Homöopaatia surm
Briti ajakirjanduses ja ühiskonnas laiemalt käib juba mõnda aega aktiivne arutelu homöopaatia üle. Briti kuningakoda olla väga homöopaatiameelne ja paljud inimesed pöörduvad homöopaatide poole lootuses oma hädadele leevendust leida. Samas on homöopaatide eluohtlikke trikke paljastatud nii varjatud kaameraga kui ka akadeemilisel tasandil. Lisaks näitavad mitmed korralikud kliinilised uuringud ja metaanalüüsid, et homöopaatia toime ei erine platseebost.
Professorite jutt hakkab tasapisi otsustajateni jõudma ning sealse haigekassa (NHS) kohalikud kontorid on võtnud vastu otsuseid, kus homöopaatilistele toimingutele maksumaksja raha enam ei raisata.
Muidugi ei hoia homöopaadid oma suud kinni, vaid on asunud kaitsepositsioonidele, kuna ründamiseks jääb teaduse toetatud tulejõudu väheseks. Lisaks sisutühjale sõnakeerutusele proovitakse siiski ka karmimaid meetmeid – nt tsensuuri ja ähvardusi kriitikuid kohtusse kaevata.
Üsna üheaegselt ilmus juhtivas meditsiiniväljaandes The Lancet ja Briti ajalehe The Guardian teadusrubriigis Ben Golacre’i kirjutised homöopaatiast.
Lanceti lugu Bad Science blogis.
A kind of magic? Guardianis (The end of homeopathy?)
Lanceti lugu on mõeldud eelkõige arstidele, kel vajalikud põhiteadmised paigas, teine lugu on kõigile, keda tervis ja teadus huvitavad ning mõnest asjast räägitakse tänuväärselt pikemalt. Näiteks sellest, mis on kliiniline randomiseeritud kaksikpime uuring ja miks selline asi vajalik on, mis on EBM – Evicence-based medicine – tõenduspõhine meditsiin ja miks see hea on, mis on platseebo, misasi on avaldamisviga (publication bias), kuidas testida homöopaatiat.
Küsimus pole selles, kas homöopaatia ära keelata, kaugel, väga kaugel sellest, aga ees ootab läbiarutamist ja lahendamist eetiline dilemma – kui arst väidab patsiendile, et homöopaatia ravib ta terveks, siis on see arst kas kehvasti õppinud ja pole pädev üldse midagi välja kirjutama või ta valetab. Valetab küll võibolla patsiendi enda huvides, sest platseebo toimib ju siis, kui sellesse usutakse, kuid tänapäeval oleks selline üleolev patroniseerimine eetiliselt kahtlane tegvus. Patsientidele peab asjaolud ausalt ära rääkima.
Kui homöopaadid ei tule päris teadusele kombeks oleva avaliku diskussiooniga kaasa ja ei vasta tõstatatud küsimustele ausalt ja avameelselt, siis on põhjust homöopaatiat surnuks pidada. Homöopaatia enesetapp, kus uputakse iseenda homöopaatilise kontsentratsioonini lahjendatud reaalsusesse või lämbutakse selle puudumisse.
———————-
Lugu on suht pikk, kuid iga sõna on väärt lugemist sellele, kes terviseteemadest huvitet. Loodetavasti saab see põhjapanev ja väga hariv lugu täismahus lähiajal ka eesti keeles olema. See oleks vajalik nii meie meditsiinitudengitele, meditsiiniametnikele, patsientidele, haridustöötajatele, arstidele.
Homöopaatia pole Eestis õnneks liiga populaarne, kuid mõni homöopaatiameelne on osanud end riigi haridussüsteemi sisse smugeldada ja õpetab seda ebateadust meie meditsiinitöötajatele, kes meie tervise eest hoolitsevad, kui meil seda juhtub vaja minema. Meil on ka mõned päris arsti hariduse saanud inimesed, kes mingil arusaamatul põhjusel on homöopaadiks hakanud ja nüüd end “eriliseks” arstiks peavad.
Selline tegelane nagu James Randi, on üsna omajagu selliste tegelaste wannabevõimeid paljastanud ja ära tõestanud, et nad ajavad sitta. Ta on isegi auhinna pannud välja inimesele, kes suudab ära tõestada, et tal on mingid üleloomulikud võimed. 1mln usd-d, siiani pole sellega keegi hakkama saanud.
Googeldades saab ta koduleheküljele ja youtubes on ka omajagu videosi, mida soovitaks kindlasti huvilistel vaadata.
Meil Lasnamäel lausa homöopaatiline apteek olemas.
Seda otsides leidsin muuhulgas ka sellise lehe, kus muuhulgas on kirjas: “Homöopaatilistest doosidest annab aimu järgmine võrdlus: oletame, et ämbris vees on üks molekul raviainet ja selle veega piserdatakse 200 kg homöopaatilist piimasuhkrust graanulit, millest patsient võtab sisse kolm.” – äärmiselt kõva usk peab olema, et selline ravi toimiks. Tegelikult peaks siis piisama, kui inimene kõnnib tollest apteegist mööda – tõenäosus selle molekuliga “pihta saada” on praktiliselt samasuur.
Mina ei olegi veel aru saanud, et kust nad võtavad lahjendamiseks seda vett. Nende endi jutu järgi peaks ju igasugune vesi olema kokkupuutunud ajaloo vältel igasugu jamaga ja omandama sellest mingid omadused…
Vabandust, ma ei olnud ennem lehe sisuga tutvunud kui J. Randist rääkima hakkasin. Siin pole selle mehe nimi ilmselgelt midagi uut. :)
See asi pole ikkagi nii lihtne kui paistab. Tänapäeva teaduses loevad ainult eelretsentseeritud artiklid – ja neid on nii positiivseid kui ka negaitiivsete tulemustega homoöpaatia kohta. Seega pole asi sugugi selge, et seda saaks kohe rahulikult jamaks nimetada. Pigem peaks äraootavale seisukohale jääma, kui isiklikult usku on, siis miks mitte kasutada…kui mitte siis keegi ei käsi
Panen ühe positiivsete teaduskirjanduse ülevaate siia lingina – jah, seal on palju just homoöpaatiale pühendunud ajakirju (pole objektiivsed praeguse teema mõttes), kuid seal on ka teisi ning korralikke metaanalüüse. Üks näide positiivsest platseebo vs homoöpaatia metaanalüüsist:
.
“Meta-analysis of 89 trials of homeopathic medicine versus placebo. Result: significantly in favour of homeopathy (OR 2,45 (95% CI 2,05-2,93)). This meta-analysis included 186 placebo-controlled studies of homeopathy published until mid-1996, of which data for analysis could be extracted from 89. The overall odds ratio was 2.45 (95% confidence intervals 2.05-2.93) in favour of homeopathy, which means that the chances that homeopathy would benefit the patient were 2.45 times greater than placebo. When considering just those trials of high quality published in MEDLINE listed journals, and with predefined primary outcome measures, the pooled odds ratio was 1.97 and significant. Even after correction for publication bias the results remained significant. The main conclusion was that the results “were not compatible with the hypothesis that the effects of homeopathy are completely due to placebo”. If the result of new trials were to show no difference between homeopathy and placebo, we would have to add 923 trials with no effect with 118 patients in each in order to balance the two.
Linde K, Clausius N, Ramirez G, et al. Are the clinical effects of homoeopathy placebo effects? A meta-analysis of placebo-controlled trials. Lancet 1997;350:834-43.”
http://www.innerhealth.us/pdf/Homeopathy_research_2007.pdf
.
Maailmas on palju asju, mida ka tänapäeva teadus ei suuda seletada, niisiis on vaja ikka avatud meelt
Marko, tänan viite eest, aga pean võimalikku optimismi siiski kiirelt kahe märkusega kahandama:
.
* seesama Lancetis ilmunud ja sinu poolt viidatud uuring sisaldab lauset:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9310601
.
* samad autorid analüüsisid oma uuringut uuesti ja järeldasid:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10391656
Sessamas Lancetis ilmus hiljuti ka selline kokkuvõttev uuring:
Are the clinical effects of homoeopathy placebo effects? Comparative study of placebo-controlled trials of homoeopathy and allopathy.
Shang A, Huwiler-Müntener K, Nartey L, Jüni P, Dörig S, Sterne JA, Pewsner D, Egger M.
Department of Social and Preventive Medicine, University of Berne, Berne, Switzerland.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16125589
Täistekst on saadav siit:
http://www.farmaciasfrancesco.it/Lancet_Omeopatia.pdf
sa ei saanud aru – ma ütlesin kohe alguses, et on olemas mõlemapoolseid, samaväärselt “teaduslikke” arvamusi antud teema kohta.
Sellest see link
Ma isiklikult ei arva homoöpaatiast suurt midagi, sest kokkupuudet pole olnud
Marko,
ma ei pidanudki eelkõige sinu isiklikku võimalikku optimismi silmas :-) vaid nende, kes võivad mingil põhjusel homöopaatiasse soosivalt suhtuda. Ja neid pole vähe. Lisaks veel suurem hulk neid, kel seisukoht selles küsimuses puudub ja kes otsivad teavet, et seda seisukohta kujundada.
.
Kui teaduslikkusest veel rääkida, siis homöopaatia toimet kinnitavad madala kvaliteediga tehtud uuringud. Mida rangemaks protokoll muutub, seda vähem jääb järgi erisust võrreldes platseeboga. Ja ongi kogu teadus.
.
Seda “samaväärsust”, mida mainid nii homöopaatia poolt kui vastu olevat, ei ole enam. Võibolla pole kunagi olnudki.
Ma võin täiesti mitteteaduslikult väita, et minu homöopaatia praktikas on 2 halvatud koera, kes on homöopaatilise aine manustamise järel 2 tunni pärast jalgele tõusnud ja elavad tänapäevani õnnelikult, olenemata sellest, et meditsiiniline teadusel põhinev analüüs näitas seda, et koerad tuleks magama panna. Edu!
@Homöopaat:
Aga mina arvan, et nende koerte puhul oli eelnev diagnoos valesti pandud. Toimetu aine manustamine lihtsalt lages kokku kutsade paranemisega.
Edu pisut loogilisema mõtlemisega!
Homöopaat ütles:
Mõni kuu tagasi järeldas Doubtful News alligaatori nõelravi uudise peale, et nn alternatiivravivõtete rakendamine loomade peal on pigem nende väärkohtlemine.