Näidislahkamine — Rein Weberi pendlijutt
Minister Padari umbluu-usk, mida “geobioloog” Rein Weber talle ajakirjanike vahendusel edukalt müümas käis, tõstis taaskord üles teema väidetavatest maasisestest kiirgustest ja veesoontest, mis meie tervist ohustavad ja mida nõiavitsaga mõõta õnnestub. Siia haagib külgepidi pildamine laiemalt, otsapidi ka päästeameti Sniffex ja igatepidi meie avalikus ruumis toimuv umbrohu vohamine, mis omakorda otsapidi jällegi hariduse teema on.
Kergeusklikkus tundub olevat uus riigiusk ja lihtsameelsus on tema prohvet, skeptikud selle loomupärased vastalised:
[…] Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega”, ütleb minister Padar.
Annan allpool taasilmutatava teksti lahkamisteatri käsutusse, kus iga skeptiliselt kommenteerija võib igat lauset, lõiku ja mõtet tükkideks võtta ning esitada asjaolud selliselt nagu need tänapäevaste parimate teadmiste kohaselt teada on. Panen kommentaarid siia peateksti artikli lõikude vahele ja loodetavasti saab sellest üks näidise moodi asi, kuidas umbluu-teksti lahata. Pööripäeva-, jõulu-, nääri-, aastavahetusesöömade vahepeale võiks üks selline intellektuaalne harjutus täitsa omal kohal olla.
Head isu!
Härra Hartmanniga on ohtlik magada
Autor: Linda Raska. Ilmunud ajakirjas TervisPluss november 2006
Kes on see salapärane härra Hartmann, kes otseselt tervist ja elurõõmu ohustab? Tihti peidab ta end meie voodis.
Juba eelmise sajandi algul panid arstid, eriti onkoloogid tähele, et ühe ja sama koha peal haigestusid inimesed järjest ja sageli ka surid vähki. Midagi pidi sel kohal viga olema. Kuulus saksa onkoloog Ernst Hartmann uuris ulatuslikult seda fenomeni ja 1952. aastal märkis maha omanimelise võrgustiku. See on üks paljudest geomagnetilistest võrkudest, mis mõjutavad meie elukeskkonda. Geopatogeensetest tsoonidest ehk aladest, mis kiirgavad maakiirgusenergiat, kahjustades organismi talitlust, räägib arhitekt ja geobioloog Rein Weber.
Sensitiividega pole siin pistmist, neid nähtamatuid kiirgusvälju on põhiliselt uurinud just arstid-onkoloogid, kelle nimesid tuntud võrgustikud ka kannavad. Hartmanni võrgustik on kõige väiksem ja selle kiirgusseinte ristumised on igal juhul meie magamistoas olemas. Põhja-lõuna- ja ida-läänesuunaliselt moodustab see ristkülikukujulise nähtamatu maapinnast väljuva võrgustiku. Kiirgusseinte paksus on 21-60 sentimeetrit, kuid on teada kohti, kus esineb isegi 1,5meetriseid seinu. Tavaline seinte vahe põhja-lõuna suunas on kahe meetri ringis ja ida-lääne suunas ligikaudu 2,5 meetrit. On tähele pandud, et Hartmanni võrk on muutuva suurusega ja mõjutatav, olles tihedalt seotud päikese aktiivsusega. Magnettormide ajal võivad seinad laieneda sedavõrd, et seintevahelist ruumi peaaegu polegi, kuid see kestab ainult ajutiselt – paar-kolm päeva. Maakoorest paari kilomeetri kõrgusel hakkab Hartmanni võrk hajuma.
Millest geomagnetilised kiirgusseinad tekivad?
Ilmselt maa ja tema üsas oleva “poja” eri pöörlemiskiirgustest. Nimelt on teada, et maa sisemuses asuv metalltuum, mis ujub maakoorealuses hõõguvas plasmas, on ligikaudu sama suur kui Marss ja pöörleb Maast erineva kiirusega ümber oma kesktelje, tekitades elektrigeneraatori efekti. Hartmanni võrgustiku kiirgusseinte ristumiskohad on erinevalt polariseeritud ning ka nende kiirgusväljade intensiivsus on erineva võimsusega. Kui üks ristumiskoht on pluss-, siis teine miinuslaenguga. Arstide tähelepanekutest on teada, et plusspolaarsusega rist soodustab kõikvõimalike põletike teket, miinus aga kasvajate ja reuma arengut. Seetõttu ongi need kiirgusväljad väga ohtlikud. Kantserogeenseteks punktideks nimetatud Hartmanni võrgustiku ristid iseenesest ei põhjusta midagi, vaid muudavad organismi haigustele vastuvõtlikumaks.
Hartmann manipuleerib
Hartmanni võrk on muutuva suurusega, ebapüsiv ja mõjutatav. Mõõtude järgi võiksime ju oma voodikoha ilusasti võrgu keskele ära mahutada, kuid igasugune peen koduelektroonika nagu tõmbaks teda enda poole, meie endi bioväli samuti. Vastsed inglise biofüüsikute tehtud uuringud tõid esile huvitava asjaolu, nimelt inimtühjal saarel samahästi kui puudus Hartmanni võrgu mõju. Kui aga saarele toodi elektrivarustus, oli Hartmann kohe kohal. Tähendab, meie elukeskkonna ülim elektriseeritus on üks Hartmanni võrgustiku võimendajaid.
Moodne koduelektroonika kardab Hartmanni ristide mõju võib-olla rohkemgi kui inimene. Arvutid ja televiisorid peavad vastu kuid, inimene aastaid.
Iga inimene on võimeline töötama Hartmanni võrgustiku määramiseks mõeldud nibuantenniga.
Tants ümber voodi
Meie kehas on olemas kaitsesüsteemid. Kõnnime päevas mitu korda üle “surmapunktide” ja meil pole häda midagi, kulutame enda kaitseks vaid energiat. Magama minnes jääb keha kaitsesüsteemidest tööle kõigest 22 protsenti. Oleme nagu kinni seotud, täiesti abitud. 99 protsenti inimestest paneb oma magamistoa ja voodi äärmiselt negatiivsele kohale. See algab juba projekteerimisest, linnaplaneeringust. Tallinnaga polegi veel nii hull, linn asub pae peal ning paekivi on inimsõbralik ehitusmaterjal. Suurem osa tihedalt asustatud paikadest maailmas asuvad aga väga inimvaenulikel aladel.
Millest siis tuleb, et üks inimene haigestub vähki? N-ö vähiinformatsioon on meil kõigil sünnist saadik sees. Mõni inimene on hästi korralik: ei suitseta ega joo, elab tervislikult ja ometi haigestub, samal ajal kui teine teeb kõik maailma patud ja elab õnnelikult üle saja aasta. Kus on siin õiglus? Aga üks magas n-ö orgi otsas, teine neutraalses tsoonis. Prantsuse onkoloogide statistikast tuleb välja, et Hartmanni ristil magades peab suhteliselt terve inimene vastu kolm aastat, neljandal aastal tuleb võib-olla juba operatsioon. Oleneb ka, millisele kehatsoonile ristikoht satub – sellele piirkonnale ta ka mõjub.
Lisaks onkoloogidele hakkasid Hartmanni risti mõju vastu huvi tundma ka teised eriarstid. Tuli välja, et nendes tsoonides langeb naiste viljakus üle 50 protsenti, meestel tekivad potentsihäired, lastel öine voodimärgamine. Samuti pannakse beebide äkksurm ristide mõju süüks. Ka südame-veresoonkonnahaigused teravnevad kiirgusseinte ristumistel. Uuriti ka noorte enesetappe ja tuli välja, et üldiselt magasid need noored väga halbadel kohtadel.
Majatohter aitab
Peale Hartmanni võrgustiku peidab maapõu endas muudki, kokku üle kümne tuntud kiirgusvälja. Kui need peaksid sattuma Hartmanni ristide alla, halvendavad nad olukorda kümneid kordi. Võiks öelda, et sel juhul muutuvad kantserogeensed punktid juba eluohtlikeks surmapunktideks. Meid mõjutavad maa-alused voolavad veed (nn veesooned), seiskunud ja roiskunud veebasseinid, kuivad koopad, radioaktiivne gaas radoon jm. Geobioloogi ülesanne ongi kõigi nende nähtuste analüüs. Ta peab leidma üles nende asukohad, määrama nende olemuse ja lõpuks leidma “ravimid” ehk kaitseabinõud nende harmoniseerimiseks. Peale Hartmanni määramise nibuantenni kasutatakse ka pendlit. Geobioloog on tõeline majatohter.
Hartmanni võrgustiku ristide neutraliseerimiseks sobib suurepäraselt nn jute- ehk džuutvaip, mis on valmistatud India puuvillast. Mida paksem jutevaip, seda parema kaitse ta annab. Parim on viltalusega vaip, mille võiks paigutada näiteks voodimadratsi alla, et me härra Hartmanniga enam ühes voodis magama ei peaks.
Vaata lisaks www.klubi.energo.ee
Sellel Energo Nature koduleheküljel on üks naljakas väide, ma tsiteertin: “Energo Džuudivaip sisaldab nanotuube, mis neutraliseerivad kiirgused“.
Džuudivaip siis väidetavalt “kaitseb” meid “kurja” elektromanget kiirguse eest, lolluse tipp. :D
määrav on peen keelekasutus ja “oskussõnavara,” mis lihtsameelseid kõige enam köidab.
räägi naiivile nõidusest ja ta ei usu sind (tõenäoliselt). räägi talle aga sama asja, kasutades mõisteid kvantmehaanika, vaakumfluktuatsioon, energia ja mateeria transmutatsioon jmt ning ta toob kohe oma raha sinu kätte hoiule.
Jah, need annavad talle võimaluse endale sisendada, et ta saab neist mõistetest aru ja niimoodi oma egot tõsta. No mida kuradit teab inimene tänavalt kvantmehhaanikast?! Inimene tänavalt ei tea transistori tööpõhimõtetki. Kui voolutugevusel ja pingel vahet teeb, siis on juba hästi.
Kuivõrd Hartmanni risti olemasolu pole kuidagimoodi tõendatud, siis rääkida selle mõjust tervisele on kas rumalus või pahatahtlik hirmutamistaktika, et panna inimesi oma teenust tarbima ja/või džuutvaipu ostma.
Samasse kategooriasse lähevad ka tekstis nimetatud muud tervisehädad:
Rääkimata sellest, et sellist statistikat, mis usaldusväärsel moel mingit sellist põhjuslikkust või isegi korrelatsiooni näitaks pole suure tõenäosusega olemas.
Kas on tegu papagoi moodi kontrollimatute kuulujuttude kordamisega või lihtsa valetamisega, et kliente enda boksi meelitada, peaks selguma uurimise käigus, kui asjale keegi mingi ametliku käigu viitsib anda.
Reklaamiseadus:
Martin kirjutas:
Noh, ja siis on veel sihukesi põnevaid juhtumeid.
Kiirgusväli? Mida see küll tähendada võiks? /Mõtlen kõvasti/ Kui toas on ahi ja seda köetakse, siis kiirgab see soojust – teatud spektriosa elektromagnetlainetusest. Ahi paneb temaga kokkupuutuvad õhumolekulid kiiremini liikuma ja kui need vastu mind põrkavad, siis tunnen, et õhk on soe. Kiirgus on see esimene asi, aga see teine pole kuigipalju kiirguse moodi.
Kiirgusväli (?) on ka valgus, mis õuest tuppa või lambipirnist toa sisemust valgustab. Seegi on elektromagnetlainetuse teatud kitsas spektriosa. Raadiolained (tele, wifi, mobla, kosmiline reliktkiirgus jne jne), madalsageduslik (50 Hz) elektromagnetlainetus elektrijuhtmetes, elektriseadmed (nt kinekaga telekas, elektrimootoriga vidinad), laser cd-mängijas ja arvutis… Mis veel? Nojah, ikka seesama elektromagnetlainetus (kiirgus) oma eri spektriosades.
Kosmosest sajab meile kaela ülienergilisi kosmilisi osakesi (enamuses prootoneid), mis atmosfäärimolekulidega kokku põrgates erilaadsete osakeste kaskaadi-ahelreaktsiooni vallandab.
Nojah, radoon. See on tõsine asi ja sellele peaks küll tähelepanu pöörama, kuid radooni pole võimalik mingi imevitsaga või pendliga mõõta. Selleks on ikka spetsiaalsed vahendid ja voodi asukoha muutmine toas ei mõjuta mingilgi määral radoonitaset siseruumides. Radooni vastu aitab korralik ventilatsioon.
Maa sisse kaevatud sodi võib küll pisitasa mingeid gaase immitseda, kuid seda ei saa ka parima tahtmise juures kiirgusväljaks pidada.
Kuidas maa-alune koobas elu-olu mõjutada võiks? Juhib soojuse maja alt ära? Ehk aitaks korralik põrandasoojustus? “Veesooned”? Neid pole sellisel kujul ju olemaski mitte (loe lugu).
“Üle kümne tuntud kiirgusvälja”
Mis need küll olla võiksid? Kui pidada elektromagnetlainetuse eri spektriosi eri kiirgusväljadeks, siis saaks neid kokku rohkemgi (sinine, ultravioletne, roheline, punane, lähi-infrapunane, soojuskiirgus, mikrolainekiirgus, raadiolainete eri sagedused jne).
Alfa-, beeta- ja gammakiirgust on keerukas koduoludes tekitada ja loodusest sellisel määral leida, et nendega väga arvestama peaks. Neutriinod võib ka arvestamata jätta, sest neid läbib meid sekundis nii kolossaalne hulk jälgi jätmata ja neid varjestada pole kuidagimoodi võimalik.
Nojah, siis jääb veel hulk neid “kiirgusi” ja “välju”, mille olemasolu vaid eriliselt tundlikud inimesed oma eriliste seadeldistega tuvastada oskavad. Nende olemasolus pole põhjust kindel olla.
Õigus! Maa magnetväli on meil ka olemas. See kaitseb meid osade ohtlike kosmiliste laetud osakeste eest, aga elektrilise mikseriga vahukoore tegemine tekitab tugevama välja. Lisaks on evolutsioonil olnud küllalt aega tekitada sellised organismid, mis võimaliku kahjulikkuse eest varjestatud oleksid.
Muidugi paikneme me pidevalt ka gravitatsiooniväljas ja massi omavate kehadena allume selle mõjutustele, aga selle varjestamise üritused on samast klassist igiliikurite leiutamisega.
Noja eks temperatuurigi toas võib ju käsitleda skalaarväljana. Või õhurõhku, või valgustatust. Temperatuuri saab muuta akna avamis või kütmisega, valgustatust kardinate ja valgustitega. Õhurõhu muutmiseks tuleks tuba tihedaks teha ja vastava pumbaga kas siis juurde või välja pumbata. Milleks see hea peaks olema, ei oska öelda.
Kõrgendatud õhurõhuga tuba ehk barokamber on kasulik näiteks kessoontõve ja vingumürgituse ravimisel.
Martin kirjutas:
On olemas näiteks sihukesed “igavesed” laternad, mida kodusse mõistlike jõupingutustega osta saab ja mis natuke beetakiirgust tekitavad. Silmas tuleb ainult pidada, et neid Euroopas ikka Euroopa müüjailt tellitaks; Ameerika seadused kuulutavad säärased jupstükid triitiumisisalduse tõttu ohtlikuks tuumatehnoloogiaks ja keelavad nende kui dual use kauba eksportimise.
Oeh, ei teagi kust otsast seda teemat lahkama hakata.
http://klubi.energo.ee/tooted.phtml
Selle kauba ostjal on küll Hartmann,i rist otsa ees. Või siis Porsche, Lamborghini vms, millel mootor, aku ja muu kola taga. Tavaautol on see kate ( ekraan ) ju seal ,kus teda kõige vähem vaja on.
Kas keegi pole tähele pannud, et sedalaadi seltskond teeb oma kauba müügil panuse ilmselgele absurdile, mitte kauba tegelikule väärtusele?
Kui see dzuutvaip originaal on, siis on see kohutavalt vastupidav ja väga mugav. Pikki sõite tegevatele juhtidele soovitan isegi. 695.- “pommikindla” istmekatte eest pole palju küsitud.
Samamoodi teeb Estdirekt OÜ ja Leonora Linter panuse ulmemaasikale, mitte tavalisele kvaliteet frigomaasikale, millelt klient saab lubatud paar kilo kätte ilma igasugu müstikata.
Parategelased on vist ära tabanud, et mida idiootsemat juttu räägid, seda rohkem rahvas usub.
http://www.klubi.energo.ee/loeng.phtml
Multifilmis öeldi, et ” Nuh, koprad” :D
Jüri kirjutas:
See on sellepärast, et potentsiaalsete klientide seas eelfiltreerimist teha ja ainult täiesti arutud inimesed ostmiseni jõuaksid. Kui nad nii absurdset juttu ei ajaks, võiks ka mõni poolearuline ostu teha, aga poolearuline võib näiteks kohtuhagi kokkupanemisega hakkama saada. Täiesti arutust inimesest toda oodata ei ole.
Head kaasautorid,
Selle teema juures tuleb vist veidi informatiivsust tõsta.
Maakiirguste ja sellesamase Hartmanni võrgustiku suunal on viimastel aastatel tehtud palju uurimistöid, nii kognitiivsel meetodil (testvalimeid küsitledes) kui aparatuurselt. Sellele tuginevalt pole kahtlustki, et see Hartmanni võrgustik eksisteerib.
Samuti uuritakse nende võimalikku tervisemõju. Ühed ütlevad et mõjub halvasti, teised ütlevad, et uurimised pole veel lõplikud.
Igal aastal toimub Läänemeremaades rahvusvahelisel tasemel seminar, mille selle aasta tööde kohta võib lugeda näiteks siit: http://www.geo.lt/seminaras_2008/Turinys.htm
Kusjuures paljud nendest uurijatest töötavad teadusasutustes ning omavad Phd kraadi, mis räägib enda eest.
Seega, kui asju laiapõhjaliselt lahata, siis tuleb ka neid seisukohti uurida.
Energo klubi liikmed võivad muidugi vabalt siin oma ebateadust kaitsta või siis tuua asjalikke argumente, miks teie usuliikumine ei ole ebateadus.
Samas pakun ka teile, energo klubi liikmed, 10 000 kr puhtalt kätte, kui suudate kontrollitud tingimustes ja vastavalt headele teaduse tegemise tavadele demonstreerida, et teie poolt uuritud ja armsaks peetud vitsandus on midagi enamat kui luul teie peades.
Oma klubi tegevuse tarbeks kuluks see raha teil kindlasti ära.
Tom kirjutas:
Kord ennemuistsel ajal olid päevakorras erinevad viisid meetripikkuse manomeetri kasutamiseks maja kõrguse mõõtmiseks. Üks viis seisnes selles, et majaelanikud koguti kokku, lubati manomeeter auhinnaks sellele, kes kõige täpsemini maja kõrgust arvab, lasti igaühel arvata ja keskmistati arvamised.
Aga /me ei oleks iial osanud arvata, et sihukest lahendust kõlbab uhkelt “kognitiivseks meetodiks” hüüda.
Martin Vällik ütles:
Ei soovi siin kumbagi poolt kaitsma ega maha tegema hakata, aga nii huvi pärast küsin, kustkohast Sa Martin “suure tõenäosusega” tead (või arvad teadvat), et “sellist statistikat” olemas ei ole?
@vtl – minu arvamust/väidet on lihtne ümber lükata — esitada vastav statistika. Muu on tühja mulli ajamine.
Mul tekkis unise peaga selline küsimus- kust see auhinnaks pandud 10000 välja ilmus? kas Martin Vällik pani ise kogu papi välja või koguti kamba peale kusagilt kokku?
Ja siis teine- kas mina saaksin ka Jackpoti suurendada ja kuidas?
Paneks ka omalt poolt mingi summa, äkki paramaailma tegijad tulevad suurema noosi peale aktiivsemalt oma võimeid demonstreerima.
Teaduse uurimismeetodid ning andmed, mille baasil uurimisi teostatakse, jagunevad teatud lähenemise aspektist kaheks: kognitiivsed andmed ning empiirilised andmed.
Empiirilised tähendavad arvandmeid, mis on siis näiteks instrumentaalsete mõõtmiste salvestised. Maakiirguste mõõtmisel oleks vaja näiteks tundlikku magnetomeetrit, sest on uurijate poolt täheldatud nn geopatogeensetes punktides magnetvälja anomaaliat.
Kognitiivne meetod hõlmab näiteks sihtrühma (näiteks kindla piirkonna elanike) küsitlemist ning nende isikute hinnangut oma enesetundele ja unekvaliteedile. Sama küsitlus viiakse läbi mõnes teises piirkonnas. Teaduslikult oleks hea kui sihtrühm hõlmab sadu inimesi, mis lubab tulemustele piisava adekvaatsuse, et neid ka rahvusvahelistes teadusväljaannetes avaldada.
Sellise kognitiivsetel andmetel põhineva uurimise viis näiteks läbi ühe Soome uurija Mauno Pohjonen, kes tuvastas raskete ja krooniliste haiguste tugeva seose nn geopatogeensete punktidega. Sellest uurimisest kirjutas vist ka Raija Ruusala (Keski-Suomen Terveydenhuolto-oppilaitos) oma töös “Maasäteily ja sen aiheuttamat terveyshaitat”.
Kognitiivne meetod on teaduslik meetod.
Empiirilised andmed. Instrumentaalselt näiteks Hartmanni võrku määrata pole võimatu, kuid kulukas ning seda on tehtud. Näiteks Leedus Kaunase Ülikoolis, aastal 2004. Et seda mõõtmist siin Eestis korrata, jääb 10 tuh kr-st väheks, sest vaja on tundlikku geomagnetilist indikaatorit, mis detekteerib faasinihke ning hea oleks ka madalsageduslik spektraalanalüsaator. ~200 tuh kr-ga peaks juba hakkama saama.
Kogu see teema ja uurimisvaldkond on üsna algfaasis teadusuurimiste poolest, mistap ei saa ka nõuda veel ulatuslike ja ammandavate uurimistulemuste väljakäimist.
Las tegutsevad ja uurivad. Oma panus on kindlasti anda ka pendlimeestel. Miks siis muidu läbi ajaloo ja ka kaasjal kasutatakse nende teenuseid ka riiklikel tasemel otsuseid langetades. Ehk on nende tööst kunagi kasu ka skeptikutel. Eks igaüks lõpuks valib ise, mida usub ja milliste põhimõtete järgi elab.
Ei räägi. Põhimõtteliselt. Kui akadeemik Raukas ajab jama, siis ei muuda tema tiitlid ja omaaegne särav karjäär seda vähem jamaks.
Palume viidet.
Ma nüüd tõesti ei saa aru. Alguses rõhutad tundliku aparatuuri vajalikkust ja siis ütled, et oma osa on kindlasti ka pendlimeestel. Kas sa tõesti väidad, et pendlimees suudab oma mõõtmisi teha ligilähedaseltki niisama täpselt, kui eelkirjeldatud aparatuuri abil tehakse?
200 000 pole muide mingi eriline kallis aparaat. Kui iga aasta rahvusvahelist seminari korraldatakse, siis ei tohiks 200k maksva aparaadi soetamine mingi küsimus olla.
Rumalusest ja ebausust?
Autode täiustamisest võiksid need energo-inimesed end küll heaga eemale hoida. Kaasaegsete autode ismed on disainitud peale sõidumugavuse (mis samuti reeglina ei vaja täiustamist) ka sellele, et avarii puhul turvavööga korrektselt kinnitatud inimene seal kohal püsiks. Igasuguste isetegevuslike vaipade ja katetega kaetud istmelt võib suure löögijõu puhul ka turvavöö vahelt välja lennata.
Martin Vällik ütles:
Millistest teaduslikest allikatest Sa oled antud statistikat otsinud, millised teadus- ja meditsiiniasutused, vähiliidud jms. on Sinu päringule negatiivselt vastanud?
Ega Sa ometigi ei arva, et ülalnimetatud institutsioonid peaksid neid andmeid ühele pisikese kolkariigi asjaarmastajatele ise pakkuma tulema?
vtl ütles:
Vähemalt võiks nad oma andmeid pakkuda Encyclopædia Britannicale, kus pildamisteemaline artikkel kannab pealkirja “dowsing (magical practice)” ja härra Hartmannist ei kirjutata üldse midagi.
egert ütles:
See 10 000 kr on küll praegu minu isiklik ja tööga välja teenitud raha.
Suurendamine käib sedasi, et mine sellele 10 000 kr lehele (üleval on vastav menüüpunkt) ja pane oma pakkumine kirja. Mulle võiksid ka privaatkirja saata, et kui asjaks läheb, siis tean ühendust võtta. Seda raha ei pea praegu kuhugi deponeerima ega üle kandma.
vtl ütles:
Meditsiiniuuringute andmebaas Pubmed ei andnud ühtki vastet otsingutele “Hartmann grid”, “Hartmann lines”, “Hartmann net”.
Sõna “geopathogenic” andis ühe vastuse:
Should hospitals protect from geopathogenic zones?
Abstrakt on päris pikk, tasub lugeda, aga kokkuvõte on selline:
Sõna “dowsing” (pildamine) annab 38 vastet, kuid osad on seotud autori nimega.
Mulle hakkas silma selline huvitav uurimus:
Can homeopaths detect homeopathic medicines by dowsing? A randomized, double-blind, placebo-controlled trial.
Alati on lihtsam näidata, kui miski asi on olemas. Olematuse osas saab alati käed puusa ajada ja küsida, kas selle paremalt seitsmenda kivihunniku kaheteistkümnenda kihi keskelt kolmanda ringi põhjapoolse kivi kõrval oleva killu alla ikka ka on vaadatud ja kui seda ei ole tehtud, siis järelikult on pildamine ikka kehtiv nähtus. Kui teile energo klubis sellist teadust õpetatakse olgu kasvõi harrastuse korras, siis on teid alt veetud.
Tule taevas appi!
Teadusuurimuste tulemused aina kuhjuvad, mis tõendavad nende kiirguste olemust ja toimet.
Aga ikka leidub neid, kes keelduvad uskumast seda, mis uus. Isegi kui viited teadusbülletäänidele ette antakse. Lugege siis need ometi läbi, kui on soov arendada konstruktiivset mõttevahetust.
Lisan paar publikatsiooni, mis on teadlaste uurimistööd ning kinnitavad erinevate kiirguste, sh ka maakiirguste mõju bioloogilistele organismidele.
”
BIOCHEMICAL CHANGES INDUCED BY LOW FREQUENCY
MAGNETIC FIELD EXPOSURE OF VEGETAL ORGANISMS
MIHAELA RÃCUCIU1, DORINA CREANGÃ2, CARMEN AMORÃRIÞEI 3
1 “Lucian Blaga” University, Faculty of Sciences, Dr. I. Ratiu Street, No. 5–7, 550024, Sibiu,
Romania, mracuciu @yahoo.com
2 “Al. I. Cuza” University, Faculty of Physics, 11A Copou Blvd., Iasi, Romania,
dorinacreanga @yahoo.com
3 Miron Costin School, Pãcii Street, Suceava, Romania
Received September 12, 2006
Weak magnetic fields and low frequency electromagnetic fields were
ubiquitous environmental factors on the earth at every time. More and more
scientific reports are focused on the stimulation of living organisms, including
plants, with various types of magnetic field. In the last time, the reported studies
are concentrated on weak and extremely low frequency magnetic field influences
on living organisms. Evidence is accumulating that exposure to extremely low
frequency magnetic fields may produce a lot of biological effects. A number of
studies have suggested that the environmental magnetic fields may influence
physiological processes in biological systems. Some reports show that an
increased risk for several cancers is associated with 50 Hz magnetic field
exposure [1–3]. However, the mechanism of 50 Hz magnetic field effects is not
”
http://www.nipne.ro/rjp/2007_52_5-7/0645_0652.pdf
JA SIIS VEEL:
“Some proves of integrated influence of geomagnetic activity and weather changes on human health”
Khabarova O.V.1, Dimitrova S.2
1 Space Research Institute (IKI) RAS, Moscow, Russia, olik3110 @aol.com
2 Solar-Terrestrial Influences Laboratory, Bulgarian Academy of sciences, Sofia, Bulgaria
Our environment includes many factors, and each person on the Earth is permanently influenced by two of
them: weather and magnetic field. It was found in the works of many investigators that the weather changes
correlate with human health state. In the same time, disturbances of geomagnetic field (as one of the space
weather manifestations) may influence bioobjects, including people.
In this work we demonstrate the cumulative effect of different external factors (space weather and
meteorological weather parameters) on human health on the base of medical experimental data (blood pressure
and heart rate data rows for 86 people). It is shown that inclusion both solar-geomagnetic and weather
parameters in simulation process give adjusting mixed parameter, which correlates with health state
significantly better, than separated environmental parameters do.
http://arxiv.org/ftp/arxiv/pap.....0.0457.pdf
@Ake – tule jah taevas appi, kuidasmoodi need vitsameeste kätevärinate või džuutvaiba kaitsevõimega seostuvad?
Ja kes on kus öelnud, et maapealsetele mingid kiirgused peale ei paista? Seega pole vaja lahtisest uksest sisse murda, Ake.
On veel olemas selline aadress:
scholar.google.com
Mis otsib väga-väga paljude teadusartiklite hulgas; kuid alati peab meeles pidema üht: teadusartiklil ja teadusartiklil on vähe (just kvaliteedis)…
@Ake- Miskit seal ju Hartmanni grid-i kohta ju leiduks; aga ei mingeid katseid elusorganismidega
@vtl- Enamus teadusasutustest on väga huvitatud oma tulemuste avaldamisest (sellest sõltub otseselt rahastamine)
Aga pendel tuvastamaks magnetvälja anomaaliat? Väga kahtlane
Martin Vällik ütles:
Härrased, unustage nüüd hetkeks see hartmann ja pildamine ning katsuge silmaklappe pisut laiemale nihutada. Õige skeptik peaks ka oma arvamuste suhtes skeptik olema.
Minu repliik oli esitatud Martini väite peale, nagu puuduks igagugune tõsiseltvõetav statistika geopatoloogiliste tsoonide ja tervisehäirete vahel.
Maailmas tehakse iga päev tohutult tööd ja uuringuid, millede tulemusi näeme ehk alles aastate pärast ning mina küll ei julgeks ennast nii kõvaks erialaspetsialistiks pidada, et paari netipäringu peale väita – mina ei leidnud – järelikult: pole olemas.
Olin üks neist kümnekonnast eestlasest, kes käis suvel Leedus ülalviidatud 16. seminari (“Earth Fields and their influence on organisms”) kuulamas. Mitmed esinejad (muuhulgas Austria ja Inglismaa meditsiini-instituutidest) rääkisid oma statistikas sadadest ja tuhandetest uuritud (vähi)haigusjuhtudest, mis olid seotud justnimelt geopatoloogiaga. Seminari materjalides on ka viited autoritele ja uurimustöödele, mida kõike siinkohal ümber trükkima ei hakka. Huvilised leiavad need ka ise üles ja loevad vähemalt enne teema eitamist läbi.
Kinnituseks, kui vähe me tegelikult vähist ja selle tekkepõhjustest teame, toon alternatiivseks näiteks paar katkendit ajakirja GEO novembrinumbri artiklist “Varjatud oht” (lk. 18).
Lastel, kelle elupaik asub tuumajaama lähikonnas, on oluliselt suurem oht haigestuda leukeemiasse. Seni ei ole sellele leitud mingit seletust.
Ja ometi ei ole uuringute tulemustes põhjust kahelda: andmed, mida Maria Blettner ja tema meeskond Mainzis, Saksamaa Laste Vähiregistris on kogunud, on statistilises mõttes märkimisväärsed. Tuumaenergia pooldajad ja vastased on nende hindamisel ühisel seisukohal, sest uuringu näol on tegemist metoodiliselt põhjalikema seda teemat käsitleva tööga.
Uuringu kohaselt on kuni viieaastaste laste leukeemiasse haigestumise risk kahekordne, kui nad kasvavad üles 5 km raadiuses aatomielektrijaamast. Aastal 1980-2003 haigestus 16 tuumajaama lähedases piirkonnas vähki 77 last, nendest 37 leukeemiasse. Võttes arvesse, et tervel saksamaal haigestus veedeldaval ajavahemikul vähki kokku 5893 last, peaks see statistiline näitaja olema kõigest 17 juhtu.
Küsimusele, miks, ei oska teadlased seni vastata…
…Piirväärtused, mis näitavad, alates millisest kiirgusdoosist suureneb risk haigestuda leukeemiasse või teistesse kasvajatesse, tuginevad eelkõige Hiroshima 1945. aasta aatompommirünnakus ellujäänute uurimisel, kes said erinevates kogustes gamma- ja neutronkiirgust.
Nende piirväärtustega võrreldes on tuumajaamadest eralduva kiirguse hulk kaduvväike – suurusjärgus 1/1000 millisiivertit aastas inimese kohta. Nende väheste ülepromillidega, mis tuumajaamade läheduses leidub, ei saa haigesumist juba sellepärast seletada, et ka looduslik kiirguskoormus on väga erinev. Näiteks Baieris on maapinnast lähtuv looduslik kiirgus 0.42mSv/a, mis on topelt nii suur, kui Mecklenburg-Vorpommernis, kus see on 0.22mSv/a. Ning lend üle põhjapooluse annab teile suurema kiirgusdoosi, kui eluaegne viibimine tuumajaama läheduses…
Kui meil on ülaltoodud aatomijaama näites mõju, mida me täna ei oska mõõta ega seletada, siis ei saa me välistada, et eksisteerib ka mingi muu, näiteks looduslik mõju. Iseküsimus on see, millega seda mõõta ja kuidas selle eest kaitsta. Need on tänase päeva lahendamata küsimused.
Martin Vällik ütles:
Vahemärkusena: mina ei ole energo klubi ega tema õpetustega seotud ning esindan täiesti isiklikku arvamust.
Pildamisega ma ei tegele, kuid senitundmatute maaväljade mõju ma ei välista. Kui on valida, kas magada ja/või oluline osa päevast veeta neutraalse koha peal või kuskil, kus on enne n+1 inimest vähki haigestunud/surnud, siis tark inimene valib oma uskumustest sõltumatult neutraalse koha.
Mart ütles:
Entsüklopeedia iseenesest on niivõrd konservatiivne asi, et sinna jõuavad asjad, mis on tõesti niivõrd kindlad ja läbi uuritud, et võib üldtuntud teadmisteks liigitada.
vtl kirjutas:
Ja kui on teada, et vähemalt 90% vähki haigestunutest on viimastel surmaeelsetel nädalatel vesinikhüdroksiidi tarbinud, siis hoidub tark inimene vee joomisest kaugele-kaugele. Niimoodi maagiline mõtlemine töötabki.
@vtl – ei mõista eriti, kuidas su jutt siia teemasse haagib, aga veidi ehk siiski:
Vähktõvel on teatavasti oluline komponent pärilikkusel ja selles valguses pole vaja liiga palju imestada, miks mõnes suguvõsas, kes ajalooliselt ühes talumajapidamises on elanud, inimesed põlvest põlve vähki haigestuvad/surevad. Selleks pole vaja “neutraalseid” ega “geopatogeenseid” kohti postuleerida.
Kusjuures, kuidas ja millega sa seda “neutraalsust” mõõdad? Ja mis ühikutes seda väljendatakse?
Ja justnimelt, siin räägime me Hartmanni võrgust ja pildamisest. Kui soovid tuumaelektrijaamast rääkida, siis võiks sobiv koht olla näiteks see lugu:
Vuu-duu teadus Vuti tänaval ja Pealtnägijas
Kui on midagi lisada härra Weberi ja energo klubi pseudoteadusest, siis oled õiges kohas.
Meditsiiniline termin geopatoloogia ei paista tähendavat seda, mida Weber ja ko paistavad silmas pidavat.
dictionary.com
Saksa tuumajaama teema võib küll puutuda geopatoloogiasse meditsiinilises mõttes, kuid ei puutu siia teemasse ja tundub siin pigem üritusena jutt siinsest peateemast kõrvale juhtida.
Skänneeri sisse ja saada Martinile, las paneb üles.
Martin ütles:
Tegelikult tähendab küll. Geopatoloogide rida ongi piirkonna ja haiguste seoseid uurida. Näiteks paljukirutud radooniallikad, troopika koos sealsete jõledate tõbedega, mäestikud hõreda õhuga, sood malaariaga jne.
Tuumajaamad, keemiatehased, sõjapiirkonnad jne. pole geopatoloogide rida, sest need on tehislikud, mitte geoloogilised piirkonnad.
Vulkaanipursked, veeuputused ja maavärinad ka pole, sest nende tulemuseks on traumad, mitte haigused.
Aga kui keegi tõestab, et “maaenergia” tõepoolest eksisteerib, siis on küll geopatoloogi mure selgeks teha, kuidas see sealseid asukaid mõjutab.
Vtl ütles:
Seda statistikat on palju. Terve kolmas maailm on malaariaga hädas. Aga Hartmanniga on see häda, et keegi ei suuda geopatogeense teguri olemasolu tuvastada.
Tegelikult oskavad. Asi selles, et tuumajaama ei ehitata perifeeriasse. Elanikkonna tihedus on selle asja nimi. Statistika käib xlaipa/100 000 elaniku kohta. Tsernobõli tuumajaamast 5 km raadiuses pole viimase 22 aasta jooksul mitte kedagi leukeemiasse surnud. Sest sealt kihutati kõik minema. Statistika allikas ja usaldusväärsus on küsimärk omaette.
Seda teooriat järgides on Hartmanni rist onkoloogiahaigla all. Seal on kõige suurem vähki suremus terves riigis.
Aga haigestumine kõlab huvitavamalt. Kus seda vähki siis saadakse? Kas Kirnas maaenergiaga ennast turgutades või dzuutvaibaga ennast selle eest kaitstes?
.
Täpselt. Tuumajaama ohtlikkuse kohta hinnangu andmine eeldab kõikvõimalike muude samas piirkonnas olevate ohuallikate hindamist. Radiatsioon pole teps mitte leukeemia ainuke riskiallikas.
Selliste väidetega tasub ettevaatlikum olla. Loe Svetlana Aleksijevitshi “Tshernobõli palvet”. Mitte et see väga teemasse puutuks.
Jüri ütles:
Ma pole ikka kindel, kas ikka tähendab, sest Weber ja ko ajavad taga peaasjalikult üht ja ainsat põhjust – mütoloogilist maakiirgust, mida vitsaga mõõta – ja peavad seda peamiseks vähi ja muude haiguste tekitajaks. Ja nagu pseudoteadusele kohane, antakse sealjuures muidu teaduslikele terminitele (nt geopatoloogia) meelevaldne, segane ja eksitav sisu või esitatakse neid kontekstis, millel päris teadusega väga vähe pistmist, et oma luuludele usaldusväärsemat muljet luuletada.
Kohalikud geobioloogid, kes geopatoloogilisi paiku otsivad, ei pajata malaariast, looduslikust radioaktiivsusest, kõrgmäestikest ja muust sellisest, mis teadusliku geopatoloogia alla võiks kuuluda. Kohalikud ja paljud teised (Soome, Saksa, Ameerika) geopatoloogid vibutavad vitsa, teevad tarka nägu, ütlevad “geopatoloogia” ja arvavad, et neid peaks võtma tõsiselt, kuna geopatoloogia iseenesest on teaduslik distsipliin. Tegelikult on nad jätkuvalt oma luuludes kinni istuvad vitsamehed-posijad-soolapuhujad, kes on õppinud oma luulu veidi sellisemasse vormi valama, et see paljudele tõsiseltvõetav võib tunduda. Ja näe! – isegi ministrihärrat õnnestub ära petta.
Sama suundumus on märgata ka meditsiiniliste posijatega – nimetavad oma ebateadust täiendmeditsiiniks ja arvatakse, et sellega on libaarstlus ületatud ning respekt ühiskonna ja teaduse silmis õigustatud.
Marsi läbimõõt on umbes 6800 km.
Planeedi Maa eri kihtide mõõdud on järgmised:
* üldine Maa läbimõõt u 12700 km
* tahke sisetuuma läbimõõt u 2400 km
* tahke sisetuuma ja seda ümbritseva vedela välistuuma läbimõõt on u 7000 km
* Maa koore paksus on kuni 50 km.
Seega Maa tahke sisetuuma JA vedela välistuuma läbimõõt kokku on enamvähem samas suurusjärgus Marsi läbimõõduga, kuid sellega see sarnasus ka lõpeb. Maa tuum koosneb rauast-niklist, sisetuum on tahke suure rõhu tõttu.
Aitäh info eest, lahe kirjatöö. Mul polnud uduaimugi ,et osad elanikud omavoliliselt keelualale tagasi kolisid, koos kõigi tagajärgedega.
Martin, kas Sa ei arva, et meil võiks olla mingi infotahvli tüüpi rubriik. Kõik me vahel koperdame mingi materjali otsa, mis võiks teistelegi huvi pakkuda aga ei puutu ühessegi ülevalolevasse teemasse.
Ma tutvustasin MPG Caps,e näiteks Skeptik Live kohtumise kommentaariumis. Ja kui ma nüüd siia kirjutan, et täna õhtul tuleb Viasat History pealt 22 00 mitte midagi ütleva nimega film “Mission for Mussolini” , mis räägib meil tundmatust aga maailma skeptikute hulgas hästiteatud vandenõuteooriast, et natsidel ikkagi oli tuumapomm, siis võib edasine arutelu kulgeda suunas oli/ei olnud, aga mitte Weber,i bändi tegemistest.
Parainimesed on selle koha pealt asjalikud. Neil on vaba teema, kus leiab uudiseid seinast seina, olgu see siis uus nõid või skeptik.ee asutamine.
Nojah, siin on see asi, et skeptik.ee tarbijad ei saa ise uusi teemasid teha, nagu voorumites-hoorumites.
Haritud inimesed, ärge pange geoloogiat ja geograafiat ühte patta!!
Geopatoloogia teadusena räägib siiki patoloogia geograafilistest aspektidest, mitte (liba)geoloogiast… statistika ja epidemioloogia, mitte “maakiirgused ja nõiavitsad”.
@krrr – tänan väga, et lühidalt asja olemuse ära seletasid.
Jätkan aga oma lahkamistööd. Järgmiseks pisike väide tekstist:
Suuruse asjus saime mu eelmises kommentaaris selgust, aga elektriasi vajab veel selgitamist. Teema on keeruline ja ma ei valda kõiki nüansse, seega võivad head inimesed mind parandada ja täiendada.
Maa tahke tuuma ja maakoore pöörlemise erinevus on umbes 0,3-0,5 kraadi aastas. Tuum pöörleb kiiremini. Elektrigeneraatori efekti sellest siiski ei teki, kuna tahke tuuma temperatuur on kõrgem raua Curie punktist, mil materjali magnetilised omadused kaovad. Maa magnetväli arvatakse tekkivat vedela välistuuma materjali liikumisest konvektsiooni ja Coriolise jõu mõjul. Viimane on omane suhteliselt kiiresti pöörlevatele kehadele ja sellega selgitatakse asjaolu, et planeedil Veenus pole magnetvälja, kuna tema pöörlemisperiood on üle 200 Maa ööpäeva.
Aga Maa magnetvälja teke pole sugugi üheselt teada.
Ee, kui rauasisaldusega mineraal juba vedel on, siis on see kindlasti ka kuumem kui kriitiline tempretauur.
@Kriku – seda küll, aga magnetväli tekib vedela juhtiva materjali liikumise tõttu … magnetväljas, mis tekib tänu elektrivooludele, mida tekitab see juhi liikumine magnetväljas. Ennast toitev magnet.
Dünamoefekt tekiks ka siis, kui Maa sees oleks püsimagnetist tuum. Seda aga ei saa olla juba nimetatud Curie punktist kõrgema temperatuurist tõttu.
Magnetväli võib põhjustuda ka ringiuitavast elektrivoolust. See mehhanism peaks ka Curie punktist üleval pool toimima — niikaua, kuni materjal elektri juhtimisega veel toime tuleb.
Arstid-onkoloogid võivad samamoodi posijateks hakata nagu ka akadeemikud ja isegi Nobeli preemia laureaadid.
Teine asi on kompetenst. Ei oska öelda, kuipalju arstidele omal ajal või ka praegu statistikat või füüsikat õpetatakse, rääkimata geoloogiast, kuid ilma nende alade spetsialiste kaasamata pole vastavatel uuringutel kuigipalju kaalu. Eriti oluline on muidugi statistika asjatundja.
Kiirgusväljadega peaksid oskama füüsikud tegeleda ja mis maakera ehitusse puutub, siis geoloogidel (seismoloogidel jne) on siinkohal kindlasti oluline sõna sekka öelda.
Jüri ütles:
Ja arvad Sa tõsimeeli, et ükski antud uurimustööga tegelenud tegelastest ei ole tulnud selle peale ja elanikkonna tihedust tulemustes arvesse võtnud?
Kriku ütles:
Võib-olla tulen ja loen õhtul voodiserval istudes ette ka?
Materjale on paar-kolmsada lehekülge ja poolsada ettekannet, igaühe lõpus veel hulgaliselt viiteid. Tõepoolest ei viitsi jõuluaega nende sorteerimisele-skaneerimisele kulutada.
Keegi Tom viitas ülalpool ettekannete nimekirjale, kus üksikud loengud ka pdf-idena üleval – kui paljud teist neidki vaadanud on?
See lehekülg nägi minu Firefoxis nii võigas välja, et ma ei oletanud selle taga esimest korda vaadates üldse mingit reaalset asja ja panin kähku kinni. Kui nüüd vaatan, siis on seal jah mõne ettekande lühikokkuvõtted üleval. Paar näidet:
http://www.geo.lt/Seminaras_20.....03-148.PDF
Ma vabandan, aga sellise teksti tarbimine käib üle minu võimete. Kui keegi tahab öelda, et ma käin seetõttu silmaklappidega ja olen eituse faasi tipus, siis lasku käia.
Jah see lehekülg oli üsna eemaletõukav , saab järeldada et kui selle eest ei ole hoolitsetud võib sinna igasugu pahalasi olla sissehakitud , nii et sellised dokumendid jäävad lugemata alati.
Vtl ütles:
Ma arvan,et sellist uurimust pole kunagi tehtudki. Põhjuseks asjaolu, et ajavahemikus 1980-2003 on pidevalt töötanud ainult 9 jaama. Ülejäänud on kas hiljem ehitatud või varem suletud.
16 jaama kohta ajavahemikus 1980-2003 polnud võimalik statistikat teha.
Kriku ütles:
See oli tegelikult konksuga viide minu poolt – testisin seda, kas siin leidub inimesi, kes peale lahmimise suudavad ka reaalselt süveneda viidatud materjalidesse.
Asi on nimelt selles, et viidatud lehel on üleval KÕIK seminarimaterjalid (248 lk ligi 50-lt esinejalt)
Sina copy-pasted sellest siia 10 suvalist rida ja väidad selle alusel, et kogu materjal on jama ja sellise teksti tarbimine käib üle sinu võimete
Ivar ütles:
Nõustun, et leht on tehtud halvasti ja Mozilla ning Safariga halvasti loetav.
Aga järeldus, et lehe eest “ei ole hoolitsetud ja seetõttu pahalasi täis” näitab jällegi eelarvamusi ja pealiskaudsust. Katkise väljanägemise tegelik põhjus selgub, kui heita üksainus pilk sourcele: “generator=frontpage”. Lasin virtuaalmasinas korra IE käima ja see näitas lehte ilusti.
Ma taha siinkohal sugugi õigustada tegijate võhiklikkust ja katkist veebilehte, aga point on selles, et kellel huvi, saab materjali kätte ja loetud (kasvõi võtab sourcest PDF-ide URL-id ja tõmbab need 8 faili maha). Vabandusi leiab aga vajadusel alati, alates sellest, et leht näeb kole välja, lõpetades olematute pahalastega pdf-failides.
Samamoodi võiks ju puudulikku kooliharidust vabandada sellega, et õpetaja oli kole, klassiruum remontimata ja õpik narmendas nurkadest.