Waldorf-koolid — Steineri antroposoofiausu pesad
Postimees Online ilmutas kolm Waldorf-koolide teemalist lugu:
Waldorfharidus hirmutab. Kas on põhjust?
07.02.2008 00:01
Aime Jõgi, Tartu Postimees
Waldorfkoolid arendavad nii pead, südant kui keha
20.01.2008 16:01
Sigrid Sõerunurk, nupsu.ee
Waldorfgümnaasiumi õpetaja vastab vastuväidetele
Tartu Waldorfgümnaasiumi muusikaõpetaja Külli Ehastu
Täiendan teemat USA endiste Waldorf-koolide õpetajatate, lapsevanemate ja õpilaste ühendusega PLANS (People for Legal and Non-Sectarian Schools) arvamusega kodulehelt www.waldorfcritics.org. VHK alustas ka kunagi just Waldorf-koolina, kuid see periood oli neil suhteliselt lühike.
————————–
Kodanikud seaduslike ja mittesektantlike koolide eest (People for Legal and Non-Sectarian Schools – PLANS) on ülemaailmne võrgustik endistest Waldorf-vanematest, -õpetajatest, -õpilastest, administraatoritest ja usaldusisikutest, mille eesmärgiks on teavitada avalikkust Waldorf-koolide kauni kunstilembese fassaadi taga peituvast okultsest ususektist – antroposoofiast, mille on loonud Rudolf Steiner (1861-1925).
PLANS kinnitab religioossete gruppide õigust oma usku praktiseerida ja õpetada, kuid eeldab, et need grupid sh antroposoofia ei varjaks oma missionitöö eesmärke.
Waldorf-koolid (ka Steiner-koolid) esitlevad end progressiivsete ja vabameelsete koolidena, kuid lähemal uurimisel avastame range, autoritaarse keskkonna, mis paistab rajanevat keskaegsel dogmaatilisusel. Kui kahtluste kohta asjaomastelt küsida, siis vastuseks saadakse kaitsepositsioonilt vastulajatavaid sõnavõtte. Kooli eesmärgiks ei paista üldsegi olevat laste harimine. Aga millised on siis Waldorf-kooli eesmärgid?
- Mis on antroposoofia?
- Miks ei luba õpetajad lastel kasutada joonistustes musta värvi?
- Miks õpetakse mütoloogiat kui tõelist ajalugu?
- Miks koolis, mis propageerib end kui vaba haridust, toimub õppimine tahvlilt mahakopeerimise teel?
- Miks õpetajad räägivad klassis kõrgendatud häälel ja laulvas kõneviisis?
- Miks peaksid lasteaia seinad olema värvitud virsikuõie toonides?
- Miks on lugema õppimine enne 8.-9. eluaastat ebatervislik?
- Miks on klassides kaasõpilaste vahel tihti probleeme norimise ja narrimisega ning milline on kooli moodus selle probleemiga tegelemiseks?
- Miks süütavad õpetajad kogu aeg küünlaid?
Õpetajad nendele küsimustele ei vasta ja teevad küsijale selgeks, et sellised küsimused ei ole teretulnud. “Kui te mõistaksite antroposoofiat, siis te selliseid küsimusi ei esitaks.”
PLANS toob välja kolm põhimuret:
- Waldorf-koolid on religioossed koolid, mis põhinevad usukultuse sarnase religioossel liikumisel – antroposoofial, mille on oma okultsetele õpetustele rajanud Rudolf Steiner.
- Koolide õpetus toetub okultsetele teooriatele, mis on vastuolus tänapäevaste teadmistega maailmast, inimesese ja lapse arengust.
Waldorf-apologeedid väidavad, et nende koolisüsteem peab eriliselt silmas lapse loomulikku arengut, kuid samas põhineb nende lapse arengu teooria reinkarnatsioonil, karmal, astraal- ja eeterkeha mõistel. Millegagi pole tänapäeva teaduses leidnud põhjendust väide, et lapsele ei tohiks lugemist õpetada enne hammaste vahetumist. Nii mõnigi on otsesõnu põhjendanud oma lapse Waldorf-koolis käimist sellega, et laps saab koolis religioosse kogemuse. “Eitades koolist saadavat religioosset kogemust eitame kooli tegelikku olemust.” Lapsevanemaid meelitatakse oma lapsi Waldorf-kooli panema sellega, et kool on kunstide-põhine ja justnagu edendaks loovust, kuid kunstilised tegevused on hoopis religioossed meditatsioonid antroposoofiale tähtsate sümbolite üle ja õpetaja tegevuse kopeerimine. - Waldorf-koolide riiklik finantseerimine rikub põhiseadust.
Waldorf-koolid on antroposoofia manifestatsioonid. Antroposoofia on religioosne maailmavaade, mis sisaldab ebateaduslikke, dogmaatilisi, tõendamata autoriteedile põhinevaid väiteid. Samuti peetakse vastavaid pühasid, millest olulisim on peaingel Miikaelile pühendatud pidustused.
Religioossete koolide rahastamine maksumaksja rahast on seadusevastane.
(nüansid on riigiti erinevad, antud kirjutis põhineb USA seadusandlusel)
Lisalugemist waldorfcritics.org.
Viimases ETV Meies said nad ka tribüüni – suht kole oli kuulata.
http://www.postimees.ee/?id=25136
Tänan, Kriku!
Pisike tsitaat ikka ka:
Postimehes ei saa kunagi kindel olla, seega pasteerin kommentaari ka siia:
Minu arvates on sümptomaatiline, et kõik artikli autorid on nn. “pehmete teaduste” esindajad.
nonäedsa, koristatigi mu kommentaar sealt Postimehe loo sabast ära :-(
Saa nüüd aru. Minu loogika ütleb, et kui artiklis juba skeptikut mainiti, oleks hea ajakirjanduslik tava ka Martini kommentaari või midagi sinna küsida. Mitte kommentaare kustutada.
Need ajad, kus eesti pärvalehed head ajakirjandustava järgisid, on ammu möödas. Eternal September näib meil siin avalduvat selles, et lehed lähevad järjest kollasemaks ja kollasemaks. “Eesti Päevalehes” kirjutab rida ajakirjanikke – eriti Anna-Maria Penu, aga ka Rein Sikk jt. – puhtalt arvamuslugusid uudiste või reportaazhide pähe. “Postimehes” ilmus kevadel esiküljeartikkel, milles mingi nooruke lehepiiga kirjutas, kuidas aasta tagasi võis maamaja otsija miljoni krooni eest ainult mingi kuuri saada… Ja siis läks jutt edasi sellele, kuidas nüüd on olukord tunduvalt paranenud ja sujuvalt mingi konkreetse KV-büroo pakkumistele.
Vahel mõtlen, et peaks saksa keele ainult selleks ära õppima, et “Frankfurter Allgemeine” peale üle minna. Eesti ajakirjandus ajab iiveldama.
hjarg kirjutas:
Ajakirjanik üritab ilmselt pretendeerida, et skeptik.ee on troll ajakirjandusmaastikul, umbes nagu abort.ee — ja sellepärast ei ole sellel “vastanduvat seisukohta”, vaid “eelarvamused” ning tema avaldamine paha-paha.
Artiklis esinevate küsimustega on sedasi, et Steiner oli isehakanud filosoof, kellel lasti ühel ilusal päeval kohalikele töölislastele kooli rajada. Kuna ta aga “filosoof” oli, ei saanud ta loomulikult “tavalist” kooli rajada, vaid pidi ise “uue ja parema” leiutama.
Steiner ei teadnud paremaid pärispedagoogilisi meetodeid.
See tõstab nad oma tegevuses kõigist ülejäänud klassisviibijate seast esile ja pakub niimoodi hõlpsalt ja alateadlikult töödeldava viisi arusaamiseks, kes on õpetaja ja millal ta õpetamisega tegeleb. Sellel ei ole pedagoogilist väärtust, küll aga aitab see õpetajat kui religioosset autoriteeti põlistada. Samadel põhjustel kasutavad mitmetes kristlikes kirikutes kirikuõpetajad rääkimisel erilist hääletooni.
Sest kui töölislapsed liiga vara lugema õpivad, võivad nad lugeda Pahasid Raamatuid ja esitada Rumalaid Küsimusi, millele õpetaja vastata ei oska. Sellepärast tuleb lugemaõpetamisega venitada niikaua, kuni lapsed juba teavad, millised küsimused Rumalad(tm) ja raamatud Pahad(r) on. Aga selleks, et nad ei esitaks Rumalat Metaküsimust, käänatakse nende vanematele aegsasti ette jutt “ebatervislikkusest”.
Mina kirjutasin:
Muide, toonane pärispedagoogika oli ka tänapäevasega võrreldes üheksakümmend aastat arhailisem. Aga pärispedagoogika areneb edasi, waldorf-koolid seisavad paigal.
Minuarust võiks waldorf-koolide kohta öelda sama mis siin lehel kunagi kiropraktika kohta öeldi. Et osad põhimõtted on igati õiged aga tuleks vabaneda asjadest millel tänapäevase haridusega midagi pistmist ei peaks olema.
Kunagi oli mees nimega Steiner kes kriitiliselt analüüsis tolleaegset haridust ja jõudis päris paljudele õigetele järeldustele.
Muuhulgas tegeles ettevõtlik mees paljude muude aladega nagu näiteks filosoofia, meditsiin, religioon milles ta üldse edukas polnud. Nüüd on aga ilmselt suurem osa waldorfkoole võtnud seisukoha et kõik mida see mees puudutas on puhas kuld.
Üks Steineri vaimusünnitis nimega eurütmia jõuab ühe inimese vahendusel siia.
Eurütmist tantsib loori lehvides noote ja häälikuid
Raimu Hanson, Tartu Postimees
Teil ei ole mingit põhjust materdada Eesti waldorf-koole, kuna kõigis Eesti koolides kehtib ühesugune riiklik õppekava. Seega ei saa laiendada USA kogemust Eestile. USA-s on palju ajupesuga tegelevaid kristlikke koole, mille tegevust üritatakse paljastada.
Kritiseerimise asemel võiks kohtumise kooli esindajatega kokku leppida ja minna kõigepealt tutvuma, millised on Eesti vabakoolid. Juhul kui ilmnevad probleemid, siis võiks neid kritiseerida.
Jah see õppevorm on lastele kergem, kuna ei ole vaja tuimalt pähe õppida erinevate õppeaineinete fakte, neist aru saamata. Artiklite järgi teavad lapsed küll vähem faktimaterjali, kuid tänu arenenud mõtlemisvõimele ei valmista neile raskusi faktide otsimine teatmeteostest!
Artikkel “Eesti noorte vaimne tervis valmistab üha enam muret” http://www.tarbija24.ee/?id=272945 peaks sundima mõtlema kogu Eesti ühiskonda ja uue pilguga vaatama ka meie traditsioonilisele haridussüsteemile. Tavakoolide harimatuse heaks näiteks oli suurt kära tekitanud bakalaurusetöö kirjutaja harituse puudumine.
Kas Eesti ühiskond valib arengutee, mille lõppsihiks on enamiku Eesti kodanike psüühikahäired ja harimatus (tava-haridussüsteem) või võimaldatakse waldorf-koolides ja teistes vabakoolides kasvatada vaimselt terveid ja täisväärtuslikke inimesi. Valik on teie, missugune tulevik rohkem meeldib ja millist koolitüüpi peaks kritiseerima!
Statistika aga näitab, et W-koolide lõpetajate edasised valikud kõrgema hariduse omandamisel on valdava enamuse tavakoolidega võrreldes tugevalt piiratud.
Kriku ütles:
Waldorf-koolide lõpetajad aga jälle ei saa sellisest statistikast aru. Lõpp hea, kõik hea.
@Kriku:
Kas te olete isiklikult külastanud mõnda vabakooli, et Te teate täpselt kuidas seal õpetamine toimub?
Olen nõus väitega, et näiteks USA-s võib kvaliteet kehvapoolne olla ja võibolla õpetatakse tõesti uhhuud. Aga… USA on ju teadupoolest väga paljude nõmeduste eksportöör näiteks nn. kultuur, mida üle maailma laiali kallatakse!
Eestis kehtib riiklik õppekava, mis peaks välistama lausharimatuse, mis on omane tavaharidusele.
dig ütles:
pigem siis: hundid söönud, lambad terved (aga sellest hoolimata ikkagi lambad).
Oakrock ütles:
kas sa tahad öelda, et see, mis seal tuleb, polegi kultuur, et sa seda niinimetatud kultuuriks nimetad?
Oakrock ütles:
Nagu ma juba ütlesin, põhineb minu väide riiklikul statistikal, mitte isiklikel muljetel. Soovitan Teil ikka lugeda postitusi, millele vastate.
Oakrock ütles:
põhimõtteliselt ei tähenda riikliku õppekava kasutamine midagi. ma võin hullumaja direktorina kinnises, napoleonide osakonnas kasvõi harwardi õppekava rakendada aga realistina ei soovitaks ma päris kindel olla, et hullumaja “lõpetajad” ikkagi päris harwardi-väärilised oleks.
@Kriku:
Millisel riiklikul statistikal? Meil on sellised vabakoolid väga vähe aega tegutsenud.
USA unustage ära, meie olukord on teine. Mõne aasta pärast, kui need lapsed ülikoolidesse lähevad, saab Eestis mingeid järeldusi teha. Praegu on see ainult lahmimine.
@Jason:
Eks igaüks räägi sellest, kust king pigistab! Kas Te hakkate oma harimatust tunnistama?
Või kostub Teie postitusest hirm tulevase vaba, sirgeseljalise ja iseseisva mõtlemisega põlvkonna ees, kes kukutavad kõik mõttetud stagnandid.
@Oakrock: mõttetute stagnantide kukutamine oleks super. Aintet üks neist mõttetutest stagnantidest on seesama Steiner oma lobajutuga.
Oakrock küsis:
Minu postituses oli viide lõngale, milles on seda põhjalikult koos viidetega arutatud. Soovitan jätkuvalt ikka lugeda ka postitusi, millele vastate.
Jah, just sellest, et neil on raske ülikooli saada, ma räägingi. Minge lugege viidatud arutelu.
Martin Vällik ütles:
Tõele au andes tuleb tunnistada, et Steiner oli stagnant. 1925. aastal lõpetas ta jama ära.
Nende laste tulemuste põhjal, kes on w-gümnaasiumi juba lõpetanud, nagu minu poolt viidatud lõngas ka kenasti välja on toodud.
@dig: tema püha üritus elab ju W- ja S-koolide näol rõõmsalt edasi. Eurütmia, biodünaamiline maaviljelus, homöopaatiameelsus, antroposoofiline arstlus, laste viirusevahetuspeod ja vaktsiinivastasus on samuti tugevate Steineri juurtega.
Pühaku tekstide kritiseerimine ei ole tegevus, mida antroposoofid tänapäevalgi harrastada julgeksid. Pesuehtne stagnantlus.
Oakrock ütles:
Muist on juba jõudnud. Waldorf-koole on Eestis pikka aega kultiveeritud.
Muide, üks põnev tähelepanek on, waldorfkoolide veebilehed ei loetle vilistlasi (allikad: Aruküla, Tallinn, Viljandi). Kurb, kui ei ole õpilasi, kellega kiidelda :(
Kontrastiks Hugo Treffneri Gümnaasium, Tartu Kommertsgümnaasium, Keeni Põhikool. Erinevalt steinerlastel on nii suurtel kui väikestel päriskoolidel rohkesti vilistlasi, kellest mõned on sageli hiljem positiivselt kuulaks saanud.
Martin Vällik ütles:
Tõsi, aga nüüd stagneerivad seda teised. Tema enam ei stagneeri.
@dig: seda jah, ilmselt on fossiliseerumise protsess stagneerumise üle võtnud :)
Pärast mõningat otsimist leidsin waldorf-kooli, kelle koduleheküljel on vähemalt leht nimega “vilistlased”. Selleks on Johannese Kool Rosmal ja nende leht on sihuke.
Nagu näha, ei loetle nad vilistlasi, vaid lasevad mõnedel neist anecdotal evidence‘i puistata.
@Martin Vällik:
Kõige suhtes tuleb kriitiline olla! See on kirjas isegi kõikides religioonides, mis siis tavalistest õpetustest rääkida.
@dig:
Siis võiks ju teha järelpärimise, kus ja millise eduga õpivad endised waldorf-kooli lõpetajad. See ei tohiks ju keeruline olla.
Kui Te ära tõestate, et see ei toimi, olen ma valmis vabandama.
Mida teha hüperaktiivsete (indigo) lastega? On ära tõestatud, et tavakoolis nad õppida ei suuda, kas jätame nad siis hariduseta. Või kuidas…
Oakrock ütles:
dig teeb ettepaneku hüperaktiivseid lapsi õpetada nii, nagu hüperaktiivsete laste õpetamine tulemuslik on. Nende indigosiniseks võõpamine ei ole siiani tulemusi andnud.
Küll aga võib tõsi olla, et kõige lihtsam viis ühe hüperaktiivse lapse indigosiniseks saamiseks on talle värvipott anda ja paluda tal sinine kiisu joonistada.
Kuulge, Oakrock, kas Te lugesite minu poolt viidatud lõnga läbi või ei?
@dig:
Võimalik, et neil ei ole tõesti suuri saavutusi, kuid inimestena tunduvad nad vähemalt piltidel õnnelikud olevat, juba see on suur asi.
Arvestades eestlaste ennasthävitavat eluviisi tekib lootus, et eestlased ehk tänu neile uutele noortele ei suregi välja.
@Kriku:
Ma lugesin Teie usuteemalisi kommentaare, mis ei olnud midagi väärt. Aga eks ma siis loen… vaatame kas selles teemas on kobedamad kommentaarid.
Teinekord kõigepealt tutvuge eelnenud diskussiooniga ja hakake siis küsimusi esitama ja õiendama.
nagu ikka, on ka waldorf kohaks, kus teooria ja praktika ei käi kokku. miskipärast on tavaks saanud hakata materdama teooriat, õigemini selle loojat.
mõtlematud inimesed on ka kommunismi materdanud. juskui teooria oleks paha, mitte selle elluviijad, kes ei järginud teooriat :)
varsti on ka kogu kristlus üldise põlu all, kuna paljud kirikuisad on pedofiiliakalduvustega.
siin lahmijatele soovitaks hakata iseseisvalt mõtlema ning alles siis saab indiviidi areng alata. see et omatakse mingeid pinnapealseid teadmisi millestki, meelitab rumalaid neid välja näitama, et tunda end paremana kui mitteteadjad ja süvendab uskumust oma tarkusest.
Kui need lapsed oleksid käinud tavakoolis, kas nende punktisummad oleks siis lõpetades suuremad või väiksemad olnud? Oletan (täiesti meelevaldselt ja praktiliselt mitte midagi waldorf- koolidest teades), et ühel kolmandikul oleks jäänud samaks, teine kolmandik oleks võinud saada paremad tulemused ja kolmandal kolmandikul oleks võinud kool lõpetamata jääda. Ka paistab seal heade tulemuste saamine ju täiesti võimalik olema, nii väidab tolle loo kommentaariumis vähemalt üks ema.( Nii et võimalik, et peaks hoopis neljaks jagama ja oletama, et neljas osa saab suurema summa punkte hoopis waldorfis).
Mis sellesse puutub, et tegemist on usupesadega, siis teatavasti on meil põhiseaduse järgi usuvabadus. Paar- kolm kooli ei tohiks ka Eesti haridussüsteemi ohustada.
Küll mõni lõpetaja ka millalgi ikka millegi silmapaistvaga hakkama saab.( Teatavasti on ka Kaagvere koolist vähemalt üks väljapaistev lõpetaja tulnud.)
See on küll üksikjuhtum, aga ma tunnen isklikult ühte päris tublit ja asjalikku tüdrukut TÜ arstiteaduskonnas, kes on lõpetanud waldorfkooli (praegu vist 4. kursus). Taustaks – arstiteaduskonda sisse saamise alumine tase on viimastel aastatel olnud u. 85% maksimumist eksamite keskmisena, konkurss sõltuvalt erialast 2,5 – 3,5 inimest kohale. Usuvärk usuvärgiks, sellest ma ei tea midagi, aga tundub, et selline kooliformaat vähemalt tema jaoks toimis.
Eks ta vist ikka nii ole et tublit inimest ei suuda haridus rikkuda ( olgu hariduse all mõeldud nii, steineri kui ka tavakooli ) Ma arvan, et asi on ikka väga paljuski õpetajas ja (kaas)lastevanemates kinni. Kui hea klassikollektiiv ( sinna alla kuuluvad õpilased, õpetajad ja lastevanemad) suudab nii mõnegi pinnale ja halb nii mõnegi põhja vedada, kes sinna muidu poleks jõudnud.