Näidislahkamine — Rein Weberi pendlijutt
Minister Padari umbluu-usk, mida “geobioloog” Rein Weber talle ajakirjanike vahendusel edukalt müümas käis, tõstis taaskord üles teema väidetavatest maasisestest kiirgustest ja veesoontest, mis meie tervist ohustavad ja mida nõiavitsaga mõõta õnnestub. Siia haagib külgepidi pildamine laiemalt, otsapidi ka päästeameti Sniffex ja igatepidi meie avalikus ruumis toimuv umbrohu vohamine, mis omakorda otsapidi jällegi hariduse teema on.
Kergeusklikkus tundub olevat uus riigiusk ja lihtsameelsus on tema prohvet, skeptikud selle loomupärased vastalised:
[…] Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega”, ütleb minister Padar.
Annan allpool taasilmutatava teksti lahkamisteatri käsutusse, kus iga skeptiliselt kommenteerija võib igat lauset, lõiku ja mõtet tükkideks võtta ning esitada asjaolud selliselt nagu need tänapäevaste parimate teadmiste kohaselt teada on. Panen kommentaarid siia peateksti artikli lõikude vahele ja loodetavasti saab sellest üks näidise moodi asi, kuidas umbluu-teksti lahata. Pööripäeva-, jõulu-, nääri-, aastavahetusesöömade vahepeale võiks üks selline intellektuaalne harjutus täitsa omal kohal olla.
Head isu!
Härra Hartmanniga on ohtlik magada
Autor: Linda Raska. Ilmunud ajakirjas TervisPluss november 2006
Kes on see salapärane härra Hartmann, kes otseselt tervist ja elurõõmu ohustab? Tihti peidab ta end meie voodis.
Juba eelmise sajandi algul panid arstid, eriti onkoloogid tähele, et ühe ja sama koha peal haigestusid inimesed järjest ja sageli ka surid vähki. Midagi pidi sel kohal viga olema. Kuulus saksa onkoloog Ernst Hartmann uuris ulatuslikult seda fenomeni ja 1952. aastal märkis maha omanimelise võrgustiku. See on üks paljudest geomagnetilistest võrkudest, mis mõjutavad meie elukeskkonda. Geopatogeensetest tsoonidest ehk aladest, mis kiirgavad maakiirgusenergiat, kahjustades organismi talitlust, räägib arhitekt ja geobioloog Rein Weber.
Sensitiividega pole siin pistmist, neid nähtamatuid kiirgusvälju on põhiliselt uurinud just arstid-onkoloogid, kelle nimesid tuntud võrgustikud ka kannavad. Hartmanni võrgustik on kõige väiksem ja selle kiirgusseinte ristumised on igal juhul meie magamistoas olemas. Põhja-lõuna- ja ida-läänesuunaliselt moodustab see ristkülikukujulise nähtamatu maapinnast väljuva võrgustiku. Kiirgusseinte paksus on 21-60 sentimeetrit, kuid on teada kohti, kus esineb isegi 1,5meetriseid seinu. Tavaline seinte vahe põhja-lõuna suunas on kahe meetri ringis ja ida-lääne suunas ligikaudu 2,5 meetrit. On tähele pandud, et Hartmanni võrk on muutuva suurusega ja mõjutatav, olles tihedalt seotud päikese aktiivsusega. Magnettormide ajal võivad seinad laieneda sedavõrd, et seintevahelist ruumi peaaegu polegi, kuid see kestab ainult ajutiselt – paar-kolm päeva. Maakoorest paari kilomeetri kõrgusel hakkab Hartmanni võrk hajuma.
Millest geomagnetilised kiirgusseinad tekivad?
Ilmselt maa ja tema üsas oleva “poja” eri pöörlemiskiirgustest. Nimelt on teada, et maa sisemuses asuv metalltuum, mis ujub maakoorealuses hõõguvas plasmas, on ligikaudu sama suur kui Marss ja pöörleb Maast erineva kiirusega ümber oma kesktelje, tekitades elektrigeneraatori efekti. Hartmanni võrgustiku kiirgusseinte ristumiskohad on erinevalt polariseeritud ning ka nende kiirgusväljade intensiivsus on erineva võimsusega. Kui üks ristumiskoht on pluss-, siis teine miinuslaenguga. Arstide tähelepanekutest on teada, et plusspolaarsusega rist soodustab kõikvõimalike põletike teket, miinus aga kasvajate ja reuma arengut. Seetõttu ongi need kiirgusväljad väga ohtlikud. Kantserogeenseteks punktideks nimetatud Hartmanni võrgustiku ristid iseenesest ei põhjusta midagi, vaid muudavad organismi haigustele vastuvõtlikumaks.
Hartmann manipuleerib
Hartmanni võrk on muutuva suurusega, ebapüsiv ja mõjutatav. Mõõtude järgi võiksime ju oma voodikoha ilusasti võrgu keskele ära mahutada, kuid igasugune peen koduelektroonika nagu tõmbaks teda enda poole, meie endi bioväli samuti. Vastsed inglise biofüüsikute tehtud uuringud tõid esile huvitava asjaolu, nimelt inimtühjal saarel samahästi kui puudus Hartmanni võrgu mõju. Kui aga saarele toodi elektrivarustus, oli Hartmann kohe kohal. Tähendab, meie elukeskkonna ülim elektriseeritus on üks Hartmanni võrgustiku võimendajaid.
Moodne koduelektroonika kardab Hartmanni ristide mõju võib-olla rohkemgi kui inimene. Arvutid ja televiisorid peavad vastu kuid, inimene aastaid.
Iga inimene on võimeline töötama Hartmanni võrgustiku määramiseks mõeldud nibuantenniga.
Tants ümber voodi
Meie kehas on olemas kaitsesüsteemid. Kõnnime päevas mitu korda üle “surmapunktide” ja meil pole häda midagi, kulutame enda kaitseks vaid energiat. Magama minnes jääb keha kaitsesüsteemidest tööle kõigest 22 protsenti. Oleme nagu kinni seotud, täiesti abitud. 99 protsenti inimestest paneb oma magamistoa ja voodi äärmiselt negatiivsele kohale. See algab juba projekteerimisest, linnaplaneeringust. Tallinnaga polegi veel nii hull, linn asub pae peal ning paekivi on inimsõbralik ehitusmaterjal. Suurem osa tihedalt asustatud paikadest maailmas asuvad aga väga inimvaenulikel aladel.
Millest siis tuleb, et üks inimene haigestub vähki? N-ö vähiinformatsioon on meil kõigil sünnist saadik sees. Mõni inimene on hästi korralik: ei suitseta ega joo, elab tervislikult ja ometi haigestub, samal ajal kui teine teeb kõik maailma patud ja elab õnnelikult üle saja aasta. Kus on siin õiglus? Aga üks magas n-ö orgi otsas, teine neutraalses tsoonis. Prantsuse onkoloogide statistikast tuleb välja, et Hartmanni ristil magades peab suhteliselt terve inimene vastu kolm aastat, neljandal aastal tuleb võib-olla juba operatsioon. Oleneb ka, millisele kehatsoonile ristikoht satub – sellele piirkonnale ta ka mõjub.
Lisaks onkoloogidele hakkasid Hartmanni risti mõju vastu huvi tundma ka teised eriarstid. Tuli välja, et nendes tsoonides langeb naiste viljakus üle 50 protsenti, meestel tekivad potentsihäired, lastel öine voodimärgamine. Samuti pannakse beebide äkksurm ristide mõju süüks. Ka südame-veresoonkonnahaigused teravnevad kiirgusseinte ristumistel. Uuriti ka noorte enesetappe ja tuli välja, et üldiselt magasid need noored väga halbadel kohtadel.
Majatohter aitab
Peale Hartmanni võrgustiku peidab maapõu endas muudki, kokku üle kümne tuntud kiirgusvälja. Kui need peaksid sattuma Hartmanni ristide alla, halvendavad nad olukorda kümneid kordi. Võiks öelda, et sel juhul muutuvad kantserogeensed punktid juba eluohtlikeks surmapunktideks. Meid mõjutavad maa-alused voolavad veed (nn veesooned), seiskunud ja roiskunud veebasseinid, kuivad koopad, radioaktiivne gaas radoon jm. Geobioloogi ülesanne ongi kõigi nende nähtuste analüüs. Ta peab leidma üles nende asukohad, määrama nende olemuse ja lõpuks leidma “ravimid” ehk kaitseabinõud nende harmoniseerimiseks. Peale Hartmanni määramise nibuantenni kasutatakse ka pendlit. Geobioloog on tõeline majatohter.
Hartmanni võrgustiku ristide neutraliseerimiseks sobib suurepäraselt nn jute- ehk džuutvaip, mis on valmistatud India puuvillast. Mida paksem jutevaip, seda parema kaitse ta annab. Parim on viltalusega vaip, mille võiks paigutada näiteks voodimadratsi alla, et me härra Hartmanniga enam ühes voodis magama ei peaks.
Vaata lisaks www.klubi.energo.ee
Sellel Energo Nature koduleheküljel on üks naljakas väide, ma tsiteertin: “Energo Džuudivaip sisaldab nanotuube, mis neutraliseerivad kiirgused“.
Džuudivaip siis väidetavalt “kaitseb” meid “kurja” elektromanget kiirguse eest, lolluse tipp. :D
määrav on peen keelekasutus ja “oskussõnavara,” mis lihtsameelseid kõige enam köidab.
räägi naiivile nõidusest ja ta ei usu sind (tõenäoliselt). räägi talle aga sama asja, kasutades mõisteid kvantmehaanika, vaakumfluktuatsioon, energia ja mateeria transmutatsioon jmt ning ta toob kohe oma raha sinu kätte hoiule.
Jah, need annavad talle võimaluse endale sisendada, et ta saab neist mõistetest aru ja niimoodi oma egot tõsta. No mida kuradit teab inimene tänavalt kvantmehhaanikast?! Inimene tänavalt ei tea transistori tööpõhimõtetki. Kui voolutugevusel ja pingel vahet teeb, siis on juba hästi.
Kuivõrd Hartmanni risti olemasolu pole kuidagimoodi tõendatud, siis rääkida selle mõjust tervisele on kas rumalus või pahatahtlik hirmutamistaktika, et panna inimesi oma teenust tarbima ja/või džuutvaipu ostma.
Samasse kategooriasse lähevad ka tekstis nimetatud muud tervisehädad:
Rääkimata sellest, et sellist statistikat, mis usaldusväärsel moel mingit sellist põhjuslikkust või isegi korrelatsiooni näitaks pole suure tõenäosusega olemas.
Kas on tegu papagoi moodi kontrollimatute kuulujuttude kordamisega või lihtsa valetamisega, et kliente enda boksi meelitada, peaks selguma uurimise käigus, kui asjale keegi mingi ametliku käigu viitsib anda.
Reklaamiseadus:
Martin kirjutas:
Noh, ja siis on veel sihukesi põnevaid juhtumeid.
Kiirgusväli? Mida see küll tähendada võiks? /Mõtlen kõvasti/ Kui toas on ahi ja seda köetakse, siis kiirgab see soojust – teatud spektriosa elektromagnetlainetusest. Ahi paneb temaga kokkupuutuvad õhumolekulid kiiremini liikuma ja kui need vastu mind põrkavad, siis tunnen, et õhk on soe. Kiirgus on see esimene asi, aga see teine pole kuigipalju kiirguse moodi.
Kiirgusväli (?) on ka valgus, mis õuest tuppa või lambipirnist toa sisemust valgustab. Seegi on elektromagnetlainetuse teatud kitsas spektriosa. Raadiolained (tele, wifi, mobla, kosmiline reliktkiirgus jne jne), madalsageduslik (50 Hz) elektromagnetlainetus elektrijuhtmetes, elektriseadmed (nt kinekaga telekas, elektrimootoriga vidinad), laser cd-mängijas ja arvutis… Mis veel? Nojah, ikka seesama elektromagnetlainetus (kiirgus) oma eri spektriosades.
Kosmosest sajab meile kaela ülienergilisi kosmilisi osakesi (enamuses prootoneid), mis atmosfäärimolekulidega kokku põrgates erilaadsete osakeste kaskaadi-ahelreaktsiooni vallandab.
Nojah, radoon. See on tõsine asi ja sellele peaks küll tähelepanu pöörama, kuid radooni pole võimalik mingi imevitsaga või pendliga mõõta. Selleks on ikka spetsiaalsed vahendid ja voodi asukoha muutmine toas ei mõjuta mingilgi määral radoonitaset siseruumides. Radooni vastu aitab korralik ventilatsioon.
Maa sisse kaevatud sodi võib küll pisitasa mingeid gaase immitseda, kuid seda ei saa ka parima tahtmise juures kiirgusväljaks pidada.
Kuidas maa-alune koobas elu-olu mõjutada võiks? Juhib soojuse maja alt ära? Ehk aitaks korralik põrandasoojustus? “Veesooned”? Neid pole sellisel kujul ju olemaski mitte (loe lugu).
“Üle kümne tuntud kiirgusvälja”
Mis need küll olla võiksid? Kui pidada elektromagnetlainetuse eri spektriosi eri kiirgusväljadeks, siis saaks neid kokku rohkemgi (sinine, ultravioletne, roheline, punane, lähi-infrapunane, soojuskiirgus, mikrolainekiirgus, raadiolainete eri sagedused jne).
Alfa-, beeta- ja gammakiirgust on keerukas koduoludes tekitada ja loodusest sellisel määral leida, et nendega väga arvestama peaks. Neutriinod võib ka arvestamata jätta, sest neid läbib meid sekundis nii kolossaalne hulk jälgi jätmata ja neid varjestada pole kuidagimoodi võimalik.
Nojah, siis jääb veel hulk neid “kiirgusi” ja “välju”, mille olemasolu vaid eriliselt tundlikud inimesed oma eriliste seadeldistega tuvastada oskavad. Nende olemasolus pole põhjust kindel olla.
Õigus! Maa magnetväli on meil ka olemas. See kaitseb meid osade ohtlike kosmiliste laetud osakeste eest, aga elektrilise mikseriga vahukoore tegemine tekitab tugevama välja. Lisaks on evolutsioonil olnud küllalt aega tekitada sellised organismid, mis võimaliku kahjulikkuse eest varjestatud oleksid.
Muidugi paikneme me pidevalt ka gravitatsiooniväljas ja massi omavate kehadena allume selle mõjutustele, aga selle varjestamise üritused on samast klassist igiliikurite leiutamisega.
Noja eks temperatuurigi toas võib ju käsitleda skalaarväljana. Või õhurõhku, või valgustatust. Temperatuuri saab muuta akna avamis või kütmisega, valgustatust kardinate ja valgustitega. Õhurõhu muutmiseks tuleks tuba tihedaks teha ja vastava pumbaga kas siis juurde või välja pumbata. Milleks see hea peaks olema, ei oska öelda.
Kõrgendatud õhurõhuga tuba ehk barokamber on kasulik näiteks kessoontõve ja vingumürgituse ravimisel.
Martin kirjutas:
On olemas näiteks sihukesed “igavesed” laternad, mida kodusse mõistlike jõupingutustega osta saab ja mis natuke beetakiirgust tekitavad. Silmas tuleb ainult pidada, et neid Euroopas ikka Euroopa müüjailt tellitaks; Ameerika seadused kuulutavad säärased jupstükid triitiumisisalduse tõttu ohtlikuks tuumatehnoloogiaks ja keelavad nende kui dual use kauba eksportimise.
Oeh, ei teagi kust otsast seda teemat lahkama hakata.
http://klubi.energo.ee/tooted.phtml
Selle kauba ostjal on küll Hartmann,i rist otsa ees. Või siis Porsche, Lamborghini vms, millel mootor, aku ja muu kola taga. Tavaautol on see kate ( ekraan ) ju seal ,kus teda kõige vähem vaja on.
Kas keegi pole tähele pannud, et sedalaadi seltskond teeb oma kauba müügil panuse ilmselgele absurdile, mitte kauba tegelikule väärtusele?
Kui see dzuutvaip originaal on, siis on see kohutavalt vastupidav ja väga mugav. Pikki sõite tegevatele juhtidele soovitan isegi. 695.- “pommikindla” istmekatte eest pole palju küsitud.
Samamoodi teeb Estdirekt OÜ ja Leonora Linter panuse ulmemaasikale, mitte tavalisele kvaliteet frigomaasikale, millelt klient saab lubatud paar kilo kätte ilma igasugu müstikata.
Parategelased on vist ära tabanud, et mida idiootsemat juttu räägid, seda rohkem rahvas usub.
http://www.klubi.energo.ee/loeng.phtml
Multifilmis öeldi, et ” Nuh, koprad” :D
Jüri kirjutas:
See on sellepärast, et potentsiaalsete klientide seas eelfiltreerimist teha ja ainult täiesti arutud inimesed ostmiseni jõuaksid. Kui nad nii absurdset juttu ei ajaks, võiks ka mõni poolearuline ostu teha, aga poolearuline võib näiteks kohtuhagi kokkupanemisega hakkama saada. Täiesti arutust inimesest toda oodata ei ole.
Head kaasautorid,
Selle teema juures tuleb vist veidi informatiivsust tõsta.
Maakiirguste ja sellesamase Hartmanni võrgustiku suunal on viimastel aastatel tehtud palju uurimistöid, nii kognitiivsel meetodil (testvalimeid küsitledes) kui aparatuurselt. Sellele tuginevalt pole kahtlustki, et see Hartmanni võrgustik eksisteerib.
Samuti uuritakse nende võimalikku tervisemõju. Ühed ütlevad et mõjub halvasti, teised ütlevad, et uurimised pole veel lõplikud.
Igal aastal toimub Läänemeremaades rahvusvahelisel tasemel seminar, mille selle aasta tööde kohta võib lugeda näiteks siit: http://www.geo.lt/seminaras_2008/Turinys.htm
Kusjuures paljud nendest uurijatest töötavad teadusasutustes ning omavad Phd kraadi, mis räägib enda eest.
Seega, kui asju laiapõhjaliselt lahata, siis tuleb ka neid seisukohti uurida.
Energo klubi liikmed võivad muidugi vabalt siin oma ebateadust kaitsta või siis tuua asjalikke argumente, miks teie usuliikumine ei ole ebateadus.
Samas pakun ka teile, energo klubi liikmed, 10 000 kr puhtalt kätte, kui suudate kontrollitud tingimustes ja vastavalt headele teaduse tegemise tavadele demonstreerida, et teie poolt uuritud ja armsaks peetud vitsandus on midagi enamat kui luul teie peades.
Oma klubi tegevuse tarbeks kuluks see raha teil kindlasti ära.
Tom kirjutas:
Kord ennemuistsel ajal olid päevakorras erinevad viisid meetripikkuse manomeetri kasutamiseks maja kõrguse mõõtmiseks. Üks viis seisnes selles, et majaelanikud koguti kokku, lubati manomeeter auhinnaks sellele, kes kõige täpsemini maja kõrgust arvab, lasti igaühel arvata ja keskmistati arvamised.
Aga /me ei oleks iial osanud arvata, et sihukest lahendust kõlbab uhkelt “kognitiivseks meetodiks” hüüda.
Martin Vällik ütles:
Ei soovi siin kumbagi poolt kaitsma ega maha tegema hakata, aga nii huvi pärast küsin, kustkohast Sa Martin “suure tõenäosusega” tead (või arvad teadvat), et “sellist statistikat” olemas ei ole?
@vtl – minu arvamust/väidet on lihtne ümber lükata — esitada vastav statistika. Muu on tühja mulli ajamine.
Mul tekkis unise peaga selline küsimus- kust see auhinnaks pandud 10000 välja ilmus? kas Martin Vällik pani ise kogu papi välja või koguti kamba peale kusagilt kokku?
Ja siis teine- kas mina saaksin ka Jackpoti suurendada ja kuidas?
Paneks ka omalt poolt mingi summa, äkki paramaailma tegijad tulevad suurema noosi peale aktiivsemalt oma võimeid demonstreerima.
Teaduse uurimismeetodid ning andmed, mille baasil uurimisi teostatakse, jagunevad teatud lähenemise aspektist kaheks: kognitiivsed andmed ning empiirilised andmed.
Empiirilised tähendavad arvandmeid, mis on siis näiteks instrumentaalsete mõõtmiste salvestised. Maakiirguste mõõtmisel oleks vaja näiteks tundlikku magnetomeetrit, sest on uurijate poolt täheldatud nn geopatogeensetes punktides magnetvälja anomaaliat.
Kognitiivne meetod hõlmab näiteks sihtrühma (näiteks kindla piirkonna elanike) küsitlemist ning nende isikute hinnangut oma enesetundele ja unekvaliteedile. Sama küsitlus viiakse läbi mõnes teises piirkonnas. Teaduslikult oleks hea kui sihtrühm hõlmab sadu inimesi, mis lubab tulemustele piisava adekvaatsuse, et neid ka rahvusvahelistes teadusväljaannetes avaldada.
Sellise kognitiivsetel andmetel põhineva uurimise viis näiteks läbi ühe Soome uurija Mauno Pohjonen, kes tuvastas raskete ja krooniliste haiguste tugeva seose nn geopatogeensete punktidega. Sellest uurimisest kirjutas vist ka Raija Ruusala (Keski-Suomen Terveydenhuolto-oppilaitos) oma töös “Maasäteily ja sen aiheuttamat terveyshaitat”.
Kognitiivne meetod on teaduslik meetod.
Empiirilised andmed. Instrumentaalselt näiteks Hartmanni võrku määrata pole võimatu, kuid kulukas ning seda on tehtud. Näiteks Leedus Kaunase Ülikoolis, aastal 2004. Et seda mõõtmist siin Eestis korrata, jääb 10 tuh kr-st väheks, sest vaja on tundlikku geomagnetilist indikaatorit, mis detekteerib faasinihke ning hea oleks ka madalsageduslik spektraalanalüsaator. ~200 tuh kr-ga peaks juba hakkama saama.
Kogu see teema ja uurimisvaldkond on üsna algfaasis teadusuurimiste poolest, mistap ei saa ka nõuda veel ulatuslike ja ammandavate uurimistulemuste väljakäimist.
Las tegutsevad ja uurivad. Oma panus on kindlasti anda ka pendlimeestel. Miks siis muidu läbi ajaloo ja ka kaasjal kasutatakse nende teenuseid ka riiklikel tasemel otsuseid langetades. Ehk on nende tööst kunagi kasu ka skeptikutel. Eks igaüks lõpuks valib ise, mida usub ja milliste põhimõtete järgi elab.
Ei räägi. Põhimõtteliselt. Kui akadeemik Raukas ajab jama, siis ei muuda tema tiitlid ja omaaegne särav karjäär seda vähem jamaks.
Palume viidet.
Ma nüüd tõesti ei saa aru. Alguses rõhutad tundliku aparatuuri vajalikkust ja siis ütled, et oma osa on kindlasti ka pendlimeestel. Kas sa tõesti väidad, et pendlimees suudab oma mõõtmisi teha ligilähedaseltki niisama täpselt, kui eelkirjeldatud aparatuuri abil tehakse?
200 000 pole muide mingi eriline kallis aparaat. Kui iga aasta rahvusvahelist seminari korraldatakse, siis ei tohiks 200k maksva aparaadi soetamine mingi küsimus olla.
Rumalusest ja ebausust?
Autode täiustamisest võiksid need energo-inimesed end küll heaga eemale hoida. Kaasaegsete autode ismed on disainitud peale sõidumugavuse (mis samuti reeglina ei vaja täiustamist) ka sellele, et avarii puhul turvavööga korrektselt kinnitatud inimene seal kohal püsiks. Igasuguste isetegevuslike vaipade ja katetega kaetud istmelt võib suure löögijõu puhul ka turvavöö vahelt välja lennata.
Martin Vällik ütles:
Millistest teaduslikest allikatest Sa oled antud statistikat otsinud, millised teadus- ja meditsiiniasutused, vähiliidud jms. on Sinu päringule negatiivselt vastanud?
Ega Sa ometigi ei arva, et ülalnimetatud institutsioonid peaksid neid andmeid ühele pisikese kolkariigi asjaarmastajatele ise pakkuma tulema?
vtl ütles:
Vähemalt võiks nad oma andmeid pakkuda Encyclopædia Britannicale, kus pildamisteemaline artikkel kannab pealkirja “dowsing (magical practice)” ja härra Hartmannist ei kirjutata üldse midagi.
egert ütles:
See 10 000 kr on küll praegu minu isiklik ja tööga välja teenitud raha.
Suurendamine käib sedasi, et mine sellele 10 000 kr lehele (üleval on vastav menüüpunkt) ja pane oma pakkumine kirja. Mulle võiksid ka privaatkirja saata, et kui asjaks läheb, siis tean ühendust võtta. Seda raha ei pea praegu kuhugi deponeerima ega üle kandma.
vtl ütles:
Meditsiiniuuringute andmebaas Pubmed ei andnud ühtki vastet otsingutele “Hartmann grid”, “Hartmann lines”, “Hartmann net”.
Sõna “geopathogenic” andis ühe vastuse:
Should hospitals protect from geopathogenic zones?
Abstrakt on päris pikk, tasub lugeda, aga kokkuvõte on selline:
Sõna “dowsing” (pildamine) annab 38 vastet, kuid osad on seotud autori nimega.
Mulle hakkas silma selline huvitav uurimus:
Can homeopaths detect homeopathic medicines by dowsing? A randomized, double-blind, placebo-controlled trial.
Alati on lihtsam näidata, kui miski asi on olemas. Olematuse osas saab alati käed puusa ajada ja küsida, kas selle paremalt seitsmenda kivihunniku kaheteistkümnenda kihi keskelt kolmanda ringi põhjapoolse kivi kõrval oleva killu alla ikka ka on vaadatud ja kui seda ei ole tehtud, siis järelikult on pildamine ikka kehtiv nähtus. Kui teile energo klubis sellist teadust õpetatakse olgu kasvõi harrastuse korras, siis on teid alt veetud.
Tule taevas appi!
Teadusuurimuste tulemused aina kuhjuvad, mis tõendavad nende kiirguste olemust ja toimet.
Aga ikka leidub neid, kes keelduvad uskumast seda, mis uus. Isegi kui viited teadusbülletäänidele ette antakse. Lugege siis need ometi läbi, kui on soov arendada konstruktiivset mõttevahetust.
Lisan paar publikatsiooni, mis on teadlaste uurimistööd ning kinnitavad erinevate kiirguste, sh ka maakiirguste mõju bioloogilistele organismidele.
”
BIOCHEMICAL CHANGES INDUCED BY LOW FREQUENCY
MAGNETIC FIELD EXPOSURE OF VEGETAL ORGANISMS
MIHAELA RÃCUCIU1, DORINA CREANGÃ2, CARMEN AMORÃRIÞEI 3
1 “Lucian Blaga” University, Faculty of Sciences, Dr. I. Ratiu Street, No. 5–7, 550024, Sibiu,
Romania, mracuciu @yahoo.com
2 “Al. I. Cuza” University, Faculty of Physics, 11A Copou Blvd., Iasi, Romania,
dorinacreanga @yahoo.com
3 Miron Costin School, Pãcii Street, Suceava, Romania
Received September 12, 2006
Weak magnetic fields and low frequency electromagnetic fields were
ubiquitous environmental factors on the earth at every time. More and more
scientific reports are focused on the stimulation of living organisms, including
plants, with various types of magnetic field. In the last time, the reported studies
are concentrated on weak and extremely low frequency magnetic field influences
on living organisms. Evidence is accumulating that exposure to extremely low
frequency magnetic fields may produce a lot of biological effects. A number of
studies have suggested that the environmental magnetic fields may influence
physiological processes in biological systems. Some reports show that an
increased risk for several cancers is associated with 50 Hz magnetic field
exposure [1–3]. However, the mechanism of 50 Hz magnetic field effects is not
”
http://www.nipne.ro/rjp/2007_52_5-7/0645_0652.pdf
JA SIIS VEEL:
“Some proves of integrated influence of geomagnetic activity and weather changes on human health”
Khabarova O.V.1, Dimitrova S.2
1 Space Research Institute (IKI) RAS, Moscow, Russia, olik3110 @aol.com
2 Solar-Terrestrial Influences Laboratory, Bulgarian Academy of sciences, Sofia, Bulgaria
Our environment includes many factors, and each person on the Earth is permanently influenced by two of
them: weather and magnetic field. It was found in the works of many investigators that the weather changes
correlate with human health state. In the same time, disturbances of geomagnetic field (as one of the space
weather manifestations) may influence bioobjects, including people.
In this work we demonstrate the cumulative effect of different external factors (space weather and
meteorological weather parameters) on human health on the base of medical experimental data (blood pressure
and heart rate data rows for 86 people). It is shown that inclusion both solar-geomagnetic and weather
parameters in simulation process give adjusting mixed parameter, which correlates with health state
significantly better, than separated environmental parameters do.
http://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/0810/0810.0457.pdf
@Ake – tule jah taevas appi, kuidasmoodi need vitsameeste kätevärinate või džuutvaiba kaitsevõimega seostuvad?
Ja kes on kus öelnud, et maapealsetele mingid kiirgused peale ei paista? Seega pole vaja lahtisest uksest sisse murda, Ake.
On veel olemas selline aadress:
scholar.google.com
Mis otsib väga-väga paljude teadusartiklite hulgas; kuid alati peab meeles pidema üht: teadusartiklil ja teadusartiklil on vähe (just kvaliteedis)…
@Ake- Miskit seal ju Hartmanni grid-i kohta ju leiduks; aga ei mingeid katseid elusorganismidega
@vtl- Enamus teadusasutustest on väga huvitatud oma tulemuste avaldamisest (sellest sõltub otseselt rahastamine)
Aga pendel tuvastamaks magnetvälja anomaaliat? Väga kahtlane
Martin Vällik ütles:
Härrased, unustage nüüd hetkeks see hartmann ja pildamine ning katsuge silmaklappe pisut laiemale nihutada. Õige skeptik peaks ka oma arvamuste suhtes skeptik olema.
Minu repliik oli esitatud Martini väite peale, nagu puuduks igagugune tõsiseltvõetav statistika geopatoloogiliste tsoonide ja tervisehäirete vahel.
Maailmas tehakse iga päev tohutult tööd ja uuringuid, millede tulemusi näeme ehk alles aastate pärast ning mina küll ei julgeks ennast nii kõvaks erialaspetsialistiks pidada, et paari netipäringu peale väita – mina ei leidnud – järelikult: pole olemas.
Olin üks neist kümnekonnast eestlasest, kes käis suvel Leedus ülalviidatud 16. seminari (“Earth Fields and their influence on organisms”) kuulamas. Mitmed esinejad (muuhulgas Austria ja Inglismaa meditsiini-instituutidest) rääkisid oma statistikas sadadest ja tuhandetest uuritud (vähi)haigusjuhtudest, mis olid seotud justnimelt geopatoloogiaga. Seminari materjalides on ka viited autoritele ja uurimustöödele, mida kõike siinkohal ümber trükkima ei hakka. Huvilised leiavad need ka ise üles ja loevad vähemalt enne teema eitamist läbi.
Kinnituseks, kui vähe me tegelikult vähist ja selle tekkepõhjustest teame, toon alternatiivseks näiteks paar katkendit ajakirja GEO novembrinumbri artiklist “Varjatud oht” (lk. 18).
Lastel, kelle elupaik asub tuumajaama lähikonnas, on oluliselt suurem oht haigestuda leukeemiasse. Seni ei ole sellele leitud mingit seletust.
Ja ometi ei ole uuringute tulemustes põhjust kahelda: andmed, mida Maria Blettner ja tema meeskond Mainzis, Saksamaa Laste Vähiregistris on kogunud, on statistilises mõttes märkimisväärsed. Tuumaenergia pooldajad ja vastased on nende hindamisel ühisel seisukohal, sest uuringu näol on tegemist metoodiliselt põhjalikema seda teemat käsitleva tööga.
Uuringu kohaselt on kuni viieaastaste laste leukeemiasse haigestumise risk kahekordne, kui nad kasvavad üles 5 km raadiuses aatomielektrijaamast. Aastal 1980-2003 haigestus 16 tuumajaama lähedases piirkonnas vähki 77 last, nendest 37 leukeemiasse. Võttes arvesse, et tervel saksamaal haigestus veedeldaval ajavahemikul vähki kokku 5893 last, peaks see statistiline näitaja olema kõigest 17 juhtu.
Küsimusele, miks, ei oska teadlased seni vastata…
…Piirväärtused, mis näitavad, alates millisest kiirgusdoosist suureneb risk haigestuda leukeemiasse või teistesse kasvajatesse, tuginevad eelkõige Hiroshima 1945. aasta aatompommirünnakus ellujäänute uurimisel, kes said erinevates kogustes gamma- ja neutronkiirgust.
Nende piirväärtustega võrreldes on tuumajaamadest eralduva kiirguse hulk kaduvväike – suurusjärgus 1/1000 millisiivertit aastas inimese kohta. Nende väheste ülepromillidega, mis tuumajaamade läheduses leidub, ei saa haigesumist juba sellepärast seletada, et ka looduslik kiirguskoormus on väga erinev. Näiteks Baieris on maapinnast lähtuv looduslik kiirgus 0.42mSv/a, mis on topelt nii suur, kui Mecklenburg-Vorpommernis, kus see on 0.22mSv/a. Ning lend üle põhjapooluse annab teile suurema kiirgusdoosi, kui eluaegne viibimine tuumajaama läheduses…
Kui meil on ülaltoodud aatomijaama näites mõju, mida me täna ei oska mõõta ega seletada, siis ei saa me välistada, et eksisteerib ka mingi muu, näiteks looduslik mõju. Iseküsimus on see, millega seda mõõta ja kuidas selle eest kaitsta. Need on tänase päeva lahendamata küsimused.
Martin Vällik ütles:
Vahemärkusena: mina ei ole energo klubi ega tema õpetustega seotud ning esindan täiesti isiklikku arvamust.
Pildamisega ma ei tegele, kuid senitundmatute maaväljade mõju ma ei välista. Kui on valida, kas magada ja/või oluline osa päevast veeta neutraalse koha peal või kuskil, kus on enne n+1 inimest vähki haigestunud/surnud, siis tark inimene valib oma uskumustest sõltumatult neutraalse koha.
Mart ütles:
Entsüklopeedia iseenesest on niivõrd konservatiivne asi, et sinna jõuavad asjad, mis on tõesti niivõrd kindlad ja läbi uuritud, et võib üldtuntud teadmisteks liigitada.
vtl kirjutas:
Ja kui on teada, et vähemalt 90% vähki haigestunutest on viimastel surmaeelsetel nädalatel vesinikhüdroksiidi tarbinud, siis hoidub tark inimene vee joomisest kaugele-kaugele. Niimoodi maagiline mõtlemine töötabki.
@vtl – ei mõista eriti, kuidas su jutt siia teemasse haagib, aga veidi ehk siiski:
Vähktõvel on teatavasti oluline komponent pärilikkusel ja selles valguses pole vaja liiga palju imestada, miks mõnes suguvõsas, kes ajalooliselt ühes talumajapidamises on elanud, inimesed põlvest põlve vähki haigestuvad/surevad. Selleks pole vaja “neutraalseid” ega “geopatogeenseid” kohti postuleerida.
Kusjuures, kuidas ja millega sa seda “neutraalsust” mõõdad? Ja mis ühikutes seda väljendatakse?
Ja justnimelt, siin räägime me Hartmanni võrgust ja pildamisest. Kui soovid tuumaelektrijaamast rääkida, siis võiks sobiv koht olla näiteks see lugu:
Vuu-duu teadus Vuti tänaval ja Pealtnägijas
Kui on midagi lisada härra Weberi ja energo klubi pseudoteadusest, siis oled õiges kohas.
Meditsiiniline termin geopatoloogia ei paista tähendavat seda, mida Weber ja ko paistavad silmas pidavat.
dictionary.com
Saksa tuumajaama teema võib küll puutuda geopatoloogiasse meditsiinilises mõttes, kuid ei puutu siia teemasse ja tundub siin pigem üritusena jutt siinsest peateemast kõrvale juhtida.
Skänneeri sisse ja saada Martinile, las paneb üles.
Martin ütles:
Tegelikult tähendab küll. Geopatoloogide rida ongi piirkonna ja haiguste seoseid uurida. Näiteks paljukirutud radooniallikad, troopika koos sealsete jõledate tõbedega, mäestikud hõreda õhuga, sood malaariaga jne.
Tuumajaamad, keemiatehased, sõjapiirkonnad jne. pole geopatoloogide rida, sest need on tehislikud, mitte geoloogilised piirkonnad.
Vulkaanipursked, veeuputused ja maavärinad ka pole, sest nende tulemuseks on traumad, mitte haigused.
Aga kui keegi tõestab, et “maaenergia” tõepoolest eksisteerib, siis on küll geopatoloogi mure selgeks teha, kuidas see sealseid asukaid mõjutab.
Vtl ütles:
Seda statistikat on palju. Terve kolmas maailm on malaariaga hädas. Aga Hartmanniga on see häda, et keegi ei suuda geopatogeense teguri olemasolu tuvastada.
Tegelikult oskavad. Asi selles, et tuumajaama ei ehitata perifeeriasse. Elanikkonna tihedus on selle asja nimi. Statistika käib xlaipa/100 000 elaniku kohta. Tsernobõli tuumajaamast 5 km raadiuses pole viimase 22 aasta jooksul mitte kedagi leukeemiasse surnud. Sest sealt kihutati kõik minema. Statistika allikas ja usaldusväärsus on küsimärk omaette.
Seda teooriat järgides on Hartmanni rist onkoloogiahaigla all. Seal on kõige suurem vähki suremus terves riigis.
Aga haigestumine kõlab huvitavamalt. Kus seda vähki siis saadakse? Kas Kirnas maaenergiaga ennast turgutades või dzuutvaibaga ennast selle eest kaitstes?
.
Täpselt. Tuumajaama ohtlikkuse kohta hinnangu andmine eeldab kõikvõimalike muude samas piirkonnas olevate ohuallikate hindamist. Radiatsioon pole teps mitte leukeemia ainuke riskiallikas.
Selliste väidetega tasub ettevaatlikum olla. Loe Svetlana Aleksijevitshi “Tshernobõli palvet”. Mitte et see väga teemasse puutuks.
Jüri ütles:
Ma pole ikka kindel, kas ikka tähendab, sest Weber ja ko ajavad taga peaasjalikult üht ja ainsat põhjust – mütoloogilist maakiirgust, mida vitsaga mõõta – ja peavad seda peamiseks vähi ja muude haiguste tekitajaks. Ja nagu pseudoteadusele kohane, antakse sealjuures muidu teaduslikele terminitele (nt geopatoloogia) meelevaldne, segane ja eksitav sisu või esitatakse neid kontekstis, millel päris teadusega väga vähe pistmist, et oma luuludele usaldusväärsemat muljet luuletada.
Kohalikud geobioloogid, kes geopatoloogilisi paiku otsivad, ei pajata malaariast, looduslikust radioaktiivsusest, kõrgmäestikest ja muust sellisest, mis teadusliku geopatoloogia alla võiks kuuluda. Kohalikud ja paljud teised (Soome, Saksa, Ameerika) geopatoloogid vibutavad vitsa, teevad tarka nägu, ütlevad “geopatoloogia” ja arvavad, et neid peaks võtma tõsiselt, kuna geopatoloogia iseenesest on teaduslik distsipliin. Tegelikult on nad jätkuvalt oma luuludes kinni istuvad vitsamehed-posijad-soolapuhujad, kes on õppinud oma luulu veidi sellisemasse vormi valama, et see paljudele tõsiseltvõetav võib tunduda. Ja näe! – isegi ministrihärrat õnnestub ära petta.
Sama suundumus on märgata ka meditsiiniliste posijatega – nimetavad oma ebateadust täiendmeditsiiniks ja arvatakse, et sellega on libaarstlus ületatud ning respekt ühiskonna ja teaduse silmis õigustatud.
Marsi läbimõõt on umbes 6800 km.
Planeedi Maa eri kihtide mõõdud on järgmised:
* üldine Maa läbimõõt u 12700 km
* tahke sisetuuma läbimõõt u 2400 km
* tahke sisetuuma ja seda ümbritseva vedela välistuuma läbimõõt on u 7000 km
* Maa koore paksus on kuni 50 km.
Seega Maa tahke sisetuuma JA vedela välistuuma läbimõõt kokku on enamvähem samas suurusjärgus Marsi läbimõõduga, kuid sellega see sarnasus ka lõpeb. Maa tuum koosneb rauast-niklist, sisetuum on tahke suure rõhu tõttu.
Aitäh info eest, lahe kirjatöö. Mul polnud uduaimugi ,et osad elanikud omavoliliselt keelualale tagasi kolisid, koos kõigi tagajärgedega.
Martin, kas Sa ei arva, et meil võiks olla mingi infotahvli tüüpi rubriik. Kõik me vahel koperdame mingi materjali otsa, mis võiks teistelegi huvi pakkuda aga ei puutu ühessegi ülevalolevasse teemasse.
Ma tutvustasin MPG Caps,e näiteks Skeptik Live kohtumise kommentaariumis. Ja kui ma nüüd siia kirjutan, et täna õhtul tuleb Viasat History pealt 22 00 mitte midagi ütleva nimega film “Mission for Mussolini” , mis räägib meil tundmatust aga maailma skeptikute hulgas hästiteatud vandenõuteooriast, et natsidel ikkagi oli tuumapomm, siis võib edasine arutelu kulgeda suunas oli/ei olnud, aga mitte Weber,i bändi tegemistest.
Parainimesed on selle koha pealt asjalikud. Neil on vaba teema, kus leiab uudiseid seinast seina, olgu see siis uus nõid või skeptik.ee asutamine.
Nojah, siin on see asi, et skeptik.ee tarbijad ei saa ise uusi teemasid teha, nagu voorumites-hoorumites.
Haritud inimesed, ärge pange geoloogiat ja geograafiat ühte patta!!
Geopatoloogia teadusena räägib siiki patoloogia geograafilistest aspektidest, mitte (liba)geoloogiast… statistika ja epidemioloogia, mitte “maakiirgused ja nõiavitsad”.
@krrr – tänan väga, et lühidalt asja olemuse ära seletasid.
Jätkan aga oma lahkamistööd. Järgmiseks pisike väide tekstist:
Suuruse asjus saime mu eelmises kommentaaris selgust, aga elektriasi vajab veel selgitamist. Teema on keeruline ja ma ei valda kõiki nüansse, seega võivad head inimesed mind parandada ja täiendada.
Maa tahke tuuma ja maakoore pöörlemise erinevus on umbes 0,3-0,5 kraadi aastas. Tuum pöörleb kiiremini. Elektrigeneraatori efekti sellest siiski ei teki, kuna tahke tuuma temperatuur on kõrgem raua Curie punktist, mil materjali magnetilised omadused kaovad. Maa magnetväli arvatakse tekkivat vedela välistuuma materjali liikumisest konvektsiooni ja Coriolise jõu mõjul. Viimane on omane suhteliselt kiiresti pöörlevatele kehadele ja sellega selgitatakse asjaolu, et planeedil Veenus pole magnetvälja, kuna tema pöörlemisperiood on üle 200 Maa ööpäeva.
Aga Maa magnetvälja teke pole sugugi üheselt teada.
Ee, kui rauasisaldusega mineraal juba vedel on, siis on see kindlasti ka kuumem kui kriitiline tempretauur.
@Kriku – seda küll, aga magnetväli tekib vedela juhtiva materjali liikumise tõttu … magnetväljas, mis tekib tänu elektrivooludele, mida tekitab see juhi liikumine magnetväljas. Ennast toitev magnet.
Dünamoefekt tekiks ka siis, kui Maa sees oleks püsimagnetist tuum. Seda aga ei saa olla juba nimetatud Curie punktist kõrgema temperatuurist tõttu.
Magnetväli võib põhjustuda ka ringiuitavast elektrivoolust. See mehhanism peaks ka Curie punktist üleval pool toimima — niikaua, kuni materjal elektri juhtimisega veel toime tuleb.
Arstid-onkoloogid võivad samamoodi posijateks hakata nagu ka akadeemikud ja isegi Nobeli preemia laureaadid.
Teine asi on kompetenst. Ei oska öelda, kuipalju arstidele omal ajal või ka praegu statistikat või füüsikat õpetatakse, rääkimata geoloogiast, kuid ilma nende alade spetsialiste kaasamata pole vastavatel uuringutel kuigipalju kaalu. Eriti oluline on muidugi statistika asjatundja.
Kiirgusväljadega peaksid oskama füüsikud tegeleda ja mis maakera ehitusse puutub, siis geoloogidel (seismoloogidel jne) on siinkohal kindlasti oluline sõna sekka öelda.
Jüri ütles:
Ja arvad Sa tõsimeeli, et ükski antud uurimustööga tegelenud tegelastest ei ole tulnud selle peale ja elanikkonna tihedust tulemustes arvesse võtnud?
Kriku ütles:
Võib-olla tulen ja loen õhtul voodiserval istudes ette ka?
Materjale on paar-kolmsada lehekülge ja poolsada ettekannet, igaühe lõpus veel hulgaliselt viiteid. Tõepoolest ei viitsi jõuluaega nende sorteerimisele-skaneerimisele kulutada.
Keegi Tom viitas ülalpool ettekannete nimekirjale, kus üksikud loengud ka pdf-idena üleval – kui paljud teist neidki vaadanud on?
See lehekülg nägi minu Firefoxis nii võigas välja, et ma ei oletanud selle taga esimest korda vaadates üldse mingit reaalset asja ja panin kähku kinni. Kui nüüd vaatan, siis on seal jah mõne ettekande lühikokkuvõtted üleval. Paar näidet:
http://www.geo.lt/Seminaras_2008/Pages%20103-148.PDF
Ma vabandan, aga sellise teksti tarbimine käib üle minu võimete. Kui keegi tahab öelda, et ma käin seetõttu silmaklappidega ja olen eituse faasi tipus, siis lasku käia.
Jah see lehekülg oli üsna eemaletõukav , saab järeldada et kui selle eest ei ole hoolitsetud võib sinna igasugu pahalasi olla sissehakitud , nii et sellised dokumendid jäävad lugemata alati.
Vtl ütles:
Ma arvan,et sellist uurimust pole kunagi tehtudki. Põhjuseks asjaolu, et ajavahemikus 1980-2003 on pidevalt töötanud ainult 9 jaama. Ülejäänud on kas hiljem ehitatud või varem suletud.
16 jaama kohta ajavahemikus 1980-2003 polnud võimalik statistikat teha.
Kriku ütles:
See oli tegelikult konksuga viide minu poolt – testisin seda, kas siin leidub inimesi, kes peale lahmimise suudavad ka reaalselt süveneda viidatud materjalidesse.
Asi on nimelt selles, et viidatud lehel on üleval KÕIK seminarimaterjalid (248 lk ligi 50-lt esinejalt)
Sina copy-pasted sellest siia 10 suvalist rida ja väidad selle alusel, et kogu materjal on jama ja sellise teksti tarbimine käib üle sinu võimete
Ivar ütles:
Nõustun, et leht on tehtud halvasti ja Mozilla ning Safariga halvasti loetav.
Aga järeldus, et lehe eest “ei ole hoolitsetud ja seetõttu pahalasi täis” näitab jällegi eelarvamusi ja pealiskaudsust. Katkise väljanägemise tegelik põhjus selgub, kui heita üksainus pilk sourcele: “generator=frontpage”. Lasin virtuaalmasinas korra IE käima ja see näitas lehte ilusti.
Ma taha siinkohal sugugi õigustada tegijate võhiklikkust ja katkist veebilehte, aga point on selles, et kellel huvi, saab materjali kätte ja loetud (kasvõi võtab sourcest PDF-ide URL-id ja tõmbab need 8 faili maha). Vabandusi leiab aga vajadusel alati, alates sellest, et leht näeb kole välja, lõpetades olematute pahalastega pdf-failides.
Samamoodi võiks ju puudulikku kooliharidust vabandada sellega, et õpetaja oli kole, klassiruum remontimata ja õpik narmendas nurkadest.
Jüri ütles:
Plah. Uurimuse leiab vabalt üles Martini poolt eelnevalt viidatud PubMed-ist:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18082395?ordinalpos=12&itool=EntrezSystem2.PEntrez.Pubmed.Pubmed_ResultsPanel.Pubmed_DefaultReportPanel.Pubmed_RVDocSum
Tegu siis riikliku tellimusega ja igal pool on kiidetud just seda, et metoodiliselt on uurimus korrektselt tehtud.
Täistekst (saksa keeles): http://www.bfs.de/de/bfs/druck/Ufoplan/4334_KiKK_Gesamt_T.pdf
Mingi arstide ühenduse kommentaar antud uuringu kohta: http://www.ippnw-ulm.de/0801-KiKK-2007-IPPNW-Physicians-Issue-Warning.pdf
Aga lõpetaks selle jauramise antud aatomiteemal ära, enne, kui Martin leiab vabanduse selle jutu ära tsenseerimiseks põhjendusega, et see on teemaväline ja takistab Weberi materdamist.
Antud tuumanäide oli algselt minupoolt ainult selleks postitatud, näitamaks, et eksisteerib ka teisi elukohapõhiseid mõjutusi inimorganismile, mida tänase päeva teadus ei oska mõõta ja/või seletada. Seega ei saa välistada ka analoogseid looduslikke anomaaliaid.
Jätame Maa magnetvälja, elektrivälja (millest siin vähe räägitud), kosmilise kiirguse ja pinnasest difundeeruva radooni (nii nagu tänapäevane teadus neid käsitleb) heaga kõrvale, kui tahame nende abil seletada Hartmanni võrgustikku sellisena nagu selle meetrikat ja topoloogiat teema alguses kirjeldatud – siinkohal neid väiteid põhjendamata (vajadusel saab muidugi lahti seletada). Edasi on vaid kaks võimalust – Hartmanni võrgustikku pole (objektiivse reaalsusena) olemas või ei mahu see käibivasse teaduslikku paradigmasse. Mis see viimane on? Antud probleemi kontekstis võiks selle sõnastada nii: kõik siin meie lähikonnas kirjeldub (oluliselt) kvantelektrodünaamika baasil (+ klassikaline gravitatsioon + fenomenoloogiliselt käsitletud aatomituumad).
@vtl –
Ok halbade koodide kartmine on minu isiklik paranoia :D . Uurisin siiski ühte dokumenti.
Muljed:
1. Ühes dokumendis oli koos hulk erinevate valdkondade artikleid. Nojah dokument oli seminari kohta aga kas neid uurimusi on kuskil avaldatud ka eraldi?
2. Viidatud oli uurimustele mis tehtud Ida-Euroopa riikides eelmise sajandi lõpul. (sh ka eestis)
3. Ühes suvaliselt valitud uurimuses mõõdeti geopatogeenseid tsoone mingite homoöpaatiliste ühendite reaktsioonidega (katsemetoodika ja valitud vahendid ise pole teaduslikud)
Selle IPPNW ehk siis “International Physicians for the Prevention of Nuclear War” peale peaks igaühel demagoogiaradar häiret andma. Aga see selleks.
Hea näide, kuidas agarad parainimesed 334 lk. keerulist teksti läbi lugeda viitsivad ja õige koha 12 lk. üles leiavad.
Tavainimene ei viitsi sellise jamaga tegeleda ja siis muutubki fraas “Diese Studie kann keine” ehk siis “see uuring ei saa” sujuvalt ” Wissenschaftleren kann keine” ehk siis “teadlased ei saa” ,ks.
Ja kuna tavainimene ei viitsi sellise jamaga tegeleda, siis saab igaüks oma. IPPNW leiab selle koha, kus tuumajaama ja laste vahel on seos. Parainimene leiab eelviidatud koha koha, kus uuring/teadlased pole võimelised….Loodusinimene leiab selle koha, kus tuumajaama ja laste haigestumise vahel on seos.
Ja skeptiline inimene leiab selle koha, kus on kirjas, et raadius 5km mõõdetakse diagnoosi panemise kohast, ehk siis suurlinn, mis vajab energiat ja arstiabi. Seal on nii kliinik kui ka tuumajaam.
Ja keegi ei viitsi kogu jama läbi lugeda ega veenduda, et mingit 1980-2003 aastail läbi viidud 16 tuumajaama uuringut pole olemas.
See viidatud Saksa Keskonnaministeeriumi allosakonna UFOPLAN ( :D ) uuring lähtub jumalteabkuipaljudest erinevatest uuringutest ja ei kinnita/lükka ümber ei tuumaenergia vastaste ega pooldajate ega parainimeste ega skeptikute väiteid.
Jüri ütles:
Viide?
Minu teada võeti arvesse laste elukoha koordinaadid diagnoosi hetkel ning tuumajaamade korstna koordinaadid.
PubMedi viidet Sulle juba anti, kuid kui sellest ei piisa, siis siin kahes med.ajakirjas avaldatud artiklite täistekst:
http://www.alfred-koerblein.de/cancer/downloads/Spix%20C_EJC_2008.pdf
http://www.alfred-koerblein.de/cancer/downloads/Kaatsch%20P_IJC_2008.pdf
Esimesel neist on 3. lk kena tabel tuumajaamadest, nende töötamise ajast ning uuritud perioodist. Miks Sa arvad, et kõik need jaamad oleks kõik need 23 aastat töös pidanud olema, jääb mulle segaseks.
Küsimus polnudki kinnitamises või ümberlükkamises. Haigestumiste täpne põhjus pole teada, kuid seos on ometi olemas.
vtl kirjutas:
Homogeensete materjalide testimine niimoodi käibki. Kui liikluspolitseinik autojuhilt vereproovi võtab, ei pea ta ka kõiki viit liitrit laborisse saatma — piisab viiest milliliitrist. Ja kui nondes viies milliliitris paar promilli etanooli sisaldub, ei võta ükski kohtunik autojuhti tõsiselt, kui too asub väitma, et etanool ainult nondes viies milliliitris oli ning ülejäänud veri täitsa kaine oli.
Käesoleval juhul testiti siis homogeenset meesveise ekskrementi.
dig ütles:
Kui ca 50 erineva esineja ettekanded on Sinu jaoks “homogeene BS”, siis pole meil vastastikku mõtet edasise suhtlemise jaoks bitte kulutada.
Kas siis Sinu arvates peaks teised skeptik.ee lehel olevasse materjali samamoodi suhtuma – mõnest tuhandikust piisab, et hinnata, millise ekskremendiga tegu on?
vtl kirjutas:
Ma muidugi ei tea, kuidas Sinu primaadiajuga lood on, aga too primaadiaju, mis minu teenistuses mustreid otsib, on tähele pannud, et skeptik.ee sisu ei ole eriti homogeenne. Ühest küljest on foorumipostitused ja artiklipostitused juba kaugelt märgatavalt erinevalt kategoriseeruvad osised. Kui juba lähemalt ja teisest küljest uurida, võib täheldada näiteks seda, et erinevad inimesed kirjutavad foorumiski võrdlemisi stabiilse kvaliteediga postitusi.
dig ütles:
Kusjuures mõnikord pole veri tõepoolest üldse homogeenne keskkond.
Head inimesed, palun, et siin keskendutaks siiski algtekstile ehk viidatud TervisPlussis ilmunud artiklile, mis kajastab geobioloogi ehk vitsamehe Rein Weberi tõlgendustele maailmast ja selles toimuvast.
Asi selles, et Rein Weber müüb oma pseudoteadusele toetuvat teenust ja enegro klubi kaudu püütakse mürgitada ka teiste sh noorte inimeste meeli uskuma igat masti jama ja paistab, et keegi üldiselt ei viitsi sellise jamaga tegeleda, et osutada selle ekslikkusele ehk anda võimalikele noortele, kes energo klubis vitsausklikeks koolitatakse, mingeidki skeptilisi vihjeid või aimu selle kohta, kuidas teaduslikkusele pretendeerivaid väiteid käsitleda. See jama ronib juba Toompeale, ministrite ajudesse.
Selles mõttes on see tuumajaamade jutt siin teemaväline või lausa pahatahtlik tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tuumajaamad ei seostu absoluutselt energiasammastega, Hartmanni võrgustikuga või muude vitsameeste luuludega.
vanakülast meenub see energiasamba tassimise lugu,see oli ikka tipp,ja siis veel need raktobleerid.see vend oli värvanud noori maagiahuvilisi neide ja neid seksuaalselt ära kasutand,rääkind et seksuaalenergiat tuleb kasutada muidu tulevad raktobleerid.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=160677
http://www.elu24.ee/?id=7596
http://www.youtube.com/watch?v=kSXL3ov0dq4
http://www.youtube.com/watch?v=hq3prQVZQBI
Mis värk selle energiasamba tassimisega oli?
Never mind, Õhtulehe link sellest räägibki.
Martin ütles:
Kahjuks seostuvad. Asi selles, et Weberi bänd ja muud vitsamehed tuginevad oma asjades tippteadlastele. Need on aga tuumafüüsikud, koos oma uurimuste ja jaamadega.
Ma ei tea miks mingi teadusharu esindajad mingi parateaduse oma šefluse alla võtavad. See pildamine on Saksamaa hullus, mida toetavad füüsika ja eriti tuumafüüsika esindajad.
Just Münchenis asuvas Ludwig Maximilian,i ülikoolis tehti tuumafüüsika emeriitprofessori Hans-Dieter Betz,i juhtimisel ja Saksa haridusministeeriumi rahastamisel ära 2,5 aastane ülemaailmne uurimistöö, mis lõplikult kummutas kõik skeptikute väited nõiavitsa mittetoimimise kohta.
Selle tulemusena on Saksamaal nõiavits ja maakiirgus
( Erdstrahlen ) pea ametlikult aktsepteeritud. Läbi lillede vihjas sellele ka eelkommenteeritud uurimistöö, mille kallal ma närima hakata kavatsesin.
Uurimus ise on kättesaadav siin:
http://www.scientificexploration.org/jse/articles/betz
Nagu homöopaatia ja nõelravi käsitlemisel ei saa arstidest ja kliinikutest üle ega ümber, nii kahjuks ei saa ükskõik mis vormis pildajatega tegelemisel ilma tuumajaamade ja tuumafüüsikuteta hakkama.
Näiteks kõlbab kasvõi see, et parainimesed meile esimese asjana tollesama tuumajaamajama nina alla pistsid.
@ Jüri
Võttes ette postitatud lingi ning uurides seejärel kirjanduse loetelu, pean kurvastusega nentima, et need, kes selle saidi püstitasid, ei tea lihtsat süsteemi, kuidas korralikult algallikatele viidata: artikli autor, artikli pealkiri (ok, see ei ole kohustuslik), artikli avaldamiskoht, artikli avaldamiskuupäev (või ajakirja number). Raamatute puhul on süsteem sarnane.
Juhul kui sellised võrgustikud tõepoolest eksisteeriksid, siis peaks artikli avaldamiskoht olema Nature, Science, New England Journal of Medicine või miskit sama väärikat.
“Journal of Scientific Exploration” on ehtne umbluu-ajakiri; seda ei eksisteeri “ISI Web of Knowledge” andmebaasis.
PS! Teadlased võtavad uut informatsiooni vastu kogu aeg, lihtsalt BS-detektor on töös.
@Marv, @Jüri – Lingitud leht on muidugi tugeva parakaldega, kuid antud uurimusest on räägitud ka neutraalsema hoiakuga ajakirjades. Vikipeedia artikkel dowsing annab lingid järgmistele artiklitele:
1) Enright, J. T. 1995. Water dowsing: The Scheunen experiments. Naturwissenschaften 82: 360-369., mis kujutab endast uurigu kriitikat: uuringus kasutatud statistilised meetodid olid ebakonventsionaalsed (ja võimalik, et kallutatud) ning analüüsi polnud kaasatud kõiki tipp-pildajate katseid. Viiakse läbi andmete kordusanalüüs tavapäraste meetoditega. Näidati, et pildajate sooritus on samaväärne juhusliku äraarvamisega.
2) Vastus kriitikale: Betz, H.-D. et al. 1996. Dowsing reviewed — the effect persists. Naturwissenschaften 83: 272-275.
3) Vastus vastusele: Enright, J. T. 1996. Dowsers lost in a barn. Naturwissenschaften 83: 275-277.
Kokkuvõttes: statistilise analüüsi järgi kinnitavad ka need uuringud, et pildamine on sama tulemuslik, kui juhuslik äraarvamine.
@Jüri – Tuumafüüsikud võivad tegeleda uurimustööga ka teistes valdkondades. Kahtlen, et saksa “füüsika ja eriti tuumafüüsika esindajate” seas pildamise promomine reegliks on. Seda vähem on siin seost tuumajaamadega.
Mis Hartmanni võrgustikesse puutub, siis võib selleks pidada näiteks vähihaigete mittehomogeenset jaotust kaardil. Viimasele omistatakse aga müstilisi omadusi, mida äritegevuses ära proovitakse kasutada. Ülalasuv tekst paistab liialt ebajärjepidevalt üles ehitatud olevat, et sealt kasulikku infot ammutada. Samuti sisaldab see faktivigu elektromagentismil põhinevate nähtuste kohta. Teksti eesmärk on pigem teatud toodete müümine kui tõe levitamine.
Noh, veel on mainimata, et wikipedia artikkel http://en.wikipedia.org/wiki/Earth_radiation suhtub asjasse väga umbusklikult, nimetades seda pelgalt teoreetiliseks fenomeniks. Lõpus öeldakse: “The vast majority of scholars in geophysics believe that the theory of Earth radiation is nothing but pseudoscience or even a hoax.” (Rõhuv enamus geofüüsikuid usub, et maakiirguse teooria on pseudoteadus või isegi pettus.) Ernst Hartmanni kohta pole üldse artiklit.
http://de.wikipedia.org/wiki/Ernst_Hartmann_(Mediziner)
http://de.wikipedia.org/wiki/W%C3%BCnschelrute#Naturwissenschaftliche_Beurteilung
Pildamine on sakslaste hullus, ingliskeelses maailmas pole asi kuigi popp.
Aga muidu on herr Hartmann küllaltki müstiline kuju. Tema wikipedias toodud elulugu , haridus, töökäik jne. ei leia kusagil mujal kinnitust. Pilti pole ka. No näiteks on ta eluloo järgi Mannheimi Ülikoolis meditsiini õppinud. Väike uurimistöö näitab, et seda pole seal kunagi õpetatud.
Volli ütles:
Vaata saksakeelseid materjale. See nõuab natuke uurimist, ükski instituut ei pane oma kodulehe esimesele lehele nõiavitsa. Meil ka Päästeameti esilehel Sniffeksit pole.
James Randi annab teada:
http://www.randi.org/encyclopedia/E-rays.html
Hmm, sakslaste pildamislembus võib olla muuseas ka seletus sellele, miks meil siin see teema nii populaarne on. Seda peaks maausku sektantidele rääkima :)
Betz ja König tegelevad küll füüsikaga, kuid mitte tuumajaamade füüsikaga. Samuti pole pildamisuuringud seotud nende füüsikaalase uurimustööga.
Nagu aru saan, siis väidad, et sakslastest pildamisfüüsikuid on rohkem kui kaks, ning see fakt peaks erinevate ülikoolide ja uurimisasutuste lehekülgedelt lähemal uurimisel ka välja paistma. Ehk annad mõned viited, millest iseseisvalt edasi saan uurida? Ka saksakeelsed materjalid sobivad.
Betzi pildamisuuringust on kirjutanud ka selline artikkel. Juba andmetele pealevaatamisel peaks igal statistika ja tõenäosusteooriaga tuttaval inimesel selge olema, et korrelatsioon vee tegeliku ja pildajate poolt välja pakutud asukoha vahel on praktiliselt olematu ning et juhusliku äraarvamine annaks samaväärsed tulemused. Siin pole küsimus pildamise toimimises või mittetoimimises vaid andmete väära interpretatsiooni propageerimise motiivides/põhjustes.
Annan, aga mitte kohe. See seltskond teab väga hästi, mis neist mujal maailmas arvatakse. Nii et sebida tuleb ja selleks on aega vaja. Vaatame niikaua neid, kes ennast ise reklaamivad. Näiteks Leedu konverentsi delegaate.
http://www.geo.lt/seminaras_2008/Turinys.htm
Nende akadeemiline taust võtab suu lahti. Tegemist on Salzburgis asuva meditsiiniülikooli professoritega. Asutuse koduleht on siin:
http://www.pmu.ac.at
Wikipedia link siin:
http://de.wikipedia.org/wiki/Paracelsus_Medizinische_Privatuniversit%C3%A4t
Paljas fakt, et Austria valitsus neile sellise nime all akrediteeringu ( ja raha ) andis, näitab riikliku posimise ulatust. Samuti koostööpartnerite nimekiri Wikipedias. Salzburgi linn tunneb nende üle uhkust
http://www.salzburg.eu/en/bildung/universitaeten.php?we_objectID=85
Posimine leiab aset Salzburgi Maahaiglas ( midagi meie Tartu kliiniku sarnast ), kuhu pääseb ülikooli lehe kaudu
http://www.pmu.ac.at/136.htm
Ja sealt edasi Salzburger Landskliniken ( SALK), http://www.salk.at/
Ja kogu see jõuk on siin:
http://www.med-grenzfragen.at/med-html-d/team_de.htm
Haigla otsing ei lase seda kampa läbi. Aga kui nime või emaili aadressi järgi otsida, siis leiab üles küll. Samuti aitab füüsiline aadress või telefoninumber.
Kogu see pikk jutt on näitamaks, et Saksamaal ( Austria on ka Saksamaa aga see on poliitika mitte skeptika ) on pildamine riiklikul tasemel aktsepteeritud ja finantseeritud.
Saksamaal on peale Teist Maailmasõda kombeks oma ametlikud seisukohad ja tegelikud seisukohad rangelt lahus hoida, nii et lugupeetud tuumafüüsiku nõiavitsaga seostamine ei ole 5 minuti töö.
Ma otsin need tuumafüüsikud üles ja annan tulemused teada :D
Esimene link viitab seminarile: “Maa väljade- ja psühhofüüsilise keskkonna mõjust organismile”. Seal kohtas ka mõningaid eesti nimesid nagu Heldur Haldre – füüsikakandidaat, tegeleb psühhotroonika ning Kiriliani fotograafiaga ning “on valmis koos aparatuuriga tegema pilte soovijate elujõu võimusest ja tervislikust seisundist” [viide]. Google Scholar annab vaid ühe tema nimega varustatud artikli, mille teemaks on mobiilide mõju inimorganismile. Pealiskaudsel uurimisel ta siiski praktiseeriv füüsik ei paista olevat. Samas leidub Eestiski, mitte just tuumafüüsikuid, kuid tugeva akadeemilise taustaga maaväljade uurijaid.
Veidi edasi liikudes jõuame Eesti Geopaatia seltsini, kes osalesid seminari “Maa väljade- ja psühhofüüsilise keskkonna mõjust organismile” läbiviimisel aastal 2004. Viimast sponsoreerisid näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ja Rakvere Linnavalitsus (link). Nimetatud seminaril tutvustas pildamist ei keegi muu kui akadeemik Anto Raukas. Märksõnana käisid pildamisele pühendatud artiklist läbi ka Hartmanni võrgustikud (lk10). Pildamisuuringuid toetas Eesti Vabariigi sihtfinantseeringu projekt nr 0331759s01 (lk 11).
Antud meditsiinitegelaste nimekiri viitab ehk sellele, et pildamine pole Saksamaalgi vaid tuumafüüsikute pärusmaa. Igas valdkonnas leidub teatud hulk teadlasi, kes paranormaalsega tegelevad. (Saksa maaväljausklike tuumafüüsikute nimekiri on siiki oodatud.)
Teine asi, mis välja paistis oli, et mitte ainult Saksa vaid ka Eesti riik toetab loaest võetud hüpoteeside ja nähtuste uurimist. (Siin võivad muidugi teatud põhjuslikud seosed olla.)
Kolmandaks on ehk natuke veider, et kogu selle rahastamise juures on sedavõrd vähe uuritud pildamise ja ideomotoorse efekti seost. Ideomotoorne efekti hüpotees on pildamise toimemehhanismina piisavalt usutav, et seda eksperimentides vähemalt kontrollida. Kui nimetatud hüpotees positiivseks osutub, pole tarvis ad hoc oletusi nagu psüühilised maaväljad. (Kuigi tegelikult pole neid ju praegugi vaja.)
Nimetatud uurimuse võiksid käima lükata kasvõi Eesti skeptikud, kui see aega ja raha väärt on?
Jüri kirjutas
Issver. See ongi teaduse eesmärk ju
Alati saab igaasja üle viriseda.
@MM – Ei. Mittejärjepidevale loogikale ja valdavalt ad hoc hüpoteesidele tuginev teadus on halb teadus. On tunduvalt olulisemaid uurimisvaldkondi, kuhu resursse suunata, kui muinasjuttude empiiriline analüüs.
Kui üldse, siis peaksid uuringud keskenduma pildamise psühholoogilisele taustale, sest välise keskkonna ühese mõju hüpotees pole põhjendatud ei teoreetiliselt ega empiiriliselt.
Kui soovitakse uurida “Maa väljade” mõju inimorganismile, siis tuleks alustuseks mõõta nende intensiivsus erinevates geograafilistes punktides ja nende neeldumine inimese erinevates kehaosades. Seda kogu spektri ulatuses.
EM(elektromagnet)-välja ning, alfa- ja beeta-kiirguse geograafilist jaotust on juba uuritud (ega neid kiirguse kandidaate palju rohkem polegi). Mis puutub madalsageduslikku (näiteks 50Hz) EM-välja, siis on see maapinnal väga nõrga intensiivsusega ning seda kandvad footonid väga madala energiaga ning (ilmselt) läbivad inimkeha pea täielikult (ei neeldu = ei mõjuta). Teadagi valgustab Päike Maad tunduvalt kantserogeensema UV-kiirgusega. Valguselgi peaks antud loogika järgi tugevam vähkisoodustav mõju olema kui madalsageduslikul EM-kiirgusel, kuid selle kohta mul andmed puuduvad. Lõpuks ümbritseb meid kõikjal ka nõrk radioaktiivne foon, mis siit loetelust ehk kõige mutageensem on. Küsimus on proporstioonides.
Hartmanni võrgud oma ülal artiklis loetletud omadusega antud pilti ei sobi. Seda pole ette nähtudki, kuna, vähemalt energo klubis, on Harmanni võrgustikud vahend kergesti mõjutavate inimestega manipuleerimiseks. Jutevaipa, näiteks, ostetakse ju rohkem, kui usutakse, et sellest midagi kasu on. Tegelikkuses võib selle installeerimine aga pigem kahju tuua, nagu arvas ell :
Kui juba kiirgusest rääkida, siis soovitan lugeda artiklit
Making Sense of Radiation,
mis pärineb lehelt http://www.senseaboutscience.org.uk. Skeptik.ee võiks ka eesti keeles midagi analoogset avaldada.
@volli – Mitu tegevat teadlast kommenteerib skeptik.ee lehel, kes oleks pädevad otsustama, milline teadus on hea ja õige ning milline mitte. Hobiastronoomid ja poliitikud ei loe.
Ka keskajal eksisteerisid mitmed instantsid, kes kiusasid neid teadlasi, kes tegelesid nii öelda “vale” teadusega. Oli ju ka siis selge, et kõik on juba ammu ära avastatud ja kõik, kes vastupidist väidavad, on ketserid ja tuleb ära põletada.
@Anonüümne Alkohoolik – ei oska öelda, mitu “tegevat teadlast” siin kommenteerib, kuid selleks ei pea molekulaarbioloog või tuumafüüsik olema, et pildamist pseudoteaduseks nimetada.
Aga kui tiitlid sulle nii olulised on, siis üks lugupeetud skeptik.ee kaasautor akadeemik-füüsik Peeter Saari ütles sedasi:
Peeter Saari: Libateaduste anatoomiast ja taksonoomiast (osa 2)
Tähelepanuväärne on muidugi igatsus märtrioreooli järele, roniks või ise tuleriidale ja tõmbaks ise tikku, kuid kangelaseks saamiseks peab ikka midagi kangemat ja uudsemat korda saatma kui hapuks läinud ideede järgi nõiavitsa vibutamine.
@Anonüümne Alkohoolik – Mittejärjepidevale loogikale ja enamjaolt ad hoc hüpoteesidele tuginev teadus on impotentne teadus. On tunduvalt olulisemaid uurimisvaldkondi, kuhu resursse suunata, kui muinasjuttude empiiriline analüüs.
Kas mu tegeva teadlase staatus annaks neile sõnadele rohkem kaalu? Ei tohiks.
Pealegi on ajuvaba tegevuse rahastamisest keeldumise samastamine ketserite põletamisega kergelt öeldes kohatu.
Selleks, et eristada värsket muna mädamunast ei pea kana olema.
Volli ütles:
Annab ja kuidas veel. Kui ikka lugupeetud akadeemik ütleb üht ja 3 kl. haridusega taarapunkti abitööline teist, siis rahvas kuulab esimest. Sellepärast ongi parainimestele oluline mõni kraadiga tegelane oma kampa saada. Rahvas kuulab Anto Raukast ja keegi ei küsi , mida Teaduste Akadeemia ülejäänud 57 liiget pildamisest arvavad.
Stephen Hawking kunagi kogemata pobises, et tema suure paugu teooria ei välista Jumala olemasolu. Seda kordavad kõik maailma usuhullud Teheranist Vatikanini. Telekas ja ajalehed muidugi ka.
Mina räägin koguaeg, et kui BTR,ile diislisse atsetooni valada, siis läheb paremini edasi, aga see uurimistöö ei välista Jumala olemasolu. Keegi ei kutsu mind BBC otseeetrisse 21 saj. teaduse tulevikust rääkima, ainult irvitatakse ja koputatakse meelekoha peale. :D
Mis imenipiga neid teadlasi püütakse, seda ma ei tea. Aga parainimesed Saksamaal on suutnud edevad tuumafüüsikud Mannheimi ja Müncheni ülikoolis kuidagipidi lõksu püüda ning need suruvad oma akadeemilise autoriteediga umbluud läbi.
Jüri kirjutas:
Aga ei ole ju nii. Rahvas kuulab seda, kes on karismaatiline ja ajab meelepärast juttu.
Ei kuula. Rahvas kuulab seda, kes on oma seisukohtades kindel ja ei tunne huvi, mis tast arvatakse. Sellepärast irvitataksegi tänapäeva poliitikute üle. Ahvikarjas ei tee karja juht avaliku arvamuse küsitlusi vaid annab pisikesele ahvile malakaga mööda pead.
Inimkond pole midagi muud kui tuumapommiga ahvikari. Teadlastel ja skeptikutel on see häda, et nad tuginevad argumentidele ja mõistusele.
Kui sa patrulliga mingisse mägikülla sõidad ja vihane ema karjub, et tema lapsed surevad nälga, siis ei tasu Islami ja Kristluse, ateismi ja poliitika üle vaidlema hakata.
Parem ütle, et mul ka probleemid, mu ülerasvunud jõmpsikatele jääb paarisaja EUR, isest taskurahast väheks ja naine vingub, miks mul nii luts auto on. Ja sõida sealt külast minema.
10 aastaselt sadistile mehele pandud emal hakkab kell tiksuma. Ja ülejäänud külarahval ka.
Sellised naljad on eluohtlikud, aga töötavad.
Aga kui teemase tagasi pöörduda, siis pole vahet, kas harimatu patrulliülem ütleb, et Lääne elustiil on parem või Müncheni Ülikooli emeriitprofessor ütleb, et nõiavits töötab. Kui tegija ütleb, et midagi on nii, siis kedagi ei koti on tal õigus või ei ole.
@Jüri – Reaalsus kipub tõesti selline olema, et “kui tegija ütleb, et midagi on nii, siis kedagi ei koti on tal õigus või ei ole.” Point seisneb selles, et korralikus arutelus pole autoriteedile kohta. Ei tohi olla. Loevad faktid ja loogiline järjepidevus.
Antud juhul poleks muidugi raske leida autoriteetseid teadlasi, kes kinnitavad väidet: “mittejärjepidevale loogikale ja valdavalt ad hoc hüpoteesidele tuginev teadus on halb teadus.” Asi on selles, et teadlased, kes vastupidiste põhimõtete järgi toimivad, ei saavuta kunagi kuigi kõrgeid positsioone. Loogika eiramine ja pidev laest võetud oletuste tegemine pole lihtsalt meetod, mis käegakatsutavaid tulemusi annaks.
volli pointis outi:
Ilmselgelt on tegemist mingisuguse vandenõuga!
;-)
Kahju.
Tulin siia otsima konstruktiivsemaid dialooge aga võta näpust (või pendlist).Lugupeetud skeptikud ei püüagi paljastada sarlatane ja valetajaid vaid lihtsalt lahmivad.Ka omavahel.
Ilmselgelt käib mingi sektisiene võitlus aga mille nimel?
Vikipedia annab skeptikutele säärase definitsiooni:
Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Globaalne skeptik ütleb iga asja kohta, et meil pole võimalik seda teada või vähemalt me ei tea seda. Globaalseid skeptikuid on filosoofia ajaloos olnud väga vähe, sest see nõuab väga suurt julgust. Globaalne skeptik peaks ju väitma, et ta ei tea, mis ta nimi on, et ta ei tea, kas tal on keha või kas tal on vaim, et ta ei tea, kas ta on elanud kauem kui kümme minutit, ja nii edasi. Selliseid väiteid on väga raske põhjendada, eriti kui öeldakse, et meil pole üldse võimalik midagi teada. Võib-olla oleks lihtsam põhjendada väidet, et me tegelikult lihtsalt ei tea mitte midagi.
Kui aga keegi väidab, et meil teatavas valdkonnas ei ole või ei saa olla teadmist, siis see on lokaalne skeptitsism ehk partsiaalne skeptitsism ehk osaline skeptitsism.Näiteks skeptitsism välismaailma suhtes ehk välismaailmaskeptitsism tähendab positsiooni, et kellelgi pole võimalik teada midagi selle kohta, mis on olemas väljaspool tema enda vaimu.
mingi 10000EEK eest ei hakkaks ma küll siin tõestama et :
tulevik on olemas
moraal või eetika on olemas
aja kulg ei ole lineaarne ega radiaalne.
Inimene ei suuda elu luua — järeelikult pole elu olemas.
Pendlit pole proovinud.”Nõiavitsa” olen.
Toimis.
Kui kahtlete,proovige ise järgi.Toimib kõigil.
Kuidas proovida? kui huvitab , küsige. Kui ei – olge “targad” edasi.
Pakuksin 10000EEK sellele kes tõestab mulle et “nõiavits ei tööta aga mul pole plaanis oma sekti asutada ega reklaami teha.
dig tõestaks hea meelega 10 000 EEK’i eest, et tulevik olemas on, aga paraku tolle tõestuse eest raha ei pakuta :-(
Kahtleks
vähe tuleviku olemasolu tõestamises.
Kuna elame väga “õhukeses” ajahetkes siis
tõestus toimub olevikus ja muutub pidevalt minevikuks?
Tuleviku kohta saavad olla vaid loogilised konstruktsioonid ja oletused.
Ühtegi füüsikaliselt mõõdetavat parameetrit me tulevikust ei saa?
Me pakume sulle ise 10 000 kr, kui tõestad, et nõiavits toimib. Tuled oma nõiavitsaga mingisse hoonesse, kus põranda all jookseb hulk torusid. Osades torudes on vesi sees, osades ei ole. Pead oma nõiavitsaga ütlema, kus on torudes vesi sees. Nõus?
Pean tunnistama, et see nõuab katse skeptiku-poolset ettevalmistust, mida mina ei suuda. Aga ma kujutlen, et niimoodi peaks katse käima. Oletagem, et keegi nõiavitsamees võtab sellise ettepaneku vastu. Kas skeptik suudaks organiseerida hoone põrandaaluste torudega, kus mõnes on vesi sees ja mõnes ei ole? Või ühe toruga, kus vahel on vesi sees ja vahel ei ole? See, kas vesi on torus või ei, määratakse kulli ja kirja viskamisega ning keeratakse kraani ning vitsamees peab ütlema, kas torus on vett täis või tühi?
Ilmselt läheb sellise katse ettevalmistamiseks päris paras hulk raha. Seega, ehk oleks mõtekas enne teha mõni veidi odavam katse mis oleks nö. kvalifikatsiooniks? Kui meil oleks 2 vitsameest kes üksteist täielikult usaldaks, siis võiks testkatseks olla lihtsalt mingisuguse maalapi veesoonte kaardistamine, kui kaardid piisavalt identsed, siis on ehk mõtet alles kallimat katset üritada.
(“identsuse” saaks üsna üheselt määrata, kaardil veesooned näiteks siniseks, kaardid sisse skannida ja kui pikslite arv mis on mõlemal kaardil sama värvi, ületab teatud kokkulepitud protsendi, ongi piisavalt identsed). See katse muidugi mingile auhinnale ei kvalifitseeruks sest võimalik et mingid muud maalapi omadused (reljeef, taimestik vms) mõjutavad vitsameeste nägemusi sarnaselt. Aga vähemalt saaks aimu kas üldse on mõtet rohkem raha/aega raisata.
Aga kui vaid üks vitsamees… siis ehk mingi teada oleva veetoru asukoha määramine?
Tegelikult olekski hea teha üks ajurünnak milline oleks kõige lihtsamini teostatav katse nõiavitsa jaoks. Sest isegi kui innu ei taha ennast tõestama hakata, siis üldiselt on vitsandus Eestis vist selgelt kõige levinum paraoskus ehk siis suure tõenäosusega ilmub varem või hiljem ikkagi välja mõni sobiv katsealune kes justnimelt nõiavitsa valdavat väidab.
Sorry.
Ma pole mingi kange pendeldaja ja posija.
Haridus tehniline,töö elektriga seotud,ka programmide kirjutamine.Nii et pole “teie tüüpi mees”.
Lugu siis selline et:
Vanal kaugel nöukogude ajal tekkis probleeme ühe tuletõrje veehoidla täitmisega – ei leidnud lihtsalt täitetoru /kraani. See hoidla asus umbes kahe hektari suuruse põllu ääres varem ehitatud sigala ja pumbajaama ning hiljem ehitatud töökoja , II pumbajaama ja farmi läheduses.Jooniseid polnud säilinud ja osad kaevud asfaldi alla jäänud.
Tollane energeetik siis võttis traadijupid kätte,minu kui kui kõige noorema kaasa ja läksime siis lolli mängima.Tema kõndis nagu külvaja umbes 5m vahedega edasi – tagasi ja mina tegin kaardile ristikesi nendes kohtades kus traadid risti läksid.
Uus pumbajaam oli keset põldu ja ka 3 trassi meile hästi teada.
Kaardile tekkis peale nende aga ka drenaazi maa-alune joonis – umbes 8 toru + koguja + pumbajaama äravool .Tekkis muidugi ka seosetuid? täppe ja üks tundmatu joon mis möödus veehoidla vahetust lähedusest.
Muidugi ei saanud kõik ühe käimisega valmis.Kulus peaaegu terve tööpäev.
Kuigi see tundmatu joon ei tulnud ühegi hoone poolt ja ei lõppenud hoidla läheduses otsustas energeetik ikkagi kopa maasse panna.
Välja tuli Pärnu-Viljandi sidekaabel.Tollal kaugekõnede jaoks.Strateegilise tähtsusega , KGB ja siberi lõhnaga.
Kuidagi asi summutati. Kohalik sidemees lappis pooleteist päevaga kaabli ära ja kolhoos maksis sümboolse trahvi u. 5 sõiduauto väärtuses. Kinni kedagi ei pandud aga kogu publik (töökoja- ja farmi rahvas) sai tükk aega aasida et ega ikka ei tasu posimisega tegelda kui omal parteipilet taskus.
Veehoidla aeti hiljem pinnast täis.
Paljud proovisid “nõiavitsaga” kõndida.
Ühel mehel ei tulnud välja (liiga kärsitu oli).
Enamusel algajatel näitavad vitsad selgesti kaevatud kohti.
Nii et võtke tundmatu põld drenaaziga ja üks mees hangib kaardi.Kogu lugu.
Kui tahate ise proovida,valige muidugi koht kus keegi hullumaja autot ei kutsu.
Ja veel – algajate jaoks on kõige paremad 2 jäika traadijuppi millest 1/4 on 90 kraadi all ära keeratud.Materjalil pole tähtsust sest nõiavits või pendel on ainult indikaator inimese kehas tekkivate lihaspingete näitamiseks.
Neid peab oskama ka õigesti hoida.
@innu – Kas arvad, et sinu poolt kogetu pole seletatav ideomotoorse efekiga?
Kindlasti on siin mingil moel tegu ideomotoorse efekiga.
Eriti selle esimese definitsiooniga.
Ilmselt tekitavad maapinnas segi kaevatud kohad meis mingid refleksid mida ilma mõõteriistata (nõiavits) ei taju.
Alateadvusest / teadvusest ei saanud aga kõik tulla.
Kindlasti teadsime kaevude asukoha järgi veetrasside asendeid.
Olime ju neid enne päevade kaupa küll kaartide kui vanade torumeestega läbi uurinud.
Puuduva toru kohta puudus igasugune info.
Drenaazi olemasolust olime ka teadlikud (1 settekaev kogujatorul) ja maamehe mõistus võiks isegi mingi skeemikese maha joonistada.Aga drenaazi pumbajaama minevast otsast ei teadnud ega huvitunud me kumbki.Hiljem siiski otsisime otsa üles ja puhastastasime ära.
Samuti ei saanudki me teada midagi sidekaablist.Mina eeldasin et see on mingi tee ääres jooksev vana kuivendustoru.
Koha peal olime tõõtanud 2 ja 3 aastat – nii et ka mingeid vanu mälestusi ei saanud olla.
Asi ka selles et minu poolt puudus igasugune entusiasm: mängi päev otsa lolli terve töökojatäie hambameeste ja krutskivendade nina all.
Hiljem oli muidugi huvitav juurelda selle kallal kuidas see asi siis ikkagi toimib.
Ja kas toimib igaühel või ainult andekatel.
Mõne käes võib kevadisest pajust tehtud nõiavits kõvasti kinni hoides omal koore maha keerata.
Kui sakslased arvavad et asjal on veel mingeid perspektiive peale inimese mõõteriistana kasutamise siis on see ju tore.
Naljakas on muidugi kuulata neid energia ja samba ja deemoni /needuse jutte aga eks igaüks ise tea kuidas oma leiba teenida. Paljud poliitikud ja ärimehed kasutavad ju avalikult samu võtteid.
“Postimehe” majandusajakirja “Otsustaja” juuninumbris (36. siis, ilmub võrku vist 3-numbrilise viivitusega), on kaks huvipakkuvat artiklit.
Esiteks Sõõruka ja Weberi koostööst Ilmarise kvartali näitel koos märkimisväärse hulga esoteeriliste väidetega (skeptiline kommentaar Tiit Pruulilt). Nagu Weberi puhul tavaliselt, on siin kokku segatud tema üldjuhul mõistlikud arhitektimõtted ning uhhuu.
Teiseks hüdrogeoloogi Rein Perensi artikkel “Karstist ja Nabala maa-alustest jõgedest”, milles lükatakse ümber rida ennast “geobioloogideks” kutsuvate, kuid tegelikkuses vitsa ja pendliga posijate väiteid. Soovitan igale antud teemast huvitatud isikule.
@Kriku – aitäh viitamast!
Proportsioonid on muidugi vägevad – algul 3,5 lk Sõõrumaa usukuulutust ja Weberite enesekiitmist ja siis sinna otsa ühe veeru jagu Tiit Pruuli terve mõistuse juttu.
Tiit Pruulile positiivse sõnumi preemia!
Ma ka mõtlesin proportsioonidele, aga proportsioone aitab tegelikult paika ajada kohe järgnev Perensi artikkel, mis käib ju ka sama asja kohta.
Geomikrobioloogia vallas töötavad teadusemehed on valmis sehkendanud artikli gramm-positiivsetest bakteritest Hanfordis ladustatud tuumajäätmetes.
Tegelt annab pendliga “nalja” teha küll, ainult see on piisavalt OHTLIK kui ei tunne asja ja ei ole filosoofilisi arusaamu elust enesest, mida võib ja mida mitte (see on samane nagu karateeski).
Asi jo tegelikult iseenesest lihtne, inf tuleb ilmselt inimesete jmv. kogemustest ja ka geneetiliste teadmiste pagasist – vrdl. mesilaspere, igat sorti linnu- looma- kala- parved, jumalate tarkused jne.
Üks märkus – alati tasub vaadata meid ümbritseva naturaalse looduse poole, seal on ju kõik tegelikult olemas ja kirjeldatud väga iidsetest aegadest peale( kahjuks seda, ilma vahele segamiseta wärki on väga vähe alles jäänud).
Tulemus – kui selle asjaga tõsiselt tegelda võib tõesti jõuda peris kaugele – kas või sinne, et linnukene julgeb su peopeale lennata ja seal istuda.
Jah, juba iidsetest aegadest peale lendavad mesilased pendlitega ringi.
juke ütles:
no ma tean printsiibis natuke penditest ja “karateed” tunnen päris hästi. seega vist kartma ei peaks. mis seal siis ohtlikku on ja mida selle ilmnemiseks teha tuleks? asugem kohe ja pikemalt seletamata asja sisulise külje juurde. selleks lepiks kokku, et heidame kuni positiivsete katsetulemuste saamiseni kõrvale kõikvõimalikud seletused ja põhjendused, mis ja miks toimub ning selgitame välja, KAS toimub?
selleks oleks vaja sinul (ma eeldan, et sinu sest sa jätsid mulje, et tunned asja ja valdad seda) vaja täpselt kirjeldada, mismoodi, millistes tingimustes ja millist infot sa teiselt inimeselt pendli abil kätte saad? kas sa näiteks mu pangakaardi PIN-koodi saaksid mult kätte kui ma sinu pendeldamise ajal pingsalt sellele mõtlen?
Noh, nagu värskete pendliuudiste lõimes pajatatakse, on mõni naljahammas pendliga koos maha kukkudes ise viga saanud ja pendlilegi häda teinud. Küllap võib pendel ka vigurivändale pähe kukkuda või — kui viimane vales kohas seisma juhtub — ribisid katki murda.
Aga minu kõrvu on küündinud kuuldused, et enamik pendlitest pajatavaid huumorimehi kasutab kaunis pisikesi pendleid, millesse sääraseid ohte kätkeda raskevõitu on.
mine tea, kuskil peterburis olevat üks kuulus pendel niimoodi maha kukkunud, et selle all betoonpõrand puhta kildudeks läks. kuivõrd tõelised pendlimehed skeptikute katsetele ei roni, ei saa ma mingil juhul väita, et tõelised pendlimehed neid pisikesi sitaliblesid kasutavad. täitsa vabalt võib olla, et tõeline pendeldamine käibki just nisukeste paaritonnistega. ja tõsilugu, et kui see ükskord valla pääseb, on asi tõesti nutune ja abi pole isegi “karateest”. võibolla ehk ainult chuck norris suudaks midagi ära teha, ma ei tea…
Jason ütles:
Pendeldamise olemus on ju tegelikul lihtne, st. inimene ise liigutab oma alateadvuse abil seda pendlit, miskit muud jõudu seal ei toimi. Ja kui see kontakt on oma alateadvusega loodud, siis edasi on juba oskuste ja praktika küsimus, millist “inforuumi” külastada ja mida sealt sulle antakse ning mida sa sealt ise saad välja koukida.
Mina ei tea sellest tegevusest rohkem midagi.
Juke ütles:
seda ma tean vägagi hästi.
Juke ütles:
no alateadvus alateadvuseks – selle abil võib tõesti oma “salajasi südamesoove” ja tõehetke stiilis iseenese kohta käivaid õige-vale vastuseid leida aga ma tahaks näha seda alateadvust või “infovälja” kust keegi mu pin-koodi välja pendeldab. või midagi muud huvitavat, mida ta ise (alateadvuses või mitte) teada ei saa.
nii, et mis siin passida – ühine rahaline auhind üle 100K on välja pakkuda. ootab vaid “tõelisi tegijaid”.
Juke ütles:
pagan. su jutust võis järeldada küll kõike muud! kas ma nüüd võin siis su esmast juttu sedasi mõista, et sa püüdsid vaid teoretiseerida, kuidas see võiks võimalik olla kui see juhtumisi võimalik peaks olema?