August on homokuu
Mõned aastad tagasi toimus augusti keskel Tallinnas üritus ametliku nimega Tallinn Pride, rahvakeeles tuntud kui homoparaad. 2007. aastal kirjutasin sellest arvamusloo Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ ja arvan, et tollal kirjutatu kehtib kenasti ka praegu.
Ühiskond aga areneb, mõnikord aeglasemalt kui seda sooviksime, aga kui on edendajaid, julgeid kodanikke, kes iseenda ja oma huvigrupi eest aktiivselt seisavad, siis on võimalik ka lühikese ajaga muuta nii ühiskondlikku meelsust, poliitikute arvamust ja ka seadusandlust, et kellegi õigusi ega tegutsemisvabadusi kusagilt otsast vähemaks ei jääks, vaid laieneksid veelgi enamate inimeste peale.
Üheks selliseks teemaks on siis homoseksuaalsete inimeste võimalus, meil hetkel võimatus, omavahel abielu sõlmida, kuna perekonnaseaduses on kirjas sooline piirang, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Eesti gay-ringkonnad, kui sellised asjad üldse olemas on, on pigem rõhunud eraldi partnerlusseaduse peale, et mitte ärritada “tavalisi inimesi” abielu mõiste “pühaduse rüvetamisega”. Minumeelest oli see strateegiliselt vale ja õigem oleks minna ikka täispangale ja üritada perekonnaseaduses abielu mõiste soopiirangutest vabastada. Selline eraldi suhtevormi strateegia (mis tegelikult puudutaks ka paljusid vabaabielus elavaid heteroseksuaalseid paare) on kaela toonud teistmoodi süüdistusi salakavaluses, aga tegelikult pole palju vahet — kui üks valitsuserakond (antud juhul siis IRL) ei soovi teemaga tegeleda või pigem jätkab oma homodele ärapanemise tegevusliini (homoabielud on Lukase sõnul “väljasuremisstrateegia”), siis tehku aktivistid mida iganes, süüdi oled alati ja ära sulle tehakse, sest nii on võimalik mingit laadi inimeste poolehoidu võita.
Selmet tõepoolest ühiskonnas eliit ehk suundanäitav olla ja teha üks humanistlik tegu vaatamata mingi hulga inimeste lärmakale vastuseisule, eelistavad mõned poliitikud teemat üleval hoida, sest niikaua, kuni pole lahendatud aktiivsemalt oma õiguste eest seisvate homoseksuaalsete inimeste probleemid, olgu need kui spetsiifilised ja väheseid puudutavad tahes, saab nende lahenduste torpedeerimisega etendada “perekonna ja rahvuse päästja” rolli. Seejuures aga unustatakse need inimesed, olgugi neid hulgalt vähe, kes oma igapäevases elus reaalsete probleemidega kokku puutuvad ja neid lahendusi vajavad. Ja kordan veelkord — need lahendused ei tule kellegi arvelt, kellelgi ei jää nt homoabielude sõlmimise lubamisega mitte midagi vähemaks.
Soodsaim viis teema päevakorrast maha saada on see ära lahendada. Aga seda ei soovita, kuna osad ilmselt arvavad, et keegi peab siin ühiskonnas paaria rollis olema, kelle süüks “pereväärtuste” õõnestamist, laste kuritarvitamist, moraali langemist, haiguste levimist ja muid ühiskondlikke pahesid panna saaks, vastasel korral tuleb ehk tegelike põhjustega tegelema hakata, aga see on liiga töömahukas, ikka on lihtsam patuoinast tümitada ja pööblilgi peab olema keegi, kelle peal auru välja lasta ja iseennast poliitikud ju kaagi küljes näha ei soovi.
Alljärgnevalt pakun lingid kahe augustikuise teemaarenduse juurde. Esiteks tuli teade selle kohta, et justiitsministeerium lükkas partnerlusseaduse IRL vastuseisu tõttu kalevi alla ja teiseks minister Lukase “homonali” ex cathedra. Tõstan üle ka hulga kommentaare augusti ajakirjandusleidude alt.
- Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
PostimeesJustiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest, põhjendades seda Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisuga.
[…]
Ministeerium märkis ettepanekute kokkuvõttes, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes on reaalsed õiguslikud probleemid olemas, millest levinumatele oleks võimalik pakkuda kompleksset lahendust partnerlusseadusega. - IRL: abielu pole inimõigus
Postimees - Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
Mikk Salu, Eesti PäevalehtÜtlen kohe ära, et olen samasooliste abielude vastu ja suhtun seadustatud partnerlusse kõhklevalt.
Olen oma vastuseisu põhjendanud kahel viisil. Esimene argument on puhtalt instinktiivne, kõhutundel põhinev: see pole õige. Tunnistan, seda argumenti pole võimalik ratsionaalselt eriti põhjendada. Kuid moraalsed otsused ongi tihti intuitiivsed. - Lehtsaar: homod ei vaja privileege
Lehtsaare väitel on traditsioonilisele perekonnamudelile vastanduvaid või sellest erinevaid kooseluvorme Eestis kümmekond. «Ahelabielu, mitmikabielu, külalisabielu,» loetles ta.
Teoloogi sõnul on homoseksuaalid vaid üks ilming sellest reast. «Kui Euroopas tungib islam peale, miks me ei tegele sellisel juhul mitmenaisepidamisega?» küsis ta.
Tõnu Lehtsaar on igati Eesti esihomofoobi tiitli välja teeninud. Lehtsaar pelgab (kardab), et homodele abiellumisõiguse andmine õõnestab pereväärtusi ja toob ka palju muud halba kaela, lisaks ei ole selline teguviis jumalale sugugi meelepärane. Kõik need hirmud on põhjendamatud — pereväärtused muutuvad pidevalt, jumala viha alla sattumine on lihtsalt umbluu, seega on ta hirmud irratsionaalsed ja sellise asja kohta võib isegi vist öelda foobia. Ja kuivõrd pahade asjade juhtumise kujuteldavaks põhjuseks on homod või homoseksualism, siis paistab antud juhul sõna ‘homofoobia’ kasutamine olevat igati õigustatud.
- Katrin Kivimaa: sallivus sõnades?
PostimeesMinisteeriumi otsus on pigem kooskõlas Eesti kui tüüpilise postsovetliku – ja mitte põhjamaise või euroopaliku – ühiskonna kuvandiga: korduvalt on väidetud, et just suhtumine homoseksuaalsusesse paigutab meid samasse ritta postkommunistlike, totalitaristliku minevikuga ühiskondadega ning eristab meid pikema demokraatliku traditsiooniga riikidest.
- Mehhiko ülemkohus nõuab homoabielude tunnustamist
- Marti Aavik: poliitikud ja homoseksuaalid
PostimeesSee, et homoabielusid Eestis ei seadustata, olgu või teise nime all, ei ole mingisugune sallivuse kriis. Inimesi ei diskrimineerita Eestis nende seksuaalse sättumuse järgi seaduste tasemel kuidagi ning vajadusel saab gei, nagu iga teinegi, jõnkude ametnike vastu kohtust abi, nagu näitas Viimsi lesbipaari juhtum. Kui võtta vähegi pikem ajaline perspektiiv, on ka sallivuse kasv ilmselge.
[…]
Üldrahvalikult tuntud ja positiivse kuvandiga erinevate põlvkondade (!) geid peaksid kapist välja tulema, et ülejäänud inimesed saaks vaadata ja harjuda: täitsa mõistlik inimene, aga gei … no las ta siis olla. - Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
DelfiOleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.
- Liisi Ojamaa: Äkki kannavad pereväärtusi just homod?
DelfiMa mõistan, mingil määral isegi respekteerin mõnede inimeste vajadust elada kujuteldavas maailmas, kus kõik on omal kohal ja iga asi paigas ja miski ei muutu. Rukkililled õitsevad, nende vahel jooksevad blondid naervad lapsukesed, igaühel on isa ja ema ja need elavad õnnelikult koos, nurga peal kollases majas on pisike toidupood ja kordnik ütleb kohalikele lahkelt tere.
[…]
Partnerlusseaduse tagasilükkamisega annab mu riik mulle märku, et ta ei usalda minu teadlikke valikuid. Annab märku, et ma ei peaks suhteid sõlmima südame sunnil, vaid puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Annab märku, et kui ma hälbin konsensuslikust kinnisideest, kus blondid lapsed lippavad rukkilillede vahel ja abielusid lahutab ainult surm, pole ma väärt olema selle riigi täieõiguslik kodanik.
Lihtsalt ei ole nii
Rein Raud, Eesti Päevaleht
Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi.
Nüüd on meil ka kohalik gay-gate, mis algas ühest pressikonverentsist, kus haridusminister Lukaselt küsiti, et kui üks Hollandi kirjastus plaanib õpikutes samasoolisi paare kajastada, siis kas Eestis ka miskit sarnast juhtuda võiks. Meie ministri vastus oli tundetu naljaviskamine, mis mõttelt ei erine neegrinaljadest.
- Hollandis plaanitakse homoabielud kooliõpikutesse viia
PostimeesÜlesanded näeksid välja umbes järgmiselt: «Isa ja isa ostavad merisea, mis maksab 17 eurot ja 95 senti. Loomapood teeb neile 20-protsendilise allahindluse. Palju peavad Jani isad merisea eest tegelikult maksma?».
Lisaks matemaatikaõpikuile integreeritaks omasooliste lood ka näiteks maateadusesse, keeleõpikuisse ja teiste ainete õppematerjalidesse, et juba koolitunnis ühiskondlikke hoiakuid kujundada. Esindatud peaksid olema nii nais- kui meespaarid.
- Lukas: kas Arno peaks “Kevades” Kiirega käima?
“Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” märkis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil.
Lukas on kah homofoob või oleks viisakam öelda, et viljeleb homofoobiat, kuna ta kardab põhjendamatult, et homoseksuaalsuse mainimine on selle propageerimine ehk lausa levitamine, justnagu oleks homoseksuaalsus propageeritav või levitatav. Teiseks see ‘väljasuremisstrateegia’. Mõte, et homoseksuaalsusest rääkimine või homodele abiellumisõiguse andmine on seotud väljasuremisega, on irratsionaalne, põhjendamatu ja kuivõrd ta väljasuremist halvaks asjaks peab, siis ilmselt ta kardab väljasuremist. Ja kuivõrd tema meelest on homoseksuaalsus või sellest rääkimine väljasuremise põhjus, siis kardab ta homoseksuaalsust ja kuivõrd selline kartus on irratsionaalne ehk foobia, siis sobib ‘homofoobia’ Lukase seisukohti iseloomustama küll.
- Lukas: homoõpikute jutt polnud valimiskampaania
PostimeesKui ka homod ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.
“Kui ka neegrid ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.”
Jestas küll, kuidas inimene võib teisi inimesi mitte mõista tahta! Homod elavad oma elusid ja nende elud pöörlevad nende oma elu ümber nagu minu elu pöörleb minu ja mu lähedaste ümber. Selles pole ju midagi imelikku. Ja kui minu elus juhtub ette takistusi, mis segavad mul õnnelik olemist, siis loomulikult ma tegelen sellega. Aktiivselt, vajadusel ka lärmakalt, pealetükkivalt, korraldan pikette ja paraade, algatan seaduste muudatusi. Nii ju kodanikuühiskond peakski muu hulgas toimima.
Kas Lukas kutsub ühte osa kodanikkonnast üles enesetsensuurile, vaikivale ajastule? Teema kaoks avalikkuse eest, kui see lahendatakse; kellegi vaikima sundimine ei ole lahendus, vaid üleskutse mitte kasutada oma põhivabadusi ja -õigusi. Ja seda ütleb minister.
- Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla
«Kõige hullem kogu loo juures on, et haridusminister ei saa aru, mis positsioonil ta istub – sõna «haridus» peaks andma vihje, kahjuks on aga ministri puhul hetkel tegemist pigem harimatusega antud valdkonnas,» sõnab ühing. «Tuua kohatuid näiteid «Kevadest» kui homoromaanist on täiesti arusaamatu.»
- Haridusminister ei taju EL suundumusi
Jan-Roland Raukas (SDE), Delfi lugejakiriKuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.
Järgmine Pride üritus toimub Tallinnas 2011. aasta 6.-12. juunil Baltic Pride nime all.
Kommentaarides korduvad mõned viited lugudele seepärast, et paljud kommentaarid on varasemast loost siia uuemasse ümber tõstetud.
Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
Kogu see lugu on mingisugune poliitiline jura.
Minu teada on ainult SDE väljendanud positiivset meelestatud nimetatud muudatuse suhtes.
Kui armas viis mitte midagi öelda. Võrdle näiteks: osa inimesi saab kõrget, osa madalat ja osa keskmist palka.
Mitu korda neid muudatuse vastaseid allkirju pooldajate omadest õieti rohkem kogutigi? Viie paiku…?
Vähemalt justiitsministeeriumi ekspertide poolt kirjutatud analüüsist sellist spekulatsiooni välja ei loe.
Miks “veel” – miks peaks eeldama, et Eesti ühiskond selleks kunagi valmis peab olema? Ja teistpidi, millele tugineb viimane väide? Mulle pole silma jäänud, et üleüldse oleks sellesse muudatusse suhtumist vähegi pädevalt sotsioloogiliselt uuritud. Parandage mind, kui ma eksima peaksin.
Homonoored jätkavad võitlust partnerluse nimel
Millised?
Ei selgunud.
Loomulikult on igal inimesel õigus oma arvamusele, aga võiks siiski hoiduda oma abieludefinitsiooni ainuvõimalikuna välja käimisest.
Üldiselt on kahju, et kogu see arutelu niisugusel tasemel käib nagu hiljutine justiitsiministeeriumi pressiteade ja Eesti Gei Noorte (keegi võiks neile muuhulgas natuke eesti keele reegleid selgitada) vastus sellele. Mõttetu üldsõnaline lahmimine argumentatsiooni asemel.
Kriku ütles:
Vanemapalk?
dig küsis:
Ei sõltu abielust.
Kriku ütles:
Kes abielust rääkis?
Küsimus oli ju samasooliste paaride sotsiaalsete garantiide kohta. Mis juhtub tänases eestimaises õigusruumis, kui lastega samasoolises paaris jääb koduseks too, kes nonde lastega geneetiliselt seotud ei ole? Analoogilises erisoolise paariga situatsioonis tuleks kohe kõne alla lapsendamine, aga samasooliste paaride sotsiaalsete garantiide kontekstis on see täiesti problemaatiline koht.
dig küsis:
Saluveer rääkis “heteroabieluga võrdsetest sotsiaalsetest garantiidest”, ma küsisin, et millised need võiksid olla ja sina pakkusid, et vanemapalk.
Hm, oled sa ikka kindel, et lapsendamine bioloogilise vanema elukaaslase poolt praegu meil juriidilises mõttes kuidagi problemaatiline on…? Kui jah, siis palun argumenteeri. Olukord erineb põhimõtteliselt sellest, kui lapsendada soovivad isikud, kellest kumbki ei ole lapse bioloogiline vanem (seda piirab jah perekonnaseaduse §148 lg. 1).
Saksamaal toimuvad homode «olümpiamängud»
Vaat’ selliste üritustega juurutataksegi arusaama, et omasooiharad on mingi isemoodi ja teistest väga selgelt erinev rahvas. Paratamatult seondub see näiteks paraolümpiaga. Wikipedia väitel:
Otsustagu ükskord ära, kas nad tahavad olla kõigi teistega võrdsed ühiskonnaliikmed või mingit oma asja ajada. Kui nad segregatsiooni ei taha, ärgu siis ise ka selle nimel pingutagu.
Miks mulle tundub, et spordivõistlus, kus võiks osaleda ainult heteroseksuaalid, valju protestikisaga vastu võetaks…?
Kriku ütles:
Sellepärast, et inimesed muretseksid, et niisugusele võistlusele sportlasi ei lasta. Teadupärast on spordiga seotud riietusruumid ju klassikaline homoerootiline klišee.
Kriku ütles:
Sest vähemustele ei panda pahaks mõningaid asju, mida enamusele pannakse? See üritus ei ole teiste suhtes diskrimineeriv vaid grupitunnuse alusel kogunemine ja pealegi hõlmab see üritus mitte kõiki vaid ainult spordilembelisi homosid ja tõenäoliselt neidki mitte kõiki :) No näiteks kaksikud võivad ka soovi korral kokku tulla ja oma olümpiamängud korraldada ?
Me jälle korraldame augusti lõpus spordivõistlused, kuhu on kutsutud endise Väo küla elanikud ja Plaasi talu vanaperemehega suguluses olevad inimesed.
Salvey ütles:
Mis ei (taas)tooda teps mitte võrdset kohtlemist. Lõppude lõpuks on valgesse rassi kuuluvad mehed vähemalt Euroopa kontekstis samuti vähemus.
Grupitunnuse alusel kuhugi lubamine või mittelubamine ongi diskrimineerimine. Juhul muidugi, kui grupitunnus kõnealusesse asjaga otseselt seotud ei ole. Ausõna, mul ei ole vähimatki isu kõnealusest üritusest osa võtta, aga mind häirib selle kahepalgelisus: hea meelega tehakse grupitunnuse alusel vahe sisse, kui nende endi üritusega tegu. Samas oleks nagu maailma lõpp lahti, kui keegi teine seda teeb.
Kriku ütles:
See ei puuduta vähemusi, see puudutab enamust, kes “tavaline” on. Niikaua, kuni ühiskond roosa nahaga olevusi “tavalisteks” ja pruuni nahaga olevusi “erilisteks” peab, ei ole midagi parata — ainult roosadele mõeldud üritused on eksklusivistlikud, ainult pruunidele mõeldud üritused anti-eksklusivistlikud.
Võrdne kohtlemine on, lõppude lõpuks, kaunis keeruline teema.
Kui dig veel keskkoolis käis, oli tollel keskkoolil paar sõpruskeskkooli, kes aeg-ajalt kokku tulid ja omavahel võistlesid. Igavesed diskriminandid sihukesed, mitte-sõpruskoolidega ei tahtnudki selle üritusesarja raames võistelda.
Olgu peale, aga sellisel juhul, kui pruunid ise niisuguseid üritusi korraldavad, on jutt sellest, et tegelikult on nad “tavalised”, silmakirjalik. Ja vastupidi.
Kahju, et dig ikka veel harrastab sellisel tasemel demagoogiat, mida illustreerib nahavärvi, seksuaalse orientatsiooni ja keskkooli, milles õpitakse, grupitunnustena ühte patta panek.
Kui Eesti homofoobid foobitsevad ilmselt kohalike kirikumeeste moraalsel toel ja vaimulikul juhendamisel edasi, siis USAs on asjad sedasi arenenud:
USA föderaalkohus tühistas California homoabielude keelu:
See on siis jätk Kalifornia Prop 8 saagale, kus mormoonide propaganda ja raha toel (mida nad ise kangekaleselt eitasid) rahvas mõistliku otsuse (homoabielude lubamine) vastu pöörati.
Kui ma ei eksi, siis oli see dig või Mart K., kes hiljuti näidet küsis omasooiharate aktivistega mittenõustujate homofoobideks sildistamise kohta. Päris kena, et see näide nüüd siia tekitati. Hea käepärast võtta.
@Kriku: võta heaks. Ja niikaua, kuni kestab inimeste liigitamine “iharuse” järgi ja arvamine, et keegi teine teab paremini, mis kellelegi hea on (nagu Pakosta paistab arvavat, et ta teab paremini, kuidas homod elama peaksid), siis pole homofoobsuse nimetamine sugugi kontekstiväline.
Kui homofoobid oskavad oma käitumismallile mingi teise põhjuse või põhjenduse leida ja seda nimetada, siis kaalun ümbernimetamist. Seni aga pole põhjust võrdsete õiguste vastu sõnelejaid muudmoodi nimetada. Homofoob on homofoob nii nagu intelligentse disaini eestkõneleja on kreatsionist.
Loodetavasti oled sa ka Gay Games’i korraldajatele oma protestikirja ära saatnud.
Pakosta pole muidugi ka kunagi olnud kõige teravam pliiats karbis või sinna lähedalegi.
“Käitumismalliks” nimetad sa lihtsalt seisukohta, et abielu definitsiooni ei ole vaja muuta. Puhtal kujul oponendi sildistamine argumentatsiooni asemel. Kui sa ei ole kellegagi nõus, siis argumenteeri, mitte ära sildista. Hämmastav, et seda ühele skeptikule ütlema peab.
Abielu definitsioon ei ole võrdsete õiguste küsimus, nagu sulle on korduvalt selgitatud. Kuigi sa ei ole võimeline oma vastupidist seisukohta argumenteerima, jätkad sa tuima järjekindlusega sildistamiskampaaniat. Ratsionaalsest diskussioonist on selline käitumine väga kaugel.
Iroonilisel kombel oli vaid umbes sada aastat tagasi aeg, kui Ühendriigid ei tahtnud Utah’ riiki ühendada, kuna selles elutsenud mormoonid praktiseerisid omaenda traditsioonide põhjal polügüünset abielu.
Eesti tavade kohaselt defineeritakse abielu kui “õigussuhe, mis tekib asjaosaliste vahel riikliku toiminguga, mille nimi on abielu registreerimine ja katkeb asjaosalise surmaga või riikliku toiminguga, mille nimi on abielu lahutamine“. Mida iganes riik abieluks nimetab, see ongi teatud tasemel abielu.
Aga teatud teisel tasemel on see häda, et kui riik nimetab abieluks midagi väga kummalist või nõuab, et abielumees peab igal hommikul läbi leekiva rõnga hüppama, muidu ei olegi enam abielu, siis hakkab rahvas kurtma, et seaduste tegelikkus läheb nende õigustundest lahku. Võib ka juhtuda, et õiguskantslerile säärane areng ei meeldi.
Kriku ütles:
dig tuletab siinkohal Krikule meelde, et nesoveršennõj seletamine ei ole mingist otsast abiks, kui see toetub jaburatele argumentidele ja hoidub loogikast aupaklikkusse kaugusse. Oleks veel soveršenno midagi ära seletatud, oleks niigi palju teine asi.
Jutt sellest, et küsimuste all on “abielu definitsioon”, on jabur pseudoseaduslik paremäärmuslik
seisukohtjutupunkt. Abielu definitsioon on mandri-Euroopas üsna selge: abielu on siis, kui riik seaduslikul viisil asjaliste tahte alusel abielu registreerinud on ja abielu ei ole muudel juhtudel. (Briti päritolu õigusruumides on natuke rohkem probleeme, sest mõnes ilmanurgas on olemas tavaõiguslik abielu, mis teatud tingimustel — mis ilmanurgast ilmanurka varieeruma kipuvad — spontaanselt tekkida võib. Elavad-olevad inimesed koos, veeretavad rahulikult oma päevi surma poole — ja siis ühtäkki kargab abielu neile kaela kui välk selgest taevast.)Tegelikult on küsimuse all kitsendused, mida riik abielu registreerimisele eeltingimuseks seab. On ilmselge, et jaburaid või ebamõistlikult diskrimineerivaid kitsendusi ei tohi õigusriik säärasele fundamentaalsele ning üldinimlikule toimingule seada; nüüd tuleb ainult selgeks vaielda, kas abieluosaliste diskrimineerimine sootunnuste alusel on ebamõistlik abieluõiguse riive. Kui selline teema juba üles kerkib, siis ei saa mitte mööda küsimustest, missuguseid sootunnuseid tuleb/kõlbab diskrimineerimisel arvestada ning kas neid peab enne registreerimist kontrollima perekonnaseisuametnik isiklikult või peavad abielluda soovijad ametnikule tooma arstitõendi, et neil õiged sootunnused on ja valesid ei ole.
Martin Vällik ütles:
Natuke puutub asjasse see hüsteeriline röögatus WingNutDaily’lt. dig jätab maitsekalt labase spin’i lugeja jaoks ära spoilimata ja mainib ainult ära selle põhjuse: WND taga olevad paremäärmuslased muretsevad, et kui osariik keelab ära inimõiguste vähendamise referendumi teel, siis ei saa enam Massachusetsis prop 8’t teha. Kui teised osariigid sama teed peaksid minema, on hüsteeriat jälle vähem, aga see oleks nii kole sündmus, nagu kukuks taevas kaela.
(Fun fact: ka Eestis on küsimusi, mida ei tohi referendumiga otsustada. Kannatamatutele olgu märgitud, et neid loetleb Põhiseaduse paragrahv 106, aga enne vaatama klikkimist võiks proovida ära arvata, missugused küsimused need on. Paha ei teeks ka äramõistatamine, miks on mõistlik hoiduda nende küsimuste rahvahääletusele panemisest.)
Ja sõimu muudkui lahmab…
Seaduste alusel registreeritud abielul on hulk seadustest tulenevaid tunnuseid, mis annavad kokku abielu definitsiooni. Vaidlus nende tunnuste üle ongi vaidlus abielu definitsiooni üle.
Ükskõik millise entiteedi defineerimisel võibki loetleda kitsendusi, piiranguid või negatiivseid tunnuseid, mis seda eristavad teistest entiteetidest. Näiteks: haamer on tööriist, mis koosneb varrest ja tömbi löögiotsaga peast. Järelikult ei ole ükski tööriist, millel puudub kas vars või tömbi löögiotsaga pea, haamer. Näiteks tööriist, mis koosneb varrest ja terava löögiotsaga peast võib olla näiteks kirves (või ka kirka või veel midagi muud).
Abielu defineeritakse eri kultuurides erinevalt ja loomulikult võib iga ühiskond valida nende definitsioonide hulgast endale kõige sobivama. Ainult et ükski neist ei ole jaburam või ebamõistlikum kui teine. Abielu araabia moodi ei ole jaburam või ebamõistlikum kui abielu kalifornia moodi.
Abielu piiritlemisel on oluline seda piiritleda kõigist ülejäänud koosoleu vormidest; kui kaotame ära kõikvõimalikud piirangud, siis muutub “abielu” iseseisva mõistena sisutühjaks ja hakkab võrduma mõistega “kooselu”. Loogika, armas sõber.
Kriku ütles:
Möh? Jälle naturalistlikku eksijäreldust juurutamas?
Tegelikult on asi väga lihtne:
* Inimesed an sich on tavalised, ükskõik, mis värvi nahk neil ei oleks. Täpselt samamoodi, nagu sõrulased ja võrulased on ühtemoodi tavalised eestlased.
* Mõned ühiskonnad, kus need inimesed on, kohtlevad noid tavalisi inimesi erinevalt, lähtudes diskrimineerimisel välistest tunnustest.
* Kõnealused pruunid inimesed tunnistavad nüüd, et kuigi nahavärv inimeste tavalisust mõjutama ei peaks, eksisteerib reaalseid erinevusi sotsiaalsetes hoiakutes erinevat värvi nahkadega inimeste suhtes. Selleks, et niisugune viga ühiskonna kontseptsioonis ära parandada, ei ole tarvis inimesi üle värvida või Colbert’i stiilis rassipimedust juurutada, tarvis on põlu alla panna seisukoht “vale nahavärviga inimene on ebatavaline”.
Vaata tänapäeva Eestit: kui võrulased kokku tulevad ja omavahel palli mängivad, ei ole selles mingisugust diskrimineerimist, kuna kõik nõustuvad, et võrulaste ja mittevõrulaste vahel mingisuguseid ühiskondlikult olulisi erinevusi ei ole. Aga kui kontekst oleks teine — kui näiteks mingisugustel segastel ajaloolistel põhjustel oleks ühiskonnas välja kujunenud seisukoht, et ainult Munamäel elavad inimesed on need päriseestlased ning rannikuelanikud on mingisugused pooletoobised tegelased, mis nähtub näiteks nende kombest kala süüa, oleks lugu hoopis teine. Sellises hüpoteetilises situatsioonis ei oleks Munamäelaste Pallimängud(tm) mitte kohaliku rahva meelevaldselt piiritletud ajaviide; siis oleks tegemist järjekordse sündmusega, kus mõned inimesed üritavad kehtestada omaenda tavaline-olemist ja kellegi teise ebatavaline-olemist. Siis oleks see diskrimineerimine. Sedasorti diskrimineerimine, mida tänapäevases valgustatud läänelikus ühiskonnas on kombeks pahaks panna ning juurutamise asemel juurida.
Kriku ütles:
Süütu kõrvalseisja hüvanguks olgu siis ära mainitud, et demagoogiavõte, mida Kriku siinkohal pruugib, on kriteeriumide ja kitsenduste vormilise sarnasuse põhjal ühte patta panemine. Reaalses elus on kitsendavad eeltingimused, mida abieluametnik kontrollib, muidugi mõista üks asi ja need tunnused, mille alusel notar või keegi teine kolmas isik kontrollib, kas talle näidatav nähtus ikka abielu on, teine asi. Toda esimest asja on mõistlik nimetada abielu sõlmimise eeltingimusteks, teist jälle abielu tunnusteks.
Täiesti nõus. Gay Games’i taoliste ürituste korraldajad taastoodavad seda seisukohta, mitte ei pane seda põlu alla.
Väär analoogia. Sinu poolt kirjeldatud juhul lihtsalt korraldatakse territoriaalne võistlus.
Selline demagoogiavõte eksisteerib ainult sinu peas. Iga tunnust on formaalselt võimalik kirjeldada ka kitsendusena ja vastupidi. Kui sa seda eitad, siis palun too näide tunnusest, mida ei ole võmalik kirjeldada kitsendusena või kitsendusest, mida ei ole võimalik kirjeldada tunnusena.
See vahetegu on kunstlik. Mõlemad nad kontrollivad, kas sõlmitav suhe vastab seadusele, mis loetleb selle kitsendusi ja tunnuseid.
Kriku ütles:
dig on muidugi meelitatud asjaolust, et Kriku nii kiiresti kõrgemat järku demagoogia käiku lasi, aga nii lihtsalt ikkagi ei saa. Teadupärast näeb üks klassikaline keelatud süllogism välja niimoodi:
1. Kõik kassid on surelikud.
2. Sokrates on surelik.
=> Järelikult on Sokrates kass.
digil ei ole mingisugust tarvidust eitada, et iga eeltingimus on üks predikaat ning iga tunnus on üks predikaat. Aga Sokrates ei pea sellegipoolest kass olema — ning abielufenomeni definitsiooni klauslitena kasutatavateks predikaatideks saavad sellegipoolest olla ainult tunnused, mitte eeltingimused.
Kriku ütles:
Näe, jälle jama. Sõlmimine pakub huvi ainult abieluametnikule. Kui tema on oma kontrollid teinud ja abielu ära sõlminud, siis on abielu olemas ja notaril või pankuril või muul kolmandal isikul ei ole enam mingit pistmist sõlmitava suhtega; neid huvitab juba sõlmitud suhe, if any. Selles kontekstis on hüpoteetilisel abielul väga lihtsad tunnused:
* leidub tõend, et abielu on tekkinud. Abieluametniku väljastatud tunnistus on suurepärane tõend.
* puudub tõend, et abielu on katkenud. X-tee ajastul on tõendamine, et sellist tõendit ei ole, enamasti lihtne; välisriikide või mittesõbraliku abieluosalise asjassesegatusel peab notar mõnikord selle uurimisega natuke rohkem vaeva nägema.
Kriku ütles:
Nagu Sulle juba korralikult seletatud on, on see jama. Too üritus toetub anti-eksklusionistlikule vaalale tüüpi “Meie, täiesti tavalised inimesed nagu kõik teisedki, kellel on juhtumisi tähtsusetu ühine omadus, otsustasime natuke mängida.” Seda on väär tõlgendada eksklusionistlikuks-elitistlikuks vaalaks “Meie, teistest inimestest seksuaalkäitumise osas paremad inimesed, otsustasime oma üleolekut demonstreerida.”
Siin on muidugi see pisiasi, et teatud tüüpi sotsiopsühholoogilise profiiliga inimeste intuitsioon kipub neid tolle vandenõulise eksitõlgenduse poole kallutama. Siiani ei ole teada tõhusaid ning ohutuid medikamentoosseid vahendeid selle probleemi leevendamiseks, aga vanad naised teadsid rääkida, et kui Internetis vaidelda ja jaburad argumendid loogika ning faktiviidete abil ümber lükata, siis nad jäävadki ümber.
Jah, ma olen aru saanud, et sinu jaoks kvalifitseerub hüüatus “jama” või “demagoogia” korralikuks seletuseks, kui see käib väidete kohta, millega sa juhtumisi ei nõustu. Minul isiklikult on argumentatsioonist teistsugune arusaam.
Millega nad juhtumisi ise tähtsustavad seda tühist omadust. Ma ei väida, et siin on tegemist ohtliku diskrimineerimisjuhtumiga, aga nad saadavad välja vastuolulise sõnumi ise seda väidetavalt “tühist” omadust tähtsustades.
Kriku ütles:
Näe, jälle jama. Kuidas nende võrulastega oligi? Kas nad õhutavad sõrulaste vastast vihkamist, kui nad omavahel palli mängivad?
Kontekstis, kus keegi tõsiseltvõetav arvamusliider võrulaste ülimuslikkust ei jutlusta, loomulikult mitte. Sellest, et mõned inimesed väärtustavad oma omadusi, millel ühiskondliku positsiooni mõttes mingisugust tähtsust ei ole — näiteks seda, et nad kaksikud on, seda, et nad ajalehte loevad või seda, et nad sidumismänge harrastavad –, oleks täiesti ebakorrektne järeldada, et nood inimesed juurutavad ettepanekut uue sotsiaalse klassivahe tekitamiseks kaksikute ja mitekaksikute, ajalehtede lugejate ja ajalehtede mittelugejate või sidumismängude harrastajate ja sidumismängude mitteharrastajate vahele.
Kriku ütles:
Igavene häda, kui inimene ei saa aru, et tühisus või tähtsus sõltub vaatlejast.
Kahju, et Sa jätkad oma väära analoogia ekspluateerimist. Kui Sa ei suuda vahet teha elukohal ning sünnipärastel tunnustel nagu seksuaalne orientatsioon või nahavärv, muutub selliste teemade arutamine Sinuga raskeks.
Ma oletan – kahjuks ei saa päris kindel olla – et Sa tahad oma väära analoogia abil öelda, et diskrimineeriv on vahetegu ainult sellise tunnuse kaudu, mis kirjeldab kõrgema sotsiaalse staatusega gruppi. Kui see oli Su mõte, siis tahaksin Sulle meelde tuletada, et nii neegri töölevõtmisest keeldumine sellepärast, et ta valge ei ole kui valge töölevõtmisest keeldumine sellepärast, et ta neeger ei ole, on diskrimineeriv. Samamoodi on diskrimineeriv nii avada baari, mille uksele on kirjutatud “ainult neegritele” kui baari, mille uksele on kirjutatud “ainult valgetele”. Seda olenemata sellest, kas ühiskonnas on või on lähiminevikus olnud kõrgem sotsiaalne positsioon neegritel või valgetel.
Vastasel juhul saaksime ühiskonna, milles kõrgema sotsiaalse staatusega grupp lihtsalt vahetuks, mitte ühiskonna, milles kõnealusele tunnusele tähelepanu ei pöörata.
Igavene häda, kui inimene ei saa aru, et vaatlejaks võib olla ka tunnuse kandja ise.
Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
Kriku ütles:
Vahepalaks luban enesel kahtlemist antud väites.
Rain Kooli kirjutab:
Tegelikus elus vaadelgem seda WingNutDaily
uudisnuppukisendust ja mõtisklegem, kes ja missugustel poliitilistel kaalutlustel saatis paraadil võetud juhusliku pildi artikli päisesse lugejale meeleolu ja assotsiatsioone looma. Kas pildil kujutatud paraad oli artikliga seotud?P. S. Artiklis toimub ka sildistamine — kuna kohtunik paremradikaalidega ei nõustunud, hüüab artiklikirjutaja teda korduvalt gayks. Samuti kutsub artikkel lugejaid üles kohtunikku peedistama.
Rain Kooli kirjutas:
Eriti kahetsusväärne on, et väike hulk aktiviste seda pseudoteemat pidevalt peale pressib ja asi on nii kaugele läinud, et ka Rain Kooli taolised praktilise mõtlemisega inimesed arvavad, et riik peaks pseudtoteema pressijatele pigem järele andma, et nende käratsemine lõppeks – olenemata kõigist muudest kaalutlustest.
Selles mõttes oleks tõesti vaja rahvaalgatuse seadust, et nii annaks läve paika seada – kui mingit rohujuure tasandil algatatud muudatust ikka toetab vähem kui 10-20% (täpne % otsustamise koht) elektoraadist, siis ei peaks riik sellega end tülitama ja selle asemel oluliste asjadega tegelema.
Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
instinktid on, mõistust pole vajagi
Jälle üks sildistaja. Loodame, et keegi enam tükk aega näiteid ei küsi.
Eero Laidre: Homotrumm aina lärmakam
See lugu ei paista küll headuse vaimust kantud olevat, nii et võimalik, et valmistas selle kirjutajale küll rahulolu, kuid vaevalt teda või kedagi teist õnnelikumaks muutis.
salvey ütles:
Delfi aktsionäre?
Muidugi on see ka jama, et samasooabielu tingimata homoseksuaalsusega seotud on.
Teatavasti on tänapäeval abielud sageli ajutised: inimesed on mõned aastad abielus, siis lähevad lahku, sageli abielluvad kellegi teisega. Ei ole mingit põhjust, miks mõni inimene ei võiks elu jooksul erinevast soost abikaasadega abielus olla — peale seadusega ette nähtud diskrimineerimise. Kuni selleni välja, et mõni leskmees ja tuttav vanapoiss võivad eelistada oma eluõhtul üksteise toetamiseks abielu sõlmida ja laupäeviti koos naistes käia.
Sellisel juhul langevad abielu ja seltsingu mõisted kokku. Mistõttu tähendaks niisugune areng abielu lõppu eraldiseisva mõistena.
“Diskrimineerimine” on muidugi luul.
Salvey ja dig, kas teid muutsid teie kommentaarid õnnelikumaks?
Krikule:
Mis sind homoseksuaalsuse juures nii väga häirib, et sa järjepidevamalt nende suhtes kriitiline oled?
Ei usu, et sa siinsete homoseksuaalide kaitsjate nõrkade argumentide vms. pärast vastikust või pahurust homodega seoses välja näitad ning neid sihikindlalt iharateks nimetad mitte omasooarmastajateks või lihtsalt homosekusaalseteks.
Ma ei ole kriitiline homoseksuaalide, vaid üleüldse inimeste suhtes, kes oma maailmanägemust vassimise, oponentide sildistamise ja muude ebapuhaste võtetega teistele peale suruvad. Mul on absoluutselt ükskõik, mis või kes nende seksuaalsuse objektiks on. Iseäranis ebameeldiv on muidugi, kui mingisuguse maailmavaate propagandat tehakse eelnimetatud võtetega skepsiseliikumise sildi all.
Õigekeelsussõnaraamatu alusel on “omasooihar” eestikeelne vaste sõnale “homoseksuaalne” ja ma arvan, et kasutan neid väljendeid umbes võrdselt.
Kriku ütles:
Kindlasti mitte. Seltsing on üldmõiste ja sellisena konkreetse tähenduse poolest napim. Abielu on spetsiifilist sorti seltsing — niisugune, mille taga pesitseb terve hulk traditsioone, millest olulisemad on vast formaalse leibkonna teke ja intuitiivselt enam-vähem mõistlikud pärimisreeglid.
Näe, jälle jama.
Oletame, et dig võidab homme loteriil miljon tugrikut ja digi ukse taha tuleb paarsada kosilast igasugustest sugudest. Kas dig võib kõige sobivama kosilase ise välja valida? Ei või, riik käsib pooled kõrvale jätta. Riik sunnib digi kosilasi soo alusel diskrimineerima.
Sa ju kõrvaldad oma soovituses kõik traditsioonilised erinevused. Ah soo, vabandust, osaliste arvu (2) sa ei soovitanud muuta. Miks küll?
Mitte keegi ei keela digil ükskõik keda oma miljoni kaasomanikuks võtta.
Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
Mikk Salu, Eesti Päevaleht
Minu instinktiivne kõhutunne jälle ütleb, et samasooliste abielu on õige ja hea. Ja mitte ainult kõhutunne, vaid ka täitsa kaine mõistus räägib seda mulle.
Teise puhul ütleks, et ega mehe-naise abielu seepärast ju kuhugi kao, kui abielluda võivad ka mees-mees ja naine-naine. Maailmas on tänaseks päevaks juba näiteid küll ja pole märgata, et taevas hakkaks seepärast alla kukkuma.
Kaine mõistuse seisukohalt pole sinu ja Salu seisukohtadel erilist vahet. Üks abieluvorm pole “mõistuspärasem” kui teine.