Umbluu preemia 2009 Kutsekojale homöopaatide registreerimise eest

Umbluu preemia 2009 saaja otsustatud!

Tähelepanuväärseid ja väärikaid sündmusi, inimesi ja asutusi, keda Umbluu preemiaga esile tõsta, oli kaalumisel mitu, nende hulgas minister Ivari Padar ja presidendiproua Evelin Ilves, kuid elava arutelu tulemusena otsustas skeptik.ee 2009. aasta Umbluu preemia määrata Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutusele (Kutsekoda) homöopaatide, refleksoloogide, aroomterapeutide jt riikliku tunnustamise eest. Järgmisena ootame kaardimooride, pendlimeeste ja astroloogide kutsestandardeid, et saaks ikka kindel olla, kes on päris ja kes isehakanud.

Preemiaks on igavene ja võõrandumatu õigus vaadata Viltuse Pendli imelist võnkumist (vt videot).

Tihedas rebimises sai teise koha laiu inimhulki mõjustanud telesaade Selgeltnägijate tuleproov ja Kanal 2 loominguline kollektiiv selle saate sellisel moel tegemise eest. Suure suuga lubati teha objektiivseid ja teaduslike sugemetega katseid, aga välja kukkus subjektiivne ja parateaduslik. Nagu ikka.

Kolmas koht rohujuure tasandil ja erialafoorumites vohanud võrkturundusettevõtmisele “kütust säästvad” tabletid MPG Caps tänu oma õpetlikkusele ja kriitikapelgusele.

Otsuse motiivid ja pikem seletus

Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus ehk Kutsekoda tutvustab end oma kodulehel järgnevate sõnadega:

Kutsekoja asutajateks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Tööandjate Keskliit , Sotsiaalministeerium , Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit. Kutsekoja nõukokku kuulub lisaks asutajatele ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

Kutsesüsteemi visioon:
Eesti kutsesüsteem on siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning vastab tööturu osapoolte tasakaalustatud vajadustele.

Kutsete nimetusi on Kutsekojas registreeritud 317 — aednikust ärikorralduse spetsialistini.

Erinevaid kutseid haldavad eri kutsenõukogud. Üheks selliseks on Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu, kuhu kuuluvad esindajad mitmetelt elualadelt ja ametiasutustest, sh Eesti Bioanalüütikute Ühingust, Sotsiaalministeeriumist, Eesti Apteekrite Liidust, Eesti Õdede Liidust, Tervishoiuametist jne.

See nõukogu on oma otsustega kinnitanud hulga kutseid nagu ämmaemand, bioanalüütik, farmatseut, hooldusõde, psühholoog, sotsiaaltöötaja jne.

Nende kutsete seas hakkavad aga silma homöopaat, aroomterapeut, Hiina loodusterapeut, Nuad Bo-Rarn loodusterapeut, refleksoloog, kuna need kuuluvad niinimetatud alternatiivmeditsiini hulka. Nn alternatiivmeditsiin on kogumik väga erinevaid ja tihti üksteisega vastuolus olevaid metafüüsilisi ja maagilisi arusaamu ning tegevusi, mida iseloomustab teaduslikult tõendatud mõju puudumine ja tänapäevastele teadmistele keemiast, füüsikast, füsioloogiast jne mittevastavad arusaamad maailma ja eluslooduse toimimisest.

Näiteks on homöopaatia eelteaduslik uskumusmeditsiiniline kontseptsioon, mis põhineb sarnasusmaagial (väljavõte kutsestandardist: […] sama impulss, mis on haiguse põhjustanud, saab olla ka tervendajaks) ja mille mõju ei erine uuringute andmetel platseebost. Küll aga on tänapäevastel homöopaatidel pretensioon saada tunnustatud kui tõsiseltvõetavad tervishoiutöötajad ning laialdase lobitöö toel imbuda sisse ametlikesse struktuuridesse (kutsesüsteem, õppeasutused).

Ravimina kasutavad homöopaadid maagilist raputatud vett, milles on algset ematinktuuri alla tuvastuspiiri või puudub üldse. Sageli müüakse homöopaatilist “ravimit” terakeste kujul, mis jutu järgi peaks salvestama ematinktuuri oletatava mõju, mingi senitundmatu mehhanismi abil.

Tänapäeval on homöopaatia saavutanud taseme, mida saab iseloomustada sõnaga posimine (nõidumine, umbluutamine, susserdamine, vusserdamine, hambasse puhumine…).

Peamine oht seoses homöopaatia ja muude alternatiivsete meditsiinisarnaste teenustega seisneb selles, et patsient viivitab adekvaatse abi saamisega või muudab teenusepakkuja soovitusel arsti poolt määratud raviskeemi.

Pikk selgitus on selleks, et näidata, kuidas inimesed, kes peaksid paremini teadma, kuna on saanud vastava hariduse, õppinud farmakoloogiat, meditsiini ja selle ajalugu laiemalt, ei ole oma teadmisi rakendanud (nt väljavõte refleksoloogi kutsestandardist: Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma
organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse).

Homöopaatide registreerimine Kutsekoja Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu poolt võiks anda õigustatud ootuse astroloogidele, kaardimooridele, selgeltnägijatele, pendlikõigutajatele ja paljudele muudele huvitavate ametite pidajatele oma kutsestandard luua ja see kombe kohaselt ära registreeritud saada. Kiropraktikud juba ootavad järge. Ja kui on olemas riiklikult tunnustatud kutsestandard, siis tuleb ehk tagada ka vastava hariduse andmine riiklikus õppeasutuses ja maksumaksja toel?

Kokkuvõtteks: Umbluu preemia 2009 Kutsekojale ja kitsamalt Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu liikmetele.

Kutsekojast skeptik.ee lehel:
Eesti riik registreerib posijaid ja soolapuhujaid
Homöopaadi kutsestandard
Rutt Lumi: Homöopaat ei ole tervishoiutöötaja

Selgeltnägijate tuleproov, Kanal 2
Paljude meelest vääris just see saade Umbluu preemiat, kuna pälvis tohutut publikumenu, sellest räägiti saadete vahepeal muus meedias, selle saate osalistest said meediakangelased, kes rohkem, kes vähem positiivses valguses.

Seda saadet eristas muudest nõiasaadetest asjaolu, et üritati luua muljet objektiivsusest ehk püüti luua selliseid katsetingimusi, mis paistaksid justnagu teaduslikud. Tegelikkuses ei olnud info lekkimise vältimisele ja objektiivsusele just liiga palju tähelepanu pööratud. Ja nii kujunes saatesarjast omamoodi palverännak neile, kes teavad, et “kuskil on miskit, kuskil on keegi, kel on tõelised võimed”.

Selgeltnägijate tuleproovist skeptik.ee lehel:
Selgeltnägijate tuleproov
Selgeltnägijate tõeline ja päris tuleproov
Selgeltnägijate tõeline tuleproov. Katseprotokoll ja pildid.
Selgeltnägijate tuleproov — skeptik.ee kiri saate tegijatele
Marek Strandberg: Selgeltnägijate viimane tuleproov

MPG Caps kütust säästvad tabletid
Tõstsime selle esile kui õpikunäidise äriettevõtmisest, mille osas kõik hoiatavad märgid on küll olemas, kuid millega sellegipoolest kaasa minnakse.

Ei ole see esimene ega viimane sarnane “äri”, aga pretensioon, mastaapsus, lubadused, mõnede tüüpide järjepidevus ja jonnakas soovimatus osutatud faktivigasid parandada ning kartus võimaliku avaliku kriitika suhtes tagavad üritusele jäädava koha Umbluu preemia väärikate äranimetatute nimistus.

MPG Capsist skeptik.ee lehel:
Jüri: võrkturundajad kütuselisandimüüjad lubavad rikkust
Skeptik visati MPG-CAPs’i tutvustavalt ürituselt välja

51 Replies to “Umbluu preemia 2009 Kutsekojale homöopaatide registreerimise eest”

  1. te olete ikka eriline kamp dummkopferdisi ! tegelikult nimetatakse sellist asja vist ignorantsuseks: aru ei saa, järelikult on umbluu.
    Refleksoloogia ja kaardipanemine teil kõik ühes pundis, no anna mõistust! Tark inimene ei kuuluta nii laialt oma rumalust.

  2. Mul on praktiline küsimus asjaga seotud inimestele – kas keegi võtaks kätte, või on plaanis võtta kätte raamatu “Bad Science”, B. Goldacre, tõlkimine eesti keelde? Lõpetasin selle lugemise eelmisel nädalal ja leian, et teos on hariv, intrigeeriv ja (potentsiaalselt) silmiavav. Ega tõelist uskujat ei kõiguta miski, see on juba uskumise kaunisse kunsti sisse kirjutatud, et uskuja ei tee vahet teadmise ja uskumise vahel. Aga näited on raamatus elulised (ja kontrollitavad), tekst on mitte liiga keeruline ja mitte liiga lihtne (nii mõnedki teaduse populariseerijad ja teadusmõttest kõnelejad on läinud liigse lihtsustamise teele, mis mind näiteks häiris raamatus “Ateistlik universum”, lisaks lohakale toimetaja/korrektoritööle) ja ma arvan, et selle raamatu ilmumine eestikeelsena meie poelettidele aitaks oluliselt kaasa inglitega suhtlemisest ja kollase eritise ravist kollase pulbriga rääkivate raamatute populaarsuse langemisele. Kellele tuleks selline ettepanek üldse suunata? Mõnele kirjastusele?

  3. Üldjuhul on nii, et, kui inimesel puudub millestki kogemus, siis ta kas eitab selle olemasolu /skeptik/ või usub seda pimesi /usklik/. Ei poolda kahjuks mõlemat äärmust. Pean enda seisukohaks seda, et õigem on vastav kogemus ise hankida. Miski punt inimesi on üritanud maailmale tõestada, et iga inimese maailm kujuneb eelkõige selles inimeses endas. Olen sellegagi päri ja sellest sisemaailmas loodavast pildist lähtuvalt ei õnnestugi paljut sellest sõnu ja muid kommunikatsioonivahendeid kasutades teistele edasi anda. Kommunikatsioon on võimalik ainult siis kui infot vastuvõtval inimesel on selliseid kogemusi, mis haakuvad selle saadava infoga. Mõttetu oleks kirjutada sedagi teksti, kui tähed ja neist moodustuvad sõnad lugejas mingit äratundmist ei leia. Igas inimeses peaks leiduma killuke skeptikut, et sügavamalt nähtuste olemusse tungida ja usku, et see end ära tasub. Eitades aga teise kogemusi ei jõuta iialgi kusagile ja samasugune paigaltammumine on usk ilma tegutsemiseta…

  4. @Äärmustest – Sa oled ikka skeptilisusest väga valesti aru saanud. Näiteks kui sa väidad, et suudad leviteerida, siis skeptik ei ütle sulle mitte: “See pole võimalik” vaid “näita”.

  5. Skeptik.ee-s võiks olla mingi vorm huvitavate linkide saatmiseks. Noh, et äkki saab mõne uue loo jaoks ainet.
    Igatahes homöopaatide teemaga seonduvalt värske uudis: http://www.news.com.au/dailyte.....21,00.html
    “The parents of a baby girl suffering from eczema ignored the advice of doctors and persisted with homeopathic treatment for their daughter until she died from infection, a court has heard.”

  6. kuidas need kutsekoja inimesed teada saavad, et neile auhind on määratud? saadetakse neile kaart? Ma millegipärast kahtlen et nad siin lugemas käivad.

  7. Kutsekoda on Umbluu auga ära teeninud. Selgeltnägijate ja õhumüüjate kohta võib aga öelda, et mäng peab alati käima.

  8. jah, ma olen kindlalt sel seisukohal, et skeptik.ee peaks end rohkem massidesse suruma. sellest auhinnast aga tuleb RAUDSELT meedia kaudu teada anda.

    miks pole kuulda võetud mu juba teist aastat väljaöeldud mõtet, et auhinnagalaks tuleks kinni panna mingi tilluke saal, saata kutsed kõikidele nominentidele, ajakirjadele, tv’le, raadiole (kui hästi paljudele saata, siis mõned ikka tulevad) ja teha asi ikka ilusti viisakalt ja avalikult. selline etteaste looks avaliku huvi, mis omakorda sunniks nominente avalikult selgitama, miks nad auhinna välja teenisid.

  9. Igastahes minule see valik meeldis. Lollus, mida tehakse maksumaksja raha eest, ehk meie taskust. Aga jah, riigiametnike privileegiks on süüdimatus ja vastutuse puudumine. Kahjuks.

    Ma ei oleks isegi kuri Kanal 2 saate peale – tegemist ju eraõigusliku meediaga. Tsirkust ja leiba peab saama, seda enam, et ei kulutatud maksuraha vaid ärimeestele kuuluvat. Kellele ei meeldi, see ärgu vaadaku. See erasektori eelis, oma füüri eest saab teha mida tahad.

    Ma olen nõus tolereerima igasugu jama kui see just ei ohusta vääramatult kaaskondseid, aga sellega ma ei suuda leppida kui riik asub kasvõi kaudselt toetama kõikvõimalike soolapuhujaid.

    Tõttan vist sündmustest ette, aga siiralt soovitan isand Skeptikul järgmisena ette võtta riigi palgal mõnulevad kaplanid, nii kaitseväes või kus iganes. Südamest upitaks nad järgmisteks nominentideks.

    Aga seekord läks küll asi märki.

  10. @Mehis Kontus – eelmise aasta Umbluu preemia läks ka riigiasutusele – Päästeametile nõiavitsa Sniffex kasutamise ja kaitsmise eest, seega traditsioon jätkub.

    Samas olen nõus ka Jasoniga, et üldrahvalikkus on ka asi, mida võiks silmas pidada. Postimehe, Õhtulehe, Päevalehe lugeja või Kanal 2 vaataja ei pruugi kutsekojast ega homöopaatiast mitte mõhkugi teada ja teda see Umbluu preemia ei peagi pead vangutama panema – lihtsalt ei puuduta mitte kuskilt otsast.

    Selgeltnägijate tuleproovist on kõik vähemalt midagi kuulnud ja ei tasu alahinnata selliste saadete pikaajalist või uskumusi kinnitavat mäjuvõimu, eriti kui saadet esitleti kui tõelist ja ausat jõukatsumist.

    Aga jah, seekord sedasi ja hakkan juba ka koguma ettepanekuid järgmise Umbluu preemia saaja kohta. Parim kandidaat oleks siis üldrahvalikult arusaadav ja sisaldama maksumaksja raha laristamist (kõigile oleks muidugi parem, kui seda viimast tegelikult ei toimuks), ses mõttes oli eelmise aasta Sniffex peaaegu täiuslik valik.

  11. Maksumaksja raha kulutatakse iga päev tuhandetes kordades rohkem igasugu jama peale, kutsekojale preemiat andes ei saa see olla teie põhjuseks.

    Parem andke preemia inimesele, kes tõsiselt irvitab inimestele näkku, levitab lausvalet ja petab lollidelt nende viimasegi raha välja, seda kusjuures veel päris jultunult.

    Jutt inglitädist Kätlin Roovikust, kes auratransformatsiooni(tm) maaletooja!

    Miks te selliseid inimesi ei pitsita aga tegelete täiesti pseudoprobleemidega???

  12. @Celtic – Viltuse Pendli aumärgil pole küll muteada kuigi konkreetset statuuti, aga kuivõrd keegi mu käest küsib, olen vastu lihtsalt finantspettuste esiletõstmisele, ka siis, kui need umbluu saatel käivad (nagu MPG).

  13. Ingmariga 100% nõus.

    Ühtlasi sean 2010. aastaks üles “Postimehe” tarbijalisa “Tarbija24” kandidatuuri avalikkust eksitavate paraartiklite süstemaatilise avaldamise eest. Võib ju loota, et aasta jooksul asi paraneb, aga minul puudub ses osas igasugune optimism.

  14. See, kui maksumaksja raha kuskil raisatakse miljonites, ei muuda raiskamist kümnetes tuhandetes veel kuidagi vabandatavaks.

  15. Saatsin eile õhtul Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutusele (Kutsekojale sh Olav Aarna ja Rutt Lumi) ja kõigile Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu liikmetele, kelle e-kirja aadressid suutsin tuvastada, teate Umbluu preemia saamise ja selle tagamaa kohta.

    Annan teada, kui keegi miskit vastab.

  16. Mehis Kontus ütles:

    Tõttan vist sündmustest ette, aga siiralt soovitan isand Skeptikul järgmisena ette võtta riigi palgal mõnulevad kaplanid, nii kaitseväes või kus iganes. Südamest upitaks nad järgmisteks nominentideks.

    On sul mingeid konkreetseid näiteid või segab sind lihtsalt see kaplani kontseptsioon?

    Reaalselt on sõjaväekaplan ikkagi psühholoog esiteks ja usklik teiseks.
    Olen rääkinud noortega kes on sõjaväes nendega kokku puutunud ning väidetavalt on nendest alati abi olnud. Kusjuures peale sooovituse mõnikord piiblit lugeda rohkem survet ei avaldatud.

  17. Aga miks peab neid siis kaplaniteks nimetama? Lasku kõik kaplanid lahti ja võtku asemele sõjaväepsühholoogid. Vastava hariduse ja väljaõppega. Oleks vist kasu rohkem kui kaplanitest, ah?

  18. Karta on, et usklikud sõjaväelased hakkavad siis nõudma põhiseaduslikku õigust jumalateenistusi korraldada ning kaplanid tuleb ka tagasi võtta.

  19. @Kriku – jumalateenistust võivad nad ju ikka pidada, aint et riik ei pea selle eest maksma. Kogudus võib korraldada oma liikmete vaimulikud vajadused. Muidu on ju sedasi, et minu margikogumise mitteharrastamise peaks ka riik minu sõjaväes olles kinni plekkima ja palkama vastava markide mittekogumise koolituse ja ordinatsiooni saanud afilatelistid.

  20. Mis ajateenijatesse või missioonil olevatesse üksustesse puutub, siis riik maksab kõigi nende põhiõiguste tagamise eest. Põhimõtteliselt.

    Ja see, et mingid tsiviilvaimulikud kuidas jumal juhatab sõjaväeosadest sisse ja välja käivad, ei lähe ilmselt ka mitte.

    Margikogumise harrastust meie põhiseadus ei kaitse.

  21. Otsisin artiklit, mida kunagi lugesin ja mis rääkis sellest, et militaarpsühholoogid puksitakse sõjaväest süstemaatiliselt välja ja asemele võetakse kaplanid. Mäletamistmööda oli see Eesti Päevalehes, aga ei leidnud.

    Muu surfamise käigus aga sattus ette selline tekstilõik:

    Kaitseväe kaplanaadi käivitumise edukusest annab märku fakt, et kaitsevägi eelistab psühholoogide asemel tööle võtta vaimulikke.

    Rääkis kaplan Ronald Tõnisson.

    Leidsin:
    MARTIN VALLIMÄE: Võimatu missioon

    Kuid Tallinna üksik-vahipataljon ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon, kus major Mannermaa teada oli psühholoogi koht vakantne, ei arvanud psühholoogi värbamisest mitte midagi. Kaitseväe poliitika olevat nende sõnul kaplanite koolitamine hingeabi andjateks. Esiteks muidugi pole kaplanil vastavat baasharidustki ja teiseks on “usuvabas” Eestis kaplan kaitseväelaste jaoks pigem õlekõrs kui tugi.

    Siuksed lood EV sõjaväes.

  22. Kuna kaplanid peavad ülaltoodud põhjustel nagunii olema, võib põhjuseks olla ka lihtsalt soov kokku hoida. Ma olen kaugel väitmast, et psüholooge KV-kke vaja ei ole.

  23. @Kriku – aga kui tegemist oleks väga erilise hinduismi-liigi harrastajaga?

    Toodakse kohale isiklik guru riigi raha eest?

    ***
    Samas kaplaniga oli vahelduseks meeldiv vestelda, omas kõrgharidust ning oskas lugeda-kirjutada. Isiklikus plaanis ei ole mul kaplanite vastu mitte midagi, kuid nad esindavad ikkagi ühte religioosset suundumust.

  24. See teema on mulle küll täiesti võõras, niieet vabandust, et üldse sõna võtan ,kuid kas põhjuseks miks sõjavägi eelistab psühholoogidele vaimulikke ei või olla selles, et sõdimine nõuab inimeselt ristivastupidist käitumist sellele ,mida talle lapsest saadik eeldavasti pedagoogide ja vanemate poolt on sisendatud, tal tuleb nimelt ikkagi vägivaldne olla, muidugi,loodetavasti ainult siis, kui reaalselt peaks sõdimiseks minema. Sõjaväes tuleb ka vastuvaidlemata ülemuse käsku kuulata. Vaimulik sobib sellises olukorras hingeabi andmiseks lihtsalt paremini, mis usku ta just on, polegi oluline. Psühholoog võiks sõjalises distsipliinis probleeme tekitada tavaolukorras ja sõjaolukorras mõjuks lihtsalt küünilisena. Jumal on aga nagu kõige kõrgem ülemus kelle peale vastutus veeretada, psühholoog ei sobiks selleks ju kuidagi.

  25. Marv, eriline hinduism eriliseks hinduismiks – mingi eksootilise religiooni puhul on ilmselt mõistlik alternatiiv religioossetel põhjustel KV-teenistusest keeldumine – aga näiteks Prantsusmaal on katoliku, luterliku, juudi ja islami kaplanid teenistuses.

    Wikipedia väidab Suurbritannia kohta järgmist:

    Chaplains in the armed forces were previously all Christian or Jewish. The first Jewish chaplain was appointed in 1892 and some 20 to 30 were commissioned during World War II. In recent times, the Ministry of Defence (MoD) has employed only Christian chaplains, with the Jewish community providing an honorary chaplain under long-standing arrangements, although Jewish chaplains have served in the Territorial Army. In October 2005 the Ministry of Defence appointed four civilian chaplains to the military; one each from the Buddhist, Hindu, Muslim and Sikh faith communities.

  26. Einojah, aegajalt tasub ikka lugeda, mida kirikuringkondades räägitakse. Selgub, et kaplaniteenistus ongi ikka selleks, et noormeestes ususeemet külvata:

    Viimasel ajal on mitmed meie kiriku vaimulikud minu käest küsinud, kuhu kaovad hinged, kes kogudustesse saadetud kirjade järgi on kaitseväes ristitud ja leeritatud ning peaksid kuuluma nende kogudusse. See on õigustatud küsimus, mis teeb murelikuks nii koguduse vaimulikud kui kaitseväe kaplanid.

    Kindlasti ei ole nende noormeeste näol tegu «surnud hingedega». Ei Tšitšikov ega vanakuri ise ole loodetavasti nende hingedega veel «head» kaupa teinud. Noorte meeste hingedesse on külvatud seeme, mis vajaks jätkuvat hoolt, et taoline hingega kauba tegemine ka tulevikus teoks ei saaks. Siin on meil kõigil, kes selle pärast südant valutavad, võimalik midagi enamat ühisel jõul ette võtta.

    Sageli on kaitseväekaplan noore inimese jaoks esimene vaimulik üldse, kellega tal elus lähem kontakt on tekkinud. Kap­lan käib noortega koos läbi nende esimesed katsumused ja on toeks nii nõu kui jõuga. Ta õpetab neid hindama kaitseväelisi ja muidki väärtusi, mis aitavad kujundada murdumatut vaimu ja hingelist tasakaalu. Kaplanist saab ajateenija jaoks justkui vanem vend või õde, kellele saab toetuda, kui raskused kipuvad üle pea kasvama.

    Sellises loomulikus usalduses tekib noormehel vaimulikust kuvand, mis ei vasta meie sekulaarses tsiviilmaailma kultuuriruumis loodud kujutluspildile. Samas on noormehed just selles eas, kus otsitakse vastusi eksistentsiaalsetele küsimustele. Kaitseväes teenimisega võivad kaasneda ka küsimused inimese tapmise ja meie endi surelikkuse kohta. See kõik loob olukorra, kus noormehed ise otsivad teed kaplani juurde, et saada juhatust ja õpetust. Leerikursusele tulijad teevad seda oma vabast tahtest ja ajast.

    Mis aga juhtub noormeestega pärast leeriõnnistuse saamist ning ajateenistust? Ajateenijatel tuleb oma eluga edasi minna. Õpingud või töö viivad noormehe sageli kodust ja ka kodukohajärgsest kogudusest kaugele. Ollakse tagasi turvalises koduses keskkonnas ning iseseisvumisraskused ja eksistentsiaalsed küsimused on jäänud justkui seljataha. Kaitseväes tuli kaplan ise abi pakkuma ja kui kontakt oli mitteusulisel pinnal loodud, siis pöördus ajateenija ususse puutuva küsimusega kap­lani poole. Nüüd aga tuleks ise minna vaimuliku juurde ja see ei olegi nii lihtne. Kui kaplan oli olemas kõigi ajateenijate jaoks, siis ühiskonnas puudutab kirik ja koguduseelu siiski vähemust. Ajateenistus ei ole paraku piisavalt pikk, et inimene vaimulikult jalad alla saaks.

    Mida siis teha saaks? Oodata, et külvatud seeme ükskord idanema hakkab? Või jätta hoopis külvamata? Või on see paratamatu risk lindude või põua näol, millest räägib ka pühakiri? Mulle soovitas üks kolleeg teha kaitseväe kogudused. Aga sellega olukord ei paraneks. Võimalus, et ajateenija satub kodukohta käima, on tunduvalt suurem kui see, et tal tekib side oma endise teenistuskohaga. Meil on tihedam side Tori sõjameeste mälestuskirikuga. Seal sobiks küll paluda kaduma läinud endiste ajateenijate hingede eest, kuid neid päris mälestama hakata oleks ehk pisut ennatlik.

    Kui midagi teha annab, siis ainult üheskoos. Kaplan ja kodukoha vaimulik võiksid tihedamalt suhelda. Kaplan saaks ehk rohkem vaeva näha, et korraldada esmane kontakt kodukoha vaimulikuga juba ajateenistuse jooksul. Vaimulik võiks leida aja ja tulla väeossa oma tulevase koguduseliikmega tutvuma. Ta võiks rääkida kodukiriku ajaloost ja kohalikest (ka kiriklikest) tavadest. Me ei saa oodata, et inimesed tulevad ise kirikusse. Kui kaitseväes ajavad raskused sageli ajateenija kaplani jutule, sest ega tal palju muid valikuid olegi, siis tavaelus on vastupidi. Tuleb minna julgemalt inimeste juurde, sest kiriku kestmiseks muid valikuid napib.

    Meie eesmärk ei ole Tšitšikovi kombel surnud hingi osta, me juhatame hinged uuele elule ja see eesmärk väärib ühist püüdlust, tihedamat koostööd ning üksteise toetamist ja innustamist.

    Taavi Laanepere,
    kaitseväe peakaplan

  27. Martin, mis siis sinu ettepanek on? Lubada kaitseväes kaplani jutule ainult juba varasemast usklikke noormehi ja neiusid?

    Mina isiklikult arvan, et inimene, kelles on niiöelda potentsiaali leida tee Jumala juurde, teeb seda varem või hiljem nagunii. Ja teistpidi, kui ikka selline mõtteviis inimesele omane ei ole, ei aita ei pühapäevakool, ei leer ega ükski muu üritus.

  28. @Kriku – miks peab riik usukuulutuse ja usuvärbamise kinni maksma? Tehku misjonit oma koguduse vahenditest, kui niiväga tahavad. Kui tahavad kaplanit pidada, siis pidagu ja pöördugu sõdurid tema poole, kui vajalikuks peavad ja kui on võrdselt tagatud näiteks ligipääs psühholoogi jutule, aga aktiivne misjonitöö küll riigi palgal oleva kaplani tööülesannete hulka ei peaks kuuluma.

    Ja ma ei ole nõus sellega, et usu ja jumala juurde jõuab see, kel selleks potentsiaali ning värbajal mingit mõju pole. Vaata kasvõi eri riikide rahvastikke ning nende usukuuluvust ja näed isegi kui erinevad need on. Kui see potentsiaal oleks nö sünnipärane, siis oleks sarnane hulk usklikke üle ilma.

  29. Jah, võimalik, et aktiivne misjonitöö ei kuulugi kaplani tööülesannete hulka. Mis siis?

    Ja ma ei ole nõus sellega, et usu ja jumala juurde jõuab see, kel selleks potentsiaali ning värbajal mingit mõju pole. Vaata kasvõi eri riikide rahvastikke ning nende usukuuluvust ja näed isegi kui erinevad need on. Kui see potentsiaal oleks nö sünnipärane, siis oleks sarnane hulk usklikke üle ilma.

    Tont seda teab, see on puhtalt minu isiklik arvamus. On siiski hulk asju, mis rahvati erinevad peale suhtumise religiooni. Kus juuakse õlut, kus veini, kus alustatakse kui vara seksiga jne. – ometi on nii õlu, vein kui vastassugupool paljude eri rahvaste esindajate jaoks võrdselt kättesaadavad…

  30. Kriku ütles:

    Lubada kaitseväes kaplani jutule ainult juba varasemast usklikke noormehi ja neiusid?

    koguduse liige võiks vabalt pühapäeval, või millal iganes (võimalik) oma koogutamisel ära käia. kogudustesse mittekuuluvad võivad soovi korral käia koogutamas puhkuste ja linnalubade ajal.

    Kriku ütles:

    Mina isiklikult arvan, et inimene, kelles on niiöelda potentsiaali leida tee Jumala juurde, teeb seda varem või hiljem nagunii.

    last ta siis leiab, mis see siia puutub?

    Kriku ütles:

    Ja teistpidi, kui ikka selline mõtteviis inimesele omane ei ole, ei aita ei pühapäevakool, ei leer ega ükski muu üritus.

    kah üldjoontes sulatõsijutt, ehkki ei kehti siiski 100%

  31. Kriku ütles:

    ometi on nii õlu, vein kui vastassugupool paljude eri rahvaste esindajate jaoks võrdselt kättesaadavad…

    ega ta ole midagi. erinevad seadused, erinevad kasvatused, erinevad kultuuritaustad. nagu ka usuasjadega. ega’s nalja pärast itaalia-hispaania ja ladina-ameerika maade elanikud pea 100% katoliiklased ole. ikka kasvatus. maast-madalast. kirikupropaganda söögi alla ja ssöögi peale. vahest söögi ajalgi (armulaud). meil siin sellist surumist pole ja ka usklike hulk on määratult väiksem. seega kinnitab see väidet, et lisaks individuaalsetele kalduvustele on määrav ka propaganda hulk ühiskonnas.

  32. niisiis sinu arvates võib hoolis nii olla, et eri rahvastel on mingid erinevad usugeenid?

    et kui näiteks mehhiko põlise padukatoliiklaste pere laps imikuna tuua siia eestisse, siis kasvab temast uus antti loodus ja kui mõnda siin sündinud ateistliku pere last kuskil hispaania kloostris kasvatada, jääb ta kõigest hoolimata veendunud ateistiks, nagu ta vanemadki?

  33. Erinevused temperamendis näiteks on ju üldteada. Miks ei võiks olla ka mingid sarnased erinevused religioossete tunnete tugevuses või laadis…?

    Väga palju seletub kindlasti ka sotsiaalsete teguritega, aga ma ei välistaks bioloogilisi.

    Mehhiko imiku hüpoteesiga ma nõus ei ole, sest räägime ikkagi ju ainult tõenäosustest nagu alati sellisel puhul. Mehhikos on ka kindlasti palju inimesi, kes pole religioossemad kui meie siin ja kindlasti on nende hulgas ka selliseid, kelle vanemad on või olid padukatoliiklased.

  34. kas temperamendierinevused on siis rahvuseti geneetilised? mina olen küll kuulnud, et see sõltub ikkagi kasvukeskkonnast ja kultuuritraditsioonidest.

    bioloogilisi võib muidugi mingil määral olla. eks teatavad geenid ikka põlistuvad aga ma kardan siiski, et nende vallandamiseks on vaja vastavat keskkonda. ehk siis nagu trotüül – on küll hirmus lõhkeaine ja omab hirmsat potentsiaalset energiat aga kuni sa talle detonaatorit ei tutvusta, võid sa teda jalaga taguda, haamriga peksta või isegi ahju kütta – sittagi ei juhtu.

    mis mehhiko näitesse puutub, siis neil seal on katoliiklus justkui emapiimaga sisse antud. muidugi on ka seal ateiste aga julgelt võib öelda, et 95% elanikkonnast on kristlased (89% roomakatoliiklased, kellest omakorda ligi 50% käivad iganädalaselt kirikus). omast käest aga tean, et kui mehhiklane isegi kirikus ei käi, on tal kodus altar, autos altar ja tihti töö juureski kapis või sahtlis altar. nii, et võttes juhusliku tite mehhikost, võib suhteliselt kindel olla, et tal on tugev kristlik “geen”. aga muidugi tuleks tõe huvides valikut randomiseerida, teha topeltpimedaid jmt ning võtta 100 titte :-). ma siiski loodan, et said mu mõttest aru.

    muideks, ma olen kuskilt lugenud, et maheusklikest vanemate lapsed pidada hulga suurema tõenäosusega usklikeks saama kui padu-usuhullude võsuksed. siingi on selge viide kasvatuslikule küljele sest maheusklik käitub enamasti normaalse inimesena ja on reeglina ka muidu tore tegelane, mistõttu lastel ei teki koogutamise vastu tingitud okserefleksi. nende jaoks on usk normaalne ja ehk isegi meeldiv osa normaalsest elust. seevastu usuhullud, kes peaks olema eriti vinge koogutamisgeeni kandjad, kipuvad kõiki kaaskondseid usu nimel ahistama ega ole üldiselt meeldivad persoonid, mistõttu ka nende lastel tihti koogutamisteemast kopp ees on.

    igatahes, kõige põhjal, mida ma usuga seoses näinud ja kogenud olen (mida pole mingil juhul vähe), olen ma hetkel päris kindel et see sõltub…noh…vähemalt 90% taustasüsteemist. muidugi pole mulle teadmata asjaolud, MIKS inimene üldse igasugu asju uskuma kipub, nagu pole teadmata ka teatav “usukeskus” ajus, mis mõnel aktiivsem ja teisel loium, ent need faktorid paistavad siiski vaikimisi uinuvas seisus olevat ning vajavad toimimahakkamiseks mingit tõuget.

  35. PS! teada-tuntud tsaariajal venemaale kolinud eestlaste asulate konta on läbi kõlama ikka ja alati jäänud tõdemus, et hoolimata suhteliselt puhastest eesti geenidest on elanikud käitumiselt ja olekult põliste venelastega äravahetamiseni sarnased. seda nii mõttemaailma kui ka selle tuntud temperamendi poolest.

  36. kas temperamendierinevused on siis rahvuseti geneetilised?

    Karta on, et mõlemad tegurid põimuvad, nagu ikka. Ma kardan, et bioloogilisi faktoreid kipume pigem alahindama, kuna kultuurilised on meil iga päev silma all näha.

    Usuhulludest vanemate koha pealt on sul tõenäoliselt õigus.

    Eestlased ja venelased ongi geneetiliselt sarnased. Suur osa venelastest on muuseas venestunud soomeugrilased (ühe hilisema näitena kodanik Putin, “valgesilmne tshuud”, nagu teda need kutsuvad, kes eriti sapiselt öelda tahavad).

  37. tjah, kes teab aga nagu öeldud – ilmselgelt on muiudugi bioloogilisi, evolutsiooni käigus kujunenud ja tähtsat rolli mängivaid tegureid, miks meil on kalduvus USKUDA, ent kahtlemata vajavad nad enamasti käivitavaid tegureid.

    lühidalt, ega meil vist selt eemal rohkem seletada pole enne kui midagi olulist peaks selguma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga