Akupunktuur on ohtlik
Ime küll, aga hea meelega kiidan nüüd SLÕhtulehte. Lehe esikaanel, kus tihti on lugeda astroloogide hüüatusi HÄDA TULEB! HÄDA TULEB! ja muud jaburdust, on täna suurelt pealkiri SALADUSLIK NÕELRAVIJUHTUM: HAIGEST MEHEST SAI SANT.
Lugu on minumeelest igati korralik, autor Kadri Paas on teinud tubli taustauuringu, küsitlenud nii patsienti, nõelravijat kui tervishoiuametnikku. Eriline tänu muidugi loo kangelasele Tõnule, kes selle looga välja tuli. Muidu kuuleme vaid sellest, kuidas üks ime teise järel aset leiab, aga tasakaalustavat kainet häält kõrgendatud meeleolu segama ei lasta.
Lühidalt:
Tõnul diagnoositi päris arstide poolt närvi ning veresoonte atroofia. Komisjon tunnistas tal 70% töövõimest kadunud olevat. Neuroloog soovitas B-vitamiine võtta, mille peale ta vihastas ja haaras tuttava soovitusel kinni võimalusest nõelravi proovida.
Haige inimene on ju kõigeks valmis ja usub mida iganes, kui talle ilusasti rääkida.
Galina Suidre soovitas Tõnul kaks nädalat mingit hiiresitta meenutavat toidulisandit võtta, peale mida 10 nädala jooksul kord nädalas Juhkentali tänaval nõelraviseanssidel käis.
Üheksandal korral ütlesin naisele, et mul pole midagi paremaks läinud. Vaat et hullemakski! Tema ütles, et see on loomulik reaktsioon ja alguses lähebki hullemaks.
Tõnu väidab, et Suidre ei hoiatanud teda võimalike kõrvalmõjude eest ega uurinud varasemate tervisehädade kohta. Uuris vaid käsi ja käskis keelt näidata.
Kuna Tõnul paremaks ei läinud, pöördus ta tavameditsiini juurde tagasi, seal sai ta atroofiadiagnoosile kinnitust ja öeldi veel, et nõelravi on sellise diagnoosi puhul lausa vastunäidustatud.
Ma ei räägi seda lugu mitte sellepärast, et Suidretele käkki keerata, vaid teiste hädaliste hoiatamiseks. Olen neid ravitsejaid ja imearste elu jooksul korduvalt näinud. Nii kaua, kui nad sult raha saavad ja sa nende mesijuttu usud, on kõik korras. Kui tahad aga mingit tulemust, ei vastuta enam keegi millegi eest!
Tõnu kulutas käikude peale 8000 krooni ja soovib seda raha Suidrelt tagasi saada.
Galina Suidre aga väidab, et Tõnu käis tema juures vaid konsultatsioonil ja mingeid nõelu pole pandud ning kaitseb end tüüpilise võttega – patsiendi süüdistamine:
Ma ju ei tea, kas ta rikkus näiteks režiimi – tarvitas alkoholi, suitsetas, ei pidanud dieedist kinni, võttis mingeid ravimeid… Veel kaks nädalat pärast nõelravikuuri lõppu ei tohi alkoholi tarvitada.
Sõna ütleb sekka Tervishoiuameti järelvalveosakonna juhataja Peeter Mardna:
Galina Suidrel pole minu teada toidulisandite müügiluba.
…
Reeglina on 95% toidulisanditest tervist kahjustav rämps.
…
Kui inimene usub, et niinimetatud muu meditsiin teda aitab, siis selle usuga võib ta end paremini tunda, aga haigust see ära ei võta.
Ma käisin ka nõelravis, peavaludega… siis, kui perearst ja neuroloog enam midagi välja mõelda ei suutnud.
Minu tagasihoidlik arvamus: nõelravi efekt on selles, et keegi tegeleb sinuga, kuulab mured ära ning sind pannakse pooleks tunniks kenasti lamama ning – enamvähem nagu pooluni v meditatsioon – puhkad veidi.
100% platseeboefekt aga pingepeavalu korral aitas küll. Julgen soojalt soovitada igatsugu küpohondrikele (kahjustab märgatavalt vähem tervist kui suvaliste rohtude võtmine). Kuid teinekord hoian raha kokku ja lähen hoopis massaaži – palju mmmmmmmõnusam.
:D
Tõeliselt halb lugu on siis, kui nt vähihaiget või muudmoodi kiiret kirurgilist sekkumist/agressiivset ravi vajavat inimest nõelraviarsti juures ravitakse: see on juba tahtlik tapmine.
Pooldan seda, et nõelravitohter on saanud eelneva põhjaliku ametliku meditsiinikoolituse ning suudab eristada hüpohondrikku tõelisest abivajajast. Las see nõelravi praksis olla siis lisasissetulekuallikaks – ja samas see ka järelvalve mõttes kasulik, sest iga hüpohondrikuna tunduv inimene ei pruugi alati hüpohondrik olla. Meditsiiniharidusega (ja kindlasti tervishoiuametis registreeritud) tohter saaks sellest aru ja suunaks vaesekese vaikselt tõenduspõhise meditsiini manu.
Aga tavameditsiin ju ka ei aita, ja proovige Haigekassa käest kõik selle raha tagasi saada, mida te olete kohustusliku ravikindlustusena elu jooksul maksnud :)
Ka tava meditsiin on ohtlik. Kirjutage neist juhtumitest palju on arstide vigade tõttu inimesi sandistunud, või teise ilma läinud. Neid on siiski kõvasti rohkem, kui nõelravi puhul. Loomulikult on eksimis võimalus ka nõelravis, on punkte, mis on väga ohtlikud.
“tava meditsiin” omab, jah, “eksimis võimalust”. Usun, et pidasid siiski silmas tavameditsiini eksimisvõimalust, kuid tähe närimine tähenärimiseks – tegijal juhtub, nii nagu sinul kirjutades, nii ka arstil ravides. Üldiselt on aga just meditsiini areng viinud meie elueaootuse ja (tervisealase) elukvaliteedi enneolematule kõrgusele. Tõenduspõhine meditsiin aga sellega alternatiivsest eristubki, et tema toime on uuringutega tõendatud. Kui mõni “alternatiiv” kord tõendatud saab, pole ta enam alternatiiv! Kas sa kujutaksid ette, et nt. aspiriini või penitsiliini mõju tõestus kõlaks sarnaselt alternatiivikute tõenduspõhjale “aga keegi sai sellest kunagi abi…”?! Ja veel – kas sinu väide, et arstide vigade tõttu on inimesi rohkem sandistunud kui nõelravi puhul baseerub mingile uuringule, või on sinu isiklik oletus? Muidugi võib see tõele vastata, kuid esmalt peaks defineerima, mida mõõta. Kas sinna hulka peaks ka arvestama nõelravi kasuks meditsiinist loobunute kannatused? Ja miks sel juhul mõõta vaid nõelravi ja kogu arstivigadeohvrite armeed? Kas ei peaks siis omavahel võrdlema ka vaid mingit väikest meditsiini allharu ja nõelravi? Või kogu usuhulluse tõttu tõenduspõhisest meditsiinist loobunute sandistumisi ja surmi?
Ahsoo, jah, niipalju veel – arvestama peaks muidugi sellise uurimise juures ka tarbijate hulka. Nii nagu ei saa võrrelda Ameerika ja Eesti SKP-d vaid siiski vaid SKP per capita ehk siis elaniku kohta, nii peaks ka uurima kannatanuid meditsiini ja alternatiivi puhul per kasutaja… Ja samuti ka abisaanuid per kasutaja, mitte vaid, et “näed Leivot aitas”. Hoopis muust ooperist kui nõelravi, nimelt adikleviniaanast, aga seesama Leivo, muide, on tagasi oma esialgse kehakaalu juures kui mitte enamgi…
Artikkel ilmus 17.05.o7. Seal oli ka ajakirjaniku küsimus,miks ta läks nõelravi arsi juurde. Ja vastus oli:”Mu sõrmed ei suutnud enam haarata”. ja hiljem on jutt .”kui enne nõelravi olnud Tõnul nii palju jõudu,et jaksas pingutuseta raskusi tõsta,siis pärast ravikuuri ei duutvat ta enda väitel kõndidagi”.
Sõrmed ei suutnud haarata ja aga jäksas pingutuseta raskusi tõsta?
Tõnu jutt ütles:
Kuna mul endal on vahel sõrmedes närvivalud, võin kinnitada, et selles pole midagi imelikku. Asju kätega tõsta saab ka sõrmi kasutamata.
Erinevad lihasgrupid?
Järjekordne metauuring näitab, et akupunktuur pole platseebost tõhusam ning on seejuures ohtlik.
Tööd kajastas Science Daily küll juba märtsis, aga leidsin kogemata alles praegu.
Tõenduspõhisest meditsiinist: http://weill.cornell.edu/news/deans/2011/05_17_11.shtml: “Is Academic Medicine for Sale?”; “The boundaries between academic medicine and the pharmaceutical industry are dissolving, and the differences between their missions are blurred,” Dr. Angell said during her lecture at the David Rogers Health Policy Colloquium.
Ja ei tea, mis kuradi pärast teaduspõhiselt tõendatud ravimid hiljem siiski inimesele surmavaks või tervise ohtlikuks osutuvad: http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/drug-watchdog-in-fraud-investigation-6258244.html.
Võrdluseks ühe ohtliku akupunktuuri juhtumi kohta lisan viite seaduslike ravimite poolt tekitatud surmajuhtumite juurde:
http://www.bloomberg.com/news/2011-07-07/prescription-drugs-cause-more-overdoses-in-u-s-than-heroin-and-cocaine.html
Eestikeeli räägiti täna ravimitest ja ka sellest, et ravimid on alati mõnevõrra ohtlikud (no muidu poleks nad ju ravimidki) R2-s saates Puust ja Punaseks.
djjurist, oled Sa ikka kindel, et ingliskeelne “academic medicine” ja eesti “tõenduspõhine meditsiin ühte ja sama tähendavad?
Ei taha kritiseerida, aga ka mul tekkis artiklit lugedes küsimus sisu suhtes – et “enne ei suutnud sõrmed haarata, aga oli palju jõudu tõsta”. Ei saa sellest aru (segane lugu). Lisaks võis haigus lihtsalt progresseeruda, mitte just tingimata nõelravi tagajärjel.
Samas olen ise käinud dr Suidre juures, küll mitte nõelravis. Ja vastupidiselt mitmete tavameditsiini arstidega väga head kogemused. Suidre poolt määratud ravi aitas tõsisest põletikust terveks saada, kuigi polikliinikus tunnistati terveks ilma analüüse tegemata. Ja kuigi ma hindan tavameditsiini, siis kahjuks olen kogenud mitmel juhul hoolimatut ja ignorantset suhtumist tavaarstide poolt. Samas on ka kogemusi toredate ja väga asjatundlike arstidega.
Julgen öelda, et ilma isikliku kogemuseta ei tasu lahmida, eriti veel ühe mitte kõige paremini kirjutatud Õhtulehe artkli põhjal. Mina olen dr Suidre käest abi saanud ning julgen igal juhul soovitada.
sellega on varem kommenteeritud.Ja see on siin ka üleval-@ Mart K.:
ootan oma kommentaari avaldamist,või käb valikuga?
Millistele reeglitele ei vasta?Ilmselt pean selle mujal avaldama?
küsida ei tohi ilmselt Peale minu küsimust ilmus kohe “Taastusravi …
Kiire poiss!
@ üks küsimus:
Andke andeks, lp Hiina Meditsiinikeskuse esindaja, aga ma ei saa aru, mida te öelda soovisite.
Homöopaatiat ja akupunktuuri ühendab üks kindel asi – selle nimi on platseeboefekt. Tobe on sellise asja eest raha maksta. Pigem võiks tõesti mediteerida (enesesisendus) – täitsa tasuta.
http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/martin-vallik-homoopaatia-umbluumeditsiini-musternaidis?id=70651961
“19. sajandi algupoole Avogadro arvu suurusjärku veel ei teatud, aga tänapäevased homöopaadid tunnevad sõnu „kvant“, „nano“, „vee mälu“ ja „vibratsioon“, millega üritavad seda säilinud raviefekti seletada./…/
Sellest kõigest võiks veel palju kirjutada, kuid oluline kokkuvõte, mida ellu kaasa võtta, on see, et homöopaatia koht on ajaloo prügikastis, samas kohas, kus Bechampi haiguste teooria, geotsentriline universumi mudel, flogistoni teooria, kärbeste tekkimine mustusest, neitsist sünd, Marsi kanalid, maailmaruumi täitev eeter, frenoloogia, astroloogia, igiliikuri leiutamine, staatiline universum, külm tuumasüntees, lamarkism, lõssenkism, vitalism ja hulk muidki ajale ning teaduse arengule ette jäänud arvamusi ja tegevusi.”
Vikipeedia/Platseebo:
“Platseebo on katse- või kontrollravim, mida kasutatakse nt ravimkatsetes kontrollrühmal. Võib olla ka petteravim, mispuhul ravimkomponent kasutatavas aines puudub.
Platseeboefekt on nähtus, mille puhul organism reageerib mingi faktori toimele vastavalt ka siis, kui see faktor on asendatud millegi muuga — piisab organismi ootusest, et tegu on tegeliku faktoriga. Näiteks võib tegu olla toimeainevaba rohuasendajaga, mis rohu mõju ikkagi esile kutsub.
Nii on vahel võimalik asendada mõnd farmakoni sisaldav lahus puhta veega, ent saada tulemuseks samasugune füsioloogiline muutus organismis nagu lahuse manustamisel.”
Lihtne enesesisendus annab vaesele väge
18.12.2013 0:00
Rubriik: Novaator
Priit Ennet
“Jiaying Zhao Briti Columbia ülikoolist, Eldar Zaffir Princetoni ülikoolist ja Crystal Hall Washingtoni ülikoolist kirjutavad ajakirjas Psychological Science, et vaeste inimeste kognitiivseid funktsioone ja käitumisedukust saab tugevdada üllatavalt lihtsate enesesisenduse võtetega…”