Päris tervishoiuasutused pakuvad posimisteenust

Eestis paistab hoogu koguvat nn alternatiivteraapiate (endiste nimedega posimine, nurgaarstlus, imeravitsemine, šarlataanlus, ingl quackery) seltskonnakõlblikuks vormimine. Asjaolu, et peamiselt naislugejatele suunatud ajakirjandusväljaanded nii külanõidu kui kitlisse pugenud posijaid valdavalt kriitikavabalt tutvustavad, väljendab üleüldist tasakaalutut postmodernsesse humanitaariasse kaldumist ja vähest arusaamist maailma toimimisest. Rahvalike uskumuste uurimise seisukohalt on see muidugi huvitav aines.

Hoopis teine lugu on sellega, kui uskumusi hakatakse päris asjadena välja pakkuma. Olgu siis riigi rahastatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis homöopaatiat ja refleksoloogiat õpetades, Kutsekoja poolt ametinimetusi registreerides, tervishoiuasutustele tegevuslubasid andes või lihtsalt niisama oma putkat pidades ja “holistilisi” energiateenuseid pakkudes.

Kui viimaseid võib võtta kui omamoodi naivismile kalduvat rahvapärimuse moodi asja, kus siit-sealt kuuldud-nähtud teadmised ja kuulujutud ilma süstemaatikata igale tõlgendajale meelepäraseks kompotiks keedetakse, siis registreeritud tervishoiuasutuste ja õppinud arstide suund pakkuda tõenduspõhjata või tõenduspõhiselt läbi kukkunud meetodeid läbisegi tunnustatud tegevustega on minumeelest ohtlik, ebaaus ja vastuolus arstieetikaga (I 6. Oma tegevuses peab arst lähtuma teaduslikust meditsiinist ja mitte kasutama teaduslikult põhjendamata diagnoosimis- ja ravimeetodeid.).

Vaatame mõningaid konkreetseid näiteid, mis ei pretendeeri lõplikusele ega välista veel mõnede sedalaadi asutuste olemasolu (ootan tagasisidet). Kriteeriumiteks on tegevusloa olemasolu Tervishoiuameti andmebaasi andmetel ja teenuste loetelu asutuse kodulehel.

Märgiga olen tähistanud mulle kahtlaselt tunduvad teenused. Osadest teenustest ei tea ma muidugi mitte tuhkagi ja ei oska isegi kahlaseks pidada.

Teenuse osutaja: OÜ Biokliinik

Tegevusluba: L01200
Kehtib: 30.03.2006 – 30.03.2011
Raatuse 86 Tartu

Teenused:
1 ambulatoorsed endokrinoloogiateenused
2 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
3 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
4 ultraheliuuringud

    Biokliiniku kodulehel näidatavad teenused:

  • Üldarsti ja dieetarsti vastuvõtt
  • Individuaalse dieedi koostamine
  • Vereproovi alusel toidutalumatuse test (190 ja 300 toiduaine kohta)
  • Bioresonantsdiagnostika
  • Mikroelementide uuring
  • EKG
  • Osteopaatia (Dr. Remyga)
  • Traditsiooniline Tai massaaž
  • Ravimassaaž
  • Kaaniravi
  • Laserravi
  • Nõelravi
  • Tselluliidivastane kompleksteraapia
  • Jämesoole sügavpuhastus (Colon-hüdroteraapia)
  • Loodusravi ja homöopaatia

Usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust peaks suurendama selline lause:

Biokliini teeb koostööd TÜ diagnostika keskusega-röntgen uuring, ultrahelidiagnostika, tomograafia uuring ja erialaarsti konsultatsioonid.

Teenuse osutaja: OÜ Role

Tegevusluba: L01349
Kehtib: 08.03.2007 – 08.03.2012
Otsus: nr 5-t, 08.03.2007
Tegevuskohad: Ahtri 6a Tallinn

Teenused:
1 ambulatoorsed gastroenteroloogiateenused
2 ambulatoorsed neuroloogiateenused
3 ambulatoorsed ortopeediateenused
4 ambulatoorsed pediaatriateenused
5 ambulatoorsed pulmonoloogiateenused
6 ambulatoorsed taastusraviteenused
7 endokrinoloogiaalased konsultatsioonid
8 laboriteenused
9 peremeditsiiniteenused
10 ultraheliuuringud

Meedia vahendusel teame, et Role tegeleb eelkõige siiski veretesti abil “varjatud toidutalumatuse” määramisega ja toiduainete lahterdamisega punasesse ja rohelisse nimekirja . Pole olemas usaldusväärseid teaduslikke tõendeid, et kasutatav test midagi olulist näitaks, küll on aga andmeid selle kohta, et sama inimese vere põhjal tehtud testid on väga kordumatute tulemustega.

Enesereklaamiks kõlbab isegi selline väide:

Role™ programmi kasutamise tulemused:
[…]
Ravimitest sõltuvuse vähenemine krooniliste haiguste (diabeet, bronhiaalastma, liigesevalud, hüpertoonia, kilpnäärmehaigused jne.) puhul.

Teenuse osutaja: OÜ Goltsman Therapy

Tegevusluba: L01537
Kehtib: 18.12.2007 – 18.12.2012
Otsus: nr 20-t, 18.12.2007
Tegevuskohad: Mustamäe tee 5 Tallinn

Teenused:
1 ambulatoorsed neuroloogiateenused
2 ambulatoorsed ortopeediateenused
3 ambulatoorsed otorinolarüngoloogiateenused
4 ambulatoorsed pediaatriateenused
5 ambulatoorsed psühhiaatriateenused
6 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
7 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
8 endokrinoloogiaalased konsultatsioonid
9 peremeditsiiniteenused

Goltsman Therapy kodulehelt sellised teenused:

  • Massaaž
  • Magnetteraapia (Bemer3000)
  • Valgusravi
  • Laineteraapia
  • Ultraheli
  • Kaaniravi
  • Külm ja soe temperatuur
  • Massaaž
  • Iluravi
  • Peavalu
  • Rakenduslik kinesioloogia
  • Galvaniseerimine ja ravielektroforees
  • Elektriravi
  • Diadünaamika
  • Amplipulss
  • Fluktuatsioon
  • Elektristimulatsioon
  • Interferentsteraapia
  • Akupunktuur
  • Elektropunktuur

    Elektropunktuur on refleksravi üks uusi meetodeid. Kõnealuse meetodi põhisuund on ravida mitte lõppdiagnoosi, vaid haiguse allikaid ja selle peamisi põhjusi. Vilunud refleksoterapeut mõjustab selleks teatud kindlaid punkte.

    Niisugune ravimine põhineb sisemise tasakaalu taastamisel ja reguleerimisel, ummistunud kanalite puhastamisel ja immuunsüsteemi tugevdamisel ning mitte üksnes selle elundi, mis kõige rohkem muret teeb, vaid ka teiste haigusest mõjustatud organite funktsioonide taastamisel.

    Elektropunktuur mitte üksnes ei luba kiirendada tervistumisprotsessi, vaid annab ka võimaluse vähendada haigele antavate ravimpreparaatide kogust, leevendades sellega farmakoloogilist koormust organismile.

  • ja palju muud huvitavat

Teenuse osutaja: OÜ Loksa Ravikeskus

Tegevusluba: L01628
Kehtib: 24.03.2008 – 24.03.2013
Otsus: nr 7-t, 24.03.2008
Tegevuskohad: Posti 29 Loksa Harju mk

Teenused:
1 ambulatoorsed günekoloogiateenused
2 ambulatoorsed pediaatriateenused
3 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
4 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
5 hambaraviteenused
6 töötervishoiuteenused

Hinnakirja andmetel saab aga tellida selliseid teenuseid:

  • Massaaž
  • Üldmassaaž
  • Meemassaaž
  • Mee-üldmassaaž
  • Aroomimassaaž
  • Massaaž “Laisk kõht” (meega)
  • SPA “väsinud” jalgade massaaž
  • Jalalabamassaaž
  • Pärli-ürdivann
  • Soojaravi elektromagnet lambiga
  • Nõelravi
  • Magnet-laserravi (jm füsioteraapia protseduurid)
  • Lokaalne mudaravi
  • Lokaalne parafiinravi (käsi, jalg)
  • Manuaalravi
  • Jämesoole vesipesu (hüdroteraapia)
  • Homöopaatiline võimlemine
  • Ravivõimlemine
  • Joogavõimlemine
  • Ravivõimlemine basseinis
  • Veeaeroobika
  • Bassein, veemassaaž ja saunad
  • Infrapunasaun
  • Näo massaaž
  • SPA Jet “Tervisekapsel”
  • Ida meditsiini diagnostika (selgroo, pulsi, keele, küünte järgi)
  • Lümfidrenaaž
  • Maksapuhastus kätega
  • Naistearsti vastuvõtt
  • Verebiokeemia analüüsid
  • EKG + konsultatsioon
  • Veregrupi ja reesusfaktori määramine
  • Hirudoteraapia (kaaniravi)
  • Kõrvaküünlad
  • AYURVEDA massaaž
  • Soolakamber
  • Käimiskeppide laenutus

Teenuse osutaja: OÜ KoLeGa Clinic

Tegevusluba: L00367
Kehtib: 29.10.2003 – 29.10.2008
Otsus: nr 9, 29.10.2003
Tegevuskohad: Tuulemäe 5 Tallinn

Teenused:
1 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
2 nõelraviteenused

Tegelikult aga aetakse seal selliseid asju:

  • Homöopaatia
  • Volli diagnostika
  • Ravimite, tolmu, kosmeetika, kodukeemia, toiduainete testimine
  • Patogeensete mikroorganismide testimine

Esialgu ehk aitab. Hea lugeja võib nimekirja täiendada.

114 Replies to “Päris tervishoiuasutused pakuvad posimisteenust”

  1. Kaaniravi populariseerumine illustreerib minu arvates kõnekalt inimkonna liikumist uue keskaja poole. Kuna kogu praegune teaduslik-tehnoloogiline progress baseerub kaduvväikese protsendi inimeste ajupotentsiaalil, et saa see olla jätkusuutlik.

  2. Oled Sa kaaniteraapia äramärkimises päris kindel? Muteada pole kaanid meditsiinis päris mõttetud, neid kasutatakse lokaalselt vererõhu alandamiseks ja ee.. miski… umbes hüübivuse vähendamiseks, kuigi meditsiinivõhikuna on mul raskusi selle põhjendamisega. Teisest otsast võin ka ette kujutada, et keegi kuskil pakub raske raha eest võimalust umbes tšakrate rihtimiseks pool tundi kaane nautida :)

    Keda kuradit, homöopaatiline võimlemine! Ilmselt mingi 2in1 idee, nagu laia profiiliga lendur-karjak.

  3. Keda kuradit, homöopaatiline võimlemine! Ilmselt mingi 2in1 idee, nagu laia profiiliga lendur-karjak.

    2in1 jah:
    1. võimlemine
    2. homöopaatia

    St. kui inimene võimleb niisama, siis ta ei võimle nii hästi, kui ta seal juures homöopaatiliselt ei mõtle = platseebovõimlemine?

    Kas nendes raviasutustes mõnda homöopaatilist jõusaali pole või? Nt. raudkangi asemel on pihlaka kaika (saar on halva energiaga) otstesse kanepi köiega seotud maakivid …

  4. Kaanide puhul ma poleks jah nii radikaalne. Vt. näiteks http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,2,38 . Nõelravi tervikuna posimiseks kuulutamine on ka kahtlasevõitu, ise küsimus muidugi on nõelravi abil alkoholismi, truudusetuse, lõbujanu ning halva õnne ravimine, mida ikka ja jälle üritatakse.

    Aga mida tähendab “maksapuhastus kätega”, seda ma tahaks küll väga teada :)

  5. Tänan, Kriku, selle artikliviite eest!

    Ilmas ei usu, et need asutused tegelevad kõrgtasemel taastuskirurgiaga, kus kaane organite ja kudede parema taastumise nimel kasutatakse.

    Jah, selle kohta on olemas meditsiinialast teaduskirjandust, kus äralõigatud ja tagasi õmmeldud organ taastub paremini koos kaaniraviga kui ilma kaanita, aga see ei tähenda, et kaaniravi oleks tõestatult tõhus ka neil puhkudel:

    Tugi- ja liikumisaparaadi haigused – artroosid, osteokondroosid, lülisamba kõhrketaste väljasopistumised

    Neuroloogilised häired – migreenid, entsefalopaatiad, radikuliidid, neuriidid

    Naistehaigused – tsüstid, emakamüoomid, endometrioos, liitelised protsessid, viljatus, menstruatsioonitsükli häired, klimakteerium

    Kõrgvererõhutõbi, soontedüstooniad, südame isheemiatõbi, infarkti ja insuldi ennetamine

    Tselluliidi ja varikoosi kõrvaldamisel ning ainevahetuse taastamisel

    Või:

    ühtlasi puhastab see veresooni kolesteroolist,

    Või:

    Kaaniravi kasutatakse tänapäeval järgmiste haiguste korral : hüpertoonia, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, glaukoom, silma siserõhu tõus, migreen, eesnäärmehaigused ja potentsi probleemid, üleminekuea vaevused naistel, närvisüsteemi haigused, liigespõletikud, radikuliit, samuti kosmeetilises kirurgias ja traumatoloogias [mrtn: see osa vastab siis enamvähem tõele]. Kaaniravi abil on võimalik tugevdada immunsussüsteemi.

    Paar teaduslikult põhjendatud toimimispunkti on, aga sellest tehakse pseudoteaduslik järeldus, et toime on ülilaia profiiliga. Seetõttu jään vähemalt esialgu selle juurde, et neis tervishoiuasutustes ja spades pakutav kaaniravi on kahtlane.

    Nõelravi kohta, et pole mingit vahet, kas nõel torgatakse spetsiaalsetesse punktidesse “meridiaanidel” või suvaliselt. Mõningane valu vaigistav efekt sel tõesti on, kuid valu on ääretult subjektiivne asi ja allub väga hästi platseeboefektidele. Nõelravi on pigem rituaalne tegevus umbes nagu homöopaatide veeraputamine või šamaani trummipõristamine. Meeleolu võib sellest paremaks muutuda, aga tõsisest haigusest paranemine eeldab enamat kui hea tuju.

  6. väljendab üleüldist tasakaalutut postmodernsesse humanitaariasse kaldumist ja vähest arusaamist maailma toimimisest.

    Ma olen hetkeks kriitiliselt vaenulik artikli autori enda suhtes.

    Säärane väljaütlemine näitab ise teatud irratsionaalset ja vaenuliku suhtumist humanitaariasse kui teadusesse ja postmodernismi kui üpris objektiivsetel ajaloolistel põhjustel tekkinud mõttevoolu (või mõttevoolude paljususse).

    Ma ei tea küll mida autor mõistab postmodernse humanitaaria all, kuid ma võin kinnitada, et see nähtus, mis on välja kasvanud kultuuriliste ja ühiskondlike absoluutide kriitikast ei ole kunagi pretendeerinud olema bioloogiateaduste epistemoloogiline alus.

    Samas, kui keegi on endale konstrueerinud mingi pejoratiivse vulgaarhumanitaaria (ja postmodernismi), mis on vist ka (arvatud) naisteajakirjade aluseks, ei ole see ju sisuliselt mitte midagi muud kui too-sama ignorantsus, mida autor selle pseudomeditsiini juures kritiseerib.

  7. Kriitika teretulnud, mina, kuid kinnitan, et ma ei suhtu üksiti võttes postmodernismi, humanitaariasse (humanitaarteadustesse), kaksiti võttes postmodernsesse humanitaariasse (humanitaarteadustesse) vaenulikult. Kui sa seda vaenu näed, siis palun näita, kus seda näed.

    Mu kriitikanool oli suunatud tasakaalutu kaldumise pihta. Ja selle pihta, et see kaldumine juba pretendeerib maailma tõlgendama seal, kus loodusteadused vaieldamatut edu on saavutanud. Ja nüüd ka selle pihta, et esialgne absoluutide kriitika on osaliselt pretendeerimas bioloogiateaduste epistemoloogiliseks aluseks. Nimelt on neil tasakaalutult postmodernsesse vulgaarhumanitaariasse kaldujatel veel üks “absoluut” ehk vaenlane võidelda – teadus ise. Või pigem nende vulgaararusaam teadusest kui rõhuvast ja ennastõigustavast institutsioonist.

    Just selle kaudu põhjendatakse osades riikides näiteks homöopaatia ja teiste uskumusravitsemiste katmist riikliku ravikindlustuse varadest. Just sellelt aluselt põhjendavad parateadlased ja kreatsionistid teadusparadigma muutmise vajadust, et nende lemmikudujutt teaduse alla hakkaks mahtuma.

    Kui kedagi vulgaarsuses süüdistada, siis ikka neid parateadlasi, homöopaate, kreatsioniste, astrolooge, transtsendentaalse meditatsiooni gurusid, usuärikaid ja muid selliseid. Ja isegi päris (loodus)teadlasi, kes oma akadeemilist autoriteeti mängu pannes umbluud ajavad.

  8. Nõelravi puhul on pigem see küsimus, et nõelravi tuleks käsitleda füsioteraapiana. Teatud määral puhas keeleprobleem – räägitakse ju ravivõimlemisest ka ning keegi ei ilgu.

  9. mina:

    Ma ei tea küll mida autor mõistab postmodernse humanitaaria all, kuid ma võin kinnitada, et see nähtus, mis on välja kasvanud kultuuriliste ja ühiskondlike absoluutide kriitikast ei ole kunagi pretendeerinud olema bioloogiateaduste epistemoloogiline alus.

    Jutu natuke teemast kaugenemist mõningase süütundega võimendades väidan, et on küll pretendeerinud. Puutun harva, aga regulaarselt kokku mõtisklustega bioloogia ja filosoofia piirimailt. Ise “puhta” bioloogina võtan üldistada, et loodusteadlased võtavad filosoofilisi keerutusi vastu sõbralikult täpselt seni, kuni Su väide kehtib, ja lähevad üsna turri, kui kirjandusloolased asuvad loodusseadusi postmodernismi vaimus kaasajastama. Viimast tegevust eluteaduse piirides kutsutakse biosemiootikaks.

  10. Kaugele on jäänud need ajad, kui Archimedese maksiim “Matemaatika juurde pole ka kuningatel lihtsamat teed” ühiskonnas üldist aktsepteerimist leidis. :-(

  11. Ma ütleks siin sotsiaalteadlasena, et jah, ei mõista humanitaarteadlased ja sotsiaalteadlased tihti reaalteadust ja vastupidi. Ma kaklen pidevalt reaalteadlastega, kes ei saa aru, et politoloogias on ka teatud süsteemid ja valemid ja “asjad, mis mul praegu pähe tulid” ei kvalifitseeru mingi teadusliku mõtte alla. Ja et näiteks küsitluse koostamine ei ole lihtsalt suvaliste küsimuste küsimine. Ma ei mõista näiteks kõike humanitaarteadusest ka.

    Üldiselt on see vastastikkune togimine äärmiselt nõme. Olen nõus “mina’ga,” et Martini esialgne sõnastus oli nigel. Aga ma ei usu, et sellega väga halba mõeldi. Samas, kirjalikku väljendusoskust ka õpitakse, et ei oleks mitmetimõistmisi. See on ka omamoodi “teadus.”

  12. Ingmar kirjutas:

    Oled Sa kaaniteraapia äramärkimises päris kindel? Muteada pole kaanid meditsiinis päris mõttetud, neid kasutatakse lokaalselt vererõhu alandamiseks ja ee.. miski… umbes hüübivuse vähendamiseks, kuigi meditsiinivõhikuna on mul raskusi selle põhjendamisega.

    Üldine tähelepanek on niisugune, et kõik teadaolevad elusverest toituvad olevused rakendavad mingisuguseid võtteid verehüübe pärsimiseks. Konkreetsed võtted ja nende toimemehhanismid erinevad aga vähemalt sama palju, kui veretoidulised olevused ise, vampiirnahkhiirest ja puugist kaanini.

    Apteegikaani kontekstis on põhiline hüübimist takistav kemikaal hirudiin — mis, muide, ise on kaani ladinakeelse nimetuse Hirudo medicinalis järgi nime saanud. Hüübimisprotsessi oluline osa on fibrinogeeni lagunemine fibriiniks, mis seepeale omakorda polümeriseerub, moodustades tahke “käsna”, mis koos läheduses oleva (orgaanilise) materjaliga saab trombiks. Fibrinogeeni sellist lagunemist vahendab trombiiniks hüütav ensüüm, hirudiinil on aga trombiini niisugust toimet tugevalt pärsiv toime.

  13. Head inimesed, absoluutselt pole vahet, kas udujuttu aetakse postmodernsest humanitaariast või kvantmehaanikast lähtudes, sest udujutt jääb udujutuks. Veelahe ei jookse mitte täppis- ja sotsiaal-humanitaarteaduste vahelt, vaid teadusliku meetodi järjepideva rakendamise-mitterakendamise vahelt.

    Praegu nimetasin “tasakaalutut postmodernsesse humanitaariasse kaldumist”, teises kohas saavad jälle kvantmüstikud, kes “teadvusvälju”, telepaatiat ja maailma rahu kvantfüüsikaga seletada üritavad; astroloogid, kes astronoomia saavutusi oma rahavankri ette rakendavad; homöopaadid, kes uusi ulmelisi füüsikalis-keemilisi omadusi postuleerivad; keemikutest vitamiinipressijad, kes müüvad kaupa, millest tõendatult enamus juhtudel miskit kasu pole jne.

    Vist igas valdkonnas on suurem hulk tublisid ja aktiivseid toimetajaid, veidi konservatiivseid ja ettevaatlikke tagasihoidjaid, natuke edumeelseid ja uuenduslikke entusiaste ning mõned liiga kriitikavabad ja maast lahti udutajad. Kahjuks vist ka teadlikke petiseid. Ja pole ka humanitaarteadused sellest patust priid.

    Hea ja lõbus lugemine sellel teemal:
    How Mumbo-jumbo Conquered the World: A Short History of Modern Delusions, Francis Wheen
    (mul on see soomekeelsena kusagil olemas)

    See selleks, kuid ravielektroforees tundub ka kuidagi “huvitav” asi olevat. Elektroforees on iseenesest täiesti teaduslik termin ja väga praktiline nähtus ainete analüüsimisel (sh meditsiinialaste uuringute juures), aga kuidas sellest ravimeetod sai, pole veel teada. Pakun välja uue(?) meetodi: raviosmoos.

  14. kõrvaküünlad sobivad kõrvavaigu eemaldamiseks väga hästi. Mis on siin pistmist posimisega? Või ravivad nad nende küünaldega veel haigusi ka? Pistad ühe otsa kõrva, paned teise otsa põlema, põleb teatud jooneni, põledes “imeb” vaigu kõrvast välja. Muidugi on odavamaid ja lihtsamaid meetodeid vaigu eemaldamiseks, aga kallimaid on ka.

  15. Õudne, ma seni ei teanud, et sellised asjad olemaski on… Pean vist edaspidi siin selle paiga lugemisest hoiduma :s

  16. Aituma, dig, täpsustamast. Mõtlesin ülal kirjutades (aga pean tõdema, et ei öelnud – kirjanduslik väljendusoskus vedas katastroofiliselt alt), et ma ei suuda hästi põhjendada, miks vere hüübivuse vähendamine üldse (ja konkreetsel kaani abil) kasulik võiks olla. Üht kui teist mõistlikku põhjust oskan küll umbes ette kujutada, kaani meditsiinilist tarvitamist ei kipu ma kritiseerima teps mitte. Kaaniteraapia kui asi iseeneses kõlab vähemalt veidi “100% looduslik ravi, ohutu ja ülivõimas” ehk siis eelmise jutu teema moodi küll, aga mistahes südame-veresoonkonnahaiguse ravis kasutatuna ma kaani pakkujat põhjalikuma info puudumisel risti lööma ei kiirustaks.

  17. Homöopaatiline võimlemine kõlab väga ahvatlevalt. Kui homöopaatiline ravim on segu, mis ei sisalda grammigi toimeainet, siis homöopaatiline võimlemine tähendab ilmselt liikumatult diivanil lesimist. Sobib, selle ma võtan :)

  18. Märgiga ‡ olen tähistanud mulle kahtlaselt tunduvad teenused

    Kuldsed sõnad, mille üle tasuks skeptikutel mõtiskleda:

    Konstruktiivne kriitika on alati kasulik, aga põhimõtteline opositsioon pigem naeruvääristab inimest ja seab tema vaimse tervise mõningase kahtluse alla…

  19. Kusjuures ma sain lapsena nõelravi ja mõjus. Iseasi, kas see töötas nii nagu (paljud9 nõelraviarstid seda kirjeldavad, kuid omal kombel kindlasti töötas.

    Muusika-alal (pillimängijad) on paljud tuttavad seda kasutanud lihaspingete või mitmesuguste närvivalude teraapias.

  20. Paar teaduslikult põhjendatud toimimispunkti on, aga sellest tehakse pseudoteaduslik järeldus, et toime on ülilaia profiiliga. Seetõttu jään vähemalt esialgu selle juurde……………………………………………………………

    Küsimus: mis haridus Martin Vällikul on?
    Vastus:
    Naised Saunas Rääkisid Ülikooli diletandi diplom.

    Martin, kullake, ära enam võta sõna, su rumalused ajavad lausa sügelema.

  21. “Ise küsin, ise vastan” õhtu?

    Sügelemisest rääkides, ma vist mõtlesin kaanile veel ühe kasutusviisi välja.

  22. Küsimus: mis haridus Martin Vällikul on?

    Mul ülemus kunagi ütles, et ta pole zooloog ega piloot aga kui keegi seletab, et sead lendavad, siis ta ei usu seda.

    Udujutu mitte uskumiseks pole vaja haridust, vaid natuke tervet mõistust, mis käsib tundmatut infot kontrollida.

    Tänapäeva neti ja telefoniajastul pole see kuigi keeruline ja isegi 8 kl haridusega rullnokk teab et haininaga bemm tuleb enne ostmist töökotta viia mitte müügimehe mesijuttu kuulata.

  23. Martin kirjutas:

    Head inimesed, absoluutselt pole vahet, kas udujuttu aetakse postmodernsest humanitaariast või kvantmehaanikast lähtudes, sest udujutt jääb udujutuks. Veelahe ei jookse mitte täppis- ja sotsiaal-humanitaarteaduste vahelt, vaid teadusliku meetodi järjepideva rakendamise-mitterakendamise vahelt.

    Reaalteadustes on tõde üldiselt olemas ja seda saab enamasti katse või vaatlusega välja selgitada. Kui ka teoreetiliselt tõde välja selgitada ei õnnestu, on reaalteadlase jaoks tegemist mitteteadusega, mis tegelemist ei vääri. Reaalteadlaste põhiline tegevus on tolle tõe väljaselgitamine, mõõtmisvea piires, ja seejärel mõõtmisvea asümptootiline nullile lähendamine.

    Humanitaarteadustes tõde üldiselt ei ole. Sellepärast tegelevad humanitaarteadused eeskätt vaidlemisega, peavad oluliseks objektiivse tõe olematuse puudumist ning vaatavad viltu nondele, kes arvavad, et nende nägemus õigest viisist majade värviskeemist või õigest pärimisseadusest on parem, kui mõni teine majade värviskeem või pärimisseadus. Natuke on küll humanitaarteadlased nõus relatiivset paremust tunnistama — näiteks on enamik tänapäevaseid läänemaiseid pärimisseaduse-asjatundjaid nähtavasti nõus, et pärimisseadus, mis kadunukese varanduse õiget omanikku loosiga määrab, ei ole just suurem asi.

    Paljud inimesed arvavad, et reaalteadused on rasked, aga humanitaarteadused lihtsad, ja lähevad niisugusel kaalutlusel pigem humanitaarteadusi õppima. Mõnede jaoks võib-olla ongi nii lihtsam. Selle tagajärjel omandavad paljud inimesed humanitaarteadustele omase uurimismeetodi ja hoiakud — ja võivad reaalteaduste uurimismeetodile ebapiisavat tähelepanu pöörata.

    Probleem tekib sel hetkel, kui humanitaarharidusega inimene, kes postmodernistliku filosoofia mõjul objektiivsesse tõesse ei usu, üritab seda mitteuskumist rakendada reaalteaduse peale. Tulemuseks on midagi solipsismi taolist. Reaalharidusega inimesed on niisuguseid probleeme korduvalt nähes tähele pannud, et nende allikaks peaaegu alati humanitaarharidusega inimesed on, ja empiiriliselt loonud seose humanitaarhariduse ja reaalteaduse mittemõistmise vahel.

  24. Ingmar kirjutas:

    Aituma, dig, täpsustamast. Mõtlesin ülal kirjutades (aga pean tõdema, et ei öelnud – kirjanduslik väljendusoskus vedas katastroofiliselt alt), et ma ei suuda hästi põhjendada, miks vere hüübivuse vähendamine üldse (ja konkreetsel kaani abil) kasulik võiks olla.

    On haiguseid ja haiguslikke seisundeid, mil patsienti ähvardab vere liigse hüübimise risk. Nii näiteks on tähele pandud, et pärast südameatakki on patsiendil suurem risk veresoonesiseste trombide tekkeks, need aga omakorda võivad viia nekroosile — nekroos elutähtsates organites aga patsiendi surmani. Tromb südames omakorda on riskifaktor südameataki kordumiseks. Nonde seisundite leevendamiseks kasutataksegi antikoagulante.

    Kaani tunti lihtsalt varem, kui varfariini ja isegi hepariini. (Hepariin on muidu üks vanemaid tänapäevaseid farmakone.) Samuti ei ole, AFAIK, hirudiinil täheldatud teratogeenseid mõjusid — varfariini rasedatel kasutada ei saa.

  25. Aga mis keskaja suunas tagasi liikumisse puutub, siis tänapäeva pärismeditsiin eriti kaane ei kasuta küll. Nii sünteetiline hirudiin kui kaanifarmides produtseeritud hirudiin on antikoagulandina pruukimiseks piisavalt töökõlbulikud.

    Kaane kasutatakse tänapäeval eeskätt kontekstides, kus nende psühholoogiline mõju otsesest füsioloogilisest toimest olulisem on. Üks külg on kaanihammustuse suhteline valutus süstlatorkega võrreldes. Teiseks on tähele pandud, et mõnikord leevendab patsiendi subjektiivseid vaevusi võimalus kaaniga suhelda. Kuna kaanid kunagi vahele ei räägi, on nad head kuulajad. Ja kolmandaks rakendatakse kaane sageli kosmeetilises meditsiinis, mis, teadagi, pärismeditsiini ja soolapuhumise vahepeal eluneb.

    Aga keskajal oli kaanide kõige populaarsem kasutusala aadrilaskmine. Tänapäeval seda enam meditsiiniliseks toiminguks ei peeta.

  26. Ilus näide, dig. Ainult, kui palju see majade värviskeemi valimine humanitaarteadus on? Või õigemini, äkki on ka sellel tegelikult põhjalik teadus taga? Kontrollkatsed inimestega, jälgimaks, kuidas erinevad inimesed erinevatele värvitoonidele reageerivad. Elektroodid peas ja targad aparaadid ajulained või midagi mõõtmas ja puha. Statistilised uuringud erinevate värvide mõjust. Jne jne.

    Sina jällegi teed reaalharidusega inimesele nii omase vea ja kannad humanitaarteadused maha kui mõttetu mula ajamise. Teadmata sealjuures, et vaatlused, eksperimendid, katsed, tulemuste kontrollid ja topeltkontrollid ja muu selline on ka humanitaarteadustes täitsa olemas ja näiteks matemaatika, mida minu teinepool kasutab oma humanitaarteaduste doki kribamiseks ajab mul pea valutama. Ja muideks, teoreetiline füüsika ja muud sellised on reaalteaduses samuti kahtlased asjad, mida täpselt kontrollida ei saa ja oletusi on ka seal küll ja küll.

    Lihtsalt on natuke rumal komme kohe, kui mingit woo-woo asja nähakse, sellele millegipärast humanitaari silt külge panna. Küllap jahh, humanitaar võib vast kergemini “ära pöörata”, kuid ega reaalid ka mingid pühad loomad pole, kellele lollid mõtted külge ei hakka.

    Ja tegelikult- reaal ja humanitaar täiendavad teineteist suurepäraselt ning selle asemel, et teineteisele mürgiseid vihjeid teha, võiks pigem koos soolapuhujate suhtes midagi ette võtta, eks?

  27. Reaalteadustes on tõde üldiselt olemas ja seda saab enamasti katse või vaatlusega välja selgitada. Kui ka teoreetiliselt tõde välja selgitada ei õnnestu, on reaalteadlase jaoks tegemist mitteteadusega, mis tegelemist ei vääri. Reaalteadlaste põhiline tegevus on tolle tõe väljaselgitamine, mõõtmisvea piires, ja seejärel mõõtmisvea asümptootiline nullile lähendamine.

    Ja raiutakse edasi puust rauaga kivist vett.

    Ma ei tea, mis reaalteadusi sina õpid, aga viimane kord, kui keegi tõsiselt võetav inimene defineeris reaalteadusi kui mingi vaatlusele objektiivselt eelneva empiirilise objekti toomist inimese kui Tabula Rasa sisse, oli arvatavasti njuutonliku füüsika viimaste hingetõmmete ajal. See oli aeg, mil usuti sellese, et nii füüsikaline, psühholoogiline, kui ka kollektiivne maailm koosnes atomaarsetest-diskreetsetest determineeritavas strukturaalses seoses olevatest elementidest, mis eksisteerivad kuidagi objektiivses olemuses, ning meil oleks vaja lihtsalt selle tõelise olemuseni jõuda, ning selle tõelise olemuseni jõudmiseks on olemas vaatleja-induktiivne meetod.

    Juba üle poole sajandi on möödas, mil teiste seas Popper säärasele verifikatsiooniprintsiipi ja essentsialismi propageerivale mõttesuunale omalt poolt jalaga munadesse andis.

    Kuna käimas on hiline õhtutund ning mul on veel muid asju kirjutada, siis annan omalt poolt soovitusliku viite.

    Popper, Karl “Conjuctures and Refutations”, peatükk 3 “Three views concerning human knowledge”, minu väljaandes (1996) lk 97-119.

    Saaks ehk siinsest arutlusest/vaidlusest välja argumendid, millele “reaalteadused” ammu-ammu ise oma arenguga matsu andsid. Polegi vaja selleks lugeda postmodernistlikke humanitaarjobusid.

  28. Arst ravib, loodus tervendab.
    Medicus curat, natura sanat.

    Iidsetest aegadest saadik tuntud ja teatud ladina tõde.

    Seega on alust v’iteks, et siinses arvamuses ja kommentaarides aetakse segi mõisted ravima ja tervendama ning tervenema.

    Kui arst kasutab teaduslikke meetodeid, siis ta ravib.

    Kui loodus ise annab abi, siis inimene terveneb.

    Kui keegi vahendab looduse informatsiooni ja võimalusi, siis ta aitab inimesel terveneda. Ehk võik öelda, et tervendab looduse abiga.

    Nii arenenud riikides kui Eestis on hakanud teadusliku ravimise kõrval levima naturopaatia meetodid, so tervenemise meetodid looduse toel. Ja see on ainult tervitatav.

    Tänud selle tegijatele!

    Klassikaline teaduslik meditsiin on oma ainuvalitsemise lõpetanud. See ei toimi enamusel juhtude. Aitab vaid hädaolukorras.

    See on seotud Maa järjest kiireneva tõusuga uutesse arengudimensioonidesse. Pole inimene see, kes siinkohal jala või sule pidurile planeet Maa arengukiirendust peatada saab.

    Peatage areng, ma tahan maha astuda – olete hiljaks jäänud selle sooviga. Nüüd on tervendamismeetodid eelistatud teduslike meetodite ees. Aeg on selline.

  29. Jüri ütles:

    Udujutu mitte uskumiseks pole vaja haridust, vaid natuke tervet mõistust, mis käsib tundmatut infot kontrollida.

    Lisaks sellele on enamus neist asjadest, mida inimestele pähe määritakse, ümber lükatav keskkooli haridusega (eeldusel, et inimene mäletab midagi ja et see haridus ikka oli korralik). Ma ei pea olema ülikoolis meditsiini õppinud, et teada, et maksa ei ravita välispidiselt käte vehkimisega. Ja kogu see jutt “minu teadus on parem kui sinu teadus” on ikka suht suvaline lõugade lõksutamine, mille võiks ära jätta.

    Muuseas, seda polnud märgitud vastava märgiga, aga Tai massaažil ei ole minu teada ka mingeid raviomadusi. Vähemalt ta ei tee seda, mis massaaži eesmärk on – lihaspinge vähendamine ning seeläbi valu ära võtmine. Labane näide, aga minul ja ühel neiul olid mõlemal seljavalud. Mina läksin ühte salongi massööri juurde (paberitega), tema Tai massaaži. Mulle ütles massöör, et ta teeb endast parima, aga kui valu ära ei lähe, peab minema arsti juurde. Tai massöör ütles, et tema teeb kindlasti asja korda. Reaalsus oli see, et mina sain selja korda, teine neiu ei saanud. Saatsime ta siis ka päris massööri juurde, sai probleemist lahti. Seega minu tagasihoidlik arvamus on, et see Tai massaaž on umbes sama, mis sõber teeb niisama enesetunde parandamiseks…

  30. hjarg kirjutas:

    Ilus näide, dig. Ainult, kui palju see majade värviskeemi valimine humanitaarteadus on? Või õigemini, äkki on ka sellel tegelikult põhjalik teadus taga? Kontrollkatsed inimestega, jälgimaks, kuidas erinevad inimesed erinevatele värvitoonidele reageerivad. Elektroodid peas ja targad aparaadid ajulained või midagi mõõtmas ja puha. Statistilised uuringud erinevate värvide mõjust. Jne jne.

    Tõepoolest, mitmed humanitaarteadused on aja jooksul — teaduse vahendite arenedes — saanud osaliselt või täielikult reaalteadusteks. Kunagi oli näiteks tohterdamisteadus. Tänapäeval on sisuline osa sellest saanud meditsiiniks ja humanitaarosa nurgaarstluseks. ;-)

    Mina ootan juba pikemat aega, et keegi võtaks kätte ja asuks õigusteaduse objekte — seadusi — kvantitatiivsete vahenditega süvitsi uurima. Aga ilmselt läheb sellega veel aega.

    Samas, praegu teadaoleva põhjal on hulka teadmisvaldkondi, mis ongi suuresti subjektiivsed. Ja see, missugune värviskeem on ilus, paistab nende hulka kuuluvat — nagu ka see, missugune muusikapala on ilus.

    Sina jällegi teed reaalharidusega inimesele nii omase vea ja kannad humanitaarteadused maha kui mõttetu mula ajamise.

    Ei sugugi. Mõttetut pseudoteaduslikku mula ajavad ainult eksinud ja oma kohta mitte leidnud humanitaarteadlased; päris humanitaarteadlased tegelevad aktiivselt tõsiste — isegi, kui need mõningat subjektiivset esteetilist komponenti sisaldavad — tegevustega.

  31. Keegi “mina” kirjutas:

    Ma ei tea, mis reaalteadusi sina õpid, aga viimane kord, kui keegi tõsiselt võetav inimene defineeris reaalteadusi kui mingi vaatlusele objektiivselt eelneva empiirilise objekti toomist inimese kui Tabula Rasa sisse, oli arvatavasti njuutonliku füüsika viimaste hingetõmmete ajal. See oli aeg, mil usuti sellese, et nii füüsikaline, psühholoogiline, kui ka kollektiivne maailm koosnes atomaarsetest-diskreetsetest determineeritavas strukturaalses seoses olevatest elementidest, mis eksisteerivad kuidagi objektiivses olemuses, ning meil oleks vaja lihtsalt selle tõelise olemuseni jõuda, ning selle tõelise olemuseni jõudmiseks on olemas vaatleja-induktiivne meetod.

    Lugupeetud eksinud humanitaarteadlane, see on mõttetu mula.

  32. esiteks – sotsiaalteadused ei ole humanitaarteadused, humanitaarteadused ei ole sotsiaalteadused!!! kallid täppisteadlased, raiuge see endale pähe.

    teiseks – catlyn – selle sinu tai massaaži jutuga kehtib sama viga, mida siin (ja mujal) ennegi tehtud on – sa otsustasid terve nähtuse (tai massaaž) üle ühe inimese põhjal.

    kogu see massaaživärk on halvasti reguleeritud eestis, sisuliselt võiks sa ka mingi massaažitoa lahti teha kasvõi hommepäev. kui konkreetne tai massöör (ma üldse ei saa aru, miks seda massaažiks nimetatakse, aga see selleks) oli mingil ühel suvaliselt ‘tai massaaži sissejuhataval kursusel’ käinud ja muidu jobu, kes ei taipa, et päris mitme seljavea juures ei tohi sellist inimese väänamist üldse teha (aga seda õpetatakse tai massaaži põhikursusel alles ka, eksole), siis tähendabki see seda, et konkreetne inimene oli loll ja harimatu.

    igal ravimis- või hooldus- vms viisil on oma näidustused, mille jaoks asi sobib paremini ja halvemini. ju. kui mingi asi on eriti hea näiteks peavalu vastu, ma ei kuuluta mingit meetodit soolapuhumiseks, kui see mu suure varba sissekasvanud küünt ei ravi. aga samas, ehk täppisteaduse alla selline lähenemine kuulub, muidugi.

    kolmandaks – martin, mis hea pärast sa aroomimassaaži ‘kahtlase’ asja alla oled pannud? ehk on siin midagi, mida sina tead ja mina ei tea (ilma irooniata küsin), aga nii palju kui mina isiklikult olen seda saanud (erinevatelt tegijatelt), on see täiesti harilik klassikaline massaaž, lihtsalt et aroomiõlidega… ja harilik massaaž on mittekahtlane ju sinu arvates? kui mulle mingid lõhnad meeldivad ja need mu enesetunde heaks teevad ja keegi tahab seda lisaboonust pakkuda, siis on see automaatselt posimine? aroome on alati valitud ka puhtalt selle järgi, mida mina tahan sinna sisse.

    (taastus)ravi peab kindlasti välja nägema steriilne, seda peab tegema kivinäoga tõsiselt ja üldse ei tohi seal emotsionaalseid boonuseid juures olla?

    on sel lähenemisel ka mingi TÄPPISteaduslik põhjendus olemas?

  33. catlyn kirjutas:

    Muuseas, seda polnud märgitud vastava märgiga, aga Tai massaažil ei ole minu teada ka mingeid raviomadusi.

    Noid märkimata asju on teisigi, näiteks “laserravi” ilma kontekstita ei tähenda ilmselt midagi meditsiiniliselt mõistlikku. Pärismeditsiinis rakendatakse lasereid mitmete ravitoimingute jaoks, keratoomiast kuni tätoveeringute eemaldamise ja vaginoplastiani välja, aga ühtki neist ei hüüta kontekstitult “laserraviks”.

    Muide, pärismeditsiinis rakendatakse hulgaliselt ka magneteid. Magnetresonantstomograafiast on tänapäeval kõik kuulnud, aga ka hambaarsti puuri mootoris elunevad tänapäeval tavaliselt magnetvälja kasutades töötavad elektrimootorid. Sellegipoolest on kontekstitu “magnetdiagnostika” “magnetravi” — ja isegi “hambavalu magnetravi” — üldjuhul ilmne märk pseudoteadusest.

    Ma arvan, et Martin on märke juurde pannes lihtsalt ettevaatlikult konservatiivne olnud.c

  34. Mina ootan juba pikemat aega, et keegi võtaks kätte ja asuks õigusteaduse objekte — seadusi — kvantitatiivsete vahenditega süvitsi uurima. Aga ilmselt läheb sellega veel aega.

    Õiguse sotsioloogia, väga tükk aega olemas juba.

  35. Hjarg ütles:

    ega reaalid ka mingid pühad loomad pole, kellele lollid mõtted külge ei hakka

    Jah, eks ta kahjuks tõsi ole. Vaadake seda kurba lugu, mis hetkel internetis nii meeletuid laineid lööb, et tädi pääses isegi viimase Time Magazine-i 100 mõjukama indiviidi nimistusse. Kusjuures tema esinemise mõjukuse aluseks on minu tagasihoidliku hinnangu alusel ainult seesama fakt, et ta ennast esimese asjaga tõsiseks erialateadlaseks identifitseerib (pluss muidugi teatud kaastundefaktor insuldi läbi elanud inimese vastu). Vastasel juhul oleks see lihtsalt üks järjekordne ja tavaline njuueidzh kräpp… Kusjuures tema vasaku ja parema ajupoolkera “teadus” ei kannata muidugi mingit kriitikat.

    http://www.ted.com/talks/view/id/229

  36. Massaažidega on seis tõesti veidi segane. Massaaž ise mumeelest täitsa tarviline tegevus, aga kas need igasugused eesliited midagi tähendavad, pole enam nii kindel ja seetõttu mu ebajärjepidevus aroomimassaaži ja Tai massaaži puhul.

    Aroomimasaaži märkisin kahtlaste sekka seepärast, et selle viljelejad väidavad näiteks selliseid asju:

    Aroomimassaaž stimuleerib organismi võimet ise ravida. Massaaži käigus kudede hapniku ja toitainete varustus paraneb. Intensiivistub vere- ja lümfiringe. Eemalduvad jääkained ning naha pinnalt surnud rakud.

    Eeterliku õli oskusliku valikuga saab aroomimassaažiga leevendada stressi, tselluliiti, lihaspingeid ja –valusid.

    Immuunsüsteemi tugevdavad eeterlikud õlid püsivad inimese organismis kuni 72 tundi, noorendades kudesid ja parandades naha elastsust.

    Näidustused:
    Lihaspinged
    Väsimus
    Stress
    Masendus
    Peavalu
    Menstruatsiooni häired
    Veenilaiendid
    Aeglane vere- ja lümfiringlus
    Madal ja kõrge vererõhk
    Ainevahetuse häired
    Tselluliit

    Osad näidustused on üleüldised massaažile omased näidustused, aga väited, et aroomid imuunsüsteemi tugevdavad või üldmassaaži kuidagi erilisel moel võimendaksid, ei pea paika.

  37. Mina ootan juba pikemat aega, et keegi võtaks kätte ja asuks õigusteaduse objekte — seadusi — kvantitatiivsete vahenditega süvitsi uurima. Aga ilmselt läheb sellega veel aega.

    Õigus-sotsioloogiad on olnud olemas juba üle saja aasta. Kvantitatiivsete ja/või positivistlike lähenemiste pankrott toimus ka täiesti selgetel põhjustel juba mitmekümneid aastaid tagasi, eriti kui me räägime sotsiaalteadustest. Muidugi kommentaator dig’i võimetus teha vahet sotsiaal- ja humanitaarteadustel või üldse äärmiselt puudulikud teaduse teadusloo alalt, on pöördvõrdelises seoses tema sõnakuse ning enesekindlusega.

    Ühelt poolt on selline positsioon, kus ise-enese rumalust ning/ehk eelarvamusi peetakse maailma tõeliseks omaduseks kahjuks liigagi levinud – säärane distsiplinaarne kanapimedus või isegi elitism on suhteliselt tihe nähtus. Mul oli alles ühe CERN’i füüsikuga mõni aeg tagas vaidlus, kus too püüdis mulle selgeks teha, et see, mida tema defineerib ühiskonnateadustes tähtsaks, ongi tähtis.

    Säärase mõtlemise peal ka positivistlikud suunad kokku jooksidki. Usk, et uurimisobjekt on selline, nagu kasutatav mudel on ise-enesest see, mida inglise keeles kutsutakse “fallacy”. Maailma omadused pole kasutatava mudeli omadused –kasutatav mudel peab ise kohandama ennast kirjeldavale maailmale – mitte vastupidi. Nn Matemaatiliste reaalteaduste positsioonilt on Nobeli preemia laureaat Eugene Wigner kirjutanud väga mõtlemapaneva essee „Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes”. (Akadeemia 7/2007). Kusjuures vaidlus sellel teemal käib tänaseni edasi, alles paar aastat tagasi avaldati järjekordne üllitis sellel teemal Current Science 2005. aasta veebruarinubris.

    Kuid et illustreerida raskusi üleüldse inimese ja inimühiskonna mõistmisel “rigorous science”‘na, kujutage näiteks ette, et inimühiskond ei funktsioneeri nagu kausaalne ja selge determineeritud struktuur vaid pigem kui avatud ennastkorrastav mittelineaarne “süsteem”, mille kõik agendid on samuti eneseteadlikud ning pidevas reflektsiooniprotsessis maailma ning endaga(sic!). Süsteem, kus me ühelt poolt ei saa rääkida tagasipööratavusest, ennustatavusest, struktureeritavusest kuigi teisalt eksisteerib see siiski pidevas ja/kuid muutuvas tasakaaluolekus. Mikro- ja makrotasandite, struktuuri ja agentsuse kui operatiivsete kontseptide vahele mahub kujundlikult öeldes terve armee igasuguseid muid (analüüsi)komplekse, tasakaaluseisundeid ja eksisteerimisloogikaid.

    Kui ka kolme keha probleem (n-keha probleem) on siiani lahendamata, siis mõtle, kui need kolm keha moodustaksid ühiskonna ja hakkaksid oma peas arutama selle üle, mida teine keha temast arvab. Kas see teeks nüüd uurimisobjekti (matemaatikale) kuidagi mugavamaks, kui too muutuks füüsiku vaate jaoks täiesti irratsionaalselt käituvaks?

    Lugupeetud eksinud humanitaarteadlane, see on mõttetu mula.

    Sina usud, et reaalteadused töötavad verifikatsiooniprintsiibil ja tegelevad maailmaga täpselt sellisena, nagu see on. Need, keda sina pead oma iidoliteks, ei usu seda (enam) isegi. Lihtne ja labane.

  38. Keegi “mina” kirjutas:

    Muidugi kommentaator dig’i võimetus teha vahet sotsiaal- ja humanitaarteadustel või üldse äärmiselt puudulikud teaduse teadusloo alalt, on pöördvõrdelises seoses tema sõnakuse ning enesekindlusega.

    Miks on täppisteaduste mõistmine kasulik? Et “matemaatilistes” solvangutes mitte piinlikke vigu teha! ;-)

  39. Muidugi kommentaator dig’i võimetus teha vahet sotsiaal- ja humanitaarteadustel, või üldse äärmiselt puudulikud teadmised teadusloo alalt, on pöördvõrdelises seoses tema sõnakuse ning enesekindlusega nendel teemadel.

    Ma eelistan kirjavigu sisulisele ignorantsusele ja vaimupimedusele 8)

  40. Keegi “tervenemine ja ravimine” kirjutas:

    Kui loodus ise annab abi …

    … vahendab looduse informatsiooni …

    Klassikaline teaduslik meditsiin on oma ainuvalitsemise lõpetanud. See ei toimi enamusel juhtude. Aitab vaid hädaolukorras.

    Jama. Jama. Ja veel jama.

  41. Kuigi ma ei tea mis asi see müstiline meridiaan on ja vaimudesse ma ka ei usu, kuid rääkides nõelravist, siis las rahvale jääb ta meelelahutus. Leiba tundub olevat kaasajal (veel) küllalt jätkuvat.

    Kvantitativsed-positivistlikud lähenemised on pankrotis kui totaalsed (või lausa religioossed) imerohud, mis pidid ka sots¬-, humanitaar-, filosoofiateadustest lõpuks selle “tõsise teaduse” tegema. Kahjuks (või õnneks) säärast võlujõudu neil ei olnud.

    Kaasajal on sellistel meetoditel ja modelleerimisstrateegiatel ka sotsiaalteadustes selgelt oma nišš olemas – mõnes distsipliinis rohkemal (majandus), mõnes vähemal (antropoloogia, etnoloogia) määral. Kui ma üksvahe meediaanalüüsis töötasin, ei saanud ka seal läbi statistiliste vahenditeta. Ainus, mida ma soovin näidata, on see, et tegu pole imerohuga. Kui ka füüsiline maailm miskipärast vastab mingile hulgale meie käsutuses olevatele matemaatilistele vahenditele (vahendeid on muidugi tohutult rohkem – nagu inimkeelega, saab ka matemaatikaga kirjeldada tohutut hulka mitte-eksisteerivaid maailmu).

  42. Mina on vist ülikoolis mölateadust õppinud. Laske mul arvata – Semiootik? Kunstiteadlane? Filosoof?
    Mina, väikeseks vihjeks sulle: kõike seda saab öelda ka eestikeelsete sõnadega ja paistab palju vähem eputav ja hoopis tõsiseltvõetavam välja. Üleolevus, ebaviisakus ja ülbus ei tohiks ka nagu harituse juurde kuuluda.
    Ahh jaa, samasugust tühja sõnaseadmisoskust evivad ka veiniasjatundjad…

  43. Tõesti, ma olen nõus, et ülbus ei tohiks harituse (ja ka hariduse) juurde kuuluda. Ühelt poolt on mul häbi, et ma pidin langema sellele tasemele, et vastata kommentaaridele, mis kõlavad sarnaselt sellele:

    Lugupeetud eksinud humanitaarteadlane, see on mõttetu mula.

    Ja teiselt poolt olen ma jälle keerulises positsioonis, et kuidas vastata järjekordsele ad hominem argumendile:

    Mina on vist ülikoolis mölateadust õppinud. Laske mul arvata – Semiootik? Kunstiteadlane? Filosoof?

    Ülbus ja eelarvamused teiste distsipliinide suunas on sarnaselt häbiväärsed – eriti, millele ma püüan osutada, kui need tulenevad täielikust huvipuudusest ja ignorantsusest, mille “parimaks” näiteks on siin dig”. Veel häbiväärsemad on need inimese suust, kes püüab tõestada, et ühe teaduse vahendid ühe asja uurimiseks on kuidagi ülimad ka teise asja uurimisel (millest nähtavasti jällegi see rääkija midagi ei tea ega tahagi teada). Ehk siis kui inimene pretendeerib teaduslikule diskussioonile rõhutades oma-enda rumalust.

    Skeptiku lehekülg püüab hajutada ühiskonnas vääruskumusi, mina olen võtnud omale praegu täiesti tänamatu ülesande hajutada teatud (vulgaar-reaalteadusliku?) skeptistismi vääruskumusi ja eelarvamusi teiste teaduste suhtes. Nimelt sotsiaal- ja humanitaarteaduste suhtes.

    Kuid milline sõna või väljend siis sind häirib?

    Verifikatsioon?
    Falsifikatsioon?
    Modelleerimine?
    Strateegiad?
    Epistemoloogia?
    Reflektsioon?
    Determineeritus?
    Mittelineaarne?
    Kausaalne?
    Mikro?
    Makro?
    Struktuursus?
    Agentsus?

    Äkki hoopis antropoloogia, etnoloogia või vaimupimedus?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga