvana TEISTE vastu – nende vastu, kes ei mõtle ja ei usu samuti kui MEIE, käivad ja käituvad teisiti, kannavad teismoodi rõivaid ja kõnelevad võõrast keelt, kelle abielukombed ja peresuhted on korraldatud teistmoodi jne jne jne.
Väidetavalt peaks religioon (laiemas mõttes) päästma inimesed kaasaegsest väärtushinnangute suhtelisuse segapudrust, andes meile absoluutsed tõed ja absoluutselt kehtivad moraalinormid ja käitumisnõuded. Religioonide paljusust teades muutub see aboluutsus aga iseenese paroodiaks, kuna – muutub ise suhteliseks. Sõltuvaks maast, rahvast-hõimust, ajast(ust), isegi ühiskonnaklassist (Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale!). Ja mitte ainult erinevate religioonide, vaid ka ühe religiooni SEES, selle erinevates vooludes.
Religioon ja ideoloogia – mis neil vahet? Lihtsam on ütelda, mis neis sarnast – ikka see, et mõlemad on kiired muutuma relvaks nonde TEISTE vastu, ja mõlemad on suurepäraseks vahendiks masside koondamisel. Mõlemad pakuvad absoluutseid tõdesid, autasu kuulekuse eest (enamasti) ning lihtsaid otsuseid, mis tehakse sinu eest, ja see omakorda lihtsustab elamist – küll on tore, kui keegi teine juba valmis mõtles, mis hea ja mis halb ning millise jalaga tuleb üle lävepaku astuda – muidu võidki ju jääda ukse vahele tolgendama. Väga julgelt üldistades võiks väita, et religioosne inimene vajab suhtluseks iseenda, teiste elusolendite ja maailmaga üleloomulike jõudude abi ja vahendust, kõrgemaid-madalamaid üleloomulikke jõude mittetunnistav aga saab ka ilma selleta hakkama.
Kokkuvõttes – R.D ei süüdista religiooni kui asja iseeneses, vaid ta räägib religioonist kui ühest kokkuleppelisest süsteemist, mida religioossed inimesed kasutavad omavahelisel suhtlusel, suhtluses nii iseenda kui maailmaga. Ja nüüd ma lõpetan selle joru ära.
KatrinV ütles:
Väidaks, et usuvabadus peaks andma igale inimesele õiguse nendele absoluutsetele asjadele ja sõnavabadus õiguse oma seisukohti ilmutada. Riiklikke repressioone kartmata. Aga on valiku küsimus, millest alates muutub vaadete avaldamine vaadete pealesurumiseks.
Need piirid peaksid küll kõigile sama õigusruumi asukatele ühised olema.
K_V ütles:
Ära väida. See on häbematult ebamäärane väide; kui mõni jobu selle iseenesestmõistetavaks kuulutaks, võiks ta sellest järeldada, et usuvabadus annab talle õiguse absoluudile näiteks abieluküsimustes — õiguse nõuda, et riik ei lubaks erinevat värvi inimestel abiellu astuda —, kemikaaliküsimustes — õiguse nõuda, et riik lubaks alkohoolseid jooke manustada ainult tema kiriku riitusel — ning teadusküsimustes — õiguse nõuda, et riik annaks teadusgrante ainult nendele teadlastele, kes lubavad liiga vanu kive mitte uurida, kuna need on ilmselgelt saatanlikku päritolu.
dig ütles:
Aga kes andis marksistlikele jobudele õiguse absoluudile? Kasvõi sellessamas abieluküsimuses. Need “euroopalikud väärtused” on ju sama legitiimsed kui igasugused religioonidogmad. Nad on õiged sellepärast et nad on ja sellepärast oleme me kõik kohustatud neile alluma.
Mille poolest”euroopaliku väärtused” on legitiimsemad, kui kristlikud või islamistlikud dogmad?
dig ütles:
Aga mis ta on siis, see usuvabadus, kui mitte õigus uskuda milleiganes tõeks olemisse?
Õigus nõuda (riigilt?) või ka õigus oma nõudmiste toetuseks erineva tasemega vägivalda rakendada ei ole enam usuvabadus. Kui usuvabaduse mõistet vahepeal oluliselt laiendatud ei ole.
K_V ütles:
Kui Sa hoolega vaatad, näed, et just toimus üleminek umbmääraselt konkreetsele. Hetk tagasi rääkisid Sa “õigusest absoluutidele”, nüüd “õigusest uskuda”.
Peamine koht, kus uskumisõigus probleemiks saab, on seal, kus mõni inimgrupp usub, et X on tõene, märkab, et see päris nii ei ole ja asub seepeale rakendama Prokrustese meetodeid reaalsuse oma usuga ühildamiseks. They’re coming to take my lightbulb away usklikud on ka õpetlik näide uskumisõiguse väärkasutusega seotud probleemist.
Konspiraator ütles:
Selle poolest, et eurooplased on jõudnud laiale konsensusele, et need on legitiimsed, mida kristlike ja islamistlike dogmade kohta euroopalikus maailmas ütelda ei saa. Kristlikus maailmas (kus iganes see ka ei oleks) ning islamistlikus maailmas (kus iganes see ka ei oleks) võivad inimeste seisukohad teistsugused olla ja legitiimsus läheb seega teistele dogmadele.
T. Maimets kirjutas:
Ma ei ole jõudnud raamatuga palju kaugemale sajast leheküljest just peadpööritava tõlke pärast. Selge see, et tegijal juhtub, aga suures osas ikkagi ristiusu dekonstrueerimisega tegeleva teose tõlkijalt, nagu ka toimetajalt võiks eeldada elementaarse kristliku erialasõnavara tundmist. Noh, et “Esimeses Moosese raamatus leiduvatest vastustest” (Answers in Genesis) ei saaks “Tekkeloos peituvad vastused”, või “surivoodil usku pöördumisest” (deathbed conversion) “surivoodivestlus”.
Võib-olla olen ma liiga pirtsakas, aga minu hinnangul tõlge takistab lugemist; üsna regulaarselt satub ette “pisivigasid”, mis põhjustavad facepalmi ja mõlgutusi, et peaks vist algupärandi hankima.
dig ütles:
Vaatame siis hoolega.
ja
Looomulikult, tõe absoluutsus enda jaoks ei tähenda õigust kedagi selle tõe järgi parajaks lõikama hakata.
Eriti tervitatav oleks selle põhimõtte järgimine tänapäeva Läänemaailmas. Et ka enamuseks kapistatavad on indiviidid samade inimõigustega.
Vabandage uudishimu, aga kuidas neid väärtusi nimepidi kutsutakse või kirjeldatakse?
K_V ütles:
Nende nime kutsutakse “Euroopalikud väärtused”. Mis nende nimi ise on, seda Alice alles uurib, aga mõnel pool kirjeldatakse mõnesid neist põhiseadustesse kirjutamise teel, teisal jälle eelistatakse hartavormi.
Olles Dawkinsit ja antud teost lugenud on tema naiiv-ateism ja banaalsed argumendid usu vastu pisut kurvaks tegevad.
Nii nagu Aquino Thomase ratsionaalsed Jumalatõestused on kunstlikud ja lapsikud on seda ka Dawkinsi jumala ebatõestused. Jumal kui mõiste on vältimatult olemas ning me kõik taasloome seda igapäev, kas või ateismi üle mõtteid mõlgutades. Ainsad küsimused, mida selles kontekstis arutada saab on:
– Mida me mõistame Juma all — millise sisu me sellele mõistele anname?
— Kas ja kuidas Jumala olemasolu (ateistid lugegu: Jumalasse uskumine) aitab konkreetsetel inimestel oma psüühikat ja käitumist korrastada?
— Kui läänelik ühiskond järjekindlalt võtab üle kirkute funktsioone (haridus, meelelahutus, sootsiaalhoolekanne ja ühisustunde loomine ), mis on siis järele jääv kiriku pärisosa? Ja kas see on majanduslikult optimaalne. Näiteks kas pihiisa asendamine psühholoogiga on ikka mõtekas.
Teemasse tagasi tulles on Dawkinsil oma luul: Süntaks läheb üle semantikaks, millest ta üle ei saa. Kui me eeldame, et maailmas pole olemas midagi peale füüsikavõrranditte ja evolutsiooniprintsiibi, siis pole mitte mingit põhjust eeldada, et ükskõikmilline aine konfiguratsioon on millegi poolest erilisem või et me üldse peaksime vaatama eraldiseisvalt bioloogilisi objekte või füüsilisi objekte. See et me ilma selliste abstraktsioonide maailmast aru ei saa on meie mitte maailma probleem. Veelgi enam, see et mingid objektikogumid (loe inimesed) omavad luulusid (loe teadusteooriad) selle kohta kuidas maailm toimib, ei tähenda, et need luulud oleksid kuidagi erilisemad teistest võimalikest luuludest.
Ime, mis sünnib meie igaühe teadvuses, mille tulemusena tekkib terviklik maailmapilt (semantika) on teaduslikult seletamatu, kuna saab mõõta vaid selle protsessi füüsikalisi aspekte. Teadvuse minakogemus ei ole füüsikaliselt kirjeldatav, sest see on esimese isiku tunne. Kas selline kujutlus on luul või mitte on minu kui tajuva indiviidi seisukohalt ebaoluline. Samamoodi ei suuda teadus kuidagimoodi kontrollida seda millise sisu ma Jumala mõistele annan.
Kui Dawkins tahaks oma seisukohtadega lõpuni minna, siis peaks ta loobuma antrotsentrismist: inimene ja teadvus (ja usk) ei ole evolutsioonilisest seisukohast millegi poolest erilisem kui põdrapulli sarved (mis samamoodi raiskavad organismi resursse). Teiseks tunnistama, et teaduslik maailmapilt on samaväärne teiste ideoloogiatega nagu kristlus ja kommunism. Ainsaks erinevuseks näib olevat populatsiooni parem toimetulek, mille kohta kahjuks puuduvad sobilikud võrdluskatsed ning vaatlused.
swen ütles:
Kulla mees, niimoodi reavahede vahel otsesõnu vihjata, et skeptikahuviliste seas leidub mõni, kes restoranis menüü pintslisse pistab, Tartust Tallinna sõidab kaardi peal mänguautot veeretades või palvetab “Meie mõiste, kes sa oled olemas”, ei ole mitte ainult ääretult ebaviisakas, see on ka solvavalt loll. Võiks isegi öelda, et jaiklik.
dig ütles:
Jama jah, et mõistena on jumal vaid üks paljude seas, sõltumatult selle mõiste sisust. Koos aatomipommi ja sinepiivaga. Isa kui lapse teadmiste allika kujund kõlab aga tänapäevani poeetiliselt.
Teadmiste suhtelisuse kuulutamist ülimaks tarkuseks pidades ei saaks meil neist ühtegi olla. Katsu siis niimoodi olelusvõitluses muude elukatega konkureerida.
On olemas maailm, on see, mida me maailma kohta teame ja see, mida me maailma kohta ei tea. Seda viimast ei tasuks eitada ega alahinnata.
K_V ütles:
Oletame, et maailmas on üks kuur ja me ei tea, kas kuuris on koer. Nüüd korraldame me ekspeditsiooni kuuri ja otsime kuurist koera kõigi teadusele teadaolevate vahenditega. Ekspeditsiooni käigus kuurist koera ei leitud.
Mis juhtus? Kas pärast ekspeditsiooni on küsimus “kas kuuris on koer?” teadmata asjade rubriigis või on meil nüüd põhjust kahtlustada, et kuuris koera ei ole?
dig ütles:
Loomulikult ollakse niimoodi avardanud inimkonna teadmiste piire kuuri ja koera kohta.
Inimkonna seisukohalt oleks olnud vahendeid säästvam öelda “jumal teab”, kui see tegelikult kedagi ei huvita.
Teadlaste seisukohalt on aga vahendite kulutamine paratamatu, muidu peab muud tööd otsima hakkama.
K_V ütles:
Vaat-vaat, niimoodi on teiste teaduslike otsimistega ka. Humanitaarid kipuvad pahatihti arvama, et teadusotsimus on midagi sokkide otsimise taolist: kui ei leidnud, siis ei olnud asjast mingit tulu. Pärismaailmas on ka negatiivne tulemus kasulik, näiteks saab põhjaliku telefonivähi otsimise programmi negatiivsetest tulemustest järeldada, et telefonid vähki ei põhjusta.
dig ütles:
Kas ikka on? Viidatud väärtuste hartat pole rahvahääletus heaks kiitnud. Ja veel vähem on heaks kiidetud harta Orwellikud tõlgendused. Egas tigedate huvigruppidega tüli vältimine oma naha hoidmise pärast pole veel heakskiit. Euroopas pole üheski riigis pedeabielu, massiimmigratsiooni jms. referendumile pandud. Need on tehtud võimurite poolt ja vastu enamuse tahtmist.
Loodetakse sellesama Dawkinsi ideedele, et siis
http://www.skeptic.com/eskeptic/10-10-27/#feature
Artikkel ei räägi küll Jumalast, vaid “isekuse geenist”, sellega seotud raamatust ning paljust muust aga eks marksistid ole ka omamoodi Jumalad, kes kehtestavad kellegi käest küsimata mingisugused Euroopalikud väärtused ning nõuavad neile tingimusteta allumist.
Ning loodavad meid veel ümber progeda, et igivana väärnähtuste hukkamõist üleüldiseks heakskiiduks muuta. Ehk siis evolutsiooni dirigeerida.
Kas alanud on hapukurgihooaeg? Alles me vaidlesime sellesama raamatu ja teema ümber!https://skeptik.ee/index.php/2011/02/03/richard-dawkins-luul-jumalast/
@hmm:
selmet hädaldada, võiks ju ise miskit omaarust asjalikumat sekka öelda. Eksole :)
swen ütles:
Enda arusaama panemine „kõigi” arusaamaks ei ole objektiivne.
dig, kuidas otsida kuurist koera, kui koera kohta puudub ühene kindel info? Ka ühe kristliku kiriku (katoliiklus, luterlus jne.) liikmetel on tihti väga erinev arusaam jumala olemusest.
Sisuliselt otsitaks Su näites kuurist midagi mida võiks nimetada koeraks, mis võiks täita enamuse omadustest mida koerale omistatakse?
Antud juhul ma ei leia, et teaduslik maailmapilt tegeleks millegi nii umbmäärase otsimisega, aga veelvähem saaks teaduslikult peale sellise otsingu sooritamist väita, et koera ei ole kuuris. Või ka, et pigem ei ole vms.
Vastuseks skeptikutele ning edasiseks mõtlemiseks. Millegi olemasolu võib kvantifitseerida kas füüsiliselt või psüühiliselt. Kuna teadvus rekonstrueerib igal ajahetkel maailma, siis minu jaoks on olemas need asjad, mida ma tunnen, et need on olemas.
Olles täielik skeptik võib eitada vaid psüühiliselt olemasolevaid asju, kuid siis tekib teil probleeme igasuguste psühhosomaatiliste nähtuste seletamisega. Platseebo-effekt pole ju midagi muud, kui ravija ja haige koosmõjus tekkinud psüholoogiline ravitoime, mida puhtal füüsilisel kujul olemas pole (Täpsemalt on selle seletamine füüsikjalistes terminites pehmelt öeldes keeruline. Olles punktuaalne saab seletada lihtsasti ravitoimet, kuid selle põhjust füüsikalistes terminites on raske kirjeldada).
Siit lähtuvalt võib küsida. Kas miski on olemas kui kõik ühiskonnaliikmed käituvad nagu see oleks olemas?
Kui jah, siis on naiiv-füüsikaliste ja naiiv-bioloogiliste argumentidega Jumala olemasolu võimatu tõestada ja ümber lükata, kuna ühiskond võib kokkuleppeliselt luua Jumala (kas see on mõistlik on teine küsimus). Lisaks võib kinnitada, et sellises ühiskonnas elades on Jumala olemasolu olla selle illusoorsusest lähtuvalt vägagi reaalne: näiteks võib Jumala viha läbi preestri teie peale langeda ning personaalsel tasemel pole vahet, kas teid hukatakse preestri või Jumala tuju tõttu.
Kui ei, siis tuleb teil loomulikult üle parda heita kultuuri ja moraali erilisus või universaalsus. See tähedab läänelikud väärtused pole millegi poolest paremad islamist või ükskõikmillisest muust inimkäitumise vormist (Ainus kriteerium on evolutsiooniline eelis, mis sõltub välistingimustest ning on tuvastatav ainult retrospektiivist. Kusjuures ka siis võib retrospektiivselt tehtud hinnang tulevikus muutuda).
Seega võiks naiiv-bioloogiliste argumentide asemel tegeleda suurte küsimustega:
– Kas psühholoogilisel tasemel on Jumala kuju vajalik adekvaatseks maailma tajumiseks?
– Milline on erinevate uskude evolutsiooniline eelis (kuna vaid vähemus uske on säilinud, siis allesjäänud uskudel peab olema mingi eelis)
– Milline on tulevikuühiskonna toimimiseks sobilik usk? Kuna usklike arv on maailmas suur (isegi Eestis on üle 50% latentseid usklikke (inimesi kes usuvad millegisse “suurde”)), siis küsimus milline on ühiskonna seisukohalt parim “ajupesu” ning kuidas minimiseerida radfikaliseerumist on ühiskonna seisukohalt vägagi aktuaalne.
Elagu Eris!
swen ütles:
Ajalugu ja isiklik kogemus ütleb, et pigem ei, aga samas — puusliku puudumine ei eelda automaatselt adekvaatset tajumist.
Sõltub usundist. Eri omadustega meempleksidel on erilaadsed eelised. Mõni on osavam kiskjate eest peitu pugema, mõnel on suuremad hambad. Mõni on põgus, ent eriti viljakas/nakkav. Nagu looduseski.
Objektiivsel öeldes, termoplastiline. Subjektiivselt: diskordianistlik.
Olgu tervitatud Discordia!
Noh, nagu üks tark inimene kunagi ütles, et “usklikud on selgrootud” ja seda kindlasti mitte halvustavalt. Ning kindlasti ka mitte kõigi kohta üldistavalt.
Asja mõte selles, et vägagi paljudel on usku elus vaja, et hakkama saada. Asendab või toetab nende vaimset selgroogu. Meeletus ja kaotootilises maailmas hakkama saamiseks on vaja tõesti kas tugevat mõistust või usku, et on olemas tugev ja kõigi eest hoolitsev käsi, ning et kannatuste eest tulevikus võiks tasu loota.
Selles, et selliseid inimesi usklike hulgas on, olen korduvalt veenudnud.
Kui nüüd püüda vastata evolutsioonilise valiku küsimusele siis “selgroo” küsimuses on kindlasti monoteisklikud religioonid tõhusamad kui mitmete jumalatega usud, lugedes Kreeka ja Rooma mütoloogiaid haarasin peast kinni milline kakofoonia jne. Nende peale küll nii tugevalt ei loodaks, kui pidevalt keegi maksab armukadeduses inimestele kätte vms.
Generaator ütles:
…või et Meeletu Emand Kaos suhtub sõbralikult neisse, kes teda usuvad. Nii kaob vajadus järgmise abstraktsiooniastme, paternalistliku Tugeva Käe järele.
swen ütles:
Tänases ilmalikus maailmaosas tekitab jälle rohkem hirmu variant, et teie enda viha võib moodsa preestri käe läbi teie peale langeda ning personaalsel tasemel pole vahet, kas teid peedistatakse preestri või teie enda tuju tõttu.
Generaator ütles:
Täpselt nii, nagu igasuguseid teisi teadmisi otsitakse. Pärismaailmas on “ühene kindel info” müüt.
Kui meil on näiteks mudel, mille järgi koera värv, kuju ja suurus ei ole teada, aga ta võiks kiirata oluliselt rohkem infrapunast või röntgenkiirgust kui muu kuuris leidav, siis võtab ekspeditsioon kaasa vastavad instrumendid ja otsib piltidelt infrapunaseid või röntgenivärvilisi laike edasiseks uurimiseks. Kui meil on jälle mudel, mille järgi koera ja koeravorsti vahel tekib elektrostaatiline tõmme, võtavad teadlased kaasa mõned koeravorstid, paigaldavad need strateegiliselt valitud kuuripunktidesse ning uurivad vorstide ümbruses toimuvat.
Üks läbi aegade kõige massiivsemaid ja edukamaid teadusprogramme tegeleb just millegi nii umbmäärase otsimisega. Selle nimi on SETI ja suur osa 20. sajandi kosmoloogiast ning astrofüüsikast võinuks ilma SETIta tegemata jääda.
swen ütles:
Kuidas ei ole? Sellest sõltub väga oluline juriidiline detail: kellele hukatuse vältimiseks meelehead viia tuleb.
Põhjustel, mis on ilmsed (kui nad juhtumisi ilmsed on), võib siinkohal märkimist väärida sihuke põnev sisutühja pseudointellektuaalse sümbolismi dekonstruktsioon.
Dig, oled ehk nii lahke ja tood vihjed mille järgi jumalat otsida? Loomulikult teatud mõttes otsitaksegi umbäärase info alusel, aga mitte absurdselt. SETI ka otsib otsitavat klindlate parameetrite järgi. Sealjuures pole midagi sellist leitud mida otsitakse. Kuid ma pole märganud, et tõsisemad teadlased väidaks kindlalt, et maavälist intelligentset elu pole kuskil olemas. Jumala puhul aga väidetakse seda oluliselt tihedamini, kuigi mitte kõik. Õnneks osatakse tunnistada, et puuduvad selle kohta andmed, mis on ka minu arvates korrektne väljend.
Ikka täitsa põnev, jumalat pole leitud, aga eitatakse, tumedat ainet pole leitud, aga väidetakse, et kindlasti peaks ta olemas olema ja suuremas koguses kui nähtav mateeria….
Ps. ma ei väida, et jumal on olemas. Aga selline eitamine näib kummaline.
Ning SETI otsid minu teada ju kaunis konkreetset nähtust…
Generaator ütles:
Võetakse nende usklike arusaamad ja kirjeldused jumalast, kes ka pronksiagsete lambakarjuste hulgas kõige teravamad pliiatsid poleks olnud. Selle järgi siis otsitaksegi.
Sõsarprojekt maise mõistuse otsimiseks
(www.skeptik.ee/index.php/2009/06/03/jaan-aru-teadvus-on-ajus/)
on ka käigus.
Vaevalt nad ajust teadvuse välja suudavad prepareerida, aga piisavalt vägev aparatuur ürituse tarbeks võib teadmiste hulka selle elundi kohta küll suurendada.
Generaator ütles:
Tõsi ka või? Nimeta siis kähku tolle konkreetse nähtuse kolm konkreetset mõõdetavat omadust.
dig,
Ma piirduksin ühe näitega kuna väga palju uudiseid ja saateid sellest näinud, ehk siis erinevaid raadiolaineid püütakse kosmosest. Kuna on loogiline eeldada, et intelligentne elu mis vähegi ka tehnoloogiliselt arenenud saadab kosmosesse tahestahtmatult raadiolaineid mis eristuvad looduse enda poolt tekitatud raadiomürast.
Vähemalt seda pidasin ma silmas, et otsitakse intelligentset elu ja raadiolainete abil, mõlemad on selles mõttes konkreetsed nähtused, nii otsitav kui jälgitav ja uuritav nähtus.
Inteligentsus on aga defineeritud meil ka ju, tõsi, ei saa kindel olla et universumi intelligentsus kindlasti vastaks meie definitsioonile. Aga siiski on see oluliselt konkreetsem kui mõiste “Jumal”.
Ma olen siiski terve teadliku elu lugenud ja jälginud erinevaid teadusharusid, mingi ettekujutus neis seega on. Kuid mitte kuidagi ei kujuta ette kuidas saaks otsida jumalat. No kuidas otsida midagi mille mitte mingeid omadusi ei tea. Kui ikka ei saa isegi teada kas otsitav on aine kujul või energia kujul esinev, kas energeetiline väli või lainekujul eksisteeriv, või ehk on kõik olemasolev jumal?
Tetatud mõttes annab ju kenad paraleelid tõmmata energia jäävuse seaduse ja piibli jumala kirjelduse vahele, et jumal ei teki ja ei kao, jumal ei ole mitte kunagi konkreetses kohas, aga on kõikjal jne. Selles mõttes et energiat on küll konkreetses kohas, aga mitte ei saa öelda et seal ongi kogu enegia.
Lihtsalt loominguline võrdlus.
@ K_V
“Võetakse nende usklike arusaamad ja kirjeldused jumalast, kes ka pronksiagsete lambakarjuste hulgas kõige teravamad pliiatsid poleks olnud. Selle järgi siis otsitaksegi.”
Siis veel eriti raske, see võib olla siis tõesti mingi habemik?
Ja kui ongi, siis miski ei välista et ta pole ussiaugu vms. kaudu lahkunud nii kaugetesse universumitesse, et meil pole lähiajal lootuski teda leida:D
Generaator ütles:
Siin ennemalt soovitati jumalal minna raadiosse ja paluda, et tal oma olemasolu tõestuseks esineda lubataks. Suuremal osal usklikest oleks nii alandlikus olendis raske jumalat ära tunda.
Pealekauba on tal mitu kohtuasja kaelas. Keegi selleks volitatud isik võiks jumalale pühalikult tõotada kõigi pattude andeksandmist, kui ta ennast ilmutab.
Generaator ütles:
Mispidi see loogiline on? Esiteks on olemas head informatsiooniteoreetilised põhjused kahtlustamaks, et kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooni side on võõra jaoks mürast eristamatu, teiseks ei saa me välistada, et hüpoteetiline võõrtsivilisatsioon mingisugustel põnevatel põhjustel raadiosidet ei kasuta. Ta võib elada kosmose piirkonnas, kus raadiomüra on liiga palju või eelistada mõnd efektiivsemat vahendit, olgu siis koherentsesse valgusesse moduleeritud signaali või seni veel meie teadusele tundmatuid sidekanaleid.
… mis reedab teatavat mõistmatust sellest, mis SETI on ja mida ta teeb.
SETI on väga suur hulk uurimisprojekte, kes igaüks vaatab asjale oma nurga alt. Suures projektihulgas on ka suur hulk erinevaid mudeleid — ja mõned neist loomulikult paarikaupa ühildumatud. Raadioastronoomia on ainult üks uurimissuund
Tegelikult ei ole intelligentsusel korralikku definitsiooni. Ei ole ei siis, kui me uurime hüpoteetilisi mitteinimlikke olemeid, ei ole isegi siis, kui me tahame inimeste intelligentsust mõõta. Turingi test ei ole ju definitsioon, see on pigem kaal võrdlemaks, kas üks kättejuhtunud potentsiaalselt intelligentne olevus kaalub sama palju kui
partinimene. Selle põhjal tõenäoliselt SETI jaoks kasulikke mudeleid ehitada ei õnnestu, parimal juhul võib temaga midagi peale hakata olla võimaliku kontekti järel.Alustada tuleb loomulikult mudelist. Kui meil on mudel, et jumal käib nääriööl piima joomas ja küpsiseid söömas, siis jätame nääriööl piima ja küpsised altari peale ja filmime selle ümbruses toimuvat. Tulemuste põhjal saab siis mingisuguseid järeldusi teha ja vajadusel mudelit korrigeerida ning uusi katseid ja vaatlusi planeerida.
Üldine tähelepanek on, et aja kulgedes on teoloogid välja tulnud järjest ebakonkreetsemate, udusemate ja raskemini tuvastatavate jumalakujutelmadega. Miks? Sellepärast, et kord ennemuistsel ajal olid neil konkreetsed jumalamudelid, aga ajapikku said need kõik ümber lükatud. Seotud googlesõna on God of the gaps.
Generaator ütles:
Selle hinnaks on vanade ja hästituntud jumala-atribuutide nagu intelligentsus ja personaalsus hülgamine. Kui palju esialgse jumalamudeli aspekte tohib kõrvale jätta, et allesjäänud kriteeriumite põhjal leitut võiks veel jumalaks hüüda? See ei kõlbaks ju ka kuskile, kui teoloogid olulised jumala omadused kõrvale jätavad ja lõpuks sinnamaale jõuavad, kus metsast leitud siil jumala definitsioonile vastab.
Dig,
Ei, ma tean küll, et SETI koosneb erinevatest uurimismeetodisest jne, raadiolainete teemast tean lihtsalt enim. On veel laseri ja muud projektid.
Intelligentsuse definitsioone olen lugenud ka mina hulgim, isiklikult leian, et täiuslikeim ja lihtsaim on, et “inteligentsus on võime kohaneda”. Mõeldud siis indiviidi mitte liikide. Omaette küsimus mis see meile juurde annab intelligentsete tsivilisatsioonide otsinguil. Ja IQ testid on väga sassis teema.
Jah, ja põhiline probleem minu meelest ongi selles, et mis oleks jumala puhul mudeliks? Peamine tegu temalt oleks vist maailmaloomine? Sealt ehk jah annaks põhjuslikkuse järgi teda otsida, aga selle jälgimine on probleemne. Hetkede kohta enne Suurt Pauku on küll teooriakatkeid, aga on ka põhjalikke teooriaid kohatud mis väidavad, et erinevatel põhjusel ei olevatki võimalik infot varasema kohta saada uuringutega. No ei tea…
Kindlasti on osad teoloogid Sinu mainitud põhjustel jumala definitsiooni muutnud, aga usun, et paljus ka üldine maailmapildi arenemine selle taga. Isiklikult olen kindel, et piiblis väga palju kasulikku, kuid see on kirjutatud omale ajale vastavas märgisüsteemis. Kui meil nüüd hoopis teistsugune märgisüsteem, ei tähenda see veel, et piiblis olev vale oleks. Seega on loomulik, et märgisüsteemi muutudes muutub ka piibli tõlgendus.
Võrdlus “energia jäävuse seadusele” ja jumala olemusele, tõin ma jumala kirjelduse välja piiblist endast. Seega ei ole selle hinnaks vanade jumala atribuutide hindamine. Mulle ei meenu et piiblis oleks öeldud jumala kohta kui isik, või personaalne objekt, küll meenub just kirjeldus, et tema kohta ei saa iial ütelda, et ta on siin või seal ja et ta on alati igalpool. Kuskil Uues Testamendis. Jääb siis järgi intelligentsus Su küsimuses, aga ei saa lõpuni kindlalt väita ka seda, et energia ei või kanda intelligentsust.
Generaator ütles:
See on kehv definitsioon. Vaatleme näiteks niisugust küberneetilist süsteemi, kus on tasane lauaplaat, gravitatsioon, laua peal positiivse jämedusega silindriline pliiats ja risti üle selle lõpliku pikkusega silindriline pliiats. Vajutad pliiatsi ühe otsa peale — süsteem kohaneb, see ots vajub alla ja teine tõuseb üles. Vajutad teise otsa peale — süsteem kohaneb ja võtab nüüd omaks uuele avaldatavale survevormile sobiva seisundi. Intelligentne? Sinu definitsiooni järgi justkui oleks.
Generaator ütles:
See on teoloogide probleem. Kunagi olid nad väga entusiastlikud jumalamudeleid välja käima, ajapikku kadus see entusiasm ära. Viimane enam-vähem tõsiseltvõetav objektiivsest reaalsusest teadaolevaga kooskõlaline mudel, kus jumala(te)l mingi koht oli, oli deism. Natuke habemepügamist sinna juurde ja olemegi ateismis väljas.
Folkloristid on erinevaid jumalamudeleid uurinud ja tähele pannud, et peamine kõikvõimalikele jumalatele ühine joon on antropomorfsus. Maailma(de) loomine esineb ainult mõnedes jumalasüsteemides, sageli on maailm olemas enne jumalaid või on panteonis mõned jumalad, kes loomisest osa ei võta. Tuleb ka seda ette, et jumal loob maailma kogemata või ei kuku see välja nii, nagu plaan ette nägi ja seda tuleb hiljem lappida või lausa kogu täiega uuesti luua. Vanadel kreeklastel oli selle kohta näiteks kena legend viiest ajastust — neli korda läks inimese loomine untsu.
Kellele kasulikku, missuguseks otstarbeks kasulikku ja miks piibel asjasse puutub, kui jutt käib jumala(te)st? Juba enne vanimate piiblitekstide kirjapaneku algust olid inimesed tuhandete aastate kaupa huvitavaid jumalamudeleid ehitanud, üks põnevam kui teine. Näiteks postuleerisid vanad sumerid jumalatele säherduse huvitava geneetika, et Gilgamesh oli päritolult kaks kolmandikku jumalik ja üks kolmandik inimlik.
Sellel lausel ei paista tähendust olevat.
dig,
kuna Sa tegid selgeks, et räägime mitte kristlikust jumalast (mis loomulikult loogiliselt õige), siis saan ma aru, et teadlased peaksid hakkama otsima iga usugrupi jumalat eraldi?
Inteligentsuse defineerimisel pidasin silmas eluvorme. Nende puhul siis kohanemise all silmas peetuna subjektile kasuliku valiku tegemist mingis olukorras (ka pikemat perskeptiivi arvestades). Seda saaks kenasti kasutada ka tehniliste vidinate peal. Sinu antud näites selle definitsiooni juures pole tõstatunud küsimust või probleemi mis vajaks inteligentset lahendust, seega ei sobi see näiteks.
Maailmapildi arenemise all pidasin silmas seda, et kui näiteks piiblis keelatakse sealiha söömist, siis arenenud maailmapidi tõttu teab ka suur osa vaimulikest, et see keeld tulenes parasiitide pärast vastavas piirkonnas, ning ei nõua selle käsu jälgimist kogu kristlikus kultuuris praeguses maailmas. Sama moodi muutub pidevalt ajas tõlgendus asjadest piiblis maailmapildi arenedes. Arengus muidugi suuresti tänu teadusele, aga see ei puutu hetkel teemasse.
dig,
kuna Sa tegid selgeks, et räägime mitte kristlikust jumalast (mis loomulikult loogiliselt õige), siis saan ma aru, et teadlased peaksid hakkama otsima iga usugrupi jumalat eraldi? Ühise nimetaja alla koondada näib küll võimatu olevat jumalat nii, et ta muutuks veel vähem keeruliselt otsitavaks.
Intelligentsuse defineerimisel pidasin silmas eluvorme. Nende puhul siis kohanemise all silmas peetuna subjektile kasuliku valiku tegemist mingis olukorras (ka pikemat perskeptiivi arvestades). Seda saaks kenasti kasutada ka tehniliste vidinate peal. Sinu antud näites selle definitsiooni juures pole tõstatunud küsimust või probleemi mis vajaks intelligentset lahendust, seega ei sobi see näiteks.
Maailmapildi arenemise all pidasin silmas seda, et kui näiteks piiblis keelatakse sealiha söömist, siis arenenud maailmapidi tõttu teab ka suur osa vaimulikest, et see keeld tulenes parasiitide pärast vastavas piirkonnas, ning ei nõua selle käsu jälgimist kogu kristlikus kultuuris praeguses maailmas. Sama moodi muutub pidevalt ajas tõlgendus asjadest piiblis maailmapildi arenedes. Arengus muidugi suuresti tänu teadusele, aga see ei puutu hetkel teemasse.
Generaator ütles:
Mitte päris. Evolutsioonilise antropoloogia uurijad on täheldanud jumalamudelite seas evolutsioonilisi mustreid, mis võimaldab paljude usugruppide iseäralikest jumalatest ekstraheerida ühiseid omadusi ja luua metamudeleid.
Well, olgu meie süsteemis vajutatava pliiatsi asemel suruliblika nukk. Nüüd on eluvorm, kellel on võime oma asendit kohandada vastavalt saabuvale sisendile. Intelligentne?
Vaata, “subjektile kasulik valik” on väga raskesti defineeritav. Ilmselgelt on nukule kasulik, et kui tema ühe otsa peale vajutatakse, siis muudab ta oma asendit, mitte ei murdu pooleks. Aga küsimusele, kas selle valiku tegi nukk iseseisvalt, on võimatu selgelt ja üheselt vastata. Isegi inimese tahtevabaduse üle on teoloogid võimelised sajandite kaupa vaidlema.
Su definitsiooni kriteeriumite seas ei olnud niisugust tingimust. Hullem veel, kui intelligentsi definitsioon oleks rekurrentne ja nõuaks kriteeriumina “probleemi mis vajaks intelligentset lahendust”, oleks ta kasutamiskõlbmatu.
Tõsi ka või? Aga äkki hoopis sellest, et üks siga mõnd varajast kirikuisa isiklikult solvas ja too sellepärast terve sigade suguseltsi kirikuvande alla pani? Võib-olla on põhjuseks hoopis maagiline mõtlemine stiilis “need meie naaberrahvad söövad sigu ja kummardavad valesid jumalaid, kui meie ei taha nende moodi olla, siis peame hoiduma sigade söömisest”?
Ja Matteuse 15:11 kuulub muidugi praeguse maailma juurde?
Aga võib-olla on kristlased oma kirjutisi lihtsalt valesti tõlgendanud ja tegelikult toetavad need ateistlikke seisukohti? Näiteks võib korduv motiiv kolmainsusest olla peen sarkasm halvasti varjatud tagamõttega “need usklikud ei tea ise ka, missugust jumalat nad nimelt usuvad”. Keegi naljahammas korjas kolm (kolm sellepärast, et vastavalt Kolme Seadusele on nii naljakam) radikaalselt erinevat jumalamudelit kokku ja kleepis peale sildi “igaüks neist kolmest on üks ja ainus jumal”. Kas Sa peaksid säärast “ümbertõlgendamist” võimalikuks?
@K_V:
Pealekauba on tal mitu kohtuasja kaelas. Keegi selleks volitatud isik võiks jumalale pühalikult tõotada kõigi pattude andeksandmist, kui ta ennast ilmutab.
Kahjuks see kohtuasi USAs rauges, kuna süüdistatavale – jumalale ei suudetud kohtukutset kätte toimetada.
@dig:
Tõsi ka või? Aga äkki hoopis sellest, et üks siga mõnd varajast kirikuisa isiklikult solvas ja too sellepärast terve sigade suguseltsi kirikuvande alla pani? Võib-olla on põhjuseks hoopis maagiline mõtlemine stiilis “need meie naaberrahvad söövad sigu ja kummardavad valesid jumalaid, kui meie ei taha nende moodi olla, siis peame hoiduma sigade söömisest”?
Sõbralik soovitus: minge poodi, ostke tükike sealiha, pange see pooleks päevaks päikese kätte (seda eksperimenti on soovitatav läbi viia vabas looduses, et vältida tekkivaid ebameeldivusi naabritega!) ja siis asuge toitu valmistama, kui Te suudate! Teil tekkivate terviseprobleemide eest vastutust ma enda kanda ei võta!!!
Oakrock ütles:
Seejäi nähtavasti mainimata, et võrdluskatseks tuleb võtta ka muude koduloomade kudesid ning suukaudse manustamise asemel uurida katsematerjali ilmunud ainu- ja mitmerakulisi organisme :)
dig ütles:
Ateistid ju ka ometi usuvad oma õpetusse?
Mõni osa kristlasi võib tõepoolest uskuda, et nende omast erinev usk ei ole lihtsalt mõistusevastane, vaid ta on otseselt kahjutekitav.
Vägagi ateistlik seisukoht.
K_V ütles:
Ei usu. Küsi Leedi Discordia käest järele, kas ta usub, et ateistid usuvad, et teda olemas ei ole, kui Sa ei usu, et ateistid ei usu.
dig ütles:
Seega on korrektne väita, et Dawkins ei usu ise ka, mida ta räägib ja kirjutab?
K_V ütles:
Ei ole.
@Andres Valdre:
Katseliselt olen kindlaks teinud, et sealiha rikneb palavas mõne tunni jooksul (haiseb hirmsasti, ussikeste tekke kohta mul puuduvad andmed, viskasin otse prügikasti!), seega toidutegemisest ei saa juttugi olla (siis asuge toitu valmistama, kui Te suudate)
suukaudse manustamise asemel uurida katsematerjali ilmunud ainu- ja mitmerakulisi organisme
Suukaudne manustamine jääb kindlalt ära!
Kui me nüüd teoloogide ja nende mütside juurde tagasi tuleme, siis PZ Myers vahendab intsidenti Austriast, kus kohalik autoregistrikeskus on pastafari usku ateisti Niko Alm’i peakatte alusel diskrimineerinud.
Kas ateistidel üldse on mingi ateismi õpetus olemas? Teoloogid küll üritavad end ja jumalat õigustada ja targutavad selle üle “õpetusi” juba pikemat aega, aga sulab see jumal neil pihus kui lumi kevadise päikse käes. Ateistil pole aga muut teha kui päikest võtta ja nautida – pole tal vaja mingit sellekohast õpetust vaja.
Martin Vällik ütles:
Ateismi “õpetuseks” nimetada on ehk liialdus, “seisukohad” on ju ometi olemas? Ateismi olemasolus ateistid ikka vist ei kahtle?
Kuhu või milleks ateismi liigitada, eks otsustagu pealegi ise.
—
Loomulikult, võtke päikest ja nautige.
@K_V:
usklased kipuvad teinekord liialt õpetama, kuidas see kõige õigem päiksevõtmine käima peaks või tahavad päikse tervikuna enda omaks kuulutada. See ei sobi mitte ja siis tuleb vastu õpetada ja kuulutada.
K_V ütles:
Jah, aga nendega on see paha lugu, et enamik ateistide seisukohti ei ole ühised ega isegi mitte ateistlikud ning ateistlike seisukohtade täpsete nüansside osas on ateistide seas hulka vaidlusi maha peetud ja peetakse ka tulevikus. Ateiste on palju ja erinevaid, nende ühte patta panemine lihtsa kriteeriumi “nad ei usu meie jumalat X” põhjal võib küll kategoorilises mõttes korrektne olla, aga sellest ei saa enamasti teha huvitavaid järeldusi nagu “ateistid vihkavad meie jumalat X ja kasutavad sellepärast iga võimalust meie jumala X järgide peedistamiseks”.
Nüüd täiesti teisel teemal.
On tõenäoline, et vandaalid on kristlased. Kas kristlased on vandaalid? Jumal seda teab.
No tänapäeval ateismi kui eriti polegi. Ateist on ju Jumalaeiard, mitte ainult kristluse kottija.
Neid Darwini kalu kleebitakse igale poole. Islamis on inimese loomislugu kristlusega suht analoogne. Miks “ateistid” sõlmeväänatud poolkuud või muid moslemeid närvi ajavaid sümboleid oma autode ja muude asjade külge ei kleebi ?
Nii et ikka vana hea marksismus.
dig ütles:
ja hiljem
Siis on üsna tõenäoline, et “kristlaste kirjutised” toetavad ühte osa ateistlikke seisukohti.
Meie käitumise moraal, mis ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena?
Tundub, et Dawkins ja religioonid mõistavad moraali ühtmoodi, näiteks.
Väide, et moraal ei tulene religioonist? Usklikud on rõõmsasti nõus.
@K_V:
Ateismi õpetus on kirjas piiblis – Uues Testamendis!
Võtmetähtsusega on ülestõusmine, mida toimunud ei ole; see on laen müsteeriumiusundi rituaalist. Paulus sai juutide õpetusest valesti aru ja hakkas levitama oma luulutusi. Ta tunnistab seda 1 kirjas korintlastele pt. 15
Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest http://www.piibel.net/?rmt=1Kr&ptk=15
12Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?
13Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.
14Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.
15Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, – sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.
16Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;
17kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes.
18Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud.
19Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad.
Oakrock ütles:
Kõik võib õige olla, aga kohalik ateistide rakuke eirab võimalust oma õpetust (või-mis-ta-nüüd-ongi) viidatud kirjakohtadele rajada.
@K_V:
Aga kuidas on siis võimalik usklikele midagi seletada? Väljatoodud kirjakohta kasutades on võimalik ära tõestada, et tegu on valeõpetusega.
Ateistid on vaielnud usklikega väga pikka aega ja ei ole suurt midagi saavutanud, usuteemade kommentaariumid on tõeline naljanurk. Et midagi saavutada, tuleb ateistil piiblit tunda paremini kui usklikud ja kristlik õpetus jupphaaval laiali lammutada. Ma ei tea, miks siin keegi seda teha ei viitsi, ei taha või ei oska. Ei ole ju mõtet vaielda vaidlemise pärast!
Oakrock ütles:
Olete mõnes usufoorumis enda soovitatud võimalusi usklike silmade avamiseks katsetanud?
@K_V:
Usufoorumis ei, kuna seal on hr. Kingo. Temaga vaidlemine on mõttetu, lihtsam on vasikaga võidu joosta (lapsepõlves sai ühe korra seda tehtud!)
Vesteldes jah, olen rääkinud isegi kirikuõpetajatega, kes minu väidete peale kokutama hakkasid, aga aru ei saanud.
Tavauskliku põhiliseks mureks on, et kui Jeesus ei ärganud üles peale ristilöömist ja ei lunastanud neid, siis on nad ju patused! Seletada neile, et mingit pattu ei ole olemas,on raske, kuna kirikus ju sisendatakse usklikele, et kõik inimesed (alates rinnalastest kuni raukadeni) on patused! Inimestele on kirikus räägitavad valed võrdsed jumala sõnaga ja selle ajupesu vastu olen ma võimetu.
Peale skeptikus peksasaamist olen käed üles tõstnud ja alla andnud! Ei viitsi enam.
Oakrock ütles:
Ju siis on siinsed ateistid uskuma jäänud, et sellised usustpööramise nipid ei tööta. Nemad ka ei viitsi seda üle kontrollida.
@K_V:
Kas Te olete skeptikus kohanud ateiste? Väljamaa skeptilisel lehel oli jutuke, kuidas mingi onuke oli oma tütrest skeptiku ja ateisti teinud, kinkides talle piibli. Siin lehel vaieldakse asjade üle, mis mingit tähtsust ei oma, tähtis oleks sisu valelikkus paljastada.
Mulle on näiteks siin üritatud selgeks teha, et inimene ongi religioosne olend, selline suhtumine võtab tummaks ülima egoismi ja enesekehtestamise ajajärgul. Veel parem oli seisukoht, et jumalat ei ole olemas aga kristlik religioon kehtib! No ma ei tea….
Inimene ongi loomult religioosne, sest isegi ateistina toimib ta usulise meelsuse kohaselt.
@kriku:
Tõestage seda! Palun mitte välja tuua mõne kristliku teadlase seisukohti, kuna need moonutavad tegelikkust.
Igaks juhuks olgu ära märgitud, et see kriku ei paista olevat too Kriku, kes puhkab. Küllap on tegemist nimekaimudega.
@dig:
Tänan info eest!!!!
“Meie käitumise moraal, kinnitab Dawkins, ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena.”
Kas seda tuleb mõista nii, et moraal põhineb instinktidel? Kuid kas järele mõeldes pole see mitte üsna vastuoluline väide?
Heido ütles:
Miks vastuoluline? Loomadelgi ilmnevad moraalse käitumise elemendid: altruism, õiglustunne, retsiprooksus, koostöövalmidus. Mille poolest inimesed halvemad on?
Mart K. ütles:
Ma seletaks seda asja nii.
Kuna loomadele pole moraalireegleid kirjeldada võimalik, siis armas jumal lõi nad koos moraalireeglitega. Kuidagi pidid ju nemadki käituma.
Moraalireeglite täpse kirjeldusega läheb ilmselt veel aega.
@K_V:
Vaadates algset kommentaari, on hoopis lihtsam oletada, et kuigi küsija arvas teadvat, mis on moraal, ei teadnud ta täpselt, mis on instinkt.
@Andres Valdre:
Lähtuda võiks siis juba küsimuse tekitanud lausest:
Dawkinsi ja teoloogide vahel näikse valitsevat üksmeel, et igatahes pole me endale ise moraali välja mõelnud.
—
Instinkt vs moraal teemat võib ka keegi arutada, kel soovi.
K_V ütles:
Siin läheb enne nõustumist keeruliseks, kuna tuleb defineerida “meie”. Kui “meie, arenev biomass”, siis ei saa nõustuda — ise mõtlesime. Kui “meie, kolmanda Eesti Vabariigi kodanikud”, siis — ei, ei mõelnud ise.
(Teemast kõrvale astudes: Andrese kopterite hilinemise proleem on tegelikult akuutne kõigi liiga pikkade teemade puhul. Kas oleks kuidagi võimalik, ütleme, 150-kommentaaristeks lehtedeks lahutada? Siis saaks skeptik.ee-d äkki isegi pihuseadmeti tõrgeteta lugeda.)
Mart K. ütles:
Tõe ja täpsuse huvides tuleks ehk Dawkinsilt järele küsida.
Et kes on need “meie”, kelle käitumise moraal jne.
Heido ütles:
Odoot, miks peaks seda nii mõistma? Dawkins on ju üsna põhjalikult kirjutanud evolutsioonilise valiku toimumisest meemidel. Kurjad keeled räägivad koguni, et meemi mõiste leiutamise süü just tema peale langeb.
Hapukurgihooajal aitab aega viita arutlus religiooni üle:
* Jaan Lahe: millist kristlust vajab tänapäeva eestlane?
* Peapiiskop: traditsioonidest loobumine peletab kirikust eemale
* Professor: eestlane võib edukalt olla ka õigeusklik, katoliiklane või baptist
* Sakarias Leppik: kirik ei ole suvaline postmodernne stiiliklubi
* Vällik: kirik on möödaniku nähtus ja hääbub tasapisi
Kõik Postimehe võrguküljel ja initsiaatoriks Kadri Ratt.
Muidugi on väide et moraal põhineb instinktidel vastuoluline. “Instinkti” mõistan ma siinkohal kui geneetiliselt omandatud käitumismustrit.
“Loomadelgi ilmnevad moraalse käitumise elemendid: altruism, õiglustunne, retsiprooksus, koostöövalmidus. Mille poolest inimesed halvemad on?”
Miks näid sa eeldavat, et koostöövalmidus ja altruism on “moraalsed”? Kui moraal põhineb instinktidel, on see puhtalt spontaanne ja ilmselgelt erineb liigiti, kuna liikidel on erinevad vajadused ja erinevad instinktid.
Kuid kuidas täpselt aitab instinkt meil moraalseid väärtusi leida? Kas instinktide näol on tegemist millegagi, millele me alluda ei saaks? Kahtlemata mitte. Kui järele mõelda, on tegelikult instinkte, millele allumist me ebamoraalseks peame. Kui mees päästab põlevast majast väikesed lapsed, nimetame me seda moraalseks otsuseks – instinkti-teooria järgi sundis teda selleks mingi hägune liigi säilitamise instinkt (eeldades, et lapsed polnud tema omad). Kui mees põleva maja juurest jalga laseb, peaksime teda üldjuhul ebamoraalseks tüübiks – kuid ka sel juhul järgis ta ju üksnes oma instinkti, mis käskis tal enda elu päästa. Tundub, et kui me ei pöördu moraalsetes küsimustes ühegi “kõrgema kohtu” kui instinktide poole, ei jõua me õigupoolest kuhugi. Kutsuda meile meeldivaid instinkte sügavamaks või põhilisemaks või tugevamaks on üksnes mõttetu sõnademulin – kuulates ükskõik millist instinkti, väidab just see end kõige põhilisem olevat.
Instinkt tähendab üksnes soovi teha midagi mingil kindlal viisil, kuid soov midagi teha erineb tundest, et peaksime midagi tegema. Vabandage, kui ma eksin, kuid ma eeldan tõepoolest, et kõik inimesed on mõnikord tundnud, kuidas nad peaksid midagi tegema isegi siis, kui neil pole soovi seda teha. Kahtlemata tunneme kõigepealt, vastavalt karjainstinktile, soovi kedagi aidata, teiseks (vastavalt enesealalhoiuinstinktile) soovi hoiduda ise väljaspool ohtu. Aga see, mis ütleb, et peaksime järgima abistamisimpulssi ja alla suruma põgenemissoovi, ei saa ise olla üks neist.
Üks arvustus:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12649:dawkins-heitleb-jumalaga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3350
Kaplinski rebib aabrahamistlike jumalate vaimse tervise kallal iganenud kildu.
Milleks öelda jumala kohta “luul”, aga mitte “meem”?
Ise veel võttis mõiste kasutusele.
Jumala suurim häda ongi selles, et ta ei ole “luul”.
Usklikel on raske uskuda, sest näinud-kuulnud on jumalat väga vähesed, needki enamasti mitutuhat aastat tagasi.
Nende usklike arvates, keda mina näinud olen, ei ole jumala nägemine üldse võimalik. Nähakse ehk ainult ilmutust (luulu?). Aga seda ei nimetata jumalaks.
Heido ütles:
Olen sellele küsimusele nüüd mõnda aega mõelnud ja pean tunnistama, et nii ma küll eeldan, aga ei tea täpselt, miks. Lihtne on näidata, et nn moraalne käitumine — “halva” eelistamine “heale”, “vabaduse” eelistamine “vangistusele”, valu vältimise eelistamine piinadele, elamise eelistamine surnud-olemisele — aitab reeglina kaasa nii liigi, asurkonna kui üksikisendite püsimajäämisele… ent miks see peaks “hea” või “moraalne” olema? Ei oska öelda.
Mulle tundub, et lahendus, kus “Tiiger saadakse puu otsast alla ja haiget ei saa keegi”, on soovitav, aga mul pole selle kinnituseks tõesti muud öelda, kui et “lihtsalt tundub nii”.
Meenus ka järgmine jutt, kus kõrvalpõikena kajastatakse vaidlust teemal, kas lemmikloomade trukkimine on amoraalne.
Heido ütles:
Miks ei saa? Impulsid on tihti vastandlikud; võidab see, mis on tugevam. Sõltuvalt kasvatusest, tõekspidamistest ja sajast muust tegurist on mõnikord tugevam põgenemiskihk, mõnikord soov aidata. Üks ei välista teist; pealegi pole moraali kui nähtuse kujunemisele ühtegi lihtsamat selgitust kui evolutsioon.
Heido ütles:
Inglise keeles lokkab põnev homonüümia, omadussõna moral tähendab mõnes kontekstis “moraaliteemaline” ja teises “moraalselt õige”, legal mõnes kontekstis “juriidikasse puutuv” ja teises “juriidiliselt õige”, religious aga mõnes kontekstis “usuküsimuslik” ja teises “õigeusklik”.
Päris kindlasti käivad koostöövalmiduse ja altruismi küsimused moraali kui uurimissuuna alla. Inimliku moraali kontekstis on neid kombeks moraalselt headeks ka pidada, aga mõned ilma moraalita inimesed on endale ehitanud moraale, kus koostöövalmidust ja altruismi hoopis pahadeks peetakse. Üksinda hüütakse säherdusi inimesi sageli sotsiopaatideks, sootsiumeisse kogunenutena aga objektivistideks.
Väljaspool inimliku moraali konteksti võime rääkida ksenomoraalist — seni kahjuks ainult spekulatiivselt —, hulgast huvitavatest evolutsioonilistest moraalimudelitest ja robotite moraaliküsimustest. Viimaseid on tõenäoliselt kõige lihtsam mänguteoreetiliste vahenditega lahata, aga kuna inimestel on kummaline komme roboteid oma huvides ekspluateerida, lähevad paljud robotimoraali-alased mõlgutused ikkagi inimestele orienteeritud altruismi kallale. Asimov on klassikaline näide.
Oakrock ütles:
Suurepärane paar. Küllap nad väärivad üksteist.
Der Spiegel uurib, kas sekularism teeb inimesed eetilisemaks.
@dig:
Tänan toetamast! Ma olen sama tõde piiksunud siin juba poolteist aastat, aga ….
Seda ellusuhtumist kutsutakse humanismiks. Seega ei midagi müstilist…..
dig ütles:
Et siis massiimmigratsiooni, pederastia ja narkomaania pooldamine on tänapäeval eetika…:D Huvitav artikkel iseenesest. Siiamaani on sedalaadi nähtuste heakskiit ju harituse ja laia silmaringi alla käinud. No aga eks haritud inimene ole üldreeglina eetiline ka.
Sekulaarsete inimeste surmanuhtluse ja sõja vastasust me peale 1917dat nägime ja pisut hiljem saime oma rahva nahal tunda ka.
Aediku Digi on siin taas siin lolli mänginud. Kui mitte midagi aru ei saa, oleks targem olla vait, või küsida. Mitte laamendada. Ehk saab vanemaks ja targemaks. Aga kui ise hakkab oma okse sisse lämbuma, siis hakkab mõikama ehk.
Dig, palun! Järsku on võimalik siia teemasse tuua tagasi neuroteoloogiat puudutav nupukene, mille Te ära tõstsite?
Neuroteoloogia (NT) on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide: kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks ühelt poolt inimese aju ja teiselt poolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. Kui enamasti on müstilist kogemust vaadeldud traditsioonilise teoloogia või religioonipsühholoogia kontseptuaalseis raamistikes, siis NT-t huvitab müstiline kogemus bioloogilise fenomenina. Olemata eksklusiivselt põhistatud arvatavalt autentsetesse religioossetesse traditsioonidesse, on NT põhiideed pärit neurobioloogiast. (R. Karo, TÜ neuroteoloog)
Leidsin artikli, kus skaneeriti mediteerivate munkade ajulaineid, piltide peal on näha erinevus. See kehtib ka kristlaste kohta, nad räägivad ju sõnulseletamatust ühtsustundest jumalaga!!! Teadus on selle lihtsalt lahti seletanud, jälle ei midagi müstilist….
Neurotheology: This Is Your Brain On Religion http://www.npr.org/2010/12/15/132078267/neurotheology-where-religion-and-science-collide
Newberg tells NPR’s Neal Conan that neurotheology applies science and the scientific method to spirituality through brain imaging studies.
“[We] evaluate what’s happening in people’s brains when they are in a deep spiritual practice like meditation or prayer,” Newberg says. He and his team then compare that with the same brains in a state of rest. “This has really given us a remarkable window into what it means for people to be religious or spiritual or to do these kinds of practices.”
Newberg’s scans have also shown the ways in which religious practices, like meditation, can help shape a brain. Newberg describes one study in which he worked with older individuals who were experiencing memory problems. Newberg took scans of their brains, then taught them a mantra-based type of meditation and asked them to practice that meditation 12 minutes a day for eight weeks. At the end of the eight weeks, they came back for another scan, and Newberg found some dramatic differences.
“We found some very significant and profound changes in their brain just at rest, particularly in the areas of the brain that help us to focus our mind and to focus our attention,” he says.
Ma loodan, et Te Dig ei pahanda, kuid Raave artiklis oli paar normaalset mõtet, mida tahaksin kõigi ateistidega jagada. Kristlased kummardavad Mammonat, mis piibli järgi keelatud peaks olema – sest see on ju puhas materialism.
Raivo J. Raave: Millest ei räägita avalikult http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=55580554
Üldiselt arvatakse, et nüüdisühiskonnas enam tabusiteemasid pole. Paraku on. Ja üsna tõsiseid……… Poliitiline korrektsus ei luba näiteks seksuaalvähemusi arvustada, mustale öelda neeger, praktiliselt pole lubatud mistahes kriitika juutide suhtes, isegi kui nad on eksinud jne. Aga on teemasid, mille mainiminegi ei ole poliitiliselt korrektne.
……………………..
Kati Saara on oma Delfi artiklis rääkinud puudega lastest kui Jumala karistusest.
Tule taevas appi, Jumala karistusest ei sobi viimastel ajal rääkida isegi mitte kirikus. Avalikust meediast rääkimata. Viimaste aastatel räägitakse (vähemalt mõnedes) kirikutes pigem sellest, kuidas Jumal tahab meid ainult õnnistada. Jumal tahab, et meil oleks kõik kõige parem — parim auto, parim maja, parim naine, parim mees.
Aga kui ei ole? Siis tuleb leida Piiblist Jumala tõotus ja uskuda ning käia Jumalale peale, kuni saab olema. Sest Jumala lastel peab ju olema kõik kõige parem.
Edukuse õpetus
1980. aastatel rõõmustasime, kui uus eduteoloogia õpetus Ameerikast Eestisse jõudis. Vähemalt kristlased ei pea nüüd enam kannatama. Sest Jeesus on ju kannatanud meie eest. Kristlased seovad kurja lihtsalt kinni. Tulge kõik Jeesuse juurde ja ta annab teile kõik, mida te iganes vajate. Ja see on ka tõsi. Aga see on ainult medali üks külg.
Ajapikku ilmnes, et uus õpetus hävitas usklike elusid enam kui sellest abi oli. Vaesus tundus olevat suurem patt kui varastamine. Vana naisega koos elamine suurem patt kui tema noorema vastu vahetamine. Sest Jumal ju soovib, et meil oleks kõik kõige kõigem. Selles kontekstis on Jumala karistusest rääkimine muidugi keskaegne igand.
Oakrock tunneb ennast hüsteerilsi loosungeid hüüdes läbikukkununa, kui keegi tema juttu maha teeb. Ja on emotsionaalselt tõstetud, kui keegi teda pooldab. Ja kuhu jääb neil puhkudel erapooletu teaduslikkus?
Aga kui kodanikul on tõsi taga, pole ju teiste arvamus oluline. Kui on vaja näiteks kiirabit, tuletõrjet või poliltseid kohale kutsuda, pole oluline, kas seda kutsumisega seotud tegu kiidetakse või laidetakse, kui kohalekutsumine on vajalik. Või kui me kohtus anname õigeid tunnistusi, pole ju ka teiste arvamus tõe seisukohalt oluline.
Ehk on teiste arvamuse väärtustamise põhjuseks kahtlused.
KOMO News vahendab uusi resultaate pattude andeksandmise vallast:
Nagu Joe. My. God. jaanuaris kirjutas, on USA sõdurite risk surra enesetapu kätte juba mõnda aega kõrgem kui risk surra sõjaväljal.
Oakrock ütles:
Missugune see oli? Mulle ei hakka teoloogide tuulutamise teemas praegu ühtki neuroteoloogia-alast nuppu silma.
Oakrock ütles:
Jagamises pole iseenesest ju midagi paha, aga küsimus, mille üks jagaja iga kord endale esitama peaks, on, kas see infokild sobib siinsesse teemasse? Alternatiive ei ole ju sugugi vähe, võta kasvõi Google Plus ja jaga ilma vajaduseta muretseda, et moderaator Su jagatise teise kohta tõstab.
Andres ütles:
Andres ütles:
Martin, sihuke piinlik lugu, et mina teen nüüd ettepaneku Andrese kommentaaride tähtajalist blokeerimist kaaluda. Kas see on adekvaatne pretsedent, ei ole ma praegu päris kindel.
Võib-olla on olemas teisi ja sellesse konteksti paremini sobivaid mõjutusvahendeid, aga ma ei näe hetkel ühtki.
@dig:
kas see infokild sobib siinsesse teemasse?
See on see kristlus, mille vastu võitleb Dawkins. Ma arvasin, et Te jagate Dawkinsi seisukohti, kas ma eksisin? USAst imporditud kristlus on Eestis hästi kanda kinnitanud, seega peaks seda vist paljastama: alatust on kristlaste suhetes mitteusklike ja ka kaasusklikega palju ja moraal on kristlaste hulgast lootusetult kaduma läinud.
Väljavõte teema sissejuhatusest:
Tihti väidetakse, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal, kinnitab Dawkins, ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. „Kas te tõesti tahate mulle öelda,“ kirjutab ta, „et ainsam põhjus, miks te püüate hea olla on see, et tahate saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust? See ei ole moraalsus, vaid pugemine“. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal, väidab ta.
@dig:
See oli kommentaar 198, kuid vastus krikule!
…………….
Siin on välja toodud seletus, miks inimesed kristlusest (jt. religioonidest) vaimustuses on!!!
“Müstikakogemus ja orgasm pärinevad samast allikast” FORTE 1. november 2009 http://forte.delfi.ee/archive/…..d=26824059
Seal on toodud ka Roland Karo doktoritöö “Eros ja müstika. Kas müstilised teadvusseisundid on seksuaalsete reaktsioonide kõrvalproduktid?” link
wormsienn, 11.11.2009 13:32
mii haiget usu TEADLASE(?!) juttu pole weel kuulnud. kurb.
Uurija, 11.11.2009 13:48
Usuteadlasel võib olla õigus
Vanasti olidki seksuaalsed orgiad templites jumalaga läbikäimise osa.
Praktiline järeldus on niisugune, et uute teadmiste valguses tuleks meie kirikutes hakata korraldama seksorgiaid, et paremini lähendada inimesi jumalale?
Või juba korraldataksegi
Neuroteoloogiast räägib veel: Jumal ja elektrokeemia: sissejuhatus neuroteoloogiasse Roland Karo http://www.usuteadus.ee/failid/UA1_2007/UA-2007_Karo.pdf
Neuroteoloogia ei ole metodoloogiliselt ega ideoloogiliselt kaugeltki ühtne valdkond. Et olen nimetatud heterogeensusest mujal juba kõnelnud,7 keskendun järgnevas vaid ühele, terviklikult väljaarendatud neuroteoloogilisele käsitlusele – Newberg-d’Aquili hüpoteesile.
Hüpoteesi sihiks on selgitada füsioloogilist dünaamikat, mis niisuguse transformatsiooni võimalikuks teeb. Newberg ja d’Aquili osutavad, et eristus, mida inimene tajub oma mina ja välismaailma vahel, on seotud kiirusagara teatavate alade – aju orientatsioonipiirkonna (edaspidi OP) – tegevusega. OP (täpsemalt: tagumise ülemise kiirusagariku) ülesandeks on hinnata kaugusi ja nurki ning tekitada selge, järjepidev teadvus isiku füüsilistest piiridest, mis on vajalik ruumis orienteerumiseks (näiteks ei suuda selle ajupiirkonna kahjustusega patsiendid liikuda läbi mööblit täis toa). Ühtlasi teadvustub nii erinevus meie endi ja kõige muu vahel.10
………….
Asi saab selgemaks, kui võtta omaks, et müstilised seisundid tabavad meid kõiki iga päev.
Ilmselt on igaüks end vahel „kaotanud” ilusasse muusikasse või tundnud end kaasakistuna patriootilisest kõnest. Sellised kogemused kätkevad olulisel ja informatiivsel viisil müstilise kõigi asjade üks-olu essentsi. Kes on olnud armunud või „pahviks löödud” looduse ilust, teab, mis tunne on, kui mina-taju libiseb paariks kauniks hetkeks ära.14
Nende seisundite intensiivsus, s.o müstiline kvaliteet sõltub Newbergi ja d’Aquili hinnangul OP deaferentatsiooni astmest. Viimane võib suureneda või väheneda mistahes suuruse võrra, teoreetiliselt kuni täieliku deaferentatsioonini, mistap on võimalik lai spekter müstilise üksolu seisundeid. Nimetagem seda vahemikku müstiliseks kontiinumiks. See ühendab omavahel müstikute harukordseimad kogemused ning igaühele tuttavad mõõduka enesetranstsendentsi hetked. Neurobioloogiliselt erinevad need üksteisest vaid intensiivsuse astmelt.15
Oakrock tunneb ennast hüsteerilsi loosungeid hüüdes läbikukkununa, kui keegi tema juttu maha teeb.
Martin, sihuke piinlik lugu, et mina teen nüüd ettepaneku Andrese kommentaaride tähtajalist blokeerimist kaaluda. kustutasin-kommentaari-ja-blokeerisin-trollija/” adekvaatne pretsedent, ei ole ma praegu päris kindel.
Võib-olla on olemas teisi ja sellesse konteksti paremini sobivaid mõjutusvahendeid, aga ma ei näe hetkel ühtki.
Piinlikke lugusid on siin palju rohkem, neid, mille eest peaksid moderaatorid vastutama. Mõned siinsed pealikud on vastikud simakirjatsejad, kes näevad pinda teise silmas, kuid oma silmas palki ei näe. Piinlik peaks olema internetihuligaani Kriku , Digi ja mõne kolmanda pärast.
Oakrocki kohta oli märkus õige, sest milleks kirjutada teaduslikkusest, tõestamisest ning oma peaga mõtlemisest, kui tegemist on hüsteeriliste loosungitega: kord sajatatakse sajaprotsendliselt kristlasi;siis kutsutakse Digit appi; siis ülistatakse Leninit; seejerel vihatakse kõiki kommuniste jne. Kui keegi avalikult kirjutab, peaks ta valmis olema lugema ka teiste arvamusi. Valedest faktidest ma parem ei räägigi enam. Neid ei jõua üles lugeda.
Ja Digi- poolsed pidevad tekstide ümbertõstmised, mida põhjendatakse ülimalt ülbes toonis, kus kaob igasugune järjepidevus . Pannakse suvaliselt erinevaid tekste kuhu iganes, milledel pole mingit järjestikkust seost. Kas ma pean siis aediku Digi ajuvabat idioodimängimist nimetama targaks või? Iga vähegi nomaalne isik ei hakkaks Digi kombel kommenteerima teemasid, millest ta saab vähje aru kui lammas uuest aiaväravast.
Aga olgu kits kärneriks edasi kui tahab, mul pole kahju siit lahkuda.
Kõkidele teistele soovitan kirjutada varjunimega, sest siinses pätistunud fooumis ei maksa näiteks anonüümsus või autoriõigused midagi.
Oakrock ütles:
Kui Sa räägid Dawkinsi võitlustest, miks siis Maimetsa teemas? Dawkinsil on ju oma.
Teoloogia neuroloogilistest alustest võiks meil omaette artikkel olla, aga praegu ei ole vist kirjutajat. Ehk tulevikus.
Dig:Teoloogia neuroloogilistest alustest võiks meil omaette artikkel olla, aga praegu ei ole vist kirjutajat. Ehk tulevikus.
Raske on ette kujutada, et ajaloo jooksul peaasjalikult väga lugupeetud teoloogial oleks neuroloogilisi tõiku rohkem kui teistel teadustel. Ja miks peaks teoloogial üldse neuroloogilisi aluseid olema? Kas sellepärast, et mõni SUUR SKEPTIK on nii arvanud.
Nii et enne teoloogiast arusaamist on huvi sellega seosesolevate kujuteldavate neurootilsite aluste vastu. Ja enne valdkonnaga tutvumist alustatakse selle neuroloogiliste aluste kirjapanemisega.
Naljakas.