Sensitiivid telekas
Kanal 2 annab teada, et alates 5. juunist (teisipäev) on eetris uus saatesari Sensitiivne Eesti. Algus kell 20:00.
Uues meelelahutussaates lähevad Eesti parimad ennustajad, selgeltnägijad, kaardipanijad, pendlivõngutajad ja käelugejad rahva sekka oma teadmisi jagama.
Saadet juhib Elis Aunaste.
Huvitav küll, mille põhjal see paremusjärjestus tehtud on? Kui teadmiste jagamisest rääkida, siis saate kirjeldus jätab mulje, et seda eesmärki pole küll silmas peetud, kui sõna antakse ainult nendele nimetatud ‘kunstide’ valdajatele.
Veidi pikemalt on lugeda Postimehest, mis annab edasi nädalakirja Nädal loo.
Esoteerikute tegevus on tavainimese jaoks seotud müstikaga, nende sõnavaras on mitmeid mõisteid, millesse mitte pühendunud aru ei saa.
Võin ‘tavainimest’ lohutada – need esoteerikud ei saa ise ka aru, millest nad räägivad. Põhiline on millestki rääkida, kasutada võimalikult segaseid ja suurelisi sõnu, poetada sekka mõni sellinegi sõna, mida ‘tavainimene’ on harjunud teaduse kontekstis kuulma. Kas neil sõnadel ka mingi tegelik sisu on, pole üldsegi oluline.
Paljud senistiivid näevad tšakraid, aga neid on võimalik tunnetada käega või mõõta pendliga.
Rahva sekka mineku formaadiga saaks sensitiivid ka pisikesi katseid tegema panna, kas nad ikka tõesti midagi tunnetavad või näevad ka siis, kui on silmas peetud lihtsaid pimekatse võtteid.
Sellise lihtsa katse tegemine on jõukohane isegi kooliõpilasele, nagu näitas 9-aastane Emily Rosa, kui ta kooli teadusprojekti tarbeks testis USA-s vägagi populaarse Therapeutic Touch (tervendav puudutus) praktiseerijaid, kas nad tunnetavad inimese energiavälja ehk aurat nagu nad enesekindlalt väidavad. Tulemuseks oli, et 21 TT praktiseerija 280-st katsest juhtus õigeid vastuseid olema 122 (44%) – tulemus, mille oleks saanud ka lihtsalt kulli ja kirja visates.
Selle katsega sai Emily Rosast kõige noorem eelretsenseeritud teadusajakirjas (Journal of the American Medical Association – JAMA, aprill 1998) avaldatud artikli (kaas)autor.
A close look at therapeutic touch, PubMed.
Kas meie saatejuhid küünivad USA 4. klassi koolilapse tasemele või lasevad udupuhujatel kriitikavabalt oma mulli ajada, saame näha 5. juunil kell 20:00.
Kersna oli muidugi ka eile kaksiktorni kummitustega oma tuntud tasemel! Huvitav, kas nad “Pelatnägijas” ei karda, et nad võivad oma tõsiseltvõetavuse kaotada ka muudes “paljastustes”, kui ülejäänud saade proovib ju olla “uuriv ajakirjandus”?
Kersna ja Kärmase saate point tundub olevat selles, et lolli jutuga meelitatakse massid vaatama ja lolli jutu hulka puistatakse paljastusi, mida massid usuvad siis paremini kui “tõsistelt ajakirjanikelt” tulevat kraami — noh, omad poisid ikkagi ju.
Pealtnägija on üldse viimasel ajal oma kunagise näo minetanud. Kui vanasti ütlesid saatejuhid alati, et nemad pole kohtumõistjad ega anna hinnanguid ning andsid alati sõna mõlemale osapoolele, siis nüüd seda enam ei tehta. Nagu ka eilses kummitusteloos – ühtelegi skeptikule sõna ei antud (no ok, Kuuskemaa tegi peent nalja, aga see pole see) ja ka saatejuhid ise ei märganud näiteks turvakaamera salvestusi küsida (seletas ju üks valvur kuidas ta monitoril luukeresid tantsimas nägi).
Elis Aunaste oli noorpõlves kõva baptist ja kristluse asja ajaja. Näib nüüd, et ta oma vaimlised otsingud pisut avaramale pinnale on suunanud. Eks ta ema Mairegi on viimasel ajal üha rohkem selliste imelikkude saatekülaliste pääle on rõhuma hakanud. Huvitav, kumb kumba rohkem on mõjutanud.
Seda on vist palju oodatud, et siin saates reaalteadlaste kaasabil kodumaisete nõidade ja sensitiivide juttu ja võimeid asjalikult proovile pannaks. Jätaks nõnda ehk mõnigi oma raha petturite kaukasse kandmata…
Läks nagu artikli viimases l6igus ennustati – “kriitikavabalt mulli”.