Asi vist tõesti lootusetu — valitsuse liikmed palvetavad töötute eest
Kus häda kõige suurem, seal jumal ja muu umbluu kõige lähemal.
Palve- ja nõupäev toimub 5. aprillil kl 12-15 Tallinna Jaani kirikus.
Peapiiskop Andres Põder, majandusminister Juhan Parts, regionaalminister Siim Kiisler, sotsiaalminister Hanno Pevkur, Tallinna aselinnapea Merike Martinson otsivad koos teiega lahendusi tööpuuduse vähendamiseks.
Infot töötute toetamisvõimalustest pakuvad veel Töötukassa, Töötute klubid, SA Innove projektid, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanute osakond, EAS.
Teave ja nõuanded muidugi teretulnud, aga millal palve kedagi milleski konkreetses aidanud on, selle kohta puuduvad kindlad andmed. Uuringud, kus palve mõju millelegi uuritud on, näitavad pigem seda, et pole sest kasu midagi ja küllap pole palvetamisest kasu ka töötuse vähendamisel. Või hakkab EELK sotsiaalseid töökohti pakkuma, näiteks võiks linna peal liikuda kirikusse kutsumise flaierite jagajad; või siis pakutakse koolitust, kuidas kergeusklikelt religioossete juttudega raha välja meelitada; oma koguduse rajamise algkursus ja kuidas mõjustada inimesi just minu kogudusse tulema ja neilt efektiivselt kümnist koguda, trükis valikuga vastavatest piiblitsitaatidest tasuta kaasa. Eks ole ju usuvärk ka üks ettevõtluse vorme.
Ootele panna astroloogid ja posijad, et ministrid nendegi iidseid ameteid ja võluvõtteid tunnustama tuleksid. Segastel aegadel on nõudlus nende järele ju ikka kasvanud.
Raul Veede väljendab ekspressjob.ee küljel sedasi:
Kui siiani oli Eesti riik põhiseaduse kohaselt kirikust lahutatud ning kõik religioonid riigi ees võrdsed, siis nüüd jääb oodata, kas luterlikule palvepäevale järgnevad samalaadsed üritused ka õigeusu ja katoliku kirikus, sünagoogis ja maausuliste hiies või hakatakse töötukassas luterlastest töötuid eelisjärjekorras vastu võtma.
Kas just nii ilmtingimata minema hakkab, aga põhjust kulmu kergitada pakub selline ministrite flirt mitteametliku riigikirikuga ikka, nagu ka näiteks vitsamees Rein Weberi külaskäigu lubamine minister Padari tööruumidesse.
Mina 5. aprillil sinna vaatama-kuulama minna ei saa, tööaeg ikkagi, aga reportaaž koha pealt on igati oodatud, kui keegi juhtub sel ajal sinna kanti.
Mis arvate, mis on maailma ja Eesti murede oluliseks põhjuseks? Peapiiskop Põder vahendab oma ülestõusmispühade läkituses inimarengu aruannet:
Vastav lõik Eesti inimarengu aruandes (pdf) on aga selline:
MALL HELLAM: Usaldus toob tulu
KAAREL TARAND: Viltu mõõdetud kapital
Kõik nad siis analüüsivad Legatumi heaoluindeksit, milles Eesti platseerus sotsiaalse kapitali osas päris taha otsa.
Artikkel kirjutas:
Mõni aeg tagasi palvetas isand Savisaar Trammi- ja Trollipargi poole — ja töötutele tekkisid väga silmatorkavad sinecure töökohad. Võib-olla seekord hakatakse kirikusaatjaid värbama?
jajah, kohanäitajad, popcorni ja hotdogi müüjad. jumalateenistused ongi igavavõitu. vaja kaasajastada.
Teeks ka midagi?
looks skepsisekiriku. nagunii on ~pool ühiskonnast veendumusel, et skeptikud, nagu ka ateistid on lihstalt veidi teistmoodi uduhullud. seega ei tohiks tekkida probleemi selle regamisega usuorganisatsioonina.
sis paneks paika paavstid, preestrid, rituaalid, õpetuslikud alused jmt. saaks äkki kah paraadidel jõlkumas käia, nagu eelki vennad.
Käsi!
Ja talvise pööripäeva ajal käime rahulike kodanike ukse taga laulmas?
Martin, lähed sinna üritusele kohapeale vaatama ka? Keegi skeptikutest võiks minna. Aga samas esmaspäev on… mõnel ikka on veel töö või kool olemas.
Kahju et mul telekat pole, see asi saab kindlasti meediakajastust :) tahaks näha millega nad lagedale tulevad. Ise kahjuks tallinna ka ei satu siis…
Hetk tagasi helistati yhest kuulutuses mainitud asutusest ja tunti huvi, mis värk on. Värk on, kinnitasin mina ning viitasin allikatele. Paistab, et otsused tehti kuskil kõrgemal, allapoole ytlemata.
Hollandis on ka asi täitsa mäda või siis tuleks meil neilt hoopis õppida. Nimelt on Hollandis palgatud selgeltnägijad vanglatesse kinnipeetavaid õpetama.
Nii see kipub olema jah – igasugused lobamokad arvavad, et nemad on ka nagu päris ja tegelikult ikka rohkem kui päris, sest nende tegemistes on “vaimne mõõde”, mida iganes see nende meelest ka ei tähenda. Nende ettekujutatav “widest sense” on laialivalguv, et seda polegi võimalik kellelgi kuidagi hoomata.
Nojah, meil on kaplanud vanglates tegutsemas, kes ka “vaimset mõõdet” arvavad evivat.
Küllap on kogemused vanglates nii positiivsed või siis lollus võtnud epideemilised mõõtmed, et sealne tööturuameti sarnane asutus loodab töötuse probleemile abi saada Tarot’ kaartide ja regressiooni teraapia abil. Hullem veel – abiraha saamiseks oled sa kohustatud oma eelmiste eludega kontakti saamise kursustest osa võtma.
Meie töötuse likvideerijad pole nii vaimsetesse kõrgustesse veel tõusnud, aga hea algus kirikuga on tehtud.
The Telegraph
Minule tuleb selliste uudiste peale natuke nututuju, naiste värk, teadagi. Selline tunne, et kusagil on kedagi väga kõvasti peadpidi ukse vahele löödud (ma ei pea ennast silmas, loomulikult). Ei taha olla pahatahtlik ega halvustav ega midagi, aga kas tõesti on nii raske aru saada, et usaldus ja üksteise abistamine kodanikualgatuse tasemel ei sõltu mitte inimeste usklikkusest, vaid nende isikuomadustest (kaastunne, osavõtlikkus, headus, südametunnistus). Nende omaduste ja usklikkuse (usklike hulka liigitan ma ka kõik peenenergeetikud ja ingliusklased ja muud taolised, keda kusagilt kõrgelt aeg-ajalt ülemeeleliste õpetustega varustatakse, nt kästakse arvutiga töötades kummitallaga jalanõusid kanda – tõsilugu, seda võite lugeda ühest “armsatele õpilastele” saadetud kanaldusest) vahele ei käi võrdusmärki, sageli võib märgata hoopis vastupidist – heategu võib uskliku jaoks olla paha, sest vähendab kellegi kannatusi (ja kannatada tuleb, sest eelmises elus olid halb inimene, ja et järgmises elus parem oleks); heategu võib olla suunatud OMADELE, “neid teisi, uskmatuid” välistades, mis justnimelt suurendab isolatsiooni ja kapseldumist; heategu võib olla omakasupüüdlik ja silmakirjalik viis tähelepanu tõmbamiseks ja raha väljapumpamiseks (nt teleevangelistid) jne. Ma ei väida, et eelöeldu kehtib kõikide usklike kohta, ma väidan, et usklikkuse ja vabatahtliku heategevuse jm sotsiaaltöö vahele ei käi automaatselt võrdusmärki. Ning uskmatuse ja egoismi ning ükskõiksuse vahele samuti mitte. Sellised lahterdamised on üliväga lihtsustatud ja ei tee nende kasutajate intellektuaalsetele võimetele ning silmaringile teps mitte au.
USA konstitutsioon deklareeris omal ajal eesrindlikuna riigi ja kiriku lahususe. Kui olete lugenud nt raamatut “Tom Sawyer”, siis teate, et seal käisid kooliõpilased pühapäevakoolis – usuõpetus ja piiblitunnid polnud riikliku kooli õppekavas ega ka mitte kohustuslikud, kuigi, muidugi, “korraliku” rahva lapsed pidid hea nime pärast ikka seal käima. Eesti kuulub protestantistlikku regiooni, kus koolisüsteemi loomise algtõukeks sai luterlik põhimõte, mille kohaselt pidi igaüks olema võimeline pühakirja lugema. Samas ei saa Lutherit kindlasti pidada suureks rahva hariduse eest võitlejaks, kuna rohkemat ei pidanud tema rahvale vajalikuks õpetada, vastupidi, liiga palju tarkust pidavat lihtsa inimese ära rikkuma, ja panema teda kahtlema Jumala olemasolus. Täiendava õppeained lisandusid koolide õppekavasse ikka muutuvatele oludele ning kasvavatele vajadustele vastavalt ning ärksamate kohalike haridustegelaste mahitusel (rehkendamine, loodusteadused, turnimine, võõrkeeled jne).
Ma ei tea, mitmes külaseltsis Eestis palvuseid korraldatakse? Ja kas “Teeme ära” toimkond kah kusagilt õnnistust palus. Tuleb meelde aeg, kui üks seltskond tahtis Riigikogus palvetundi sisse viia, nii et kuningriiklased tuleloitsu ja shamaanitrummiga selle idee naeruväärsust pidid demonstreerima. Kahjuks on need helged pead nüüd riigikogust kadunud, ilmselt on peatselt oodata uut katset. Meie kõrgetest ja vähemkõrgetest riigiametnikest suur osa harrastab astroloogiat ja pendeldamist ning külastavad regulaarselt sensitiive. Jumalateenistuste külastamine ja õnnistamistseremooniad on saanud vormitäiteks, viisiks, kuidas rahvale naha alla pugeda (Kas see peaks meid veenma nende kompetentsuses või aususes või selles, et neid toetab kõrgem jõud? Ja millest lähtuvalt tseremooniad valitakse – peaks tegema rotatsiooniga, ikka kristliku kiriku erinevad kontsessioonid, juuudi usk, islam, budism, maausk, hinduism, New Age, saientoloogia jt ikka vaheldumisi, elame ju globaliseeruvas maailmas…).
Las täiskasvanud inimene teeb, mis tahab, aga seda omast vabast ajast ning segamata seda tööasjadega. Kui aga needsamad ametnikud hakkavad intervjuudes enda meeldumusi avalikult reklaamima, läheb asi imelikuks. Ma võiksin kurjalt ütelda, et täiskasvanud inimene peaks suutma vahet teha väljamõeldistel ja tegelikul elul, aga see oleks ehk liiga karm. Ma ei arva, et 4 tuhanade aasta vanune väljamõeldiste ja fantaasiatega vürtsitatud ühe rahva kujunemislugu koos hilisemal ajal lisatud uuendatud kõlblusõpetusega oleks kvalitatiivselt oluliselt erinev, “parem” nt 20. sajandil sündinud ususüsteemidest. Ma ei arva, et mistahes religioon iseenesest oleks paha – kvaliteedi annavad sellele ikka inimesed, kes seda või teist religiooni igapäevaselt järgivad. Aga kui me ei taha kasvatada oma lastest kahestunud mõtlemisega inimesi, kelle peas on üksainus suur sasipundar ajaloolisel pärimusel ja inimfantaasial põhinevatest pühadest tekstidest ja dogmadest ning teaduslikest tõdedest, mis tuginevad ümbritseva maailma terasel jälgimisel, katsetamisel ja (eelkõige!) uudishimul ja kahtlusel, siis tuleb riiklikule kooliharidusele ja MISTAHES usule selge vahe sisse teha.
Sama peaks kehtima siingi – nagu ei saa töökohtade ja täiendõppe kohtade jagamisel lähtuda inimese usklik olemisest/mitteolemisest või usutunnistusest, ei peaks probleemidele lahenduse otsimine olema seotud mingite religioossete rühmadega. Võib-olla on sarnased üritused planeeritud ka pearabi ja imaami osavõtul? Aga see pole oluline – põhimõte peaks olema, et me tegeleme INIMESTEGA, ja inimeste probleemid on samad, hoolimata usutunnistusest, hoolimata parteilisest kuuluvusest. Me suuname tegevuse INIMESTELE ja kaasame INIMESI, mitte Jehoovat ega Allahi või Pekot või Shivat või bodhisattvaid. Ja muide, veidi paranoiliseks muutudes võiks ka kahtlustada, et valitsus soovibki vastutuse kuidagi enda pealt igasugustele eri usutunnistustega seotud heategevuslikele ühendustele veeretada :) See oli pahatahtlik ja mitte eriti teravmeelne nali, muidugi. Kas poleks mitte targem olnud nö neutraaalsel pinnal kutsuda kokku erinevad VVO-d ja MTÜ-d ning koolitajad, kellel asjaga pistmist, välistamata kristlikke? Aga mida paremat sa loodad, kui (ma ei väsi kordamast) EAS-i toetusesaajate nimekirjas on kõikvõimalikud feng shui, regressiooniteraapia ja loodusravi kursuste pakkujad, kelle lehelt võib leida viiteid väga huvitavatele materjalidele (vt Lahemaa tervisekool, Võluvesi). Kui Teadus- ja Haridusministeerium kiidab heaks ja annab riikliku koolitusloa sellistele asutustele, ja EAS annab neile oma udujuttude ja teadusliku-pseutoteadusliku segapudru õpetamiseks veel raha ka (ja kuidas nt feng shui koolitus kedagi tööle peaks aitama?), siis pole midagi paremat loota. Ärgu suurte religioonide esindajad lootku, et meie ametnikud korraga tee jumala juurde on leidnud – oh ei, neil on endil peas säherdune segapuder, et nad ei tee kristlusel, astroloogial, pildamisel, ingliusul, njuueidsil ja shamanistlikel psühhotroopsete ainetega läbiviidud hingerännakutel vahet.
KatrinV ütles:
Ühel oma paljudest rännakutest kohanud Ijon Tichy nii häid inimesi, et kui nad kuulsid, et suurim kristlikule misjonärile osaks saada võiv au on märtrisurm, tegid nad kohe oma misjonärile sellealase heateo.
Seoses EELK’ga on veel üks ebameeldiv nähtus. Lisan sellesama teema otsa, kuna sobivamat kohta hetkel pole. Nimelt, Tallinna Tehnikaülikooli Matemaatika-Loodusteaduste majas võisin täna näha seinal plakatit:
4. aprillil kell 15.00 toimub (sama hoone) auditooriumis VIII-109 ülestõusmispühade missa.
Ei osanudki nagu midagi kosta selle peale. Miks just loodusteaduste majas? Aga kuhu jäävad päkapikumaa ja härjapõlvlaste riitused? Vähese otsimise peale leidsingi järgneva lingi:
Link
Õhtud toimuvad iga kuu viimasel neljapäeval kell 18.30 TTÜ Loodusteaduste majas, Akadeemia tee 15, ruumis VIII-109.
Nagu näha, siis 5 üritust on juba toimunud, mõned veel ees:
29. aprill Mis saab inimesest pärast surma? Surm ja sealpoolsus erinevates religioonides.
27. mai Jumal kui Isa ja Jumal kui ema kas Jumalal on sugu?
Lisaks on postimehe arhiivist kustutatud artikkel “EELK tahab tehnikaülikooli juurde kirikut ehitada”, mis asus siin:
http://www.postimees.ee/?id=28351
Läheb aina hullemaks, nüüd õnnestus välja kaevata aastatagusest ajast ka selline link:
Link
Esimesel ülestõusmispühal pidas koguduse rajamise korraldustoimkond oma esimese armulauaga jumalateenistuse Mustamäel. Taas toimus see tehnikaülikooli ruumides ning seekord loodusteaduste majas – otsekui kinnitusena, et usk ja teadus ei välista teineteist.
Kirikusaaliks kujundatud auditooriumisse, mille keskele oli üles seatud altar, kogunes 26 inimest, kellest paljud olid kohalikud, s.t Mustamäe elanikud. Jutlustas koguduse rajamise initsiatiivgrupi juht Tiina Kliiman. Sakramendiga teenis kogudust allakirjutanu ning muusikaga Jana Abzalon ja Merje Kägu.
circles ütles:
Mitte, et ma missast vaimustatud oleksin, aga minu meelest algavad nurisemispõhjused siis, kui vabad aulad otsa saama hakkavad või härjapõlvlaste-usulistele, jüriöö ülestõusmise pühitsejatele või pencak silat‘i harrastajatele samasugustel tingimustel oma rituaalide läbiviimiseks ruume ei anta.
Nõus Digiga. Ruumide üürimises jumalateenistuseks pole midagi iseäralikku. Läänes on kirik ülikoolilinnaku normaalne osa ja enne 1940. aastat oli meilgi (igaüks võib minna TÜ peahoone taha vaatama, kui ei usu).
Tundub, et lisaks kiriklikule palvetoele antakse ka tegelikku nõu.
Kell 14-15 saab tutvuda töötukassa ja töötute klubidega, SA Innove projektidega. Töötutele annab nõu haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanute osakond ning räägitakse EAS töötute toetamisvõimalustest.
Seda pentsikum on kogu projekti kiriklik taust. Kas jumala ja Põdraga peaks olema kuidagi hõlpsam töötuid kohale meelitada? Või kasutatakse siiski ministreid ja töötuabi kristliku kiriku reklaamimiseks neile, kes on töötusest masendunud ning seega keskmisest altimad ristimüügimeeste jutu õnge minema?
Kriku ütles:
Idas on mošee linna normaalne osa. Teeme järgi?
FOTOD: Töötute palvepäeval käis käputäis inimesi
Dig, meilgi kui õhtumaisel maal on kirik linna normaalne osa. Ära plõksi.
Üprus töötute infopäevast: ministrid pidasid end hästi üleval
Kui ministrid ei kakelnud, siis on tõesti kordaläinud üritus.
Vähemalt skeptik.ee osales teavitustöös küll, nii et need töötud, kes seda lehte lugema juhtusid, teadsid kohale minna. Issanda teed on imelikud, sobiks ehk selle kohta öelda.
kas keegi oskab öelda, on seda asja võimalik kohtusse kaevata ja võita, sest mul on juba tükk aega selge, et eestis rikutakse põhiseaduse usuvabaduse printsiipe? Teeks asja ära, sest olen töötu ja seetõttu ei pea kuhtule raha maksma, saan taotleda riigipoolset rahalist tuge.
Masendus tuleb lihtsalt peale kui kuulen ja näen kuhu igalepoole igasugused “kõrgemate sfääridega” ühendusesolijad trügivad ning kuidas võimud nende vastu üha palavamalt flirdivad.
Peaks ise midagi tegema rohujuuretasandil, näitama end vähemalt. Mis arvate “Sceptics in the Pub” sarnase asja Eestisse importimisest? Või midagi EGN (Eesti Gei Noored) sarnast korraldust järgivat, kus paar korda kuus tehakse temaatilisi filmiõhtuid, kirjandusõhtuid, mõttetalguid, muud säärast nipet-näpet? Imimloomuse loomulik osa on kooskäimine, sotsialiseerumine ja võiks seda niiöelda oma kasuks ära kasutada.
Toorum, kohtust ei saa sa midagi. Antud juhul ei olnud tegemist haldustoiminguga, sul puudub tehiomasus jne.
Asi ise aga käib mulle ka väheke närvidele. Mis siis järgmiseks pühakojas tehakse? Valitsuse pressikonverents? See aeg, kus kirikusse agitpunkte tehti, peaks ju ometigi möödas olema…?
:P huvitav kas eestis on ka riiklik koolitustellimus pastorite osas? Või maksavad kõik ise?
Paistab, et palved ikka mõjuvad:
Siim Kiisler: kirik teeb töötuse vähendamiseks riigiga koostööd
Just peale seda ühispalvepäeva hakkas töötus vähenema. Peale seda, järelikult selle tõttu. Ilmselt on asi nii veenev, et tuleb jätkata: