pH dieedi ohver Pealtnägijas
20. oktoobri Pealtnägijas näidati meile lugu perekonnast, kus mehel diagnoositi kopsuvähk, ta prognoos oli halb ja elupäevi lubati aasta jagu. Selmet tõenduspõhist ravi kasutada, valis ta meditsiinile alternatiivse tee, mida siin skeptik.ee-s nimetatakse mitte alternatiivmeditsiiniks (sest tegu pole ju meditsiiniga), vaid meditsiini alternatiiviks.
Saate tekstiline kokkuvõte on loetav nt PM Tarbija24 küljel: «Pealtnägija» paljastas alternatiivravi jõuetuse.
ERR arhiivi vahendusel saab saadet arvutis vaadata: Pealtnägija 20. oktoober 2010.
Kommenteerin mõne mõttega seda lugu.
Esiteks muidugi see, et täiskasvanud ja teovõimeline inimene võib keelduda tõenduspõhisest ravist ja valida midagi muud, kui on (või ka ei ole) põhjust arvata, et see muu teda aitab või siis ei aita. Võib ka üldse selle muu valimata jätta.
Teiseks on inimestel õigus eksida, õigus oma eksimusest aru saada ja sellega saadud kogemust teistega jagada.
Kolmandaks ei saa ma üle ega ümber ajakirjanduse või ajakirjanike vastutusest. Asjaolu, et Pealtnägija meid sellise looga valgustada püüdis, on muidugi tänuväärne, aga on ääretult kahju, et alles siis, kui keegi konkreetne inimene surnud on, nähakse lõpuks võimalust ja põhjust asjasse veidi kriitilisemalt suhtuda.
Pealtnägijas meenutati meile üht teist ETV saadet (Ringvaade), kus üks inimene väidetavalt pH õpetust jälgides terveks olla saanud. Kahjuks peab aga tõdema, see inimene ei ole vaatamata siirasilmsele kinnitusele tervenenud ja järelikult pole ka pH dieedil selles mingit rolli. Kas ta valetas teadmatult ja tahtmatult oma kognitiivse dissonantsi leevendamiseks või mingil muul põhjusel, pole teada, aga igasuguste näiliste imetervenemiste juurde peaks kuuluma spetsialistide kommentaar. Ma mõtlen ikka neid päris spetsialiste — arste, teadlasi, mitte neid isehakanud mikroskopiste, kuigi ka siin võib mõnikord petta saada, sest teada on, et vähemalt üks päris arst — Riina Raudsik — on selle pH teooria aktiivne propageerija.
Mu emotsionaalne mälu võib muidugi petlik olla, aga kriitilist retseptsiooni selle pH dieedi kohta on võrreldes nende PM Tarbija24, naisteajakirjade ja muude kiiduartiklite kõrval ikka häbitult vähe (pisike uurimisteema kellelegi, keda huvitab meediaanalüüs). Seda teadmist, et pH dieet on jama, valdavad vast enamik meie arste ja päris toitumisteadlasi, aga harva läksid ajakirjanikud nende käest kommentaari küsima ja korrutasid papagoina müügimeistrite tühjasid seletusi.
Meedia ise on loonud “imedieetide” ümber positiivse aura ja seesama kuvand andis tõuke ka Enn Sakariasele ja tema perele — kui lehes ikka räägitakse ja teleris näidatakse, küllap midagi peab selles ikka olema. Meedia ise on loonud igasugustele isehakanutele spetsialisti maine, ajakirjanikud ei ole tundnud huvi, kas selliseid ikka võib usaldada; ajakirjanikud on justnagu unustanud igasugused loodusteaduse alused ja ei suuda ära tunda või isegi kahtlustada, kui keegi otsest jama ajab. Vastutuse võtmisest rääkimata.
Ilmselt polnud Enn Sakariast võimalik päästa ei teaduslikul meditsiinil, ammugi mitte mingisugusel meditsiini alternatiivil. Ja nagu ka pere väljendas, oli peamine kahju siiski selles kaotatud ajas, mis kulus mõttetute ja kasutute totsikute peale. Meile loeti saatejuhi poolt kokku ka need kroonid, mis lootuseärikate kukrusse sahisesid. Selle rahaga oleks saanud välja anda ühe korraliku eestikeelse raamatu, mis hindab kriitiliselt erinevate alternatiivmeditsiini võtete tõhusust ja harib üldsust laiemalt.
Nimetan ära ka need inimesed, kes saates pH asjandust kaitsesid: Eric Gammals – Inner Light toodete müügipüramiidi kohalik tipp, Argos Kracht – “elustiilinõustaja”, Inner Light toodete kohapealne müüja, Kersti Kracht – kirjastaja, raamatu pH IME jt väljaandja. Kõik jube libedad tegelased, isehakanud “spetsialistid”, kellest soovitan igasugustes asjaajamistes kaugele hoida.
Veel lugusid pH dieedi teemal skeptik.ee lehel:
Kuna prognoos oma lõplikkuses oli ehmatav, siis tegi mees pere üksmeelsel toel otsuse ning loobus täielikult tavalisest ravist ja hakkas otsima alternatiive, vahendas ERR Uudised.
Kommentaarid oleks ülearused, kuid kuna meditsiini alternatiivi propageerivad ärikad koguvad hoogu ning teadmatud ja kergeusklikud lähevad vooluga kaasa, siis kuuleme edaspidi ka selliseid masendavaid uudiseid.
Samas olen ka 100% kindel, et need alternatiivi pakkujad, valedel püsivad ärikad, hakkavad süüdistama meditsiini. See on selliste inimeste puhul tüüp käitumine oma äride kaitseks, et kogu teaduslik maailm on süüdi. Kõige parem kaitse on ju rünnak.
Mis küll toimub selliste müstik-ärikate inimeste peas? Sama nagu narkoärikad, kes süüdimatult müüvad näiteks noortele emadele süstimiseks heroiini.
Natukene vale on kogu selle fopaa juures kasutada sõna “alternatiivmeditsiin”.
Esiteks on tegu püramiidiskeemi ja rämpsu müügiga, teiseks on ph dieet toitumise õpetust, mida on meditsiiniks palju nimetada.
Õpetlik on see lugu küll, aga mitte alternatiivmeditsiini vallas.
Allar ütles:
Nii see on. Grammatiliselt korrektne väljend on “meditsiini alternatiiv”.
Ma vaidleks natuke vastu. Eestis müüb neid ph tooteid Argos Kracht, kelle abikaasa on Kersti Kracht, kelle kirjastuse Stella Borealis hingekirjas on igasugust alternatiivmeditsiiniga seotud rämpsu lisaks PH dieet promovatele raamatutele. Põhimõtteliselt järjekordne JOKK äri kus kannatanuks jäävad ikka tarbijad. Ja loomulikult viskuvad ülejäänud alternatiivikud nüüd ise igal pool laskeavale, et ühte nedi seast kaitsta.
igasugu imedesse tuleb alati suhtuda ettevaatlikult, eriti imeravidesse ja imedieetidesse jne. tavaliselt ei vallanda haigust üks põhjus ja seda ei ravi ka üks meetod. liigset happeliste toiduainete tarbimist on ikka soovitav piirata, kuid osta mingeid preparaate ja siis juua pidevalt mingit rohelis värki on kaunis mõttetu tegevus. süüa talvel meie kliimas kasvanud rohelist on nitraatide liigse sisalduse puhul tervisele kahjulik. aga ma ei soovita ka pimesi uskuda meie ametlikke toitumis spetsialiste, tegemist on tihti vanakooli inimestega, näiteks soovitatakse juua piima, aga ei räägita samas, et seda ei tohi juua liha kõrvale, kaltsium ei lase raual imenduda.
minul on endal kogemus hiinameditsiiniga, mind raviti terveks ühes kaunis raskest hädast. nõelravis käisin pea pool aastat ja igal tööpäeval ja see läks mul maksma ainult paar-kolm tuhat krooni. tegemist oli akadeemilise meditsiinilise haridusega ja tunnustatud arstiga, kes ei tahtnud hädaliste kulul rikkaks saada. mingeid lubadusi ta mulle ei andnud, vaid ütles, et ravi võtab kaua aega ja selle pärast küsib ta minult väikest hinda.
vabatmees ütles:
Loodetavasti pead Sa siin silmas väävelhappe joomisest, mitte hapukurgist kaugele hoidmist.
Mu enda hea tuttav kasutas ka vähi puhul raviks alternatiive tavameditsiinile. Sai siis sensitiivilt käsu ravimitest loobuda ja väikese pudelikese rohuga vähi vastu, muidugi maksis rohi hingehinda ja mõju oli olematu. Ta oli selle ravi peal kuskil aasta ja siis suri. Mida alternatiivset pudel sisaldas ei tea öelda.
Meie, elusad inimesed võiks surnute vigadest õppida ja enne sügavalt mõelda, kui alternatiivsete vahenditega ennast ravima hakkame!
dig ütles:
aga….kui inimene kannatab näiteks mao liighappelisuse või haavandite-erisoonide vmt all, miks tal siis niivõrd vähehappelise asja nagu leiva söömine ära keelatakse? (lihtsalt huvitav siia kõrvale teada saada)
Ahti ütles:
mu vanamehel on ikka olnud kombeks öelda, et “loll õpib enda, tark teiste vigadest”
Ma oletan, et see on anakronism ajast, kui leib veel hapu oli.
See leib, mida ma kodus teen, on ka hapu.
püha taevas jah aga kui endal juhtub olema kõrvetiusteperiood (mida korra aastas ette tulema juhtub), siis anna asu kui ampsu leiba (seda tänapäevast, väidetavalt mittehaput) võtad…:-S
Jason ütles:
Mitte, et ma täpselt teaksin, aga mulle on kuskilt poole kõrva vahele jäänud, et seedetrakti haavandite ravi korral ei olevat toidupiirangute eesmärk mitte toidu happesuse vähendamine, mida intuitiivselt arvata võiks, vaid haavandeid põhjustavate bakterite elutegevuse ägenemise riski vältimine. Võib-olla on leib helikobakteritele iseäranis maitsev?
nojah, oletame, et helikod ongi ilgelt leivamaiad aga see ei seleta siiski päris usutavalt, miks algavad ülihappesuseohvril vaevused peaaegu kohe pärast leiva manustamist (loetud minutite jooksul)?
________ _ … aga kriitilist retseptsiooni selle pH dieedi kohta on võrreldes nende PM Tarbija24, naisteajakirjade ja muude kiiduartiklite kõrval ikka häbitult vähe …_
Oleks muidugi aus nendest väljaannetest, neid polnud vähe), KES SEDA IMELIST TERVENEMIST KUULUTASID, avaldada uus teavitav artikkel, et see teooria EI PEA PAIKA.
Millegipärast arvan, et pärast seda, kui saadi teada, et Ingrit Vaher pole tervenenud, tuntakse temale lihtsalt kaasa.
Tegelikult peaks olema temal endal niipalju kodanikujulgust, et kirjutaks sellest ise oma paljudel kodulehtedel ja paluks Eric Gammalsil eemaldada omakorda propaganda, st. näited IV imelise tervenemise kohta.
’
Guugeldage neid kaht nime – senini see promo seal alles.
Sellise vaikimise tulemus – oli uus inimene langenud selle GAMMELSi ohvriks.
*
Miks me ei loe kusagilt nende inimeste kohta, kellest kirjutatakse haiguse viimases staadiumis, tehakse vabatahtlikke korjandusi?
*
Mis on neist saanud?
Jason ütles:
Mul pole midagi konkreetset just selle küsimuse vastuseks anda, aga üldiselt hakkavad seedesekreedid nõristuma enne, kui toit nende käeulatusse jõuab. Isegi juba lõhna peale, aga kui pala juba suus on, läheb allpool päris mölluks. Eks see pea kuidagi vaevused ka üles äratama. Kui keegi vastava hädaga õnnetu on nõus ennast ohverdama, võiks ta kunagi katsetamiseks närida leiba ilma alla neelamata ja vaadata, mis juhtub. Tähendab, ma ei tea, mis juhtub, aga pakun, et umbes sama, mis leiva päriselt ära söömise korral.
Et leivatüki tühine hapusus ise midagi maos mõjutaks, ei ole mõeldav. Vähehapu leib ei saa vesinikkloriidhapet kuigi efektiivselt lahjendada ega hapendatud leib mao pH-d veel madalamaks tirida.
@Ingmar:
Tõenäoliselt on põhjus ikkagi leiva valmistamise tehnoloogias, st hapendatud juuretises. Hapendamata leivaga ei peaks sellist efekti tekkima.
Üldine kommentaar artikli pealkirjale: tegu on ilmselt siiski vähiohvriga.
@Janne: surma põhjuse osas küll, aga nagu ka pere kirjeldas, kadus selle pH jama peale palju väärtuslikku ja nappi koosolemise aega ja saatejuhtide viitel ka hulganisti raha.
Ma sain selle looga esmalt tuttavaks internetis, oli vist Perekooli foorumis. Seadsin ennast spetsiaalselt Pealtnägijat vaatama ja sellest adrenaliinilaksust piisas mulle kohe päris pikalt. Ma ei hakka oma emotsioone paberile panema. Kokku võib võtta need nii: põlgus nende müügimeeste ja -naiste vastu, kaastunne ohvrite vastu. Krachti jutt (See on iga inimese oma otsus! Mina olen endaga täiesti rahul!), ja tolle Soome müügimehe keerutamine tõi mulle millegipärast silme ette sarivägistaja, kes oma ohvreid süüdistab enese võrgutamises ja leiab, et kuna neid oli võimalik võtta, siis oli see täiesti nende endi süü.
Arst vastutab iga oma liigutuse eest. Nemad aga ei tunne endal ei süüd ega vastutust. Aga Ringvaate ajakirjanikud, aga igasuguste naistelehtede sopapritsijad – ega nemadki vist tunne? Neile ei tule pähegi, et nad peaksid või võiksid kontrollida loo tausta ja küsida kommentaare valdkonna tunnustatud spetsialistidelt. Juba ammu olen mõtelnud, et mitte ükski ajakirjanik pole vaevunud oma imeartikli kangelast külastama mõne kuu pärast – et kas ta üldse enam eluski on! Ei, sama ajakirjanik kirjutab juba lugu sellest, kuidas keegi arsti valediagnoosi tõttu suri. Samas – mitusada samal ajal terveks sai, tänu õigele ravile? Valediagnoosi pannud arst vastutab ja võib ilma jääda õigusest oma alal töötada. Sharlatan aga aitab hulga inimesi kiiremini rohelistele väljadele, ja jüngreid muudkui voorib…
Oktoobrikuu Kroonika meenutab Eesti esimest kõmuajakirjanikku Esta Kübarseppa – suri rinnavähki. Keeldus arstide abist, ravis end nn alternatiivmeditsiiniga ja suri. Huvitaval kombel on mu emal kaks õitsvas eas vanaprouat-sõbrannat, kes mõlemad ravitud rinnavähist tavameditsiiniga, terved, ka rinnad jäid alles :) Veel huvitavamal kombel on mul teada üks sensitiivide-nõidade-ekstrasensside ringkond, kus lühikese vahega kaks naisterahvast samasse haigusesse surnud on. Ma ei tee statistikat, ei väida, et siin on põhjuslik seos. Aga mõtlema paneb küll. Millegipärast (vist tekitab seda efekti pikaajaline elamine kõrvuti nõidade-ekstrasensside ja nende võlupulkadega) tekib mul iga kord, kui loen noore inimese lahkumisest vähi läbi, silme ette pilt töötavast auratransformaatorist, ja ma mõtlen, et kaua too haige venitas enne õige arsti juurde minekut ja kuidas ta ennast tegelikult ikkagi ravis. Liiga palju olen näinud, tigedaks olen muutunud, ei oska enam olla avatud meeltega – mõnelt tahaks ikka päris otse küsida, kas sa ka oma ohvrite arvu tead…
Ma tahaksin, et inimene, kes plaanib nt regressioonteraapiasse minna mõne tuntud psühhoterapeut-tervendaja juurde, tuleks küsiks enne minu käest… Ma võin rääkida, kui paikapidavad on lood auranägemise abil haiguse diagnoosimisest, mineviku ja tuleviku nägemisest, mõtete lugemisest, skisofreenia ravist energiakanalite avamise teel jne. Hoiatuseks.
Huvitav, kas see mõjub usaldusväärselt, kui iga kord on juhtivaks vähiarstiks ja toitumisspetsialistiks Pealtnägijal Peeter Mardna.
Samamoodi on Eesti ainuke teadlane Anto Raukas.
Siinne arutlus ilmus trükitud kujul 27. oktoobri Terviselehes.
Viimases Äripäeva nädalavahetuse lisas külastas kirjutaja Moskva kohviku asemel nüüd asuvat Wabadust, mille puhul tunnustas selle menüüs olevat tervendavate pH toitude valikut. Äripäev vist ei ole võrgus kõigile vabalt kättesaadav, aga see mõte vääriks järgmises kuukokkuvõttes ära märkimist küll.