Skeptik Playboys: Mida mehed usuvad

Mõnikord võib tunduda, et uskumine imelikesse asjadesse on selline naiste asi. Naisi peetakse teinekord ebaratsionaalseteks ja seetõttu tunduvalt vastuvõtlikemaks mitmesugustele ebauskudele, uskudele, gurudele, ennustajatele, horoskoopidele, imedieetidele ja muidugi igasugustele tundeküllastele pajatustele, mille abil tablette, kõhnumist, õnne toovat sõrmust või elu muutvat koolitust müüa üritatakse.

Esiteks on selline arusaam naissoost muidugi samasugune irratsionaalne ja tõenduspõhjata uskumus ning iseennast täitev profeteering, mida toidab vaatleja eelarvamusest tingitud kalduvus näha vaid neid juhtumeid, mis oma eelarvamust kinnitavad ja unustada need, mis eelarvamusega kokku ei kõla. Teiseks pole imelikesse asjadesse uskumise “süüst” puhtad ka mehe ise.

Kuivõrd mehed on omaarust “ratsionaalsemad”, siis on nende uskumused ka “ratsionaalsed”, maisemad. Kui mingit kontseptsiooni õnnestub olemasoleva kirjanduse, piltide, videomaterjali või muu ainelise tõendusmaterjalidega kinnitada, siis liigitub see kahtlemata tunduvalt mõistuslikuma arusaama valdkonda kui näiteks usk Esmeralda imesõrmuse kaalu langetavasse väesse. Järeldused ja sellele rajatud käitumisjuhised võivad aga selliste “ratsionaalsete” tõenduskäikude puhul olla täpselt sama jaburad kui elu korraldamine lehehoroskoobi järgi.

Usk ei saa juba definitsiooni järgi olla ratsionaalne. Religioosselt usutakse ju sellepärast, et puudub kindel tõendusmaterjal, mis usust või arvamusest teadmise vormiks. Kui sellest aru saadaks, jääks palju asjatut tülinat olemata, sest kui uskumustega tungitakse valdkondadesse, mida teaduse, loogika, tõendusmaterjaliga uurida saab, siis jääb usk oma metodoloogilise nõrkusega kaotajaks. Ja seda sugugi mitte seepärast, et teadlastele või skeptikutele ei meeldi usklikud, kuigi mõni võib sedasi tunda, vaid puhtalt argumenteerituse taseme pärast. Ei midagi isiklikku, head imelikesse asjadesse uskujad!

Millesse mehed usuvad? Vandenõudesse, ufodesse, ajaloo väänamisse, igiliikurisse, külma tuumasünteesi, veeküttel automootorisse, magnetilisse pesupalli, imetabletti, mille abil paagitäie bensiiniga saab tunduvalt rohkem kilomeetreid läbida, võrkturundusse, jumalasse, kes peidab end Suure Paugu eelsesse aega ja reliktkiirguse taha, imevitsaga vee, pommide ja varanduse leidmisse ja muidugi ka sellesse, et naised on vähem ratsionaalsed ning homoseksuaalseks saab nakatada propaganda ja paraadiga.

Vandenõud on ilmselt kõige levinumad. Selle elemente on leida ka ufousus, sest valitsused ju suhtlevad tulnukatega, omavad ja kasutavad nende tehnoloogiaid, aga varjavad vandeseltslaslikult; igiliigutajate leidureid kiusatakse taga auto- ja naftatöösturite poolt; Katoliku kirik on ka üks suur vandenõu tõelise Jeesuse sõnumi ja tõe varjamisel, lisaks teatakse, aga varjatakse Naatsareti Jeesuse lihaseid järeltulijaid (Püha Graali); teadlased on vandenõus omavahel, sest värisevad oma juba vankuva maailmapildi pärast ja seetõttu naeruvääristatakse nullpunkti energeetikuid, telekineesi, Uri Gellerit ja Pendli-Petjat. Samal moel leitakse, et holokausti pole toimunud, kaksiktornide langemine oli Bushi tellimus, Estonia lasti meelega põhja ja maailma lõpp saabub aastal 2012, kuna Maiade kalender lõpeb siis ära.

Enamus pildajatest ehk vitsameestest on mehed, enamus holokaustieitajatest ja ufousklikest on mehed. Kahtlus, et ameeriklased ikka ei käinud Kuul ja Marsil on elu, mida näitavad püramiidid ja näod madala lahutusvõimega piltidel, on ka pigem meeste asjad uskuda, sest need on “teaduslikud” mitte sellised emotsionaalsed ja pehmed “naiste asjad” nagu vabastav hingamine või homöopaatia. Meeste eripäraks on veel see, et olles ilmveendunud oma lemmikteooria õigsuses, püütakse seda veendumist ka teistele aktiivsemalt selgeks teha. Selleks korraldatakse loenguid, kirjutatakse raamatuid, vaieldakse oponentidega. Tehakse oma usk häbenemata rahaks.

Loomulikult pole olemas ühtki valdkonda, kus naised põhimõtteliselt meestega võrdväärselt imelikesse asjadesse uskumisega hakkama ei saaks ja leiab mehi ka näiteks üsna naiselikuks arvatud gurujüngerdamises ja uskumusmeditsiini teenuseid kasutamas. Samuti ei saa öelda, et skeptiline suhtumine neisse asjusse kuidagi mehelik tegevus oleks – tihti annavad naised oma suhtumisega ka päris paadunud ja küünilisele skeptikule silmad ette, kuidas esiteks asja olemus lihtsalt ja inimkeeli selgeks teha ja teiseks teha seda suhtumisega, et oponendi eneseväärikus kuigipalju kahjustada ei saa. Mehed omavahel kipuvad mõnikord ülemäära jõudu kasutama.

Ja lõpuks – uskumine on inimlik, kui puudub teadmine, aga teadmise poole peaks püüdlema. Selleks on aga vaja jõudu ja usku iseendasse ning loomulikult ka vastavaid tööriistu ja vilumust neid kasutada, et lõhkuda dogma ning leida end teadmiste vabas vees.

Lugu ilmus trükitud kujul ajakirja Playboy 2008. aasta juulinumbris. Siin avaldatud toimetuse loal.

128 Replies to “Skeptik Playboys: Mida mehed usuvad”

  1. Heh, panin ka’s ennast proovile ja vaatasin oma seisukohad üle. Suuremast osast siintoodud pattudest olen puhas (kuigi jah, kooli ajal sai igasugu saasta loetud ja usutud). Mõnedes asjades siiski tunnistan süüd:

    1. külmsüntees – targad onud sellest ikka vahel räägivad, ise pole süüvinud (ega järele proovinud) :) ei kinnita ega lükka ümber.

    2. UFOd – fooliummütsikestega kodanikesse suhtun reserveeritult, kuigi samas ei saa justkui välistada, et keski kuskil ringi tiirutab

    3. Homoinfektsioon – ülikoolist on nagu meelde jäänud, et omasooiharus on suurel määral geneetilise põhjaga, selle väljendumine (ja miks mitte ka teke nullist) aga sõltub samuti keskkonnast. Selle lähenemise kasuks räägib ka vanglates toimuv ja asjaolu fakt, et see väidetavalt 100% geneetiline paljunemist takistav väärnähtus on aastatuhandete vältel püsima jäänud. Ma ei väida, et homosid peaks kuidagi diskrimineerima jne, samas ei ole see minu arvates ka selline asi, millega rahva ees hõisata ja mida populariseerida. Millegipärast on jäänud ka mulje, et antud veebilehe alfaskeptik ei suuda homoteemat käsitledes päris objektiivseks jääda :)

  2. Mis pattudesse puutub, siis külmsünteesi segasus on hoopis teises dimensioonis.

    Nimelt on kord ennemuistsel ajal 1980ndate keskel teadlased tõepoolest külmsünteesist artikleid kirjutanud. Toona ei olnud see otseselt teaduslikus mõttes patt, kuigi mõned sellealased teadlased oma tööd just kõige kvaliteetsemalt ei teinud.

    1990ndatel sai aga selgeks, et too esialgu väljapakutud külmsüntees ei toimi. Teadlased matsid maha *selle* idee, aga see ei tähenda, et külmsüntees kui mõiste ebateaduslik on. Farnsworthi fuusor töötab ka täiesti kenasti. (Aga energiat sellega toota ei õnnestu.)

    Teisest küljest korjasid esoteerilised pseudoteadlased kunagised päristeaduslikud külmsünteesi-hüpoteesid üles, valasid soustiga üle ja üritavad resultaati nüüd tasuta energia pähe serveerida. Vaat’ *see* on see patune osa.

  3. Märten, uufudega on vähemalt selline lihtne lugu: universum on palju-palju-palju suurem, kui inimmõistus seda aimata suudab. Lihtsalt kuidagi ebatõenäoline, et Maa on ainus planeet, kus elu on arenenud ja inimkond on ainus intelligentne eluvorm kogu universumis. Nii et- mina näiteks eeldan, et tulnukad on olemas.

    Samas, see ei tähenda kohe seda, et tulnukad käivad meilt lehmi röövimas ja mingid reptiloidid Bushi nahka on pugenud. Muidugi, võib alati oletada, et meil on Douglas Adamsi versioon tulnukatest, kes otsivad ülesse mõne üksiku hullu, keda keegi niikuinii ei usu, maanduvad tema juurde ja ajavad suust mula universumi rahust ja muust sellisest. Niisama, nalja pärast :)

  4. Seesama universumi hoomamatu suurus, mis muudab elu ja isegi intelligentse elu esinemise rohkem kui ühes asukohas ülimalt tõenäoliseks, on samas potentsiaalselt ületamatuks takistuseks igasuguse otsese tsivilisatsioonide-vahelise kontakti loomisel. Minu teada ei paku meile teadaolev füüsika praktiliselt mitte mingisuguseid võimalusi mingigi püsiva kahesuunalise liikluse rajamiseks kahe vähegi kaugema asukoha vahel, ükskõik kui suuri tehnoloogilisi edusamme me ka ette ei kujutaks. Ussiaugud ja ruumi kõverdamine vastavalt vajadusele on siiski transpordivahenditena praeguste teadmiste kohaselt kasutamatud.

  5. Stjuuv arvas:

    Seesama universumi hoomamatu suurus, mis muudab elu ja isegi intelligentse elu esinemise rohkem kui ühes asukohas ülimalt tõenäoliseks, on samas potentsiaalselt ületamatuks takistuseks igasuguse otsese tsivilisatsioonide-vahelise kontakti loomisel.

    Polegi tarvis praegu teada, kuis neid takistusi ületada. Piisab, kui teoreetiline võimalus on, küllap see kunagi kasutatavaks muutub. Iseasi, kas kontaktide loomiseks vajalikud pingutused ka mõistlikud on.

  6. Homoinfektsioon – ülikoolist on nagu meelde jäänud, et omasooiharus on suurel määral geneetilise põhjaga, selle väljendumine (ja miks mitte ka teke nullist) aga sõltub samuti keskkonnast. Selle lähenemise kasuks räägib ka vanglates toimuv ja asjaolu fakt, et see väidetavalt 100% geneetiline paljunemist takistav väärnähtus on aastatuhandete vältel püsima jäänud.

    Minu meelest ei ole teadlased tegelikult üksmeelele jõudnud ja vaidlevad siiani, kas on olemas “homoseksuaalsuse geen” või mitte, igatahes näpuga näidata sellele vist ei osata, aga sinu väide on veidi vildakas. See, et vanglas mehed omavahel seksivad, ei tähenda seda, et nad ilmtingimata homod oleksid. Mõne jaoks lihtsalt on sugutung nii suur, et ta on valmis kasvõi lammast panema, et ainult pihku ei peaks peksma, ilma et see lammas teda tegelikult otseselt erutaks – paneb silmad kinni ja mõtleb kaunile vangla kokatädile vms.

    Ja see püsimajäämine – vaevalt, et geneetiliselt homo olemine on nagu ON/OFF nupp, ilmselt on sellega ikka nagu kõigi teiste asjadega (juukse- ja silmavärv jne). Ja kui see on retsessiivne tunnus, siis kantakse see lihtsalt edasi ja lapsevanem ise ei teagi, et tal selline geen on. Nii et teoreetiliselt toimiks see ka ainult geneetilisel baasil väga kenasti. Mis muidugi ei tähenda, et tegelikult ei võiks kõik geid olla sündinud sellest, et nende ema raseduse ajal liiga palju seebikaid vaatas või midagi muud sarnast. Fakt on see, et enamus homodest väidab, et nad on tundnud huvi omasooliste vastu nii kaua kui nad mäletavad.

  7. Ussiaugud ja ruumi kõverdamine vastavalt vajadusele on siiski transpordivahenditena praeguste teadmiste kohaselt kasutamatud.

    Kui ussiaugud olemas peaksid olema, siis on nad tõenäoliselt kasutatavad. Praegu teadaolev füüsika lubab ussiaukude olemasolu.

    Küll aga ei ole praegu teada ühtki protsessi, mille käigus ussiauk tekiks.

    Natuke lootustandvam on Alcubierre’i mootor, mille töövõimekus sõltub aga negatiivse energiatihedusega eksootilise mateeria olemasolust, ka seda aga ei ole veel leitud. Kui niisugune mateeria olemas on, siis on täiesti realistlik võimalus, et tuumafüüsikud selle veel meie eluajal üles leiavad; iseasi, et tema otsa reaalse mootori ehitamine on tõenäoliselt väga keeruline ja energiakulukas protsess.

    Alati on aga võimalik minna huvitavamat ja eksootilisemat SciFi’st tuntud teed ning spekuleerida valgusest aeglasema transpordi otsa ehitatud galaktiliste tsivilisatsioonide sotsioloogia üle :-) Näiteks on usutav, et Alcubierre’i mootor on valgusülise kiirusega liikumise vahendina ehitatav ja töökõlbulik, aga nii kulukas, et üks keskmine galaktiline tsivilisatsioon selliseid mootoreid eeskätt miniatuursete, informatsiooni ja väga kalliste kaupade transpordiks mõeldud kosmoselaevade küljes tarvitab, paari üksikut suurt valgusülise kiirusega kosmoselaeva üksnes militaar- ja võib-olla diplomaatiliseks transpordiks kasutab ning enamikke vahetamisväärseid kaupu suurte ja aeglaste relativistlike laevadega vahetab. Teatud reisikalliduse “aknas” on niimoodi isegi Fermi paradoks ära seletatav.

    Tänapäeva inimesed on Internetiga ära rikutud, aga enamiku jooksul inimtsivilisatsioonide ajaloost on nii info kui kaupade liikumine suhteliselt aeglane protsess olnud. Ja nii mõnigi tsivilisatsioon on sellises kontekstis aastatuhandeid vastu pidanud ja koguni üsna suureks kasvanud.

  8. “veeküttel automootorisse”

    http://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_vehicle

    Et siis nagu mis siin on sellist, mis skeptikute silma riivab? Islandil on riiklikult plaanis üleminek vesinikautodele mingiks X ajahetkeks. Vesinikauto pole küll päris seesama, mis vee paaki valamine, aga üldjoontes on mängus auto, vesi & edasi liikumine. Ainult natuke tuleb elektrit mujalt saada.

  9. Kui ussiaugud olemas peaksid olema, siis on nad tõenäoliselt kasutatavad. Praegu teadaolev füüsika lubab ussiaukude olemasolu.

    Transpordiks meile teadaolevas mõistes siiski mitte, isegi kui ussiauk koha peal olemas oleks ja teine ots soovitud kohta viiks. Informatsiooni ülekandeks biti kaupa ehk küll. Samas, võibolla nende kahe vahel polegi piisava tehnoloogilise võimekuse korral vahet.

  10. Hjarg:

    mina näiteks eeldan, et tulnukad on olemas.

    soovitan selliste väljaütlemistega väga ettevaatlik olla! seda võidakse võtta otsesõnu – TULNUKAD ehk siis tulijad ehk siis need teised tsivilisatsioonid on siin käinud/käimas. SEE aga on asi, mida ma sugugi eeldada ei julge ja ei soovita ka teistele.

    eeldada, et universumis on intelligentset elu ka mujal peale maa (jättes kõrvale sarkastilised liba-arutelud teemal, kas maalgi intelligentset elu leidub), on hulga mõistuspärasem, kui selle võimalikkust eitada. eeldada aga, et mõni neist “teistest” millalgi ka siin käinud on, on väga hapral jääl kõndimine. paljude kosmoloogide arvates võib selle võimaluse peaaegu välistada (pane tähele, et siingi käib jutt vaid külastamise VÕIMALUSEST, mitte aga külastamiest) ja selleks on tähelepanuväärseid põhjusi. kahjuks ei mäleta neid enam peast aga kui mälu ei peta, on peamisteks põhjusteks võimalike elu toetavate tähesüsteemide kaugus maast, valguse kiirus ja tähesüsteemide-planeetide tekke üksikasjad. kaks esimest ei vaja selgitamist. viimane rääkis aga midagi järgnevat: universumi vanus on laias laastus 13-15 miljardit aastat, päikeseüsteemil 5 miljardi ringis (sellest maa vanus 4-4,5). see, et tähesüsteemis on tahkeid planeete ja raskeid elemente, tähendab, et süsteem pole uus. point siis selles, et niiöelda esimese ringi täht (tähed plahvatavad ja langevad kokku, misjärel taas supernoovana plahvatavad jne) ei ole raskeid elemente tootnud. seega ei saa tal ka tahkeid planeete olla või pole neil planeetidel paljusid raskemaid elemente (metallid jmt). seega on tõenäosus, et sellises esimese (või teise?) ringi süteemis oleks elu, või siis elu, mis suudaks ehitada intersolaarseid kosmoselaevu nullilähedane või suisa null.

    niisiis eeldab kosmoselennuvõimeline elu seda, et tähesüsteem oleks mitmendal ringil. kui päikesesüsteemi vanuseks on umbes 5m aastat ja päikese elutsükkel on poole peal, siis võib järeldada, et eluvõimelised süsteemid ei saa olla meist oluliselt vanemad. see aga tähendab, et universumi miljardite valgusaaastate suuruste mõõtmete juures, kus valguse kiirus on piiranguks (ja eriti ei usuta ka võimalusse reisida valguse kiiruse lähedalgi), jääb neile tulnukakülastustele üsna väike mänguruum. muidugi tuleb juurde arvestada tõsiasi, et kaugeltki igas tähesüsteemis ei arene kunagi elu ja neis, kus elu tekibki, ei pruugi see kunagi intelligentsini jõuda ja kui jõuab, ei pruugi see sugugi nii kaua alles püsida, et nad kosmosevallutusteni jõuaks jnejnejne.

    niisiis…ma ise usun küll, et elu ja isegi intellekt (meie mõistes) võib olla universumis suhteliselt laialt levinud aga ma ei usu, et mõne muu maailma esindajad iialgi maal oleks käinud. loomulikult võib spekuleerida ülevalguskiirusel lendamisest, ajamasinatest, ussiaukudest ja muust taolisest ent leppigem kokku, et see kõik on kõigest spekulatsioon ja parim, mida sellistele üritustele vasta võib, on “noh, võibolla aga…”
    __________

    vabandan, kui tähe-jutt segane või mõneti ebatäpne tuli, ma pole ju ometi astrofüüsik aga kui siin leidub mõni taoline, võiks ta asja täpsustada.

  11. Tõnu:

    Polegi tarvis praegu teada, kuis neid takistusi ületada. Piisab, kui teoreetiline võimalus on.

    teoreetilise füüsika (ja matemaatika ja mistahes muu valdkonna) mõnu, võlu ja valu seisnebki selles, et TEOREETILISELT võib kõiki teadaolevaid (ja TEOREETILISI, imaginaarseid – võibolla teatud punktis, teatud ajahetkel ja tingimustel eksisteerivaid) asjaolusid arvesse võttes välja mõelda igasuguseid TEOREETILISI võimalusi. umbes nagu matemaatikas, kus imaginaararvude jmt abil luuakse TEOREETILINE võimalus võrrandit lahendada. ent enamasti ongi tegu…ee…kuidas öeldagi…teadlaste “rollimänguga” või miskit taolist. nojah, vahel muutub teooria reaalsuseks ja VÄLISTADA ei saa miskit ent lihstalt sellele lootma jäämine oleks küll ausalt öeldes mõttetu.

  12. Mina usun ka, et kusagil universumis ja ehk isegi meie Linnutee galaktikas võib olla planeete, kus on mõistusega elu.

    Aga see on lihtsalt usk ja lootus

    Täpselt sama käib minu meelest ka Suure Paugu eelse jumala kohta.

  13. rents:

    See, et vanglas mehed omavahel seksivad, ei tähenda seda, et nad ilmtingimata homod oleksid. Mõne jaoks lihtsalt on sugutung nii suur, et ta on valmis kasvõi lammast panemaSee, et vanglas mehed omavahel seksivad, ei tähenda seda, et nad ilmtingimata homod oleksid. Mõne jaoks lihtsalt on sugutung nii suur, et ta on valmis kasvõi lammast panema

    vanglates toimuv homondus jaguneb laias laastus kaheks. ühest küljest on igas sootsiumis teatav hulk homosid. nii ka vanglas ja nii nad seal oma asja ajavad ning vahel tõesti kasutavad heteroseksuaalsed vangid neid rahuldusallikana. ent rõhutmaks seejuures oma heteroseksuaalsust, riietatakse passiivsed homod tihti naisteks või meigitakse üle või pannakse neile paremate naisestamisvõimaluste puudumise lihstalt naise nimi ja sunnitakse naiselikult käituma, sealhulgas “naiselikke” töid tegema.

    teine külg on midagi antropoloogilist või ehk isegi zooloogilist – oma ülemvõimu ja teise alamlikkuse kinnistamiseks sooritataksegi “suguakt”. selline asi on isaste olendite seas laialt levinud. eriti torkab see silma võimukate koerte juures. minu amstaff, kes on juba geenide poolest enneolematult võimukas, kippus pidevalt külalistele näitama, kes paneb keda. mingi rahulduseotsimisega pole sellise käitumise puhul miskit pistmist – taolised instinktid on sellistes olukordades tagaplaanile surutud. kui suudad sellisele sünnipärasele valitsejale selgeks teha, et oled tast bossim, siis jätab ta su üldiselt rahule ent eriti võimuka isendi puhul võib arvestada, et aeg-ajalt ta kontrollib üle, ega karja hierarhias mingeid muutusi tekkinud pole :-D niisiis, see vanglas toimub kukekstegemine, alla laskmine jmt on lihstalt võimumäng, mis mingist hetkest seguneb tavalise homondusega. nimelt muutub paljude vägisi kukestatute psüühika ning neist saavadki homod. nende maailm ja isiksus lihstalt nullitakse ja ehitatakse seejärel pealikele sobival kujul taas üles – sedapuhku “naisena” ja nii saavadki paljudest allalastutest bosside kepiorjad. reeglina aga on allalaskmine ühekordne ning allalastu kolib seepeale temasugutele mõeldud kambrisse või elublokki. jah, sellised “petuhhorkad” ehk “kukelad” olid tõesti vähemalt hiljaaegu olemas. administratsioon, kelle kohus on vange ka teineteise eest kaitsta, on lihstalt sunnitud “gildist” väljaheidetute tervise nimel nad omaette koguma. praegu küll võideldakse usinalt igasugu sellise nõukaaegse “ponjatie” ehk arusaama või mõtteviisi vastu. huvitav on märkida, et näiteks pätsi ajal eesti vanglates taolist asja ette ei tulnud. samuti esineb seda äärmiselt harva ka teistest väikestes riikides ja taustast eristuvates rahvuste/kultuuride juures. rohkem on need levinud suurriikides, suurrahvaste seas jmt. näiteks usa ja venemaa vangide suhtumiste põhialused on väga sarnased juba sellest ajast, mil neil omavahelisi kokkupuuteid praktilsielt ei esinenud.
    ________

    puuh…jälle pikk ja mõttetu tekst aga…kui kellelegi midagi huvitavat teada andis, siis asi seegi… ;-)

  14. Kriku:

    Täpselt sama käib minu meelest ka Suure Paugu eelse jumala kohta.

    jah, eks seegi ole lootus aga vahe on selles, mis meile teada oleva kohaselt võimalik on. kui aeg läheb edasi ja teadmised “suure paugu eelse jumala” võimalikkuse kohta laienevad, võib alati oma seisukohta parandada.

  15. Kriku

    Mil määral ja mispärast homoseksuaalset tegevust üldse “seksimiseks” nimetada saab, on ise teema.

    heheh, seda kindlasti. homoseksuaalsus on tõesti ikkagi soodumus eelistada sekspartnerina samasoolist. ent muideks, vanglas toimuvat ja mujal elus jälgides julgen ma kokkuvõtteks öelda, et homoseksuaalsus on nii kaasasündiv, kui ka omandatav. nähes, kuidas muidu heteromees teatud oludes naiseks muutub ja nähes, kuidas normaalses, selget ja tugevat isarolli omavas peres kasvav poiss juba 11-12-aastasena silmatorkavalt naiselikult käitub, lubab mõlemat võimalust arvata.

  16. Jah, väga tõenäoliselt on kaasasündinud.

    Vanglas on tõesti suurel määral tegu võimumängu või vägistamisega, mitte armastuse, üksteiseleidmise või muude selliste lilleliste asjadega.

  17. noo, eks tuleb ka armastust ja teineteiseleidmist ette kui vaid õiged inimesed kokku satuvad. eriti veel sellises trööstitus keskkonnas.

  18. Selline üleolev suhtumine Estoniaga seonduvasse on jälk. Visiirilt võetud proove lõhkeainete tuvastamiseks analüüsiti meetoditega, mis eeldavad, et metallobjekt pole vee all olnud kauem kui nädal. Visiir oli proovide võtmise ajaks olnud vees seitse nädalat. Kasutatud meetodite puudus sai teatavaks alles TWA 800 uurimise ajal mitu aastat hiljem.

    Uued, 2000. aastal võetud proovid viitavad kiirusel 5000m/s toimunud löögile. Pragunemise hetkeks oli metalli temperatuur tõusnud 700-720 kraadini. See vastab lõhkeaine Hexa Composite või Semtex profiilile. Uusi tulemusi on kõige innukamalt kaitsnud Kurt Ziegler Brandenburgi materjaliuurimise laborist. Plahvatusele viitavad tõendid sobivad kokku tuukri Hakan Bergmarki ütlustega, kes on väitnud, et nägi laevakeres auku.

    Rosinaks saia sees on seegi, et ametlike sukeldumiste vahepeal on Estonia vrakil toimunud suuremahulised allveetööd. Mõnede ametlike sukeldumiste ajal on näha töid, mis kuskil registreeritud pole – kassetil B40c/19 võib näha kolmandat tuukrit, kelle kohta puudub igasugune informatsioon. Tööde käigus on tugevalt vigastada saanud ramp, kadunud on ka näiteks visiiri anduriplaat – antud katastroofi puhul võtmetähtsusega element.

    Anduriplaadi kadumise järel astus tagasi komisjoni esimene esimees ja kirjutas raamatu, kus ütleb muu huvitava hulgas otsesõnu, et kõik viitab kapten Avo Pihti kui olulise tunnistaja kõrvaldamisele: kopterimeeskonnad on raporteerinud rohkemate inimeste päästmisest kui ametlikult kirjas, “fantoominimesi” on registreeritud ka rannikul. Esimestel hukujärgsetel tundidel oskas kellegi käsi valgetele paberilehtedele kirjutada ligi kümne inimese nime, Avo Pihti nimi koos korrektse sünniaasta ja lisamärkega “kapten!”. Kuidas need nimed tekkisid? Sellele pole keegi kunagi suutnud ammendavalt vastata. Ja ometi, nädal pärast lõplikku nimekirja, mis Avo Pihti ei sisaldanud, hakati teda Interpoli kaudu taga otsima.

    Estonia-aegne teede- ja sideminister loetleb oma memuaarides kõik Avo Pihtiga seotud “juhused” ja võtab ainumõeldava seisukoha: “Usutavate selgituste puudumisel saab ülaltoodust teha vaid ühe järelduse: on eemaldatud laevaõnnetuse tähtis tunnistaja.”

    Omaette teemaderingi moodustavad tunnistused. Küll on neid moonutatud (motorist Kadak ei ütle oma tunnistuses, et nägi autotekil “autode kõrgust vett”), küll üleüldse maha vaikitud (kolmanda mehaaniku Treu kaks esimest tunnistust Turu politseile).

    Ma ei tea, kas see kõik on seotud Estonia uppumise põhjusega, aga selles ei saa kindel olla, kuni pole teada MILLEGA see on seotud. Tegu on millegi märkimisväärsega, muidu seda ei kaitstaks Rootsi sõjalaevadega. Ehk viitavad salapärasele põhjusele kolm seitsmel leheküljel paiknevat Estoniasse puutuvat dokumenti, mille avaldamine isegi 14 aastat hiljem võib tekitada “olulist kahju riigi [USA] julgeolekule.”

    Kes teab.

    Minu arusaama järgi põhineb skeptiline mõtlemine endaga töötamisel ja iseseisval uurimisel, mitte moevooludega (nii liikumiste kui anti-liikumiste mõttes) kaasa jooksmises. Kuni olulised küsimused püsivad vastuseta, varjatakse, valetatakse ning võltsitakse võtmedokumente (nt enne väljumist sooritatud tehnilise seisukorra kontrolli protokoll, mille alusel väidetakse Estonia merekõlbulikkust), on Estoniaga seotud teemade naeruvääristamine vastutustundetu.

    Pendlimehed ja jalavannid on labased; neid kottida on lihtne. Need on pehmed teemad, mille käsitlemiseks piisab riigiameti või James Randi internetipäeviku refereerimisest. Estonia puhul nii lihtsalt ei pääse, sest lõpparuandes on isegi laeva viimane teekond vale. Siin ei piisa üldsõnalisest lahmimisest ega Google’i kaudu leitavast, vaid on tarvis üles näidata tõelist skeptilist mõtteviisi.

    Härra Vällik, ma ei näe teid seda tegemas.

  19. Nirti, veeküttel auto tähendab et auto kasutab kütuseks vett. Ja kuna vähemalt nende paari case’i korral mida mina lugenud olen, on selle kütuse kasutamise lõpp-produktiks samuti vesi, siis on tegemist igiliikuriga.
    Vesinikku kütuseks kasutamine on igati reaalne ja ammu realiseeritud, tema probleem on eelkõige see et kuna vesinikku ennast loodusest kuskilt puhtal kujul ammutada ei õnnestu, siis ei lahenda ta inimkonna jaoks energia allika probleemi, temast on kasu vaid energiakandjana.
    Hetkel toodetakse minuteada vesinikku põhiliselt maagaasist mis tähendab et vesiniku kasutamine kütusena on loomulikult kallim kui gaasi enda kasutamine.
    Ära hakkavad vesinikuautod tasuma alles siis kui gaas&nafta on oluliselt kallimad kui elektriga toodetud vesinik.

  20. P.H – probleem, mida ma kogu selle asja juures näen, on see, et teie (?) teooria paistab olevat nii või teisiti ümberlükkamatu. Muidu väga mõtteid-tekitav jutt, mis vääriks ka pikemat skeptilist vastust, lihtsalt tasakaalustuseks.

  21. selline asi on isaste olendite seas laialt levinud. eriti torkab see silma võimukate koerte juures. minu amstaff

    Jah, ma olen karjahierarhiaga tuttav. See muideks ei ole nii ainult isaste puhul – mul on nii isane (muideks pitilaadne, nii et ka väga dominantne) kui emane koer ja kui isase puhul mind see ei üllatanud, siis see, kui emane teisele koerale selga ronis, võttis esimesel hetkel korraks karbi lahti küll. :D Aga iseenesest ma seda öelda tahtsingi, et vanglas ei pruugi seksimine sugugi tähendada seda, et inimene sellepärast homo oleks. Osadel neist lihtsalt ongi suhtumine, et “pauk on pauk ja auk on auk” ja “homo on see, kes saab, mitte see, kes annab” ja heteromees=loomulikult alfaisane.

  22. rents:

    kui emane teisele koerale selga ronis, võttis esimesel hetkel korraks karbi lahti küll.

    nii palju kui mina koertega olen kokku puutunud (ja seda pole sugugi vähe), paistab mulle, et emased koerad kipuvad “jalga kargama” pigem rahulduse pärast. kui nad oma tahtmise on saanud, ei muutu nende seisukoht hierarhia suhtes karvavõrdki.

    Ka isased võivad tahta JALGA karata mõnna nimel (aga ka võimu nimel – vahet teha on raske). aga kui kes tahes – emane või isane – hakkab teisele (inimesele) otseselt ja sihikindlalt SELGA ronima, on tegu peaaegu kindlalt võimusuhete kontrollimise või kinnistamisega. muidugi palun tähele panna ka seda, et reeglina juhtub seda vaid äärmiselt võimukate tõugude või üksikisendite korral. mingi saksa lambakoer vmt teenimiseks aretatud tõug ei kipu väga sellist praktikat harrastama

    Osadel neist lihtsalt ongi suhtumine, et “homo on see, kes saab, mitte see, kes annab” ja heteromees=loomulikult alfaisane.

    see on tõesti huvitav suhtumine. kohtasin seda lähemalt ajateenistuses, kus suutsin oma jao venelased liialt üles ärritada (noh, teadaolevalt pole selleks midagi erilist vaja tehagi) ning nad teatasid mulle, et kui eraelus kohtume, keeravad nad mulle tha ja teevad mu homoks. Ma siis kergitasin kulmu ja küsisin neilt siiral ilmsel, mismoodi on see homo, kellele vägisi taha pannakse ja mismoodi POLE homo see, kel teise mehe perseaugu peale kõvaks läheb? see pani neid asja üle põhjalikumalt arutlema ja natuke hiljem parandasid nad oma doktriini, öeldes, et annavad lihtsalt tappa :-) niisiis on tegu mingi kultuurilisest eripärast tingitud “panjatie’ga” mis on sedavõrd loomulik, et selle tagamaadele ei mõeldagi – lihtsalt tegutsetakse sest nii on kombeks. kui aga inimene sellise kurva küsimuse ette seada, võib ta vabalt ka ümber mõelda. võibolla ka seetõttu, et ahistaja tegevus peab ahistatavale ahistav olema. kui ahistatav ei pea tegevust ahistavaks, pole sel ju mõtet sest ahistatav “ei õpi” sellest. Sel juhul tuleb ahistaval tihti oma plaane muuta. muidugi on mõnikord traditsioon niivõrd juurdunud, et selle vastu ei saa ja tegu siiski sooritatakse, hoolimata sellest, et see ei teeni ahistataval oma eesmärki. aga see kõik on tegelikult PALJU laiem teema ja tõsine psühholoogiline uurimus ning ma ei jõua kõiki selle võimalikke aspekte korraga ära seletada. keda huvitab, uurigu vanglapsühholoogiat, lugegu autentseid kirjeldusi või mingi käigu kohapeal asja uurimas :-D (pean vist igaks juhuks ära märkima, et ma ise pole seal pool trelle olnud)

  23. P.H – probleem, mida ma kogu selle asja juures näen, on see, et teie (?) teooria paistab olevat nii või teisiti ümberlükkamatu.

    Minu meelest ei sõnastanud P. H. ühtegi teooriat, vaid loetles enimlevinud versiooni kontekstis vaieldamatult huvipakkuvaid küsimusi.

  24. Estonia osas on minule enim silma jäänud veidrus see rootslaste juures jõle kahtlaselt kiiresti tekkinud plaan katta vrakk betooniga. pealtnäha poleks selles ju midagi erilist sest põhjendus oli ju..ee…niiöelda eetiline – hoida eemal võimalikke hauarüüstajaid. ent lähemalt uurides on tegu pehmelt öeldes jamaga. selline vraki betoneerimine oleks maailmapraktikas vist küll esimene kord. pole kuulnud, et iial varem keegi sellise plaaniga esinenud oleks – olgu siis haua või mille tahes kaitseks (noh, uppunud aatomiallveelaev komsomolest või mingi teine kaeti küll sarkofaagiga aga ei vist eraldi mainima, mis põhjusel).

    tuua põhjenduseks hauarüüstamiste vältimist, on aga eriliselt jabur. tegu on tihedalt laevatatava piirkonnaga, kus igasugune kahtlane allveetegevus kergesti silma torkaks. lisaks meenutagem, et jänki, nimega greg bemis käis kord “hauda rüüstamas”. mis see talle maksma läks? 3 miljonit dollarit. Seejuures oli tema tegevus täiesti avalik – palju see oleks maksma läinud, kui ta oleks pidanud tegutsema salaja? mida ta
    selle eest sai? mitte midagi. kas oleks mingigi võimalus, et ta oleks sihipäraselt rüüstamisega tegeledes suutnud kulud katta ja plussi tulla? mõtelge ise, mida selleks tegema peaks: otsima uppunuid, eemldama neilt kõrvarõngaid ja sõrmuseid, tuhnima kaupluste kassades ja seifides, lootes, et paberraha pole mädanenud, tuhnima pagasis, rahakottides jne. võibolla mõne juveelipoe (kui seal selline üldse oli) tühjendamine olnuks veidi suurem amps aga sellise pikema sukeldumise tõttu oleks ka kulud kasvanud ja seega on selge, et igasugune rüüstamine seal olnuks välistatud.

    seega…miks plaaniti katta laeva sarkofaagiga? isegi väga sihikindlate ja hästi varustatud hauarüüstajate eest on oluliselt lihtsamaid ja odavmaid kaitsemeetodeid (kui neid üleüldse VAJAGI peaks olema)…

  25. Minu meelest ei sõnastanud P. H. ühtegi teooriat, vaid loetles enimlevinud versiooni kontekstis vaieldamatult huvipakkuvaid küsimusi.

    Teooria, et need välja toodud küsimused pole mitte juhuslikud kokkulangevused, arusaamatused, segadused, või muidu tegelike sündmuste käigu suhtes ebaolulised juhtumid, vaid osa suuremast vandenõust tegelikke sündmusi avalikkuse eest varjata.

  26. Stjuuv kirjutas:

    P.H – probleem, mida ma kogu selle asja juures näen, on see, et teie (?) teooria paistab olevat nii või teisiti ümberlükkamatu. Muidu väga mõtteid-tekitav jutt, mis vääriks ka pikemat skeptilist vastust, lihtsalt tasakaalustuseks.

    Niipea, kui afääri on segatud rohkem, kui üks kolmetäheline organisatsioon, on tavalisel inimesel häbematult raske aru saada, mis värk on. Muuhulgas sellepärast, et Occam hakkab käituma kaootiliselt ja kontraintuitiivselt.

    Ja sellistel puhkudel ei jää lihtskeptikutel sageli muud üle, kui kritiseerida üksikuid ilmseid jaburdusi, või toda inimnatuuri, kes vandenõuteooriaid armastab.

  27. P. H. kirjutas:

    Ehk viitavad salapärasele põhjusele kolm seitsmel leheküljel paiknevat Estoniasse puutuvat dokumenti, mille avaldamine isegi 14 aastat hiljem võib tekitada “olulist kahju riigi [USA] julgeolekule.”

    Kõige tõenäolisem kõnealuste dokumentide avaldamisest johtuda võiv oluline kahju on, et viis, kuidas NSA need dokumendid kätte sai, muutub konkureerivatele kolmetähelistele kättesaadavaks. Nood aga võiksid seepeale kasutusele võtta abinõusid, mis jänkide spioneerimistegevuse tulevikus keerulisemaks muudaks. Lihtsalt selle üksiku sündmuse pärast ei ole tarvis mingisugust keerulisemat jänkide vandenõud postuleerida.

  28. Esiteks pean ütlema, et pole teemaga ise praktiliselt üldse kursis, ning võin ilmselgeid eksimusi teha, aga katsun skeptilisest seisukohast P.H posti vaadelda.
    Ei taotle millegi ümberlükkamist või kinnitamist, arvan, et teema võiks olla piisavalt huvitav, et seda lähemalt uurida, aga katsun lihtsalt vaadelda, kas kõik väljatoodu on nii ilmselgelt mingile vandenõule viitav.

    Rosinaks saia sees on seegi, et ametlike sukeldumiste vahepeal on Estonia vrakil toimunud suuremahulised allveetööd. Mõnede ametlike sukeldumiste ajal on näha töid, mis kuskil registreeritud pole – kassetil B40c/19 võib näha kolmandat tuukrit, kelle kohta puudub igasugune informatsioon. Tööde käigus on tugevalt vigastada saanud ramp, kadunud on ka näiteks visiiri anduriplaat – antud katastroofi puhul võtmetähtsusega element.

    Kui Eesti või Rootsi või kes teab millsel veel asjasse puutuval valitsusel või riigikaitseorganitel peaks olema põhjust õnnetuse põhjuseid lähemalt uurida, siis ei peagi alati eeldama, et seda kõike tehakse ajakirjanike ja fotograafide juuresolekul. Võimalik, et polnudki mingit erilist põhjust midagi kahtlustada, aga igaks juhuks otsustati siiski täiendavaid uuringuid läbi viia ilma avalikkuse ees komejanti korraldamata.

    Anduriplaadi kadumise järel astus tagasi komisjoni esimene esimees ja kirjutas raamatu, kus ütleb muu huvitava hulgas otsesõnu, et kõik viitab kapten Avo Pihti kui olulise tunnistaja kõrvaldamisele: kopterimeeskonnad on raporteerinud rohkemate inimeste päästmisest kui ametlikult kirjas, “fantoominimesi” on registreeritud ka rannikul. Esimestel hukujärgsetel tundidel oskas kellegi käsi valgetele paberilehtedele kirjutada ligi kümne inimese nime, Avo Pihti nimi koos korrektse sünniaasta ja lisamärkega “kapten!”. Kuidas need nimed tekkisid? Sellele pole keegi kunagi suutnud ammendavalt vastata. Ja ometi, nädal pärast lõplikku nimekirja, mis Avo Pihti ei sisaldanud, hakati teda Interpoli kaudu taga otsima.

    Millised üldse oleks “ammendavad vastused”? Kas pimedas ja tormis tehtud pingeliste päästetööde ajal saab üldse kellelgi kindel ülevaade päästetud inimeste arvust olla? Miks ei võiks laeva kapteni nimi kuhugi kirja pandud olla? Oli seal kõrval ka kapteni allkiri või mõni muu tema kohalolekut kinnitav tõend? Ja kui mõned inimesed arvasid, et nägid kaptenit ka kusagil kaldal päästetute hulgas, ja teda pärast enam kusagil polnud, siis miks mitte alustada igaks juhuks tema tagaotsimist? Kapten teaks ju õnnetuse asjaoludest kõige rohkem, kui ta elus oleks.

    Omaette teemaderingi moodustavad tunnistused. Küll on neid moonutatud (motorist Kadak ei ütle oma tunnistuses, et nägi autotekil “autode kõrgust vett”), küll üleüldse maha vaikitud (kolmanda mehaaniku Treu kaks esimest tunnistust Turu politseile).

    Šokis ja segaduses antud tunnistused ei pruugigi kõige adekvaatsemad olla. Miks ei võiks motorist Kadak ja mehaanik Treu ise oma tunnistusi hiljem muuta, kui asjaolud neile paremini meenusid?

    Ehk viitavad salapärasele põhjusele kolm seitsmel leheküljel paiknevat Estoniasse puutuvat dokumenti, mille avaldamine isegi 14 aastat hiljem võib tekitada “olulist kahju riigi [USA] julgeolekule.”

    USA julgeolekut piiramatu aja jooksul ohustavate dokumentide hulgast võib ilmselt leida ka president Roosevelti 3. märtsi hommikusöögi menüü, see iseenesest ei ütle mitte midagi. Salastatud dokumente ei pruugi keegi iga aasta eraldi üle kontrollida, et kindlaks teha kas see üldse peaks salastatud olema. Paljud dokumendid on lihtsalt default olekus salastatud, kui keegi neid eraldi avalikuks ei vaevu muutma.

    Samas, Jasoni välja toodud sarkofaagiga katmise kohta ei oska küll esmapilgul midagi muud öelda, kui et võibolla oli tõesti laeval mingit lasti, mida tarvis kinni katta, kuid see ei pruugi tingimata õnnetuse põhjuseks olla.

  29. Kui Eesti või Rootsi või kes teab millsel veel asjasse puutuval valitsusel või riigikaitseorganitel peaks olema põhjust õnnetuse põhjuseid lähemalt uurida, siis ei peagi alati eeldama, et seda kõike tehakse ajakirjanike ja fotograafide juuresolekul. Võimalik, et polnudki mingit erilist põhjust midagi kahtlustada, aga igaks juhuks otsustati siiski täiendavaid uuringuid läbi viia ilma avalikkuse ees komejanti korraldamata.

    Ükski uurimisgrupp ei saa jõuda pädevatele järeldustele, kui mõni osapool valikuliselt tõendeid esitab, juhtides uurimist neile sobivas suunas. Kahjuks puudus komisjonil võim tõendeid välja nõuda. Ei teadnud komisjon allveetööde olemust, eesmärki ega mõju vrakile. Isegi allveevideosid näidati neile Rootsi politsei poolt tsenseerituna.

    Kas pimedas ja tormis tehtud pingeliste päästetööde ajal saab üldse kellelgi kindel ülevaade päästetud inimeste arvust olla?

    Päästetööde ajal mitte, aga järel – loomulikult! Mind hämmastab selline küsimus. Loomulikult on tarvis välja selgitada, kes viibisid laeval ja kui paljud neist pääsesid.

    Eks seda tehtigi. Inimeste nimed pandi kirja, kui nad maa peale toodi. Kahjuks arvud ei klapi. Mispidi ei seaks kokku laevade ja kopterite poolt päästetute arve, ikka tuleb rohkem päästetuid kui ametlikus lõpparvus kirjas. Tunnistustes kirjeldatakse parvesid ja päästeaktsioone (kopterimeeskondade poolt), mis raportis ei kajastu. Komisjoni esimene esimees Andi Meister kirjutab memuaarides, et tunnistuste ja kopteripäevikute järgi päästeti inimesi vähemalt kuuelt parvelt rohkem kui lõpparuandes kirjas. Nii see on.

    Miks ei võiks laeva kapteni nimi kuhugi kirja pandud olla?

    Nimekirju koostasid politseinikud, kes vastuvõtupunktides ja haiglates käisid inimese juurest inimese juurde ning panid kirja nime koos sünniaastaga.

    Kui keegi teeskles Avo Pihti, siis kes see oli?
    Kui Piht sattus nimekirja omaloomingu tulemusel, siis kuidas teadis kirjutaja tema pardalviibimist, nime, sünniaastat ja positsiooni?

    Veelgi enam – vähemalt ühes nimekirjas, milles Piht esineb, on ta nime taga Turu politseivõimude kinnitus pääsemise kohta.

    Komisjoni liige Kari Lehtola on öelnud, et Avo Pihti nime tekkimisele nimekirjadesse puudub seletus. Komisjon vingerdas end “kadunud päästetute” küsimusest välja väitega, et inimeste kadumine on politsei rida. Politsei lubas Estonia hukkumisega seotud kriminaalasja raames kadumisi uurida, kui lõppraport saab valmis. Raporti valmimisel kriminaalasi lõpetati. Kadumisi ei uuritudki, kui mitte arvestada Interpoli kuulutust.

    Ja kui mõned inimesed arvasid, et nägid kaptenit ka kusagil kaldal päästetute hulgas, ja teda pärast enam kusagil polnud, siis miks mitte alustada igaks juhuks tema tagaotsimist?

    Inimesi ei otsita üle Euroopa Interpoli kaudu taga “igaks juhuks”, vaid konkreetsetel alustel. Politsei Keskuurimisbüroo jaoks olid tunnistused Pihti nägemisest järelikult piisavalt tõsiseltvõetavad, et rahvusvaheline abipalve avaldada.

    Iseseisvana ei ütle see fakt midagi, kuid sellegipoolest moodustab järjekordse punkti loetelus, mis viitab pigem Pihti pääsemisele kui hukkumisele. Ja neid killukesi on kuratlikult palju.

    Šokis ja segaduses antud tunnistused ei pruugigi kõige adekvaatsemad olla.

    Vastupidi – esimesed tunnistused on kõige olulisemad, sest nende ajal pole (või on vähe) tunnistajad kokku puutunud teiste inimeste ja meediaga. Esimesed tunnistused on alati kõige vähem mõjutatud teistelt kuuldust, ajalehtedest loetust ja muust sellisest. Samuti ei ole tunnistaja jõudnud läbi mõelda tunnistuse võimalikku mõju oma tulevikule ja seega varjab talle kahjulikke fakte väiksema tõenäosusega.

    USA julgeolekut piiramatu aja jooksul ohustavate dokumentide hulgast võib ilmselt leida ka president Roosevelti 3. märtsi hommikusöögi menüü, see iseenesest ei ütle mitte midagi. Salastatud dokumente ei pruugi keegi iga aasta eraldi üle kontrollida, et kindlaks teha kas see üldse peaks salastatud olema. Paljud dokumendid on lihtsalt default olekus salastatud, kui keegi neid eraldi avalikuks ei vaevu muutma.

    Vastuses FOIA päringule väidetakse, et dokumendid kontrolliti üle ja neid ei saa jätkuvalt avalikustada, kuna kujutavad ohtu USA julgeolekule. Kestva salastatuse täiendava põhjusena öeldakse vastuses, et NSAl on õigus varjata enda tegevuse kohta käivat informatsiooni. Antud dokumendid sisaldavad seda: “We have determined that such information exists in these documents.” Kusjuures sellises mahus, et ühtki osa dokumentidest ei ole võimalik avaldada.

    Kahtlen, kas tegu on hommikusöögimenüüga.

  30. Kas härrad skeptikud ikka spionaazi olemasolu tunnistavad? Sest see asi on ju ka salastatud ja mitte amelikult ja avalikult väljakäidud? Järsku pole nende arvates spioone olemas. On vaid (aja)kirjanduslik mull.
    Kas härrad skeptikud maffia olemasolusse suhtuvad. Sest maffia pole ju ka ametlik ja riiklik.
    Spioonide ja mafjosnikute advokaatide jaoks pole see kõik ju ka tõestatud.

  31. Kas härrad skeptikud tunnistavad MRP- pakti olemasolu? Nõuka ajal ju seda ei tunnistatud ja ega Venemaa ka ju seda pole eriti omaks võtnud. Ja salajane see oli.

  32. Spioonide ja mafjosnikute advokaatide jaoks pole see kõik ju ka tõestatud.

    Tegelikkuse subjektiivsete tõlgenduste olemasolu ei muuda tegelikkust subjektiivseks.

  33. Kui kohus leiab et konkreetse maffioosniku süü on tõestatud, siis ongi maffia olemasolu ametlikult tõestatud. Kuna selliseid kohtuasju on päris palju olnud, siis pole maffioosnikute või spioonide olemasolus küll põhjust kahelda.
    Kui kogu maffia ajaloo jooksul poleks mitte kuskil mitte ühtegi maffioosnikku mitte kunagi (organiseeritud kuritegevuses) süüdi mõistetud siis oleks tõesti põhjust kogu maffia juttu muinasjutuks pidada. Seda siis kuni esimese kaaluka süütõendi leidmiseni.

  34. Kui kohus midagi ära tõestab, ei pea see olema veel tõde. Kohtuotsuseid määravad sagelid muud tegurid. Näiteks raha, advokaadi osavus.
    Aga ma sain vastuse, et te mõningate saladuste olemasolu ikka tunnistate.

  35. Pigem neid nähtusi, mida veel ei tea ja ei tunne.
    Olen seda meelt, et kui me ei saa kohe millestki aru, pole see veel seetõttu vale ega olematu. Vale on pigem otsene valetamine või petmine. Ja valdkond pole veel vale seetõttu, et mingi seltskond on selle valmistõena valeks kuulutanud.

  36. Andresel on täiesti õigus! Kuigi me näiteks pulsaritest veel aru ei saa, on need siiski täitesti ilusasti olemas.

    Samas, mõned asjad on kasutusel olnud aastatuhandeid. Tihti need asjad reklaamivadki end sellega- a la astroloogid on juba tuhandeid aastaid tähti vahtinud ja tarka juttu ajanud või siis hiinlased on juba tuhandeid aastaid oma meditsiini harrastanud ja ikka veel elavad või siis reiki on iidne jne jne. Ning hoolimata faktist, et need on tuhandeid aastaid olemas, ei saa me sellest kohe üldsegi aru?

  37. Pigem neid nähtusi, mida veel ei tea ja ei tunne.

    Ilmselt küll, kuigi nende “saladusteks” nimetamine terminoloogiliselt väga õnnestunud ei oleks.

    Olen seda meelt, et kui me ei saa kohe millestki aru, pole see veel seetõttu vale ega olematu.

    Jah, kui on ilmnenud mingi nähtus – olgu selleks siis seninägematu loodusnähtus, esmapilgul uskumatu võime mõnel isikul, või misiganes veel – mida esialgu selgitada pole võimalik, siis on see loomulikult olemas, sest seda on jälgitud, ja selgitus võib selgeks saada alles hiljem.
    See aga ei tähenda seda, et väidetavad sündmused, mida keegi tegelikult näinud ei ole, või mis ei ole statistiliselt erinevad igapäevasest, peaksid selle pärast rohkem usutavad olema – ilma kinnitatud vaatluseta ei ole alust arvata, et tegemist on rohkema kui väljamõeldise või soovmõtlemisega.

    Vale on pigem otsene valetamine või petmine. Ja valdkond pole veel vale seetõttu, et mingi seltskond on selle valmistõena valeks kuulutanud.

    Valdkond on vale seetõttu, et selle mittetoimine on korduvalt tõestatud, samas kui toimimist pole kordagi tõestatud. Ja sellisel juhul on antud valdkonnaga tegeledes kelleltki näiteks raha küsimine juba otsene valetamine ja petmine, isegi juhul kui see petis eitab tema vastu suunatud asitõendeid.

  38. Seda Sina ei tea, mida ei ole keegi tõestanud.
    Kui keegi saab millegi eest tasu ja ta ise ja tema mõttekaaslased peavad seda tegemist õigeks, ei ole ta petis. Petis on ta siis, kui ta ise oma tegevust pettuseks peab. Näiteks laenab raha, lubab tagasi maksta ja on otsustanud, et ta niikuinii ei maksa ja kaob lihtsalt ära. Või lihtsalt teadlikult valetab, nagu näiteks mõni poliitik.
    Ühe jaoks on ateismi õpetamine pettus, teise jaoks usuõpetuse edestamine.
    Keegi ei sunni midagi tavaliselt ostma. Inimese vaba valik on midagi osta või mitte.
    Mõningaid asju muidugi sunnitakse, näiteks kindlustused jne.

  39. Oletame, et sanitar Vova väidab, et akna taga on orav. Mida tuleks teha, et selle väite tõele vastavuses veenduda?

    * kas vaadata läbi akna?
    * või ehk uurida, kas vanades raamatutes on juttu sellest, et sanitaride toa akna taga võib oravaid leiduda?

  40. Seda Sina ei tea, mida ei ole keegi tõestanud.

    Kui ühtegi tõestamist ei ole teada, siis ei ole mõistlik eeldada, et see kuskil peidetuna siiski olemas on, eriti kui vastupidise tõestused on üsna lihtsalt ja erinevate allikate kaudu ligipääsetavad.

    Kui keegi saab millegi eest tasu ja ta ise ja tema mõttekaaslased peavad seda tegemist õigeks, ei ole ta petis.

    Kui tema ja ta mõttekaaslased peavad seda tegemist õigeks vaatamata sellele, et on veenvalt tõestatud, et see tegevus ei ole õige, siis ei vabanda nende rumalus neid vastutusest oma tegude eest.

    Petis on ta siis, kui ta ise oma tegevust pettuseks peab.
    Keegi ei sunni midagi tavaliselt ostma. Inimese vaba valik on midagi osta või mitte.

    Petis on ta siis, kui ta reklaamib oma pakutavat kaupa või teenust valeinfo abil. Inimese vaba valik midagi osta või mitte rakendub siis, kui tal on ostetava kohta olemas adekvaatne info. Kui aga kauba või teenuse pakkuja esitab selle kohta ebaõiget infot, pole enam oluline see, kas ta seda ise tõeks peab või mitte, kuna see seda vähem valeks ei muuda.

  41. Mõni hakkaks vist kohe tõestusi küsima, et orava puuotsas olemine oleks ära tõestatud.
    Enamikele piisab teadmisest, et see on tõenäoline, et mingi orav võib akna taga olla. Kui orava olemasolu on tähtis, võib ju kiigata välja.
    Kui mingit tegevust või teenust peetakse mõlemapoolselt (pakkuja ja ostja)otstarbekaks ja õigeks, siis järelikult ollakse veendunud, et see on vajalik. Ju siis pole keegi teine seda seda suutnud vastupidiseks veenda. Või peab iga mitteveenma jutu põhjal kohe oma tegevuse katkestama? Siin pakutakse välja, et oma tegevust võiks kriitilise pilguga üle vaadata, aga sama võiks ütelda ka kritiseerijatele. Kui keegi pidevalt teeb seda, mida ta õigeks ei pea, hävitab ta ennast ja põleb läbi.
    Kelle ees peaks näiteks mõni teadmamees ennast vabandama? kas nende ees, kellede seisukohtadest ta lugu ei pea? Kas ta peab skisofreenik olema, et usub ja ei usu ka? See oleks sama, kui pastor hakkaks ateisti käest küsima, kas ta tegevus on õige või mitte. Eitajad võiksid ka vastutada.
    Kas te arvate , et preestrid ja pastorid on ka petised, sest keegi teine arvab, et nende tegevus on vale? Või peaksid nad ateistide käest luba taotlema?
    Kui keegi reklaamib oma kaupa ja ei pea sellega seotud infot valeks, siis ta pole petis. Mida keegi asjatundmatu loll sellest arvab, pole oluline. Asjatundjate soovitused on head, aga sel puhul tuleks olla umbes sama ala inimene. Aga kui vastalised pole suutmud veenevad olla, mis siis teha? Ma arvan, et midagi.
    Ja kui kellegi tegevus ongi otstarbetu ja ta sellest aru ei saa, ei saa samuti midagi teha.
    See on ostja enda probleem, kas midagi osta või mitte. Kui midagi ei meeldi, võiks ta kaevata tarbijakaitsesse.
    Kui müüakse nõuandeid ja mõtteid, mida teevad näiteks psühholoogid, pastorid, juristid jt. pole selle otstarbekus sellele, kes protsessis ei osale, eriti nähtav. Om mõtteid müüvad ka kirjanikud, ajakirjanikud, filosoofid jt.
    Aga kui asi puudutab meditsiini või toitu, on lugu juba teine, sest see mõjutab siis juba konkreetselt tervist väga nähtavalt . Ja ses osas ei pea vastutama ainult ravijad, vaid ka ametlikud arstid, kes kopsupõletiku puhul ainult aspiriini soovitavad; infarkti pahul kopsupõletikku diagnoosivad jne. Ja polikliinikud, kes selliseid doktoreid pensile ei saada. Loomulikult pole see üldistus; ju on arstide ja teiste kohta see teooria üpris elulähedane, et 80 protsenti on keksmised, kümme head ja kümme protsenti viletsad. Psühholoogide ja psühhiaatrite tegevusest võiksin ma eriti värvikaid näiteid tuua. Oma hullusega võivad nad isegi kõige segasema sensitiivi üle trumbata. Aga ka selle järgi ei saa midagi veel üldistada.
    Igal alal on igasuguseid. Piibel räägib prohvetites , aga vast umbes sama palju juttu on ka valeprohvetitest.
    Kui te leiate, et keegi müüb kaupa, mis on teie arvates vale, võite ju otsida kaebamise võimalusi, kui tahate. Kes keelab?
    Probleeme tekitavad näiteks Jehhoova tunnistajad, kes keelduvad lastele vereülekannet tegemast. Ma ei tea, kas sellsieid on, kes liiklusõnnetuse puhul keelduvad kiirabist ja helisitavad sensitiivile.:)
    Aga kelledest me siin üldse praegu räägime?
    Jutt sai vst alguse saladustest, et kas saladusi on olemas.
    Kuidas on salaluurega.

  42. Kas te arvate , et preestrid ja pastorid on ka petised, sest keegi teine arvab, et nende tegevus on vale?

    Jah.
    Kui preester või pastor esitab kindlas toonis , faktidena väiteid (näiteks jumala olemasolu kohta), mille kohta tegelikult pole mingeid tõendeid, siis see preester või pastor petab inimesi.

    Kui ta aga lihtsalt Piiblit ette loeb, siis ei peta, sest ta loeb seda, mis kirjas. Aga kui ta sinna juurde hakkab väitma, et ette loetu on ka sulatõsi ja tegelikkuses kindlasti aset leidnud, siis on ta jälle petmise teele astunud.

    Ja kui sellise pettuse tulemusena kuulajad hakkavad oma vara kirikule tassima või langevad nüristavasse usufanatismi, saades vastutasuks probleemid töö ja perekonna/sõpradega, või veelgi halvem – seavad ohtu enda või teiste tervise (olgu siis vereülekandest keeldumisega või mõne sekti puhul kollektiivse enesetapuga), on asi juba päris kriminaalne.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga