Minu bakalaureusetöö kritiseerimine
Palun väga, kuivõrd mu bakatöö lugemine paistab mitmesuguseid emotsioone tekitavat — kellelegi lõbu, kellele ohkeid, siis ei hakka ehk Kriku teemat risustama. Tõstan sellesisulised kommentaarid siia.
Töö ise on alla laaditav siit: Kosmonautika- ja astronoomiaalase veebilehe arendamine (pdf)
Bakalaureusetöö on üliõpilase iseseisev töö, millega ta näitab, et ta oskab:
– iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada oma õppekava raamides omandatud teadmisi;
– oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.
Kommentaarid 1-20 on siia liigutatud Kriku loost Kuhu lähed, rahvusülikool?
@Martin Vällik:
Martin, kas TLÜ-s ei nõuta, et kasutatud allikad peavad olema tähestiku järjekorras? Ma olen aru saanud, et see on üsna valdav nõue, kuigi stiilid on vist erinevad (autor ees vm).
Maire ütles:
AFAIU oleks see üsna tarbetu nõue. See võib kasulik olla — teatud tingimustel –, aga selle nõudmine ei too tavalise pikkusega töö puhul kellelegi tulu. Oleks veel, et tegemist oleks paberajastu monograafiaga, kus tuhandeid allikaid.
Maire ütles:
Reegel on, et sorteeritakse esimese autori järgi. Läänemaailmas on enamasti komme, et autoreid sorteeritakse perekonnanime järgi, aga Islandil ja islamimaailmas on teised kombed.
lugesin läbi. täiesti masendav, auka, et selliste tekstide ja töö eest saab baka kraadi
https://skeptik.ee/wp-content/uploads/2010/06/kosmosesse_baktoo_2010_final.pdf
Toivole.
Mis on sinu täpsed etteheited?
Jah, töös ei ole analüüsi ning see on pigem kirjeldav. Aga kolmeaastane bakalaureus ei nõuagi oma lõputöös analüüsi. Kui seda on, siis väga hea, aga seda ei peagi olema.
.
Huvitav, et esitate seda tööd kui miskit, millega saaks eputada. Vaadeldes loos kirjeldatud tööd ning seda, mis on postis välja toodud, võib tõesõna märkida, et Eesti (kõrg)haridusmaastik on väga sarnane Saksamaa ülikoolide konveierlindimeetodiga. See et inimene, kes on omandanud ülikoolis esimese kraadi ning ei oska analüüsida, on probleem – siin ka praktikas väljatooduna – ei osata analüüsida seda, mis eputamist väärt ja mis mitte!
Tsitaat :”Püsikommenteerijateks hakkavad tähelepanuvajadusega, „geniaalsete“ ideedega,
ebastabiilse närvikavaga ja muude probleemidega inimesed, vandenõuteoreetikud,
igiliikuri leiutajad, ufousklikud, teadusliku tagapõhjata teooriate propageerijad,
näägutajad, tähenärijad, astroloogid, isehakanud moraaliapostlid, usukuulutajad,
„trollid“[10] ja „fleimarid“[11].””
On hea meel et ise püsikommenterija pole, muidu saaks ka diagnoosi osaliseks. Nii et igapäevased kirjutajad, vaadake ette:)
@uurija: sellisena on tsitaat ju kontekstist välja rebitud. Kindlasti ei käi see püsikommenteerijate kohta üldiselt, vaid on ära nimetatud kui üks võimalik oht mitme seas ühe aktiivse suhtlusega kodulehe pidamisel.
Mul oli eile skeptik.ee-teemaline vestlus, kus sai kinnitust minu seisukoht, et siinne “teadusepropageerimine” on ainult üritusega seotud inimeste soovmõtlemine (märksõna “eelkõige negatiivne esmamulje). Ülalviidatud bakatööst tuleb välja, et teisitimõtlejad saavad siin enamasti fleimari või trolli austava tiitli. Mingil põhjusel (nagu ka uurija ülalpool märkis) ei nimetata sama diagnoosiga neid, kes siin tegelikult kõige tihedamalt kommenteerivad, sest nad teevad seda “õigelt” ideoloogiliselt platvormilt.
@Pigilind: nonäe, läksid ka valikulise tsitaadi orki…
Ma olen täiesti nõus, et tsitaatide kontekstist väljarebimine võib teinekord tähendada nii mõndagi, kuid minu meelest antud juhul ei ole kriitika selles suhtes korrektne. Ma olen märganud (ja mitte ainult mina) siinset suurt vastumeelsust omaenda positsiooni kriitikaga tegelemisel ning vastavasisuliste kriitikute trolliks või fleimariks liigitamisel. Hiljuti sain ma ka ise sellesama tiitli – põhjuseks see, et ma julgesin küsida küsimusi, lootuses, et neile vastatakse. Ei vastatud, tunnistati demagoogiaks ja trollimiseks. See ei ole “kontekstist väljarebimine”, tegu on lihtsalt teiselt positsioonilt vaatamisega, mille võimalikkust siinne seltskond kategooriliselt ja väga vihaselt eitab, pidades seda alaväärtuslikuks ja kogu üritust segavaks.
Palun väga lahkesti hoiduda teemavälisest lahmimisest. Antud seoses ei puutu absoluutselt asjasse, kas kristlusel ja kommunismil kui ideoloogiatel või nende rakendamisel on midagi ühist olnud. Pigilinnu personaalküsimust võiks ka kuskil mujal – näiteks tühjas teemas – arutada.
Quod erat demonstrandum…
Kui sul on midagi kriitilist öelda käesolevas artiklis väljendatud seisukohtade vastu, siis tee seda palun siin. Kui sul on midagi kriitilist öelda millegi muu kohta, siis tee seda palun seal, kus seda teist asja arutatakse. Ei ole ju nii keeruline?
Jeerum, see on lihtsalt nii naeruväärne, et see ei aja naermagi, pigem nutma. Martin Vällik võib siia teemasse postitada lingi oma bakatööle. Kui ma selle seisukohti kritiseerin, siis suunatakse mind mujale, selle asemel, et mulle sisuliselt vastata. Te olete teinud diagnoosist “living in denial” tõelise kunsti :)
Martin Vällik ütles:
dig väljendab selle hüpoteesi suhtes skeptilisust. Pigilind on varem ise valikulisi tsitaate juurutanud; küllap on ta selle siinsegi tsitaadi probleemidest täiesti teadlik ja mitte juhuslik ohver.
…mis kirjeldab väga hästi siinset väitlussüsteemi: väitele nõutakse tõestust, kui see aga tuuakse, siis nimetatakse seda “kontekstist väljarebituks”. Oh püha skepsis, vaadake ometi peeglisse :)
Pigilind, ära aja mullikesi. Oma kommentaaris 36 sa mitte ei kritiseerinud Martini bakatööd, vaid elasid jälle välja oma solvumist selle üle, et sulle on käesoleval leheküljel kunagi halvasti öeldud. Palun tee seda mujal. Ma ei ütle, et sul ei võiks õigus olla, aga palun tee seda mujal. Palun. See siin on vale teema.
Kui juba bakatööde kriitikaks on läinud, siis mõni remark ka Martini töö kohta.
imho oli pealkiri ja töö nihkes, kuna suur kiusatus panna sisse oma skeptik sait. see ei ole praegu teadusuudiste sait, skeptikud tegelevad minu arusaamise järgi natuke teise teemaga. et ka nende tegevus on sageli nihkes ja selle asemel on kokku juhtunud seltskond, kelle lemmiktegevus on teiste halvustamine, on muidugi iseküsimus.
aga oma saidi kriitiline analüüs kuluks ära küll, kuid bakatöö praeguse teemaga see kokku ei klapi
võinuks siis olla skeptitsismi analüüs, võrrelduna kasvõi kristluse või kommunismiga, päris huvitav teema oleks olnud. aga huvitavad teemad on ka rasked, igalühel hea millestki kinni võtta.
Punast pliiatsit pidanuks rakendama “pigilind” toodud lõiku vaadeldes, selline kommentaatoriklassifikaator ei kõlba.
Ka teadusuudiste analüüs ei ole halb mõte, aga siis võinukski olla see bakatöö teema, oleks andnud natukene fokuseerituma tulemi.
Minu jaoks ainukene tõsiseltvõetavam ajakirjanik teaduse vallas praegu on Tiit Kändler, sest ta viitsib sügavuti minna. Aga ainult sügavuti minnes ongi mõtet üldse populariseerida. see ahhaatamine ei kõlba tegelikult üldse kuhugi.
Ei kohanud selle suunas ühtegi kriitikat, ega ka seda, et sageli teadusajakirjanik ei valda teemat kõige elementaarsemalgi tasemel. See õnnetu bakatöö Martin Lutheri ja M.L Kingi segiajamine ei ole midagi SLÕLEHE Inna Katrin Heina toimetatud asjadega võrreldes., kust kõige naljakam asi oli 25 % veesisaldus Kuul. Tõeline megasoo seal!
Minu asi ei ole hinnata seda, mis kriteeriumid bakadele rakenduvad, eks TLÜ ise tea, kui karm ta tahab olla, aga minu arvates oli töö üsna lahja, võinuks rohkem vaeva näha.
Tulevik? Teaduse popularisaatori asi ei ole jagada hinnaguid, teaduse populariseerimiseks peab keskenduma teadusele ja mitte teadusvälisele. Ideaalis peaks püüdma järgida samu loogika ja viisakusstandardeid, nagu teaduses kombeks on.
kui aga igatsuseks on tegelda teadusväliste asjadega, peab teaduse enese asjad jätma rahule, mis sellest, et need on äärmiselt politiseeritud.
Teatud mõttes on see siin kaaperdamine – poliitikud tahavad teadust kaaperdada ja seda oma huvides rakendada. See on suures osas õnnestund, mõnes osas õnneks veel mitte.
Skeptiline liikumine peaks sellest kaaperdusest distantseeruma ja miks mitte tegelema tõesti sellega, mis asi on teadus ja mis asi ei ole teadus.
Näiteks ufousklikkuse taga, mis Välliku loetelus oli igat sorti teiste asjadega koos, on üsna palju seni täiesti seletamatuks jäänud juhtumeid, loetelu on masendavalt pikk. Masendavalt seetõttu, et kui viitsiks tõesti näpuga järge ajada, tekiks mõtte Occami noa rakenduseks hoopis teises suunas, kõige lihtsamaks ja loogilisemaks seletuseks nendele nähtustele on see, et nad on siin olemas ja tasapisi vaatlevaid meid palju arenenuma tehnoloogia poolt. Kuid see ehk võikski olla millalgi
skeptikutegi…
Tegin enam-vähem copi-paste kirjeldusest, mis loom on bakatöö “Bakatöö peaks olema uurimus, kus kasutakse kas kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. Lõputöö pealkiri peab adekvaatselt kajastama töö sisu. Uuringu eesmärgiks on teiste autorite teoreetiliste või empiiriliste uuringute analüüsi põhjal püstitada hüpoteesid ja kontrollida nende kehtivust, toetudes originaalsele (ka autori poolt teostatud) uuringule.”
Antud jutustuse eesmärk oli teha veebileht????
Ma ei suutnud leida milliseid üldiselt tuntud analüüsimeetodeid on kasutatud. Nende kirjeldus peaks olema sissejuhatuses.
Uurimistöös püstitatakse uurimisküsimused ja hüpotees, millele otsitakse kinnitust.
Bakalaureusetöös (või ka magistritöös) peaks olema kolm osa: kirjanduse ülevaade, uurimus ja uurimuse tulemused, mis oleks soovitatav vormistada uurimusküsimuste järgi. (Need kolm osa on umbes-täpselt samamahukad). Peale selle on veel sissejuhatus ja kokkuvõte.
Minu tagasihoidliku hinnangu järgi on antud bakalaureusetöö läinud untsu, kuna üliõpilane püstitas tööle eesmärgi, mis pole kooskõlas akadeemilise uurimustöö eesmärgi püstitamise väljakujunenud arusaamadega.
@Manjana: bakatöö tingimused määrab iga osakond või teaduskond ise ja need pole minuteada kusagilt keskvalitsusest kindlaks määratud. Või on? Ehk palun viitad, kust su tsitaat pärit on.
Kui vaatate 3+2 bakatööde mahtu, on see ainepunktide järgi nädal aega järjestikust tööd. Selle valguses leian, et antud töö on täiesti okei ja mõistlik.
irve ütles:
Nädal võiks korreleeruda töö mahuga. Kriitika, paraku, ei kurda, et töö on lühike, vaid, et töö on ebakvaliteetne.
dig arvab, et niisugust tööd edukalt kaitsta ei kõlba. Risti ei ole ka tarvis lüüa, las dissertant parandab töö ära ja kaitseb korralikumalt tehtud tööd.
@Martin Vällik:
Sa tahad öelda, et sinu instituut väidab, et bakatöö ei pea sisaldama uurimust ja järeldusi võib teha ilma tõestamiseta? See, et keegi kunagi arvas (kirjutas, tegi), ei ole tõestus.
Kui lõpus on kirjeldatud, et milline see koduleht siis tuleb ja enne seda on räägitud millised on teised sarnase sisuga leheküljed, siis seal vahel puudub uurimus.
Näide: Sa võid püsitatada hüpoteesi, et uuel kodulehel peaks olema kolm veergu. Hüpotees, et 3 veergu on hea, leiad selle järgi, et teoreetilises osas oli mitu vastavat lehekülge, kes nii arvasid. Kuid sinu kui õliõpilase kohustus on enda jaoks kindlaks teha, et 3 veergu on sulle parem kui 2 veergu või 1 veerg. Selleks võib kasutada näiteks küsitlust, mis on üks levinuim uuringumeetod. Küsitluse tegemiseks pead sa koostama valimi jne. Kuidas sa valimi koostad ja milliseid analüüsimeetodeid kasutad, peaks lugejale arusaadavalt eraldi alapealkirja all kirjeldatud olema.
Näiteks on kokkuvõttes lause “Kodulehti, milles teadusuudiseid laiemalt või mingis kitsamas valdkonnas kajastaksid selliselt, et oleks loetavad nii vanematele õpilastele kui ka põhikooli õpilastele, sisaldaksid mänge või teste, ei ole.” Kokkuvõttest sellist lauset leides eeldan ma, et leian tööst mingi uurimuse Eesti kooliõpilaste seas, kust saadud teada, mida nad lugeda tahavad ja siis vastavalt nendele näitajatele loodud mingid kriteeriumid, mille järgi on kontrollitud, kas mõnel olemasoleval leheküljel on need nõutud näitajad olemas vms.
Sul on peatükid “Sihtrühmad” ja “Promotsioon”, mis on mõlemad turunduslikud terminid. Kuidas need sihtrühma ja “promotsioonimõtted” tekkisid, on täiesti arusaamatu. Soovunelmad peaksid ikka millelgi põhinema.
Üritasin Tallinna Ülikooli kodulehelt vaadata, et millised nõudmised selles osakonnas lõputööle on. Kahjuks puudub internetis seal viidatud dokument.
@irve: Tallinna ülikooli füüsika (kõrvalainega) bakalaureuseõppe lõputöö maht on 6 EAP, üks EAP on 26 tundi tööd.
dig ütles:
Näe, dig ongi juba asunud Martinit kritiseerima. Kes saaks veel öelda, et skeptikud ei kritiseeri üksteist.
Sekeldaja ütles:
Kui loetelu pikkus on ainus kriteerium millegi tõsiseltvõetavusele, siis oleks krüptozooloogia vaid bioloogia üks haru.
salvey ütles:
Noh, tegelikult kritiseerisin ma küll üht teist tööd. Näib, et olen teemad segamini ajanud. Aga ma usun, et Martinil on ka huumorimeelt ja ta ei pane seda naljakat eksitust mulle väga pahaks.
Vabandan oma küsimust, sest see võib nii mõndagi inimest ärritada.
Kas antud töö puhul on tegemist TEADUSTÖÖGA või KIRJELDUSEGA?
Ei pea vajalikuks mingit pikemat analüüsi siin tegema hakata, kuid kui töös on selgelt defineerimata, mis on teadustöö üldse, siis puudub ka kogu tööl edasine mõte, sest kriteeriumid, mille abil määratleda, millal on tegu teaduse populariseerimise-ga ja millal mitte puuduvad.
Mina üllatusin ka kui Martini tööd nägin. Nõuded peavad vist olema bakatöödele ikka väga erinevad, sest minu hinnangul on siin tegemist pigem projektiga. On kaardistatud olukord ja siis pandud kirja tegevusplaanid. Viimastel päevadel paljukirutud TÜ Sotsiaalteaduskonnas ei lastaks arvatavasti sellist tööd kaitsmisele, sest see ei näe bakatöö moodi välja. Pole ju õieti hüpoteese, metoodika kirjeldust ega analüüsi. Aga mida mina ka tean, eks ole, ma olen lihtsalt üks sotsioloogiatudeng, keda on teisiti õpetatud:)
Minu arust väga positiivne ja üllatav, et Martin V. on oma töö üles pannud, arvestusega, et seni kritiseeritud ja kommentaarides/ lugudes peksa saanud isikud (sh ka ma ise) tulevad kui kaarnad raipele kallale. Peab ikka paks nahk olema. Ja minu arust ei saagi siin ükski inimene kritiseerida, ilma enda (paremat) tööd samamoodi esitamata. Vorst ikka vorsti vastu.
Mind pani töö puhul ainsana imestama (kuna pole niivõrd hingepõhjani solvunud, et kogu tööd sõna-sõnalt läbi kritiseerida) töö maht ja eks teatud mõttes ka metodoloogia. Minu seminaritöö (mis peaks olema osake bakatööst) TÜs oli mahult sama pikk, veetsin pool aastat töö jaoks andmeid kodeerides, lisaks teistes materjalides empiirilise info kogumine jne. Ning suuremaid vigu töös omamata sain töö edukalt kaitstud, isegi mitte A-le. Teadnuks, et kuskil mujal ülikoolis võiks see olla lausa baka vääriline… Noooh… Deem!!
Olgu igaks juhuks veel öeldud, st see veebileht on ju ka reaalselt olemas ja toimib. Lood ilmuvad ja puha.
Kosmosesse!
Õnnitlused bakatöö puhul; samas pean nentima, et TÜ-s oleks loodusteaduste baka saamiseks pidanud süvenema mingi probleemi olemusse, tihti tehakse ka eksperimente.
Mina jällegi ei oska Martin Välliku teadustööle metodoloogiliselt suurt midagi ette heita. Nii nagu ma olen kuulnud, siis näiteks ajaloolaste puhul peetakse heaks “uute allikate teaduskäibesse toomist”. Millega MV siinkohal omal alal on algust teinud. Siinse kriitika põhiolemus on minu arvates pigem erinevate distsipliinide vahelistes rõhuasetustes.
palun ärge kleepige minu tekstile sõnu juurde
ma pole öelnud, et ufoloogias masendavalt pikk loetelu juhtumitest, mida ei osata mõistlikult seletada on ainuke kriteerium minu veendumuses, et tegelikult kontakt on olemas, tõsi, enam-vähem ühepoolne, kuna enamat tõenäoliselt praegune meie tase ei võimalda.
selliste repliikide tasemel ei tahaks teemat arutada,
kunagi ehk võiks selle kohta teha siin ka eraldi teema
aga kõik skeptikud võiksid võtta ette mõne elementaarse teksti loogikast ja see läbi lugeda, see lühendaks siinse saidi kommenteerimismahtu 95%
lihtsalt ei ole põnev jälle samu ämbreid pidi kolistada
ad ignorantium on üks sellistest asjadest, mida siin konstantselt ignoreeritakse.
Marv ütles:
Usun, et taolise kodulehe koostamine õigustab end bakatööna küll ja oleks seega ka TÜ-s läbi läinud. Kõige tavapärasem (füüsika) bakatöö see muidugi pole.
TÜ-s oleks see töö läbi läinud küll, sest ka loodusteadustes on kaitsud väga erinevaid asju. Samas ülemäära kõrget hinnet sellele ei prognoosiks. C või äärmiselt veenva kaitsmise korral (kui teiste tööde tase oleks tavapärasest kesisem) siis B.
Pigem oli üllatus, et teaduse teemadel kõvasti sõna võttev inimene alles nüüd TLÜ bakalauruse kaitseb. Sellest tulenevalt soovitaks magistri teha ikkagi eksperimentaaluuringute vallas (TTÜ või TÜ), et teaduse nö köögipoolest ka veidi aimu saada. Muidu võib ateismi usust pimestatult sellest veidi idealistlik mulje jääda.
Mis see ateismi usk õigupoolest on? Samasugune leidus kui kiilaspea juuste värv?
Usk jumala puudumisse. Korrektsem oleks vahet teha agnostikul (kes ütleb, et Jumala olemasolu kohta puuduvad tõendid) ja ateistil (kes ütleb, et Jumalat ei ole). Vaheteo praktiline tähtsus ilmneb tavaliselt ainult selles, et ateistid on agressiivsemad ja pealetükkivamad.
See läheb juba sootuks teise teemasse, kuid kas nii pragmaatilist agnostikut ongi olemas, kes teemale üksnes tõenduspõhiselt läheneb. Tõendid puuduvad ju nii Jumala, rohekashallide mehikeste, sookollide kui ka selle kohta, et naabrimees libahundiks käib. Jumala teemal agnostikuks olemine on aktsepteeritav, kuid libahundiks käimise teemal oleme vist pea kõik uskmatud.
Läheb jah teise teemasse, aga mida kaugemale tuntud ruumist, seda suurem on võimalus avastada tundmatut. Jumala mängumaaks võib olla Universum koos kõigi meile kättesaamatute mõõdetega, libahunti peaks ikkagi kuskilt siitsamast võsa vahelt otsima.
Erki ütles:
Miks? Näed sel tööl mõnd ilmset puudust?
Erki ütles:
Miks just eksperimentaaluuringute vallas? Inimene, kes on lõpetanud (füüsika) magistriõppe, peaks kraadi kättesaamise hetkel nii või teisiti teaduse köögipoolega veidi kokku olema puutunud. See ei kehti ainult eksperimentaatorite kohta.
Eriti veel kui arvestada, et Martin astronoomiahuviline.
Hindamine on alati subjektiivne nähtus ning tihti ei arvestata, et bakalaureusetöö on ainult 6 punkti st 4 nädalat tööd. Ning alati on kõrval keegi, kes on teinud tööd 20-ne või 40-ne punkti eest. Siis kalibreeritakse hindamine nii, et A vastab näiteks 20-le punktile ja rohkemale ning teised tulevad siis vastavalt tagapool.
Lisaks hinnatakse kõrgemalt teaduslikke uuringuid nö pedagoogika ja teaduse populariseerimise alastest töödest (mille alla ma antud töö paneksin).
Teaduslikest uuringutest omakorda hinnatakse nö uute asjadega tegelejaid kõrgemalt kui rutiinmõõtmiste teostajaid jne jne. Seega suhtelises skaalas jääks see töö paremate varju ning tõenäoliselt A-d välja ei venitaks.
Eksperimendi korral tuleb köögipool kindlasti selgemalt esile kui teooriat arendades, rääkimata kaugõppes pedagoogikaga tegelemisest. Füüsika on eelkõige siiski eksperimentaalteadus ning kui ise eksperimenti ei tee, siis oled nagu geograaf väikese printsi loos.
@Erki: Bakatöid ei hinnata üldjuhul teema ega selle järgi, kui palju vaeva tudeng töö jaoks nägema pidi. Samuti ei võrdle retsensendid ega juhendajad hinnatavat tööd üldjuhul teiste samal aastal kaitstavate töödega.
Loomulikult peab füüsik oma teemasse puutuvate eksperimentidega kursis olema, kuid tihti ei viida neid eksperimente ise läbi. Vastupidisel juhul oleks näiteks siinne osakestefüüsika või astronoomia üsna raskes olukorras.
Kuna olen aastaid huviga jälginud erinevaid kaitsmisi ja nende hindamist, siis jään siiski enda seisukohale.
Mahtu hinnatakse peaaegu alati, kuigi see ei tähenda, et väikese mahuga lööv töö ei võiks kõrgelt hinnatud olla.
Teemat (sellega seoses sageli ka juhendajat) hinnatakse samuti, kuigi kaudselt, sest teema määrab suuresti ära kui palju ja milliseid tulemusi tudeng võib saada. Lisaks on eelarvamuste omamine inimlik st nii tudengist kui ka juhendajast on kaitsmiskomisjonil juba eelnev arvamus olemas, mis mõjub ka lõputöö hindele (kuigi teoorias see nii ei peaks olema).
Enamasti paneb hinde kaitsmiskomisjon, kes arvestab rohkemal või vähemal määral retsensendi hinnangut (vahel harva ka juhendaja oma). Ning tööde omavaheline võrdlus on hinde kujunemisel väga suure kaaluga.
Füüsikas tõesti on tuleb uuringud tihti läbi viia teiste kogutud andmetega, aga siis saab määravaks, kas neist leitakse midagi uut ja olulist. Samas netilehekülje valmistamine sellise uuringuga samale pulgale ei klassifitseeru.
Kordan natuke oma eelnevat juttu.
3+2 bakalaureuse lõputöö ei ole teadustöö.
See on sisuliselt laiendatud referaat, soovituslikult analüütilise komponendiga (aga see ei ole nõutav). Ja tõesti, iga instituut sätestab lõputöö nõuded (olgu baka või mag) ise. Sh sisu ja vormi.
Martini töö oleks “läbi läinud” ka TÜ sotsiaal-ja haridusteaduskonnas. Oleneb instituudist, aga ma pakun, et kõigis. Ja tõenäoliselt ka LOTEs, isiklikud kogemused puuduvad, aga ma ei usu, et seal midagi eriti teistmoodi on.
Ma ei avalda arvamust selle konkreetse töö kohta, sest ma ei viitsi ei süüvida ega kurssi viia, ma lihtsalt selgitan, mis on bakalaureuse lõputöö.
hmm, minu meelest oleks see rohkem nagu turunduse töö… et kuidas kodulehte teha, kuidas seda promoda, kes on sihtrühm jne.
@Erki:Ehk siis kokkuvõttes on Vällikul muidu korralik bakatöö(?), kuid kuna TÜ hindamiskomisjon omab teatud teemade suhtes tugevaid eelarvamusi, siis on tõenäoline, et ta seal kuigi head hinnet ei saa. Minu jaoks kõlab see rohkem TÜ kui Välliku bakatöö kriitikana.
(Samas kaldun arvama, et TÜ füüsika bakatööde hindamiskomisjon just kuigi pedagoogika ja teaduse populariseerimise vaenulik ei ole.)
Magistriõppest veel nii palju, et igaüks võib seal parajasti sellele suunale keskenduda, mis talle paremini istub. Vastaval suunal kirjutatakse ka magistritöö. Veebilehe eest teadusmagistri kraadi ei saa (st isegi kui keegi soovi avaldaks, ei saaks ta sel teemal ilmselt magistritööd kirjutada). Usun, et see on ka Tallinnas nii.
Martin on asutanud Skeptiku mis otseselt põhineb fleimil .
Mis puutub uude kosmonautikat ja astronoomiat populariseerivasse interneti lehekülgedesse siis ilmselt ei saa sealgi läbi fleimita .
Ega ikka pole NASA rahasid ,et produteerida uudiseid ja kompententselt
neid kommenteerida, muidu tuleb Delfi forte effekt kus humanitaaride poolt
koostatud ja humanitaaride poolt tõlgituna teadusuudised saavad esimesed kommentaarid : need teadlased on ju puhta lollid .
Soovitan mitte kokkuvõtvaid uudiseid, vaid pikemaid automaat tõlkeid
(google) ja igamehe õigust seda parandada .Üldiselt pooldan igamehe
õigust ja selle haldamiseks automaatseid vahendeid nagu keelatud
sõnade ja väljendite register. Seda enam et tegelikult Martin ei tea millest
huvituvad ja miks kooliõpilased kust ta ise asja tuli.
volli ütles:
Jah, nii on mulle ka teada antud. Kui jätkaksin magistriõppes, siis magistritööks veebilehe arendamine ei sobi. Magistritöö peab kindlasti sisaldama originaalset teadusuuringut.
Töö paistis esialgsel vaatlusel kenasti vormistatud olevat ning loetud lõikudest noritavaid asju ei leidnud. Täpsema hinnagu andmiseks peaks selle muidugi sõna-sõnalt läbi lugema, aga esmapilgul näib korralik töö küll. Samas nagu mainisin, siis tihti võib olla latt kõrgemal kui nö 6 EAP-d eeldaks ning seega ei pruugi hinne maksimaalne olla. Aga ka C (hea) on korralik hinne ning nagu oletasin, siis hea kaitsmise korral miks mitte ka B.
A korral on sama probleem, mida Martin mainis, et magistritööks kodulehekülje tegemisest ei piisaks, LOTE-s ilmselt ka A-ks mitte.
Teadusmagistriga (4+2) on nagunii hiljaks jäädud, seda saavad minu teada kaitsta veel vaid varem sisse astunud ja nendegi aeg saab peagi läbi.
Vabandust, aga mis hinde Martin siis sai ikkagi?
Martini juhendajana vastan ma siin mõningatele kommentaaridele ja valgustan töö tagamaid.
Ühe kandi pealt tõesti, see uurimuse osa ei seostu otseselt füüsikaga – otseselt füüsikalist uurimustööd – teoreetilist või eksperimentaalset ju pole. Ses mõttes on see rohkem interdistsiplinaarne, mis ühelt poolt on nagu ajakirjanduslik suund – teaduse populariseerimine, teisalt on vähemasti nii palju ilmnenud, et ilma loodusteadusliku hariduseta pole vastavat valdkonda võimalik hästi populariseerida. Tõsi, lugedes ajakirjandusest teadusartikleid, jääb hinnang ‘halb’ või ‘hea’ ikkagi vaid hinnanguks.
Teisalt, nagu keegi siin mainis, et see on projekt, jah, see on rakenduslik projekt. Lehekülgede arv on vaid üks asi ja kirjeldav või analüütiline osa selles. Teine asi on reaalne tulemus, mis on ühte või teistmoodi kasutatav ja rakendatav. Ja sellelaadne ta on. Tulemus on olemas ja ses mõttes on see rakenduslik projekt. Ja kolmanda poole pealt on see, kas see ka füüsikahariduslik (mis oleks täiesti omal kohal füüsika õpetaja erialal, kuid siis nõuaks ka ülevaadet didaktikast, kasvatusteaduslikest printsiipidest…).
Kirjanduse kohta – füüsikutel on tavaks numereerida kirjandus viitamise järjekorras, enamusel, võib-olla ka kõigi, teiste erialade esindajatel on asi teisiti.
Taustaks veel ka nii palju, et see töö sai alguse EAS-i ettepanekust just sellise teema järele.
Minu ülikooli rektor lisab sõna:
Raud: ülikoole survestatakse kiiresti diplomit andma
Ma olen olnud ühe bakatöö juhendaja ja kahel retsensent. Loomulikult oli “minu ajal” rohi rohelisem ja üliõpilased targemad (sh mina!) ning bakatöö sisu hoopis teine. “Vanal heal ajal” andis 4 aastat õpetajakoolitusega erialal TPÜ-s diplomi, baka jaoks pidi vähemalt aasta veel tegema, pluss kaks aastat magistrit. Toonane diplomitöö oleks tinglikult justkui võrdne praeguse bakatööga, kuigi tegelikult oli see mahult suurem ja loodusteaduslikel aladel (muudest ei tea) hõlmas ka iseseisvat uurimust ja/või eksperimente (need võisid olla ka pedagoogilis-didaktilist laadi).
Teemad on seinast seina – mäletan diplomitööna kaitstud ülevaadet hõbeda ja kulla toksilistest omadustest – põhines kirjalikel allikatel, NB! eksperimente ei tehtud! :) – väga põhjalik ja mahukas töö oli samas. Arvukalt on kaitstud lõputöid ja “uusi” bakatöid erinevate IT-rakenduste kasutamisest õppetegevuse tõhustamiseks ja mitmekesistamiseks (nii TLÜ-s kui TÜ-s). Magistritööna tuleks siis kõne alla nt õpitarkvara väljatöötamine ja/või uue tarkvara juurutamine õppetöös (didaktiline suund).
Praegune bakatöö on miinimumtingimuste järgi, nagu üks eelkommenteerija mõistlikult märkis, sisuliselt laiendatud referaat, põhjalikumat sorti kursusetöö. Enda juhendatavat kiusasin ma päris kõvasti, sundides talle peale ka hüpoteesi püstitamise ja selle tõestamise (töö sisu oli olemasolevate kirjalike ja veebiallikate analüüs teatud valdkonnas) ja ta oli veel pärast kuri ka, et B sai…
Siin eespool üks kuri kommentaator avaldas imestust, et M.V alles nüüd kõrgharidust omandamas ja et seetõtu tal justkui polekski õigust teaduse ja pseudoteaduse eristamise teemadel sõna võtta. Selle koha pealt ma ütleks nii: 1) mul ei ole ämmaemanda pabereid, kuid sellest hoolimata sain sünnitamisega kenasti hakkama; 2) mu isal oli ametlikult viis klassi haridust, kuid tema ametinimetuseks televisiooni ja raadio saatekeskuses oli insener ning raadiolampide ajastul ei olnud elektrividinat, mida ta poleks osanud parandada või ehitada. Jne.
Kurb. Kursusetöö või referaat on see, aga ma pole Tallinna Ülikoolist kunagi eriti midagi pidanud.
Kui kõik hästi läks, sai Martin oma bakalauruse kraadi eile kätte. Juhendaja nägi küll väga rõõmus välja. Õnnitlused!
bakalaureuse
@Gatzby: tänan väga! Tõepoolest, eile oli aktus ja allkirja vastu anti diplom kätte.
Palju õnne :)
otsa potsa mutsa kui nummi
Tänases EPLis on Taageperal ütlemist bakalaureusetööde aadressil.
no tule taevas appi, ka internetisõltuvuse kannatab juba vormistada mingiks kuradima skarabeuskraai diplomit väärivaks putukaks, ja seda isegi mitte meedia-, vaid, omg, füüsikateaduskonnas, aah, appimaminestan, see ju suisa müstiline paranähtus, aga issanda loomaaed on suur, kõik ühtviisi väärtuslikud ja kordumatud, niiet palju õnne ja väike meene ka minu poolt: http://www.meestekeskus.ee/03artiklid/08inimene/hing/samaanlik_tervendamine.htm
Õnneks on meil siiski ka Taagepera ja mõned üksikud helged pead, kel maaühendus säilinud!
Juhin tähelepanu asjaolule, et bakatöö kaitsmisele pääsemise eelduseks on vajaliku punktihulga ehk positiivselt sooritatud eksamite ja arvestuste olemasolu. Ja mitte just igasuguste eksamite ja arvestuste, vaid ikka vastavalt õppekavale.
Ja tõepoolest, nagu keegi ülalpool soovitas, võiks iga ohkija ja minestaja lisada ka oma vastavad näitajad ja viite asjaomasele dokumendile (dokumentidele).
Martin, selleks, et eristada head muna mädamunast, ei pea muneda oskama.
Martin Vällik, ega sa ometi ei solvunud? Nõuda foorumikommentaatorilt haridust tõendavaid dokumente arvamusavaldusõiguse alusena on piinlikult naeruväärne, nagu isegi Kriku aru sai :D
Mina kaitsesin oma diplomitöö ja sain kõrgharidust tõendava diplomi küll juba teise vabariigi algaastail, kuid veel nõukaaegse süsteemi järgi ja käisin selleks ülikoolis neli aastat. Töö oli teadusuurimus ja mahukas. Kolmanda kursuse kursusetöö kusjuures oli ka juba uurimus, vähem mahukas, rohkem referaadilaadne ja sissejuhatuseks diplomitööle. Magistritöö panin kokku tänases Eestis ja sattusin sellega jälle üleminekuajale (ehkki ega vist tänaseni asjad päris paigas ole), kus, olles peaaegu et kõik nõutavad ainepunktid kogunud ja töögi sinnamaani valmis saanud, et vaid füüsilise vormistamise küsimus (mis on üks tüütus muidugi) ja valmis kaitseks, siis lõpetati meiesuguste magistrantuurihuviliste kaheaastane koolitusprogramm seal koolis ära ja edaspidi jätkus vaid 3+2 süsteem, kuna omaaegne ülikoolidiplom olla võrdsustatud praeguse 3+2 magistrikraadiga. Isiklikel põhjustel ei tundnud ma siis enam asja vastu sügavamat huvi, kuna minu eesmärk polnud algusest peale mitte tunnistav paber, vais sisuline töö ja see sai teostatud ja ette võetud elus muud eesmärgid. Nüüd kus nendega ka mäele saadud, pean ütlema, et ega ma teagi, mis kraad mul siis on ja millist peaks järgmisena püüdma, kui selline huvi peaks tekkima. Siin puha teadusrahvas koos, teie kindlasti teate, kuidas asjad käivad ja kes mida väärt on või kuidas seda tõestama peab. Selgitage palun tohutute vaimuannetega esoteerikule ka, kuidas süsteemis orienteeruda:)
Päris nõukogudeaegse süsteemi järgi oleks pidanud ülikoolis käima 5 aastat.
kaugõppes käidi enamusel erialadest 4 aastat, kui mu mälu ei peta. mul omal oli eriprogramm baaseriala kaugõppes ja sllele lisaks loengud ja praktikad mujalt, süvendatult valdkonnale, mida eestis siis ei veel ülikooli tasemel ei õpetatud.
Kui tohib küsida, siis mis valdkonnale? Puhtast uudishimust.
restaureerimine öeldi siis. nüüd nimesid rohkem.
aga valgustavat lahtiseletust mina oma küsimusele siit saidilt vist ei saa :))))
Martin Vällik ütles:
sel keskmisel daamil on veel eluvaim sees, aga ta näikse seda juba ka häbenevat
Kas selliseid märkusi teha piinlik ei ole?
ei
ps. oluline vahe on tähelepanekul ja hinnangulisel märkusel, viimasega ei olnud tegu
Kui TPI-le Jugoslaaviast raudteed mööda alumiiniumuksi-aknaid toodi, siis umbes kolmandik klaaspakette jõudis kildudena pärale. Samuti oli pildilolijate seljatagust ukseauku valesti mõõdetud, ning punast kärgtellist uhmerdati meislite ja haamritega parajaks. Lengikruvid ei leidnudki pärast piisavalt tugevat kinnitust. Enne neid uksi oli seal aga massiivne klaasidega pöörduks, mis mõnikord ise seisma ei tahtnud jääda.
Kui Gorbatshov seal käis, siis sai ka palju nalja…
valdek ütles:
Tegemist Tallinna Ülikooliga, kelle eelkäija oli TPedI.
Seos Martini lõputööga jääb mulle isiklikult arusaamatuks.
See on siis endine peda? Sel juhul panin muidugi puusse.
Jätkan magistriõpingutega Tallinna ülikoolis teoreetilise füüsika erialal. Õppekava on leida siit.
Skeptikute kahurivägi oli Aahhaa,ga ETV uudistes.