Katoliku kirik maksab seksi eest 7 miljardit krooni
Mõnele tuleb seks kallilt. Näiteks peab Los Angelese katoliku kiriku peapiiskopkond tagantjärgi maksma üle 7 miljardi eesti krooni (660 miljonit USA dollarit) valuraha enam kui 500 ohvrile preestrite poolt toime pandud seksuaalse ahistamise eest.
Vastavat kokkulepet ohvrite ja kiriku vahel ihuti üle 5 aasta ja 10. märtsil see lõpuks ka kohtuniku poolt kinnitati.
Ühelt poolt kergendus, et see maraton läbi sai, samas pole mitte kõik lõpuni rahul. Näiteks teatas Lee Bashforth, et kokkuleppega vältis kardinal Mahoney vandemeeste ees vande all vastuste andmist.
Selle kokkuleppega ulatub väljamakstava ahistamisraha hulk kokku üle 2 miljardi dollari. Aga sellealaseid probleeme pole mitte ainult katoliku kirikul. Kohus on kinnitanud vastavaid kokkuleppeid ka karmeliitide, frantsiskaanlaste ja jesuiitide ning nende ohvrite vahel.
Vivian Viscarra arvab, et preestrite abielu asja peab vist ümber hindama: “Inimestel on vajadused.”
On see ikka Skeptiku teema?
Minu kommentaar kindlalt pole, kuid sattusin huvitava kirjatöö peale, mida tasuks tutvutada. Tegemist on sotsiaalpsühholoogi Robert B. Cialdini 318 lk. eesti keelse raamatuga “Mõjustamise Psühholoogia” , kus autor tutvustab ja kutsub üles vältima häbematuid turundustrikke ning selgitab nende toimimist läbi selles portaalis hästi tuntud seltskondade, nagu Amway, Krishnaiidid, Transdentaalne meditatisioon jne.Järgmises kommentaaris väike katke raamatu sisust
Ühel õhtul TM programmi sissejuhataval loengul olin ma tunnistajaks heale näitele, kuidas inimesed varjuvad järjekindluse kantsi, et kaitsta end mõtlemise häirivate tagajärgede eest. Loengut juhtisid kaks noormeest ja see oli mõeldud programmi uute liikmete värbamiseks. Mehed kinnitasid, et see pakub ainulaadset meditatsiooniliiki, mis võimaldab saavutada kõikvõimalikke ihaldatavaid asju, alates lihtsast hingerahust ja lõpetades lendamise ja oskusega läbi seinte minna – programmi kõrgematel (ja kallimatel) astmetel. Ma olin otsustanud sellel loengul osaleda, et uurida kasutatavaid mõjutustaktikaid ja võtnud kaasa sõbra, ülikooli õppejõu, kelle eriala oli statistika ja sümmbolistlik loogika. Kursuse edenedes märkasin, et sõber muutub üha rahutumaks. Kui saabus aeg küsimusteks, tõstis sõber käe ja tegi äsja kuuldud esitluse leebelt ja kindlalt maatasa. Vähem kui paari minutiga tõi ta välja, kus ja miks on loengupidajate keerukas argumentatsioon vasturääkiv, ebaloogiline ja alusetu. See mõjus arutelu eestvedajatele põrmustaval. Pärat hädist vastuvaidlemist pidid nad tunnistama, et mu kollegi märkused on ” huvitavad ja vajavad edasist uurimist” Kuid minu jaoks oli huvitavam selle mõju ülejäänud publikule. Peale küsimusi olid noormehed ümbritsetud rahvamassist, kes kõik andsid oma esialgse sissemakse, 75 USD värbajatele. Peale seda kui tundus, et esitlus on piinlikult läbi kukkunud, oli see kogemata muutunud äärmiselt edukaks, kutsudes esile äärmiselt kõrge vävärbmistaseme. Kuigi ma olin juhtunust rabatud,kirjutasin publiku reaktsiooni selle arvele, et nad polnud mu kolleegi argumentidest aru saanud. Kuid siis tuli välja, et asi oli hoopis VASTUPIDI….
Igatahes on tegemist küllalt huvitava kirjatööga, parim see, et materjal on eesti keeles ja küllaltki loetav. Seda saab tavainimene diivanil lugeda,erinevalt netis olevatest skepitka alastest materjalides, kus tihtipeale tuleb tunde virvendava ekraani ees veeta, et akadeemilisest inglise keelest läbi närida. Mida igatahes soovitan.
Soovimata avada uut teemat, lisan siia viite Delfi lookesele:
Rahvusringhääling eemaldas Joel Steinfeldi lauldud loo Kosmikute saatest
Võibolla tõesti ei tehtud tsensuuri, aga võibolla helistas või kirjutas “murelik televaataja” ja palus, et nimetatud lõik saatest välja jäetaks, kuna see solvab teatud inimeste religioosseid tundeid.
Mind jälle solvab sügavalt selline munatus, mida erandlikult religioonide suhtes üles näidatakse.
Või siis asjapulkade suutmatus oma otsuste võimalikele tagajärgedele ette mõelda, mis lõppvaatajale paistab välja täpselt nagu tsensuur, kuna käsitletud oli potentsiaalselt vastuolulist teemat, mis võib osadele inimestele solvavana tunduda.
Igal juhul mage lugu.
On jah mage lugu, kui skeptika asemel siia igasugust sellist munatust postitatakse.
@Kriku – skeptikat ilma sõnavabaduseta ei ole. Iga löök sõnavabadusele või märk pead tõstvast tsensuurist, olgu või ennetavast enesetsensuurist, on halb ka skeptilise asja ajamisele.
Et asi on naljast kaugel, näitab kasvõi juhtum brittide maal, kus kiropraktikud teadlase ja ajakirjaniku Simon Singhi kohtusse kaebasid, kuna too kiropraktikat libaraviks (bogus treatment) nimetas.
Aga sa, Kriku, võid rahumeeli need osad vahele jätta, kui see seos sulle tabamatuks jääb.
Ükskõik mis riietuses Joel Steinfelt üles ka ei astuks, skeptikat ei mõjuta see vähimalgi määral. Samuti jääb mulle arusaamatuks, kuidas kogu see asi sõnavabadusse puutub.
Tõtt-öelda seostub see lugu ka mulle rohkem kooripoiste pilastamise kui religioossete tunnetega. Kõige esmalt tuleb aga pähe, et äkki rääkis pressiesindaja ainult tõtt ja kogu tõe, ehk Kosmikute lugu jäigi lihtsalt ruumipuudusel saatest välja. Ilma benefit of doubt‘ita (muide, kas keegi teab head eestikeelset vastet?) hakkame me siin ise suuri vandenõuteooriaid arendama.
Just täpselt – ma saan aru, et Martinile väga meeldib mõte, et pedofiil talaaris üles astub, aga võiks aru saada, et kõigi jaoks sellest veel ei piisa loo saatesse võtmiseks.
Peale USA-d ja Iirimaad on järg jõudnud Itaaliasse:
Ka Itaalias paljastatakse pedofiilpreestrite teod
Meil ka nüüd kohalik pedofiilpreestri juhtum. Peategelaseks küll Armeenia Kiriku õpetaja Armen Andranikyan:
Usumees käperdas ujulas poisikese suguelundeid
Associated Press vahendab teos oleva uuringu vahetulemusi:
Report: Homosexuality no factor in abusive priests
Homoseksuaalsed preestrid ei ole suuremad lapseahistajad kui heteropreestrid, seega peaks seksuaalse identiteedi teema ahistamisjuhtumite käsitlemisel kõrvale jätma.
Katoliku kirik on juba alustanud homojahti, kuid see on tähelepanu kõrvalejuhtimine ja patuoina kujundamine. Vanasti olid kõiges süüdi juudid, nüüd siis homod.
1950. aastatest alates on katoliku preestrite vastu esitatud ligi 14000 seksuaalse ahistamise süüdistust, välja on makstud u 2,3 miljardit USA dollarit.
Global Post: Report: Police and clergy protected pedophile priests
Siin-seal on aegajalt ikka vandenõuteooriatest juttu, aga tunnistan, et vandenõud kui sellised võiva ikka olemas olla. Vandenõu kui salakokkulepe, omameeste kaitsmine, oma ametipositsiooni ärakasutamine teise salakokkuleppe edendamiseks jne.
Näitena siis seesama katoliku preestrite pedofiiliaskandaal nii USAs kui praegu Iirimaal. Digi viidatud Iirimaa juhtum, kus pea kogu katoliiklik organisatsioon (väidetavalt Vatikanini välja) tegeles kuritegude kinnimätsimise, kurjategijate varjamise, ohvrite ähvardamise ja muu sellisega, annab mumeelest vandenõu mõõdu välja küll.
Lisaks siis katoliiklikud politseinikud, kes saatsid vastavad paberid ja avaldused tagasi kirikusse, kui inimene pöördus kuriteoavaldusega politsei poole. Politseinikud pidasid ülemuslikuks mitte oma ametit ja inimeste teenimist, vaid ordu ettekirjutusi isegi siis, kui need otseselt riigis kehtiva seadusega vastuolus olid.
Kogu Iiri raport on leitav siit:
Report by Commission of Investigation into Catholic Archdiocese of Dublin
Martin Vällik ütles:
Vandenõude ajaloost rääkides — klassikaline näide reaalsest vandenõust kannab tänapäeval härra von Ribbentropi ja tema seltsimees Molotovi nime. Loomulikult ei tegutsenud kumbki mees üksinda.
Paavst: lapsepilastus on elajalik ja sünge patt
Nojah, aga ikka kipuvad tema meelest süüdi olema pigem need, kes ei usu:
Katoliku preestrid on laste pilastamisega vahele jäänud just Iirimaal, vägagi usklikus riigis, ja juhtumid jäävad suures osas ju aastakümnete taha, kus vaesus Iirimaal veel üsna tavaline ja eurobuum veel olemata oli.
Noja Ameerika Ühendriigid, kus seksiskandaalid riburadapidi välja imbusid, on üks usklikumaid riike üldse siin ilma peal. Seega arvan, et vana mees ajab taaskord pada.
Ja-jah, see on kohe kindlasti abiks. Sama oleks võinud teha ka kõik ahistajad, siis oleks jäänud vähem aega teiste lollustega tegeleda.
Katoliku kiriku seksiskandaalid on jõudnud otsapidi Saksamaale:
Saksa pedofiiliaskandaali haarati tuntud poistekoor
Skandaal puudutab hetkel aastakümnete tagust minevikku.
Pikemalt Der Spiegeli küljel:
Inside Germany’s Catholic Sexual Abuse Scandal
jne, pikk ja põhjalik lugu.
Igivana küsimus – kuivõrd saab organisatsiooni liikmete eksimusi üle kanda organisatsioonile endale…?
Muidugi võib küsida, kas seda organisatsiooni üldse vaja on. Moslemid ja juudid saavad ilma hierarhilise organisatsioonita kenasti hakkama. Katoliku kiriku organisatsioon on otseselt Rooma impeeriumi pärand, ainuke osa, mis maailmariigi läänepoolest 6.-7. sajandil püsti jäi. Rea sajandite jooksul jäi kirik ainsaks Euroopa ühendajaks ja võttis ka hulga ilmalikke haldusküsimusi enda kanda, saades mingi aja isegi üllatavalt hästi hakkama. Teisest küljest kaasnes sellega hulk kompromisse – hukatuse kvantifitseerimine puhastustule õpetuse abil võib-olla kõige silmatorkavamana. Universaalse organisatsiooni säilimine oli vara- ja kõrgkeskaegse Euroopa jaoks mitmes mõttes õnn, aga kas Kristuse õpetust sellepärast rohkem või pühendunumalt omaks võeti või järgiti, on kahtlane.
Kriku küsis:
Antud juhul pole minumeelest kahtlustki, et katoliku kirik kogu organisatasiooniga kaitses pedofiilidest ahistajaid kogu oma organisatsioonilise väega ja soodustas sellega pedofiilide tegevust. Teise kohta üleviimine, mis oli peamine “karistus” vahelejäämise puhul, pole ju mingi tõsine meede probleemi olemusega tegelemisel ja väljajuurimisel.
Nagu tõdetud, oli (on) kiriku kui organisatsiooni peamine mure mitte ahistatud inimesed ja nende kannatused, vaid organisatsiooni välise usaldusväärse näoilme säilitamine.
Eriti kahtlane on minumeelest kiriklik ettekirjutus selle kohta, et kui keegi pedofiiliajuhtumist teatab, siis tuleb see hoida salajas, sellest ei tohi teada anda ilmalikele võimudele (politseile). Sellega astutakse ju otseselt vastu seaduslikule võimule, mis antud riigis kehtib ja seatakse end kohalikest seadustest kõrgemale.
Niiet pedofiilpreestrite juhtum on kogu täiega kogu katoliku kirikut iseloomustav asi ja ei ole ainuüksi nende üksikliikmete erandlike eksimuste kogum.
Martin Vällik tsiteeris:
Niisiis, kas väärkasutuse ohvrid on mingisugused autsaiderid kirikut ründamas selle peale moraalituse-plekkide tegemise teel või on plekkide tegemises süüdi moraalimeistri tööd kehvasti teinud patused preestrid?
Autsaideri jaoks on vastus muidugi selge, aga insaiderid elavad ilmselt alles sajanditetaguses maailmas, kus külakirikus juhtunut hõlbus maha vaikida oli ja uudiseid vahendasid ainult lobamokkadest vanad naised ilma Interneti osaluseta. “Meie omi määritakse!” on muidugi võimas loosung.
@Martin Vällik:
Asi ei ole kirikus, kui orgamisatsioonis, vaid kehtivas religiooni dogmas.
Poistepilastamise põhjuseks on kristluse nõue lihasuretamiseks ehk askeesiks. See on kõigis religioonides keelatud tegevus. Ainult kristluses kehtib selline inimvaenulik nõue.
Zoroastrismis on otse välja üteldud, et lihasuretamine on patt.
Vanas Testamendis on keelatud kõik tegevused, mis kahjustavad inimese keha ja tervist (lihasuretamine kahjustab inimest)
Buddhismis keelas Buddha ära nii lihasuretamise kui ka liialdustesse kaldumise, ta nõudis oma järgijatelt kesktee valimist.
Jeesuse õpetuses on samuti lihasuretamine keelatud:
“Jaakobuse salaraamatus” (The Apocryphon of James. Alternate titles: Secret Book of James, Secret Letter of James, Epistula Iacobi Apocrypha) selgitas Jeesus oma õpetuse mõistmist: Pöörake tähelepanu Sõnale. Mõistke teadmisi, armastage elu ja siis ei kiusa keegi teid taga ning keegi ei rõhu teid peale Teie enda.
Tõsi ta on.
Üldjuhul on sul õigus, pihisaladuse puhul siiski mitte.
Aga riigis, kus pihisaladusel erilist õiguslikku staatust ei ole?
Seal on pihisaladus riigist vanem ja pihisaladuse kaitset ei ole leiutatud hiljuti selleks, et mingeid räpaseid afääre peita, nagu Martini lausest võis välja lugeda. Umbes sama lugu kui ajakirjaniku allikakaitsega – ka riikides, kus selles ei ole õiguslikku staatust (nagu Eesti) tunnistavad kõik, et see vastab headele tavadele.
Kriku ütles:
Ei puutu asjasse. Selle revolutsiooniga, millega viimane riik tekkis, omandas uus riigikord võimu vana monarhiat või vana pihisaladuse-traditsiooni — ümber teha.
Pealegi, erinevalt kreatsionistide mokalobast on olemas riike, mis katoliku mõjudest vanemad on. Võta näiteks Hiina Vabariik.
@Kriku: kuidas puutub pihisaladus sellesse, kui ahistatu või lapsevanem teatab juhtivamatele kirikutegelastele ahistajast preestrist? Või pidasid pihisaladuse all seda, kui preester pihitoolis pihku peksab ja sunnib last pealt vaatama ning sel juhul on kaebamine pihisaladuse paljastamine ja taunitavam tegu kui seksuaalne ahistamine?
Kriku ütles:
Catholic Encyclopedia tsiteerib katoliikliku pihisaladuspraktika kirjutist aastast 1151. Küllap see komme ikka üks viimase aastatuhande leiutis on.
Seaduse ees saavad preestrid pihitsi teada saadud kuritegusid maha vaikida ilmselt sellepärast, et tunnistajaid ei ole.
Mitte kuidagi. Ma ütlesingi ju:
Pihisaladus puudutab loomulikult ainult juhtumit, mil ärakasutamisest saadakse teada pihtimise käigus.
Nagu öeldud – lugu on täpselt sama kui ajakirjanduse allikakaitsega. Ka riikides, kus selles ei ole õiguslikku staatust (nagu Eesti) tunnistavad kõik, et see vastab headele tavadele. Kõik formaalse õiguskorraga vastuolus teod ei ole kahjuks või õnneks üheselt hukkamõistetavad (küll ikka oleks elu lihtne, kui see nii oleks).
Kahtlane. Asi selles, et kanoonilist õigust hakati üleüldse korralikult kirja panema ainult veidike enne seda. Kui pihisaladust poleks, ei julgeks seal keegi midagi rääkida.
Õiguslik kaitse pihisaladusele on loomulikult enamikes riikides veel hilisem. Kui ma ajaloost õigesti aru sain, mõeldi pihisaladus välja Briti saartel 9.–10. sajandil ja levis sealt ajapikku mandri-Euroopasse.
Kuskohast sa niimoodi aru said?
Kriku ütles:
Ei ole täpselt sama, sest ajakirjanduse allikakaitset toetavad riigid sellepärast, et see on hea mõte, mitte sellepärast, et ajakirjandus mingisugune iidne leiutis oleks.
Formaaljuriidiliselt pole vahet: ka allikakaitse ettekäändel kriminaalprotsessis tunnistamisest keeldudes pannakse toime kuritegu. Muu on juba väärtushinnangute küsimus.
Kriku ütles:
Katoliku Entsüklopeedia artiklist pihisaladuse kohta. Kust siis veel?
Mulle tundub, et sa said valesti aru.
Siin on juttu pihi mainimisest, mitte pihisaladuse mainimisest.
Näedsasiis, tuleb välja, et tegelikult on pihisaladus veel uuem leiutis.
Ei pruugi. Nagu öeldud, ei ole kirjalikku kanoonilisse õigusse jõudmise aasta eriti tihedalt seotud instituudi vanusega. Piht on ka Idakirikus ning teistes Raamatu religioonides olemas, aga see ei ole valdkond, millest ma eriti midagi teaksin.
Järgmine riik – Holland:
Child sex abuse in Dutch Catholic Church revealed
Samad teod, sama käitumismuster:
Siin on ilmselt üleüldse kaks asja, mida võib organisatsioonile ette heita: esiteks võimetus selliseid lugusid korralkult uurida ja teiseks võimetus neile piisavalt jõuliselt reageerida. Iseenesest, kui ei suudeta vettpidavalt uurida, siis on mõistetav, et ka reaktsioon jääb nõrgaks. See ei ole loomulikult mingi vabandus, sest loomulikult on kiriku asi preestrite tegevust kontrollida.
Ise teema on muidugi see, kui palju nad tol ajal, millest räägivad praegu hilises keskeas inimesed – viie-kuuekümnendatel siis – vahet tegid laste ahistamisel ja tavalisel lihapatul mõne lahke mamsliga. Reaktsioon näib pigem viitavat sellele, et ei teinud. Laste seksuaalne ahistamise uurimisega hakati Lääneriikides aktiivselt tegelema alles seitsme-kaheksakümnendatel ja kuna kirik on teadupärast konservatiivne organisatsioon, siis ilmselt ei võtnud nad seda asja tükk aega eriti tõsiselt. Selles mõttes kuluvad neile mõningad skandaalid ja miljoninõuded täitsa ära – kuidagi peab ju sõnum kohale jõudma.
@Kriku:
Katoliku kirik vaikis sellised asjad lihtsalt maha, mätsis kinni nii, et pedofiilia ei jõudnud avalikkuse ette.
Mingi Mehhikos eelmise sajandi keskel tegutsenud pedofiil kuulutati, vähemalt taheti kuulutada pühakuks. Dok. film oli nende skandaalide kohta.
Kristlus oli, on ja jääb inimvaenulikuks religiooniks
Enne seitsmekümnendaid minu teada niisama hästi kui puudus sel teemal avalik arutelu. Sellised juhtumid vaikiti maha ka tavakoolides.
Martin, kas trolli viimane lause on meie reeglitega kooskõlas?
Kriku ütles:
Ai-ai, false dilemma. Ühes äärmuses on mingisugune võimetus ja teises on mingisugune võimetus. Aga kuhu jääb tahtmatus? Tahtmatus delegeerida sääraste tegude uurimist organisatsioonidele, mida riik justament sääraste tegude uurimiseks üleval peab?
Ohvrid ja nende seaduslikud esindajad oleks ju võinud riigi poole pöörduda?
Tollal muide ei tegelenud riigivõim nende kuritegudega kaugeltki nii aktiivselt kui praegu. Alaealise suguelundite näppimine preestri poolt võis reas riikides olla kanoonilise õiguse järgi lausa suurem pahategu kui riigi silmis.
Kriku ütles:
Kultustel on paha komme tulevasi, praeguseid ja lahkunud ohvreid veenda selles, et kõnealune kultus käsutab taevaseid jõude ning väliseid tegelasi — mundriga või ilma — asjasse pühendanut ähvardab hirmus kättemaks. Kuidas see katoliiklikus soustis välja paistab, mine võta kinni.
Sektide kohta käivat peavoolu massikirikule laiendada on meelevaldne. Katoliku kogudus reeglina ei ole sektilaadne suletud kogukond. Ma isiklikult arvan – ehkki muidugi ei tea seda kindlalt väita – et riigi poole ei pöördunud ohvrite seaduslikud esindajad seetõttu, et ei näinud sel mõtet olevat. Pöördumist kirikuorganisatsiooni kõrgema liikme poole võib tõlgendada kui soovi lahendada asi ilma riigi sekkumiseta.
Aga nagu öeldud, see kõik ei vabanda kiriku pehmelt öeldes leiget huvi nende juhtumite vastu.
Kriku ütles:
Miks? Mis ajast on organisatsiooni suurus ja suhteline populaarsus mitte-sektantliku käitumise tagatiseks? (Kas Madonna või Bryan Adams on rohkem muusika kui Arvo Pärt või J.M.K.E.?) Ning kas katoliku või muu “tavausu” vaimulikud ei arvagi/väidagi endal olevat erilist seost Jumalaga, täpselt samamoodi nagu kõige sõgedama vägivaldse enesetapusekti liidril?
Mida väiksem on liikmeskond, seda kergem on seda isoleerida ja mõjutada. Mida suurem on liikmeskond, seda rohkem on selles erinevate seisukohtadega ja eluviisiga inimesi, seda raskem on seda sektilaadselt hallata ning seda raskem on sektilaadset karmi distsipliini kontrollida.
Loomulikult on katoliku kirikus ka suletud ühendusi, aga reeglina ei käitu peavoolu kogudused niimoodi. Siit tuleneb üleüldse ka sekti määratlus – sekti defineeritakse peavoolu kogudusest erinevate tunnuste kaudu.
Kriku ütles:
Ainult kuni 50% piirini. Pärast seda hakkab isoleerimiskergus jälle kasvama.
Kultus, kelle liikmeskond on 95% elanikkonnast, on muudest elanikest sama hästi isoleeritav kui kultus, kelle liikmeskond on 5% elanikkonnast.
Kriku ütles:
Ei tööta. See eeldab, et elanikkond on enne ja ühel ilusal hetkel kuulutatakse osa elanikkonnast liikmeskonnast.
Reaalsetel suurkultustel on pikk ajalugu, mille käigus nad pidevalt oma tulevast liikmeskonda homogeniseerinud on. Ja pidevalt juurutanud seisukohta, et kes juhtkonnaga rahul pole, ei kuulu liikmeskonda vaid ketserkonda ja varustatakse rahulolematuse kordumisel kingaga. Kui hästi läheb.
Kriku ütles:
Aga mina räägin hoopis kultustest.
Esiteks on sinu väide spekulatiivne. Teiseks eeldab see 95% ulatuses levinud kultuse suurt homogeensust. Kolmandaks on internetiajastul omavahel kontakte moodustava “elanikkonna” suurus plahvatuslikult kasvanud.
Hoolimata ajaloost, on katoliku kirik väga kaugel sektisarnasest homogeensusest.
Ja tegidki vea, üldistades kultustele väite, mis kehtib peaasjalikult sektide kohta. Peavoolu katoliiklus ei ähvarda mingite eriliste tagajärgedega inimest, kes mõne “karismaatilise liidri” ebapuhastest tegudest võimudele teada annab. Selline suhtumine on sektidele tüüpiline.
Aga me näime teemast kaugele kalduvat…?
Kriku ütles:
Ma näen siin pigem seda probleemi, et lapsel on jumala maapealsele esindajale väga raske vastu hakata või “ei” öelda — on ju ilmne, et seksuaalne ärakasutamine on jumala otsene karistus pattude eest. Ja patused oleme me kõik.
Loomulikult ei ole katoliku kirik tervikuna mingisugune hoolikalt konstrueeritud lapsepilastamise masin, täpselt samamoodi nagu elevandid ei ole keerulised aparaadid eesmärgiga sõnnikumardikatele tööd ja leiba võimaldada. Aga üritata seda sõnnikumardikale selgitada. Nii et ma ei leia, et katoliku kirik tuleks ära keelata. Aga neist oleks viisakas varustada oma jumalakojad vastavate hoiatustega, nagu mõnes linnas on mõnel tänaval sildid, mis hoiatavad, et siin on suurem tõenäosus langeda taskuvarga ohvriks.
Lapsel üksinda on väga raske ka politseisse või kõrgema vaimuliku juurde minna. Üldjuhul lähevad ikka ta vanemad või siis ta ise täisealisena.
Ei ole.
Katoliku jumalakodades ei ole suurem oht langeda pedofiili ohvriks. Valdav osa kõnealustest kuritegudest pannakse toime ohvri koduses miljöös.
Paavsti nõunik tahab katoliku kirikus suurpuhastust
Kriku ütles:
Jama!
Sina tegid lehmademakoogi valmis, pretendeeris nüri järjekindlusega ideele, et kui mina räägin kultustest, siis käib jutt sektidest ning üritades tagantuksest sisse lükata väidet, et katoliiklased ei saa sektiks kvalifitseeruda ja seega kultuse moodi käituda.
Juhul, kui pidada katoliku kirikut sektiks, siis kaotab sõna “sekt” tähenduse ja muutub “kultuse” sünonüümiks. Sekt on siiski aga iseseisev termin, millega tähistatakse usulahke, mis on tavaliselt väiksemad, suletumad ning äärmuslikemate vaadetega, kui peavoolu religioon. Vaata näiteks “Eesti keele seletavast sõnaraamatust” leheküljelt, mida siinsed robotid spämmiks peavad:
dig ütles:
Kriku ütles:
Kui palju illumineerimist on ühel demakoogil tarvis?
Sina rääkisid katoliku kiriku kontekstis kultustest ja omistasid neile üldistavalt sektidele tüüpilisi omadusi. Selline üldistav omistamine on loogiliselt väär, sest “kultus” ning “sekt” on erineva tähenduse ja mahuga mõisted.
@Kriku:
Milline kristlust esindav liikumine (kirik, sekt, usulahk) on see ainuõige?
Nad kõik (kirikud, sektid, usulahud) väidavad, et nende õpetus ja nende Jumal see ainuõige.
Tegelikult on nad kõik sektid (suurusest hoolimata), kuna Jeesuse õpetusega ei ole neist ühelgi juba pikka aega mingit sidet.
Raamatud mida ma loen on küll vanad, kuid valgustusajastule tunduvalt lähemal, nii et väärtinfot on seal tunduvalt rohkem, kui kaasajal!
Ka kuulsas Viini poistekooris vägistati lapsi!
Viini poistekoor pole küll otseselt katoliku kirikuga seotud, kuid juhtum on osa Austriasse laienenud katoliikliku pedofiilia uurimislainest.
Telegraph.co.uk
Laste ahistamise katoliku preestrite poolt ning juhtumite kinnimätsimise avalikustamine on otsapidi jõudnud Saksamaale:
German study finds systematic cover-ups in Catholic priest abuse cases
Praegust paavsti on ka põhjust mainida, kuna tema ajast on dokumendipuudus silmapaistev.
Vatikan hoiatas Iiri piiskoppe pedofiiliast politseisse teatamise eest
Allikas Delfile oli vist see: link.
New York Times pakub kirja lugeda:
Vatican Letter Warned Bishops on Abuse Policy