Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist
Kanada uurijad tegid pika ja põhjaliku ülevaate mitmesugustest idamaistest praktikatest ja võtsid kokku ning analüüsisid olemasolevat teaduslikku uurimismaterjali.
Kokku analüüsiti 813 eri uuringu andmeid, hinnati nende kvaliteeti (osalejate valikukriteeriumid, randomiseerimine, pimendamine, kontrollgrupi olemasolu, platseebo arvestamine, finantsseosed…).
Hinnang analüüsitud uuringute kvaliteedile on karm – kehv. Pea kõik väited, mis tunduvad kinnitavat nende praktikate tervist edendavat mõju, baseeruvad anekdootidel. Ei ole olemas selliseid uurimistulemusi, mille põhjal võiks väita, et jooga, meditatsioon (TM (r)), qi gong, tai chi ja muud oleksid efektiivsed vererõhu, stressi või vere kolesteroolitaseme vähendamisel, loovuse tõstmisel, sõltuvusainetest võõrutamisel.
Uuringu arutelude osa on päris huvitav lugemine.
Pressiteade: http://www.healthday.com/Article.asp?AID=606262
Uuringu täistekst: http://www.ahrq.gov/downloads/pub/evidence/pdf/meditation/medit.pdf
see pealkiri mis sa panid on ilmselgelt eksitav. Loe oma allikat:
“Bond added that the new report doesn’t prove that meditation has no therapeutic value, but it can inform medical practitioners that the “evidence is inconclusive regarding its effectiveness.”
Ehk siis see mis järeldusele jõuti on lihtsalt asjaolu, et UURINGUTEST ei saanud midagi järeldada.
Nõus Sinuga, Balthazar, et pealkiri lööb kõvemalt kui algtekst lubaks.
.
Samas võiks ju kohe küsida, et kui 813 uuringu põhjal ei saa midagi järeldada, siis kui suur peab olema vastavate uuringute hulk, et võiks midagi järeldada? Järeldada kasvõi seda, et edasistele sellesuunalistele uuringutele raha raiskamine on mõttetu ja võiks tegelega viljakamate uuringute kavandamisega.
.
Meditatsiooni võib ju harrastada ka ilma selleta, et sel ravimõju oleks. Küllap on neil praktikatel muid häid omadusi, millepärast neid harrastada, aga kui ikka tõsine tõbi külge tuleb, siis ikka spetsialisti poole pöörduda.
Haiguste põhjustaja on suures osas stress?
Vähemalt stressi ja töökoormusest tekkinud ülepingeid aitab jooga küll leevendada, samuti seljahädasid nt. radikuliiti. Ka tavameditsiin määrab radikuliidihaigetele taastusravi, mis põhineb jooga asanatel.Muidugi kui mõeldakse, et koolerat ravib jooga, võib selles kahelda.
Uurige raamatut “Egost kõrgemale”. Seal on põhjalikult käsitletud meditatsiooni mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, aluseks ulatuslikud USAs läbi viidud uuringud (millel on sedakorda tulemused)
Fakt, et meditatsioonil ei ole tervisele mõju, ei ole tõsi.
Skeptitsism on iseenesest täiesti sümpaatne hoiak. Väga hea, kui ausalt öeldakse välja oma seisukohti, eriti teemadel, kus enamus inimesi eelistab oma teadmatust maskeerida ja igaks juhuks kaasa noogutada, et mitte lollina paista.
Siiski täpsustuseks lisaksin, et meditatsioonitehnikaid on sadu. Et siin üldse mingeid teaduse mängureegleid aktsepteerivaid tulemusi saada, tuleks neid ilmselt võimalikult palju ja erinevaid läbi testida. Osa meetodeid ongi põhimõtteliselt täiesti ebaefektiivsed, osad ei tööta antud kultuurikontekstis, osad ei sobi konkreetsele inimesele jne…
See on selline valdkond, kus igaühel tuleb enda jaoks ise järeldused teha. Tegelikult saab meditatsiooni-teemat sisuliselt arutada ainult inimestega, kel on oma isiklik kogemus olemas, ainult akadeemiline väitlus ei vii kuhugi, ega aita ka viitamine hulgale soliidsetele uurimustele.
Isiklik kogemus tähendab siin seda, et julge uurija võtab endale iga päev 1-2 korda 30-40 min aega ja jälgib oma mõtteid ja aistinguid ja impulsse vaatlejapositsioonilt, nendega kaasa minemata ja neid maha surumata – ja nii vähemalt kuu aega järjest. Sellist ohvrit tuua suudavad ilmselt vähesed…
Jooga asanad, samuti tai chi on ju väga head harjutuste süsteemid, mis lisaks tugevusele ja painduvusele arendavad ka tasakaalu ja keskendumist ja on tõenäoliselt efektiivsemad ja mitmekülgsemad kui mingi närvilise muusika taktis karglemine ja rapsimine, mida praegusaegsed treeningsüsteemid sageli pakuvad. Kurb et neid vanu praktikaid järjekindlalt müstikaga seotakse ja asisemaid inimesi sellega eemale peletatakse. Muidugi ei ravi sellega haigusi, samas füüsiline heaolu tunne, mis tekib tasakaalustatud kehalisest koormusest, mõjub kahtlemata stressimaandavalt. Ei oskagi seetõttu arvata, millel need viidatud uurimistööd võivad põhineda, kahjuks ei saa ka hetkel aeglase internetiühenduse tõttu avada.
Mediteerimisega niivõrd tuttav ei ole aga iseenesest on tegemist ju nö mõtete korrastamise ja keskendumise praktikatega, mis peaks loogilises võttes ka stressimaandava toimega olema.
Arvatavasti on uuringute autorid siiski mõelnud, et ei paranda tervist rohkem, kui mistahes muu tervisespordiga tegelemine.
Jooga on ikka täitsa äri kohe:
India patenteerib joogapoosid ära
Ei saaks just öelda, et nondesamade gurude panus äriks keeramisel just väike oleks. Maharishi oli ju lausa miljardär, kuigi jooga otseselt polnud vist eriti tema teema, aga tema puhul läks see spirituaalne äriskeem hästi käima ja küllap oli inspiratsiooniks paljudele.
Martin Vällik ütles:
Selles nüüd küll midagi üllatavat ei tohiks olla. Pärismaailmas ongi nii, et enamik asju, mida inimene oma kätega puudutab, muutub lõpuks ikka äriks. Muidugi mitte igaühe kätes, ärimeeste kätes. Mina olen kuulnud ka tegelastest, kes näiteks skeptitsismiga raha kokku ajavad, lükates ümber müüte ja valesid, aga parema puudumisel vahel ka tõdesid. Eriti USA-s on nad teiste gurudega peaaegu samal tasemel popid.
Kuna see pooleteise aasta vanune teema siin uuesti aktuaalseks tõusis, mõtlesin kontrollida Martini nii kaugete väidete vastavust allikale, millele ta viitab. Esmase tõuke andis tema lookese pealkiri. Ajastul, mil propageeritakse aeroobikat ja kepikõndi, nõuab tõelist kodanikujulgust tulla välja väitega, et jooga – erinevalt nendest – ei mõjutagi inimese tervist. See tundub lausa füüsiliselt võimatuna ehk juba rohkem “parana” kui päris para ongi. Ka Krikul hakkas ebamugav ja ta üritas Martini väidet pehmendada. Meditatsiooni osas pole mõtet siin arutledagi, kuigi – ette rutates – uuring tõestas statistiliselt ka selle tõhusust.
Allikaga tutvumisel on tulemus sama kui Cochrane ülevaadete puhul teemas akupunktuurist: ei vasta Martini kokkuvõte tegelikkusele.
1) Ei näita uuring, et jooga ja meditatsioon ei mõjuta tervist. See väide on totaalselt vale.
2) Ei põhine positiivsed tulemused anekdootidel. Võimalikud anekdoodid sõeluti välja juba nende umbes 10000 katse seas, mis uuringust kõrvale jäeti. See väide ise on anekdoot või siis lihtsalt: jama.
3) Katsete üldine kvaliteet OLI kehva, aga siiski liigitatati Tai Chi puhul 31% katsetest kõrgekvaliteedilisteks, jooga puhul 14%, mantra-meditatsiooni puhul 12% jne. Muide, katsete viletsa kvaliteedi põhjuseks loevad autorid teadlaste võimetust kokku leppida ühtses katsemetoodikas, mitte uurimisobjektide spetsiifilist puudujääki.
4) ON olemas (vähemalt statistilise tervikuna) selliseid uurimistulemusi, mille põhjal võiks väita, et jooga, meditatsioon (TM (r)), qi gong, tai chi ja muud on efektiivsed vererõhu, stressi või vere kolesteroolitaseme vähendamisel jne. Pealiskaudselt tehtud statistika kohaselt võib ütelda, et umbes 80% uurimusse kaasatud katsetest olid selgelt positiivsed (ülitihti esineb sõna “significant” mõju suuruse hindamisel), ja nende hulgas siis oli nii täiesti ebausaldatavaid kui ka kõrgekvaliteediliseks hinnatud katseid.
Üksainus tsitaat: “Sixty-five intervention studies examined the therapeutic effect of meditation practices for these conditions. Meta-analyses based on low-quality studies and small numbers of hypertensive participants showed that TM®, Qi Gong and Zen Buddhist meditation significantly reduced blood pressure. Yoga helped reduce stress“. See ei olnud ühe konkreetse katse tiulemus, see oli uurimuse autorite üks järeldustest.
Et siis “Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist”?
@inz
Kui järeldus põhineb madalakvaliteedilistel uuringutel ja väikesel arvul katsealustel, siis ei tasu ka ülipositiivsetest järeldustest midagi automaatselt järeldada -veel vähem, kui sinna on kirjutet “oluliselt”.
Seda võib silmas pidada järgnevate, parema kvaliteediga uuringute kavandamisel, aga see on ka kõik.
Kriku märkus pole pehmendamine, vaid lihtsalt asjakohane -iga sellise tulemuse puhul tasub küsida – mida millega võrreldi.
Asjale tasub tähelepanu pöörata juhul,kui tulemus on selgelt parem parimast saadaolevast/kasutatavast metoodikast,raviviisist,ravimist…
Et miski on platseebost parem,on muidugi tore, kuid sellise “teadmise/tulemuse” esitlemine suure saavutusena on naljakas…
inz väitis:
Pealkirjas olen väitnud: “jooga ja meditatsioon ei paranda tervist”. Ja tõepoolest, olemasoleva tõendusmaterjali põhjal julgen ma jätkuvalt nii väita.
Mõjutada võib ikka nagu iga kehakultuur mõjutab tervist, mõni paremuse, mõni kehvemuse poole ja iga inimene võiks leida just selle liigutamise viisi, mis talle sobib.
Teiseks pole tuvastatud mitte ühtki spetsiifilist mõju nendel tegevustel, mida uuriti. See, et kehakultuuri harrastamine hea on, ei anna õigust väita jooga või tai chi kohta, et just need kuidagi eriti head on.
Kolmandaks tasub oma lugemisega sissejuhatusest ka kaugemale jõuda. Nimelt on arutelu osas päris huvitav analüüs. Üks näide lk 198:
Mis oleks ka vastuseks su kolmandale punktile. Mulle nimelt tundub, et häda on tihti osades uurijates, kes pole aru saanud sellest, kuidas head teadust teha ja kes püüavad oma saamatust varjata sõnade “holistiline” ja “paradigma vahetus” taha.
Uuritud uuringute kvaliteeti nõpeldatakse ikka igast otsast ja iga nurga alt ja ei jää uurijatel muud üle kui tõdeda (lk 201):
Positiivsete tulemuse kohta öeldakse sedasi:
Selliste tõdemuste peale peab ikka üliväga tahtma ja ennast aktiivselt motiveerima, et näha nende tegevuste spetsiifilist positiivset mõju võrreldes näiteks jalutuskäiguga metsas või vaikselt rõdul päikeseloojangu nautimisega.
Kui nende tegevuste spetsiifilise mõju positiivsuse kohta oleks ka muid tõendeid kui anekdoodid, siis ei liigitataks neid asju alternatiivse meditsiini valda, vaid oleksid kenasti arstiteaduses kasutuses.
Inz on ikke väegade üllatava lõigu enda väite tõestuseks toonud. Võimas, Inz!
Tarvo Kruus ütles:
Kui sa süvened probleemi sisusse, siis on see eriti võimas. Just sellepärast valisingi selle. Aga kui vajad niisama, et oleks lihtsam ja “vängem”, siis siin mõned, tõenäoliselt sadadest:
“3 mo of Yoga produced significant improvement ingeneral health”
“Yoga breathing has a favorable effect on small artery compliance
resulting in lower BP”
“Yoga and meditation along with low-fat, low-salt vegetarian diet, smoking cessation resulted in a substantial reduction of cardiovascular risk in healthy volunteers”
“Either 1 hr or 6 wk of Yoga asanas significantly reduced visual and
auditory reaction times”
“Cortisol may be lowered by short-term practice of Qigong”
“Yoga can play an important role in risk modification for CV diseases in mild to moderate hypertension”
“Practicing TM® for 5 mo had a significant effect on primary process
creativity”
“Tai Chi produced significant improvements in resting BP, stress level, and shoulder and knee flexibility”
jne jne jne
Aga äkki loeksid ise?
Inz, johhaidii, mind ei huvita üksikud stoorid. Kui sa natukenegi mõistaksid kliiniliste testide olemust, ei tsiteeriks sa lauset, kus on öeldud
BASED ON LOW-QUALITY STUDIES AND SMALL NUMBERS
Tarvo Kruus ütles:
Vastupidi, ma ise rõhutasin seda sama lõiku kaldkirjaga oma tsitaadis, et mind ei süüdistataks selle tähelepanuta jätmises.
Ma ei tegele joogaga ega meditatsiooniga ega ole kunagi kumbastki abi saanud. See pole üldse minu teema. Minu teema on see, kuidas Martin algallikaid kasutab. Unustame meditsiini. On sada eset, millistest 80 kohta näitavad katsed, et need on valged ja 20 kohta, et need on kergelt hallikad, mustad, või ei oma üldse värvi. Kui keegi ka tõestab ära, et need 80 katset sooritati vale metoodika ja rikkis aparatuuri abil, siis ikkagi ei saa väita, et uuring tõestas kõik esemed mustaks. Uuringu teostajad seda ei teinudki, Martin tegi: “Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist.” Mitte: “Martin: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist.” Martin ise võib arvata joogast ja meditatsioonist mida tahes, ja enda arvamust väljendada, aga kui ta väidab, et midagi sellist on väitnud uuringu koostajad, siis see lihtsalt ON vale. Täiesti sõltumatult sellest, kas tegemist on kliiniliste testidega või veini degusteerimisega.
Iga keha lõdvestav, treeniv, ajutööle puhkust andev protsess aitab tervenemisele kaasa, seda on võimalik jälgida ja kinnitust saada igapäevaselt ilma põhjalike teaduslike uuringuteta. Ausalt öelda on mul valus kuulata kuidas kaas-skeptikud ei suuda sõltumatuks jääda ja luua korrektseid artiklite pealkirju. Kallutatud uudiste pealkirjad kuuluvad elu24.ee taoliste lehtede juurde, mitte siia.
Ja üleüldse on peaagu võimatu teha korrektseid vettpidavaid teaduslikke terviseuuringuid kui patsiente ei toideta täpselt sama toiduga ja hoita täpselt samas keskkonnas ja lasta järgida sama päevarežiimi uuringute vältel. Eriti kehtib see siis kui uuritakse loomulikke tervenemis meetodeid mis ei anna hetkelist mõõdetavat effekti nagu tabletid ja süstid, vaid nõuavad aega ja järjepidevust.
Jah, pealkiri paistab tõesti tugevamaks kirjutet. Aga mitte VÄGA palju. Nagu ma aru saan, kõlas originaalpressiteate paelkiri “No Clear Evidence Meditation Can Boost Health: Study”
Tarvo Kruus ütles:
Polegi vist tähtis, mida teadmata kes teatas kolmandates allikates. Uuringu enda originaalpealkiri kõlab: “Meditation Practices for Health: State of the Research”, mis on täiesti neutraalne ja mida kasutavad nii tellija kui teostaja. Uuringu tellija oli Agency for Healthcare Research and Quality U.S. Department of Health and Human Services.
Esimese otsinguga sattusin peale nimekirjale veel ligi 10-st diagnoosist, mille suhtes nad on tellinud või kavatsevad tellida analoogse uuringu. Kahjuks enam ei leia üles. Kui keegi leiab, oleks tänulik lingi eest.
Kuidas saab keegi väita, et mõte ei mõjuta meid!Kas te olete kõik tsombid ,nagu pavlovi koer ,kellel on ainult refleksid?Loomal on ka arutlusvõime läbi tunnetuse.Stress tuleb teie endi suunatud mõtetest.On hea stress ja negatiivne stress. Need kes soovivad uskuda ,et nad on lihtsalt biomass ,kes on ülemuste ,kaasade ,naabrite ja sõprade meelevallas nagu tuulelipuke ja ohvrid.Elage siis oma arutut ja analüüsimatut elu edasi teisi süüdistades oma elus.Kui sa oskad arutleda ,kas või mis sulle maitseb või meeldib , siis saa ka valid just oma mõtete tagajärjel soovitu või soovimatu.Oma mõtete mõju näed tagajärgedest.Riik kontrollib ja tellib ,riigil on kuulekat ja töökat sponsortoetajat vaja
Uriel pajatas:
Samal ajal päris maailmas …
… on teadlased tähele pannud niisuguseid põnevaid kemikaale nagu adrenaliin, mille manustamine stressireaktsiooni kunstlikult käivitada suudab ja propranolool, mille manustamine stressireaktsiooni jälle kunstlikult maha suruda suudab. Mõlemad mõjutavad vahetult autonoomset närvisüsteemi ja mõtlemisest ega selle suundadest ei sõltu.
Mõlemad, muide, on meditsiinis kasutamist leidnud. Tõsi küll, propranoloolile kiputakse sageli eelistama uuemaid kemikaale, mille vastikud kõrvalefektid nii põnevad ei ole.
@Uriel – Mõtlemine, enesetunne ja käitumine on arvatavasti üsna tugevalt seotud. On keegi siin vastupidist väitnud? Väide, et stressist saab vabaneda pelgalt mõtteviisi muutmisega, kuulub juba teise kategooriasse ning on sel üldisel kujul lihtsalt vale.
Su argument näib olevat üles ehitatud straw man nimelisele demagoogiavõttele, mida on rikastatud emotsionaalsete loosungitega.
To- Dig”on teadlased tähele pannud niisuguseid põnevaid kemikaale nagu adrenaliin, mille manustamine stressireaktsiooni kunstlikult käivitada suudab ja propranolool, mille manustamine stressireaktsiooni jälle kunstlikult maha suruda suudab. Mõlemad mõjutavad vahetult autonoomset närvisüsteemi ja mõtlemisest ega selle suundadest ei sõltu.”
Sul on õigus ja ,aga loomulikus elukeskonnas sa ei manusta neid kemikaale.
Mina ütleks ,et osaliselt tahtele allumatu füüsiline reaktsioon ohule või stressile kujutab ju endast kehaliste ja biokeemiliste mõjude ahelreaktsiooni ,see haarab aju,närvi ja hormonaalsüsteemi.Niipea kui TAJUME ohtu ,pakatab keha energiast ja jõust ning arvukad hormoonid voogavad vereringesse häiret kuulutama.Taju ja situatsiooni käitumise kombineeritud valikud mõjutavad olukorra tulemusi. Emotsioon järgib mõtet ja alateadlikult kogetut.Taju on meelelise ja tunnetusliku elementaarinformatsiooni tuletis.Ja pealegi on see artikkel kellegi kirjutatud ,kes üldse teab ,kas neid katseid kunagi ka tehtud on.
Lp.
Enesesisendusel on suur jõud küll, aga seda pole ju keegi eitanudki?
Pole kahtlust, et meditatsioon aitab. Küsimus selles, mida keegi nimetab meditatsiooniks ja milline probleemi uurimistase.
Ei hakka tagantjärgi üles otsima uudiseid, mis arvatavasti siin enamikule niigi silma jäid. Aga kaks üsna järjestikust teadusuudist kuulutasid paar kuud tagasi:
a) igasugune eneseabi ja enesesisendus ei aita, pidavat vahel kohe kahjulik olema
b) vali vandumine aitab valu leevendada.
Siit saab, jällegi kasutades tuttavat vabadusastet järeldustes, tuletada väite, et teadus on tõestanud kuradi üleoleku hardast hingest, inglitest ja headest haldjatest. Ilmne ju – kes aitab, kui appi hüüad ja kes ei aita.
Mida arvata sellisest uurimusest?
Siin toimub vist jälle ehtne möödarääkimine, see aed ja aia auk.
ja
a) igasugune eneseabi ja enesesisendus ei aita, pidavat vahel kohe kahjulik olema
b) vali vandumine aitab valu leevendada.
b on ju ehtne a
Aga teemast, enamus ja normaalsed joogakad räägivad vast tervistavast tegevusest, (3.5 ringi ümber maja on ka tervistav)
ja mõned soolapuhujad mingist üliravi viisist.
Ja me hakkame materdama seda viimast, miks?
Martinile halbu ja mediteerijatele häid uudiseid BBC-lt: Meditation ‘eases heart disease’.
@Jasper – miks see uudis mulle halb peaks olema? Kui inimesed mingi asja tõttu pikemalt ja tervelt elavad, siis on see hea uudis mullegi.
Iseasi on see, mida üks või teine uuring näitab või ei näita ja milliseid järeldusi võimaldab.
Selle BBC artikli põhjal, mis ei ole uuringu täistekst, ei saa me kuigipalju teada metoodikas, siit detaile veidi juurde.
Igal uuringul on omad piirangud ja detailid, mida pressiteates välja ei öelda ja nii võibki jääda mulje, et just TM on see, mis südamehaigusi kergendab. Antud juhul võrreldi kahte gruppi – mõlemad grupid said standardseid südamehaiguste ravimeid (vererõhu alandajad, lupjumisvastased) ja nõustamist, pooled said lisaks ka õpetust mediteerimiseks konkreetselt TM õpetajate poolt.
Peamine mõõdetav tulem oli aga see, et mediteerijate vererõhk oli tunduvalt madalam ja just see säästis nende elusid. Vererõhu alandamine ei pruugi olla spetsiifiliselt TM teene, kuid seda me selle uuringu põhjal teada ei saa, kuna muid stressimaandavaid võtteid ei võrreldud.
Pisikese paranoilise märkusena lisan, et uuringu juhtiv teadlane Robert Schneider on Iowas asuva Maharishi ülikooli palgal.
Veel:
* uuringus osalejate arv võiks alati suurem olla
* pole teada uuringust väljalangejate arv
* pole teada muudest elustiilifaktoritest (alkohol, sportlikkus, söögiharjumused…)
* uuringus osalesid ainult aafrika päritolu ameeriklased, kõrgendatud südamehaiguste riskirühm niiehknaa
* uuringus osalesid ainult vabatahtlikud ja mediteerimine oli interventsioon, mida nad varem ei olnud teinud, seega motivatsioon ja ootused võivad omakorda tulemust mõjutada
* …
Kui nüüd tulla tagasi siinse ülemise artikli juurde, siis kvaliteetsete uuringute põhjal tehtud ülevaateuuring ei ole siiski tuvastanud meditatsioonil sellist mõju, mille alusel seda laialt soovitada võiks.
Aga ootame uut infot.
Absoluutarve pole ka veel näinud. Öeldakse, et südamerabandusse surdi meditatsioonigrupis 50% vähem, aga see võib tähendada, parandage mu protsendiarvutust, et kui tavarühmas suri uuringu jooksul 4 inimest, siis meditatsioonirühmas suri 2. Aga selline vähenemine võib 200 katsealuse hulgas olla vabalt fluktuatsioon, juhus.
Mulle on jäänud mulje, et Sa reageerid nn mitteskeptilistele väidetele enamasti irooniliselt ja üleolevalt, mis minu jaoks viitab kallutatud, dogmaatilisele üldhoiakule. Samu mõtteid (mis minu hinnangul on reeglina sisuliselt õigustatud) saab kindlasti ka sõbralikumalt ja viisakamalt väljendada, millest oleks “uhhuude” ümberpööramisel ka rohkem kasu. See kehtib mitme teisegi siinse skeptiku kohta. Saan muidugi aru, et teaduslikke argumente reeglina kehvemini valdava opositsiooni efektne nüpeldamine on mõnus ja kaasskeptikutelegi lõbustav tegevus, aga kas see täidab piisavalt skeptikute üllast valgustuslikku eesmärki, selle üle tasuks mõelda. Mulle tundub, et pahatihti suunab taoline hoiak “uhhuusid” solvunult veelgi enam oma ideedesse klammerduma ja teadust ülbeks & pahaks pidama, selmet neid tõetunnetusele aitaks tuua.
Mis puutub joogasse ja meditatsiooni, siis tundub mulle, et uurimisobjekti komplekssusest tuleneva keerukuse ja kulukuse tõttu on täiuslikult esinduslikku ja kõiki faktoreid arvestavat uuringut antud teemal väga raske korraldada. Ilmselt seetõttu ongi enamus meditatsiooni ja jooga tervisemõju käsitlenud uuringutest metoodiliselt kasinavõitu. Minu poolt viidatud uuringu kvaliteet tundub olema päris korralik, sh valim suhteliselt suur. Tulemused (ehkki mitte lõpuni veenvad) olid vaieldamatult positiivsed, mistõttu teema edasine uurimine tundub olema igati põhjendatud, erinevalt Martini skeptilisest hinnangust. Kusjuures asjaolu, et rakendati riskigruppi kuuluvaid isikuid, peaks minu arusaamade kohaselt piiratud valimiga uuringule vaid usaldusväärsust lisama, tõstes vaadeldud nähtuste üldist tõenäosust valimi hulgas.
Muide, ilmneb, et vastusena Martini poolt rõõmsa õhinaga esile tõstetud vaieldavate tulemustega uuringule on samal aastal valminud veel üks esinduslik TMi puudutav metauuring, mis on andnud hoopis ühesemaid resultaate: vt siit.
Meditatsiooni ja jooga harrastamise mõju indiviidile võib olla väga erinev, sõltuvalt konkreetse tehnika isiklikust sobivusest. Tõenäoliselt on mõned tehnikad ka üldtoimelt efektiivsemad kui teised, samuti erineb eeldatavasti nende spetsiifiline mõju. Tegelikult ei ole ma kindel, kas kõiki vastavaid tehnikaid on üldse korrektne ühte metauuringusse hõlmata.
Samas ei ole minu jaoks (olles ka ise nii joogat kui meditatsiooni teatud määral praktiseerinud) kahtlust nende stressi alandavas toimes. Kusjuures tundub, et Sina, Martin, ka selles eriti ei kahtle. Stressitase seondub teatavasti rea vägagi konkreetsete ja küllaldaselt tõestamist leidnud tervise-efektidega. Seega tundub, et küsimus pole mitte selles, kas meditatsioonil ja joogal on positiivne mõju tervisele, vaid pigem selles, kui suur see on, ja millised tehnikad on (üldises plaanis ja spetsiifiliste näidustuste osas kõige tõhusamad. Samas, keskendudes vaid esimesele, ei pruugi me sisukatele küsimustele nii pea asjalikku vastust saada.
Leian samuti, et jooga ja meditatsiooni massiivne kaubastamine gurude poolt ei ole eriti õilis ega meeldiv teguviis. Kuid soovi oma kauba ja teenuste eest raha teenida tuleb siiski pidada inimühiskonnale üldomaseks. See taotlus ei ole mitte võõras ka “heale ja õilsale” teaduspõhisele meditsiinile ega farmaatsiatööstusele. Teisalt, mis puutub stressi tõrjumisse, siis minu hinnangul on halbu kõrvalmõjusid omavate psühhofarmakonide neelamisest märksa kasulikum järjepidevalt tegeleda keha vormis hoidva jooga või keskendumisvõimet edendava meditatsiooniga. Mõlemad arendavad muide ka enesedistsipliini, mis on samuti väga positiivne lisaväärtus.
Kiidukõne meditatsioonile klassifitseerub minu nägemusis samasse kategooriasse palvetamisega.
Kui inimesel enesedistsipliin puudub, siis pelgalt palvetamine ega mediteerimine seda siiski ka eriliselt ei suurenda. Samamoodi nagu usklik loodab saada tänu oma palvetamisele õndsaks, petavad mediteerijad end mõttega, et on sellele tänu kole distsiplineeritud ja tublid.
Muuseas, hambavalu leevendab kindlasti sõrme amputeerimine. Kuid kui soovime sellest hambavalust totaalselt vabaneda, siis tuleks pea maha raiuda. (See lõik sai lisatud peamiselt selleks, et vihjata – sageli tegeldakse valede objektidega).
Ma arvan, et Skeptik peaks defineerima mida mõelda meditatsiooni all, siis saab hinnata, kas see on jama või mitte.
Mediteerimine on minu hinnangul siiski märksa laiem mõiste kui palvetamine (mis võib minu meelest teatud juhul olla üks meditatsiooni alaliik). Ühinen ell’i arvamusega, et enne meditatsiooni heakskiitu või hukkamõistu oleks meil tarvilik jõuda konsensusele antud termini tähenduse osas.
@Jasper – Ja miks selle termini määratlemine peaks kellegi teise teha jääma?
Siinne mu kommentaar ei väitnudki, et üks neist (palvetamine või mediteerimie) oleks teisega võrdväärne või vastanduv. Nõustun samuti ell’iga, olles varemgi korduvalt (ka selles jutuväljas) midagi sarnast maininud.
Kindlasti ei ole mina küll õige inimene ei palvest ega veel vähem meditatsioonist rääkima, veelvähem hakkan oletama, mida keegi teine selle all mõstab või mis põhjustel seda võiks teha võib ja veel vähem tuleb mul pähe selle kohta hinnanguid jagama hakata. Kuid kuna olen mõlemaid teemasid koos ühes postituses maininud(mida pisut kahetsen), siis peaksin ehk midagi veel arvama, olgu ma siis skeptik, askeptik või midaiganes :)
“Meditatsioon on sügav psühholoogine lõdvestus, tähelepanu absoluutne koondamine. Iseloomulik on kerguse või õhus viibimise tunne.”
Aga miks mitte meditatsiooniks nimetada ka lihtsalt unistamist, ilukirjandusteose lugemist või kirjutamist ja filmi vaatamist, mis on samuti üsna ebaratsionaalsed tegevused ja reaalsusest kaugenemine?
1.Mediteerima tähendab mõtlema.
2.Idamaade Joogad on võimelised peatama sisenõristusnäärmeid.
3.Tiibeti mungad tänu meditatsioonile on muutnud oma organismi nõnda vastupidavaks,et istuvad alasti jää peale ja jääauku kastavad rätiku mille kuivatavad oma kehaga.
Tehke järele või makske kinni.
TASUTA ELEKTER ütles:
Kas see pole liigne lihtsustus?
Tõepoolest tundub nii.
Jääaugus hullajad on meil siin Eestiski kenasti olemas ja ma pole kuulnud, et nad seejuures mediteeriksid.
Eelmine postituskatse läks nihu, proovin taas.
ERR edastab jälle ühe uurimuse, mis väidab, et zen-meditatsioon kahandab valutundlikkust.
Enne kui hakata meditatsiooni ja jooga kohta sõna võtma, võiks endale vastavad mõisted selgeks teha. Joooga mõiste on väga lai. Meditatsiooniga on sama lugu.
Meditatsiooni eestikeelseks vasteks pakkus lahkunud Linnart Mäll välja sõna- mõtlus.
Ei, noh, kui rangelt näpuga järge ajama hakata, siis ei ole “zen-meditatsioon” või “zen-sõnamõtlus, kui soovite, ka korrektne termin. Lihtsalt pealkiri “Zazen kahandab valu” ei kutsu lugema inimest, kes ei tea, mis see zazen on.
Vaatasin hiljuti karmi teadusdokfilmi unetusest ,kus aastaid täieliku
unetuse all kannatav naine sai meditatsioonist rohkem abi kui õhtusest
sörkjooksust , kuigi see võib ka platseebo efekt olla sest sellele pühendunud
teaduddokfilmis mõõdeti nii valu vähenemist kui ka ainult mõttes teostatud
füüsiline treening kasvatas lihaseid rohkem kui reaalne füüsiline treening .
Sellest järeldati et platseebo efekt on seniarvatust palju tugevam ja
vajaks põhjalikumaid uuringuid.
Kindlasti aitavad mediteerimine, lammaste loendamine, autosugestioon oma keha soojusest ja raskusest jne. meetodid magama jääda. Selles pole midagi imelikku ega kummalist.
Teadlased (ja tundub, et ikka kohe “päris” teadlased) mõõtsid mediteerijate ajutegevust ja leidsid üht-teist põnevat aju töö (täpsemalt probleemidele lahenduste otsimise), alfa-, beeta- ja teetalainete ning muu kohta.
Huvitav on, et mõtluse stressi alandavat ja tervisele kasulikku mõju paistsid need va teadlased lausa eelduseks pidavat:
Mis siis nüüd sellest arvata? Austraalias ei kehti samad loodusseadused, mis mujal?
Aga miks ei peaks mediteerimine stressi vastu aitama? Minul isiklikult pole mingit probleemi selle eeldusega. Kõlab täiesti mõistlikult.
Kommentaaride kohal olevas artiklis seisab:
Taoline väide on otseses vastuolus Lagopoulose eeldustega. Ühel kahest allikast ei ole õigus.
Minus tekitab see tsitaat kahtlusi. Stress kui paljuski subjektiivne, raskesti mõõdetav ja määratletav suurus on asetatud ühte ritta väga konkreetsete täpselt mõõdetavate näitajatega. Minu arvates on loogiline, et kui möönda metsas jalutamise mõju stressile, siis võib eeldada ka mediteerimise sarnast mõju.
Kas pole tegu mitte kahe veidi erineva asjaga – kui mõõta ajutegevust, siis pole midagi imestada, kui meditatsioon, mõõdukas kehaline aktiivsus (jooga), peenarde rohimine, jalutuskäik metsas stressi alandavalt toimib. Samamoodi toimib lühiajaliselt stressi alandavalt ka see, kui inimene osaleb mingis uuringus. Need asjaolud aga kuuluvad nn platseeboefekti valda, mille välistamiseks rakendatakse randomiseerimist, topeltpimestamist ja muud.
Teine asi on pikaajalise stressi kui normaalset elu takistava asja alandamine või ka ravimine. Ja algartikkel, mis viitab Kanada uurijate kokkuvõttele, ilmselt tegeleb pigem just sellega.
Või siis on sedasi, et mediteerimisel ei ole mingeid spetsiifilisi ja just sellele meetodile omaseid pikaajalisi tervis edendavaid mõjusid.
Minumeelest on aga peamine Kanada uurijate sõnum just seesama, mida ka Austraalia uurija mainib – on vaja kvaliteetsemaid uuringuid. Mingi asja populaarsus ja levinud arvamus, et mingi asi, olgu või meditatsioon, on tõhus stressi alandamisel, ei pruugi veel tõde olla. Lühiajaline enesetunde paranemine või ajulainete muutus ei ole veel tervenemine.
Kisub natuke sinna tõeliste šotlaste rappa: esiteks on väide, et meditatsioon ei leevenda stressi ja seejärel mööndus, et võib-olla leevendab ka, aga see pole õige stress.
Igatahes oleme vist ühel nõul, et on põhjust valdkonna uurimist jätkata.
Kriku ütles:
Ei ole, nii kortisooli kui adrenaliini (aka epinefriini) taset veres saab täiesti rutiinselt mõõta.
Kuidas stressi puhul eristada tervenemist ja varsti uuesti haigestumist “lühiajalisest enesetunde paranemisest”, mis aga ei ole tervenemine? Mõnel juhul ju strss ongi ainult kehv enesetunne ilma suurema füsioloogilise rikketa.
Dig, sellisel juhul tulebki öelda, et “adrenaliini tase”, mitte “stress”.
Martin, see, kui metsas jalutamine stressi alandab, ei ole platseeboefekt. See on lihtsalt stressi põhjus(t)e mõju kõrvaldamine teatud ajaks (kui stressi põhjustab lobisev ämm, liiklusmüra akna taga, pingeline olukord kontoris vms.). Täpselt sama võib kehtida ka meditatsiooni kohta – inimene pannakse mõtlema muudele asjadele kui oma stressi põhjustele ja ta ei ela stressi tekitavaid olukordi ikka ja jälle mõttes läbi. Selline oskus võib olla paljudes olukordades väga kasulik.
Oluline on minu meelest mitte kuulutada, et meditatsioon ei aita stressi vastu, vaid et meditatsioon on üks paljudest asjadest, mis võib aidata koos autosugestiooni, metsas jalutamise ja muu sellisega, olemata mingisugune imerohi. Probleem on meditatsiooni pakendamine müstikasse.
Kriku ütles:
Kui ma naela pikkust mõõdan selle joonlaua kõrvale asetamise ning naela pikkusega võrdse joonlaua osa pikkuse skaalalt välja lugemise teel, kas siis tuleb öelda, et “naela pikkust me ei tea, aga naela pikkusega võrdne joonlaua jupp oli viimasel mõõtmisel 12 cm pikk” ?
Jah.
Korrektse keelekasutusega tegelevad ka Heinleini Fair Witnessid (tean, et neid sisaldav teos on eesti keeles hiljuti ilmunud, aga hetkel ei saa kaeda, kuidas nad tõlgitud on)
Dig, “stressi” mõõtmiseks on erinevaid viise, eks ole? Antud kontekstis on oluline täpselt määratleda, millist neist kasutatakse, sest loetelu ülejäänud liikmed on antud sellise täpsusega.
ERR rõõmustab püsimatuid mediteerijaid.
@Mart K.:
Meditatsioonist räägitakse palju, aga algteadmised on nigelad. Hea käsitlus alustuseks:
Harri Ints Mis on meditatsioon? Sõnumitooja 8 (32), 1990
http://www.eao.ee/01tekstid/ints_medit.html
Brasiilia Espírito Santo osariigi sõjaväepolitseinikele õpetatakse budistlikke mõtluspraktikaid.
Allikas: PSFK
Mediteerimisest johtuvad psühholoogilised muudatused paistavad suurendavat rakkude telomeraasi aktiivsust, millest võiks nagu järldada, et… äkki meditatsioon siiski aitab tervist parandada. Rakkude tervist, näiteks. Kaudselt.
Tean, tean — metsas jalutamise või muidu meeldiva vaimse tegevuse(tuse)ga peaks saama sama efekti. Aga kas saab, on keegi võrrelnud? Võib-olla on meditatsioon lihtsalt kõige lihtsam ja/või tõhusam viis selliste mõjude tekitamiseks?
Veel meditatsioonide uuringuid:
Mediteerijatel oli võrreldes mittemediteerijatega ajukude oluliselt tihenenud piirkonnas, mis reguleerib valu ja emotsioonide taju.
Nonii, ei oska linki lisada…
http://www.sciencedaily.com/releases/2010/02/100224103357.htm
Massachusettsi ülikooli arstiteaduskonna juures tegutseva teadlik-olemise-põhise mõtlustehnika kaasaegses kontekstis uurimisega tegeleva keha-vaimu-integratiivmeditsiinikeskuse pingelõdvendusprogramm MBSR (Mindfulness-Based Stress Reduction) raames selgitati välja, et vastav mõtlustehnika tekitab ajus mõõdetavaid muutuseid, mis võiksid selgitada mõtluse tajutud igapäevahüvesid.
Nii et sisuliselt vist suurt ei midagi uut.
Uuringu kokkuvõte leheküljel V:
“Conclusion: Many uncertainties surround the practice of meditation. Scientific research on meditation practices does not appear to have a common theoretical perspective and is characterized by poor methodological quality. Firm conclusions on the effects of meditation practices in healthcare cannot be drawn based on the available evidence. Future research on meditation practices must be more rigorous in the design and execution of studies and in the analysis and reporting of results.”
ei luba teha mingeid kindlaid järeldusi meditatsiooni tervislikkusest, aga samas ei võimalda needsamad järeldused ka mitte midagi vatupidist väita.
Seega vaidleme edasi :-), aga õigus pole kellelgi.
Mart K. ütles:
Sisuliselt on tegu suure asjaga. Kohe näitan ka selle teie jaoks uut poolt. Suur asi on see, et muutusi ajus saab lisaks medikamentoossele vahelesegamisele tekitada mõtlemisharjutustega. Geniaalne, lihtne, odav ja kõrvalnähtudeta, mida ei saa öelda ravimite manustamise puhul. Uus on see, et ka mõtlusharjutustega parandatakse elu kvaliteeti. Taolise suunitlusega teraapiaid on teisigi, näiteks kognitiivteraapia.
Inimesele, kellel on probleeme see on suur ja tähtis. On seda raske mõista?
vice versa ütles:
Tõsi ka või?
Vaata näiteks saientolooge — nende mõtlemisharjutused on rabavaid kõrvalnähte suutnud esile kutsuda. Lisa McPherson on ilmselt kõige kuulsam juhtum, kus imelikud mõtlemisharjutused tõid kaasa surma.
Inimliku lolluse eest ei ole miski kaitstud. Sellepärast mikrolaineahju kasutusjuhendisse ongi kirjutatud, et koduloomi seal kuivatada ei tohi.
Aga ma demagoogitseks veel.
Vaata, dig, kui palju surmajuhtumeid saab kirjutada saientoloogide kukile ja kui paljud surevad ravimise tagajärjel.
B. Starfield
vice versa ütles:
Saite minust valesti aru; pidasin silmas, et selle uuringuga ei selgitatud välja eriti midagi sellist, mida poleks varem teada olnud. Väidetega, et mõtlus muudab aju struktuuri ja parandab enesetunnet, ei vaidlegi siin vast keegi.
Kuna see väide on mulle arusaamatu, ei vaidle ma tõesti. Küll aga küsin:
*mis on aju struktuur?
*mille järgi öelda, et üks “aju struktuur” on parem kui teine?
Kriku ütles:
Üritasin (ilmselt ebaõnnestunult) ühte lausesse kokku võtta varem läbi jooksnud väiteid aju töös registreeritud meditatsiooniga seotud muudatuste kohta ning seda viimatist uurimust, mis tuvastas ka füüsilisi muutuseid.
Kriku ütles:
Enesetunde? Kuna meditatsioonist saadavad tajutud hüved on nii laialivalguvad nagu nad on (väiksem stress, parem tunne), siis on ka “paremus” vaieldav. Väga huvitav oleks muidugi, kui keegi tuvastaks mõõdetavad erinevused kognitiivses soorituses enne ja pärast kas või sedasama teadlikkusmõtlust. Või on seda juba tehtud?
Momendil on pakkuda järgmine viide.
Kui aega rohkem, võib lihtsalt Googlesse vaadata.
Aga see töö ei tegele ju erinevustega kognitiivses soorituses, vaid ikka nende tajutud hüvedega, millega keegi ei vaidlegi — rahustava ja õnnestava toimega.
Mart K. ütles:
Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.
Kognitiivne on ju seotud tunnetamisega, teadvuses peegelduva tõeluse mudeliga. Sel juhul ei saa öelda, et enne meditatsiooni tunnetasin maailma nii ja peale seda kohe naa, kuigi ka äkkvalgustumine on võimalik (chan-zen). Ja et see oleks veel mõõdetav…?
Ei peagi parandama !
Kui tihti esineb ajakirjanduses väiteid,et mõte või lause on
kontekstist välja rebitud?
Miks ei esita keegi analoogset küsimust Teadlastele-
miks on inimene ja temaga seonduv kontekstist
välja rebitud? Miks raisatakse ressursse pseudoteadusele?
Mõne toimingu puhul piisab ,kui see parandab enesetunnet…
keskendumisvõimet….jne….jne…
vice versa ütles:
Noh, näiteks sooritustäpsus episoodilist mälu või töömälu nõudvates ülesannetes on üsna täpselt mõõdetav. Inglise keeles on selle atribuudi nimi cognitive performance.
Mart K. ütles:
Jaapanis ja mujalgi on uuritud mõtlusharjutuste mõju õpilaste õppeedukusele. Õppeaasta algul viletsaimate näitajatega klass on aasta lõpuks end vedanud kõvasti üle keskmise tasemele.
Lisaks näiteid:
Kohe pärast teatud tüüpi meditatsiooni on ohtlik rooli taha istuda.
Algajaad täheldavad mõne aja pärast, et mälu on halvemaks muutunud ehk neid piinab hajameelse professori sündroom.
Kui see sind ära ei ehmata ja edasi mediteerid, paraneb taip, haarad seoseid ja infot justkui eikuskilt.
Sooritustäpsust saab parandada kui teed tööd nn. meditatiivses seisundis, häälestad e. lülitad end ümber tegema ainult seda tööd.
vice versa ütles:
See kõlab paljulubavalt, juhul kui metoodika oli korrektne. Oskad viiteid anda?
On selliseid tulemusi ehk üritatud seostada muutustega samades ajupiirkondades, millele Lazar et al-i töö keskendus (nt mõõdetud, kas suurenes hipokampuse hallaine tihedus)?
@Mart K.:
On olemas organisatsioon WASMQ, mis on vahelduva eduga korraldanud konverentse, kus taolisi uurimistöid on esitletud. Ise olen tutvunud 96.aasta konverentsi lühikokkuvõtetega paberkandjal, tollased uuringud piirdusid ajulainete, -aktiivsuse mõõtmistega.
Keskus Pekingis
Uuring: meditatsioon ja kehaline treening võivad leevendada hingamisteede haiguseid (Medical Xpress).
Mis trenniga täpsemalt tegu oli, loost ei selgu.
New York Daily News kirjutab, et mõtluse edukus (ja mõju tervisele) võivad sõltuda konkreetse mõtlusetüübi sobivusest konkreetsele harrastajale.
Järgmisel leheküljel on eri meditatsioonitüüpide lühikirjeldused.
Medical Xpressi teatel väidavad UCLA ülikooli psühhoneuroimmunoloogid, et teatud tüüpi mõtlus (mindfulness meditation) parandab eakate inimeste immuunsüsteemi ja aitab neil samas paremini taluda üksildust.
“Teadveloleku-meditatsioonist” (sestsamast mindfulness meditation‘ist, millest siin varemgi juttu on olnud) Ellen J. Langeri vastavateemalise raamatu võtmes on kirjutanud Duff McDuffee blogis Beyond Growth (juba tänavu mais, aga leidsin alles praegu). Tegu on pigem arvustuse ja arvamusartikli vahepealse tükiga, aga jagan, kuna see resoneerub mu enda mõtetega.