Postmodernistlik humanitaaria närib reaalteaduste kõri

Valan ka veidi bensiini tulle humanitaaria ja reaalteaduste teemal. Nimelt sai Kanada sotsiaal- ja humanitaarteaduste nõukogu (Social Sciences and Humanities Research Council (SSHRC)) hakkama fopaaga, mis kujunes parajaks sõnasõjaks osade humanitaarteadlaste ja laiema hulga reaalteadlaste vahel.

Lugu algas sellest, et Kanada suuruselt teine uurimisrahade jagaja SSHRC põhjendas Brian Altersi uurimustööle raha mitteandmist põhjendusega, mis teadusavalikkuse tagajalgadele ajas. Oma töös soovis evolutsiooni asjatundja uurida “antievolutsioonilise intelligentse disaini teooria õpetamise kahjulikke mõjusid Kanada õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, ametnikele ja poliitika kujundajatele”.

Selles polnud midagi imelikku, et laekunud uurimisteemadest suur osa toetusrahast ilma jääb, imelikuks tegi loo äraütlemise põhjendus, milles öeldi muu hulgas:

Samuti ei leidnud nõukogu, et oleks piisavalt õigustatud taotluses esitatud oletus, nagu oleks evolutsiooniteooria, mitte intelligentse disaini teooria, õige.

[Nor did the committee consider that there was adequate justification for the assumption in the proposal that the theory of Evolution, and not Intelligent Design Theory, was correct.]

Kas tõesti arvasid need humanitaarid, et intelligentse disaini teooria on samaväärne evolutsiooniteooriaga? Ilmselt küll, sest üle aasta kestnud jagelemises pole SSHRC selgitanud oma suhtumist intelligentsesse disaini. Samal ajal on näiteks Ameerika Sotsioloogide Liit, Kanada Ökoloogia ja Evolutsiooni Selts ja Ameerika Bioteaduste Instituut ning mitmed üksikteadlased avaldanud muret SSHRC-le, kuid tulemusteta. Samuti teatas Kanada Kuninglik Selts (midagi meie teaduste akadeemia taolist) oma seisukohast, milles tehakse selget vahet religioosse intelligentse disaini ja teadusliku evolutsiooniteooria vahel.

SSHRC on asja hoopis hullemaks ajanud. Näiteks ütles SSHRC tollane tegevdirektor Janet Halliwell:

Teadlaste seas kasvab uskumus, et teatud loodusilminguid pole võimalik praeguse evolutsiooniteooria raames lihtsalt seletada. Uurimiskomitee toetab kriitilist uurimist, mis paneks teaduslikud doktriinid proovile…

Sotsioloog Larry Felt lisas:

Keegi ei vaidle evolutsiooniteooriaga… võimsa tööriistaga, millel ei puudu ka mõned puudused, kuid ei miskit fataalset… aga looduses on tunnuseid, nt keeruliste organite kiire kujunemine, mille seletamisel on evolutsioon raskustes.

Sellised arvamusavaldused väljendavad kenasti postmodernistlikku arusaama, et teadus on ideoloogia ja ei millegi poolest parem, vaid pigem hullem kui teised teadmiste viisid. Selline jutumull meeldib nüüd ka religioossele parempoolsusele, kes näib olevat sõlminud ebapüha liidu akadeemilise vasakpoolsusega, kel pikk postmodernse relativismi edendamise kogemus on. Selline rünnak teaduse vastu sobib ID ajajatele ja uurija Alters saab selle juhtumi näol oma uurimusele rikkalikku algmaterjali, kuidas antievolutsioonilise intelligentse disaini teooria õpetamine avaldab kahjulikku mõju Kanada õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele ning eriti ametnikele ja poliitika kujundajatele.

Allikas: One Large Defeat for Science in Canada, Gary Bauslaugh, Skeptical Inquirer

77 Replies to “Postmodernistlik humanitaaria närib reaalteaduste kõri”

  1. Mõtlesin, et saab humanitaaridega veidi sõbralikult kiselda, aga tõtt-öelda ei oska ma selles teemas küll näha, miks SSHRC “postmodernistliku humanitaaria” kaela ajada. Tunnen õige mitut semiootikut, kel seda uudist lugedes (ja tõenäoliselt nad loevad ka) samad emotsioonid tekivad, mis meinstriim evolutsionistil.

    Asjast endast: märkimisväärselt edukas ID propaganda paistab lausa otsuse põhjendajate sõnastusest välja. No mingil määral võib ehk taotluse esitajat ka süüdistada, korralik teadustöö peaks muarust püüdma uurida mitte “the detrimental effects of …”, vaid lihtsalt “the effects of …”. Suunahinnangud tulevad siis, kui uurimus tehtud, isegi kui need ette ilmsed on.

  2. See on küll kõrvalise asja kallal norimine, aga misasi on akadeemiline vasakpoolsus ja mille poolest erineb ta akadeemilisest parempoolsusest? Kas see esineb peamiselt akadeemiates? Kui ei, siis mille poolest erineb ta mitteakadeemilisest vasakpoolsusest?

  3. Mitteakadeemilisetele vasakpoolsetele (nagu ka parempoolsetele) ekstremistidele on kohati omane olnud anti-intellektualism. Akadeemilised vasakpoolsed anti-intellektualismi selle tavalistes vormides ei praktiseeri. Anti-teaduslikkust mõnikord küll, nagu näha juuresolevalt pildilt.

  4. Suvalisi uurimisinstituute kõikidel elualadel on kõikjal maailmas. ID teooria taga seisavad ka mitmed instituudid, kus töötavad täiesti korralikes koolides käinud reaalteadlased. Seepärast ei pea veel õli (ega bensiini) tulle valama…

  5. Behe, Gonzalez jt ei ole oma teadusharus meinstriim, kelle sõna järgi mingeid suuri ja poliitikat loovat otsuseid tehtaks (veel). Isegi oma eriala sees peetakse nende ID alaseid seisukohti väheke imelikeks ja kindlasti väljaspool olemasolevat tõendusmaterjali järgi järeldatavat.

    Nimetatud Kanada nõukogu on aga suurusel teine teadusrahade jagaja seal riigis. Seega võib oletada, et nad esindavad oma valdkonna (humanitaaria) peavoolu, mis teebki selle loo veidikene tähelepanuväärsemaks.

  6. Kreatsionism tungib peale. Läänerindel evangeelsed kristlased ja idarindel moslemid. Ka mulle on koolis näidatud filmi, mis tembeldab evolutsiooni valeks. Seda näitas üks marokolane, kes õpetab inglise keelt. Ta näitas 1. poolt ja küsis meie arvamusi. Kui me hakkasime vastu vaidlema ei lasknud ta meil rääkida ning järg. tund teist poolt ei näidanud.(film on Harin Yahya tehtud tema seisukohtadest ja tegudest võib lugeda wikipeediast) Olgu, me käime gümnaasiumis ja saame tema idiootsusest aru, aga ta lastakse ka 5. ja 6. klasside kallale. Tema naine on eestlanna, kes õpetas samuti meie koolis(nüüd rase), on islam.pri.ee looja.

  7. Tänan, Mark, see on huvitav vihje.
    Ma hea meelega kirjutaksin ise MTÜ Eesti Skeptik nimel kooli direktorile ja avaldaksin imestust selliste nähtuste esinemise üle koolis.

    Aga kirjuta mulle e-kiri, kui pead vajalikuks teemat edasi käsitleda, aga avalikus foorumis konkreetsete nimede nimetamise osas ehk ebamugavust tunned.

    Milline on aga islam.pri.ee arusaam evolutsioonist, võib tutvuda siit:
    http://islam.pri.ee/darvintxt.php

    Paar tsitaati:

    Üks sellistest [Nõukogude Liidu rõhumise all vaikides kannatatud ajuloputuse] jäänukitest on darvinistlik evolutsiooniteooria. Mujal maailmas on viimane reeglina ammu juba kooliprogrammidest välja jäetud (Prantsusmaal näiteks naerdakse sellele otse näkku, kes evolutsiooniteooriale teaduslikul viisil viidata püüab), meil aga ikka veel kindlalt põhikooli õppeprogrammis kui kõigutamatu ajalooline tõde sees.

    Edasi rida tavalisi kreatsionistlikke tüüplabasusi:

    Suur hulk suurimatest teadlastest on teinud oma tööd vaid selleks, et uurida maailma, mille meie Looja on meile pärandanud.

    Leonardo da Vinci, Mikolaj Kopernik, Johannes Kepler, Galileo Galilei, paleantoloogia isa Georges Cuvier, botaanika ja zooloogia rajaja Carolus Linnaeus, kõigi aegade suurima teadlase tiitlit kandev Isaac Newton ja paljud teised. Meie aja üks suurimaid geeniusi, Albert Einstein…

    Nagu näha on teadusemaailma geeniused tunnistanud Jumala olemasolu.

    Eriti avaldasid talle [Darwinile] muljet teatud vindid, kelle nokkade erikujulisuse arvas ta tulenevat erinevaks elukeskkonnaks kohanemisest. Sellest tekkiski tal evolutsiooni idee.

    Problemaatiliseks osutusid näiteks fossiilide puudumine (kuna erinevate liikide vahelülideta on võimatu tõestada, et üks liik põlvneb teisest), kompleksed organid (nagu silm ja kõrv), mille puhul on võimatu, et nood oleksid tekkinud vaid juhuse läbi.

    1950. aastatel avastatud DNA saatis aga Darwini teooria otse prügikasti

    tänapäeva geneetika on suutnud tõestada, et igasugune muutus DNAs toob kaasa vaid negatiivseid muutusi

    Siiani ei ole teadlased suutnud leida ühtki fossiili, mis oleks „hübriid”, kuigi on palju kordi üritatud seda tiitlit kellelegi „kaela määrida”.

    Näiteks võib tuua kasvõi fakti, et leiti tänapäeva inimese jalajälje perfektne koopia, mis oli miljoneid aastaid vanem kui inimese esimene eellane evolutsionistide tabelis.

    Evolutsionistid väidavat, et linnud arenesid dinosaurustest, kes kärbeste püüdmisel ülakeha jäsemetega vehkides ringi kekslesid ning kelledel suurest hüppamisest suled külge kasvasid.

    jne jne huumoriklassikat Harun Yahya varasalvest.

    Kui see on meie kohalike islamiusuliste intellektuaalne tase, milles vähemalt esialgu julgen kahelda, siis on kahju, väga kahju.

    Need teaduslikud saavutused, mida seal leheküljel kirjeldatakse: algebra, araabia numbrid ja nulli mõiste (ülioluline matemaatika edenemiseks), keerulised instrumendid, mis tegid võimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu näiteks astrolaab, kvadrant ja head navigeerimiskaardid, edusammud meditsiinis, astronoomias, ajaloos… jäävad kirjeldama araabiamaailma möödanikku jäänud hiilgust.

    Kontaktide osas leiame sellised nimed:
    Kätlin Hommik-Mrabte (araabia filoloog, islamoloog, tõlkija)
    Airi Hunt (veebidisainer)
    Nele Siplane (tõlkija)

  8. Martin kirjutas:

    Nimetatud Kanada nõukogu on aga suurusel teine teadusrahade jagaja seal riigis. Seega võib oletada, et nad esindavad oma valdkonna (humanitaaria) peavoolu, mis teebki selle loo veidikene tähelepanuväärsemaks.

    See eeldus ongi kogu loogika viga. Esiteks, ühe riigi (olgu see või Kanada) teadusrahasid jagav kogu kindlasti ei ole tingimata nn. mainstream antud valdkonnas. Teiseks, humanitaar- ja sotsiaalteadustes on mainstream seisukohad ikka igal valdkonnal ning enamusel ka mitmeid. Sama kehtib ka kõikide reaalteaduste kohta.

    Tegelikult on see suur probleem, et inimesed ei mõista tegelikult, mismoodi teadusmaailma telgitagustes asju aetakse ja mille alusel rahasid jagatakse. Enamus teadlasi ei tea seda ise ka, sest enamus rahajagamisi ei ole teaduse kui sellisega tegelikult seotud. Aga jah, üldine probleem on, et inimesed ei mõista, et uuringu tulemus võib ju olla, et kuu on juustust, aga kes ja kus otsustas, et seda uuringut üldse tegema hakatakse ja miks.

  9. Vaatame siis korraks, kes on need inimesed, kes lisaks eitavale otsusele kreatsionismihõngulise seletuse kirja panid:
    Dr Arthur Carty PhD (keemia), OC, National Science Advisor
    The Honourable Maxime Bernier, Minister of Industry
    Janet E Halliwell, Executive Vice-President and Chief Operating Officer, SSHRC (hariduselt keemik)
    Dr Chad Gaffield, President, SSHRC (ajaloolane)
    Dr Susan Bennett, Department of English
    Dr Lawrence F Felt, Deptartment of Sociology
    Professor Ruby Heap, Associate Dean, Deptartment of History
    Gilbert Larochelle, Département des sciences humaines
    Madame Ruth Rose, Institut de recherches et d’études féministes (ainus, kes on sõnaselgelt end ID-st distantseerinud)

    Kui inimesed on pandud vastutama mingi suure hulga raha eest, mis määrab suure hulga uurimuste suuna, siis julgen tagasihoidlikult siiski oletada, et nad esindavad selles valdkonnas vähemalt mingitki osa peavoolust. Või mitte?

    Postmodernset relativismi kirjeldatakse sedasi:

    Central to the project of epistemological relativism is the notion that, contrary to popular belief, science doesn’t occupy a privileged position, that it doesn’t have any special claim to truth. Rather, science maintains its authority through power rather than truth – through carefully controlling access to resources and bullying its opponents into submission.

    Consequently, the postmodernists arrogate to themselves the responsibility to “deconstruct” this scientific monopoly, to show that other forms of “knowledge,” whether they come from religious texts, conspiracy theorists or UFO cultists, are just as valid as scientific knowledge.

    For the postmodernists, then, all truth is relative, and all attempts at finding it ought to be equally valued. This fits in nicely with the lefty postmodernists’ warm-and-fuzzy egalitarianism.

    Peter McKnight

  10. Sisuliselt ütles catlyn juba kõik ära.

    Minu jaoks on see seal päris selge näide asjast nagu Proof by example või teise nimega inappropriate generalisation. Või vähemalt sa eeldad, et inimesed selle peale nüüd vaidlusesse, kaitsele või ründele läheks.

    Eesti keelde on neid arutluse loogikavigade termineid suhteliselt keeruline tõlkida (loe, ma olen väsinud). Kuid sina, kui just loogika ja ratsionaalsuse propageerija, peaksid ise saama aru, miks keegi eriti ei viitsi selle argumendi peale vaidlusesse viskuda.

    Ja meie ühiskondlikke otsuseid (enamuses küll igasuguste sammastega seoses) teeb füüsik, mis järelduse me nüüd selle kaudu teeme?

    Selgitus 1

    Selgitus 2

  11. Need teaduslikud saavutused, mida seal leheküljel kirjeldatakse: algebra, araabia numbrid ja nulli mõiste (ülioluline matemaatika edenemiseks), keerulised instrumendid, mis tegid võimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu näiteks astrolaab, kvadrant ja head navigeerimiskaardid, edusammud meditsiinis, astronoomias, ajaloos… jäävad kirjeldama araabiamaailma möödanikku jäänud hiilgust.

    Araabia numbrid on ainult nime poolest araabia omad, kuna euroopasse jõudsid nad araabia kaudu. Positisoonilise arvusüsteemi loodi Indias. Nulli mõiste samuti.

  12. Tsitaat islamistide lehküljelt: “Samas ei ole võimalik, et sulg, mille ehituse geniaalsus ületab kaugeltki tänapäeva nende teadlaste geniaalsuse, kes lennukeid ehitavad, oleks vaid juhuse läbi tekkinud või arenenud. Niivõrd perfektse mehhanismi pidi keegi „disainima””

    ???
    Lennukid pole sugugi ju juhuse poolt tekitatud ega kaasa aidatud.
    Mulle tundub just, et kui asi on liiga täiuslik, siis saab selle autor olla ainult loodus ise. “Kellegi” disainitud asjad nagu lennukidki, on alati rohkem või vähem kohmakad. Kui mõni uus tehnikaime petabki vahel ära, siis vaata seda uuesti 10 aasta pärast.

  13. Ilmselt on see Kätlin Hommik-Mrabte, kes väidab islam.pri.ee kodulehel oma kogemusele tuginedes järgmist:

    Prantsusmaal näiteks naerdakse sellele otse näkku, kes evolutsiooniteooriale teaduslikul viisil viidata püüab

    Kätlin õppis Sorbonne’i ülikoolis klassikalist araabia keelt. See valdkond ilmselt ei ole kuigipalju bioloogia ja muude loodusteadustega seotud. Iseküsimus on muidugi see, kas ta lävis koolis kitsamas ringis islamuhuvilistega või laiemas ringis humanitaaridega. Tagumisel juhul iseloomustaks ta tsitaat siis Sorbonne’i ülikooli humanitaaride suhtumust evolutsiooni.

    Tore, et meie humanitaarid evolutsiooniteadlikud on :-)

  14. Kas skeptik.ee vaikiv poliitika ongi humanitaare ja humanitaarteadusi mõnitada ja pilada? Piinlik on lugeda, kuidas pealtnäha laia silmaringiga autorid loovad artiklist artiklisse püüdlikult pilti humanitaaridest kui tagurlikest ja naiivsetest inimestest, kelle jaoks (ainult veidi utreerides) Maa on lapik, evolutsioon väär ning nõiavits igati teaduslik mõõteriist. Lisaks veel varjamatult üleolev suhtumine sellesse suurde ossa inimkonnast, kellel pole ette näidata teaduskraadi füüsikas või matemaatikas. Tõsiselt, mida te sellise teguviisiga saavutada tahate?

  15. Ma leian ka, et see ei ole ilus ega mõttekas. Millegipärast usun, et see ei ole taotluslik, vaid teatud aasimine on ehk lihtsalt nö. ülekäte läinud. Sel juhul oleks ehk tagumine aeg pidurit panna, muidu võib see “asjale endale” kahju tegema ajakata…

  16. Oh, Ivo, millest selline valulik reaktsioon? Ka Sa ise just praegu ei tiku sellele üldistavale järeldusele, millest nii Catlyn kui mina rääkisid?

    Ma olen siiski rääkinud konkreetsetest juhtumistest ja konkreetsete tsitaatide najal, mis ei pretendeeri üldistusele. Ja kui Sa oled meie jututeemasid pikemalt jälginud, siis ehk on silma jäänud, et veelahe ei jookse kusagilt humanitaaride-reaalide vahel, vaid teadusnäolise udujutu ja adekvaatse jutu vahel.

    Olen ise korduvalt töganud neid, kes oma muinasjuttude kaunistamiseks igasugust kvant- ja energiamula ajavad, samuti on silma jäänud, et mõned bioloogid, füüsikud ja muud reaalteadlased kipuvad tegema ebaõnnestunud teoloogiat ja üritavad oma uskumusi teadussaavutustega põhjendama, justnagu tõestaks nt füüsikaga tegelemine jumala olemasolu.

    Seega etteheide, nagu tegeletaks siin humanitaaride pilamise ja mõnitamisega, või et see oleks skeptik.ee varjatud või avalik poliitika, on pehmelt öeldes ennatlik järeldus, mille peale saaks tulla ehk asjasse süvenematuse või huumorimeele puuduse tagajärjel.

    Küll aga võiksid meie lugupeetud humanitaarid-sotsiaalteadlased tunnistada seda, et ka nende teadusvallas on probleeme, millele siin tähelepanu on pööratud. Kasvõi seesama “postmodernistlik epistemoloogiline relativism”, mis omal ajal võrdustas igati õigustatult erisugused maailmavaated, et üle saada “valge mehe” eneseimetlusest, aga ometigi ei sobi selline lähenemine kohtades, kus tegeletakse loodusfaktide teadusliku uurimisega.

    Nii nagu need loodusteadlased teevad kehva teoloogiat, et õnnestu neil postmodernistlikel relativistidel teha õnnestunud teadusfilosoofiat.

    Meenutame veelkord Sokali afääri.

  17. Selliseid humanitaare, kes ei adu oma teadusharu piire, tulebki mõnitada. Humanitaaria uurib kultuurinähtusi ning kultuurinähtustena võib vabalt võrdsetena vaadelda nii evolutsiooniteooriat kui ID-d. Reaalia tegeleb looduses toimuva võimalikult täpse kirjeldamisega ning seetõttu on reaalias väga harva ühe nähtuse kohta käivad kaks või enam teooriat “võrdsed” – pigem kipub ikka nii olema, et üks neist kirjeldab looduses toimuvat täpsemalt, suuremale kogutud andmehulgale ning põhjalikumatele eksperimentidele toetudes.

    Lähteandmete ning eksperimentide hindamine nõuab spetsiifilist loodusteaduslikku haridust (tänapäeval algab PhD-st). Kui aga loodusteaduslikke teooriaid vaadelda kui kultuurinähtusi, ei ole valdkonna sellisel tasemel tundmine vajalik. Taoline lähenemine käib hoopis teiste, sotsioloogia, semiootika, teoloogia vms. teaduste reeglite järgi. Humanitaar, kes ei suuda oma uurimust humanitaaria raamis hoida, teeb ennast lolliks ja võib vähese kriitikameelega lugejates omajagu segadust põhjustada.

  18. See plakat on muidugi tore – õpetage meile kõike ja laske meil endil otsustada. Ainult et see, mida õpetada, on ka juba otsus. Ühesõnaga kujutatud tedretähniline poiss tahab ise millestki midagi teadmata otsustada, mida ta õppima peaks. Suure osa varateismeliste unistus vististi :)

  19. Ja ei pea paljuks lisada, et samamoodi teevad end lolliks paljud või mõned reaalteadlased, kes oma teaduse baasilt teoloogiat arendama hakkavad. Näiteks Tipler.

  20. Noh, nende puhul on suures osas siiski tegu lihtsalt viletsa (halvasti põhjendatud, eksperimentide kinnitamata jne) reaalteadusega.

  21. ell kirjutas:

    Tsitaat islamistide lehküljelt: “Samas ei ole võimalik, et sulg, mille ehituse geniaalsus ületab kaugeltki tänapäeva nende teadlaste geniaalsuse, kes lennukeid ehitavad, oleks vaid juhuse läbi tekkinud või arenenud. Niivõrd perfektse mehhanismi pidi keegi „disainima””

    Näe, juba hakkab välja kooruma kultuuriuurimise teema: kristlike ja islamlike kreatsionistide argumentide erinevus ja areng. :-)

    Kristlikud kreatsionistid armastavad masinaid — ja selles kontekstis näitavad sageli tasku- ja käekelli. Mul on kuri kahtlus, et see on sellepärast, et paljud kristlikud kreatsionistid tööstusrevolutsiooni au sees hoiavad, ja, et nad sellega islamlikest kreatsionistidest statistiliselt erinevad.

  22. Veel nähtusi samast reast
    Maths exams ‘have become easier’
    http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/7431840.stm
    Matemaatika allakäik viib üheselt ka loodusteaduste allakäigule. Loodusteaduste allakäik aga kogu ühiskonna allakäigule, sest inimeste mõttelaiskus ei luba neil enam aru saada maailmast milles nad elavad. Inimesed muutuvad ‘kasutajateks’ st oskavad nuppe vajutada, aga ei tahagi midagi teada kuidas asjad tegelikult töötavad. Samal ajal trügivad need ‘kasutajad’ poliitikasse, kus nad hakkavad samasugust käitumist soodustama.

  23. Ameerika mandri humanitaaria on võrreldes Euroopa omaga mingis osas üldiselt alati nõrk olnud. Oli aeg, kus hulk USA intellektuaale tulid Euroopasse vaimu otsima. Nii ehk naa on nende sealsel mõttekliimal mõju ka lähiriikidele.

    Hiljuti on USAs toimunud näiteks debatid, kas ja kuipalju üldse õpetada klassikalist valget maailma kujundanud mõtte- ja tundelugu (Õhtumaa klassikute vahendusel), kuna valge rassi kultuur on üks paljudest. Otsapidi läheb sellise diferentseerituse ajalugu tõepoolest valge rassi ülistamisse ja koheselt tekkinud vastureaktsiooni, kuid tulemuseks on ühe kultuuri nõrk tundmine ja pealiskaudne rõhumine mitmetele kultuuridele, nende aluseid süviti tundma õppimata. Nii ja kui haridus ei õpeta andma mõttega vastuseid, siis ei maksa loota mõtet ka kõrgetes komisjonides. Mõnes teises kohas ei tuleks postmodernistlike mehhanismide selline kasutamine kõne allagi.

    Samal ajal võib mõne teise regiooni ülikooli lõpetanud inimeste silmaringi üle vaid imestada, kuna seal on süviti läbitud erinevad kultuurimudelid ning viisid, kuidas nende kultuurides on erinevaid ühiskondlikke ülesandeid lahendatud.

  24. Toimus see Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
    Ausalt ära oota mingit tulemust. Kooli juhtkond teab tema tegevusest, kuid annab talle tunde juurde.(mis on lausa väga imelik arvestades tema inglise keele hääldust)
    Koolis on ka mitu Jehoova tunnistajat, just algklassides.Nad tegid religiooni tunde, ka mina käisin seal, kuigi ei teadnud, mis religioon üldse on. Ma mäletan, et räägiti Jeesuse elust. Algklassides olid meil ka Väikese eurooplase lugemikud, mis sisendab õpilastesse seda, et me kõik oleme kristlased.
    Klassijuhataja tundides käivad kristlased sageli rääkimas. See, kas nad käivad oleneb klassijuhatajast. Meie klassijuhataja lubab neil käia. Kui varem rääkis ta seoses evolutsioonifilmiga, et religioon ei tohi koolis olla, siis kuu aega hiljem räägiti meile leerist.

  25. Väikese vahemärkusena lisaksin veel juurde selle Hahya intellektuaalse (vaimse?) taseme näitena selle, kuidas ta oma tonniraskustes raamatutes kõrvutab täiesti erinevatesse seltsidesse kuuluvaid loomi näidetena “ajas üldse mitte muutunud” olevustest ning, mis veelgi kurioossem, esitab reaalsete loomade piltide pähe kalakonksude pilte jms.

    http://forbiddenmusic.wordpress.com/2008/01/09/atlas-of-creation-by-harun-yahya/
    http://greensboring.com/viewtopic.php?f=18&t=7431

  26. Tahtsin öelda Yahya. Aga vahet pole.

    See näitab tegelikult hästi kogu kreatsionismi olemust. Just selline see ongi.

  27. See Harun Yahya ehk õige nimega Adnan Oktar on ilmekas näide selle kohta, kuidas religioosne idiootia on ohuks demokraatia arengule ja sõnavabadusele.

    Nimelt on selle mehe ja tema organisatsiooni tegu see, et Türgis blokeeriti ligipääs WordPress blogidele. Samuti blokiti tema nõudel Google grupid, kuna neis kritiseeriti selle islamistliku noore maa kreatsionisti vaateid ja teoseid. Küllap kirjeldati neil saitidel ka Adnan Oktari seksiskandaale, kriminaalset minevikku, labaseid ja allapoole vööd väljapressimisi ja muud rõvedust, mida üks segane aju on koostöös suure rahaga võimeline tekitama.

    Sedalaadne sõnavabaduse kõri kallale hüppamine, vastaliste SLAPpimine, ähvardamine füüsilise vägivallaga, äraostmine ja muud alatud võtted oma religioosse agenda ajamiseks olid üheks ajendiks, miks Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee kreatsionismivastase teksti valmistas ja hoiatas kõiki Euroopa rahvaid sisseimbuva ja ohtliku kreatsionismi eest, tulgu see siis Ameerika kristlastelt või Türgi islamistidelt.

    Asetades siia konteksti viidatud Saaremaa Ühisgümnaasiumi juhtumi, kus islamiusuline keeleõpetaja lastele selle Yahya loomingut koolitunnis tutvustab, siis hakkavad käed tegude järele sügelema.

  28. Mina arvan ka, et seda Saaremaa Ühisgümnaasiumi asja ei saa nii jätta. Loodan, et “kannatanu” esitab täpsemaid andmeid.

    Elaks me USAs, annaks hea meelega selle kooli kohtusse. Ei tea, kas Eestis oleks sihukesel kohtuasjal mingit edu? :)

  29. Türgi ei ole mitte kunagi olnud sõnavabadust austav demokraatlik riik, nii et Yahya juhtumit hoiatava näitena ületähtsustada pole ka mõtet. Kummalistel maadel juhtub ikka kummalisi asju.

  30. Halduskohtusse pöördumisel on tehiomasuse nõue – kui kaebaja kuidagi Saaremaa Ühisgümnaasiumiga seotud ei ole, ei saa ta SÜG-i ka kohtusse anda. Asi oleks teine, kui oma laps seal õpiks näiteks.

  31. Ega Yahya-taolisi ainult islamimaades ei ole. Terve USA kubiseb sellistest.

  32. kui isegi president pajatab sellest, kuidas ta mingit tähtsat otsust vstu võttes jumalaga nõu pidas, siis võib öelda, et neil on ikka omajagu mõju.

  33. Kriku kirjutas:

    Usuvabadus käib ka presidendi kohta

    Ainult presidendi kui eraisiku kohta. President kui ametiisik ei saa kätte võtta ja deklareerida, et kuna tema usk käsib naistekliinikutele pomme panna, siis peavad maaväed kohe kõik naistekliinikud mineerima.

  34. Mida ta pole minu teada ka teinud.

    Presidendi “nõupidamine jumalaga” ei häiri mind näiteks üldse. Kas oleks parem, kui ta oleks öelnud “pidasin nõu oma südametunnistusega”? Mis alust on presidendi südametunnistust pidada jumalast reaalsemaks entiteediks? Kujundlikud väljendid mõlemad, pole mõtet pelgalt jumala nimetamise pärast pöördesse minna.

  35. Kriku kirjutas:

    USA-s pole neil kaugeltki võrreldavat mõju.

    Tõepoolest. USA’s on kristlaste poliitiline mõjuvõim oluliselt suurem, kui Türgis Harun Yahya oma. Isegi ainuüksi kreatsionistide mõjuvõim on USA’s suurem, kui Türgis Harun Yahya oma.

  36. Minu teada pole USA-s WordPressi ega sarnaseid keskkondi blokeeritud.

  37. Kriku kirjutas:

    Minu teada pole USA-s WordPressi ega sarnaseid keskkondi blokeeritud.

    Aga see ei ole mõjuvõimu jaoks sugugi hea indikaator, kuna USA ja Türgi kultuuri vaated sõnavabaduse olemusele ja ihaldusväärsusele on kaunis erinevad.

    USA kultuuris on veebiligipääsu blokeerimine paljudel juhtudel Suur Asi(tm) ja nõuab sellepärast Väga Palju Poliitilist Mõjuvõimu(tm). Pornoseoste abil on seda aga juba mitmel juhul saavutatud, näiteks föderaalse raamatukogude rahastamise programmi läbi. Natuke seotud on ka Playboy Braille’-tõlke intsident; mäletatavasti keelasid kristlikud jõud USAs Playboy Braille’isse tõlkimiseks raha eraldamise mõneks ajaks ära, väites, et tõlge pornograafiline on. Kohus tühistas hiljem keelu.

    Türgi kultuuris tunnistatakse tsensuuri olemasolu avalikult, tsensoritel on õigus telesaateid ja raamatuid lubada ja keelata ning sellepärast on ka veebiligipääsu blokeerimine poliitilise mõjuvõimu poolest palju odavam. Türgi kohus on näiteks ka Youtube’ile ligipääsu blokeerida käskinud, väiksematest asjadest rääkimata.

  38. USA sektid üritavad ka aegajalt enda koht info levitamist tõkestada (saientoloogid vist kõige visamalt). Aga kõik sellised üritused on seni läbi kukkunud. Kuna USA kodanike isikuvabaduste – sealhulgas sõnavabaduse – garantiid on tugevamad kui Türgi kodanikel, on neid kitsendada üritavatel sektidel USA-s vähem mõjuvõimu kui Türgis.

  39. Kriku kirjutas:

    USA sektid üritavad ka aegajalt enda koht info levitamist tõkestada (saientoloogid vist kõige visamalt). Aga kõik sellised üritused on seni läbi kukkunud.

    Ei sugugi. Kuri “Tom Cruise missile” ähvardaja Henson on jätkuvalt vangis “religioonile vahelesegamises” süüdi mõistetuna. Ja saientoloogid on USA kontekstis võrdlemisi väike kala — isegi, kuigi nad näiteks Maksuameti alla vanduma suutnud panna on. Mõjukad sektid USAs on enamasti kristlikud, mõnedes piirkondades ka mormoonlikud.

    Kuna USA kodanike isikuvabaduste – sealhulgas sõnavabaduse – garantiid on tugevamad kui Türgi kodanikel …

    Kui Sa juba kangesti tahad kavalalt valitud üksikjuhtumitest põnevaid järeldusi teha, pean ma Sulle meelde tuletama, et Türgi ei pea Guantanámo lahe ääres illegaalset vangilaagrit.

    Mida me sellest järeldame?

  40. Kuri “Tom Cruise missile” ähvardaja Henson on jätkuvalt vangis “religioonile vahelesegamises” süüdi mõistetuna.

    Minu teada ei ole?

    Türgi ei pea Guantanámo lahe ääres illegaalset vangilaagrit.

    Ära kaldu teemast kõrvale. Guantanamo ei puutu usuvabadusse.

    Muuseas peab Türgi juba aastakümneid väga brutaalset sõda kurdide vastu nii enda kui võõral territooriumil.

  41. Kriku kirjutas:

    Kuri “Tom Cruise missile” ähvardaja Henson on jätkuvalt vangis “religioonile vahelesegamises” süüdi mõistetuna.

    Minu teada ei ole?

    Võib-olla on mu andmed vananenud. Millal ta lahti sai?

    Ära kaldu teemast kõrvale. Guantanamo ei puutu usuvabadusse.

    Kas Sa eelistaksid Guantanámo’ga seotud ajupesumeetoditest rääkida?

  42. Wikipedia: He was released in early September 2007.

    Kas Sa eelistaksid Guantanámo’ga seotud ajupesumeetoditest rääkida?

    Miks mitte, aga õiges teemas paluks.

  43. Saientoloogide ja muude agressiivsete ajupesijate vastaliste kohtussekaebamised teenivad selle vastalise koormamise eesmärki. Kohtuskäimine on kallis ja sõltumata tulemusest võib see kohtusse kaevatud vastaline kannatada märgatava majandusliku kahju all. Lisaks muidugi ajakulu ja närvipinge.

    Saientoloogidel on see teadlik ja plaanipärane tegevus, et tuvastavad kriitiku (sellest ka nüüdne Anonymous liikumine, kes oma identiteeti maskidega ja muidu varjavad), tüütavad teda nii tööandja kaudu, määrivad külge näiteks naissaientoloogi ahistamissüüdistuse, kopiraidi rikkumise süüdistuse, levitavad niisama laimu, jälitavad inimest (mõnel katkeb kannatus ja annab vastu tatti, mille peale saab jälle süüdistuse esitada) jne jne. Seda nimetavad nad “ausa mängu poliitikaks” (Fair play policy), millega koormataks vastaline, vaenlane, suppressive person.

    Kasutatakse ka terminit SLAPP, millest oli meil juttu ühe abort.ee loo kommentaarides.

  44. Üks viimasemaid näiteid saientoloogide “ausast mängust”:
    Scientology cult uses “fair game” tactics against disabled cult critic

    Kriitik, kel on liikumispuue, pisteti pokri, kuna saientoloogid väitsid tal olevat kanepit ning ta olla saientoloogidele kallale kippunud.

    Briti politsei on üldse kuidagi saientoloogiasõbralik, kuna ei luba protestijatel kasutada plakatit “Saientoloogia on ohtlik usukultus (cult)”. Kohus küll on protestijale õiguse andnud, aga politseid see palju ei huvita, järgmisi kiusatakse ikka.

    Kindlasti ei ole politsei sellisel käitumisel mitte mingisugust seost sellega, et saientoloogia kirik on Londoni politseile külje alla pugenud:
    http://www.guardian.co.uk/uk/2006/nov/22/freedomofinformation.religion

  45. “aus mäng” on vist vale tõlge väljendile “fair game”. Aus mäng on fair play. Sõna game aga tähendab nii mängu kui ka ulukit ja siinses kontekstis on kindlasti silmas peetud seda viimast.
    Wikipediast:

    …These problematic people, called suppressive persons, could be considered “fair game” for retaliation…

    Ei osakagi öelda, mis see eesti keeles sobivaim oleks – “õiglane jahisaak”? “lubatud märklaud”?

  46. Kommenteeriksin veidi seda SÜGi õpetajate teemat. Mina käin ka ise SÜGis ja minu meelest on äärmiselt silmaringi laiendav, kui õpetajad võivad tutvustada ka muud kultuuri ja religiooni. Kellelegi ju midagi peale surutud ei ole. Väga huvitav on vahelduseks vaadata asja ka muust perspektiivist. Ja olgugi, et meil on Eestis ilmalik kool, siis minu meelest see ei tähenda, et ei võiks üldse religioonist rääkida. Peakski rääkima ja laste parema harituse nimel lausa rääkima kõigist religioonidest ja seda mitte vaid ühe inimese seisukohast vaid oleks tore, kui inimesed, kes ise asja sees, sellest räägiksid. Nii et … täitsa nõme, et mõned tahavad siin hakata kohut käima! :S Miks? Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam. Enamus SÜGi gümnaasiumi õpilasi saaks igal juhul väga tigedaks, kui need õpetajad töölt kõrvaldataks. Need, kes sellise asja pärast pabistavad, vist arvavad küll, et neile on endalegi arusaamatult võimalik ajupesu teha. Mina ei karda ja minu oma arusaamu asja teise nurga alt vaatamine küll kategooriliselt ei muuda.

  47. Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam.

    Ateism ei ole usk, nii nagu markide mitte kogumine ei ole hobi. Midagi on religiooniõpetusega ikka väga puusse pandud kui õpilased hakkavad ateismi religiooniks pidama.

  48. titimari kirjutas:

    Mina käin ka ise SÜGis ja minu meelest on äärmiselt silmaringi laiendav, kui õpetajad võivad tutvustada ka muud kultuuri ja religiooni

    Ok. Missuguseid muid kultuure ja religioone nad siis tutvustanud on?

  49. Hehee, minu meelest on küll ateism usk. Usk on ju, kui millegisse usutakse. Ateistid usuvad, et jumalat ei ole olemas, maailm tekkis paugust, inimesed on arenenud ahvist ja peale surma ei ole mitte midagi. Nad baseerivad kogu oma elu sellele. Minu meelest on see sama palju usk, kui iga teine.

    Mis puutub “muudesse kultuuridesse ja religioonidesse”, siis oleks ju hirmus tore, kui meil oleks koolis näiteks õpetaja, kes oleks elanud Kaug-Idas ja saaks meile rääkida omist kogemusist Tiibetist või Kambodzhast või Jaapanist … See annaks nii palju juurde.

  50. titimari kirjutas:

    Mis puutub “muudesse kultuuridesse ja religioonidesse”, siis oleks ju hirmus tore, kui meil oleks koolis näiteks õpetaja, kes oleks elanud Kaug-Idas ja saaks meile rääkida omist kogemusist Tiibetist või Kambodzhast või Jaapanist

    Kas siis on sihuke?

  51. titimari pani asjad paika:

    Ateistid usuvad, et jumalat ei ole olemas, maailm tekkis paugust, inimesed on arenenud ahvist ja peale surma ei ole mitte midagi. Nad baseerivad kogu oma elu sellele. Minu meelest on see sama palju usk, kui iga teine.

    Noh, see tsitaat sobib küll algse postituse pealkirjaga. SÜG oli vanasti päris korralik kool.

  52. titimari on lihtsalt arvamusel, et inimese loomulik olek on “usklik.” seejuures pole üldse vahet, mida sa usud – kas seda, et pilveveerel istub jalgu kõlgutav jummi või, et pole üldse mingit jummit. naljakas (et mitte öelda ajuvaba) seisukoht.

  53. Usul ja religioonil on vaks vahet. Usklikud oleme me kõik, tunnistame me seda või mitte. Religioossed aga mitte.

  54. Ateistid usuvad, et jumalat ei ole olemas, maailm tekkis paugust, inimesed on arenenud ahvist ja peale surma ei ole mitte midagi.

    Selles pole midagi pistmist ateismiga, vaid see on teadus. Teadus ei võrdu ateismiga.
    Maailm tekkis paugust, inimesed ahvist – see ei nõua usku, sest need on järeldused, mis põhinevad faktidel ja tõendusmaterjalil, vaadeldava reaalsuse tundmaõppimisel.

    Kas sa “usud”, et Maa on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese? Mina ei “usu” seda, sest see ei nõua usku – see on fakt.

    Mina käin ka ise SÜGis

    Minu meelest sinu arvamus, et ateism on usk ja et teadus on sama mis ateism ning et teaduslikud seisukohad nõuavad usku näitab ilmsekalt, et SÜGi võib haridusasutusena maha kanda.

  55. Teadusemees on naljakas. Kust sa tead, et maa ümber päikese tiirleb? Kui ise pole oma silmaga näinud ja kogenud, siis on tegemist ju usuga.

  56. Celtic mulises:

    Usklikud oleme me kõik,

    Oletame, et meil on mingisugune kogus Umbmääraseid Asju — näiteks hulk nimega “me kõik”. Oletame nüüd, et meil on mingisugune predikaat, mis võimaldab iga Umbmäärase Asja — aga mitte millegi muu — kohta öelda, kas sellel on üks teatav Kummaline Omadus — näiteks usklik-olemine.

    Reaalsele inimkeelele on omane, et lihtne ühesõnaline nimi antakse ainult niisuguste seda sorti predikaatidele, mis Umbmäärased Asjad kaheks mittetühjaks hulgaks jagavad. Nende kahe hulga piir võib reaalses keeles mõnevõrra hägus olla, aga kui üht predikaati rahuldavad kõik võimalikud Umbmäärased Asjad või mitte ükski Umbmäärane Asi, siis on see predikaat argielus Umbmäärastest Asjadest kõnelemiseks kasutu ja talle pole lihtsat nime tarvis. Niisuguseid kasutuid asju uurivad ainult matemaatikud ja muud filosoofid, aga nemad jälle ei hooli lihtsate nimede tegemisest või nende argikeelde propageerimisest; nemad on rahul pikkade ja lohisevate nimedega, kui need ainult täpsed on.

    Niisiis, kuna “usklik” on üks lihtne argitermin, on üsna ilmne, et see jagab oma määramispiirkonna — “me kõik” — usklikeks ja mitte-usklikeks. Kui ta seda ei teeks, oleks niisugune mõiste tarbetu nonsenss — ja oleks äärmiselt ebatõenäoline, et ta loomulikus keeles kanda kinnitanud oleks.

  57. Teadusemees kirjutas:

    Minu meelest sinu arvamus, et ateism on usk ja et teadus on sama mis ateism ning et teaduslikud seisukohad nõuavad usku näitab ilmsekalt, et SÜGi võib haridusasutusena maha kanda.

    Võimalik alternatiivne selgitus puudutab
    1. tähelepanekut, et beebibuumi-järelauk jõuab umbes praegu keskkoolidesse, nii et need on sunnitud kas kahanema või latte allapoole laskma
    2. rahvatarkust, mis väidab, et haridus pole veel ühtki korralikku matsi ära rikkunud.

  58. Celtic mulises:

    Usklikud oleme me kõik,

    See saab endale Kogutud Loba ja Jama järjekorranumbri #2.

  59. titimari lobajamas:

    Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam.

    KLJ #3.

    Kõrvalmärkusena on abiks tähele panna, et ateism on oluline osa enamike teistlike religioonide — sealhulgas kõigi monoteismide — maailmapildist. Nii näiteks on moslemitele kombeks uskuda, et ühtki jumalat peale Allahi ei ole olemas.

  60. Usklikud oleme me kõik, tunnistame me seda või mitte.

    KÕIK on muidugi väga tugev avaldus, mis kogu inimkonna kohta peaaegu kunagi paika ei pea. Aga kardetavasti on suur enamus inimestest tõesti uskunud ja usub jumalat, haldjaid, needusi, astroloogiat, maagiat, päkapikke, jõuluvana või õnnetust musta kassi üle tee minekul – ühesõnaga üleloomulike jõudude tegevust.

    Miks see aga antud teemas oluline on, ma muidugi aru ei saa – aga jõuan siis minagi kõigest aru saada.

  61. Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam.

    Ateism on juba lihtsa ja loogilise mõtteharjutuse põhjal “kõrgem” kui “muud usud”.
    Ateism põhineb eeldusel, et universum on olnud algselt üsna lihtsa ülesehitusega ning järgib teatud, fundamentaalsel tasemel üsna lihtsaid reegleid, ja nende reeglite järgi arenedes on universumi evolutsiooni tulemuseks ka meie planeet ning kõik sellel asuv, muu hulgas ka elusorganismid ning ka inimesed. Kõik mis selleks vajalik on, on algne lihtne ülesehitus ja lihtsad reeglid.
    Religioonid põhinevad aga eeldusel, et algselt on olemas kõikvõimas ja kõiketeadev olend, kes oma definitsioonile vastamiseks peab kõigi eelduste kohaselt olema tohutult keerukas, ning kes seejärel lõi maailma, kaasa arvatud inimese, praegusele sarnasel, väga keerukal kujul. See stsenaarium eeldab seega algtingimustena ülimalt keerukat olendit.
    Täpsematesse detailidesse laskumata võib juba praegu järeldada, et millegi väga lihtsa ja struktuurivaba spontaanne teke on väga, väga palju suurusjärke tõenäolisem, kui millegi ülimalt keeruka ja väga suurt (definitsiooni kohaselt lausa lõputut) hulka infot sisaldava üksuse iseeneslik teke.

  62. Stjuuv kirjutas:

    Ateism põhineb eeldusel, et universum on olnud algselt üsna lihtsa ülesehitusega ning järgib teatud, fundamentaalsel tasemel üsna lihtsaid reegleid, ja nende reeglite järgi arenedes on universumi evolutsiooni tulemuseks ka meie planeet ning kõik sellel asuv, muu hulgas ka elusorganismid ning ka inimesed.

    Need eeldused ei ole tegelikult ateismi-omased, vaid teaduse-omased. Tänapäeval johtub nendest ratsionaalne ateism

    Aga aeg-ajalt on nähtud ka irratsionaalseid ateiste, kes oma positsiooni sugugi nii hästi ei põhjenda(nud).

  63. Appi, kui ebatolerantsed te siin olete! Skeptikud küll, aga võib-olla avaldaks oma arvamust kuidagi viisakamalt kui otseselt solvates. Jääb mulje, et kui võimalik, siis laseksite kõik, kes teiega ühel nõul ei ole, põletada või võlla tõmmata … nagu uus inkvisitsioon? Mõelge nüüd natuke selle üle! Muidugi, anonüümsena on väga kerge sõimata … Mina arvan, et igaüks võib uskuda mida tahab ja üksteist alavääristada või sõimata ei ole vaja. Teadus võiks ju veidi viisakas ka olla, või kuidas?

  64. Kui viisakus peab sinu arvates seisnema selles, et su põhjendamatule seisukohale omistatakse mingisugune tõeväärtus, või arvamuste paljususest lähtudes peetakse kõiki seisukohti võrdselt tõeseks, siis ma arvan et sa pead pettuma.

  65. Üks pikem lugu gurmaanidele:

    The revenge of “microfascism”: PoMo strikes medicine again, autoriks Orac blogis Respectful Insolence.

    Lugu sellest, kuidas PoMo (postmedernistlik relativism oma tobedamas vormis) teadust õõnestab. Peamine PoMo eeldus on see, et teadus on lihtsalt üks teadmise viis teiste seas, narratiiv, mis pole ilmtingimata rohkem kehtiv kui teised. Küll aga on teadusest saanud sunnivahend võimurite käes, mida kasutatakse oma hegemoonia kindlustamiseks ja laiendamiseks.

    Varustatuna Foucault, Deleuze’i, Guattari tangidega, kangutavad David Holmes, Stuart J. Murray, Amélie Perron ja Geneviève Rail oma töös Deconstructing the evidence-based discourse in health sciences: Truth, power, and fascism (pdf) tõenduspõhist meditsiini (Evicence-Based Medicine = EBM) ja selle üht prohvetit Cochrane Review’d, mis on loonud uue fašistliku repressiivhierarhia. EBM pole nende meelest muud kui tõerežiim. Ja režiimid tuleb dekonstrueerida.

    Aga nagu öeldud, lugu sobib gurmaanidele :-)

  66. Maailma juhtivaid arengubiolooge esineb Tartus loenguga

    Sel nädalal saabub Eestisse maailma juhtiv arengubioloogia professor Scott Gilbert (USA), kes peab avaliku loengu ning viib läbi seminari Tartu Ülikooli üliõpilastele.

    Tartu Ülikooli teatel on 14. jaanuaril kõigil huvilistel võimalik Tartus Dorpati konverentsikeskuses kuulata Scott Gilbertit – maailma juhtivat teadlast arengubioloogia valdkonnas.

    Avalik loeng algab kell 18 Dorpati konverentsikeskuse Baeri saalis. Üles astuvad Scott Gilbert ja Sabine Brauckmann teemal «Developmental Life and Environmental Shape».

    15. jaanuaril jätkub üritus seminari vormis, käsitledes teemasid fenotüüpide, genotüüpide ja elupaikade vallast. Inglise keeles toimuvat seminari juhivad Sabine
    Brauckmann ja Scott Gilbert.

    Vaata lähemalt “Tartu Postimehe” artiklist.

  67. Paistab, et ühe väga olulise asja olete küll kahe silma vahele jätnud – usk ja teadus ei pruugi mitte alati erinevas paadis olla. Kristliku taustaga läänemaailmas on see küll väga pikka aega nii olnud, kuid mujal mitte.

    Vaadake näiteks: http://www.islam-guide.com/ee/frm-ch1-1-a.htm

    Kahju küll, aga see, kes arvab, et igaüks, kes on usklik, on ka ajuloputuse saanud humanitaarist idikas, eksib väga rängalt ning peaks maha istuma ning veidi järele mõtlema, kui palju tema teadmistest ja uskumustest on ikka tema enda silmaga kontrollitud faktid ja kui palju see, mida ta lihtsalt automaatselt aktsepteerib, kuna see on “teadus”.

  68. @robin – usk ja teadus tõepoolest ei pruugi ilmtingimata erinevas paadis olla. Näiteks sinu poolt viidatud islamit tutvustav leht näitab ilmekalt, kuidas religioon kasutab teadust valikuliselt siis, kui see näib usku toetavat, aga hülgab teaduse selsamal hetkel, kui see osutab ususüsteemist tulenevate tõekspidamiste vildakusele. Või hakkab teadust väänama, ideoloogiliselt suunama, represseerima jne.

    Teadus seevastu ei tegele kuigivõrd usuliste küsimustega. Nojah, psühholoogia, antropoloogia ja muud inimest uurivad teadused siiski tegelevad, aga seda muidugi veidi teise nurga alt kui religionistid seda tihtipeale sooviksid. Usklikud kipuvad tahtma, et teadus on “õige” vaid siis, kui see nende usku kinnitab ja õigustab. Teadus on usklike meelest aga vale, ateistlik, ideoloogiline, materialistlik jne siis, kui see uskumustele kanna peale astub või kui teadusest tulenevate järelduste põhjal selgub, et trobikond kalliks peetud uskumusi otsejoones absurdseteks muutuvad. Näiteks täna päevakohane surnuist ülestõusmine või sellele eelnenud neitsistsünd.

    Aga mis muu teadust ja usku ühendada võiks või ühte paati sõitma suunaks? Teadusel pole religioosse usuga muud peale hakata kui uurida seda inimeksistentsi nähtust juba nimetatud psühholoogia, antropoloogia vaatenurgast.

    Aga paistab, et sa oled siin alles värske külaline ja seetõttu võib sul jääda mulje, nagu oleksid palju küsimused meil kahe silma vahele jäänud.

  69. Deconstructing the evidence-based discourse in health sciences: Truth, power, and fascism (pdf):

    “By a so-called scientific consensus, this ‘regime of
    truth’ ostracises those with ‘deviant’ forms of knowledge,
    labelling them as rebels and rejecting their work as scientifically
    unsound. This reminds us of a famous statement by
    President George W Bush in light of the September 11
    events: ‘Either you are with us, or you are with the terrorists’.”

    Kahjuks ma ei leia sellest artiklist mingit positiivset programmi, mis oleks siis alternatiiviks va õeluskott-fašist-evidence-based-liikumisele, peale tühja hüüdlause ‘pluralism!’ ja kasutuselevõetud mõistetamatu ‘deviantse teadmuse’ mõiste.

    Like what!?? Et su perearst peaks siis aktiivselt ‘dekonstrueerima’ ja sama haiguse puhul erinevatele inimestele näiteks erinevaid kinnitamata efektiivsusega ravimeetodeid määrama ainult seetõttu, et nii võitleb ta pluralistlikult ‘fašistliku masinavärgiga’? Või arvestataks vildakalt läbiviidud uurimused samaväärseteks korrektsetega ja omistataks neile sama suur kaal, sest vaid pluralism, oo kõigeihaletum, aitab üle saada tõenduspõhise meditsiini ‘totalitaarsusest’?

    OMG.

  70. Tänan Martin selle huvitava artikli eest. Mõnes mõttes resoneerub see väga hästi minu magistriprogrammi õpingutega, mis nüüd hakkavad läbi saama.
    Ma ei oleks niiii karm oma hinnangutes.
    Sotsiaalteadlasena ma näen, et randomiseeritud juhtkontrolluuringud on väga tugev meetod. Kui sellisel teel leitakse, et miski nii on, siis tõesti ka nii on. Aga juhtkontrolluuringul on mõned olulised puudused, mis takistavad tema kasutamist igal vajalikul juhul.

    Erinevate nähtuste mõjud on nii lühikesed kui pikad. Ning inimeste korraga mõjutavad sajad kuni miljonid nähtused korraga. Mõned tugevdavad üksteise mõju, mõned tasandavad üksteist. Seega, leides kahe või kolme nähtuse vahel kindla seose, on see vaid üks väike kild, mida mõnikord ei anna teiste kildudega hästi kokku panna. Või, mis on selle killu tähendus koos teiste miljonite kildudega, minu kui tavalise inimese jaoks.

    Mina tõega tunnen puudust mingist uuest komplektist meetoditest, mis võiksid tulla juhtkontroll-uuringu kõrvale kui sama tunnustatud ja sama kaaluga tõe väljaselgitaja meetodid. Midagi, mis oleks sama lihtne, et iga tudeng sellest esimese korraga aru saaks. Aga samas, mis suudaks arvesse võtta väga mitmete tegurite erineva kuju ja suunaga mõjud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga