Arthur C. Clarke uskus külma tuumasünteesi
18. (olenevalt allikast ka 19.) märtsil suri 90 aasta vanusena lugupeetud kirjanik Arthur C. Clarke. Õigusega peetakse teda ulmekirjanduse suurkujuks ja visionääriks, kes tänu oma tehnilisele ametikarjäärile suutis ette näha paljugi tulevat. Kuulsaim neist vast juhtmevaba telekommunikatsioon geostatsionaarsel orbiidil tiirlevate sidesatelliitide vahendusel.
Teisalt innustus lugupeetud ja skeptilise meelega kirjanik vahelduva eduga paranormaalsetest nähtustest ja võimetest, millest osa leidis kajastust saatesarjades (1980 – Arthur C. Clarke’s Mysterious World ja 1985 – Arthur C. Clarke’s World of Strange Powers). Mingil ajal pidas ta Uri Gellerit ehtsaks imevõimetega inimeseks, kuid hiljem tunnistas Clarke, et ta oli lasknud end Gelleri poolt ninapidi vedada.
Veel köitis Clarke’i külm tuumasüntees nagu Pons ja Fleischmann seda tegid ning ennustas, et lisaks Ig Nobeli preemiale saavad Pons ja Fleischmann kunagi ka päris Nobeli preemia.
Olles lapsepõlvest peale taevavaatlushuviline, paelus teda muidugi ka kõik kosmosesse puutuv ja eriti huvitas teda elu võimalikkus väljaspool maakera. Üheks kohaks, kus elu olla võib, pidas ta planeeti Marss, kus ta nägi omasõnul selgeid jälgi vegetatsioonist. Samas ei häbenenud ta nimetada lollideks 20% ameeriklastest, kes uskusid, et Kuu peal käimine oli kõigest osav lavastus. (Clarke’i novelli järgi väntas Kubrick igihalja ulmefilmi Kosmoseodüsseia 2001. Kubrickut peetakse ka kuufilmide režissööriks.)
Sir Arthur Charles Clarke’i auks on nimetatud asteroid 4923 Clarke.
Pildigalerii Clarke’ist läbi aegade: NYTimes.
ACC on inspireerinud mitmeid põlvkondi ja jääb seda oma teostega tegema ka edaspidi.
BBC kirjutab:
(Tõepoolest, Sri Lanka ajavöönd on UTC+05:30. AFAIK ongi enamik “mitteümmargusi” ajavööndeid kasutavaid riike Aasias. Suurim on tõenäoliselt India, mis tervenisti UTC+05:30 peal elab, pooltunnist veel koledam on aga Nepaalis kasutatav UTC+05:45.)
Kõige tõenäolisemalt tähendab see lihtsalt seda, et Clarke suri kohaliku aja järgi 19. märtsi varahommikul, aga FFU-sõbralikud uudiskanalid “tõlkisid” selle kellaaja läänepoolsemate lugejate jaoks 18. märtsiks.
tema hüvastijätu(?) sõnavõtt
Samast BBC nekroloogist loeme:
Sir Arthur jättis kirjalikud juhised, et ta matused oleksid rangelt sekulaarsed. Ta palus, et absoluutselt mittemingisuguseid religioosseid riitusi läbi ei viidaks.
Siin veel üks viimastest intervjuudest suure kirjanikuga:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/7306743.stm
kus ta ütleb, et ta pole eriti uskunud üleloomulikku ega paranormaalset, kuigi müstiline element on ta teostes täitsa olemas.
Küsimusele jumala kohta vastab ta: