Lugusid Eesti ajakirjandusest (septembri keskpaik)

Seekord kukkus sedasi välja, et enamus lugudest on head.

9 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest (septembri keskpaik)”

  1. PZ Myersi küpsiseskandaal, mis ka skeptiku lehel kajastust leidis, on viinud selleni, et keegi on professori toetuseks tema ülikoolile kena rahalise annetuse teinud.
    Link.

  2. elu24.ee lehel ripub küsitlus “Kas Jürgen Veber on mustkunstnik või petis?”.
    Jääb mulje nagu oleks küsimuse küsija arvates mustkunst mingit pidi maagiaga seotud, ja “päris” mustkunst on ikka midagi enamat kui lihtsalt käteosavus ja etteaste pikaajaline ettevalmistamine.

  3. Selle juures oli kuskil mingisugune artikkel, kus päris mustkunstnikud kurtsid isand Veberi esinemiskommete üle. Selles valguses on küsimus natuke mõistlikum, kuigi Postimees on selle ikkagi ülearu sensatsiooniliseks värvinud.

  4. Päris mustkunst on märksa rohkem, kui käteosavus ja harjutamine. Näiteks käib päris mustkunsti juurde üsna hulka tajupsühholoogiat ning intuitsiooniväänamist. dig väidab isegi, et klassikaline mustkunstižanride klassifikatsioon johtub eeskätt inimeste ja inimgruppide sotsiaal- ja tajupsühholoogilisest klassifikatsioonist.

  5. Minu viga jah, nägin ka nüüd ajaleheletil slõlehe suurt esiküljeuudist Veberi petiseskandaaliga.

    Iseenesest on väga huvitav, kuidas inimesed suudavad endale teadvustada seda, et mustkunstitrikid, mis on enamasti nii osavalt läbi viidud, et ükski pealtvaataja aru ei saa, kuidas see toimis, on lõppkokkuvõttes täiesti seletatav, aga on teisalt ülimalt altid uskuma igasuguseid selgeltnägijaid, kes lõppkokkuvõttes isegi mingit trikki ei soorita.

  6. Stjuuv pointis outi:

    Iseenesest on väga huvitav, kuidas inimesed suudavad endale teadvustada seda, et mustkunstitrikid, mis on enamasti nii osavalt läbi viidud, et ükski pealtvaataja aru ei saa, kuidas see toimis, on lõppkokkuvõttes täiesti seletatav, aga on teisalt ülimalt altid uskuma igasuguseid selgeltnägijaid, kes lõppkokkuvõttes isegi mingit trikki ei soorita.

    Ühest küljest kahtlustan ma, et need ei ole täielikult samad inimesed.

    Teisest küljest on tähelepanuväärne, et korralik mustkunstnik tunnistabki, et ta trikke teeb — aga selgeltnägija väidab hoopis, et ta selgelt näeb. Seega on sotsiaalne usaldus üks neid tegureid, mis kallutab inimesi uskuma, et mustkunstnik trikke teeb, aga selgeltnägija hoopis selgelt näeb.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga