Päästeameti demineerijatel ei ole mittevajalikke töövahendeid

Saatsin Päästeameti peadirektor Kalev Timbergile ja demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonenile 26. septembril Eesti Posti abil tähitud kirja, kuna mu e-kirjale 22. augustist ei vastatud.

Kiri puudutas väidetavat pommituvastusvahendit, kuid tegelikult nõiavitsa põhimõttel “töötavat” Sniffexit, mida Päästeamet ja demineerijad on vapralt kasutanud ning korduvalt kaitsnud. Saatsin kaasa väljatrüki USA armeetegelaste raportist Sniffexi testimisel (pdf), kus tõdeti, et Siffex ei tööta.

Täna helistasin Päästeametisse, kust kinnitati, et vastus on välja saadetud 21. oktoobril, kuid lahkelt saadeti see kiri ka e-posti vahendusel (klõpsa pildile ja näed kogu vastust).

Lugupeetav Martin Vällik,

täname teid informatiivse kirja eest.

Päästeameti demineerijatele ei soetata tehnikat juhuslikult, kõik ostud on põhjendatud ning vajalikud inimeste julgeoleku tagamiseks. Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid ning kõigil keskuse käsutuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi turvalisuse huvides. Samuti on kõiki töövahendeid soetamise eel testitud või tutvutud nende tehnilise dokumentatsiooniga.

Lugupidamisega,
/allkiri/
Kalev Timberg
Päästeameti peadirektor

Beata Perens
6282007

Kuidas edasi?

9 Replies to “Päästeameti demineerijatel ei ole mittevajalikke töövahendeid”

  1. Ilmselgelt ei kirjuta Sniffex oma tehnilises dokumentatsioonis, et tegemist on nõiavitsaga.

  2. Päästeamet on Siseministeeriumi haldusalas. Siseminister on sotsdemm Pihl. Endine sisminn oli keskerakonnast Laanet. Keskerakond keerab alati sotsdemmidele kui võimalus avaneb.

    Saada see sama kiri kesknädalasse, nad kindlasti ilmutavad. Saada Laanetile ka.

    Noh ja tegelt võiks ju mingisse NATO asja ka saata. Eestlased käivad igasugu NATO sõdades demineerimas. Äkki NATOt huvitab :)

  3. Võibolla siis kõigepealt paluda selle konkreetse ostu põhjenduse jagamist ka avalikkusega ja kirjeldada, kuidas mittetoimiv seadeldis on vajalik inimeste julgeoleku tagamiseks, ning milline on selle otstarve meie kõigi turvalisuse tagamisel.
    Samuti võiks küsida näha soetamise eelse testi tulemusi, ning paluda sellele kommentaari uute andmete valguses.
    Selliseid ümmargusi kirju oskab igaüks kirjutada, näis kas sõnade põhjendamine ka jõukohane on.
    Igaks juhuks võiks ju mainida, et puuduliku, ebatäpse või valeinfo esitamisel on võimalik ka laiema avalikkuse poole pöördumine antud küsimuse arutamiseks.

  4. Stjuuv pani ette:

    Võibolla siis kõigepealt paluda selle konkreetse ostu põhjenduse jagamist ka avalikkusega ja kirjeldada, kuidas mittetoimiv seadeldis on vajalik inimeste julgeoleku tagamiseks, ning milline on selle otstarve meie kõigi turvalisuse tagamisel.

    Standardne vastus sellisele küsimusele on paraku:

    Tegemist on tehnilise turvaalase küsimusega. Turvalisuse tagamiseks ei saa me kahjuks niisugustele küsimustele vastata.

  5. Eksperiment tuleb korraldada. 1995 lõppes asi fiaskoga.

    Aga siis olid teised mehed ka pukis ja praeguse kaadri puhul kaalub vist karjäärihimu, mis baseerub endast suurematele poistele absoluutse lojaalsuse ilmutamises , igasuguse terve mõistuse üles.

  7. Kui pole veel lugenud, siis siin on SEC-i tekst onklite halvast käitumisest:

    Securities and Exchange Commission v. Homeland Safety International, Inc. F/K/A Sniffex, Inc.; Mark B. Lindberg, Petar D. Mihaylov, Yuri Markov, Paul B. Johnson, and Nicholas V. Klausgaard and Ilona V. Klausgaard, Civil Action No. 3:08 CV 11970

    The complaint further alleges that Mihaylov, Markov, and Johnson then engaged in a fraudulent promotional campaign intended to inflate the share price and trading volume in the public market for Sniffex stock. The campaign characterized Sniffex’s primary product, a purported hand-held bomb detector invented by Markov, which was also called Sniffex, as a critical breakthrough in the global war against terrorism. At the behest of Mihaylov and Markov, Johnson drafted and issued 33 press releases on Sniffex’s behalf. The press releases contained materially false information about tests regarding the product’s ability to detect explosives and the company’s financial situation. These fraudulent claims were parroted by Mihaylov in a spam-email campaign and in a glossy direct-mail piece.

  8. Pange tähele et “testitud VÕI tutvutud nende tehnilise dokumentatsiooniga.” Ehk siis kui testitulemusi paluda, siis ongi ilmselt vastuseks et seda seadet ei testitud küll aga tutvuti põhjalikult dokumentatsiooniga kus kirjas et seade töötab täpselt nii nagu vaja…

    Aga muidugi võiks küsida küll kas nad siis testisid seda või mille järgi täpselt tehti otsus konkreetselt see töövahend soetada. Ja kas kasutamise käigus on tehtud mingeid järeldusi seadme toimimise või mittetoimimise kohta.

    Börsipettus on küll paha aga põhimõtteliselt pole sel seadme efektiivsusega suurt pistmist.

  9. Pingback: skeptik.ee » Kas Päästeamet kasutab jätkuvalt Sniffexit pommidetektorina?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga