Paavst hoidub USAs kohtust kõrvale
Praegu on paavst ajaloolisel visiidil USA-s. See visiit poleks saanud võimalikuks, kui seadused kehtiksid üheväärselt kõigile. Nimelt on kodanik Joseph Ratzinger nimetatud ühe Texase pedofiilia- ja vandenõu-varjamise-juhtumi asjaosaliseks ning seaduse kohaselt peaks tunnistaja riiki sisenemisel kohtu ette viidama. Aga paavsti ei saa sellise pisiasjaga nagu alaealiste seksuaalne ahistamine ometigi koormata.
Süüdistuse kohaselt punus praegune paavst, tollane kardinal, vandenõu, mille eesmärk oli kaitsta pedofiilias süüdistatud preestreid ilmaliku kohtumõistmise eest. Ratzinger oli eelmise paavsti ajal otseselt vastutav pedofiiliajuhtumitega tegelemise eest ja saatis piiskoppidele kirja, milles öeldakse, et alaealiste seksuaalse ahistamise juhtumid tuleb lahendada koguduse sees ja lahenduse käik on kiriklik saladus.
Immuniteeti põhjendatakse sellega, et paavst on riigipea ning kohtujuhtumi edasiarutamine oleks vastuolus USA välispoliitiliste huvidega.
Allikad:
firstamendmentcenter.org
law.com
Rahvusvahelise õiguse tavade kohaselt ongi riigipeadel riigivisiitidel diplomaatiline puutumatus, mis näeb ette ka õigue kohtus mitte tunnistada. Paavsti staatus on keerukam, aga traditsioonide põhjal loetakse teda enamasti riigipeaga võrdseks.
Diplomaatilise puutumatuse taval on segased (loe: huvitavad) tagamaad ja teda loetakse üldiselt kõrge väärtusega printsiibiks, mida vähesed riigid kergekäeliselt riivama valmis on. Vähemalt siis, kui vahelejäämise risk on.
Sorry, et norin, aga kuidas päevapoliitika kommenteerimine ühingu eesmärgiga kooskõlas on?
Ma saan aru, et enamus lehekülje külastajaid jagad ateistliku maailmavaadet aga kuidas see lugu pretenteerib teaduslikule?
p.s. vabandust rohkete kirjavigade pärast. kell on hiline…
Kas see muudab sinu arvates midagi?
Jah. See lisab pikantseid nüansse.
Pedofiifiajuhtumid katoliku kirikus (ja muudes usuorganisatsioonides) ei ole päevapoliitika, vaid pikaajaline traditsioon, hästi hoitud saladus, mahavaikitud ja varjatud süü, mille käigus on organisatsiooni väline kuvand asetatud inimlikest kannatustest ettepoole. Ohvreid on lisaks seksuaalsele ahistamisele ka vaimselt vägistatud ja seda kõikide organisatsiooni võimutasemete teadmisel ja heakskiidul.
Ohvritel on “tungivalt soovitatud” oma suu kinni hoida, mitte pöörduma politsei poole, ohvreid on süüdistatud, et nad on ise kuidagi preestreid provotseerinud jne jne.
Täna tuli USAst uudis, et paavst kohtus mõne ohvriga kokku 25 minutit. Nad palvetasid koos ning paavst jagas armu ja lohutust.
Aga loomulikult on süüdi ka kõik teised, et iseenda nurjatustelt tähelepanu kõrvale juhtida:
Märgin ära Postimehes ilmunud Tiit Tuumalu artikli dokumentaalfilmist “Päästa meid kurjast” (Deliver Us From Evil):
Film paljastab pedofiilia hulgimüügi.
Filmi algus:
http://www.youtube.com/watch?v=YoaCnuBX78Y
Järgnevad jupid on ka torus olemas.
Martin ütles
Ma ei andnud hinangut sellele sündmusele. Mul ei ole plaanis ka arutleda selle sündmuse üle.
Ma lihtsalt imestasin, et kui ühingu eesmärk on uurida ebateaduslike väiteid mis pretendeerivad teaduslikusele, siis kuidas see sündmus pretenteerib teaduslikusele. Ma saan aru, et enamus inimesi on siin ateistlike vaadetega ja igasugune negatiivne uudis kiriku kohta on väga nauditav. Aga mina loen lehekülje tutvustusest, et ühingu eesmärk on võidelda selle vastu kui midagi serveeritakse teaduslikuna.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui avaldatakse ja kommenteeritakse selliseid asju aga kui ühingu eesmärk on ka paljastada kiriku patte ning propageerida ateistliku maailmavaadet siis võiks see lehe tutvustuses ka kirjas olla.
Ma ise imestan ka paljude asjade üle :-)
Võibolla sobib siinne uudis siis selle punkti alla:
Tegemist on kahtlemata tõsise ja traagilise sündmusega aga minu arvates päevasündmuste kommenteerimine selle punkti alla ei mahu. Sama hästi võiks kriitilise mõtlemise propageerimise all kommenteerida poliitikute valimislubadusi.
Aga mis seal ikka. Lõpetame selle teema. Davaite žit drušba.
ka mina imestan paljude asjade üle aga ühest neist olen ma ilmselt üle saanud aja jooksul. ma nimelt ei viitsi igasuguste ninanokkijatega kaubelda ega vaielda
Oletame, et (väljamõeldud) guru Pamparam Sai Prževaltski juhatab näiteks Prantsusmaal oma (sama väljamõeldud) paleonumero-homöberloogide sekti. Sekt propageerib homöpaatilist küberneetikat ja numeroloogia kasutamist paleobiomeditsiinis, mis sekti arvates käib niimoodi, et guru väljaantud sertifikaadiga šamaan rakendab patsiendi tohterdamisel ainult neid meetodeid, mis kiviajal kättesaadavad olid.
Niisuguse propaganda käigus teevad paleonumero-homöberloogid hulka teaduslikkusele pretendeerivaid seisukohti, avaldades näiteks arvamust, et kontsentreeritud Internet kiirendab pakette nii kiireks, et need võivad kaabli otsast välja pursates inimesele häda teha, mistõttu tervislik Interneti-kasutus piirdub IP-pakettide tuvi- (või öösiti ökul-)postiga saatmisega või, et jumalike küber-ilmutuste tunnuseks on kõrge amplituudiga bittide kasutamine. Nende jaburate seisukohavõttudega satub sekt skeptikute huviorbiiti. Ja sekti guru loomulikult ka.
Kui nüüd peaks selguma, et paleoseksi nime all harrastab ja propageerib Pamparam naisterahvaste loomanahkadesse sidumist ja seejärel vägistamist, kas siis peaksid skeptikud pilgu eemale pöörama lihtsalt sellepärast, et selle konkreetse propaganda sees ühtki otseselt pseudoteaduslikku väidet ei ole?
Aga paavst ei ole midagi muud, kui katoliiklaste sekti — kellel nii pseudoteaduslikke seisukohti kui seksiluukeresid kapis on — guru.
Sama hästi võiks kriitilise mõtlemise propageerimise all kommenteerida poliitikute valimislubadusi.
Ja miks ka mitte? Või pole meie autoritaarsuse poole tüürivas riigis valimislubaduste puhul skeptiline mõtlemine enam lubatud?
mr.costello
Kui ma selle lehe avastasin siis oli mul hea meel, et olen leidnud teadusliku skeptitsismi propageeriva lehe. Tundub, et olen eksinud.
dig.
Sinu näites, dig, on vägistamine osa sekti rituaalidest, mida nad ka (tõenäoliselt) “teaduslikult” põhjendada üritavad.
Aga see mis USA katoliku kirikus toimus, ei ole mitte kuidagimoodi propageeritud ega osa religioosetest rituaalidest. Paavst on ka hukka USA sündmused mõistnud. Omaette küsimus on kuidas kirik konkreetselt käitunud aga see pole asja point praegult. Aga laste ära kasutamine ei ole ju osa kristlikust ideoloogast. Ma saan aru kui kirik propageeriks seda ja põhjendaks a’la toonis, et “teaduslikult oleme tõestanud, et see kes seda teeb…” aga seda pole ju tehtud.
Mulle tundub, et see postitus on avaldatud kuna see on pikantne lisadetail ühise “vaenlase” pihta. Samamoodi ma kujutan ette kuidas avaldatakse uudis, et “Eesti UFO uurijate seas oli narko ärimees”.
Paraku haigeid inimesi on nii kiriku rüppes kui ka väljaspool kirikut. Samamoodi võib skeptikute seas olla vargaid, narkoärikaid ja lapsevägistajaid. Kuidas ise suhtuksite kui selguks, et mõni teenekas skeptik (või ateist) on lapsevägistaja ning meedia kasutaks seda ühte tabatud (haiget) inimest skeptikute (ja ateistide) ründamiseks.
Võib-olla see tuleneb minu teaduslikust taustast, aga ma arvan, et kui on lehekülg mis reklaamid ennast kui teadsliku skeptitsismi propageerijana, siis võiks ka sellega piirduda. Eriti kui arvestada, et skeptikuid on ka usklike seas ning nad on teile väga väärtuslikud liitlased.
Juhul kui ma eksin, ning see lehekülg propageerib igasugust “skeptitsismi” siis ma vabandan ning panen suu kinni ja rohkem ei võta sõna.
kui sind häirib üldises valikus mõni üksik kõrvalekalle, siis sorry aga su eesmärk on liiga läbinähtav. ning kui praegu eksin ja sa tõesti nii mõtledki, siis mina sellise mastaabiga viripillide pärast üldiselt pisarat ei poeta.
PS! muidugi ma pean ka ära märkima, et mina olengi selline keskmisest “kurjem” ja “pohuistim”. eks igaüks kõneleb lihtsalt enda eest.
Jason
Mul on kahju, et see arutelu sai alguse paavstiga seotud teemast. Jääb mulje nagu mind häiriks see, et paavsti kohta öeldakse midagi halvasti.
Ei, mind ei häiri see kui paavsti kritiseeritakse.
Mind häirib see, et kirjelduse järgi peaks see leht pretendeerima teaduslikule skeptitsismile.
Ma oleks selle teema ka tõstatanud ka mõne muu teemaga seoses.
jääb mulje, et sind häirib marginaalne kõrvalekalle “põhikirjas” ettenähtud suunitlusest. umbes, et kui MTÜ põhikiri ei näe üldkoosolekul ette põiekergendamise võimalust ent keegi seda siiski teeb, on otsekui kuri karjas ja kogu MTÜ iseenesest mõttetu.
ma lihtsalt ei saa aru, milles on probleem???? no jumal hoidku – Martin käsitles teemat, mis justkui ei haaku põhikirjalise tegevusega. Oh, tule taevas appi!!!!!!
Ole nüüd kohe siinsamas PÄRIS aus – ON see siis SINU arvates tõesti VÄÄRT kogu seda kisa ja äramärkimist, mida sa kuuldavale tõid?
Vot just seesama (minu arust) mõttetu äramärkimine ongi minu arvates tühine ninanokkimine, mille viljelejatega ma enam ammu vaielda ega kemblda EI VIITSI. Ehk teeb seda minu eest keegi teine. Kui mitte, ei jää ninanokkijal muud üle, ku endale vesi peale tõmmata.
Hmm, jäin korra mõttesse, selle “teadusliku skeptitsismi” osas.
Kas on viga minus ehk skeptik.ee peamises kirjaorjas, et siin leidub lugusid, mis otseselt küll “teadusliku skeptitsismi” alla ei mahu, aga väljendavad ehk suhtumist ja mõtteviisi, mis vähemalt minul seostuvad kriitilise mõtlemisega.
Või on lugupeetud lugeja veel vähevõitu siinseid tekste sirvinud või lihtsalt teistmoodi maitsega.
Nii esimesel kui teisel juhul pole paraku midagi ette võtta, sest mul on raske ehk lausa võimatu või puudub eriline motivatsioon end selles osas muuta, teisel juhul on tegu samuti paratamatusega, millesse mina mitte midagi parata ei saa. Pole võimalik kõigile meele järele olla. Aga alati on võimalik ise paremini teha.
Kui soovid, siis võid meie sadu ja tuhandeid lugejaid rõõmustada hea artikliga, mis sinu meelest kajastaks “teadusliku skeptitsismi” seda külge, mida õigeks pead.
Martin ütles
Ma koguks veel natukene mõtteid ja siis kirjutaks siia mõned read. Korraliku artikli jaoks vajaks rohkem aega….
Tänane päev on läinud päeva nautimise all. Ja vist jätkub samas rütmis….
No too teaduslik skeptitsism on nii lai mõiste, et selle alla võib heal juhul ükskõik mille mahutada. Kõik me kahtleme milleski ja mis poliitikasse puutub, siis võimuhullus ja selle pärast tehtud sigadused saadavad inimkonda läbi ajaloo.
Ise ka seda meelt, et poliitika võiks mõne muu portaali teema olla. Aga ei oska öelda, kus lõpeb poliitika ja algab vandenõuteooria.
Vandenõud on muidugi ka põnevad ja mind isiklikult ametlikud kinnitused 20da sajandi suurematele sigadustele ei veena. Võib olla, et Oswald laskis Kennedyt üksinda ja sai koba peale pihta. Aga sellise tabavuse tõenäosus on nagu lotoga võita ja samal hetkel meteoriidiga pähe saada, teoreetiliselt võib aga… Too H tähega ajaloosüdmus ja muud lood sinna juurde.
Ratzinger on karm taat ja kõige suurem konnasilm on tal Rwanda ja Vatikani roll sellles, nii et sellest mehest kuuleme ilmselt veel. Aga kus seda arutada on juba iseasi. Minu meelest pole katki midagi, kui me peale nõiajuttude siit portaalist vahel midagi üldharivat ja maapealset ka lugeda saame
Martin ütles : ” Kui soovid, siis võid meie sadu ja tuhandeid lugejaid rõõmustada hea artikliga, mis sinu meelest kajastaks “teadusliku skeptitsismi” seda külge, mida õigeks pead.”
Miks mitte, aga kui juba artikkel, siis võiks mingid üldarusaadavad reeglid ja tingimused ka olla, näiteks, kes üldse, mis teemadel, fotode kvaliteet ja arv, loo pikkus jne… Ilmselt nii mõnelgi on teadmisi, mida teistele jagada.
Ajalehtedel on rubriik, “lugeja kirjutab” ja etteantud formaat, et parawebi tegelased üle ei koliks.
Kõik oleneb muidugi skeptik.ee eelistusest. Kas soovite arendada tõsiseid dialooge või jääb kõik ärapanemise tasemele.
Lugu läheb põnevamaks — Ameerikas on õnnestunud kolmel mehel, kes väidavad, et katoliku preestrid neid pruukinud on, algatada kohtuasi, kus kostjaks on Vatikan ja kuhu peaks tunnistajaks kutsutama praegune paavst.
Asi selles, et väidetavalt kästi kõige kõrgemal tasemel igasugused ahistamissüüdistused maha vaikida, neist ametivõimudele mitte teatama, preestritele otsiti vaikselt uued töökohad teistes ringkondades, kus apljud uue hooga uut saaki jahtida said.
Sellise kirikupoolse poliitika väljatöötaja olla ka praegune paavst aastal 1962. Enne paavstiks saamist tegeles Ratzinger isiklikult 24 aastat pedofiiliajuhtumitega ehk siis preestrite peitmisega võimude ja ohvrite eest.
Katoliku kirik on alates 1950. aastatest maksnud ahistamisohvritele juba üle 2 miljardi dollari.
Allikas: Guardian
vice versa pani ära:
See “juhuslik möödakõndiv skeptik ütles pahasti, nüüd on põhjust skeptikutega tõsistest asjadest mitte rääkida” võte on juba laialt tuntud ettekääne, mille mõju on aastasadadega märgatavalt kahanenud. Ehk on kätte jõudnud aeg uuemaid ja paremaid ettekäändeid muretseda?
Mina ka ei saa aru, kuidasmoodi pedofiiliajuhtumid skeptik.ee teemaks on. Siis võiks ka muud vägistamised, koduvägivalla, tapmised ja miks mitte ka korruptsiooni ja tavalised vargused siia kaasata. Üks kuritegevus kõik.
Ilmselt on asi lihtsalt selles, et kirik on Martinile vastumeelne organisatsioon ja kõike, mida kirku kohta saab halba öelda, tuleb tingimata siia ka kirja panna.
Katoliku kirik on üks suurimaid organiseeritud umbluu levitajaid, üksus, mis üritab luua oma paralleelreaalsust oma reeglitega, mis mõnikord lausa aktiivselt ilmaliku võimu ja teadusmõtte vastu tegutseb.
Katoliiklikku umbluud levitatakse ka siinmail ja aastakümnete pikkuse varjamistaktika väljatulek on üks killuke selle ebateaduse kantsi meetoditest oma asjade ajamisel.
Mul on kuri kahtlus, et kuritegevusest kajastab skeptik.ee edaspidi veel nii mõndagi kelmustükki ja võimalik, et ka mitut sorti huvitavamaid umbluu-majanduskuritegusid.
Kriku kirjutas ridade vahele:
Kirikul on terve hulk muid põnevaid omadusi ka. Näiteks on kirik skeptikuile huvi pakkuv organisatsioon.
tunnistan ausalt, et kiriku pahategudest pole siin kümmet protsentigi mitte, aga siin ülal alustatud lugu sai järje ja seda järge ma siis jätkan
Ja see tähendab automaatselt, et igal katoliku kirikuga seotud lool on skeptik.ee jaoks uudisväärtus? Kuidas kurat puutub pedofiilia teadusmõttesse?!
Ilus, kui noorel inimesel on siht silme ees… Aga ikkagi, kuidas sinu kirku pahategude dokumenteerimise missioon skeptik.ee-ga seondub? Peale selle, et sa oled skeptik.ee überskeptik?
Kui sa tahad kirjutada pahategudest üldiselt, siis on ju palju räigemaid organisatsioone kui kirik, mille pahategudest kirjutada. KGB/FSB, Camorra jne. Ainult et siis on tulemuseks niisugune tore üldpositiivse programmiga maailmaparandav lehekülg, mitte skeptikute lehekülg.
Kui sa tahad just kiriku pahategudest kirjutada, siis on see loomulikult sinu vaba valik, aga mul isiklikult on raske näha, millel see tahtmine põhineda võiks peale puhtisiklike eelistuste. Sel juhul on kurss võetud martin.ee suunas. Mis on inimestele, kes sinuga tuttavad on, ka kõigiti sümpaatne, aga siiski midagi muud kui skeptik.ee.
mis sa torised :-)
siin lugusid mitmest vallast, võid osad ju vahele jätta ja keskenduda teistele. pole minu võimuses sulle alati meele järele olla.
Ega ma ei palugi, et sa mulle meele järele oleksid. Aga teemaderingi selgem piiritlemine ja sellest kinnipidamine tuleks käesolevale leheküljele ainult kasuks.
Siin olen ma Martiniga nõus just sellepärast, et katoliku kirik on suur umbluulevitaja. Tema tegutsemise teoreetilised alused, mida kirik laialt kuulutab ja tõesteks nimetab, on peaaegu läbini väärad. Maffia ei avalda ajakirjanduses väiteid, et on üks õige organisatsioon ja iga õige eesti mees peab maffiasse astuma. Kui sellised artiklid ilmuma hakkaksid (Itaalias näiteks ilmuvad), oleks see skeptik.ee teema. Kagebiidid ei avalda eesti ajakirjanduses iseennast puhtakspesevaid lugusid sellest, kuidas nad Eesti vabaduse eest võitlesid ja hoolitsesid selle eest, et küüditatutel oleks Siberis parem elu. Kui sellised artiklid ilmuma hakkaksid, oleks see skeptik.ee teema. Kui FSB hakkab Eestis avaldama lugusid sellest, et pronksiöö marodöörid on revolutsionäärid, kes õige asja eest võitlesid, ja kui Venemaa neile riiklikke autasusid jagama hakkab, on ka see skeptik.ee teema.
Mispärast siis katoliiklus, aga mitte protestantism, mis on Eestis levinum? Minu isikliku ja võib-olla eksliku hinnangu järgi on protestantide ja isegi vene õigeusklike poolt pressis avaldavate materjalide seas jama mõnevõrra vähem.
Kiriku tegutsemise teoreetiliste aluste üle ei ole võimalik loodusteaduste abil otsustada, kas need on tõesed või väärad. Võib ainult öelda, kas need meile meeldivad või ei. Mis on ise teema.
Kriku kirjutas:
Jama!
Kiriku tegutsemise teoreetilistel alustel võib olla konkreetseid väljundeid. Niipea, kui need väljundid objektiivse reaalsusega vastuollu lähevad, on selge, et teoreetilised alused on loodusteaduse mõttes problemaatilised.
Kui kirikutegelased jahvatavad sellest, kui ohtlik on Harry Potter, siis on nende väited tõepoolest vastuolus objektiivse reaalsusega.
Kui kirikutegelased väidavad, et teatud kindel moraaliõpetus on kõrgemalt poolt antud, ja seda tuleks järgida, on see peaasjalikult väärtushinnangu küsimus, mille kohta ei saa öelda loodusteaduste mõttes tõene ega väär.
Kui aga mõni kirikutegelane poisikesi pilastab või panka röövib, siis ta on lihtsalt kurjategija ja lugu peaks minema krimirubriiki, mitte siia.
Kriku, aga kas Sa ei arva, et kui siinne kirjatöö isiklikest süm- ja antipaatiatest kantud oleks, siis saanuks Päästeamet Viltuse Pendli asemel mingisuguse positiivse preemia selle eest, et nad tõhusate turvavahendite asemel Bushi Sniffexiga turvasid? ;-)
Kriku kirjutas:
Seotud, terviklikus maailmapildis kerkivad kohe üles küsimused:
* missugust kanalit mööda moraaliõpetust anti?
* missugused füüsilised, arheoloogilised, ajaloolised, radioloogilised jäljed sellest õpetuse andmisest järel on?
* kuidas moraaliõpetus reaalse maailmaga haakub?
Nii näiteks on põnev uurida, mis värk on neljajalgsete putukate söömise ebamoraalseks kuulutamisega maailmas, kus neljajalgseid putukaid millegipärast ei leidu.
Kui aga mõni kirikutegelane toimetab kuritegusid — nagu ränkade isikuvastaste kuritegude varjamine — sellepärast, et moraalikoodeks tal seda käsib, siis saab sellest teha sensatsioonilisi järeldusi tolle moraalikoodeksi kohta. Käesoleva artikli kontekstis saab mitmeid nendest järeldustest skeptilise aparatuuriga täiesti kenasti uurida.
Tüüpiliselt loodusteaduslikult verifitseerimatul/falsifitseerimatul meetodil.
Moraaliõpetus haakub reaalse maailmaga niimoodi, et hulk reaalse maailma reaalseid tegelasi seda järgib või vastupidi, ei järgi. Mis haakeid sa veel otsid?
Esiteks ei ole ka see skeptik.ee teema, sest et sellisel juhul on tegemist kahe moraalikoodeksi põrkumisega. Teiseks ei puutu see konkreetsesse juhtumisse, st. pedofiiliasse. Katoli kiriku õpetuse järgi kindlasti ei ole poisikeste pilastamine mingi lubatud tegevus.
Reaalse maailma haagetest veel nii palju, et saarmaliha peeti omal ajal lubatavaks süüa ka mitmel juhul, kui muidu loomade liha söömine keelatud oli. Zooloogilise süstemaatika seisukohalt on saarma ja kalade ühte potti panemine loomulikult täielik jama. Aga see ei oma antud küsimuses vähimatki tähtsust – kui inimesed otsustavad, et söövad ainult kala- ja saarmaliha, on see nende asi ja sellise otsustuse kohta ei saa öelda õige või vale või tõene või väär.
@Kriku –
Ja kui katoliiklikud donid otsustavad et varjatud ja mahasalatud pedofiiliajuhtumid ei ole tegelikult pedofiilia ja probleemi pole siis nii ka on ?
Selgelt tuleb ju välja kuidas maagiline uhhuu mõtlemine toimib.
Probleem on loomulikult olemas, nagu ma juba mitmel korral öelnud olen. Ainult et mul on raske mõista, miks seda just siin arutama peaks. Maailm on lõpuks täis igasugu probleeme.
Kriku kirjutas:
… ja niisugused väited on üks klassikalistest skeptikutele huvi pakkuvatest umbluu-vormidest.
Kriku kirjut:
Porgandimoosi tegemine on niisamuti eraasi. Aga ratsionalistid hakkavad sellegipoolest irvitama, kui keegi asub laialt propageerima väiteid, et porgandid puu otsas kasvavad.
Ja kuigi porgandimoos noid kahte nähtust ühendada võib, on sellegipoolest porgandite moosikstegemine ja porgandite puu otsas kasvavateks kuulutamine erinevad nähtused. Ükskõik, kas kõnealused väited tulid väidetavalt Brüsselist või taevase laulva telegrammiga.
Samamoodi on üks asi see, kui inimesed millegipärast rohutirtsusid süüa ei taha — ja teine asi see, kui erilise mütsiga varustatud auväärsed inimesed asuvad deklareerima, et rohutirtsul neli jalga on.
Vaevalt, skeptikud tegelevad siiski falsifitseeritavate väidetega. Skeptiku – ja iga muu loodusteaduslikku meetodit kasutava isiku jaoks – lõppeb arutelu hetkel, mil tuvastatakse falsifitseerimatus. Meie asi ei ole kellelegi öelda, mida nad uskuma peaks. Me võime öelda, et sellel usul puudub praeguste teadmiste kohaselt igasugune materialistlik alus, aga see on ka kõik.
Kriku kirjutas:
Umbluu on umbluu, ükskõik, kas teda parajasti mittefalsifitseeritavuse taha peidetakse või mitte.
dig kirjutas:
Minu arust pole kirjeldatud juhtumi puhul tegemist mingi umbluuga. See on tavaline kuritegu ja selle varjamine.
Et selle “tavalise kuriteo” osalised igapäevaselt umbluuga tegelevad, on kõrvalise tähtsusega.
Muidugi lisab kiriku osalus asjale pikantsust aga ikkagi on see pigem politsei ja kohtu, kui skeptikute teema.
Kõnealuse kuriteo varjamise põhjused on kõnealuse umbluuga üsna tihedasti seotud.
Kõik pedofiilid pole katoliiklased ja vastupidi ka mitte, aga arvatavasti üritavad kõik pedofiilid ennnast varjata. Ja pole põhjust arvata, et katoliiklus muudaks pedofiiliks selle, kes seda muidu poleks, ma arvan.
Kõik kurjategijad kui indiviidid üritavad ennast varjata.
Mis puutub katoliku kiriku katsetesse neid juhtumeid enda organisatsiooni sees lahendada, ilma riigivõimu kaasamata, siis selle kohta võib öelda kaht asja.
Esiteks, minu jaoks on analoogia näiteks külameestega, kes kättesaadud vargale koha peal peksa annavad päti politseisse viimise asemel. Mina kui jurist loomulikult kinnitan, et sel juhul on tegu kahe kuriteoga. Mina kui külamees aga ei saa mööda tõdemusest, et mõistan omakohtu täideviijate motiive ja ei saa välistada, et ise samas olukorras sarnaselt käituks. Katoliku kiriku ja pedofiilide osas muidugi on see vahe, et kirikusisesed karistused on antud juhul leebemad kui ilmaliku võimu omad, aga see vahe pole põhimõtteline.
Teiseks, katoliku kiriku ja riigivõimu suhtumine nimetatud kuritekku on viimase vähem kui saja aasta jooksul muutunud küllaltki erinevaks ning sellest tuleneb ka väärtushinnangute konflikt. Kiriku jaoks on vähemalt Aquino Thomase aegadest saadik olnud niiöelda südamepatud rängemad kui lihapatud, riigivõimu jaoks on praegu täpselt vastupidi. Katoliku kirik on oma olemuselt inertne ja konservatiivne organisatsioon ja ei kohane poliitiliste arengutega just eriti kergelt.
Konflikt on hetkel kahel tasandil: karistus kogukonna sees vs. riigivõimu poolt ja suhtumises kuriteo ohtlikkusse. Ma julgen väita, et sellised konfliktid on pigem tüüpilised kui erandlikud ja neid kohtab väga paljude kuriteoliikide puhul.
Mis see kõik skeptik.ee-sse puutub, on jätkuvalt selgusetu.
Mittefalsifitseeritava väite umbluuks kuulutamine ei ole enam faktipõhine hinnang, sest faktid on juba definitsiooni järgi alati verifitseeritavad.
salvey ütles:
ütleks, et eestis on olemas konkreetne kohtupretsedent usuühingu kuritegelikuks kuulutamise või vähemalt millegi äärmiselt sarnase osas.
tsitaat äriregistri vastusest usuühingu registreerimisavaldusele:
seega, kuivõrd katoliku kirik on samuti loodud ühendamaks…kas just kõiki, aga kindlasti paljusid katoliiklasi, kelle seas kindlasti leidub kurjategijaid ja, nagu selgub, ka pedofiile, siis kommentaarid on üleliigsed :-)
Sind ja sinu nalju.
kui krikul aega on, võiks ta selle lingi all olevad tekstid läbi lugeda. nuttu ja nalja võib sealt leida hulgi…
Jason
Ma ei kujuta muidugi täpselt ette mis see “Musta Veenuse Ordu” endast kujutab, aga lugesin just läbi P.J. Carolli “Liber Kaose”:”Maag on see, kes on müünud maha oma hinge võimaluse eest osaleda intensiivsemalt reaalsuses.Ainult siis kui miski pole tõeline ning idee tõelisest saab hüljatud, muutub kõik lubatuks.”
(Meie Taudis Kaose Paavst Pete I, Suurmaag IOT Pakt) (?)
Kui selliseid asju ei akstepteerita kuskil ametlikul tasemel, on see minu meelest ainult mõistlik.
mis seos sel liber kaosega on?
@salvey – et riik peab valvama, et kodanikud oma hingi (saatanale?) ei müüks? Või mida sa öelda tahtsid?
oletan, et satanistlik ideoloogia?
Jason, mingi äriregistri ametniku poolt kokkukirjutatud jutt ei ole meil siin suurt midagi väärt. Õigust mõistab Eestis kohus.
Tahtsin seda öelda, et keegi ei tohiks arvata, et kõik on lubatud.Ükskõik kas tal siis omaarust on hing või pole.
Kriku ütles:
Ustimenko ka ei põhjendanud oma otsuseid ratsionaalselt. Kas on varsti siin tema kohta lugu oodata?
Kriku ütles:
salvey ütles:
liber kaos ja satanistlik filosoofia? hmmm…njaa…arva uuesti.
Kriku ütles:
hehe, eesti kohus mõistis äriregistri ostused igati pädevaks, nagu selgub esitatud linki lähemalt uurides.
Ühesõnaga siin siis peaks idee poolest kirjutama kõikidest organisatsioonidest, mis esindavad miljoneid inimesi ja mis ei käitu ratsionaalselt või mille tegevuse põhjendused pole märkimisväärselt sageli ratsionaalsed?
Ilmselt kuuluvad sinna siis kõik suuremad usuorganisatsioonid, suurriikide erakonnad ning paljude riikide valitsused, ükskõik mida nad ka ette ei võtaks, koristaja palkamisest sõja alustamiseni.
Paljuks ei lähe vä?
Jason
Kohtumääruse argumentatsioon on siiski oluliselt põhjalikum sinu poolt tsiteeritud ÄR ametniku tekstist:
Aga kardetavasti on ka see arutelu teemaväline, mistõttu lõpetan.
@Kriku – Su kirjeldus on kõvasti ülelihtsustatud, kuid kui nii küsid, siis vastan jaatavalt. Nagu öeldud on iratsionaalne käitumine liiga üldine kriteerium. Lisades kompotti reaalsele maailmale mitte vastava maailmapildi propageerimise, hakkame juba kuhugi jõudma.
Nagu isegi aru saad, on kirikul peale irratsionaalne mõtlemise teisigi iseärasusi. Ei ütleks, et irratsionaalne mõtlemine kirikus reegliks on. Kiriku irratsionaalsus seisneb pigem selles et, kui usk terve mõistusega konflikti satub, eelistatakse usku. Just selles kontekstis ma seda sõna hetkel ka kasutan.
Öeldes, et kirik kui selline, ei peaks skeptikutele huvi pakkuma, oled oma kriitika ehk veidi valesse kohta sihtinud. Nagu aru sain, siis ei väitund sa, et kiriku seisukohtade ja argumentide suhtes pole võimalik skeptiline olla, vaid seda, et antud kuritegelik käitumine pole skeptik.ee-le sobiv teema?
Vastuseks su argumentidele:
Ustimenko pole antud teemaga tegelikult seotud. Koristaja töölevõtmine pole üldjuhul mainimistväärt, kuid suurriikide erakondade ja valitsuste otsusted võiksid skeptikute lehel oma koha leida küll.
Jään juba esitatud argumentide juurde. Saan aru, et oleksin võinud veidi konkreetsem olla, kuid ehk suutisn selle vea nüüd parandada.
Ma arvan, et tuleks öelda veel täpsemini – falsifitseeritavate ja väärate väidete esitamise. Suur osa niiöelda usutõdedest ei ole põhimõtteliselt falsifitseeritavad. See vahetegu eristab muuseas agnostikut ateistist.
Ma väitsin, et kirikul on palju erinevaid seisukohti, argumente ja tegevusi. Mõned neist on skeptik.ee teema ja mõned mitte. Vt. mu varasemat postitust.
Jah, ma arvan, et skeptikud ei peaks arutama falsifitseerimatute väidete üle nagu väärtushinnangud või jumala olemasolu. Jätaks selle delfistidele? Põhjuseks on asjaolu, et neile väidetele pole juba definitsiooni järgi võimalik faktipõhist hinnangut anda. Kütuselisandimüüjad ja muu selline rahvas aga esitab massiliselt falsifitseeritavaid ning vääraid väiteid, olles ise samal ajal tihtipeale teadlik nende väärusest või vähemalt neid kinnitavate katsete puudumisest.
Kui järgida veel seda ebaratsionaalselt käituva organisatsiooni esindaja pahategude kajastamise liini, siis ma pakun välja Eesti Vabariigi valitsuse. Teatavasti on Vabariigi Valitsus kohustatud tegutsema Põhiseaduse preambulat järgides, mis muuseas ütleb, et Eesti Vabariik “peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Seda viimast võib vaadelda kui märkimisväärselt ebaratsionaalset ning kulukat eesmärki, mida ei õigusta miski peale traditsiooni. Kuna Vabriigi Valitsuse tegevus on seadusandja poolt sellisele eesmärgile allutatud – ja VV liikmed on valis iga kell kinnitama, et nad seda eesmärki ka järgivad – siis peaks skeptik.ee-le kindlasti huvi pakkuma VV liikmete kõikvõimalikud kahtlased teod. Mistõttu jääme huviga ootama artikliteseeriat maadevahetuse afäärist :)
Kriku ütles:
selle kõrvalepõike lõpetuseks mainin ära, et ei kohtunik ega ekspert pole nimetatud peatükki pealkirjast kaugemale suvatsenud lugeda…
Volli ütles:
Sõltub. Kui kohus otsustab Ustimenko karistust muuta näiteks põhjusel, et too oli kurjast vaimust vaevatud ja nüüd tänu nõiale sellest prii või koristaja valitakse välja U MAN,i teenuseid kasutades siis võib see väga vabalt skeptikute teema olla.
Ja valitsuste sigadustega sama lugu. Sniffeksi jura näiteks. Aga muus osas võiks küll nii olla, et ükskõik mis organisatsiooni maapealsed tõpratembud pole skeptik.ee rida. Kui hästi otsida siis ilmselt võiks teadlaste, professorite ja akadeemikute hulgast ka igasugu tegelinskeid leida. Aga mis see skeptikasse puutub ?
@Kriku – Religioon on falsifitseerimatu samas kontekstis nagu astroloogia – liialt ebamäärane. Reaalsusele pretendeerivab muinasjutud võivad olla skeptikute teemaks.
Omad hoiakud on ka skeptikutel ning skeptikute teemaks võib olla kõik, mis nende hoiakutega konflikti satub.
Väärtushinnangute argument on sisutu, kuna see on rakendatav põhimõtteliselt igale teemale, mille tuumaks on mõne isiku või organisatsiooni otsused. Näiteks otsus müüa kütusetablette või otsus võtta vastu Eesti vabariigi põhiseadus.
Jüri ütles:
Tundub, et pean nõustuma.
Artikkel “Homoöpaat ajas inimese alla” räägib küll homoöpaadist, kuid muud seost sel homoöpaatiaga pole. Samamoodi on antud artikkel suunatud kiriku vastu skeptikaga mitte seotud teemal. Ehk Vällik üritaski kirikuvastast propagandat? Kuulub ju viimane nii mõnegi skeptiku “kohustuste” hulka. Mida sellisest tegevusest arvata on juba igaühe enda väärtushinnangute küsimus.
Astroloogia puhul on väide, et astroloog teeb tulevikuprognoose paremini kui suvaline inimene tänavalt, suurepäraselt falsifitseeritav. Jumala olemasolu aga näib olevat põhimõtteliselt falsifitseerimatu väide.
Ei ole nõus. Väide, et kütuselisand paneb mootori paremini tööle, on falsifitseeritav väide. Väide, et eesti keel väärib säilitamist, on väärtushinnang. Neil pole raske vahet teha.
Jah, mulle tundus küll, et üritas. Väärtushinnangu küsimus on antud juhul nii see, mida arvata kirikuvastasest propagandast kui ka see, mida arvata faktipõhisest diskussioonist eemaldumisest. Kui see muidugi käesoleva lehekülje väärtuste hulka kuulub.
@Kriku – 1. Jumala olemasolu on samamoodi falsifitseeritav, kui me eeldame, et jumal vähimalgi moel reaalsesse maailma sekkub. Astroloogia mittefalsifitseeritavys seisneb selles, et olgugi, esitatud väidet kontrollida saab, ei lükka see astroloogias endas midagi ümber. Religioonis, astroloogias, ufoloogias jne: mittefalsifitseeritav = liialt ebamäärane.
Sellest tulenevalt: kriteeriumi järgi – skeptikud peavad käsitlema ainult falsifitseeritud (= falsifitseeritav ja väär) väiteid – räägivad enamik skeptik.ee artikleid teemast mööda.
Samas pole ülalseisev antud hetkel absoluutselt oluline, sest tegelikkusele pretendeerivad muinasjutud (ehk ebamäärasusse tõttu mittefalsifitseeritavad teooriad) peavad kuuluma skeptikute temaatikasse.
2. Väide ja otsus on erinevad asjad.
3. Faktipõhine diskussioon kaotab igasuguse väärtuse kui sel puudub ratsionaalne element. Igasugune “müüdimurdjate teadus”, kus luuakse üksikuid, nõrgalt seostatud fakte, on maailmamõistmisel sama kasutu kui näietks ülal nimetatud astroloogia.
See eeldus nõuaks ka kirjeldust sellest, kuidas täpselt see sekkumine toimub. Selle kirjelduse võimalikkust tavaliselt eitatakse, kuna jumaliku entiteedi võimed käivad inimeste omast nii palju üle.
Nii hull see asi vast siiski ei ole.
Muide, jumala olemasolu võib kahtlemata esitada nii reaalsuse kohta käiva väitena kui ka kuidagi teisiti. Suur osa usklikke usub jumalasse mitte sellepärast, et nende arust oleks see kõige parem viis objektiivse reaalsuse kirjeldamiseks, vaid seetõttu, et neile meeldib jumalasse uskuda. Tüüpiliselt ei ole nende väited falsifitseeritavad ja nendega vaieldes vaieldakse pigem väärtushinnangute üle.
Teine seltskond arvab, et Piibel kirjeldab objektiivset reaalsust täies ulatuses ning tüüpiliselt on just nende väited täiel määral falsifitseeritavad.
@Kriku –
Nõus.
Mis väärtustesse puutub, siis seisukoht, et kõik väärtushinnangud peavad tulenema Piiblist, võib kuuluda skeptikute teemavalikusse, kuna taolised põhjendused pole kooskõlas teaduspõhise maailmavaatega.
Seisukoht, kus kellegi väärtushinnangud kattuvad Piiblis esitatuga ning piiblit hinnatakse, kui “tarka” raamatut, on igaühe isiklik asi.
Kokkuvõtteks nõustun ma enam-vähem su seisukohtadega antud teema suhtes. Loeks selle arutelu ehk lõppenuks?
[…]
Olgugi, et mul on raske mõista, kust siis peaks eelduslikult tulenema teadusliku maailmavaatega kodaniku väärtushinnangud ja mis seos on teaduslikul maailmavaatel ja sellel allikal, kust oma väärtushinnanguid ammutatakse (Piibel? vanaema jutud? unenäod? “Kommunismiehitaja moraalikoodeks”?), võime lõpetada küll. Vaevalt et kumbki meist siin enam midagi väga uut ütleb.
Kriku deklareeris:
Samamoodi on mittefalsifitseeritav väide, et Martini aiamajas elab nähtamatu draakon, kelle olemasolu mitte ühegi võttega tuvastada ei saaks. So what? Skeptikud on täiesti õigustatud seda väidet jamaks pidama ning — kui proponendid aktiivselt kihutustööd teevad — tolle jamasuse erinevaid detaile sügavuti analüüsima.
Skeptikud ei ole õigustatud Martinile ütlema, et temast on vale uskuda oma aiamajas elavasse draakonisse. Kui ta tahab arvata, et selline draakon on ja selle järgi oma samme seada, on see tema isiklik asi.
Kui Martin hakkaks näiteks nõudma, et tema majast mööda minev tee mujale tehtaks, sest autod ei lase draakonil magada, peaks skeptikud midagi ütlema.
Kriku kirjutas:
Skeptikud on täiesti õigustatud deklareerima, et jutud olematu draakoni olemasolemisest Martini aiamajas on ebaratsionaalne jama. Ja loomulikult sellesisulisi artikleid kokku panema.
Ma tean küll, et Sulle meeldib irratsionaalseid tahtmisi ja irratsionaalseid uskumisi ühte patta panna, aga need on kaks ise asja.
Näiteks ei ole midagi paha selles, kui keegi peaks irratsionaalselt tahtma lohelepitusvihmatantsu maha pidada. Aga kui ta sinna juurde valjuhäälselt pajatab, kuidas just too olematu lohe olemas on ja võib-olla uskmatuid lohetulega ähvardab, astub ta irratsionaalsete tahtmiste juurest irratsionaalse usu propageerimisse — ja see on juba kurjast.
dig ütles:
Te peate minu aiamajas elulevale lohele homme lõikamata küüntega ning kolm nädalat pesemata inimese tooma! Lohe nimelt vajab lepitamiseks maniküüri-pediküüri tegemist ja aiamaja all olevas saunas kellegi selja küürimist. Vastasel korral läheb Eesti rahval kehvasti ja sa ometigi ei taha seda vastutust enda peale võtta, et teadsid, aga ei teinud midagi.
Kumb on mõistlikum strateegia – kas teha nii nagu nõutud ja päästa kõik kindla peale võimalikust hädast või irvitada üleolevalt, et “pole olemas, pole olemas” ja võibolla ei juhtugi midagi? Aga võibolla juhtub?
Kusjuures arvan, et leptitusohvri peab kohale tooma president isiklikult, kuna jõuluajal läheb ta ristikirikusse seda jumalat teenima, täna käis juutide hanukkat tähistamas. Mille poolest minu draakon kehvem on?
Kuna lohe olemasolu on loogiliselt lohe lepitamise eelduseks, on mul ülaltoodud arutluskäiku raske jälgida.
Kriku kirjutas:
Ei sugugi. Jõuluvana ka ei ole, aga see ei takista kedagi, kes peaks tahtma Jõuluvanale salme lugeda — olgu lepituseks või muul eesmärgil.
Salmi loetakse jõuluvanaks maskeerunud isikule.
Näedsasiis, Jõuluvana mitteolemasolemine ei sega protsessi, mille nimi on ‘Jõuluvanale salmide lugemine’.
Protsessiga, mille nimi on ‘lohetaltsutustants’, on täpselt samamoodi.
Ülal polnud kirjas, et seda tantsu mingile kostümeeritud lohele esitatakse. See on sinu meelevaldne lisandus.
Kus on kirjas, et Jõuluvanale salmi lugemine Jõuluvana olemasolu nõuab?
Või, et vihmatantsu esitamiseks vihm sadama peab?
Või, et pudrule või silma panemiseks pudrul mingisugused silmad olema peavad?
Jätkuvalt on point, et rituaal on üks asi, rituaali nimi ja teoloogiline või teoreetiline taust aga hoopis midagi muud.
Rituaalid lähtuvad tüüpiliselt maagilisest mõtlemisest. Jah, muidugi ei eelda meieisapalve lugemine seda, et lugeja tingimata eeldaks Taevaisa olemasolu. Aga ei saa eitada, et suuremal osal juhtudest see nii on ning et palvelugemise rituaal on alguse saanud sellisest uskumisest. Praktiline vahetegu on raske ja ausalt öelda on mul raske mõista, mida see nii väga annab.