Soomes sepistatav posijaseadus passib

Soome juhtiv ajaleht Helsingin Sanomat annab oma 16. mai juhtkirjas teada, et pikalt räägitud posijaseadus, mis peaks reguleerima uskumusmeditsiini teenuseid, on toppama jäänud. Avalike teenuste minister lubas juba eelmisel suvel vastava komisjoni kokku panna. Järgmiseks tähtajaks on nimetatud selle aasta juuni.

Soome on ainus põhjamaa, kus kes iganes koolitamata, iseõppinu või kursustel käinud inimene võib hakata pakkuma igasuguseid terviseteenuseid. Seadust ei rikuta, kui posija ei diagnoosi ega ürita arsti ahvida.

Uskumusmeditsiini viljelejad on jõudnud juba polikliinikutesse, kust nad üürivad vastuvõturuume. Polikliiniku sildi taga saavad isegi väga erilised meetodid tõsiseltvõetavuse mulje.

Soome Arstide Liit ja Vaimse Tervise Selts on nõudnud kiiret posijaseaduse vastuvõtmist. Ka psühholoogid, psühhoneuroloogiaõed ja tervishoiutöötajate ametiühing Tehy mõistavad uskumusmeditsiini hukka.

Eriti tähtsaks peetakse seda, et posimiste eest kaitstaks seadusega neid inimesi, kes võivad saada pöördumatut kahju. Rootsis on asi lahendatud sedasi, et riiklikult tunnustamata haridust saanud inimesed ei tohi tegeleda laste ega rasedatega, vähki või raskeid nakkushaigusi põdejatega ega epileptikute või diabeetikutega.

Kõiki uskumusravitsemisi pole võimalik ega vajalik seadusega keelata. Suurem osa neist teraapiatest ei tekita kliendile muud kahju kui rahakaotus, kuigi kasu neist ka pole. Raskused algavad aga siis, kui uskumusteraapia põhjustab halvatuse, käivitab psühhoosi või kui ravitav haigus keerab halvemuse poole, kui patsient ei saa õiget ravi.

Posijaseaduse kehtestamine ei ole kerge, kuid selle tegemist peaks kiiresti alustama, öeldakse Helsingin Sanomate juhtkirjas.

Allikas: HS: Unohtuiko puoskarilain valmistelu?

Lühike soomekeelne ülevaade Rootsi posijaseadusest:
Ruotsin puoskarilaki pähkinänkuoressa

Kas ka Eesti seadusandjad peaksid millelegi sellisele mõtlema hakkama, et kaitsta patsiente libateenuste ja posijate eest? Eriti ohtlikud on kahepaiksed, kes päeval legitiimset tervishoiuteenust pakuvad, öösel aga võlurimütsi pähe tõmbavad ja sinise suitsu sees hookus-pookust harrastavad, kuigi eelmises loos nägime, et teinekord aetakse neid mõlemaid asju päise päeva ajal.

35 Replies to “Soomes sepistatav posijaseadus passib”

  1. Celtic,
    what?!
    Et siis homöopaatia tervendav toime on kujundlikkus?
    Ja EAV masinad ja reiki ja rakenduskinesioloogia ja detox ja veregrupidieet ja püramiidravi jne. jne. Kõige selle väidetav toime ja mõju on vaid kujundlik, metafoor? Või edasiarendades – ehk isegi fatamorgaana?
    Hehee, lõpuks ometi nõustun sinuga, Celtic…! :)

  2. Mulle meeldib kujundlik akupunktuur. Seda hüütakse voodooks.

    Võtame patsiendi kujundliku esituse ja torgime seda nõeltega, kuni patsient terveks saab. Patsienti ennast pole tarviski.

  3. Või õigemini vist, dig, on patsiendi tervenemine rohkem niisugune… kujundlik. Patsient võiks ikka ka olla, aga ta oleks siis ka nii-öelda… pigem kujundlik…

  4. ma ei saa aru. võiks ju parem kohe võtta vastu seaduse , mis keelab ära nõidadesse uskumise. lihtne ja lööv. mis kurat siin keerutada ja põhjusi otsida. kui juba on selge,et inimesed on reeglina lambad ja neile tuleb mõtted pähe mõelda nende eest, siis võiks ju kohe konkreetselt teha. noja kui protestivad vähe aega, missiis. küll nad varsti aru saavad,et see nende heaolu nimel oli kõik.

  5. No selle seadusega saab omajagu jama olema. Häda selles, et kusagil ei ole kirjas, kus tavameditsiin lõpeb ja posimine algab.

    Ühes äärmuses on vanaema, kes lapsele kibuvitsa teed keedab ja teises äärmuses homöopaat, kes vähki ravib.

    Esimest kohtu ja politseiga jälitama hakata on ajuvaba. Teise tegevus jälle lõhnab lausa mõrtsukatöö järele, sest eluohtlikus seisus haiget kvaliteetravist eemal hoidmine võib parandamatut kahju kaasa tuua.

    Võibolla aitaks tõbede nimekiri, mida võib ravida ainult litsenseeritud proff. Aga ega need pruugi ka paremad olla. Ma ise proovisin 2 aastat tagasi suitsetamisest lahti saada ja kui Keskhaiglasse helistasin et aega kinni panna, soovitati mulle registratuurist nõelravi. 300.- pole suur raha, tola mängida on mulle eluaeg meeldinud, nii et läksin. Tulemuse võite ise ära arvata :)
    Inimese lolluse vastu paraku ei aita ükski seadus ega eeskiri ja nõiausu parim tõrje on pidev teadvustamine spetsialistide poolt. Paar koledat lugu posimise tulemustest kuluks ka ära. Ma aastaid tagasi päästeametis avastasin, et üks jõle pilt stiilis, näppige pomme kui tahate aga mõnikord juhtub nii…. töötab paremini kui ükskõik kui hea ohutustehnika loeng.

  6. Jüri kirjutas:

    No selle seadusega saab omajagu jama olema. Häda selles, et kusagil ei ole kirjas, kus tavameditsiin lõpeb ja posimine algab.

    Hakatuseks on abiks teha s/tavameditsiin/pärismeditsiin/ — ja juriidika muutub oluliselt lihtsamaks.

    Ühes äärmuses on vanaema, kes lapsele kibuvitsa teed keedab ja teises äärmuses homöopaat, kes vähki ravib.

    Tavaline lahendus selle jaoks on reguleerida kommertsteenuseid. Kui vanaema ei paku kibuvitsateed kommertsteenusena ega meditsiiniteenusena, ei ole teda tarvis reguleerida. Ja kui homöopaadil ei lubata kommertsi teha, otsib ta teise eriala.

    Muide, kibuvitsal on mitmeid teadaolevaid meditsiiniliselt huvipakkuvad füsioloogilised omadusi.

    Võibolla aitaks tõbede nimekiri, mida võib ravida ainult litsenseeritud proff.

    Tavaline lahendus on seadusega ette näha, et meditsiiniteenuseid tohib osutada ainult vastavalt akrediteeritud tegelane, näha ette korralik akrediteerimismehhanism ja hoolitseda, et litsentseerimata meditsiiniteenuste pakkumist korralikult karistataks. Tavaliselt lisatakse siia ka veel, et retseptiravimeid tohib ainult litsentseeritud arst välja kirjutada.

    Paar koledat lugu posimise tulemustest kuluks ka ära. Ma aastaid tagasi päästeametis avastasin, et üks jõle pilt stiilis, näppige pomme kui tahate aga mõnikord juhtub nii…. töötab paremini kui ükskõik kui hea ohutustehnika loeng.

    Nõiateenuste sihtgrupp ja pommireklaami sihtgrupp evivad võrdlemisi väikest ülekattuvust. :-(

  7. omamoodi teema on inimõigused. nii selles osas,et võib pakkuda igasugust teenust, kui ka selles osas,et osta igasugust teenust. ehk siis kus on see piir,mil inimeste justkui heatahtlik ja hoiatav valgustamine muutub paranoiliseks, põhimõtteliseks ja manipuleerivaks alternatiivmeditsiinivastaseks propagandaks. vahemärkusena tundub kohane märkida ära see,et ka tõestuspõhises meditsiinis tehakse inimeste aitamises suuri prohmakaid. ja mitte vähe. ometigi piirdutakse siin kas arsti tööst kõrvaldamisega või hoopis maha vaikimisega. alternatiivmeditsiini teenusepakkujate puhul tehakse aga kiirelt üldistus ja kantakse prohmakas hoiatavasse nimistusse,mille pealkiri on “hoidu nõia eest!”.
    iseenesest võiks ju ka alternatiivmeditsiini teenuste pakkujate puhul viia läbi kohustuslikud katsed (mida mõnel juhul ka tehakse), ning väljastada teenusepakkujale vastav tunnistus. samas kes neid läbi viib? kuidas testida valdkonda, mida ei tunta?
    ja kas sellel on oluline vahe praegu toimuvaga,et kunagi ammu üks mees tuleriidale saadeti ,kui ta väitis, et maakera on ümmargune. võrdluses sellega ,et näiteks mõni nõid väidab midagi ,mis antud hetkel teadusmaailma maailmapilti ei mahu?

  8. See nõidade-märtrite võrdluse toomine tänapäeva on minu arvates vildakas. Kasutas seda meetodit ju usuline institutsioon, mis ei põhine just ratsionaalsel argumentatsioonil. Pigem sobiks see näide iseloomustama olukorda, kus nn uuestisündinud kristalsed hakkavad represseerima neid, kes kaasa ei jookse.

  9. selles suhtes sobib,et tollel ajal oligi usuline mõtlemine see õige mõtlemine. tolle aja skeptikud olid usklikud. samas tolle aja teadlased olid nõiad ehk ketserid.
    tahtsingi viidata sellele, et kui suhteline on tegelikult see “õige” arusaam ja arvamus.

  10. Arvamused ja uskumused on tõepoolest erinevad.
    Alternatiivmeditsiin ongi (valdavas enamuses) uskumusmeditsiin, s.t. põhineb uskumustel.
    Igaühe tervis on väärt seda, et tervist mõjutavaid otsuseid tehtaks tõenduspõhiselt, mitte irratsionaalsete uskumuste baasil.

  11. sellisel juhul tuleb tõmmata selge piir irratsionaalsuse ja tõenduspõhise vahel. seni pole sellega hakkama saadud.

    kõige mitteakadeemilise irratsionaalseks tembeldamist õigeks ei pea.
    teisalt, siinsed teadlased, olete ehk märganud,et nii mõnigi siin nimetatud irratsionaalne asi on omab õigustatult kohta tõenduspõhises meditsiinis(ravitaimed,akupessuur, masseerimine jne). kui pole eraldi teadusharuna välja toodud siis sugemeid leiab erinevatest harudest ikkagi.

    ja peale kõige on meil eestis raviasutustes käimine omamoodi uue trauma tekitamine. lihtsalt jõle. kolm tundi perearsti uksetaga järjekorras, siis mingi tädi,kellel kõigest kopp ees on jnejnejne. poleks vaja haigusega haiguslehte , et töökohta esitada siis nii mõnegi haiguse diagnoosiks ise ja raviks kah. aga ei saa ju. peab minema arsti juurde.

  12. Piiri tõmbamine ei olegi enamasti nii keeruline – kas on teaduslikku tõendust või ei ole, see on oluline.
    Kui ikka homöopaatia väidetavad toimemehhanismid on vastuolus füüsika, keemia ja füsioloogia printsiipidega ning kui korrektselt läbi viidud kliinilised uurinmgud ei ole tuvastanud hp-l mingit kliinilist mõju peale platseeboefekti (mis sisuliselt on iseparanemise väljendus), siis on tegu sügava irratsionaalsusega, mis on siiski selle levitajatele ilmsesti tulus. Õnneks siiski enamasti inimesed kulutavad oma raha homöopaadi juures iseparanevate haiguste ja probleemide puhul.

    Ravimtaimi on teaduslikult uuritud ning paljud nendes leiduvad toimeained on tõenduspõhises meditsiinis kasutusel. Õieti tehtud on massaazil oma osa mitmete lihaskonna vaevuste leevendamisel. Nii et nende puhul ei pruugi teps mitte olla tegemist irratsionaalsusega. Kõik taimed ja kõik massaažid siiski tervisele tulu ei too.

    Minu perearsti ukse taga ei ole küll vaja 3 tundi oodata, vastuvõtuaeg on kokku lepitud ja kokkulepitud ajal vastuvõtule saabki.

  13. homöopaatia kohta on mulle jäänud mulje ,et sellega tegelejaid(pigem sellest huvitujaid) on kõvasti rohkem kui selle nö tarvitajaid.
    ehk siis mingi ringkonna huviala äkki rohkem?

  14. Kati kirjutas:

    omamoodi teema on inimõigused. nii selles osas,et võib pakkuda igasugust teenust, kui ka selles osas,et osta igasugust tee

    Niimoodi ei defineeri inimõigusi tänapäeval keegi peale suure elliga Libertaarlaste.

    Peavool rakendab teenuste kontekstis mitte inimõiguste, vaid kommertsi-õiguste printsiipi. Mis mõnevõrra (üle) lihtsustatuna näeb niimoodi välja:

    Igaühel on õigus teistega kõigi asjaosaliste vabal tahtmisel äri teha. Seda õigust võib turu toimimise, rahvatervise ja … eesmärkidel reguleerida.

    Rahvatervise huvides ei lubata näiteks avaturul müüa tulirelvi ega riiki tuua liha piirkondadest, kus selle liha esimene omanik inimesele nakkava tõve all kannatada võis. Samamoodi ei ole midagi katki, kui rahvatervise eesmärgil lubatakse meditsiiniteenuseid või meditsiinilaadseid teenuseid pakkuda ainult litsentseeritud meditsiinilise haridusega inimestel.

    … alternatiivmeditsiinivastaseks propagandaks.

    Loosung: “Pärismeditsiin. Väldi jaburaid alternatiive.” Mulle meeldib. Propaganda?

    vahemärkusena tundub kohane märkida ära see,et ka tõestuspõhises meditsiinis tehakse inimeste aitamises suuri prohmakaid. ja mitte vähe.

    Jah. Meditsiini ei saa puhtpragmaatilistel põhjustel eesmärgi järgi reguleerida. Sellepärast reguleeritakse teda protsessi järgi.

    Aga see ei tähenda, et nonde prohmakate tegemise riski insenertehniliselt ei maandata. Üks finantstehnoloogilisi võtteid on vastutuskindlustus.

    ometigi piirdutakse siin kas arsti tööst kõrvaldamisega või hoopis maha vaikimisega.

    Jama!

    lternatiivmeditsiini teenusepakkujate puhul tehakse aga kiirelt üldistus ja kantakse prohmakas hoiatavasse nimistusse,mille pealkiri on “hoidu nõia eest!”.

    Oletame, et meil on haigus.

    Oletame, et meil on pärismeditsiiniline protseduur, mis 20% tõenäosusega patsiendi terveks teeb ning 80% tõenäosusega patsient loomulikku rada mööda hauda läheb. Ilma protseduurita on patsiendi loomulikku rada mööda terveks saamise tõenäosus 5%.

    Oletame nüüd, et iga kümnenda patsiendi juures teeb arst prohmaka, nii et tema tõenäosus selle protseduuriga patsienti tervendada on ainult 18%. Tõenäosusega 82% läheb patsient hauda.

    Kas protseduur on riski väärt?

    Oletame nüüd, et meil on alternatiivmeditsiiniline menetlus, mis patsienti rõõmustab, aga mille kohta mingisuguseid tõendeid ei ole, et ta patsienti tervendada võiks. Ilma menetluseta on patsiendi loomulikku rada mööda terveks saamise tõenäosus 5%. Kui prohmaka-tõenäosus on sama, siis menetlusega on patsiendi tervekssaamise tõenäosus 4.5% ja haudamineku tõenäosus 95.5%.

    Kas menetlus on riski väärt?

    Ja enamik pärishaigusi on pärismeditsiiniga paremini ravitavad ja madalama prohmaka-riskiga, kui aafrika unitõbi.

    (Kõrvalmärkus: aafrika unitõbe osatakse tegelikult tänapäeval märksa paremini ravida. Viimastel aastatel on mitu huvitavat avastust tehtud. Aga veel paarkümmend aastat tagasi oli põhiline pärismeditsiiniline unitõve ravikuur suure annuse arseenipõhise ravimi manustamine: teatud tasemel suutis see parasiidi ära tappa, natuke maad edasi tappis juba patsienti ka. 20% ellujäämistõenäosust on ravimite ja doseerimistehnika areng loomulikult viimase saja aasta jooksul pidevalt parandanud.)

  15. Kirjutas keegi, kelle nimi halastusest mainimata jääb?

    kunagi ammu üks mees tuleriidale saadeti ,kui ta väitis, et maakera on ümmargune. võrdluses sellega ,et näiteks mõni nõid väidab midagi ,mis antud hetkel teadusmaailma maailmapilti ei mahu?

    Kes saatis? Teadlased tulid kokku ja leidsid: “See mees loeb võrrandeid valesti — tuleb riidale saata!” ?

    “Teadusmaailma maailmapilti mittemahtumine” on jama. Woo-rahvas muidugi armastab seda, sest neile meeldib kujutelm teadusest kui mingit sorti ortodokssest dogmatismist, aga tegelikult on iga korralik teadlane nõus tunnistama fenomeni, mida tõendada saab, olemasolu. Woo-rahval on lihtsalt selle tõendamisega na kehvavõitu; neile meeldiks, kui teaduserahvas “uudseid ja huvitavaid 5000-aastase ajalooga” lugulaule niisama tunnistaks.

  16. irw
    woo-rahval ei ole teadusega enamasti mingisuguseid probleeme. küll aga teadusel nendega ei, mitte teadusel isegi…on sellistel kea USUVAD, et nad peale suurt kooliskäimist omavad absoluutselt kõigutamatult õiget maailmapilti. samas pole nad teadlased enamasti.
    protsentidega on selline lugu ,et igasugusest statistikast lähtudes on meil abiks vaid tõenäosuse ära arvamine. samas mitte ükski valem ei kinnita,millisele poolele tõenäosuse skaalal me tegelikult osutume. seega väga ebateaduslik. kuna ka selles ei saa sugugi kindel olla.

  17. kati:

    protsentidega on selline lugu ,et igasugusest statistikast lähtudes on meil abiks vaid tõenäosuse ära arvamine.

    Öh? Kas ma saan Sust valesti aru või saad Sina statistikast valesti aru?

  18. Mina sain nii aru, et Kati ei mõista ei statistikat ega tõenäosusteooriat, rääkimata sellest, mida nendega teaduses tehakse.

  19. Niisiis, mida statistika ja tõenäosusteooriaga meditsiinis tehakse?

    Teadlased on aeg-ajalt probleemi ees, kus nad märkavad huvitavaid mustreid, kuid ei oska nende põhjuseid veel klassifitseerida. Nii näiteks võivad nad tähele panna, et kui kahelt erinevalt inimeselt pärinevat verd kokku segada, siis mõnikord tõmbub see kiiresti klompi, aga teinekord jälle hüübib aeglaselt.

    Niisugust nähtust võib uurida statistiliselt. See tähendab, et teadlased koguvad suure koguse verepaare, segavad neid, ja loendavad tulemused klompumise aja järgi kokku.

    Nagu veregruppide avastamine hiljem näitas, on veresegu klompumiskiiruse aluseks “varjatud muutujad” — vere omadused, mida teadlased enne veregruppide avastamist konkreetsete vereproovide pealt määrata ei osanud.

    Aga tänu statistikale oli juba enne, kui veregruppide teooria veresegu kiire klompumise põhjuseid selgitada oskas, võimalik tõenäosuslikult hinnata, mida veresegamisel oodata võib.

    Meditsiinis võib niisuguse tõenäosusliku hinnangu põhjal otsustada, kas konkreetne raviprotseduur on riski väärt või mitte. Teisisõnu — tänu statistikale saavad arstid tõenduspõhisel viisil mõistlikke otsuseid vastu võtta juba siis, kui neil veel kindlust ei ole.

    Mõnikord saabub kindel diagnoos alles lahkamislaual. Ravimiseks ei ole see paraku kuigi kasulik; ainus kindlus, mida niisugusel puhul ülemäärase kindluse tagaajamine kaasa võib tuua, on kindel surm.

    Meditsiin on teadustest üks keerukamaid ja sõltub sellepärast iseäranis palju statistikast. On hulka ravimeid ja ravimeetodeid, mille toimimispõhimõtet veel ei tunta, kuid mida sellegipoolest kasutatakse — kui kliinilised katsed näitavad, et neil statistiliselt oluline ravitoime on. Ja on ka diagnostilisi meetodeid, mille puhul ei ole veel kaugeltki teada, mida need täpselt mõõdavad — peale selle, et tollest mõõdust saab edukalt tõenäosuslikult konkreetsete haiguslike seisundite olemasolu või puudumist järeldada.

  20. Kati, muteada on (matemaatilise) statistika olemuseks vaatluste põhjal nähtuse taga olevate tõenäosuste tuletamine, nii et sealt _lähtudes_ oleks tõenäosuse _äraarvamine_ see üks ja ainus pärispatt.

  21. Järjekordne väheke lõbustav remark. Te ainult proovige rääkida tõsisemale matemaatikule rakendusstatistika (applied statistics) olemasolust, kasust ja kasutusest, kui saate juba teada, mis seal valesti on :D.
    Näiteks desktiptiivse statistika operatsioone nad üldse ei tunnista. Kutsuvad seda “mingiks summeerimiseks”.

    Kuid, intrigandist humanitaar nagu ma olen, ütlen jällegi, et statistika on meditsiinis ainult vahend, mille tulemus ei sõltu nii palju tema enda, kuivõrd eelduste ja materjali kvaliteedist, mille peal seda kasutatakse.

  22. Keegi “mina” kirjutas:

    Järjekordne väheke lõbustav remark. Te ainult proovige rääkida tõsisemale matemaatikule rakendusstatistika (applied statistics) olemasolust, kasust ja kasutusest, kui saate juba teada, mis seal valesti on :D.
    Näiteks desktiptiivse statistika operatsioone nad üldse ei tunnista. Kutsuvad seda “mingiks summeerimiseks”.

    Jama. Või ei ole Wolfram Research tõsiste matemaatikutega varustatud?

    Kuid, intrigandist humanitaar nagu ma olen, […]

    Kõrvalmärkus: Interneti kontekstis tõlgitakse võõrkeelne “intrigant” kodumaiseks “troll”iks.

    […] ütlen jällegi, et statistika on meditsiinis ainult vahend, mille tulemus ei sõltu nii palju tema enda, kuivõrd eelduste ja materjali kvaliteedist, mille peal seda kasutatakse.

    Ja loodad, et nüüd tuleb keegi ja vaidleb vastu: ei-ei, meditsiinistatistika on Ülim Pühakiri, mis teeb ka täiesti prügistest sissepandud andmetest puhast kulda?

  23. Ma näen, et patroniseeriv toon pole kusagile kadunud. Ma ei oska kahjuks küll osutada kui palju kasutaja Dig on elus matemaatikutega rääkinud statistilistest operatsioonidest sotsiaalteaduslikes praktikates (kuhu alla käivad muuseas ka “kliiniliste katsete” praktikad), kuid otsingumootoreid oskab ta tõesti kasutada.

    Tavalises argipraktikas, muidugi labastades jälle, näeb (rakendusstatistikas) deskriptiivse statistika kasutamine välja umbes nii – koguda mingid andmed, klassifitseerida need (või vastupidises järjekorras) ning vaadata mis sealt välja koorub (nn statistiline järeldamine). Kuid siis tuleb matemaatik (kes pole enne empiiriliste praktikatega ehk kokku puutunud) ja teatab, et kuna selles operatsioonis ei sisaldu mingit tõenäosust, siis pole see statistika. Lihtne ja labane… ning omast kogemusest.

    Ma tean isiklikult paari matemaatikaprofessorit tipist, kes ei luba rahvaloendust lugeda statistikaks. Aga sa mine viita neile valgustuslikel eesmärkidel Wolframit! :D

  24. Ma tean isiklikult paari matemaatikaprofessorit tipist, kes ei luba rahvaloendust lugeda statistikaks. Aga sa mine viita neile valgustuslikel eesmärkidel Wolframit! :D

    Targem oleks muidugi öelda dotsenti-lektorit. Aga mis neist teoreetikutest ikka täpsustada. Vaimus on kõik professorid.

  25. mina sain dig-i jutust aru,et teaduslik meditsiin ei ole kah ravimise mõttes tavainimesele mingi kindel lahend. :)
    iseäranis meeldib mulle “mõistliku otsuse vastu võtmise” jutt, kui “kindlaid andmeid veel ei ole”. ehk siis kui veab, ei satuta lahkamislauale.

  26. Kati trollis:

    mina sain dig-i jutust aru,et teaduslik meditsiin ei ole kah ravimise mõttes tavainimesele mingi kindel lahend.

    Jah. Ja läänemaailmas kasutatavad tänavad ei ole kah transpordi mõttes tavainimesele mingi kindel lahendus — ikka ja jälle saab keegi tänaval surma. Otse teiste inimeste nina all.

    Kindlat transporti vajavad inimesed pruugivad ikka orientaalseid lendavaid vaipasid. Need ei põrka kunagi kokku ega pilla rändurit maha.

  27. Keegi “mina” kirjutas:

    Ma ei oska kahjuks küll osutada kui palju kasutaja Dig on elus matemaatikutega rääkinud statistilistest operatsioonidest sotsiaalteaduslikes praktikates (kuhu alla käivad muuseas ka “kliiniliste katsete” praktikad), kuid otsingumootoreid oskab ta tõesti kasutada.

    Dig on matemaatikute ja statistikutega koos töötamisest nii ära rikutud, et ta tuleb koguni Wolfram Research’i toodetud Mathematica-tarkvaraga toime.

    Lisaks sellele arvab dig, et kliinilised testid lahterduvad meditsiini-, mitte sotsiaalteaduste alla.

  28. Soome posijaseaduse projekti töörühm esitas oma ettepanekud täna ministrile. Töörühm soovitab, et vaimse tervise probleemidega saaks tegeleda ainult vastava koolituse saanud tervishoiutöötaja. Alternatiivterapeut võiks rasedate, siirdatud elundiga inimeste, vähihaigete, suhkruhaigete jt eest hoolitseda ainult koostöös arstiga.

    Piiranguid põhjendatakse vajadusega tagada patsientide turvalisus.

    Samuti tõstatatakse vajadus kehtestada seadus, milles määratletakse alternatiivsed ravimeetodid, järelvalve nende üle ja reklaamiga seotud küsimused ning terapeutide registreerimine.

    STT Iltalehti vahendusel

    Alternatiivmeedikud ei ole nende ettepanekutega üldse nõus ja on sellistest ettepanekutest hämmeldunud.

    Loodusravimeetodite esindajate meelest kahandavad sellised ettepanekud patsientide valikuvabadust endale ise ravi valida.

    Lisaks kritiseerivad nad töörühma koosseisu, kus 12 liikmest vaid kaks on alternatiivmeetodite esindajad ja kõik ülejäänud on koolimeditsiini esindajad.

    Seadusemuudatust nimetatakse eelarvamuslikuks ja vanameelseks.

    Looduslikud ravimeetodid on ilma mürkideta ja neil ei ole kahjulikke kõrvaltoimeid. Nende abil saab ravida neid haigusi, mille puhul koolimeditsiin abi ei suuda pakkuda, ütlevad loodusravimeetodite esindajad.

    STT Iltalehti vahendusel

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga