Soome posijaseadus saab hoogu juurde

imeriistSoome posijaseaduse projekti töörühm, mille üks liige on ka skeptik.ee lugejale tuttav Hannu Lauerma, esitas teisipäeval (14. aprillil) oma ettepanekud ministrile.

Töörühm soovitab, et vaimse tervise probleemide ning arenguhäirega inimeste eest, kes ei suuda ise oma ravi üle otsustada, võiksid hoolitseda ainult vastava koolituse saanud tervishoiutöötajad. Hüpnoos peaks ettepaneku kohaselt samuti ainult tervishoiutöötajate pärusmaaks jääma.

Alternatiivterapeut (loodusraviterapeut) võiks rasedate, siirdatud elundiga inimeste, vähihaigete, suhkruhaigete jt eest hoolitseda ainult koostöös arstiga.

Piiranguid põhjendatakse vajadusega tagada patsientide turvalisus. Töörühma arvates peaks piirangud kehtestama võimalikult kiiresti. Rootsis, Norras ja Taanis on vastavad piirangud seaduste toel juba jõus.

Samuti tõstatatakse vajadus kehtestada seadus, milles määratletakse alternatiivsed ravimeetodid, järelvalve nende üle ja reklaamiga seotud küsimused ning terapeutide vabatahtlik registreerimine.

Allikas: STT Iltalehti vahendusel

Alternatiivmeedikud ei ole nende ettepanekutega üldse nõus ja on sellistest ettepanekutest hämmeldunud.

Loodusravimeetodite keskliidu meelest kahandavad sellised ettepanekud patsientide valikuvabadust endale ise ravi valida.

Lisaks kritiseerivad nad töörühma koosseisu, kus 12 liikmest vaid kaks on alternatiivmeetodite ja kõik ülejäänud koolimeditsiini esindajad.

Seadusemuudatust nimetatakse eelarvamuslikuks ja vanameelseks ning selgitusi ja uurimisandmeid puudulikeks.

Keskliit tõdeb oma seisukohavõtus, et looduslikud ravimeetodid on mürgivabad ja neil ei ole kahjulikke kõrvaltoimeid. Nende abil saab ravida neid kroonilisi haigusi, mille puhul koolimeditsiin abi ei suuda pakkuda, ütlevad loodusravimeetodite esindajad.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tõdeb, et loodusravimeetoditega saadakse tihti kiireid ja kestvaid ravitulemusi, märgib loodusravimeetodite keskliidu esindaja.

Soomes on viimase 40 aasta jooksul ebapädeva terapeudi tõttu kahju kannatanud vaid mõni patsient, aga selle alusel antakse hinnang kogu tegevusvaldkonnale, tõdetakse loodusravimeetodite keskliidu eriarvamuses.

Allikas: STT Iltalehti vahendusel

Samal teemal skeptik.ee küljel:
Soomes sepistatav posijaseadus passib

17 Replies to “Soome posijaseadus saab hoogu juurde”

  1. Põhimõtteliselt on see väga ilus (eriti, mis puutub vaimse tervise probleemidesse ja järelvalvesse). Aga minu arvates on siin üks konks ja see on see konks, et inimesel peab olema õigus vabal tahtel mistahes ravist keelduda, ka vähihaigel inimesel.

    Kui inimene keeldub ravist ja tema kogudus otsustab iga päev selle inimese tervenemiseks palvetada, kas see kogudus rikuks seadust? Vist mitte. Kas see tegevus oleks taunitav? Ma arvan, et kah vist mitte, see palvetamine ju ei kahjusta kedagi. Kui inimene otsustab, et kirurgiline sekkumine halvendaks tema järelejäänud elukvaliteeti märgatavalt ning lootus paranemiseks oleks väike ja otsustaks sellest loobuda, surmaga riskida ja juua igal õhtul klaasi õnnistatud vett, kas see oleks taunitav? Vist kah mitte, seni kuni valik on tõepoolest vaba, sest see on inimese enda otsus omaenda elu üle. Kas inimeselt peaks seadusega võtma võimaluse, kuidas oma elu viimaseid päevi veeta?

  2. inimesel peab olema õigus vabal tahtel mistahes ravist keelduda, ka vähihaigel inimesel.

    Vähihaigel küll, üldohtlike nakkushaiguste (näiteks lahtine tuberkuloos) kandjatel aga mitte. Aga see pole peaasi.

    Posijaseaduse teemaks on ikkagi kommertsteenuse pakkumine, nii palju kui mina aru saan. Selle alusel annab vahet teha posija ja niisama head sooviva palvetaja vahel.

  3. @Oudekki – õigus ravist loobuda on inimestel ka praegu olemas ning selle õiguse kallale ei kipu keegi ka antud algatuse puhul.

    Seadustes ilmselt on mõningad sundhospitaliseerimise juhtumid määratletud, aga see on sõltumatu posijaseadusest, mis reguleerib pigem teenuste osutajaid ja nende pädevust, mitte aga patsientide õigust valida oma ravitsejaks pendli-pollat või nõia-ellat.

  4. Mul on lihtsalt see küsimus, et miks on patsiendil õigus lasta kogudusel enda eest palvetada, aga nõia-ellal mitte? Kogudus ei saa tasu? Aga kirikumaks?

    Ravist on ka nakkushaiguste puhul üldiselt õigus keelduda, isoleerimisest mitte.

    Ma mõtlen, et kui inimene (eeldusel, et tema vaimse seisundiga on kõik okei) aktiivselt _ei taha_ arsti, isegi korrektse teabe puhul, kas võib talle siis lubada nõia-ellat ilma arstita? Või on neid juhtumeid nii minimaalne arv, et saab lihtsalt eranditega lahendada? Kas neis riikides, kus see seadus jõus on, mingeid selliseid probleeme on täheldatud?

  5. Ma mõtlen, et kui inimene (eeldusel, et tema vaimse seisundiga on kõik okei) aktiivselt _ei taha_ arsti, isegi korrektse teabe puhul, kas võib talle siis lubada nõia-ellat ilma arstita?

    Kui Nõia-Ella väidab, et ta tegevusest on inimese tervisele mingit reaalset kasu, tegeleb ta kelmusega olenemata sellest, mida inimene ise sellest arvab. Kelmus ju seisnebki selles, et ohvril luuakse tegelikkusest väär ettekujutus.

    Kui inimene on haige, siis teeb see talle muret ja rikub tuju. See, kui ta ennast korralikult ravib, ei pruugi ta hingeseisundit eriti parandada, kui ta arsti ei usalda või ei taha oma elustiili muuta – mis siis, et see ta füüsilisele tervisele ilmselt kasuks tuleb. Kui inimene aga ei ravi ennast, siis on tal samuti tuju vilets ja süümepiinad oma hoolimatuse pärast. Posija on selline kahe vahepealne võimalus – inimene saab oma süümekad rahuldatud, sest “on ju midagi ette võetud” ja posija lubab talle maad-taevad kokku, samas raviefekti tegelikult ei ole ja keegi ei käi ajudele jutuga suitsetamise maha jätmisest, alkoholi tarbimise piiramisest või füüsilisest aktiivsusest.

    Üldiselt ma arvan küll, et selline enesepetmise võimalus on ohtlik ja kahjulik. Õigussüsteemi eesmärk on muuhulgas kaitsta ka inimest tema enda eest.

  6. Sry, aga Krayon on alati nii lõbus!

    Jah, on küll lõbus. Lee Carroll (Kryon) on nimelt armastusonsuurjahingtunnebärajateoletevalgustöötajadjutu kõrval, erinevalt suuremast osast muudest “kanaldajatest”, vahetevahel seigelnud ka nö. päriselu faktide juurde, mis lihtsalt mõõdetavad. Ja seal saab alati üpris palju nalja. Suur maa magnetilise teenistuse Kryon ei saa ju sellistes pisiasjades eksida?! Ta peaks nagu teadma, et NSVL ei lagunenud aastal 1989 (aga ameeriklasest Lee muidugi mäletab 1989 langenud Berliini müüri), huvitav oli näha, et pärast tsunaamit, varakevadel, arvas “kryon” hukkunute arvu millegipärast täpselt samaks, kui arvas just tol ajal CNN (hiljem selgus, et arv oli siiski kuskil sajatuhande võrra suurem), huvitavad on olnud tema arvamused NATO ja Lähis-Idakriisi külma sõja aegsetest seostest ja kuidas sellest kolmas maailmasõda pidi tekkima, mida ükski välispoliitikatundja ei saa lapsikuks nimetamata jätta jne. jne. jne. Ühesõnaga see Carroll muutub huvitavaks lugemiseks alati kui ta tühjast njuueidzhüplärast kaugemale seikleb…

  7. Originaalse Kryoni muutis tõlkes Krayoniks, muide, Inna Soone, mis lõi aga sassi Kryoni nime numeroloogilise tähenduse… ;)

  8. Küsimus on eelkõige vastutuses. Seaduse ees vastutavad arst, õed ja ka mingil määral kogu ravitöös osalenud meditsiinipersonal.
    Igasugustel imeravijatel pole aga seaduse järgi absoluutselt mingit vastutust, kui näiteks haige haige tänu protseduuridele sandistub või sureb.
    Lihtsalt pole sellist vastavat sätet seaduses.
    Peaks aga meenutama, et õigus eeldab ka vastutust oma tegude eest.

  9. Igasugustel imeravijatel pole aga seaduse järgi absoluutselt mingit vastutust, kui näiteks haige haige tänu protseduuridele sandistub või sureb.
    Lihtsalt pole sellist vastavat sätet seaduses.

    Vastutab üldistel alustel kahju tekitamise eest.

    KarS §209 ja §119 või §123 ideaalkonkurents? Ma ei saakommentaare hetkel vaadata, kommentaarid on muu kraamiga ühes kokku pakitud. Võib-olla on seal midagi öeldud.

    Iseenesest on küsimus nii huvitav, et Martin võiks kirjutada prof. Sootakile ja küsida skeptik.ee nimel tema arvamust. Et kas Eesti karistusõiguse järgi on karistatav posija tegevus, kui ta näiteks vähihaigele inimesele oma ravimeetodiga tervist lubab, aga tulemuseks kujuneb vastupidine. Kindlasti on karistatav selline tegevus varalise kasu eesmärgil, aga kas on ka vastutus tervisekahjustuse eest?

  10. ma arvan, et need asjad tahetakse seaduslikuks teha seepärast, et suurem osa looduslike preparaatidega ravitsejaid (ma ei kasutaks sõna posija- see on mingi kirklik termin ja halvamaiguline) saab tasu n.ö. käest kätte, maksmata riigile sellest sentigi. Kui oleks ametlik, siis käiks arveldamine arvetega ja maksudega.
    Kui laps lööb varba ja ema räägib: harakale valu, varesele haigus… või midagi muud – kas siis ka ema saab posijaks nimetada? Varvas valutab võib-olla veel tükk aega, aga laps saab lohutust, ei nuta enam ja mängib edasi. Suures osas ravitsejaid rahva seast pakuvad just seda teenust ja tulge keegi ütlema, et see inimesele kergendust ei too! Psüühiline pinge maandamine on eeldus tervenemisele. Jah, sinna juurde peaks olema rohud ja eluviis jne. millest ju tegelikult ka enamik ravitsejaid räägib. Iseasi kui õiged need rohud on, kuid teades et ka n.ö. ametlikus meditsiinis on paljud rohud platsebo efektiga toimivad, siis miks mitte kasutada looduslikke taimepreparaate keemiliste asemel.
    NB! Taimed ei ole nii süütud midagi… taimeraviga võib palju vussi keerata, kui ei teata toimaineid. Üks võimalus pigem on need taimetargad saata koolitusele, teha nagu rahvakunstiga erinevad kategooriad, mida läbida ja saada tunnustatud praktikuks. Ametliku meditsiini koolituse läbinud saavad väga minimaalse taimemaailma tundmise, las siis olla rahva seast selle ala spetsialiste.
    Keelata selliseid asju kindlasti ei saa. Kas keelame kasiinod, baarid jm. sellised kohad, kuhu inimene vabal valikul tervist rikkuma läheb? Ka ravitsejate kuulsus sõltub ju sellest, kui palju ta aidata oskab ja kuidas ravimine õnnestub.

    @Kriku

  11. Probleemi ei olegi nende posijatega, kes psühhoteraapiat pakuvad (kaasaarvatud ema, kes lapsele varese ja haraka salmi loeb). Probleem on nende posijatega, kes pakuvad oma teenust kui raviteenust. Kui vähihaige loodab sellisele posijale ja onkoloogiakliinikusse ei pöördu, on tagajärjed väga tõenäoliselt kurvad ning lõplikud.

    Ka praegu on tasuline posijategevus maksustatav nagu mistahes muu majandustegevus ning isikud, kes selle pealt makse ei maksa, panevad toime süüteo. Selleks ei ole eraldi seadust vaja.

  12. Pakuks, et posija, kes lubab sind arsti asemel terveks teha, on seaduse silmis samas rollis nagu muidu-naabrimutt, kes mistahes põhjendusega soovitab arsti juurde mitte minna. Kas viimane kuidagi seadusevastane on, ei oska öelda; tõenäoliselt mitte.

  13. Vahe on selles, et posija väidab, nagu võiks tema tegevus arsti asendada ning midagi ka reaalselt teeb, naabrimutt aga lihtsalt lobab. St. posija soovitab ravi asemel oma tegevust, sinu naabrimutt aga lihtsalt ootamist, näiteks et läheb vast ise üle.

  14. Vabalt võib juhtuda ka nii: arst arvab, et läheb niisama üle, posija lobab niisama, naabrimutt aga õpetab, mida teha :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga