Tühi teema
Pole küll eriti probleem olnud, aga aegajalt ilmub kommentaaridesse kommentaare, mis ei suhtle mitte kellegagi, on kopi-pastad või tühjust täis ohked. Või algab tõdemusega stiilis “ei osanud kuhugi panna, panen esimesse ettejuhtuvasse kohta”.
Kogunegu sellised kommentaarid siis siia. Tõstan siia varasemaid asju ja kui keegi arvab, et ta kangesti tahab midagi öelda, kuid ei leidnud pika otsimise peale teemakohast lugu (9. detsembril kokku 476), siis kirjuta siia.
Elumajad ehitatakse päikese abiga elektrijaamadeks
07. märts 2007 00:00
Tallinna tehnikaülikooli professor Jüri Krustok loob uut tehnoloogiat maailma alternatiivenergiaallikatest kõige kiiremini kasvava päikesepatareide tootmisele. Tallinna tehnikaülikooli professor Jüri Krustok loob uut tehnoloogiat maailma alternatiivenergiaallikatest kõige kiiremini kasvava päikesepatareide tootmisele.
Varsti toodavad elumajad tänu Eesti teadlaste tööle ja päikesepatareidest seinakattele ise suure osa elanike kasutatavast elektrienergiast.
Tallinna tehnikaülikooli teadlased lähenevad oma tööga Hollandi investorite tellimusel samm-sammult tehnoloogiale, mis võib tuua revolutsiooni päikesepatareide kasutamisse, kinnitab professor Jüri Krustok.
Euroopa Liit soovib mõnekümne aasta pärast toota kümnendiku elektrist päikeseenergiast. Tehnoloogilisi uuendusi oma arengumootoriks pidava Eesti elektrimajanduse arengukavast on päikeseenergeetika arendamine välja jäetud.
Samal ajal kasvab päikesepaneelide tootmine maailmas ligi 40 protsenti aastas.
Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.
Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas on juba rajanud oma maakodu nii, et ei maksa monopolistist Eesti Energiale mitte sentigi. Teatrimehe kogu elektrivarustus tuleb tuuleveskist ja päikesepatareidest.
Eesti Energia pidurdab
Kuid põlevkivienergeetikale keskendunud Eesti Energia pole kiiresti arenevast päikeseenergiatööstusest huvitatud. Põlevkivi ahju kühveldamisele keskendunud Eesti Energia peab päikesest energia tootmist liiga kulukaks, et sellest tõsiselt mõelda. “Päikeselisi päevi pole Eestis eriti palju ja päiksekiirte langemise nurk on ebasobivam kui ekvaatorile lähemal,” selgitab Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Raimo Pirksaar. “Praegu on päikeseelektri omahind endiselt oluliselt kõrgem kui kõikidest muudest taastuvaist energiaallikatest toodetud elektril ning suures mastaabis Eestis päikesepaneelidega elektrit toota pole veel majanduslikult otstarbekas.”
Päikeseenergiast olulisemaks peetakse investeeringut Jordaania põlevkivikaevandustesse, sest nii soovitakse ära kasutada Eestis juba tuttavaid ja läbiproovitud teadmisi.
Eesti Energia senise käitumise järgi hakkab meie elektrimonopol alternatiivenergiasse investeerima alles pärast seda, kui turule ilmub eraettevõtja, kes soovib seaduste toel müüa enda toodetud elektrit monopoli võrku. Niimoodi toimis Eesti Energia nii hüdroelektrijaamade kui ka tuulikute rajamisel.
Seni mastaapsemad päikeseenergia kasutamise projektid edenevad Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Sakslased tahavad päikesepaneelidega katta 100 000 ja ameeriklased isegi miljon katust.
Eesti hoiab päikeseenergia arendamisel tagasihoidlikku joont, sest väidetavalt paistab siia liiga vähe valgust. Arvatakse, et päikeseelektri tootmine võib mõne aja pärast olla konkurentsivõimeline vaid ekvaatorile lähemal Lõuna-Euroopas.
Kuid teatrimees Jalakas on juba praegu jätnud oma suvekodu majandades Eesti Energia pika ninaga. Ta rajas viis aastat tagasi omaenese tarkusest tuule ja päikese jõul töötava elektrisüsteemi, mis varustab ligi 200-ruutmeetrise maja viit elanikku toimetulemiseks piisava hulga elektriga.
Mullu suvel uuendas Jalakas oma energiasüsteemi, mis peaks nüüd pidama tõrgeteta vastu järgmised kümmekond aastat.
Kogu süsteemi maksumuseks kujunes ligi 200 000 krooni. Summa näib esmapilgul suur, kuid näiteks Eesti Energia küsib oma võrguga esmakordselt liituvatelt eramajaomanikelt kümneid tuhandeid kroone liitumistasu. Tõsine maksmine läheb aga lahti alles pärast liitumist.
Jalaka suvekodus jaguneb tuul ja päike energiaallikatena ligikaudu pooleks. Seni vähem kui aasta töötanud süsteemi täpne bilanss selgub eelolevaks suveks. Kõige raskemaks kujuneb elektriga varustamine veebruarikuus, kui Eestis valitseb kõige tuulevaiksem ja sombusem ilm. Veebruarikuus eelistab Jalakate pere sellepärast maakodule linnaelu.
Jalaka päikesepatareid kujutavad endast kombineeritud süsteemi. Ühe osa patareist moodustab erilise kattekihiga kaetud klaasplaat, mis toodab elektrit, teine osa on aga tundlikust metallist valmistatud veetoru, milles vesi päikese toimel soojeneb. Niimoodi pole vaja tavapäraselt kasutatavat pesuvett enam täiendavalt soojendada.
Teadlased peavad Krustoki sõnul Eesti ilma liiga sombuseks. Suurem osa päevi on vahelduva pilvisusega ning päikesepatareidele maksimaalset efektiivsust lubavat selget taevasina näeb harva. Sellepärast on otstarbekas kasutada päikest kõrvuti muude energiaallikatega.
Kuna Maa suhtes päike liigub, siis peab paneelide hulka ligi kaks korda suurendama, et saada igal ajal kätte maksimaalne kogus energiat. Samuti vajab päikeseenergia väga häid salvestamistingimusi.
Käepärastest vahenditest võiksid sobida näiteks pikaajaliseks töötamiseks mõeldud tõstukiakud. Tavaline autoaku tüüpi salvesti ei sobi, sest on mõeldud vaid äkilise käivitusvoolu andmiseks.
Kuid akutootjad on juba lasknud tootmisse just päikeseenergia salvestamiseks mõeldud akumulaatorid, mida nüüd kasutab ka Jalakas.
Lasnamäe päikeselinnaks
Jalaka praktika kinnitab teadlaste väidet, et ühe tavalise elumaja päikesepatareidega kaetud katus suudab katta ühe inimese aastase elektrivajaduse.
Hobienergeetik Jalakas käib välja veel ühe mõtte, mis võib näidata teed nii Eesti energeetikale kui ka ehituskunstile. Kui tavaliselt peetakse päikesepaneeli kõige paremaks paigutuseks maapinna suhtes 45-kraadist nurka, siis talvel oleks õige tõsta lõunapoolse asetusega paneel täisnurga alla, selgitab Jalakas. Niimoodi saaks talvel madalalt liikuva päikese valgust kõige paremini kinni püüda. “Lasnamäe magalate lõunapoolsete seinte katmine päikesepaneelidega annaks tuntava efekti,” väidab Jalakas.
Kui lasnamäelaste uude tehnoloogiasse investeerimise valmiduses võib kahelda, siis tõenäolised elektrijaam-majade rajajad on lähitulevikus klaasist pilvelõhkujate ehitajad.
Kallis lõbu
Praegu pidurdab päikesepatareide kasutuselevõtmist nende väidetavalt liiga kõrge hind. 100 kW tootmiseks vajaminev paneel maksab üle 15 000 krooni. Praeguste elektrihindade juures kulub tavaolukorras investeeringu tagasi teenimiseks liiga palju aega, väidab Krustok.
Päikesepatarei muudab kalliks selle tootmiseks kasutatav räni. Kui tänapäevaste tehnoloogiate arenguga kasvas nõudlus räni järele, rändas ka selle hind lakke. Kuigi looduses ringi kõndijale näib, et ränikuhilatele võib komistada igal sammul, on tööstuslikuks kasutamiseks vajalike kristallide tootmine keeruline.
Tallinna tehnikaülikooli teadlased on juba ligi kümme aastat töötanud selle nimel, et leida ränile odavam asendaja. Tulevikus võib kohmakas päikesepaneel sarnaneda kilekotiga või esineda hoopis pintsliga peale kantava värvi kujul.
Uudsete ja senisest palju odavamate tehnoloogiate otsinguid alustati Tallinnas välisinvestorite toel.
Mis on päikesepatarei?
•• Päikesepaneel on oma olemuselt keeruline elektrooniline seade. Tavaliselt kujutab ta endast väikest klaasplaati, millele on kantud päikesekiirgust neelav pooljuhtmaterjali kiht. Kahe erineva juhtimisomadusega materjali kokkupanemisel saavutatakse plaadil samasugune tulemus nagu tavalise taskulambipatareiga: üks plaadi ots on pluss- ja teine miinusmärgiga.
•• Pooljuhtmaterjal tuleb kanda valgust läbilaskvale pinnale. Kuna viimasel ajal kasutatakse üha sagedamini paneele, mille aluspinna moodustab vedelikku soojendav süsteem, tuleb ka paneeli aluspinna konstruktsioonile üha rohkem tähelepanu pöörata.
•• Päikesepatareid on praeguse tehnoloogia järgi nagu väikesed klaasplaadikesed, mis ühendatakse omavahel suurteks paneelideks.
•• Teiste alternatiivenergia allikatega võrreldes on päikesepatareil palju eeliseid.
•• Esiteks ei kahjusta nende tootmine oluliselt keskkonda. Kasutamine on täiesti ohutu. Nimelt ei eraldu kasvuhoonegaase, pole linde häirivaid liikuvaid osi. Samuti antakse patareidele tavaliselt kümnete aastate pikkune garantii. Kuna tehnoloogia on laiatarbekasutuses alles väga uus, pole seadmete tegelikust töökindlusest päris täpset ülevaadet.
•• Kuid väidetavalt on päikesepatareid ka täiesti hooldusvabad. Tehnikaülikooli teadlased uurivad tehnoloogiat, kuidas paneele peale sadavast lumest automaatselt puhastada, näiteks tolmuna leviv mustus patarei tööd ei häiri.
•• Esimene päikesepatarei ehitati Ameerika Ühendriikides 1954. aastal Belli laboratooriumis.
•• Suurim päikesepatareide tootja on 50-protsendise turuosaga Jaapan. Suurim turg asub Saksamaal, kus asub ligi 80 protsenti Euroopas paigaldatud päikesepatareidest.
Tuul on tänapäeval EL energiasektoris esikohal http://kokkuhoid.energia.ee/?i.....c_tpl=1012
Tuul on tänapäeval EL energiasektoris esikohal
Möödunud 2008. aastal installeeriti EL ulatuses elektri tootmiseks kõige enam tuulegeneraatoreid – rohkem kui mistahes teist elektri genereerimise tehnoloogiat. Statistika pärineb Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonilt (EWEA). Statistika näitab, et 43 % kogu möödunud aastal lisandunud elektrigeneraatorite toodangust tuli tuuleenergialt. Statistika hõlmas kõiki tehnoloogiaid, kaasa arvatud gaas, süsi ja tuumaenergia.
Kogu 2008.a. EL-s lisandunud elektrienergia võimsus oli 19651 MW. Sellest 8484 MW (43 %) oli tuuleenergia, 6932 MW (35 %) gaas, 2495 MW (13 %) õli, 762 MW (4 %) süsi ja 473 MW (2 %) hüdroenergia. See on esimene kord, kui tuuleenergia on sellises loetelus paigutunud esikohale. 2008. a. lõpuks oli tuuleenergia kogu installeeritud võimsus 64949 MW ja 2008. a. Juurdekasv oli 15 %.
EWEA juhi Christian Kjaeri sõnul näitavad numbrid, et tuuleenergia on kohaliku taastuva ja puhta energia suunas liikudes valik number üks. Keskmiselt paigaldati 2008.a. Euroopas igal tööpäeval 20 tuuleturbiini. Aasta jooksul oli otseselt või kaudselt nende töödega hõivatud 160000 töötajat ja investeeringute mahuks kujunes 11 miljardit eurot. 2008. a. lõpuks installeeritud tuuleenergia võimsus võimaldab normaalse aastase tuuleenergia korral toota 142 TWh elektrienergiat, mis on umbes 4,2 % EL elektrienergia toodangust ja hoiab ära 108 miljoni tonni CO2 emissiooni, mis vastab üle 50 miljoni auto ekvivalendile Euroopa teedel.
Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paeva.....=fpOpinion
Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab?
14. november 2009 12:52
Saab? Taas? Küsime hoopis nii, kas me ühiskond tervikuna, kultuuur tervikuna ja siinne majandus on üldse kunagi rikas olnud? Kas rikkuseks saab pidada hetkevälgatust, mis välismõjude kehvenedes on tootnud nii sadakond tuhat töötut kui kuuendiku selle rikkuse äkilise ärakadumise?
Kas see on ikka õige rikkus, mis olude muutudes, kellegi teise juurde jookseb? Näiteks rootslaste juurde, nagu meie rikkusega juhtus. Või ka soomlaste juurde, kelle ühistutele kuuluvad poeketid Eestis meie piimatootjaid nörritavad.
Kas ja kus on see rikkus siis olnud?
Igaaastaselt aetakse ahju 15 ja enam miljonit tonni põlevkivi. Enamus selles olevast energiast ei anna meile mitte soojust kodudesse, vaid kütab Narva jõest saadava jahutusvee kaudu Soome lahte. Nii umbes 10 miljardi krooni väärtuses aastas.
Kas Soome laht on selle tõttu rikkam? Või oleme seda meie?
Nemad, kes sellised elektrijaamu peavad, ütlevad, et need jaamad on vanad küll, aga nendega muud moodi ei saagi. Muud moodi tähendab siis otseses mõttes “rikkamalt”.
Kuna põlevkivi kaevamine ja põletamine on ka tervisele ohtlik, rändavad märkamatult ka sajad ja sajad miljonid kroonid haigekassast selle kaevurite, põletajate ja selle kandi elanike tervendamiseks.
Kas need, keda tervendatekse on siis tervemad – või rikkamad? Nad ei ole ehk nii palju haiged, kui muidu oleks, aga vaesemaks jäävad kõik. Kahjuks ka haigemaks.
Me söödame ja joodame oma lastele sisse kirevaid toite. Asovärvidega värvituid. See kirevus tõmbavat tähelepanu ja võimaldavat asju paremini turustada. Tervise arvelt.
Me oleme ehitanud kinnisavarabuumi käigus põldude peale, papist ja vatist maju, mille projekteerijad ja ehitajad on olnud mõõdukad tegijad. Mõõdukalt asjatundmatud ja mõõdukalt hooletud nii, et paljud neist majadest maksavad inimese või pere elutöö, aga kulutavad sama palju energiat kui aastakümneid enne neid ehitatud majad. Veel viis, neli, kolm ja isegi kaks aastat tagasi kuulustasid “targad”, et energiasääst ei tasuvat ära.
Nüüd räägib sellest, energiasäästu vajadusest siis, kogu maailm. Meie aga kütame oma uutes ja vanades kodudes õhku. Kusjuures uued kodud pole ka meie, vaid pankade omad, mille eest tuleb võlga maksta terve inimpõlv.
Küsigem, kas sellises olukorras ollakse rikkad olnud või saadakse rikkaiks?
Küsime äkki hoopis kõigil neil laenuandjailt, et miks te õigel hetkel ei mõelnud selle peale, et kodu, mille ehitamiseks te raha laenate, ei ole vihma eest kaitsev kast, vaid peaks olema midagi, mis on kodu ka 21. sajandi vajaduste mõttes. Näiteks energiasäästlik.
Kas me tõesti saame täna rääkida sellest, et me oleme olnud rikkad, kui enamus meie kodudest on sellised, et kui neid säästlikumaks ei muudeta, kingivad need kodud kõigile meile “võimaluse” maksta kallinevate energiahindadega arvestades järgneva 20 aasta jooksul kuni 400 miljardit (sic!) krooni lihtsalt õhu kütmiseks.
Kas saab öelda, et me oleme olnud rikkad, kui meie teaduskorraldus ei salli ega erista loovust: sõltumatult teadustulemustest on Eesti teadlane Eesti vahendeist enam-vähem ühetaoliselt rahastatud. Püüdke näiteks otsida juhtivaid Eesti naisteadlasi. Teaduste akadeemiaski resideerub vaid üks naisakadeemik.
Kas see nähtus on seotud eriti kehvade Eesti naistega või siiski asjaoluga, et mitmekesisuses ja võrdses kohtemises ei nähta võimalust nii kultuuriliseks kui majanduslikuks rikkuseks?
Kas saab öelda, et oleme olnud rikkad, kui me arvame jätkuvalt, et inimesi õpetab kool, mitte õpetajad? Nimelt ei ole õpetaja kutse ega õpetaja roll selgelt ja üheselt arusaadavalt paika pandud üheski Eesti seaduses. Haridusest on tehtud kaup või teenus, mida müüakse. Seda püütakse nimetada investeeringuks, märkamata, et emakeelne haridus on see, mis riiki ja kogukonda koos ja arenemas hoiab.
Et rikkaks saada ja rikas olla, on vaja lõpetada raiskamine. Arutu liigkasutus. Nii asise kui vaimse arutu liigkasutus. Looduse ja looduse pakutavate võimaluste raiskamine ennekõike. Aga ka teineteise ja aja raiskamine.
Aeg on teadupoolest ainuke kapital, mis on meile sünniga kaasa antud. Seda on alati lõplik hulk, kuid me ei tea täpselt, milline. See seab ka erilise hoole vajaduse aja suhtes. See on meie tõeline rikkuse allikas. Carpe diem pole mitte sõnakõlks kaugetest aegadest, vaid tänagi ülimalt praktilise tähendusega väljaütlus.
Aga kuidas siis rikkaks saada? Mitte taas, vaid tõenäoliselt esimest korda ja tegelikult?
Ära ela looduse ja ühisväärtuste arvelt; investeeri viisil, mis toob juurde nii vaba aega kui puhast keskkonda.
Kui midagi saab lihtsalt, siis pole vaja seda keeruliselt saada. Kui on võimalik ehitada maja, mis saab enamuse energiast ümbrusest, siis pole vaja ponnistada kaugkütte ja elektrivõrkudega. Looduses tähendab elurikkus mitte iga-aastaselt üle jäävate käbide hulka, vaid ennekõike elu rikkust (mitmekesisust, biodiversiteeti). See elurikkus tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime. See on olemise loomulik väärtus.
Sisemajanduse kogutoodang või kontojääk on tegeliku rikkuse (ehk siis mitmekesisuse) määramiseks kehvad mõõdikud.
Täna saame öelda aga ühte: kultuurilise-, poliitilise- ja ka elurikkuseta ning nende toetamiseta pole tänases maailmas mõtet loota ei suurele kontojäägile ega kasvavale SKTle.
Laske inimeste loomevõime vabaks: teadlased oskavad ise toime tulla, selleks ei ole vaja suurt teaduse administreerimise masinavärki; õpetajad suudaksid loomingulise vabaduse oludes õpetada põhjalikumalt kui haridusministeeriumi liinitöölistena; haridus ole investeering mitte siis, kui inimesed ise selle kinni maksavad, vaid kui haridus on õppija jaoks tasuta.
Suurim majanduslik võit Eesti jaoks ei tule mitte sellest, et me keskendume vaid kõrgtehnoloogia piirialadele, vaid sellest, et me lõpetame arulageda raiskamise.
Infotehnoloogiline tiigrihüpe andis meile teatava arenguimpulsi. Nüüd on vaja ökoloogilist tiigrihüpet.
Selle nimi on tõenäoliselt konnahüpe. Pisem, aga see-eest tänastele oludele paremini vastav ja tähenduslikum.
Ja mis peamine: meile jõukohane.
Käesolev artikkel kuulub Delfi arvamuslugude sarja, milles Eesti arvamusliidrid arutlevad, kuidas Eesti taas rikkaks saab.
http://www.4energia.ee/index.p.....dised/nr/2
Ärihaid vaatavad lootusrikkalt sõnnikuhunnikusse http://www.e24.ee/?id=184589
Ärihaid vaatavad lootusrikkalt sõnnikuhunnikusse
06.11.2009 08:47
Kui maamees näeb oma talu sõnnikuhunniku juures sehkendamas ülikonnas ja lakk-kingades linnavurlet, ei ole vaja püssi järele minna. Nimekad investeerimishaid käivad mööda maad ringi ja tahavad sõnnikust elektrit teha.
Nimed Joakim Helenius, Urmas Sõõrumaa, Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis ei vaja Postimehe lugejatele tutvustamist. Kõigil neljal on huvi biogaasijaamade ehitamise vastu.
Seni on oma plaane vaka all hoidvast Heleniuse Trigon Capitalist märksa konkreetsemad kavad Sõõrumaa Baltic Biogasil ja Tamjärve ning Mõisaga seotud Nelja Energial. Nelja Energia ja Baltic Biogas küsivad praegu kumbki Euroopa Regionaalarengu Fondilt toetust kahe biogaasijaama ehituseks.
Haisu ei eritu
Ületuleval nädalal annab keskkonnainvesteeringute keskus teada, kas projektid kiideti heaks. Positiivne vastus tähendab, et tõenäoliselt on Eestis juba tuleval aastal neli uut biogaasijaama: Järvamaal Aravetel ja Oisus, Lääne-Virumaal Vinnis ning Tartumaal Ilmatsalus.
Need oleks esimesed suuremad sõnnikust ja lägast biogaasi tootmise jaamad Eestis, seni tegutseb sealägast biogaasi tootmise jaam vaid Saaremaal Jööris ning selle elektriline võimsus on vaid 0,4 megavatti.
Baltic Biogasi juhatuse liige Priit Mikelsaar ennustab, et nelja-viie aasta pärast võib Eestis olla viis biogaasijaama ja kümne aasta pärast juba kümmekond.
Biogaasijaama tööpõhimõte on iseenesest lihtne. Sõnnik ja läga veetakse suurtesse kinnistesse kääritamismahutitesse, kus eraldub 50–60-protsendilise metaanisisaldusega biogaas. Gaasi põletamise tulemusena koostootmisjaama generaatoris tekib elekter ja üle jääb veel terve hulk soojust, mida saab kasutada lähedal oleva asula kütmiseks.
Juhul kui tulevaste biogaasitootjate jutt paika peab, saavad biogaasijaama lähistel asuvate majade elanikud tulevikus oma sooja senisest odavamalt kätte.
Jaamadest endist ei eritu ei läga- ega sõnnikuhaisu, ja mis tähtsaim, pärast kääritamist allesjääv kraam sobib suurepäraselt põldude väetamiseks ega haise enam jubedalt nagu töötlemata sealäga. Haisvaim osa lägast ehk gaas põletatakse lihtsalt ära.
Mikelsaare sõnul on Euroopa juhtiv biogaasitootja Saksamaa, kus töötab 4000 sellist jaama. «Saksamaal makstakse aga biogaasist toodetud elektri eest kaks-kolm korda rohkem,» räägib ta.
Skeptikuid jagub
Selleks et biogaasitootmine Eestis ära tasuks, tulebki Mikelsaare sõnul küsida Euroopa Liidult lisaks investeeringutoetust jaama ehituseks. Samuti ei ole tema sõnul praegu biogaasijaama ehitamisel mõtet, kui jaama lähistel puudub asula, mille majade kütteks kasutada elektri tootmisega kaasnevat soojusenergiat.
Praegu Eestisse kavandatavate biogaasijaamade maksumus jääb 40–70 miljoni krooni vahemikku.
2007. aastal koos Eesti suurima sealihatootjaga Ekseko ja hiljem ka ühe Torma põllumajandusettevõtte juurde biogaasitootmist plaaninud Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman on biogaasi tootmise suhtes praegu skeptiline.
«Üldiselt ei ole Torma ja Ekseko praegu aktiivselt arendatavad projektid,» lausus ta. «Üritame tegelda projektidega, mis on majanduslikult tasuvad, ja biogaasiprojektid seda praegu ei ole.»
Leppimani sõnul on Saksamaa näitel näha, et kolmandik biogaasijaamadest ei tööta tõhusalt. «Kui aga toome selle tehnoloogia üle Eesti suhteliselt külma kliimasse ja eeldame, et tekib piisavalt biogaasi, ei pruugi see päris nii olla,» lausus ta. Sestap eelistab Eesti Energia teha praegu koostööd Eesti Maaülikooliga, kus katsetatakse biogaasi tootmist kohalikus kliimas.
Eesti seni ainus ja puhtalt sealägal töötav biogaasijaam sai Saaremaal Valjala vallas Jööri külas valmis juba 2006. aastal, aga alles mullu suudeti see enam-vähem korralikult tööle panna.
Jaama omanik Raul Maripuu ei salga, et biogaas oli esialgu nii väävlirikas, et sõi generaatori klapid lihtsalt läbi. «Rahaliselt biogaasitootmine ennast praegu ära ei tasu, ehkki ots otsaga tuleme kokku,» lausus ta.
Samas tunnistab mees, et Jööri biogaasitootmisest ülejäävast soojusest suur osa on praegu kasutamata ja ettevõte jäi lõppkokkuvõttes ilma ka ehituseks antud investeerimistoetusest. Igal juhul hindab ta biogaasitootmist keskkonnasõbralikuks tegevuseks.
Tuulega elekter majja
Oma Maja
Äripäev 03.12.2007
Urmo Lehtveer
OÜ Futuren tegevjuht
Oma tuulegeneraatori paigaldust tasub kaaluda suvemaja või eramu puhul, mis asub saarel või asupaigas, kus elektrivõrk jääb kaugele.
Energiahindade kasv on maailmas hakanud mõjutama kõike ning sunnib otsima alternatiivseid lahendusi. Sellepärast on hakatud rohkem investeerima väikeste tuulegeneraatorite tehnoloogiasse.
Ka Eestisse on jõudnud uue põlvkonna tuuleelektrijaamad, mille kasutamine ja paigaldamine on senisest olulisemalt lihtsam ning kiirem. Kõige väiksemate praegu kasutuses olevate tuulegeneraatorite tiiviku läbimõõt on umbes üks meeter ja suurim võimsus paarsada vatti.
Neid tuulegeneraatoreid kasutatakse purjekatel või suvemajades minimaalse elektrivajaduse rahuldamiseks. Ühekilovatise nimivõimsusega generaatori aastatoodang võib küündida väga heade tuuleolude korral 1500-2000 kWh-ni aastas.
Suuremate, näiteks 5 kW võimsusega tuulegeneraatorite aastatoodang ligineb 6000 Wh-le.
Sõltumatu elektrijaam
Tuulegeneraatori paigaldamist peaks kaaluma suvemajja või eramusse, mis asub saarel või asupaigas, kus elektrivõrk jääb kaugele. Sellisel juhul saab rajada sõltumatu elektrijaama, milles tuulegeneraatorile lisaks saab kasutada bensiinil või diislil töötavat varugeneraatorit ning päikesepaneele.
Kui hoonel on võrguühendus olemas, kuid soovitakse vähendada võrgust sisseostetava elektri kogust, saab paigaldada võrguga ühenduses oleva tuuleelektrijaama.
Kui aga majapidamises on häirivaid elektrikatkestusi, saab paigaldada kogu hoonele või ühele osale hoone elektrisüsteemist akupangal ja inverteril põhineva UPS-lahenduse, mis tagab elektrivarustuse katkestuste korral.
Tuulegeneraatori saab sellise lahenduse puhul panna laadima UPSi akupanka. Kui aga elektriliinide majani toomiseks on vaja teha eraldi investeering, võib oma generaatori paigaldamine olla teatud puhkudel odavam kui võrguga liitumine.
Tuulegeneraatori kasutuseks sobivaimad kohad on rannik ja saared. Sisemaal sobivad ka kõrgendikud ja lagedad alad. Tuulegeneraatoreid saab paigaldada ka mujale, kuid siis peab arvestama oluliselt väiksema tootlusega.
Uusi kergeid ning madala müratasemega tuulegeneraatoreid saab paigaldada ka hoonete külge ning kasutada linnades. Tuulegeneraator peaks olema paigaldatud vähemalt kolm meetrit kõrgemale, kui on lähimad objektid. Teiste kõrgete objektide lähedus ja rohkus tekitab piirkonnas tuulekeeriseid, mis vähendavad generaatori toodangut.
Mida tuulisem, seda parem
Mida kehvemad tuuletingimused, seda väiksem on tuulegeneraatori toodang. Näitena võib tuua, et 1 kW võimsusega Jaapani tuulegeneraator Airdolphin toodab 5 m/s puhuva tuulega 1300 kWh aastas, 4 m/s keskmise tuulega aga 700 kWh aastas. Vahe on tuntav.
Tuulegeneraatori valikul tuleks eelkõige lähtuda vajalikust energiakogusest.
Kogemus näitab, et kõigi oluliste vajaduste rahuldamiseks piisab ööpäevas 3 kWh elektrienergiast. Suuremate tarbijate puhul juba 10 kWh ööpäevas. Säästlike kodumasinate valikuga saab elektritarbimist ja sellega ka generaatori vajalikku võimsust oluliselt vähendada.
Sõltumatu lahenduse puhul laetakse tuuliku toodetav energia akupanka. Tuulegeneraatori ja akupanga vahel on kontroller, mis jälgib akupanga laadimist.
Akupanga suuruse määrab tuulegeneraatori võimsus ja see, mitme päeva tarbimisvaru soovitakse akupanka koguda.
Akupanga taha ühendatud inverter muudab alalisvoolu kõigile tavaseadmetele sobivaks 230 V vahelduvvooluks. Inverter jälgib ka seda, et akupank alla normi ei tühjeneks ja vajadusel käivitavad paremad inverterid varugeneraatori akupanga laadimiseks, kui tuulest väheks jääb.
Püstitus tasub kooskõlastada
Paljudele tuulegeneraatoritele antakse kuni viieaastane garantii ja üldjuhul on väikeste tuulegeneraatorite kasutusiga 20 aastat.
Tänapäeva väikegeneraatorid otsest hooldust, nagu õlitamine või mingite osade vahetamine, ei vaja. Peamine hooldus seisneb masti kinnituste ja elektrisüsteemi ühenduste regulaarses kontrollis.
Kui vahetus läheduses on naabreid, on hea tuuliku püstitamisel ka nendega konsulteerida. Omavalitsusest tasub taotleda väikerajatise püstitamise luba, vald võib soovida ka kooskõlastamist looduskaitse ametkondadega, kui maja asub kaitstaval alal.
Väiketuulikute püstitamine on praegu seadusandluses üheselt reguleerimata. Tihti kantakse väikegeneraatoritele üle suurte, mitmekümne meetri pikkuste tiibade ja kuni 100 m kõrguste tuulikutega seotud hirmud ja eelhoiakud, seetõttu on kasulik vastavatele ametnikele anda piisavalt informatsiooni tuuliku mõõtude ja muude tehniliste näitajate kohta.
On ilmne, et paarimeetrise läbimõõduga tuulegeneraator ei kujuta loodusele oluliselt suuremat ohtu kui majade külge massiliselt kinnitatud taevakanaleid edastavad nn satipannid.
Terviklahenduste hind kuni pool miljonit
Hollandi tuulikute hinnad algavad 60 000 kroonist (lisandub käibemaks) ja küündivad kuni 250 000 kroonini.
Terviklahenduste korral võib hind ulatuda kuni poole miljoni kroonini.
Allikas: OÜ Futuren
Elumajad ehitatakse päikese abiga elektrijaamadeks
07. märts 2007 00:00 :
Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.
Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.
Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.
@TASUTA ELEKTER:
Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised
Marek Strandberg:
“Igaaastaselt aetakse ahju 15 ja enam miljonit tonni põlevkivi. Enamus selles olevast energiast ei anna meile mitte soojust kodudesse, vaid kütab Narva jõest saadava jahutusvee kaudu Soome lahte. Nii umbes 10 miljardi krooni väärtuses aastas.”
Katariina Krjutškova:
“Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja ”
Marek Strandberg:
“Kas see on ikka õige rikkus, mis olude muutudes, kellegi teise juurde jookseb? Näiteks rootslaste juurde, nagu meie rikkusega juhtus. Või ka soomlaste juurde, kelle ühistutele kuuluvad poeketid Eestis meie piimatootjaid nörritavad.”
Katariina Krjutškova:
“Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja ”
Marek Strandberg:
“Kuna põlevkivi kaevamine ja põletamine on ka tervisele ohtlik, rändavad märkamatult ka sajad ja sajad miljonid kroonid haigekassast selle kaevurite, põletajate ja selle kandi elanike tervendamiseks.
Kas need, keda tervendatekse on siis tervemad – või rikkamad? Nad ei ole ehk nii palju haiged, kui muidu oleks, aga vaesemaks jäävad kõik. Kahjuks ka haigemaks.”
Katariina Krjutškova:
“Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja ”
Marek Strandberg:
“Me oleme ehitanud kinnisavarabuumi käigus põldude peale, papist ja vatist maju, mille projekteerijad ja ehitajad on olnud mõõdukad tegijad. Mõõdukalt asjatundmatud ja mõõdukalt hooletud nii, et paljud neist majadest maksavad inimese või pere elutöö, aga kulutavad sama palju energiat kui aastakümneid enne neid ehitatud majad. Veel viis, neli, kolm ja isegi kaks aastat tagasi kuulustasid “targad”, et energiasääst ei tasuvat ära.
Nüüd räägib sellest, energiasäästu vajadusest siis, kogu maailm. Meie aga kütame oma uutes ja vanades kodudes õhku. Kusjuures uued kodud pole ka meie, vaid pankade omad, mille eest tuleb võlga maksta terve inimpõlv.
Küsigem, kas sellises olukorras ollakse rikkad olnud või saadakse rikkaiks?”
Nagu näete,Marek otsustas rikkaks saada:
Katariina Krjutškova:
“Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja ”
Marek Strandberg:
“Aga kuidas siis rikkaks saada? Mitte taas, vaid tõenäoliselt esimest korda ja tegelikult?
Ära ela looduse ja ühisväärtuste arvelt; investeeri viisil, mis toob juurde nii vaba aega kui puhast keskkonda.”
Marek ikkagi ei suutnud kiusatusele vastu panna ja ulatas käe ühisväärtuste järele s.o. maksumaksja raha järele:
Katariina Krjutškova:
“Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja ”
Marek Strandberg:
“Suurim majanduslik võit Eesti jaoks ei tule mitte sellest, et me keskendume vaid kõrgtehnoloogia piirialadele, vaid sellest, et me lõpetame arulageda raiskamise.”
Katariina Krjutškova:
“Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja”
http://www.otherpower.com
Thank you for dropping by!
We are a group of alternative energy enthusiasts who want to spread the message that It’s EASY to make your own power FROM SCRATCH. Otherpower.com’s headquarters is located in a remote part of the Northern Colorado mountains, 12 miles past the nearest power pole or phone line. All of our houses and shops run on only solar, wind, water and generator power…not because we are trying to make some sort of political or environmental statement, but because these are the only options available. And we refuse to move to town.
We could never have made it to our current level of electrification up here without the help of friends, neighbors–and folks we’ve never met, thanks to the internet. Our goal is to share our information about experimental successes and failures alike, free of charge, with anyone who is interested. We also offer a wide selection of books and hard-to-find alternative energy parts and components on our Online Store. We hope you find our pages informative, useful and enjoyable!
Eesti Energia avas Baltimaade võimsaima tuulepargi
Autor: Kohal käis ja pildistas Katrin Lipp, http://www.bioneer.ee
17.juuni 09, kolmapäev Saada sõbrale
Tuulepargi avasid Winwind’i juht Jari Varjotie, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ning Taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman.
Eile, 16. juunil avati Läänemaal, Noarootsi vallas pidulikult Baltimaade võimsaim, Aulepa tuulepark. Bioneer käis üritust kohapeal vaatamas.
„Aulepa tuulepark on Eesti Energia suurim investeering taastuvenergeetika arendamisse. Taastuvenergeetika projektide arendamise kaudu vähendame energeetikasektori keskkonnamõju ning Aulepa tuulepargi valmimine on suur samm keskkonnasäästliku ja vastutustundliku energiatootmise poole“, sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive (fotol) tuulepargi pidulikul avamisel. Liive sõnul toetab Aulepa tuulepargi valmimine ka Eesti Energia tootmisstrateegiat, mille üks peamistest eesmärkidest on energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine.
Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktori Ando Leppimani (fotol) sõnul soodustavad karmistuvad keskkonnanõuded ja EL kliimapoliitika taastuvatest allikatest toodetud energia kasutuselevõttu. „Tänu Aulepa tuulepargile saame pakkuda Eesti Energia klientidele loodussäästlikult toodetud elektrit ja hoiame aastas ligi 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskamise”, lisas Leppiman.
Vastvalminud tuulepargi võimsus on 39 megavatti (MW). Tuulepargis on 13 tuulikut, iga tuuliku elektritootmise võimsus on 3 MW. Aulepa tuulepargi juhatuse liige ja projektijuht Sven Aasa nimetas tuulepargi valmimisprotsessi ladusaks ja hindas kõrgelt kõikide osapoolte koostööd: „Möödunud aasta jaanuaris alanud tuulepargi rajamistööd on kulgenud tõrgeteta“.
Aulepa tuulepargi aastane toodang on ca 100 gigavatt-tundi (GWh) ehk 1,3 protsenti elektri lõpptarbimisest Eestis. Nii palju elektrit vajab aastas umbes 35 000 Eesti peret. Projekti kogumaksumuseks on ligi 900 miljonit krooni ja selle rahastamine toimus Eesti Energia omavahenditest. Ehitustööde peatöövõtjaks oli Soome tuulikutootja Winwind OY.
Järgmine suurem tuulepark on Eesti Energial plaanitud Narva Elektrijaamade hiljuti suletud ja haljastatud teisele tuhaväljale.
Kodune tuulest saadud elekter on esialgu lõbu
23.07.2008 00:01
Valdu Toomla, reporter
Energia läheb maailmas üha kallimaks, ainult tuul ei maksa midagi. Sellele energialiigile on nüüd “roheline” tee antud, kuid entusiastid on tuult juba ammu kasutanud.
On inimesi, kes ei oska oma vaba ajaga paremat peale hakata, kui midagi leiutada, välja mõtelda ja siis need mõtted ka millekski materiaalseks vormida. Sellist tegevust võib nimetada hobiks. Tegelikult on siiski ilmselt tegemist enda realiseerimisvajadusega. Ennast realiseerida võib ju ka viinaklaasi juures sõpradele oma aja puudusel tegemata jäänud tegudest rääkides.
Ma ei tea, kas selle loo tegelased viinapitsi sisse sülitavad, kuid põhihobi see neile kohe kindlasti pole, sest vastasel juhul ei oleks nad ka ühtegi tuulegeneraatorit ehitanud. Muidugi vajab selline mõtete materialiseerumine lisaks huvile ka teadmisi ning oskusi ja peab olema mihkel iga töö peale, sest kõik need ehitised on oma kätega püsti pandud.
Siin on juttu kolmest Virumaa mehest, kelle koduõuel on torn pöörleva tiivikuga.
Igal tornil on oma konstruktsioon ning igal mehel oma mõtteviis ja omad tuuleenergia kasutamise eesmärgid. Mehed tunnevad üksteist ning on kursis üksteise tegemiste ja plaanidega. Meie maakonnas on selliseid tuulikuid teisigi ja eriti palju pidi neid olema Lõuna-Eestis.
Ubjast Kunda poole sõites jääb vasakule vaadates silma üks pöörlev tiivik. Taluõuele pöörates sain jutule Ants Valdekuga. Pensionärist majaperemees tunnistas, et mõte proovida elektrit ise toota oli tal juba koolipõlves ning pärast sõda pani ta ka väikese, 1,4 meetri pikkuse tiivaga tuulegeneraatori püsti, mis hea tuulega kuuevoldise pingega voolu andis. Kuid nagu paljudel teistel, tuli ka temal 1949. aasta kevadel Siberi teekond ette võtta ning tagasi Eestisse jõudis Ants alles 9 aastat hiljem.
Tagasi tulles polnud enam aega seesuguste asjadega tegeleda, sest pere vajas toitmist ning elu elamist.
Noorpõlve soove sai hakata realiseerima alles vanemas eas ning nüüd on endine elektrik juba kaksteist aastat pensionipõlve nautinud ning riigile sellega hulga kahju tekitanud.
Tema õnneks sattus pensionile minek sellisesse aega, mil igasugust nõukogudeaegset kraami massiliselt prügimäele veeti ning hakkajad ja oskajad mehed prügimäe kraami seast endale vajaliku oskasid koju viia. Nii õnnestuski tal realiseerida noorpõlve soov pensionieas Ubja lähedal Toomla külas.
Üleval 14,5 meetri kõrgusel masti otsas on ümber ehitatud Kirovetsi generaator. Praegu kasutusel olevate tiivikute läbimõõt on 3,6 meetrit, mis peremehe sõnul teevad hea tuulega 300 pööret minutis. Tiivikute pöörlema hakkamiseks on vaja tuule tugevuseks 3 m/s ning kuni 15 m/s tugevusega tuule kannatab ta ilusti ära.
Kui tuul tugevamaks läheb, tuleb tiivik lõhkumise vältimiseks tuulest välja keerata ja selleks on olemas oma süsteem. Korra on tuulegeneraator ka isepäi tegutsenud ja ühe tiivikulaba kaugele metsa taha visanud.
Ants Valdeku jaoks on tegemist ikka rohkem hobi ja silmailuga ning ta pole endale seadnudki eesmärgiks siit suurt kasu või vooluhulka saada. Praegu on oma elekter keldris, rehe all ning saunas.
Arvatavasti maakonna kõige tuntuma tuulegeneraatori omanik on Meinhard Kivikink. Ka tema on oma tuulegeneraatorit mitu korda täiustanud ja ümber ehitanud ning tuuleenergia kasutamise ideed aastaid oma peas kandnud.
Idee teostumise võimalus avanes meistrimeeste kuldajal, kui üks riigikord oli lõppemas ning teine polnud veel juurdunud. Meinhard Kivikink töötas tol ajal KITis ning selle lagunemisel oli võimalik kõiksugu materjali saada.
Nagu teistelgi tegijatel on kõik oma kätega tehtud alates kandekonstruktsioonist tiivikulabadeni. Kaheteistkümne meetri kõrgusel asuval tiivikul on neljameetrised tiivad ja nad on tehtud liimitud haavalaudadest, eelmised – veidi lühemad – olid männipuidust. Tiirlema hakkamiseks on vaja tuule tugevuseks 5 m/s ning kõige efektiivsem on tuuleke kiirusega 15 m/s.
Tema elektritootja on juba ligi kakskümmend aastat vana ning pole ainult silmailuks olnud. Meinhard Kivikink ütles, et omal ajal uhas ta seitse aastat ning aitas maja kütta, praeguseks on maja küttesüsteem ümber ehitatud ning kütmiseks pole tuult vaja.
Tema arvates on elekter praegu veel nii odav, et valguse saamiseks ei tasu sellist asja üles panna ning nii pole ka tuulegeneraator enam sellist pidevat kasutamist leidnud kui varasemal ajal.
Kõigest hoolimata liiguvad mõtted ikka selles suunas, et vajadusel oma lapsukest täiustada ning paremaks teha.
Rakverest Tapa poole sõites tuleb paremale pöörata sildi juures, mis näitab lemmikloomade matmispaigale. Kilomeetri kaugusel elab Ivo Susi.
Üks nendest, kelle koduõuel kaheteistkümne meetri kõrgusel vaatab meid järjekordne iludus. Selle tiiviku laba pikkus on 2,5 meetrit ning tehtud on ta niiskuskindlast vineerist. Ivo Susi sõnul laadib ta tuuleenergia abil akusid ning nende taga pole muud kui muundaja ning köögivalgus. “Mul on ainult köögis valgus, tühja sellest tuulest nüüd abi on, eks ta rohkem hobi ole,” ütleb ta kohe.
Tema tahab oma tuulegeneraatori selliseks teha, et saaks kätte juba 220voldise pingega voolu. Siis saab radiaatorid taha panna ning talvisel ajal maja kütma hakata ja suvel näiteks boileris vett soojendada. Ivo Susi kasutab oma tuulegeneraatoril ameerika päritolu püsimagneteid, mis teevad süsteemi kindlamaks. Puudub igasugune ülekanne, tiivad on kohe generaatori küljes ning Ivo Susi sõnul kulub praktiliselt ainult kaks laagrit.
Aulepa tuulepargi aastane toodang on ca 100 gigavatt-tundi (GWh) ehk 1,3 protsenti elektri lõpptarbimisest Eestis. Nii palju elektrit vajab aastas umbes 35 000 Eesti peret.
Aulepa tuulepargi aastane toodang on ca 100 gigavatt-tundi (GWh) ehk 1,3 protsenti elektri lõpptarbimisest Eestis. Nii palju elektrit vajab aastas umbes 35 000 Eesti peret.
Aulepa tuulepargi aastane toodang on ca 100 gigavatt-tundi (GWh) ehk 1,3 protsenti elektri lõpptarbimisest Eestis. Nii palju elektrit vajab aastas umbes 35 000 Eesti peret.
Paldiski tuulepargi ehitus algab ilmselt tuleval aastal. BNS, 11.11.09
TALLINN, 11. november, BNS – Eesti Energia käivitab Paldiski tuulepargi ehituse tõenäoliselt järgmisel aastal.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman rääkis kolmapäeval BNS-ile, et tuulepargi ehituse algus sõltub äsja alanud tuulikute ostmise hanke lõppemisest.
Hanke kutse kohaselt ostab Eesti Energia tuulikuid liitumisvõimsusega 26,45 megavatti. Leppiman selgitas, et Paldiski tuuleparki püstitatavate tuulikute arv sõltub sellest, kui võimsaid tuulikuid hankel pakutakse. Selles osas on pakkujatel vabad käed.
Paldiski tuulepargi detailplaneering on kehtestatud ja tehtud on ka kõik muud formaalsed ettevalmistused pargi ehituse alustamiseks.
Kommenteerides Eesti Energia teisi töös olevaid tuuleparkide projekte, ütles Leppiman, et sel aastal loodab ettevõte lepinguni jõuda Narva tuhaväljale plaanitava tuulepargi ehitajaga.
Lepingu sõlmimist selles hankes on mõjutanud majanduskriis, märkis Leppiman. Narva tuhaväljale kerkib 39-megavatine tuulepark.
Samuti tegeleb Eesti Energia Häädemeeste tuulepargi arendamisega. See park on seotud plaanitava Liivi lahe meretuulepargiga.
Tallinna toimetus, tel +372 610 8822, majandus@bns.ee
Baltic News Service
@Martin Vällik:
Sinusugused peavadki maha surema, oma seagripi vaktsiini annan ma sulle, olen nõus isegi peale maksma, et selle saad ja maha sured.
Lugupeetud,Martin Vällik!
Vaadake kui halvasti Mart K. ja dig kirjutasid minu kohta!!!!
Ma ju pidin sellele vastama.
Heakene küll,ma lõpetan spämmi ja trolli aga paluks siis ka mitte halvustavaid ja suisa solvavaid kommentaare teiste kohta enam lasta ilmuda.Minu arvates sellised solvavad kommentaarid tuleks bännida.
Aga neile solvajaile siis viimane bänn:
Hooned toodaksid iseenda jaoks kohapeal energiat. http://kokkuhoid.energia.ee/?i.....c_tpl=1012
Euroopa Parlamendi saadikud rõhuvad ehitiste energiatõhususe parandamisele
Hooned võivad mängida olulist rolli saavutamaks ELi energeetika ja kliimamuutusega seotud eesmärgid. Hoonete soojustamine ja muul moel energia kokkuhoid peidab endas suurt potentsiaali, ütlevad Euroopa Parlamendi tööstuse komisjoni liikmed, kes soovivad, et kõik alates 2018. aastast alates ehitatavad hooned toodaksid iseenda jaoks kohapeal energiat.
Möödunud aasta lõpus ning selle aasta alguses toimunud gaasikriis juhtis tähelepanu ELi energiavarustuse probleemidele ning ELi sõltuvusele väljastpoolt tarnitavast gaasist. ELi liikmesriigid impordivad 51% oma gaasivajadusest.
Euroopa ees seisavad seoses energiavarustuse ja -nõudlusega mitmed suured väljakutsed. Ehitiste, mis tarbivad umbes 40% ELi energiast, energiatõhususe parandamine on eriti oluline samm.
Seetõttu on Rumeenia parlamendiliikme Silvia-Adriana Ţicău koostatud raporti järgi praegu ELi jaoks õige hetk 2002. aastast pärinev ehitiste energiatõhususe direktiiv taas läbi vaadata ning seda parandada. 31. märtsil parlamendi tööstuse komisjoni liikmete heakskiidu saanud raporti hinnangul peaksid aastaks alates 2018. aastast ehitatavad hooned iseenda jaoks kohapeal energiat tootma.
Raporti hinnangul peaks Euroopa Komisjon 2010. aastaks esitama ettepanekud ühtse metoodika väljatöötamiseks, et määratleda ehitised, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad. Samuti soovivad komisjoni liikmed, et loodaks energiatõhususe ja taastuvenergia fond, et toetada sellele standardile vastavate uute ehitiste osakaalu järkjärgulist suurendamist.
Saadikud toetavad käibemaksu alandamist energiatõhususega seotud toodetele ja teenustele. Liikmesriike tuleks julgustada töötama välja energiatõhususe meetmete toetamise riiklikke kavasid.
Euroopa Parlament arutab raportit oma maikuusel täiskogul.
Allikas: Bioneer
saanud raporti hinnangul peaksid aastaks alates 2018. aastast ehitatavad hooned iseenda jaoks kohapeal energiat tootma.
saanud raporti hinnangul peaksid aastaks alates 2018. aastast ehitatavad hooned iseenda jaoks kohapeal energiat tootma.
saanud raporti hinnangul peaksid aastaks alates 2018. aastast ehitatavad hooned iseenda jaoks kohapeal energiat tootma.
Sorry ei osanud mujale panna. Jagan Teiega oma avastusi NIBIRU osas. Te valgustasite mingi aeg tagasi NIBIRU paanikat. Tegelikult ei ole midagi müstilist.
Thompson, R. Campbell (Reginald Campbell), 1876-1941
The reports of the magicians and astrologers of Nineveh and Babylon in the British Museum : the original texts, printed in Cuneiform characters; edited with translations, notes, vocabulary, index, and an introduction (1900)
VI. Omens from Halos
No. 94. ….When a halo surrounds the Moon and Jupiter {Nibiru) stands within it, there will be a slaughter of cattle and beasts of the field. (Marduk is Umunpauddu at its appearance; when it has risen for two (or four ?) hours it becomes Sagmigar; when it stands in the meridian it becomes Nibiru.)
Jumala kolmiknimed esinevad ka Egiptuses. Isise ja Ra müüdis lausub Egiptuse päikesejumal: Hommikul olen ma Hepera, keskpäeval Ra ja õhtul Tem (Atum).
Lgp Dig.
Ma kardan, et Te vist kohalikke uudiseid üldse ei jälgi. Vastasel juhul oleksite Te tähele pannud tihti Eestis käivat endist venemaa miilitsat Vissarioni, kes peale töö kaotust muutus Jeesus Kristuseks.
Korea päritolu Moon (Mooni kiriku pea) on end samuti Kristuseks kuulutanud.
Veel oli üks Kristus Venemaal, kuid ta pandi vangi, kuna kasseeris raha lubaduse eest ellu äratada Beslani tragöödias hukkunud lapsed.
Miks Te arvate, et Terevisiooni minek on selle nn. Jumala elueesmärk.
Minu arvates oleks efektsem, kui näiteks Tallinna lahe kohale ilmuks Universumi suur sõjalaev (UFO) ja teda tutvustataks nende (ufonautide) poolt kogu maailmale.
Järsku oleks võimalik sisse seada harimatuse likvideerimise alajaotuse, kus kummutada üldlevinud jaburusi.
Harimise mõttes kummutaks ühe valearusaama. Seda rahalehma on lüpstud juba liiga pikka aega.
Merovingid:
On kuni käesoleva ajani väga elus ja terved ning elavad Eestis. Raivo Seppo kirjutas oma esiemast raamatu “Fredegunde, Neustria kuninganna”.
Mingit seost Jeesusega ei ole ja Püha vere teooria on vale.
Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (466 – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Ta oli Childerich I poeg, abiellus ta burgundide printsessi Clotildega (St. Clotilde de Bourgogne Queen of Franks), tegelik nimi Chrodechildis, kes olevat teda mõjutanud katoliku usku astuma.
Clotilde kuulutati katoliku kiriku poolt pühakuks. Sellest ka pühadus Rooma katoliku kiriku jaoks.
Naise isaks: Chilperich: King of Burgundy b: 445 in Bourgogne, France.
Clotilde isapoolne vanaisa Ricimer oli olnud abielus Rooma keisri tütrega.
Valentinianuste-Theodosiuste dünastia haru esiisa oli Flavius Gratianus (18 April/23 May 359 – 25 August 383). Keiser Anthemiuse tütar Alypia oli abielus barbar Ricimer´iga. (allikas Paul Theodor Aru, Euroopa dünastiad. Athena, Tallinn 1999). Valentinianuste-Theodosiuste dünastia lk. 13; Merovingid lk14-15.
Rooma Impeeriumi kohta üldiselt The Decline And Fall Of The Roman Empire by Edward Gibbon 1737–1794
Germaani hõimud kuulusid nende hulka, kes austasid Maaema Nerthust, ja osalesid kombetalitustel Maailmamere (Okeanose) saarel. (Tacitus Germaanlaste päritolust ja paiknemisest punkt 40) Arvestades emajumalannade orgastilise kultuse rituaalide seksuaalsusega, on tõenäoline, et neil oli ärganud idamaades tuntud Kundalini energia, mis neid tavalistest inimestest eristas. Vaadake idiootidest rock staare, siis näete, mida Kundalini energia inimesega teeb.
home, sweet home :D
Olen juba ca nädala mõelnud, et ühe ravimtaime pikaajaline pruukima sundimine võib skeptikutefoorumi tervisele äkki pahasti mõjuda. (rääkimata sellest, et mul endal on sellest nimest villand) Ja ennäe, Martin ongi teema teinud, kus ma oma vastavasisulisi mõtteid saan heietada. Kas uueks kasutaja nimeks võtan kurgirohi, küüslauk, koerapöörirohi või midagi muud, ei ole praeguseks veel otsustanud. Eks õige nime leidmine nõuab pisut aega /mediteerimist. Seniks head advendiaega ja jõulurahu kõigile, sõltumata usutunnistusest ja maailma vaatest.
Muuseas, Jason, ostsin eile su uue raamatu(üsna soolane hind oli :s ). Tavaliselt kipun raamatuid ostma alles peale allahindluse toimumist, nii et võid seda võtta ka kui minu poolset väikest jõulukinki oma perele.
Kas see Tasuta Elektri vend on ära bännitud? Ei ole seda Iirimaal kanu kitkuvat hullu siia vaja.
miks Sa küsid?
Kui teda bännitud ei ole ja ta sellegipoolest suud lahti ei tee, siis järelikult ei ole bännimisega kiiret.
Trollide kõhtu jõuab iga neist räägitud sõna. Ärge toitke trolli!
Ma ei poolda radikaalseid keelde ja karistusi, mille üks äärmuslikke vorme on näiteks surmanuhtlus. Seepärast tundub mulle igati suuremeelne ja vastutulelik Martini poolt ka trollijatele oma lõngakera kättenäitamine. Eriliselt õnnestunud on mu meelest pealkiri, minu lugupidamine! :D
@salvey: Tänan. aga hinnas süüdista poode, kes täiesti süüdimatult hinnale vähemalt sota otsa keevitavad, teenides sedasi raamatu pealt tunduvalt rohkem kasumit kui kirjastaja. mõned aastad tagasi oli olukord roposilisem – pood pani hinnale juurde ~20-25%. aga ju siis ostis mõne poodniku naabrimees endale uue porsche ja ega teisedki poodnikud saanud lolli näoga pealt vaadata…
kirjastus aga ei saa kuidagi poodnike ahnuse järgi hindu alla laskma hakata. raamatu tootmine on kuradi kulukas ja kuna kogu tiraaži niikuinii algse hinnaga maha ei müüda, siis selleks, et saada kulud tagasi, anda välja uus raamat (soovitavalt nii, et saaks tulevikus aina rohkem välja anda, mis meeldiks rohkem nii kirjastajale kui lugejatele) ning ka ise süüa saada, tulebki alul veidi rohkem küsida sest hiljem lähevad hinnad nagunii alla.
MIs raamatuga tegu?
@Ariel:
Ben Goldacre’i “Pahateadus”
Leidsin siin ringi vaadates ühe supikondi, mis isu just ei ärata, aga jalaga togima ahvatleb küll. Ikka see kuulsusrikas “Aaga miiiinu aaarrvates”, mis juba eos välistab igasuguse argumenteeritud kontakti. Mis sa ikka arutad inimesega, kellel tema arvates pilgu selgus ja kainus sõltub sellest, kes seda pilku heidab ja kuidas see talle paistab. Viimati kui ma vaatasin, oli veel meil arvamusvabadus: “Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.”
Ja ometi siin keegi tunneb ennast ohustatuna. Selle demonstreerimiseks esitab ta oma arvamuse, mille kohaselt on skeptik seda juba endale sobivaks kujundanud. Võta siis nüüd kinni, kas ta tegelikult ikka arvab ka nii või kujundasid skeptikud ta arvamuse endale selliselt sobivaks? Käes on aeg usupuhastuseks! Meie sektis ei tohi olla niisuguseid sobimatuid arvamusi, mis näitavad kujundamise tehnoloogia läbikukkumist! Sellepärast teen ettepaneku kujundada edaspidi mitte “teiste”, vaid “oma” arvamus endale sobivaks!
Minu poolt samuti tükike päikest Ainile ja teistele usukannatajatele! :)
@ajeke:
Leidsin ka kondi. Serveerin selle kujul a`la ajeke.
ajeke kurtis:
“Käes on aeg usupuhastuseks! Meie sektis ei tohi olla niisuguseid sobimatuid arvamusi, mis näitavad kujundamise tehnoloogia läbikukkumist!”
@uitlane: Khm, khm… Varsti nagu surnuaed, puha kondipuru igal pool laiali… :D
@ajeke:
Sa, ajeke, oled nii ahvatlevalt tagasihoidlik.. mitte varsti, vaid juba mõnda aega, kui Sa pead silmas skeptik.ee-d.. :D
@ajeke:
Ok, ma sain oma õelushoost juba üle ja Sa, ajeke, võiks selle vormindada ntx nii:
uitlane raputas endale tuhka pähe: “…” :)
ajeke ise ka aru sai, mida öelda tahtis ve:
:D aga kui selle lingitud kondi kohta siiani elav huvi on, siis võib ju teema üle pikemaltki arutada – kust alustame, taldrekute loopimisest, kiilaspäisusest või vaimurahva nahavärvist?
ajeke ütles:
See’p’see on, kui supikonte palju on, aga krantse kuskilt võtta pole.
skeptikuskeptik päris:
Kas pidi ise ka aru saama? Huvitav, et seda minu puhul uurid. Kuidas endaga? Kõik hästi? Arusaamine tervise juures? :)
@uitlane: Kunagi oli mul juhus mõnda aega koos viibida inimesega, kes püüdis kõigi(le) meele järele olla. Mitte natuke või valikuliselt. Mitte kainelt kalkuleerivalt ega karjeristlikult vms. Lihtsalt inimkalts, kellel puudus oma tahe. Ma ei oska tänaseni seda tunnet kirjeldada, mis mul temaga seoses tekkis. Alul nagu kaas- ja kahjutunne, imestus, õõv, soov aidata, paratamatuse- ja kes teab, mis tunded veel ja millest see tunnetesegu tänaseks täpselt koosneb. Aga üks, mida ma siis kindlalt otsustasin – ma ei taha olla selline. Elu on viimast kinnitanud.
Seda siis selle kohta, et ka mina tegelen teemaväliste küsimustega ehk mõtisklen teiste inimeste üle, aga ma püüan vältida nende arvustamist tagaselja või nina all. Teen seda enamasti omaette või väga kitsas ringis, aga võibolla peaks tihemini ja põhjalikumalt sellele siingi keskenduma, mine sa tea. Siiani on alati leidunud mingeid seisukohti, mille üle arutleda ja mis kuidagi huvipakkuvamad on tundunud. Inimesed on inimesed, kõigi oma heade ja halbade külgedega ning minu arvamus neist neile vaevalt korda läheb. Vähemalt mulle endale küll ei paku huvi, mida keegi minust või minu meele teravusest või arusaamisest arvab.
Aga kui on erinevaid vaateid või arusaamisi ümbritsevast maailmast, mis ei ole nööbitud kellegi personaalküsimuse külge, siis võimalusel räägin kaasa ilma kohustuseta kellelegi minu arvamust viimase instantsi tõeks pidada või ennast selle järgi elama sättida. Kui keegi aga tahab väga kiindunult minu isikuga tegeleda, siis sõltuvalt meeleolust (ehk tujust) annan vahel laksu ära küll, täiesti süümepiinadeta. Kui keegi selle tulemusena pärast näo kriimuliseks saab või ise pisut räsitud, mis teha. Valik on igaühel enda oma. Või siis mitte. Sõltub tahtest. Ja asjast. Nii et – asja juurde, kodanikud! :)
dig ütles:
Dig, kallis, selle leidsin just Sinule http://www.youtube.com/watch?v.....re=related
ajeke ütles:
konstruktiivne ju oleks.
Kummaga sa siis nüüd rahul pole?
või milles point: kas arvamust saab arvamuseks lugeda vaid tingimusel, kui see on argumenteeritud?
kas järgnev on arvamus? muarust on
ja “ma ei taha – kes teab miks” on argument? muarust küll
Aga kuidas on inimesega, kes arutlusel olevast asjast mitte midagi ei tea, ei tahagi teada ja seda koos oma vürtsikalt sõnastatud arvamustega uhkelt kõigile teada annab?
skeptikuskeptik arvas:
Mh? Mis otsast oli konstruktiivne: “ajeke ise ka aru sai, mida öelda tahtis ve“? Äkki olen veel midagi konstruktiivset Sinu poolt maha maganud? Sel juhul andesta ja võimalusel palun lepi minu ebakonstruktiivsusega, püüan edaspidi tähelepanelikum olla.
skeptikuskeptik rahustas:
Minu rahulolu ei puutu asjasse.
skeptikuskeptik täpsustas:
You are missing the point. Kus ma olen sellise tingimuse esitanud või miks mina pean Sinu õlgmehikestega võitlema? Saad vahest ise hakkama?
skeptikuskeptik kontrollis:
Mhmhh, sellepärast katsungi neid endale hoida, aga vahel tuleb meelde, tead, ja kui keegi väga urgitseb, siis jutustan kah.
skeptikuskeptik kontrollis veel:
Mkmm, see on tahte väljendus, mille põhjendus teadmata.
Mis sellel kõigel teemaga pistmist?
Ai-vai, kuidas nüüd siis niimoodi? Kas siin lõngas ka kõigil mõtlemine seisab peale sinu?
@Kriku: Õlgmehikesed ei lase magada? Aga Sa loe eksperthinnanguid, toovad mõnusasti ehk Sullegi une silma ja lubavad selgemalt nägema hakata, mulle mõjub juba paljas mõte neist uinutavalt. Kas seda eksperti lugesid, kes kirjutas, et ta võib ise selles stiilis kolme erinevat varianti hinnanguid kirjutada? ;)
@Kriku: Ja teemaga oli seotud kumb küsimus? :)
Ära minu pärast muretse, mina loen iga teema jaoks taustainfot, kus ma esinen. Ja kui ma tean, et tegemist on teemaga, mida siin paljud minust paremini valdavad, siis ei jäta ka seda märkimata.
Aga sinu kahepalgelisus on küll hämmastav – ühel alal oled ise kõige targem ja ei taha ühestki eksperdist midagi teada, teisel kuulutad, et
ajeke 13. Det 2009 kell 23:32 peksis ikka täiega segast,
sri
Kriku tunnustas:
Ma tänan, ma tänan, poleks tarvis olnud. Ma olen väga liigutatud… :oops:
skeptikuskeptik kaebles:
Andesta, ei tahtnud Sulle haiget teha, ei teadnud, et Sa segane oled, poleks peksnud… :(
PS Järgmine kord proovin Sinuga ainult teemaväliselt kaasa rääkida, kui see Sind kuidagi lohutab ja peksuvorpe tasandab.
Vähemalt oponentide sõimamisega tegeled igal pool. Niigi palju järjekindlust.
skeptikuskeptik ütles:
Kui Allah tahaks, et ma selles videos kujutatut teaksin, kasutaks ta telepaatiat, mitte ei laseks mul seda lolli klippi jõllitada.[1] Ja kus need krantsid on?
[1] Video autori kommentaar on niisugune:
Kirjavahemärkide naabruses asuvad tühikud asuvad nii originaalis.
@Kriku: Trollid? Ilmutad sellega järjekindlust? Teemaks ei ole minu personaalküsimus. Kas sellest on väga raske aru saada? Kas see ongi Sinu arusaam sellest, mis on “asjaolude loogiline analüüs“.
Ja sina võid kõiki sõimata, väita ühes lõngas üht ja teises vastupidist ja kui see kellelegi ei meeldi, siis öelda, et “teemaks ei ole sinu personaalküsimus”?
Kriku meenutas lasteaeda:
Sul on luulud. Tõsiselt. Minu arvates. Tunnen kaasa. Ma jätan Sind nüüd Sinu õlgmehikestega praegu, Sul on palju tegemist, ma näen. Head ööd!