Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist

Iisraeli joogalendajad terrorismi tõrjumasKanada uurijad tegid pika ja põhjaliku ülevaate mitmesugustest idamaistest praktikatest ja võtsid kokku ning analüüsisid olemasolevat teaduslikku uurimismaterjali.

Kokku analüüsiti 813 eri uuringu andmeid, hinnati nende kvaliteeti (osalejate valikukriteeriumid, randomiseerimine, pimendamine, kontrollgrupi olemasolu, platseebo arvestamine, finantsseosed…).

Hinnang analüüsitud uuringute kvaliteedile on karm – kehv. Pea kõik väited, mis tunduvad kinnitavat nende praktikate tervist edendavat mõju, baseeruvad anekdootidel. Ei ole olemas selliseid uurimistulemusi, mille põhjal võiks väita, et jooga, meditatsioon (TM (r)), qi gong, tai chi ja muud oleksid efektiivsed vererõhu, stressi või vere kolesteroolitaseme vähendamisel, loovuse tõstmisel, sõltuvusainetest võõrutamisel.

Uuringu arutelude osa on päris huvitav lugemine.

Pressiteade: http://www.healthday.com/Article.asp?AID=606262
Uuringu täistekst: http://www.ahrq.gov/downloads/pub/evidence/pdf/meditation/medit.pdf

84 Replies to “Uuring: jooga ja meditatsioon ei paranda tervist”

  1. Kisub natuke sinna tõeliste šotlaste rappa: esiteks on väide, et meditatsioon ei leevenda stressi ja seejärel mööndus, et võib-olla leevendab ka, aga see pole õige stress.

    Igatahes oleme vist ühel nõul, et on põhjust valdkonna uurimist jätkata.

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Kriku ütles:

    Stress kui paljuski subjektiivne, raskesti mõõdetav ja määratletav suurus …

    Ei ole, nii kortisooli kui adrenaliini (aka epinefriini) taset veres saab täiesti rutiinselt mõõta.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. Kuidas stressi puhul eristada tervenemist ja varsti uuesti haigestumist “lühiajalisest enesetunde paranemisest”, mis aga ei ole tervenemine? Mõnel juhul ju strss ongi ainult kehv enesetunne ilma suurema füsioloogilise rikketa.

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. Dig, sellisel juhul tulebki öelda, et “adrenaliini tase”, mitte “stress”.

    Martin, see, kui metsas jalutamine stressi alandab, ei ole platseeboefekt. See on lihtsalt stressi põhjus(t)e mõju kõrvaldamine teatud ajaks (kui stressi põhjustab lobisev ämm, liiklusmüra akna taga, pingeline olukord kontoris vms.). Täpselt sama võib kehtida ka meditatsiooni kohta – inimene pannakse mõtlema muudele asjadele kui oma stressi põhjustele ja ta ei ela stressi tekitavaid olukordi ikka ja jälle mõttes läbi. Selline oskus võib olla paljudes olukordades väga kasulik.

    Oluline on minu meelest mitte kuulutada, et meditatsioon ei aita stressi vastu, vaid et meditatsioon on üks paljudest asjadest, mis võib aidata koos autosugestiooni, metsas jalutamise ja muu sellisega, olemata mingisugune imerohi. Probleem on meditatsiooni pakendamine müstikasse.

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. Kriku ütles:

    Dig, sellisel juhul tulebki öelda, et “adrenaliini tase”, mitte “stress”.

    Kui ma naela pikkust mõõdan selle joonlaua kõrvale asetamise ning naela pikkusega võrdse joonlaua osa pikkuse skaalalt välja lugemise teel, kas siis tuleb öelda, et “naela pikkust me ei tea, aga naela pikkusega võrdne joonlaua jupp oli viimasel mõõtmisel 12 cm pikk” ?

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Dig, “stressi” mõõtmiseks on erinevaid viise, eks ole? Antud kontekstis on oluline täpselt määratleda, millist neist kasutatakse, sest loetelu ülejäänud liikmed on antud sellise täpsusega.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Brasiilia Espírito Santo osariigi sõjaväepolitseinikele õpetatakse budistlikke mõtluspraktikaid.

    The officers who have gone through the training say that they feel more prepared to deal with their duties in a non-violent way. By better understanding themselves, their colleagues, and how everything is intrinsically connected in the Buddhist philosophy, policemen can reduce the level of stress in their jobs, and consequently become more effective at keeping the peace.

    Allikas: PSFK

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Mediteerimisest johtuvad psühholoogilised muudatused paistavad suurendavat rakkude telomeraasi aktiivsust, millest võiks nagu järldada, et… äkki meditatsioon siiski aitab tervist parandada. Rakkude tervist, näiteks. Kaudselt.

    Tean, tean — metsas jalutamise või muidu meeldiva vaimse tegevuse(tuse)ga peaks saama sama efekti. Aga kas saab, on keegi võrrelnud? Võib-olla on meditatsioon lihtsalt kõige lihtsam ja/või tõhusam viis selliste mõjude tekitamiseks?

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. Veel meditatsioonide uuringuid:

    Mediteerijatel oli võrreldes mittemediteerijatega ajukude oluliselt tihenenud piirkonnas, mis reguleerib valu ja emotsioonide taju.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Uuringu kokkuvõte leheküljel V:

    “Conclusion: Many uncertainties surround the practice of meditation. Scientific research on meditation practices does not appear to have a common theoretical perspective and is characterized by poor methodological quality. Firm conclusions on the effects of meditation practices in healthcare cannot be drawn based on the available evidence. Future research on meditation practices must be more rigorous in the design and execution of studies and in the analysis and reporting of results.”

    ei luba teha mingeid kindlaid järeldusi meditatsiooni tervislikkusest, aga samas ei võimalda needsamad järeldused ka mitte midagi vatupidist väita.

    Seega vaidleme edasi :-), aga õigus pole kellelgi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Mart K. ütles:

    Massachusettsi ülikooli arstiteaduskonna juures tegutseva teadlik-olemise-põhise mõtlustehnika kaasaegses kontekstis uurimisega tegeleva keha-vaimu-integratiivmeditsiinikeskuse pingelõdvendusprogramm MBSR (Mindfulness-Based Stress Reduction) raames selgitati välja, et vastav mõtlustehnika tekitab ajus mõõdetavaid muutuseid, mis võiksid selgitada mõtluse tajutud igapäevahüvesid.

    Nii et sisuliselt vist suurt ei midagi uut.

    Sisuliselt on tegu suure asjaga. Kohe näitan ka selle teie jaoks uut poolt. Suur asi on see, et muutusi ajus saab lisaks medikamentoossele vahelesegamisele tekitada mõtlemisharjutustega. Geniaalne, lihtne, odav ja kõrvalnähtudeta, mida ei saa öelda ravimite manustamise puhul. Uus on see, et ka mõtlusharjutustega parandatakse elu kvaliteeti. Taolise suunitlusega teraapiaid on teisigi, näiteks kognitiivteraapia.
    Inimesele, kellel on probleeme see on suur ja tähtis. On seda raske mõista?

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. Inimliku lolluse eest ei ole miski kaitstud. Sellepärast mikrolaineahju kasutusjuhendisse ongi kirjutatud, et koduloomi seal kuivatada ei tohi.

    Aga ma demagoogitseks veel.
    Vaata, dig, kui palju surmajuhtumeid saab kirjutada saientoloogide kukile ja kui paljud surevad ravimise tagajärjel.

    B. Starfield

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. vice versa ütles:

    Suur asi on see, et muutusi ajus saab lisaks medikamentoossele vahelesegamisele tekitada mõtlemisharjutustega. /…/ Uus on see, et ka mõtlusharjutustega parandatakse elu kvaliteeti.

    Saite minust valesti aru; pidasin silmas, et selle uuringuga ei selgitatud välja eriti midagi sellist, mida poleks varem teada olnud. Väidetega, et mõtlus muudab aju struktuuri ja parandab enesetunnet, ei vaidlegi siin vast keegi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  21. mõtlus muudab aju struktuuri

    Kuna see väide on mulle arusaamatu, ei vaidle ma tõesti. Küll aga küsin:

    *mis on aju struktuur?

    *mille järgi öelda, et üks “aju struktuur” on parem kui teine?

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Kriku ütles:

    Kuna see väide on mulle arusaamatu…

    Üritasin (ilmselt ebaõnnestunult) ühte lausesse kokku võtta varem läbi jooksnud väiteid aju töös registreeritud meditatsiooniga seotud muudatuste kohta ning seda viimatist uurimust, mis tuvastas ka füüsilisi muutuseid.

    Kriku ütles:

    mille järgi öelda, et üks “aju struktuur” on parem kui teine?

    Enesetunde? Kuna meditatsioonist saadavad tajutud hüved on nii laialivalguvad nagu nad on (väiksem stress, parem tunne), siis on ka “paremus” vaieldav. Väga huvitav oleks muidugi, kui keegi tuvastaks mõõdetavad erinevused kognitiivses soorituses enne ja pärast kas või sedasama teadlikkusmõtlust. Või on seda juba tehtud?

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Väga huvitav oleks muidugi, kui keegi tuvastaks mõõdetavad erinevused kognitiivses soorituses enne ja pärast kas või sedasama teadlikkusmõtlust. Või on seda juba tehtud?

    Momendil on pakkuda järgmine viide.

    Kui aega rohkem, võib lihtsalt Googlesse vaadata.

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. Aga see töö ei tegele ju erinevustega kognitiivses soorituses, vaid ikka nende tajutud hüvedega, millega keegi ei vaidlegi — rahustava ja õnnestava toimega.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. Mart K. ütles:

    Aga see töö ei tegele ju erinevustega kognitiivses soorituses, vaid ikka nende tajutud hüvedega, millega keegi ei vaidlegi — rahustava ja õnnestava toimega.

    Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.
    Kognitiivne on ju seotud tunnetamisega, teadvuses peegelduva tõeluse mudeliga. Sel juhul ei saa öelda, et enne meditatsiooni tunnetasin maailma nii ja peale seda kohe naa, kuigi ka äkkvalgustumine on võimalik (chan-zen). Ja et see oleks veel mõõdetav…?

    Vasta  |  Tsiteeri

  26. Ei peagi parandama !
    Kui tihti esineb ajakirjanduses väiteid,et mõte või lause on
    kontekstist välja rebitud?
    Miks ei esita keegi analoogset küsimust Teadlastele-
    miks on inimene ja temaga seonduv kontekstist
    välja rebitud? Miks raisatakse ressursse pseudoteadusele?
    Mõne toimingu puhul piisab ,kui see parandab enesetunnet…
    keskendumisvõimet….jne….jne…

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. vice versa ütles:

    Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.

    Noh, näiteks sooritustäpsus episoodilist mälu või töömälu nõudvates ülesannetes on üsna täpselt mõõdetav. Inglise keeles on selle atribuudi nimi cognitive performance.

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Mart K. ütles:

    vice versa ütles:

    Paluks lahti kirjutada, mida pidada silmas “erinevused kognitiivses soorituses” all.

    Noh, näiteks sooritustäpsus episoodilist mälu või töömälu nõudvates ülesannetes on üsna täpselt mõõdetav. Inglise keeles on selle atribuudi nimi cognitive performance.

    Jaapanis ja mujalgi on uuritud mõtlusharjutuste mõju õpilaste õppeedukusele. Õppeaasta algul viletsaimate näitajatega klass on aasta lõpuks end vedanud kõvasti üle keskmise tasemele.

    Lisaks näiteid:

    Kohe pärast teatud tüüpi meditatsiooni on ohtlik rooli taha istuda.

    Algajaad täheldavad mõne aja pärast, et mälu on halvemaks muutunud ehk neid piinab hajameelse professori sündroom.

    Kui see sind ära ei ehmata ja edasi mediteerid, paraneb taip, haarad seoseid ja infot justkui eikuskilt.

    Sooritustäpsust saab parandada kui teed tööd nn. meditatiivses seisundis, häälestad e. lülitad end ümber tegema ainult seda tööd.

    Vasta  |  Tsiteeri

  29. vice versa ütles:

    Jaapanis ja mujalgi on uuritud mõtlusharjutuste mõju õpilaste õppeedukusele. Õppeaasta algul viletsaimate näitajatega klass on aasta lõpuks end vedanud kõvasti üle keskmise tasemele.

    See kõlab paljulubavalt, juhul kui metoodika oli korrektne. Oskad viiteid anda?

    On selliseid tulemusi ehk üritatud seostada muutustega samades ajupiirkondades, millele Lazar et al-i töö keskendus (nt mõõdetud, kas suurenes hipokampuse hallaine tihedus)?

    Vasta  |  Tsiteeri

  30. @Mart K.:

    On olemas organisatsioon WASMQ, mis on vahelduva eduga korraldanud konverentse, kus taolisi uurimistöid on esitletud. Ise olen tutvunud 96.aasta konverentsi lühikokkuvõtetega paberkandjal, tollased uuringud piirdusid ajulainete, -aktiivsuse mõõtmistega.

    Keskus Pekingis

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Uuring: meditatsioon ja kehaline treening võivad leevendada hingamisteede haiguseid (Medical Xpress).

    Training in mindfulness meditation or exercise is linked to a decrease in the severity and duration of acute respiratory infections (ARIs) in adults, according to a study published in the July/August issue of the Annals of Family Medicine.

    To assess the preventive effects of meditation or exercise on incidence, duration, and severity of ARI illness, Bruce Barrett, M.D., Ph.D., of the University of Wisconsin in Madison, and associates conducted a randomized trial /—/

    The researchers identified 27 ARI episodes and 257 days of ARI illness in the meditation group, 26 episodes and 241 illness days in the exercise group, and 40 episodes and 453 days in the control group. Data showed that the mean global severity was 144, 248, and 358 for meditation, exercise, and control, respectively, with severity significantly lower for mediation versus control. There was a trend toward lower severity in the exercise versus control group and for lower duration in the exercise and meditation groups versus control. There were significantly fewer ARI-related days of work missed for the exercise and meditation groups versus the control group (32, 16, and 67, respectively).

    Mis trenniga täpsemalt tegu oli, loost ei selgu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. New York Daily News kirjutab, et mõtluse edukus (ja mõju tervisele) võivad sõltuda konkreetse mõtlusetüübi sobivusest konkreetsele harrastajale.

    New research suggests you could be missing out on all the health benefits of meditation by simply starting out with a technique not well matched to your personal tastes. /—/

    Burke and colleagues recently conducted a study of college students new to meditation and their preferences among four meditation techniques — mantra, mindfulness, zen, and qigong visualization.

    The participants learned all four different techniques, with 31 percent rating mantra as their preferred choice and another 31 percent choosing mindfulness. However, 22 percent said zen was their favorite, and 15 percent voted for qigong. Participants who opted for mantra and mindfulness said they thought the techniques were easier to practice, more calming, and less complex.

    Partly accounting for the differences in tastes, the researchers note, is age, with older participants opting for zen, while younger participants preferred mindfulness. /—/

    Meditation shopping? While it may seem strange, it is perhaps the best approach to finding a technique that works for you, at least according to a new study from San Francisco State University’s Institute for Holistic Health Studies.

    Published on July 7 in the journal Explore: The Journal of Science and Healing, the findings reveal that by finding a form of meditation that works for you, you are less likely to quit. The result of sticking with it? Research-backed benefits of reduced stress, lower blood pressure, and help with addiction problems.

    Järgmisel leheküljel on eri meditatsioonitüüpide lühikirjeldused.

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. Medical Xpressi teatel väidavad UCLA ülikooli psühhoneuroimmunoloogid, et teatud tüüpi mõtlus (mindfulness meditation) parandab eakate inimeste immuunsüsteemi ja aitab neil samas paremini taluda üksildust.

    [A] simple meditation program lasting just eight weeks reduced loneliness in older adults. Further, knowing that loneliness is associated with an increase in the activity of inflammation-related genes that can promote a variety of diseases, the researchers examined gene expression and found that this same form of meditation significantly reduced expression of inflammatory genes.

    In the current online edition of the journal Brain, Behavior and Immunity, senior study author Steve Cole /—/ and colleagues report that the two-month program of mindfulness-based stress reduction (MBSR), which teaches the mind to simply be attentive to the present and not dwell in the past or project into the future, successfully reduced the feelings of loneliness.

    Remarkably, the researchers said, MBSR also altered the genes and protein markers of inflammation, including the inflammatory marker C-reactive protein (CRP) and a group of genes regulated by the transcription factor NF-kB. CRP is a potent risk factor for heart disease, and NF-kB is a molecular signal that activates inflammation. /—/

    [L]ast month /—/ Dr. Helen Lavretsky, a UCLA professor of psychiatry and a Cousins Center member, published a study showing that a form of yogic meditation involving chanting also reduced inflammatory gene expression, as well as stress levels, among individuals who care for patients with Alzheimer’s disease.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. “Teadveloleku-meditatsioonist” (sestsamast mindfulness meditation‘ist, millest siin varemgi juttu on olnud) Ellen J. Langeri vastavateemalise raamatu võtmes on kirjutanud Duff McDuffee blogis Beyond Growth (juba tänavu mais, aga leidsin alles praegu). Tegu on pigem arvustuse ja arvamusartikli vahepealse tükiga, aga jagan, kuna see resoneerub mu enda mõtetega.

    Let’s face it–sitting in a rigidly upright posture and putting all of one’s attention on the sensations of the breath as it goes in and out is boring. Don’t believe the hype: there is nothing wrong with your mind if you don’t find this task inherently interesting. Perhaps the problem is with the task, with the kind of concentration being trained, like in the classroom when students fix a single image in their mind. Maybe it could be more fun and more useful to train a different kind of concentration or mindfulness. /—/

    A much more fulfilling and naturally interesting task is to search for novelty, to purposely seek out the unexpected and new in ordinary experiences–even in very subtle ways. /—/

    Many mindfulness fanatics seem zombie-like to me. Groups of quiet people walking painfully slowly, a vacant smile upon their faces–what are they doing, exactly? That ever-quotable Albert Einstein is said to have said, “If a cluttered desk is a sign of a cluttered mind, then what are we to think of an empty desk?” Einstein was notoriously messy, so we can read this quotation not as “thou shalt clear thy desk” but that a perpetually clean desk indicates someone devoid of thought, a thoughtless and uncreative individual.

    Interestingly, the mindfulness crowd overlaps with the minimalist desk crowd. Clean desk porn abounds online, with beautiful pictures of people’s meticulously organized, high-tech workspaces photographed and ogled by other connoisseurs of cleanliness. Nobody cares how messy Einstein’s desk was now though. In addition to his quotability, he is revered for his brilliance, creativity, and contribution to society. Do you want to be remembered for the cleanliness of your desk or for what you created when you sat there? /—/

    Many people advocate mindfulness meditation in order to “tame the mind.” Taming the mind has long seemed problematic to me. Why would I want my mind to be tame? Such an approach presupposes that tame is better than wild /—/

    The point of a gaining a quiet mind is that you can think new thoughts /—/

    Mindfulness is questioning fixed rules and habits, whether they apply any more to the present context, and responding to what’s happening now.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga