Katoliku kirik maksab seksi eest 7 miljardit krooni

pilt internetistMõnele tuleb seks kallilt. Näiteks peab Los Angelese katoliku kiriku peapiiskopkond tagantjärgi maksma üle 7 miljardi eesti krooni (660 miljonit USA dollarit) valuraha enam kui 500 ohvrile preestrite poolt toime pandud seksuaalse ahistamise eest.

Vastavat kokkulepet ohvrite ja kiriku vahel ihuti üle 5 aasta ja 10. märtsil see lõpuks ka kohtuniku poolt kinnitati.

Ühelt poolt kergendus, et see maraton läbi sai, samas pole mitte kõik lõpuni rahul. Näiteks teatas Lee Bashforth, et kokkuleppega vältis kardinal Mahoney vandemeeste ees vande all vastuste andmist.

Selle kokkuleppega ulatub väljamakstava ahistamisraha hulk kokku üle 2 miljardi dollari. Aga sellealaseid probleeme pole mitte ainult katoliku kirikul. Kohus on kinnitanud vastavaid kokkuleppeid ka karmeliitide, frantsiskaanlaste ja jesuiitide ning nende ohvrite vahel.

Vivian Viscarra arvab, et preestrite abielu asja peab vist ümber hindama: “Inimestel on vajadused.”

Allikas: USA Today
Veel.

Posted in usk

64 Replies to “Katoliku kirik maksab seksi eest 7 miljardit krooni”

  1. Minu kommentaar kindlalt pole, kuid sattusin huvitava kirjatöö peale, mida tasuks tutvutada. Tegemist on sotsiaalpsühholoogi Robert B. Cialdini 318 lk. eesti keelse raamatuga “Mõjustamise Psühholoogia” , kus autor tutvustab ja kutsub üles vältima häbematuid turundustrikke ning selgitab nende toimimist läbi selles portaalis hästi tuntud seltskondade, nagu Amway, Krishnaiidid, Transdentaalne meditatisioon jne.Järgmises kommentaaris väike katke raamatu sisust

  2. Ühel õhtul TM programmi sissejuhataval loengul olin ma tunnistajaks heale näitele, kuidas inimesed varjuvad järjekindluse kantsi, et kaitsta end mõtlemise häirivate tagajärgede eest. Loengut juhtisid kaks noormeest ja see oli mõeldud programmi uute liikmete värbamiseks. Mehed kinnitasid, et see pakub ainulaadset meditatsiooniliiki, mis võimaldab saavutada kõikvõimalikke ihaldatavaid asju, alates lihtsast hingerahust ja lõpetades lendamise ja oskusega läbi seinte minna – programmi kõrgematel (ja kallimatel) astmetel. Ma olin otsustanud sellel loengul osaleda, et uurida kasutatavaid mõjutustaktikaid ja võtnud kaasa sõbra, ülikooli õppejõu, kelle eriala oli statistika ja sümmbolistlik loogika. Kursuse edenedes märkasin, et sõber muutub üha rahutumaks. Kui saabus aeg küsimusteks, tõstis sõber käe ja tegi äsja kuuldud esitluse leebelt ja kindlalt maatasa. Vähem kui paari minutiga tõi ta välja, kus ja miks on loengupidajate keerukas argumentatsioon vasturääkiv, ebaloogiline ja alusetu. See mõjus arutelu eestvedajatele põrmustaval. Pärat hädist vastuvaidlemist pidid nad tunnistama, et mu kollegi märkused on ” huvitavad ja vajavad edasist uurimist” Kuid minu jaoks oli huvitavam selle mõju ülejäänud publikule. Peale küsimusi olid noormehed ümbritsetud rahvamassist, kes kõik andsid oma esialgse sissemakse, 75 USD värbajatele. Peale seda kui tundus, et esitlus on piinlikult läbi kukkunud, oli see kogemata muutunud äärmiselt edukaks, kutsudes esile äärmiselt kõrge vävärbmistaseme. Kuigi ma olin juhtunust rabatud,kirjutasin publiku reaktsiooni selle arvele, et nad polnud mu kolleegi argumentidest aru saanud. Kuid siis tuli välja, et asi oli hoopis VASTUPIDI….

  3. Igatahes on tegemist küllalt huvitava kirjatööga, parim see, et materjal on eesti keeles ja küllaltki loetav. Seda saab tavainimene diivanil lugeda,erinevalt netis olevatest skepitka alastest materjalides, kus tihtipeale tuleb tunde virvendava ekraani ees veeta, et akadeemilisest inglise keelest läbi närida. Mida igatahes soovitan.

  4. Soovimata avada uut teemat, lisan siia viite Delfi lookesele:

    Rahvusringhääling eemaldas Joel Steinfeldi lauldud loo Kosmikute saatest

    8. juunil ETV eetris olnud Kosmikute Tartu Muusikapäevade 30. juubeli kontserdi ülekandest kadus kooripoiste pilastamisest rääkiv laul “Jeerum”, mida bänd esitas koos Joel Steinfeldtiga.

    Tartu Levimuusikapäevadel esinenud eufoorilise depressiivrocki bänd Kosmikud oli palunud vanameistri osalema kaassolistina etteastes, kus Joel Steinfeldt ilmus lavale katoliku preestri riietusele viitavas kostüümis.

    Kontserdimaja kuluaarides enim kõneainet pakkunud episood oli aga üllatavalt haihtunud ETV eetrist ning asendatud ansambliga Linnutee.
    “Imestasime ka ise, et kas tsensuur on tagasi,” kommenteerib bändi laulja Hainz. “Aastatega pole midagi muutunud.”

    “Tsensuuri ei tehtud. Steinfeldt esitas juba eelmises Tartu Muusikapäevade saates neli lugu ja seekord tema esitust saatesse ei valitud. Ei enamat,” räägib ERR-i pressiesindaja Anneli Tõevere-Kaur. “ETV suvine sari Tartu Muusikapäevadest on ülevaatlik, muusikute esinemist täies pikkuses saadetes ei näidata,” lisab ta.

    Protestimaks hiiliva tsensuuri vastu muusikaelus, otsustas bänd etteastet koos Steinfeldtiga korrata sel nädalavahetusel toimuval Rabarockil Järvakandis.

    Võibolla tõesti ei tehtud tsensuuri, aga võibolla helistas või kirjutas “murelik televaataja” ja palus, et nimetatud lõik saatest välja jäetaks, kuna see solvab teatud inimeste religioosseid tundeid.

    Mind jälle solvab sügavalt selline munatus, mida erandlikult religioonide suhtes üles näidatakse.

    Või siis asjapulkade suutmatus oma otsuste võimalikele tagajärgedele ette mõelda, mis lõppvaatajale paistab välja täpselt nagu tsensuur, kuna käsitletud oli potentsiaalselt vastuolulist teemat, mis võib osadele inimestele solvavana tunduda.

    Igal juhul mage lugu.

  5. @Kriku – skeptikat ilma sõnavabaduseta ei ole. Iga löök sõnavabadusele või märk pead tõstvast tsensuurist, olgu või ennetavast enesetsensuurist, on halb ka skeptilise asja ajamisele.

    Et asi on naljast kaugel, näitab kasvõi juhtum brittide maal, kus kiropraktikud teadlase ja ajakirjaniku Simon Singhi kohtusse kaebasid, kuna too kiropraktikat libaraviks (bogus treatment) nimetas.

    Aga sa, Kriku, võid rahumeeli need osad vahele jätta, kui see seos sulle tabamatuks jääb.

  6. Ükskõik mis riietuses Joel Steinfelt üles ka ei astuks, skeptikat ei mõjuta see vähimalgi määral. Samuti jääb mulle arusaamatuks, kuidas kogu see asi sõnavabadusse puutub.

  7. Tõtt-öelda seostub see lugu ka mulle rohkem kooripoiste pilastamise kui religioossete tunnetega. Kõige esmalt tuleb aga pähe, et äkki rääkis pressiesindaja ainult tõtt ja kogu tõe, ehk Kosmikute lugu jäigi lihtsalt ruumipuudusel saatest välja. Ilma benefit of doubt‘ita (muide, kas keegi teab head eestikeelset vastet?) hakkame me siin ise suuri vandenõuteooriaid arendama.

  8. Just täpselt – ma saan aru, et Martinile väga meeldib mõte, et pedofiil talaaris üles astub, aga võiks aru saada, et kõigi jaoks sellest veel ei piisa loo saatesse võtmiseks.

  9. Associated Press vahendab teos oleva uuringu vahetulemusi:

    Report: Homosexuality no factor in abusive priests

    Homoseksuaalsed preestrid ei ole suuremad lapseahistajad kui heteropreestrid, seega peaks seksuaalse identiteedi teema ahistamisjuhtumite käsitlemisel kõrvale jätma.

    Katoliku kirik on juba alustanud homojahti, kuid see on tähelepanu kõrvalejuhtimine ja patuoina kujundamine. Vanasti olid kõiges süüdi juudid, nüüd siis homod.

    1950. aastatest alates on katoliku preestrite vastu esitatud ligi 14000 seksuaalse ahistamise süüdistust, välja on makstud u 2,3 miljardit USA dollarit.

  10. Global Post: Report: Police and clergy protected pedophile priests

    DUBLIN, Ireland — Police officers, government officials and bishops of the Catholic church in Ireland have been harshly censured in a report on clerical child abuse over three decades in the Archdiocese of Dublin. Coming just a few months after an equally harsh report on the ill-treatment of children in Church-run industrial schools, the latest revelations have shocked Catholics and non-Catholics alike throughout the island.

  11. Siin-seal on aegajalt ikka vandenõuteooriatest juttu, aga tunnistan, et vandenõud kui sellised võiva ikka olemas olla. Vandenõu kui salakokkulepe, omameeste kaitsmine, oma ametipositsiooni ärakasutamine teise salakokkuleppe edendamiseks jne.

    Näitena siis seesama katoliku preestrite pedofiiliaskandaal nii USAs kui praegu Iirimaal. Digi viidatud Iirimaa juhtum, kus pea kogu katoliiklik organisatsioon (väidetavalt Vatikanini välja) tegeles kuritegude kinnimätsimise, kurjategijate varjamise, ohvrite ähvardamise ja muu sellisega, annab mumeelest vandenõu mõõdu välja küll.

    Lisaks siis katoliiklikud politseinikud, kes saatsid vastavad paberid ja avaldused tagasi kirikusse, kui inimene pöördus kuriteoavaldusega politsei poole. Politseinikud pidasid ülemuslikuks mitte oma ametit ja inimeste teenimist, vaid ordu ettekirjutusi isegi siis, kui need otseselt riigis kehtiva seadusega vastuolus olid.

    The report cited documents showing how church officials learned about some cases only when devoutly Catholic police received complaints from children or their parents — but handed responsibility back to church leaders to sort out the problems themselves.
    NY Times

    Kogu Iiri raport on leitav siit:
    Report by Commission of Investigation into Catholic Archdiocese of Dublin

  12. Martin Vällik ütles:

    Siin-seal on aegajalt ikka vandenõuteooriatest juttu, aga tunnistan, et vandenõud kui sellised võiva ikka olemas olla. Vandenõu kui salakokkulepe, omameeste kaitsmine, oma ametipositsiooni ärakasutamine teise salakokkuleppe edendamiseks jne.

    Vandenõude ajaloost rääkides — klassikaline näide reaalsest vandenõust kannab tänapäeval härra von Ribbentropi ja tema seltsimees Molotovi nime. Loomulikult ei tegutsenud kumbki mees üksinda.

  13. Paavst: lapsepilastus on elajalik ja sünge patt

    Nojah, aga ikka kipuvad tema meelest süüdi olema pigem need, kes ei usu:

    Paavsti sõnul on usu nõrge[ne]mine ja selle rolli vähenemine üks oluline faktor, miks alaealisi väärkoheldakse.

    Katoliku preestrid on laste pilastamisega vahele jäänud just Iirimaal, vägagi usklikus riigis, ja juhtumid jäävad suures osas ju aastakümnete taha, kus vaesus Iirimaal veel üsna tavaline ja eurobuum veel olemata oli.

    Noja Ameerika Ühendriigid, kus seksiskandaalid riburadapidi välja imbusid, on üks usklikumaid riike üldse siin ilma peal. Seega arvan, et vana mees ajab taaskord pada.

    Samuti on paavst kõigi seksuaalse väärkohtlemise ohvrite eest palvetanud.

    Ja-jah, see on kohe kindlasti abiks. Sama oleks võinud teha ka kõik ahistajad, siis oleks jäänud vähem aega teiste lollustega tegeleda.

  14. Katoliku kiriku seksiskandaalid on jõudnud otsapidi Saksamaale:

    Saksa pedofiiliaskandaali haarati tuntud poistekoor

    Skandaal sai alguse jaanuari lõpus, kui Berliini prestiižne Canisiuse kolleegium teatas, et umbes 50 endist õpilast teatas kunagisest seksuaalsest kuritarvitamisest preestrite poolt. Pärast seda on üle 120 inimese üle kogu Saksamaa esinenud süüdistustega kuni 12 preestri ja õpetaja vastu teistes katoliiklikes õppeasutustes. Asi puudutab 18 Saksamaa 27-st piiskopkonnast.

    Skandaal puudutab hetkel aastakümnete tagust minevikku.

  15. Pikemalt Der Spiegeli küljel:
    Inside Germany’s Catholic Sexual Abuse Scandal

    On the surface, the Vatican’s objective is to protect the sacrament of the confession. In reality, however, it is trying to uphold the Catholic Church’s claim to being a superior moral authority.

    Nothing can be allowed to besmirch this authority: not the sexual abuse of children and adolescents, committed by thousands of Catholic priests worldwide; not the secret relationships between pastor and their housekeepers; not the covering-up of priests’ children; and not the love affairs between gay clerics. They are all cases of a double standard that arose because it is difficult for people — even priests — to subordinate their human desires to a papal encyclical.

    The official Church prefers not to allow the suffering of its victims to become a major issue, because it doesn’t fit into the Church’s hypocritical worldview.

    jne, pikk ja põhjalik lugu.

  16. Igivana küsimus – kuivõrd saab organisatsiooni liikmete eksimusi üle kanda organisatsioonile endale…?

    Muidugi võib küsida, kas seda organisatsiooni üldse vaja on. Moslemid ja juudid saavad ilma hierarhilise organisatsioonita kenasti hakkama. Katoliku kiriku organisatsioon on otseselt Rooma impeeriumi pärand, ainuke osa, mis maailmariigi läänepoolest 6.-7. sajandil püsti jäi. Rea sajandite jooksul jäi kirik ainsaks Euroopa ühendajaks ja võttis ka hulga ilmalikke haldusküsimusi enda kanda, saades mingi aja isegi üllatavalt hästi hakkama. Teisest küljest kaasnes sellega hulk kompromisse – hukatuse kvantifitseerimine puhastustule õpetuse abil võib-olla kõige silmatorkavamana. Universaalse organisatsiooni säilimine oli vara- ja kõrgkeskaegse Euroopa jaoks mitmes mõttes õnn, aga kas Kristuse õpetust sellepärast rohkem või pühendunumalt omaks võeti või järgiti, on kahtlane.

  17. Kriku küsis:

    Igivana küsimus – kuivõrd saab organisatsiooni liikmete eksimusi üle kanda organisatsioonile endale…?

    Antud juhul pole minumeelest kahtlustki, et katoliku kirik kogu organisatasiooniga kaitses pedofiilidest ahistajaid kogu oma organisatsioonilise väega ja soodustas sellega pedofiilide tegevust. Teise kohta üleviimine, mis oli peamine “karistus” vahelejäämise puhul, pole ju mingi tõsine meede probleemi olemusega tegelemisel ja väljajuurimisel.

    Nagu tõdetud, oli (on) kiriku kui organisatsiooni peamine mure mitte ahistatud inimesed ja nende kannatused, vaid organisatsiooni välise usaldusväärse näoilme säilitamine.

    Eriti kahtlane on minumeelest kiriklik ettekirjutus selle kohta, et kui keegi pedofiiliajuhtumist teatab, siis tuleb see hoida salajas, sellest ei tohi teada anda ilmalikele võimudele (politseile). Sellega astutakse ju otseselt vastu seaduslikule võimule, mis antud riigis kehtib ja seatakse end kohalikest seadustest kõrgemale.

    Niiet pedofiilpreestrite juhtum on kogu täiega kogu katoliku kirikut iseloomustav asi ja ei ole ainuüksi nende üksikliikmete erandlike eksimuste kogum.

  18. Martin Vällik tsiteeris:

    Nothing can be allowed to besmirch this authority: not the sexual abuse of children and adolescents, committed by thousands of Catholic priests worldwide;

    Niisiis, kas väärkasutuse ohvrid on mingisugused autsaiderid kirikut ründamas selle peale moraalituse-plekkide tegemise teel või on plekkide tegemises süüdi moraalimeistri tööd kehvasti teinud patused preestrid?

    Autsaideri jaoks on vastus muidugi selge, aga insaiderid elavad ilmselt alles sajanditetaguses maailmas, kus külakirikus juhtunut hõlbus maha vaikida oli ja uudiseid vahendasid ainult lobamokkadest vanad naised ilma Interneti osaluseta. “Meie omi määritakse!” on muidugi võimas loosung.

  19. @Martin Vällik:

    Asi ei ole kirikus, kui orgamisatsioonis, vaid kehtivas religiooni dogmas.

    Poistepilastamise põhjuseks on kristluse nõue lihasuretamiseks ehk askeesiks. See on kõigis religioonides keelatud tegevus. Ainult kristluses kehtib selline inimvaenulik nõue.

    Zoroastrismis on otse välja üteldud, et lihasuretamine on patt.

    Vanas Testamendis on keelatud kõik tegevused, mis kahjustavad inimese keha ja tervist (lihasuretamine kahjustab inimest)

    Buddhismis keelas Buddha ära nii lihasuretamise kui ka liialdustesse kaldumise, ta nõudis oma järgijatelt kesktee valimist.

    Jeesuse õpetuses on samuti lihasuretamine keelatud:
    “Jaakobuse salaraamatus” (The Apocryphon of James. Alternate titles: Secret Book of James, Secret Letter of James, Epistula Iacobi Apocrypha) selgitas Jeesus oma õpetuse mõistmist: Pöörake tähelepanu Sõnale. Mõistke teadmisi, armastage elu ja siis ei kiusa keegi teid taga ning keegi ei rõhu teid peale Teie enda.

  20. Teise kohta üleviimine, mis oli peamine “karistus” vahelejäämise puhul, pole ju mingi tõsine meede probleemi olemusega tegelemisel ja väljajuurimisel.

    Tõsi ta on.

    Eriti kahtlane on minumeelest kiriklik ettekirjutus selle kohta, et kui keegi pedofiiliajuhtumist teatab, siis tuleb see hoida salajas, sellest ei tohi teada anda ilmalikele võimudele (politseile). Sellega astutakse ju otseselt vastu seaduslikule võimule, mis antud riigis kehtib ja seatakse end kohalikest seadustest kõrgemale.

    Üldjuhul on sul õigus, pihisaladuse puhul siiski mitte.

  21. Seal on pihisaladus riigist vanem ja pihisaladuse kaitset ei ole leiutatud hiljuti selleks, et mingeid räpaseid afääre peita, nagu Martini lausest võis välja lugeda. Umbes sama lugu kui ajakirjaniku allikakaitsega – ka riikides, kus selles ei ole õiguslikku staatust (nagu Eesti) tunnistavad kõik, et see vastab headele tavadele.

  22. Kriku ütles:

    Seal on pihisaladus riigist vanem …

    Ei puutu asjasse. Selle revolutsiooniga, millega viimane riik tekkis, omandas uus riigikord võimu vana monarhiat või vana pihisaladuse-traditsiooni — ümber teha.

    Pealegi, erinevalt kreatsionistide mokalobast on olemas riike, mis katoliku mõjudest vanemad on. Võta näiteks Hiina Vabariik.

  23. @Kriku: kuidas puutub pihisaladus sellesse, kui ahistatu või lapsevanem teatab juhtivamatele kirikutegelastele ahistajast preestrist? Või pidasid pihisaladuse all seda, kui preester pihitoolis pihku peksab ja sunnib last pealt vaatama ning sel juhul on kaebamine pihisaladuse paljastamine ja taunitavam tegu kui seksuaalne ahistamine?

  24. Kriku ütles:

    … ja pihisaladuse kaitset ei ole leiutatud hiljuti selleks, et mingeid räpaseid afääre peita …

    Catholic Encyclopedia tsiteerib katoliikliku pihisaladuspraktika kirjutist aastast 1151. Küllap see komme ikka üks viimase aastatuhande leiutis on.

    Seaduse ees saavad preestrid pihitsi teada saadud kuritegusid maha vaikida ilmselt sellepärast, et tunnistajaid ei ole.

  25. kuidas puutub pihisaladus sellesse, kui ahistatu või lapsevanem teatab juhtivamatele kirikutegelastele ahistajast preestrist?

    Mitte kuidagi. Ma ütlesingi ju:

    Üldjuhul on sul õigus, pihisaladuse puhul siiski mitte.

    Pihisaladus puudutab loomulikult ainult juhtumit, mil ärakasutamisest saadakse teada pihtimise käigus.

  26. Ei puutu asjasse. Selle revolutsiooniga, millega viimane riik tekkis, omandas uus riigikord võimu vana monarhiat või vana pihisaladuse-traditsiooni — ümber teha.

    Nagu öeldud – lugu on täpselt sama kui ajakirjanduse allikakaitsega. Ka riikides, kus selles ei ole õiguslikku staatust (nagu Eesti) tunnistavad kõik, et see vastab headele tavadele. Kõik formaalse õiguskorraga vastuolus teod ei ole kahjuks või õnneks üheselt hukkamõistetavad (küll ikka oleks elu lihtne, kui see nii oleks).

  27. Catholic Encyclopedia tsiteerib katoliikliku pihisaladuspraktika kirjutist aastast 1151. Küllap see komme ikka üks viimase aastatuhande leiutis on.

    Kahtlane. Asi selles, et kanoonilist õigust hakati üleüldse korralikult kirja panema ainult veidike enne seda. Kui pihisaladust poleks, ei julgeks seal keegi midagi rääkida.

  28. Õiguslik kaitse pihisaladusele on loomulikult enamikes riikides veel hilisem. Kui ma ajaloost õigesti aru sain, mõeldi pihisaladus välja Briti saartel 9.–10. sajandil ja levis sealt ajapikku mandri-Euroopasse.

  29. Kriku ütles:

    Nagu öeldud – lugu on täpselt sama kui ajakirjanduse allikakaitsega. Ka riikides, kus selles ei ole õiguslikku staatust (nagu Eesti) tunnistavad kõik, et see vastab headele tavadele.

    Ei ole täpselt sama, sest ajakirjanduse allikakaitset toetavad riigid sellepärast, et see on hea mõte, mitte sellepärast, et ajakirjandus mingisugune iidne leiutis oleks.

  30. Formaaljuriidiliselt pole vahet: ka allikakaitse ettekäändel kriminaalprotsessis tunnistamisest keeldudes pannakse toime kuritegu. Muu on juba väärtushinnangute küsimus.

  31. Mulle tundub, et sa said valesti aru.

    At a much earlier date in Anglo-Saxon England we meet with several laws concerning confession. The laws of Edward the Elder (921-4), son of Alfred the Great, enjoin: “And if a man guilty of death (i.e., who has incurred the penalty of death) desires confession let it never be denied him”.

    Siin on juttu pihi mainimisest, mitte pihisaladuse mainimisest.

  32. Ei pruugi. Nagu öeldud, ei ole kirjalikku kanoonilisse õigusse jõudmise aasta eriti tihedalt seotud instituudi vanusega. Piht on ka Idakirikus ning teistes Raamatu religioonides olemas, aga see ei ole valdkond, millest ma eriti midagi teaksin.

  33. Siin on ilmselt üleüldse kaks asja, mida võib organisatsioonile ette heita: esiteks võimetus selliseid lugusid korralkult uurida ja teiseks võimetus neile piisavalt jõuliselt reageerida. Iseenesest, kui ei suudeta vettpidavalt uurida, siis on mõistetav, et ka reaktsioon jääb nõrgaks. See ei ole loomulikult mingi vabandus, sest loomulikult on kiriku asi preestrite tegevust kontrollida.

    Ise teema on muidugi see, kui palju nad tol ajal, millest räägivad praegu hilises keskeas inimesed – viie-kuuekümnendatel siis – vahet tegid laste ahistamisel ja tavalisel lihapatul mõne lahke mamsliga. Reaktsioon näib pigem viitavat sellele, et ei teinud. Laste seksuaalne ahistamise uurimisega hakati Lääneriikides aktiivselt tegelema alles seitsme-kaheksakümnendatel ja kuna kirik on teadupärast konservatiivne organisatsioon, siis ilmselt ei võtnud nad seda asja tükk aega eriti tõsiselt. Selles mõttes kuluvad neile mõningad skandaalid ja miljoninõuded täitsa ära – kuidagi peab ju sõnum kohale jõudma.

  34. @Kriku:

    Katoliku kirik vaikis sellised asjad lihtsalt maha, mätsis kinni nii, et pedofiilia ei jõudnud avalikkuse ette.

    Mingi Mehhikos eelmise sajandi keskel tegutsenud pedofiil kuulutati, vähemalt taheti kuulutada pühakuks. Dok. film oli nende skandaalide kohta.

    Kristlus oli, on ja jääb inimvaenulikuks religiooniks

  35. Enne seitsmekümnendaid minu teada niisama hästi kui puudus sel teemal avalik arutelu. Sellised juhtumid vaikiti maha ka tavakoolides.

    Martin, kas trolli viimane lause on meie reeglitega kooskõlas?

  36. Kriku ütles:

    Siin on ilmselt üleüldse kaks asja, mida võib organisatsioonile ette heita: esiteks võimetus selliseid lugusid korralkult uurida ja teiseks võimetus neile piisavalt jõuliselt reageerida.

    Ai-ai, false dilemma. Ühes äärmuses on mingisugune võimetus ja teises on mingisugune võimetus. Aga kuhu jääb tahtmatus? Tahtmatus delegeerida sääraste tegude uurimist organisatsioonidele, mida riik justament sääraste tegude uurimiseks üleval peab?

  37. Ohvrid ja nende seaduslikud esindajad oleks ju võinud riigi poole pöörduda?

    Tollal muide ei tegelenud riigivõim nende kuritegudega kaugeltki nii aktiivselt kui praegu. Alaealise suguelundite näppimine preestri poolt võis reas riikides olla kanoonilise õiguse järgi lausa suurem pahategu kui riigi silmis.

  38. Kriku ütles:

    Ohvrid ja nende seaduslikud esindajad oleks ju võinud riigi poole pöörduda?

    Kultustel on paha komme tulevasi, praeguseid ja lahkunud ohvreid veenda selles, et kõnealune kultus käsutab taevaseid jõude ning väliseid tegelasi — mundriga või ilma — asjasse pühendanut ähvardab hirmus kättemaks. Kuidas see katoliiklikus soustis välja paistab, mine võta kinni.

  39. Sektide kohta käivat peavoolu massikirikule laiendada on meelevaldne. Katoliku kogudus reeglina ei ole sektilaadne suletud kogukond. Ma isiklikult arvan – ehkki muidugi ei tea seda kindlalt väita – et riigi poole ei pöördunud ohvrite seaduslikud esindajad seetõttu, et ei näinud sel mõtet olevat. Pöördumist kirikuorganisatsiooni kõrgema liikme poole võib tõlgendada kui soovi lahendada asi ilma riigi sekkumiseta.

    Aga nagu öeldud, see kõik ei vabanda kiriku pehmelt öeldes leiget huvi nende juhtumite vastu.

  40. Kriku ütles:

    Sektide kohta käivat peavoolu massikirikule laiendada on meelevaldne.

    Miks? Mis ajast on organisatsiooni suurus ja suhteline populaarsus mitte-sektantliku käitumise tagatiseks? (Kas Madonna või Bryan Adams on rohkem muusika kui Arvo Pärt või J.M.K.E.?) Ning kas katoliku või muu “tavausu” vaimulikud ei arvagi/väidagi endal olevat erilist seost Jumalaga, täpselt samamoodi nagu kõige sõgedama vägivaldse enesetapusekti liidril?

  41. Mida väiksem on liikmeskond, seda kergem on seda isoleerida ja mõjutada. Mida suurem on liikmeskond, seda rohkem on selles erinevate seisukohtadega ja eluviisiga inimesi, seda raskem on seda sektilaadselt hallata ning seda raskem on sektilaadset karmi distsipliini kontrollida.

    Loomulikult on katoliku kirikus ka suletud ühendusi, aga reeglina ei käitu peavoolu kogudused niimoodi. Siit tuleneb üleüldse ka sekti määratlus – sekti defineeritakse peavoolu kogudusest erinevate tunnuste kaudu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga