James Randi miljon dollarit — miks vitsamehed seda omale pole saanud? (video)
James Randi haridusliku sihtasutuse — JREF — üks silmapaistvamaid atribuute on olnud ja on ka jätkuvalt miljon dollarit sellele, kes korralikes katsetingimustes suudab mingit paranormaalseks peetud võimet demonstreerida. Kvalifitseeruvaks kuulub näiteks mõttejõul asjade liigutamine, ennustuskunst, selgeltnägemine, astroloogia, homöopaatia ja muud posimismeetodid.
Valdav enamus auhinna taotlejatest on aga olnud hoopis vitsa- ja pendlimehed ning -naised. Randi ise peab valdavat enamust nimetatutest siirasteks inimesteks, kel on aga puudulik arusaam sellest, misasi on mingi väite või võime teaduslik uurimine ja miks subjektiivne tunne teaduslikuks tõendiks ei kõlba.
Pildamiseks kõlbab tänapäeval väga lai valik instrumente alates traditsioonilisest kolmeharulisest puuvitsast kuni kõrgtehnoloogilise välimuse ja kõrge hinnaga militaarsete vidinateni (nt meie Päästeameti pommimeeste poolt kasutatav Sniffex, millest jõudis lugu ka Randi uudistesse, ja Iraagi armee lemmik ADE-651), vahepeal pendleid mitmesuguseid.
Vitsameeste ja -naiste väited oma oskuse kohta on sama kirjud kui nende riistadki — klassikaline on maa-alust vett leida, lisaks otsitakse muidugi maavarasid, arheoloogilisi väärtusi nii maapinnalt, helikopterilt kui ka piirkonda esindavalt kaardilt. Samuti on väga varieeruv väidetava võime päritolu — mõni peab seda annet jumala poolt antuks, teine taas saatana trikitamiseks, mõni ütleb, et sellega saab hakkama igaüks, kui vaid piisavalt harjutada.
Ühtse teooria puudumine muidugi ei sega väidetava oskuse kasutamist, olgu toimemehhanism või kasutustavad millised tahes. Suurem hulk on oma oskuses aga nii kindlad, et hindavad oma täpsust 90-100-protsendiliseks. Otsitakse torusid, elektri- ja telefonikaableid, kulda, kadunud asju ja inimesi, ravi vajavaid kehaosi, energiahäiritusi ja palju muudki.
James Randi ja paljud tema mõttekaaslased on pildajaid üle maailma testinud korduvalt ja korduvalt ja tulemus on alati üks ja sama — pildamine ei tööta. Eranditeta.
Kas pole päris võimetega pildajad end testida andnud või milles küsimus? Igatahes võid ka sina, kes sa arvad endal olevat pildamise võimet, end proovile panna ja miljoni dollariga iseennast või oma lemmikheategevust rikastada. Selleks ei pea sa tegema muud kui sedasama, mida sa tavaliseltki teed ehk oma vitsa või pendliga midagi kindlaks tegema. Ainus, millega pead arvestama, on see, et katse peab vastama teadusliku katse tingimustele, kuid lõplikud tingimused sõlmitakse ikka poolte läbirääkimiste teel ja kedagi ei sunnita vastu tahtmist mitte millekski.
Loe veel:
The Matter of Dowsing, James Randi 1999
Kuidas James Randi Austraalia pildajaid uurimas käis (44 min)
tegelikult oleks võinud randi visiidi ajaks ennetavalt mõne (eel)testi kokku leppida ja avalikkuse ees sooritada, nagu ta kunagi oma telešõus neid tegi.
@ Jason
Eks neid tagajärgi tarku ujub varsti pinnale.
Tüüpiliste müstikutena kleeputakse suure sündmuse külge (targutamine) nagu kärbsed moosisaiale. Kuid ega see kärbest ahvatlemaks tee, vaid rikub esteetiliselt saiakese, rääkimata (vaimselt)tervislikest seisukohtadest.
Kuid tüütud kärbsed on tähelepanu saanud ja oma järjekindlusega kellegi tuju rikkunud ning oma olemasolu õigustanud.
See nüüd küll viisakas jutt ei olnud.
Ole lahke, stereotüübi inimesi, kelle nimi koosneb kirjavahemärkidest.
@…:
mina küll aru ei saanud, mismoodi su jutt minu ideesse puutus, mis selle mõte oli ja mida see üldse tähendas.
tekstist:
statistilises mõttes peaks vist pikapeale leiduma ka juhtumeid, kus pildamine vms “töötab”. korraga kaheksat täringut visates võib paljude viskamiste peale leiduda juhtum, kus kõikidel täringutel on “kuus”. samuti peaks Randi paljude katsetamiste peale leiduma juhtum, kus mõni pildaja juhuslikult kõik veeanumad leiab. või mis teised sellest arvavad?
siin mõeldigi “eranditeta” all vist ikka seda, et pole ühtki erandlikku isikut ega juhtumit, kus või kelle puhul pildamine täheldatava täpsusega töötaks. halb sõnastus nii minu kui artikli autori poolt aga loodan, et olen siiski oma mõttes arusaadav.
Jaan ütles:
vabandan, et see tsitaat eelmisest postist välja jäi. kui randi piisavalt palju teste korraldaks, leiaks ta kindlasti kellegi, kes ühel katsel kõik ära arvab. võibolla juhtub see juba esimesel korral, kes seda teab ja eksisteerib ka kaduvväike võimalus, et sama tüüp ka järgmise testi 100% paika paneb aga mida enam teda testida, seda lähemale statistilisele juhusekeskmisele ta tulemus nihkuma hakkab.
siinkohal tekkis huvitav mõte: kui võtta tutt-uus täpsuspüss, lasta see sisse ja hakata muudkui tuld andma – ikka 98-99/100, siis kestab tulemus pikka aega sarnane. aga pikapeale relva raud kulub. kuluvad ka muud detailid, mis täpsust mõjutavad. aegamööda hakkab tabamuste hajuvus üha suurenema ning lõpuks ei teegi enam vahet, kas märklehte on lastud 100x endise täpsuspüssiga või üksainus kord nr 5 haavlite laenguga. põmst langeb tõenäosus tabada “kümmet” täiesti juhuslikuks, olles lõpuks võrdne juhuslikult märklehe suunas visatud peotäie haavlite tabavustäpsusega.
kui nüüd tõmmata paralleel juhtumiga, kus mõnel vitsamehel õnnestuks esimesel testil juhuslikult kõik pihta panna ning hiljem juba vähem tabab, siis mis eristaks tema juhtumit täpsuspüssi juhtumist? me keegi ju ei kahtle, et tegu oli tõeliselt hea täpsuspüssiga, mis lihtsalt pikapeale ära kulus. tõmbame vaid kurvalt ninaga tatti sissepoole ja mõtleme suurele hunnikule rahale, mille selle peale kulutasime. aga juhuslikult õnnelikule vitsamehele, kes põmst samamoodi käitub, ütleme, et “(meele)petis oled!” aga äkki tema kah lihtsalt kulus ära? äkki pildamisvõime tekib juhuslikule inimesele mingil hetkel juhuslikult, toimib mingi umbmäärase arvu kordi ja siis taandub vaikselt statistilise keskmise tasemele?
Jaan ütles:
Nõnda võib juhtuda, aga teaduslikus mõttes kindlaks väitmiseks, et kaheksat täringut visates tuleb kõigil täringutel kuus, peab seda tulema statistiliselt olulise sagedusega, mille tõenäosus kahjuks välistab.
Seega siis võib näiteks samas katseseerias taoline erand juhuslikult tekkida, aga kui see statistiliselt oluline ei ole (st see ei kordu enamikel juhtudest), siis see jääb vaid juhuslikuks erandiks ega lähe järeldusena kirja. Ma siin vastuolu ei näe.
@Jason:
No näed, enne vastamist pidanuks lugema hilisemad kommentaarid ikka ka läbi :)
See pidamisvõime ajutine tekkimine meenutab mitme aasta eest mingil Vene telekanalil olnud uudist, et Venemaal hakati atesteerima ravitsejaid. Ministeerium või terviseamet võttis aluseks, et ebatavalised ravitsejavõimed on igal 50 000. inimesel.
Kui see protsent oleks universaalne ja kehtiks ka Eestis, siis saaks arvutada, mitu imevõimetega inimest peaks Eestis olema. Eeldades, et a) osa neist on lapsed (ütleme 25%), b) osa neist ei ole oma võimeid ise tajunud (ütleme pooled) ja c) ravitsemisega tegeleb ülejäänuist vaid vähemus (ütleme kolmandik), saab huvitava järelduse, et neid peaks olema Eestis ainult neli :))) See arv on aga oluliselt väiksem kui vastavate teenusepakkujate või meedias esinejate arv.
@Andres Valdre:
teeme näite selgemaks
täringuviskaja = Randi
täringuheide = pildaja
kõik kuued = kõikide anumate sisu õigesti
pika täringuheitmise (paljude pildajate) peale on võimalik, et tuleb kord, kus kõik on kuued (kõik on õiged)
Paraveebikud müstifitseerivad Randit. http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=6291&page=2
@väike My:
Para-webi leheküljest võiks omaette postitusteema siia teha, et sealt olulisemaid teemasid mainida või näiteks vaadetega tutvumiseks.
Para-web ei vääri seda.
ärge sellegipoolest häbenega parimaid kilde vahendada. teen seda isegi kui midagi silma jääb ja meeles on.
Vitsameeste kaitseks…
“Teadusliku Katse Tingimuste täitmine” sõltub suurel määral sellest,kuidas on “Teaduslik Küsimus” püstitatud.
Mida,kui kaugelt,kõrgelt või sügavalt leida?
“Jumalat” st.kõigeleidjaid tuleb siin sama harva ette,
kui geniaalseid talente muudel elualadel sh.Teaduses.
Kaasaja inimene peaks teadma-Lõpplikku Tõde ei ole ,
kui oleks-poleks meid olemas.
Mats ütles:
nii palju kui mina tean, siis üldiselt püstitavad “küsmise” parakad ise, väites, et neil on nii- ja naasugune võime. antud juhul siis vitsamees, kes väidab, et leiab veesooni. seda, mida pildajad veesoonteks nimetavad, saab uurida laiatarbeteabevahenditest. kui nüüd mõni vitsamees neile määratlustele vastu vaidlema hakkab ja mingit laialivalguvat määratlust püstitada üritab, on tegemist lihtlabase kiibitsemise ja keerutamisega.
Mats ütles:
eks seda ütleb ikka leidja. sealjuures – sügavuses pole probleemi. kui sa suudad leida 100m sügavuselt, on loogiline (ehkki muidugi mitte 100% õigustatud) arvata, et 10 cm sügavuselt leiad sa eseme palju kergemini.
Mats ütles:
no kõike ei peagi leidma. leidki vähemalt need oma väidetud voolava vee “soonedki” üles.
NB! 100% kõiki “sooni” ei peagi leidma. leidku stabiilselt viis kümnest ja ma usun (võiblla veidi ennatlikult), et midagi ongi olemas (dig võib mind täpsustada, kas korduvalt kümnest “soonest” viie leidmine on statistiliselt pädev).
Mats ütles:
äkki peatuksid siinkohal pikemalt ja seletaksid täpsemalt, milles seisneb Lõpliku Tõe ja Meie Eksistentsi vaheline vastuolu? boonusena võiksid ka lisada, miks (just) kaasaegne inimene seda “teadma peaks”.
Dramaatiliselt: Kas kogu tõde randist?
Sattusin huvitavale kuulutusele:
Seminari viib läbi Galina Gusakova, Biosensoorse Psühholoogia Instituudist.
Instituudi lehel on avaldatud ühe õnnetu randi juures end tõestamas käinud seltskonna lugu.
Oli see vast painav lugemine…kes lugeda ei viitsi või ei oska, vaadake pilte, kuidas randi tüdruku, kes väidetavalt luges infot seda silmadega nägemata, kinni teipis.
Kahju, et ma minna ei saa.
Telekineesi praktiline seminar
16.-17.aprillil 2011 Tartus
Rehe Hotelli konverentsisaalis
Võru mnt. 235, Tartu
Mõlemal päeval kell 11.00-18.00
Esmakordselt Eestis toimuv praktiline seminar, mille läbijad omandavad võimed väikeste esemete mittekontaktseks liigutamiseks vahemaa tagant. Antud fenomen on kantud Ginessi Rekordite Raamatusse 2008. aastal.
vice versa ütles:
Sedasorti “telekineesist” on ka varem juttu olnud.
vice versa ütles:
Kuramuse pikk ajakulu, aga ma vist katsun minna. Veel keegi Tartust huvitet?
dig ütles:
Paberiga selge siis. Aga kuidas suhtud ülejäänusse. Ma siis tsiteerin veel korra:
Paistab, et telekinees tuuakse teile lausa kätte, Tallinna ja Tartusse, ja puha. Nüüd on ju teie tund käes, minge ja lükake kõik ümber, saate ka rekordite raamatusse.
Rekordite raamatu jutt on kahtlane; kas keegi siit on Tonkovi sissekannet GBR-is oma silmaga näinud? Veebiotsing leiab vaid 23 (sic!) viidet, mis pärinevad Tonkoviga seotud saitidelt või seminaritekstidest.
@vice versa:
Ole hää, anna mingi viide lisainfole. Mind huvitab eelkõige võimalik-vajalik eelregistrerimine ja osavõtumaks jms.
@Mart K.:
Sa vaatasid ehk laialt tuntud Guinnessi raamatut, aga nende rekord on hoopis märksa eksklusiivsemas Ginessi omas?
@Ingmar:
Tallinnas
http://www.vikerkaaresild.org/et/node/7924
Tartus
http://www.vikerkaaresild.org/et/node/7925
Ärge siis pärast muljetega kitsid olge :)
Edu.
Ossajessas!
See üritus küll niisama uudishimulikele ei ole, vaid ikka läbi ja läbi tõsiusklikele, kes kalli raha eest oma truudust lähevad kinnitama. Või siis rikastele uudishimulikele :)
Uhh, ma sorrin. Järele mõeldes, ega ma vist oleks viitsinud ka tasuta kahel varahommikul kell 11 linna serva taha sõitma, aga see nätakas pappi läheb kaugelt liiale. Muide, rõlge pruun mass kruusi põhjas sosistab mulle, et sellise osavõtumaksu korral jääb üritus ülepea toimumata.
Ingmar ütles:
See võib nii olla küll, aga kuidas avalikkus teada saab, et üritust ei toimunud? Pressiteadet sellest ju ei tule.
Muidu, päris-raamatus on kolm Vladimir’itega seotud kannet:
Küll ta toimub.
dig ütles:
Mu ennustajakarjäärist ei saaks ju mingit asja, kui ennustuste täideminekut tagantjärele kontrollima hakkaksin.
Tõsi ta on.