Katseprotokoll 29. september 2013
Pildamisvardad. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik
29. septembril 2013. aastal said praegu Tallinna piiresse jäävas Väo külas, Plaasi talus kokku väike hulk inimesi ja katsetasime, kas pildamisvarrastega on võimalik eseme kohalolu tuvastada.
Pildamisvardaid opereerisid Väino R ja siinne kommenteerija blacktop, Väino jõudis varem kohale ja lahkus just siis, kui blacktop jõudis.
Katse käik
Esmalt käis isik katseplatsi läbi, et veenduda segavate faktorite puudumises või siis leida sobivam paik, kuhu testobjektid asetada. Testobjektiks oli metallvarras (armatuuri sarruselement), visuaalseks varjestamiseks puidust plangutükk (vt pilt).
Testobjektid: metallist sarruselement ja varjestamiseks puidust plangutükk. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik
Isik sai avatult proovida, kas ja kuidas pildamisvardad reageerivad metallile, sai proovida sedagi, kas puitplangu alla asetatuna on reaktsioon sama, ning sedagi, kuidas puitplank reageerib ilma varrast alla asetamata. Seda kõike siis teades, kuidas tegelik olukord on.
Pimekatse toimus järgmiselt:
- Isik läks kuuri taha koplisse, kust ei näe planku ega seda, mida selle plangutüki juures tehakse.
- Mina läksin põõsa taha ja heitsin seal mündiga kulli ja kirja. Tulemuse panin paberile järjenumbri taha kirja.
- Läksin plangu juurde ja kui mündiviskamise tulemuseks oli “kull”, panin varda plangu alla, kui “kiri”, siis ei pannud. Plangu all mitteoleva varda panin kuuri juurde kanga alla. Kui tuli järjest sama tulemus, siis tegin ikkagi asetamise-äravõtmise liigutusi.
- Kui asetamisprotseduur sai tehtud, liikusin oma põõsa taha tagasi. Poolel teel andsin kuuri taga ootavale isikule märku, et tema kord on tulla plangutüki juurde.
- Isik tuli, jõudis oma pildamismeetodiga otsusele, kas plangu all on raudsarrus või mitte ning kirjutas “jah” või “ei” oma paberile järjenumbri taha ja läks taas kuuri taha.
- Sedasi kokku 20 korda
Enne pimekatset ütlesid mõlemad, et selline korraldus on sobilik ja ei ole takistusi, miks ei peaks positiivne tulemus tulema.
Mis on positiivne tulemus?
Positiivseks saame antud juhul lugeda tulemuse, mille saavutamine puhtalt juhuse läbi oleks tõenäosusega 1 tuhandest, ehk kui teha samasuguseid 20-korra katseid 1000 korda, siis vähemalt üks neist seeriatest annaks positiivse tulemi. Sellise tõenäosuse annaks meile 17 õiget vastust. Tegu on binoomjaotusega, kus katsekordasid on 20 ja igal korral on õige vastuse tõenäosus 0,5. Joonis näitab, et ühe, kahe, kuni kümne õige vastuse saamine puht juhuse läbi on üsnagi suure tõenäosusega (üle 0,5 ehk üle poole; mida kõrgemale punane tulp ulatub, seda suurem on tõenäosus selline tulemus saada).
Kumulatiivne binoomjaotus n=20, p=0,5, allikas: Keisan Online Calculator.
Meid aga huvitavad selgelt keskmist juhuslikkust ületavad tulemused, seega vaatame lühemate punaste tulpade suunas. Arvutused näitavad, et kui soovime tulemust, mis 95% tõenäosusega ei ole juhusest tulenev, siis peab 20 katse kohta tabamusi olema kokku 14. Kui soovime aga rangemat 99,9% kindlust (ehk 1/1000), siis olgu tabamuste arv 17.
Tulemused
Meil tekkis kaks nummerdatud andmerida eri paberitele – minul kulli-kirja viskamise = varda asetamise/mitteasetamise rida, isikul katse käigus üles kirjutatud jah/ei rida. Kui 20 katset läbi said, siis enne paberite kõrvutamist (keegi ei teadnud veel mingeid tulemusi) küsisin, kas oli katse korralduse ja käigu kohta mingeid märkusi, pretensioone. Väinol ei olnud, blacktop teatas:
Kirsipuu eksitab, traadid reageerivad mingitele asjadele, kuid vaatamata sellele sain vajaliku signaali kätte.
Küsisin ka katseseeria tegemise käigus blacktopilt, et kas peame kohta vahetama või midagi muutma. Polnud vaja. Muu suhtlemine soorituse ajal oli võimalikult minimaalne.
Samas asetasime paberid kõrvuti ja loendasime tabamused kokku. Originaalprotokollid arhiveerin ja teen küsijale kättesaadavaks, all tabelis on kokkuvõte kahest katseseeriast. Tabeli teises ja viiendas veerus on minu mündiviske tulemused, kolmandas Väino R vastused, kuuendas blacktopi vastused, neljandas ja seitsmendas tähistab linnuke tabamust ja ristike mittetabamust.
| 1. nr | 2. mina | 3. Väino R | 4. tulem | 5. mina | 6. blacktop | 7. tulem |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | jah | jah | ✔ | jah | jah | ✔ |
| 2 | jah | jah | ✔ | ei | jah | ☒ |
| 3 | ei | jah | ☒ | jah | jah | ✔ |
| 4 | ei | jah | ☒ | jah | jah | ✔ |
| 5 | jah | ei | ☒ | jah | ei | ☒ |
| 6 | ei | jah | ☒ | ei | ei | ✔ |
| 7 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 8 | jah | jah | ✔ | ei | jah | ☒ |
| 9 | ei | jah | ☒ | ei | ei | ✔ |
| 10 | jah | ei | ☒ | ei | ei | ✔ |
| 11 | ei | ei | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 12 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 13 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 14 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 15 | jah | jah | ✔ | ei | ei | ✔ |
| 16 | jah | jah | ✔ | ei | ei | ✔ |
| 17 | jah | jah | ✔ | ei | jah | ☒ |
| 18 | ei | jah | ☒ | jah | ei | ☒ |
| 19 | ei | jah | ☒ | jah | ei | ☒ |
| 20 | ei | ei | ✔ | jah | jah | ✔ |
| pihtas: | 12 | pihtas: | 9 | |||
| möödas: | 8 | möödas: | 11 |
Kokkuvõte
Vaatamata positiivsetele ootustele ja sujuvale korraldusele ei ületanud kummagi isiku tulemused selle katse käigus juhuslikkuse künnist.
Kitsaskohad ja kuidas teinekord paremini teha
- Jäin ühel hetkel kohmitsema, kui pidin varda plangu alt ära võtma ja selle kuhugi panema. Ei olnud eelnevalt valmis mõelnud, kuhu see siis panna. Teinekord olgu endal varakult selgeks tehtud ja ka katsealusega läbi räägitud, kuhu varras testobjekt pannakse, kui see ei ole testipaigas.
- Seltskond võiks suurem olla. Esiteks katsealuse poolt keegi, kes kontrollib mind, et ma mündiviske järgi ka toimin. Väino R puhul oli see tingimus täidetud, aga blacktopi katse ajal olimegi kahekesi. Teiseks võiks olla veel keegi, kes jälgib eemalt katsealust sel ajal, kui ta katsekoha juurest eemal on.
- Paberimajandus võiks olla tehtud sedasi, et iga katsekorra tarbeks on eraldi nummerdatud paberid, mitte nagu praegu paberileht, kus kogu seeria korraga näha. Eraldi paberid aitaksid ehk paremini ja segamatumalt keskenduda just sellele sooritusele, mitte aga lasta end eksitada eelmiste soorituste tulemustest.
Tänusõnad
Suur tänu tulijatele! Enda sellisel moel proovilepanek eeldab julgust ja enesekindlust. Seda meil oli ja küllap jagub edaspidisekski.
Väino R Plaasi talu aias. Foto: Martin Vällik
Asjaosaliste endi kommentaarid väga teretulnud.
Selge pilt. Või kas on? Pildajad ju ikkagi said üle poole kordadest pihta. Kuid see ei ületa siiski mitte kuidagi juhuslikkust. Mingit naeruvääristamist seetõttu loomulikult pole. Lihtsalt näitabki reaalsust. Loodetavasti leiavad teisedki julgust selliseid katseid teha.
Pildil ei ole traatide pikkust lõpuni näha, aga mina kasutasin mingeid 10 cm jupikesi. Äkki prooviks igaks juhuks oluliselt pikematega või hoopis metallkuulikesega? Vahet pole – see tõesti ei toimi, vähemalt minu käes.
Nooh, pean häbiga tunnistama, et olen sellesama häbiga maa all hetkel. Seepärast ka vastus viibis – raske sealt teid valgustada. Ühesõnaga – kukkusin läbi. Eks Martin loodetavasti kirjutab põhjalikumalt. Teatud taganemistee on mul siiski olemas. Hetkel ütlen, et see üks katse ei ole põhjapanev. No ei lähe nööri otsima! :)
Seda ka, et oli meeldiv reaalse inimesega suhelda. Täiesti normaalne sell, hoopis teistsugune, kui tavalised skeptikud välja näevad.
@blacktop:
Ära nukrutse! Mingit teist tulemust ma, ausalt öeldes, ei oodanudki. Põnevam oleks muidugi olnud, kui tabavusprotsent oleks mõnevõrra suurem olnud, kuid ka siis oleks see jäänud juhuslikkuse piiridesse. Sel puhul oleks vist pidanud rohkem katseid tegema.
Aga Sa saad millalgi uuesti proovida.
Ja millised, Blacktop, näevad siis välja “tavalised skeptikud”?
Sinusugused. Hoiatan võimalikke parastajaid – siin hea lahmida tõesti, kus te siis olite õigel ajal? Mina olin õhtul ikka päris löödud. Aaaga – ma ei seadnud oma tingimusi. Seekord. Ka mulle oli lõpuks põnev, mis saama hakkab. Ehk on mulle vähe antud? No et ühest peidetud traadist jääb väheks? Vat ei tea. Kahju on muidugi, et me ei saa kõigile soovijaile toimunud katset koju tuua.
Enne parastamisest rääkima asumist soovitan sul huvi pärast oma katseeelsete postituste sõnakasutus üle vaadata…
@blacktop:
” Hoiatan võimalikke parastajaid – siin hea lahmida tõesti, kus te siis olite õigel ajal? Mina olin õhtul ikka päris löödud. Aaaga – ma ei seadnud oma tingimusi. Seekord.”
Kui keegi peaks Sind parastama, siis on tegemist lihtsalt rumala inimesega. Teised on tänulikud, et julgesid end proovile panna. Ja vist julged veel?
Kas teine katsetaja oli härra Kriimsilm? Kui ei olnud, siis on millalgi oodata uut katset.
Teen ettepaneku keskenduda pigem katse tehnilistele asjaoludele, nt kas midagi oleks saanud paremini teha või millele enam tähelepanu pöörata vms.
Nt hommikul ärgates tuli mulle endale meelde, et protokollis oleks olnud sobilik selgitada hullhüpoteesi mõistet ja see antud juhul siis ka sõnastada, samuti tööhüpotees. Ning andmeanalüüsi järel järeldada, kas nullhüpotees jääb kehtima või siis mitte. Aga selleks ajaks oli protokolli ilmumine juba lukku pandud ja veel pool päeva oodata lasta poleks vist olnud kohane.
Seega võiksime siin kommentaariumis harjutada nullhüpoteesi sõnastamist, sellest oleks rohkem tulu :)
Väino arvas 19st korrast 13-l õigesti ära, kas olek on muutunud. Tõenäosus juhuslikult nii hästi panna on 8,3%.
@blacktop:
Teie julgust ja pealehakkamist võib ainult kiita, sest aastate jooksul ei ole kleegi julgenud midagi taolist teha. Põhjust kurb ja pettunud olla ei ole! Hakkasin siin mõtlema, et tavaliselt otsite Te erinevaid asju rahulikus olukorras, katse puhul tekib tahtmatult mõttetu ärevus, soov kindlasti tõestada oma oskusi ja see võib samuti mõjutada katse tulemusi.
Ma ei tea pildamisest rohkem kui ma lugenud olen, seega katset ei oska kommenteerida.
hoopis teistsugune, kui tavalised skeptikud välja näevad.
Kas skeptikud peaksid siis selliselt välja nägema? http://www.movements.org/blog/entry/when-eggheads-attack
Me oleme tavalised inimesed ja tänaval vastu tulles ei eristaks Te skeptikuid mitte-skeptikutest.
@River:
Me ei mõõtnud seda.
Ega ma ei väidagi, et seal taga midagi peidus on. See lihtsalt torkas mulle silma. Kui näiteks üks uurija registreerib iga päev õhutemperatuuri ja andmed avaldab, võib teine uurija andmetest saada infot temperatuuri keskmise muudu kohta, mis siis, et esimene uurija “ei mõõtnud seda”.
Asjast rääkides – selliseid katseid peaks tegema väga palju suurema katsekordade arvuga. 20 katsekorda ei võimalda tuvastada seda, kui inimene suudab objekti olemasolu õigesti ära öelda näiteks ainult 60% juhtudest, mis oleks teoreetiliselt ikkagi väga hämmastav avastus.
Vaatasin alguses tulemustetabelit valesti. Blactopi tabamused jäid ühe võrra alla pooltest. Aga kahepeale kokku siis 40 -st 21 õiget vastust. Sellisel statistikal muidugi erilist mõtet pole.
Katsete arvu suurendamist võib kaaluda, sest siis on ilmselt juhuslikkuse võimalus väiksem. Praegu jääb ehk mõnedele mulje, et 20-st 12 on siiski arvestatav tulemus. Eks seda saab erinevalt tõlgendada.
Kulli ja kirja viskamine näitab tõenäosusi. Enne igat viset on on tõenäosus 50%. Mõned arvavad, et kui kull on olnud nt 7 korda järjest, siis kaheksas peaks kindlasi kiri olema, aga tegelikult on ikkagi seesama 50%. Lugesin selle kohta ühest hasartmänge käsitlevast romaanist. Ah jaa, Hawking pajatas ka sellel teemal. Mida rohkem kordi münti visata, seda keskmisemaks muutub üldine tulemus. Nii et kui tahate kasiinos oma rahaga riskida, siis tasub panna suur summa ühele katsele – tõenäosus võita on tervelt 50%. Iga järgnevaga muutub pilt hapumaks. Kenasti kontrollitud. Soovitan kasiinodesse mitte sisse astuda.
blacktop ütles:
Siin ei ole midagi häbiväärset. Meil kõigil tuleb aeg-ajalt ette, et mõni lemmikteooria katse käigus läbi kukub või uute vaatlusandmed selle ümber lükkavad.
Aga kiitust väärib see, et tegite katse ära, mitte ei jäänud määramata ajaks veebifoorumisse kiibitsema. Nagu juba Richard Feynman ütles, selleks, et iseennast mitte eksiteele viia, tuleb kurja vaeva näha.
Klõbistaja ütles:
Mõned head aastad tagasi, kui olme-aktseleromeetreid peaasjalikut Wii-pulga seest leida võis, rehkendasin ma naljaviluks välja, kas Wii-pulk võiks Maa gravitatsioonianomaaliate tuvastamiseks kõlvata. Toona mitte — see polnud piisavalt tundlik.
Tänaseks on mobiiltelefonides märksa tundlikumad riistad, pealekauba veel lähima rauast auto poole näitavad kompassid. Ehk teeb keegi uued arvutused?
Tere,
Aga miks mitte teha katset nii, et on 5 või 10 planku ja ühe neist all on varras? Plank valitakse random.org abil :)
Klõbistaja ütles:
Muuhulgas sellepärast, et kui pikemat aega võidad, tekib kasiinol statistilist materjali, mille alusel petiseid üles leida. Metro just kirjutas:
Tõenäosusteooriast veel – seda tabelit vaadates. Esimesel 20-l mündiviskel tuli 12 “jah” ning 8 “ei”, võiks arvata, et münt eelistab ühte poolt rohkem. Teises seerias oli 7 “jah” ja 13 “ei”, justkui jälle tasakaalust väljas. Kuid 40-st viskest tuleneb juba 19 “jah” ,vastavalt siis 21 “ei”. Mida rohkem viskeid teha, seda võrdsemalt jaotuvad kokkuvõttes jahid ja eid.
Siit vist ikkagi tuleneb, et 20 katset on liiga vähe.
Minu meelest oleks päris huvitav samade katsetajatega regulaarseid katseid/mõned katsed veel korraldada, et selgitada, kas ühe pildaja täkkepanekute protsent on pidevalt parem kui teisel või on kord üks parem, siis jälle teine.
salvey ütles:
Kui ma ei eksi, siis on neil aasta pärast võimalus uuesti proovida. Vahepeal võib ju usinasti harjutada või midagi uut väljamõelda. Blactop kindlasti pole püssi põõsasse visanud. Tahab teistmoodi katsetingimusi. Loomulikult on see arutlusteema.
Keegi ei naernud katsetajate üle. Blactop sai kerge noomituse oma eelneva sõnavaliku eest. Aga mind sellised pisikesed nöökimised ei häiri.
Klõbistaja ütles:
Loomulikult mitte.
Oi-oi! Ajasin ka hiljem lahtrid sassi. Tabel oli teistsugune. Nii palju vigu lühikese aja jooksul. Ajasin sassi 6 -da ja 5-
da lahtri. Idioot olen? Vist küll. Aga tõenäosusteooriat see ei muuda. Tuhandest mündiviskest moodustub ikkagi kindlam muster. Unevaegus ikkagi mõjub vaimsetele võimetele, kui nad olemas on.
Tere! Rõõm suisa, et nii palju komme, nii palju lohutajaid! Kordan, et olin ikka tõepoolest audis, nii ühes kui teises mõttes. Seda teist teab ainuke pealeminukohalolija. ;) Tänan! Ja tänan Martinit – korrektne ülevaade. Asi kulges täpselt nii, nagu Martin siin kirjeldanud on.
Ei põe, Tarmo Kruus, oma sõnakasutuse pärast. Olin eesti keele tundides kohal. :) Tavaliselt. Kui mu hoiak oli kohati sinu jaoks ülbe, siis kordan veel üks raksakas – kaevud! Andke mulle kaevud! Ma ei ole selgeltnägija. Ehk oli selle peidetava mass siiski minu jaoks liiga väike? Küsin – kas linttraktori roomiku lüli oleks sama tulemuse andnud? Seda ei tea ei teie ega ka mina.
salvey ütles:
Nõus jah. Martin Vällik – palun, et võtaksid sõna ka selle kohta, et sa ise ka proovisid “traate”? Ja see kirsipuu 2 m eemal, mis (tunnistasid ju seda) traadid “ära vedas”?
Seda veel, et video on ikka hädavajalik. Jääks see mõttetu kribamine ära.
@blacktop:
Ikka hädaldad. No tegelikult tundus ka mulle, et see raudne varras on ehk küllalt väikese massiga. Samas, mingit kümnekilost jublakat edasi-tagasi tassida oleks päris tüütu. Ja katse eesmärk oli mingi asja olemasolu plangu all, või mitteolemasolu. Kui hakata tagaajama traatide mõjuraadiust sõltuvalt objekti parameetritest, siis kaldub see füüsikasse, mitte paranähtustesse. Sellegipoolest nõua järgmine kord millegi kopsakama tuvastamist.
Tarvo Kruus ütles:
No sellised, nagu O cookievaba Kameelioni lingist paistab. Rahu. Ehk selgub tõde, kui Siimuga samal rongil kodumaale tagasi jõuad.
Klõbistaja – aitäh! Lõpuks ometi!
Martin – jah
“Tegelikult on inimesi kahte sorti – ühed on küünikud ja teised lüürikud. (Priit Pärn)
Selle viimasega ei taha kedagi “sinna” saata. Lihtsalt – antud katse tõestas (nagu olen eelpool kirjutanud), et MUL POLE (sry capsy pärast) ÜLEINIMLIKKE VÕIMEID. Selles on point, rsk.
Väga loodan, et kohtume veel.
Martin Vällik ütles:
Jah, nõus.
Teatud asjaoludel ei saanud ma oma tingimusi esitada. vabandan. Aaaga – kui sina oled nõus, võiksime katseid korrata.
Tänan kõiki toetajaid. Nooh – ei ole ikka nii, et ainult üks igavene nülgimine käib kommentaarimites.
Helistasin äsja oma 86aastasele emale. Ta väitis, et kõik õunapuud, mis ta on Hainasoole istutanud, on “traatidega” paika pannud. No – mis ma oskan kosta? Mida peaksin talle väitma? Et üleeile Lagedil p… kukkusin? See pole mingi suguvõsa meelelahutus, rõhutan.
blacktop ütles:
Siin puutub asjasse see, et õunapuu istutamiseks ei ole eriti palju valesid kohtasid. Kui tõenäosus õunapuu töölehakkamiseks on kohast sõltumata >95%, siis pole ju vahet, kas koht valiti valja musta kuke abil, münti visates, traati pendeldades, taldrikut keerutades või lihtsalt selle järgi, kuskohas tema seismine kevaditi rohkem silmarõõmu pakuks.
@dig:
Kardan küll, et Su arvamusega jääb üle siinkohal vaid nõustuda.
@salvey:
Ma olen ka elu jooksul mitu õunapuud istutanud, traate pole kasutanud vaid silma järgi sobiva koha otsinud ja nad kannavad ilusasti, välja arvatud üks, millel hiired olid talvel koore tüve ümbert ära närinud, nii et ta ära kuivas, kahjuks.
@blacktop:
No sellised, nagu O cookievaba Kameelioni lingist paistab.
Vale väide! Mina tunnistan oma skeptiliseks autoportreeks hoopis selle: http://pfirstenberg.wordpress.com/2010/02/07/urban-angel-part-3/
Lihtsalt – antud katse tõestas (nagu olen eelpool kirjutanud), et MUL POLE (sry capsy pärast) ÜLEINIMLIKKE VÕIMEID.
Mingeid üleinimlikke võimeid pole olemas. Meid ümbritsevad erinevad energiad, mis arvatavasti mõjutavad ka pildamise traadikesi. http://en.wikipedia.org/wiki/Energy. Klõbistaja palun aidake mul lollikesel aru saada, kuidas pildamine töötab, kuidas energia (lained) seda mõjutada võivad …
Olen inglitiibadega humanitaar, seega on mul keeruline kaasa rääkida.
blacktop,
sinu sõnavõtud meenutavad mulle, kolme lapse isale, õnneks ikka ja jälle, kui oluline on lastele hää Kinderstube andmine. Tänud sulle selle eest.
No ikka kohe tahab…. No mul on 2 last. No mis nüüd on siis????. No mis nüüd siis? Pane oma karp ometi kinni? Meju , aaaaaaahhhhhh?
Nagu Martin ütles – kas me peame vaidlema selle üle, KUSKOHAS sina asud? Või selle üle, mille üle üldse arutelu käib?
Jutt kaldus õunapuudele. Mul on akende all kaks. Ühel vihmasel hommikul avastasin puu otsast kinnise vihmavarju, rippus seal ilusti. Jäin mõttesse – kas tegemist on õuna- või vihmavarjupuuga. Lapsed ilmselt proovisid selle abil õunu alla saada. Nii head õunasaaki pole ma selles majas elatud 15 aasta jooksul näinud. See vihmavarjupuu oli lausa lookas, ka praegu on veel õunu palju. Teisel on vähem. Paar aastat tagasi juhtus õnnetus – katuselt langes lausa lumelaviin alla ja väga suur oks murdus, peaaegu täielikult. Aga see oks ei kuivanud ära. Ühe suve põdes, järgmisel läks jälle üleni lehte. Varesed tegid teisele puule pahandust – kiskusid peenematelt okstelt koort, vist pesaehituseks. Ajasin neid minema, kuid nad eriti ei reageerinud mu sajatustele. Nüüd ongi mõned oksad helehallid ja täiesti elutud.
Mina loodan, et ma olen õigel teel.
@blacktop:
Saa ometi üle juba sellest ebaõnnestunud katsest. Osutasid teadusele hindamatu teene. Ausalt.
Paistad päris suur riiukukk olevat. Viisakus siiski ei ole kunagi kahjulik, isegi oponentide vastu. Mingil hetkel võib ikkagi kannatus katkeda, kõigil.
@O cookievaba Kameelion:
“Klõbistaja palun aidake mul lollikesel aru saada, kuidas pildamine töötab, kuidas energia (lained) seda mõjutada võivad …”
Ma ise samasugune lollike (pole halvustavalt mõeldud). Muidugi võiks siinkohal pikalt pajatada valemist E= mc2. Mass muutub energiaks ja vastupidi.
Kui keha saab piisavalt suure energiaimpulsi, siis ta asukoht muutub. Ongi seos pildamisega olemas. Küsimus on vahemaades.
Ma oskaksin paremini vastata, kui punnitaksin mõelda selle üle mõned päevad.
@O cookievaba Kameelion:
Ütlesin:
“Kui keha saab piisavalt suure energiaimpulsi, siis ta asukoht muutub.”
Laiemas plaanis peaks see nii olema. Kuid elektromagnetlaine siiski mõjutab rohkem laetud keha.
Tõenäosusest ka veel:
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetiline_kiirgus
“Lainelisi ja korpuskulaarseid omadusi saab ka korraga vaadelda. Kui lasta topeltpilule langeda väga nõrk valgus ja teisele poole pilu paigutada ekraanina fotoelektronkordisti, saab jälgida üksikute footonite langemist ekraanile. Väikse arvu footonite korral langevad nad sinna pealtnäha juhusliku jaotuse järgi, aga kui neid on palju, siis on näha, et suurema tõenäosusega langevad nad piirkonda, kus laineteooria kohaselt peaks olema interferentsi maksimum. 1961. aastal teostas Claus Jönsson topeltpilu katse elektronidega, mis kinnitas, et ka aineosakestel on olemas lainelised omadused.”
Vaata veel Viki artiklit footonist:
“Kuna footoni seisumass on 0, siis liigub footon alati valguse kiirusega Footonil on mass, mis on võrdne footoni poolt edasi kantava energiaga. Kui mingi keha neelab footoni, siis saab ta endale selle footoni energia ning selle võrra suureneb ka keha mass.”
@Klõbistaja:
Ma oskaksin paremini vastata, kui punnitaksin mõelda selle üle mõned päevad.
Ma ootan hea meelega, sest kui Te vastuse välja mõtlete, ehk võiksin ka mina Teie tarkuse päikese kiirtes end natuke soojendada ja targemana tunda. Hi, hi hi.
Ma tänan täienduse eest, natuke lihtsam on uurida, kui suund on teada.
@O cookievaba Kameelion:
“Ma ootan hea meelega, sest kui Te vastuse välja mõtlete, ehk võiksin ka mina Teie tarkuse päikese kiirtes end natuke soojendada ja targemana tunda. Hi, hi hi.”
Jajah, õiglane kriitika. Selliste asjade peale ma ei solvu.
Aga ma ju vastasingi juba. Tahad põhjalikumat vastust? Elektromagnetlaine mõjukvant on footon.
Siinkohal meenus, kuidas sain elektrilöögi. Kleepisin tapeeti pistikupesa ümber, olin noor ja kogenematu. Sihukene surin käis käest läbi, mingid sädemed tantsisid silmade ees ka.
Energia mõjutab traate, olen seda vist päris mitu korda öelnud. Põhjus on vaja täpsemalt sõnastada. Millalgi.
@Klõbistaja:
Jajah, õiglane kriitika. Selliste asjade peale ma ei solvu.
Kriitika????? Ma ju kiitsin Teid!!!! Siiralt kusjuures.
Aga ma ju vastasingi juba. Tahad põhjalikumat vastust? Elektromagnetlaine mõjukvant on footon.
Tahaksin põhjalikumat vastust, kuna nii saaks selgitada pildamist kui mitte müstilist tegevust, vaid kui füüsika reeglitele alluvat.Mõelge selle peale, et siia vaatavad sisse ka igasugust esoteerikat pimesi uskuvad inimesed. Selgitus peaks olema võimalikult lihtne, et kõik sellest ühtmoodi ja õigesti aru saaksid. Ehk kaob siis see jabur uskumus, et pildamiseks peavad erilised võimed olema.
Siinkohal meenus, kuidas sain elektrilöögi. … Sihukene surin käis käest läbi, mingid sädemed tantsisid silmade ees ka.
Ma olen samuti saanud – kusagil alla 10-selt – tahtsin teada, mis tunne see on; metallist sukavarras pistikupessa ja … surin oli, aga sädemeid ei näinud. Palun mind mitte noomida, see oli ammu!
@O cookievaba Kameelion:
“Ma olen samuti saanud – kusagil alla 10-selt – tahtsin teada, mis tunne see on; metallist sukavarras pistikupessa ja … surin oli, aga sädemeid ei näinud.”
Oihhh! Selline katsetamiseentusiasm tekitab aukartust. Mina põhiliselt lammutasin lapsepõlves kellasid lahti. Otseloomulikult oli üks neist ema kuldkell. Kokku panna enam ei osanud, viskasin solgiauku. Naljakas, kuid see oligi nii. Ema küsis: no miks sa seda ometigi tegid. Ma ei osanud mitte midagi mõistlikku vastata. Rääkis minu tempudest töökaaslastele. Nende hinnag oli päris karm: see on ju huligaan. Tegelikult olidki mu kõige suuremad kuriteod ema kuldsõrmuse kaotamine ja kuldkella lõhkumine ning selle minemaviskamine.
Elektrilöökidega katsetamist pähe ei tulnud. Kuskil 8-selt sain ka päris tugeva siraka. Keldris läks lamp läbi, seal oli pime. Asusin lambipirni väljakeerama, aga ta oli katki läinud.
Sõbralikud vestlused on oma “tõe” tagaajamisest meeldivamad.
@blacktop:
kas oled õigel teel või mitte, sõltub ainult sinu motivatsioonist. siin kommentaarides leiab palju teaduslikke mõisteid ja erinevaid valemeid. kui teid kedagi huvitab pildamise (ja pendli) tööpõhimõte, siis miks te skeptikud olete nii pinnapealsed? välistage inimene, kes hoiab vardaid või pendlit? puurige näiteks lauajupi sisse kaks auku ja torgake vardad sisse. nüüd vedage seda lauajuppi ning veendute et pildamine ei toimi üleüldse. sama tulemuse saate ka pendliga. ometi toimib nõiavits ja pendel ka suurimate skeptikute käes. iseasi on, kas ta näitab õigesti. seega on pildamise toimimise eelduseks inimene.
loomulikult on õige väide, et pole olemas üliinimlikke võimeid. meil kõigil on sama potentsiaal, erineb vaid meie meele puhtusaste. mida vaimsemalt arenenum on inimene, seda puhtam on ta meel. mis see meelepuhtus on? eelkõige pidev mõistmine et me oleme ühe terviku osa. terviku, kuhu kuulub kõik mida me silm näeb ja kõrv kuuleb. ülimalt materiaalse ellusuhtumisega inimestel on võibolla seda ideed raske mõista? oluline on aru saada et tajutakse end osana tervikust, kus terviku heaolu on tähtsaim ja elatakse omakasupüüdmatut elu. vastupidiselt enamikule inimkonnast, kus indiviidid tunnevad end eraldiseisvatena, sõltumatutena, kus on tavaline isekusest tulenev omakasupüüdlikkus, võrdlemine või võistlemine ning veel tuhat muud inimkonna pahet.
taoliste puhta meelega inimeste käes näitab ka pendel ja nõiavits õigeid vastuseid. neile kes mu eelmisest osast aru ei saanud, siis miljoneid kordi väiksema skaala – oma keha puhul (loodan et kõik siiski tunnetavad et iseenda keha on üks tervik, mille heaolu on kõige tähtsam) tunneb erinevust igaüks kui torgata nõelaga talla alla või kintsu ning on võimelised aru saama millise kehaosaga on tegu. usun et oma keha puhul me keegi ei arutle kas tähtsam on mu silm või kõrv, käsi või jalg. keha on üks tervik ja silmal pole vaja konkureerida kõrvaga, käel jalaga.
puhta meelega inimene on võimeline tunnetama kogu ümbritsevat samamoodi nagu meiesugused oma füüsilist keha. pendel ja nõiavits on vaid abivahend.
@tõnu:
Milline on erinevus “toimimise” ja “õigesti näitamise” vahel?
tõnu ütles:
Kulla tõnu,
tööpõhimõte saab olla nähtusel, mis töötab. Nagu näha ülaltoodud katseprotokollist, ei ole pildamise tööpõhimõtte vastu huvi üles näitamiseks alust.
Kuidagi saaks ka päris reaalsete kaevudega katsetada. Tänaval ehk keeruline, aga mõnes parklas või muul platsil kus kaeve leidub. Kaaned musta kilega kinni katta ja lisaks veel samasuguseid katteid panna ka mujale kus kaevu pole. Siin muidugi ei saa midagi vahepeal muuta enam, sest kaeve ümber ei tõsta ja paljast kilet pole mõtet tõsta, sest see tegevus annaks märku tõelise kaevu asukohast.
Palju peaks katseid tegema, et saada statistiliselt usaldusväärset tulemust, kui leidub näiteks 3 tõelist kaevu ja kui palju tuleb panna katteid kus midagi all ei ole?
uurija ütles:
Kas seda peab mõistma kui „vaimse arengu” ja „materiaalse ellusuhtumise” vastandamist? Kui jah, siis oleks korrektne ka määratleda, mis konkreetses tähenduses neid siin kasutatakse, sest nn üldkeele tähenduses neid vastandada ei saa.
@Andres Valdre:
Eelmise kommentaari link läks valesti; tsitaadi ütles ikka Tõnu kommentaaris nr 44, mitte uurija kommentaaris nr 45. Ei kasutanud ma eelvaadet, paha-paha :)
uurija ütles:
Pakuksin välja alternatiivse katsekorralduse, kus pillatakse [just nii, ÕSist vaatasin] mitte metalli, vaid metalli puudumist. Soovi korral võib katseisik ka traadid ja muud pildamisatribuudid kõrvale jätta. Katses otsitaks nt maasse paigaldatud torusid, juhtmeid või muid kunagisi kaeviseid ning tegevus toimuks nii maapinda nähes kui ka mitte nähes (seotud silmadega, heledust või värvi tugevasti moonutavate prillidega või pimedas). Eesmärk kontrollida hüpoteesi, kas pildamisel lähtutakse tegelikult maapinna ja selle vähese varieeruvuse nägemisest, isegi kui katseisik seda ei teadvusta.
@Andres Valdre
Just!
Ma olen aga ammu juba mõelnud ja vist kunagi ammu-ammu ka siiseil leheküljil kirjutanud, et sõna “vaimne” (ja “vaimne areng”) on tegelikult selles kontekstis ebasobiv. Tema tähendusskoop on liiga lai ja peamised sõna “vaimse” tähendused selle “vaimsete” poolt silmas peetuga teps mitte kokku ei lähe. Inglise keeles või ka prantsuse keeles on asi hoopis selgem – silmas peetakse tegelikult spirituaalsust. Mistõttu eestikeelne vaste, pakuksin välja, võiks olla näiteks “vaimline”…
Ferromagnetismi ja elektromagnetväljade mõju ei maksa sassi ajada pildamise mõistega.
Vasktraatidega katsetamine pole vist mõistlik, sest see metall on küll väga hea elektrijuht, kuid mitte ferromagneetik. Cuprum on diamagneetik, väga nõrga mõjuga. Katsetes on otstarbekam kasutada püsimagneteid ja ferromagneetikuid. Pendel peaks ehk tundlikum olema, ei tea. Muide, selles “Ringvaates” oli selgesti näha, et pendel hakkas kiikuma väikestest käeliigutustest. Miks ta olekski pidanud “iseenest” liikuma, polnud ju tema läheduses tugevat elektromagnetvälja või suuremat magnetit. Jälle see mõjuulatuse küsimus. Sellest ma juba kirjutasin. Ja mida rohkem ma sellel teemal targutan, seda rohkem korduseid tuleb. Päris kindlasti oskab keegi teine seda teemat põhjalikumalt selgitada.
@Andres Valdre:
Kas see tähendab et katsealune peaks ära näitama kohad, kus kaableid ja torusid ei ole?
@tõnu:
“ometi toimib nõiavits ja pendel ka suurimate skeptikute käes. iseasi on, kas ta näitab õigesti. seega on pildamise toimimise eelduseks inimene.”
Vasktraatidega katsetamine polnud ehk mõistlik, kuid paljud asjad said selgemaks. Traadid hakkasid liikuma juba väga väikesest käte kallutamisest. Aga kui ei kallutanud, siis püsisid traadid paigal. Omaarust ma ei kallutanud käsi teleka juures, ometigi traadid liikusid. Nüüd tundub, et vask ei oleks pidanud reageerima. Ma vaid eeldasin selle toimumist ja võisin alateadlikult siiski käteasendit muuta.
Mõtlesin ka sellise variandi peale, et fikseerida need traatidega pastakaümbrised kuskile ja asetada nende lähedusse erinevaid objekte. Et kas siis traadid hakkavad liikuma.
Peaks vist seda tõesti proovima ja ohverdama teaduse nimel paar ferrumist kudumisvarrast. Täna ei viitsi. Kui mõned veel uudishimulikumad seda katsetavad, siis andke teada.
Noh, testida võib muidugi palju ja igasuguseid asju ja see on vägagi tänuväärne tegevus. Aga paraku ka kallis. Lihtne testimine mitte väga kallis (kolmele inimesele ühe õhtu töö, nagu näha), aga see on mõistagi ainult algus.
Mida pildajatel tegelikult teha soovitaks, on korraliku pildamispäeviku pidamine. Korralikult protokolli pidades, üles tähendades, mida sai otsitud, millal sai otsitud, kes nägi, kes tunnistab, millised olid leiud, kuidas leide kontrolliti, millised olid kontrollitulemused.
Seesama blacktopi lugu (mälu järgi kirjutan) kanalisatsioonikaevude leidmisest pildamisega… Praegu on see lihtsalt jutt ja sellega pole suurt muud teha, kui õlgu kehitada. Kui need leidmised oleksid olnud õigel ajal dokumenteeritud, siis oleks tegu millegi enamaga. See aitaks hinnata, kui usaldusväärne pildamine meetodina on, kas me otsime midagi, mis suudab kaevu või augu leida alati või on ka sel meetodil mingi eksimise võimalus.
Oluline on märkida üles muidugi niihästi kõik õnnestumised, kui ebaõnnestumised. Aga mida pole kirjas, seda pole olnud.
@uurija:
toimimise all pidassin silmas inimesest sõltumatut liikumist. õigesti näitamise alla aga täpse vastuse andmist.
@Andres Valdre:
materiaalne ellusuhtumine on minu arusaama mööda see kui usutakse vaid seda, mille olemasolu saab füüsiliselt tõestada. mida tõestada pole (praeguse teaduse arengutaseme juures) võimalik, ei usuta.
vaimne ellusuhtumine võibolla erinebki (mitte ilmtingimata ei vastandu) materiaalsest, et ei eitata seletamatuid nähtusi, sest need on igapäevased iseendast mõistetavad asjad, kuigi teaduslikku seletust nende toimimisest ei osata põhjendada.
siinkohal vääriti mõistmise huvides pean märkima et kõiksugu seletamatu ja müstiline ei ole ilmtingimata vaimne, ega vaimsuse eesmärk või mõõdupuu. tõeline vaimsus on praktiline elu (mitte minusuguse teoreetiline targutamine kommentaariumis), eesmärgiga vähendada ümberkaudsete kannatusi.
@Andres Valdre:
materiaalne ellusuhtumine on minu arusaama mööda see kui usutakse vaid seda, mille olemasolu saab füüsiliselt tõestada. mida tõestada pole (praeguse teaduse arengutaseme juures) võimalik, ei usuta.
vaimne ellusuhtumine võibolla erinebki (mitte ilmtingimata ei vastandu) materiaalsest, et ei eitata seletamatuid nähtusi, sest need on igapäevased iseendast mõistetavad asjad, kuigi teaduslikku seletust nende toimimisest ei osata põhjendada.
siinkohal vääriti mõistmise huvides pean märkima et kõiksugu seletamatu ja müstiline ei ole ilmtingimata vaimne, ega vaimsuse eesmärk või mõõdupuu. tõeline vaimsus on praktiline elu (mitte minusuguse teoreetiline targutamine kommentaariumis), eesmärgiga vähendada ümberkaudsete kannatusi.
@dig:
nagu ma esimese kommentaaris ütlesin, et nõiavits ja pendel töötab iga inimese käes. iseasi kas ta annab õigeid vastuseid. lauajupi sisse torgatud nõiavits ei tööta (ei teki liikumist või pendli puhul võnkesuuna muutmist).
siin oligi mu point, et kui kedagi peaks tõsiselt huvitama, millised jõud või milline energia mõjutab nõiavitsa või pendli liikumist, siis ei tohiks välistada inimfaktorit. eespool oli juttu elektromagnetismist, materjalidest, jne. kõik need jõud eksisteerivad ka ilma pildaja- või pendlimeheta.
@Tarvo Kruus:
ma arvan et pole vahet millist sõna kasutada. ka inglise keeles on sõna spirituality eri tähendusi, ning mis peamine, erinevalt aru saajaid. soovides mõista mida vestuskaaslane mõne sõna all simas peab, ongi mõistlik küsida mida selle all mõeldakse. nii saab vältida eri arusaamu ja vestlus on asjakohane.
maailma kolm enim vääriti mõistetud sõna on armastus, õnn ja vabadus. pole vahet mis keeles neid kasutada, inimesed mõistavad neid ikkagi omamoodi.
@tõnu:
“siin oligi mu point, et kui kedagi peaks tõsiselt huvitama, millised jõud või milline energia mõjutab nõiavitsa või pendli liikumist, siis ei tohiks välistada inimfaktorit. eespool oli juttu elektromagnetismist, materjalidest, jne. kõik need jõud eksisteerivad ka ilma pildaja- või pendlimeheta.”
Seda ma ju patrangi siin, et inimene ise kallutab oma käsi. Ongi inimfaktor. Katseid (selles küsimuses) füüsikavaldkonnas pole vist erilist mõtet teha – nende olemasolu niigi teada.
Sinul paistab olevat idealistlik maailmapilt. Aga katsed seda ei toeta. Reaalsusega peab arvestama. Kuigi see pole illusioonidest ilusam, mõnikord lausa kole.
Materiaalne maailmavaade põhineb katsetele/vaatlustele. See on objektiivsus.
@Klõbistaja:
sa oled liiga pinnapealne ega viitsi süübida mu teksti. ma väidan et nõiavits liigub ja pendel muudab oma võnkumist ka SINU kätes. ilma et sa seda sooviksid. lauatüki sees mitte.
kui sa seda ei usu, keera paar traati kõveraks ja proovi ise järgi. või pane mingi suvaline raskus nööri otsa ja pane pendeldama. kui abi vajad, googelda kuidas peaksid tegutsema. peale järgiproovimist vast saad aru, mida ma silmas pidasin.
ma ei arva et mu maailmapilt on idealistlik. taolisi inimesi elab maailmas tuhandeid, kuid neil puudub vajadus uskumatutele midagi tõestada. ammugi mitte teha seda soovist saada rikkust või kuulsust. kõik need inimesed on olnud samasugused teadmatud nagu meie ja mõistavad suurepäraselt et iga asja jaoks on oma aeg ja koht. sõltub vaid meist, millal oleme valmis kaotama oma teadmatust, vähendades esialgu vaid iseendi kannatusi.
@tõnu:
“sa oled liiga pinnapealne ega viitsi süübida mu teksti. ma väidan et nõiavits liigub ja pendel muudab oma võnkumist ka SINU kätes. ilma et sa seda sooviksid. lauatüki sees mitte.
kui sa seda ei usu, keera paar traati kõveraks ja proovi ise järgi. või pane mingi suvaline raskus nööri otsa ja pane pendeldama.”
Ma ju tegin seda. Süüdistus pinnapealsuset on veidi solvav. Peale järeleproovimist sain aru, et see ei toimi, vähemalt minu puhul.
Idealistlik pläma võib olla päris veenev, aga kui hakata katseid tegema, siis vajub see kaardimajakesena kokku esimese tuulehoo peale.
Ühel poolel on usk, teisel poolel põhjendatud teadmised. Pean loogilisemaks reaalsete katsetega saadud tulemusi, mitte mingit umbluusõnamulinat.
Einoh, selles, et pendli kinnituspunkti väike liikumine põhjustab pendli raskuse oluliselt suurema liikumise, ei tohiks midagi uut olla. Nii peaks saama lakke kinnitatud pendli abil tuvastada ka näiteks trammi möödumist majast või maavärinaid vms.
Samuti ei tohiks väga üllatav olla ka see, et inimesed ei suuda oma kätt piisavalt hästi paigal hoida.
Kui nüüd neid kahte asja nimetada pendli töötamiseks, siis muidugi ta töötab, kuitahes suure skeptiku käes. Laskesportlase käes arvatavasti halvemini.
Vot see sinu jutt, tõnu, ongi justnimelt vaimline, mitte vaimne
@tõnu:
Paar nädalat tagasi tõin juba lingi sellel teemal.
http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/usklikud_langevad_rohkem_depressiooni/?utm_source=rss&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+NovaatorUudised+(Novaator+Uudised)
“Värskes uuringus defineeriti maailmavaadet puudutavas küsimustikus religioossus kui püsiv mingi usulahu hulka kuulumine ja selle tavade täitmine – näiteks kirikus või mošees käimine.
Spirituaalsuse all mõeldi olukorda, kus inimene ei pruugi järgida kindlat religiooni, kuid usub siiski, et on olemas mingi kõrgemalseisev inimeste saatust juhtiv jõud. Äärmuslikul juhul võivad sellised inimesed valmistuda näiteks reptiilide maailmavallutuseks või uskuda, et püramiidmajas magamine aitab eluenergiad korda seada.”
Spirituaalse maailmavaatega inimesed solvuvad sageli, kui neid usklikeks nimetada. Noh, ma üldiselt nimetan neid parajuradeks, hõlmab ka usklikke. Kas see väljend on halvustav? Tegelikult vist ei ole.
Koolis sai õpitud, et on materialistlik maailmavaade ja sellele vastandub idealistlik. Ehk on ka vahepealseid? Vist ei ole – sa kas usud mingit müstikat, või arvad, et kõikidel asjadel on loogilised selgitused, isegi kui need praegu veel pole teada.
Ahhjaa, sedakaveelet – mina isiklikult pean (väikese liialdusega ehk) vaimlist vaat et vaimse vastandiks.
@Tarvo Kruus:
mina isiklikult pean (väikese liialdusega ehk) vaimlist vaat et vaimse vastandiks.
Minu arust on asi tunduvalt hullem. See oligi põhjus, miks ma palusin Klõbistajal pildamise võimaliku füüsikalise poole kirja panna. Ma olen sõnatu, sest ei suuda aru saada kuidas saab keegi uskuda abistavate vaimude olemasolusse, Need väidetavalt andvat inimestele ülivõimed. Kumaré http://www.para-web.org/showthread.php?tid=7792&pid=187523#pid187523
ma ütlen veelkord, et ärge olge pinnapealsed. tulge välja oma arvutite tagant ja elage. tehke ise katsetusi oma naha peal ja veenduge. jutt et nõiavits pöördub käe füüsilisest liikumisest ja pendli liikumine trammi või maavärina tõttu, tähendab isikliku praktika puudumist. ma väidan et nõiavits liigub kõikide (elusate) inimeste kätes. ja see pole tingitud tahtmatust käte asendi liigutamisest. nõiavits liigub alati peaaegu sünkroonselt kas risti või siis lahku. tahtmatu käte liigutamine kahe vitsa sünkroonset liikumist ei tekitaks.
ma usun et siin foorumis on kommenteerijad keskmisest suuremate akadeemiliste teadmistega, mistõttu võiks olla ka avatud uuele, seni teadmatule informatsioonile. uurida uut, üritada leida põhjusi, saada teada uut. miskipärast tundub mulle et siin foorumis pigem hoitakse kinni oma senistest teadmistest, välistades uut, välistades arengut, uurimist. aga eks igaüks käitub nii nagu parajasti tarvilikuks peab.
Tarvo Kruusile: mis vahet on sõnal, nimel või mõistel? mitte mingisugust vahet ei ole. olen ma vaimne, vaimline, spirituaalne, hingeline, jne. tähtis pole silt meie otsaees vaid see kes me tegelikult oma sisimas oleme, mille ajendil me ju teeme omi tegusid. ma ütleksin, et taoline sildistamine tekitab enam segadust, sest eri inimestel on eri arusaamad.
sama jutt ka Klõbistajale. üks uurimus veel ei tähenda et kõik (või enamik) defineerib religioossust ja spirituaalsust just niimoodi. mõistlik on seletada mida keegi silmas peab. näiteks vastandid materialistlik ja idealistlik on minu jaoks samasugused kui rõõmus ja sinine. võibolla ma puudusin selles tunnis :) kui sa nüüd selgitasid et materialstlik usub loogilist selgitust ja idealist osub müstkasse (kus järelikult puudub loogika) ning vahepealne aste puudub, siis mõistan, mida tähendavad need sõnad sinu jaoks. ja sellise definitsiooni järgi oleksin ma omaarust üdini materialist.
sellegipoolest ei arva ma sildistamisest midagi head. see on läbi ajaloo kaasa toonud ja toob ka tulevikus ainult eraldumist, eristumist, vihkamist ja seda kuni teise poole tapmisteni välja.
@tõnu:
“miskipärast tundub mulle et siin foorumis pigem hoitakse kinni oma senistest teadmistest, välistades uut, välistades arengut, uurimist. aga eks igaüks käitub nii nagu parajasti tarvilikuks peab.
sellegipoolest ei arva ma sildistamisest midagi head. see on läbi ajaloo kaasa toonud ja toob ka tulevikus ainult eraldumist, eristumist, vihkamist ja seda kuni teise poole tapmisteni välja.”
Areng toimub lähtudes objektiivsest reaalasusest. Illusioonidest kramplikult kinnihoidmine pole areng.
Vihkamine? Toob kaasa eraldumist, kuni tapmisteni välja. Kaalukate argumentide esitamine parajura vastu pole vihkamine.
tõnu ütles:
Niipalju siis lestakala vaatevinklist. Aga mida arvaks asjast sardiin?
@tõnu:
Kuidas eristada iseeneslikku liikumist käega (tahtmatult) liigutamisest?
Mõned seletavad just, et vits/pendel/traat liigub ikka käe liikumise peale, käe liikumine aga omakorda tulenevat sellest, et inimene tunnetab otsitavat objekti (kaabel, “veesoon” jne).
@tõnu:
miskipärast tundub mulle et siin foorumis pigem hoitakse kinni oma senistest teadmistest, välistades uut, välistades arengut, uurimist. aga eks igaüks käitub nii nagu parajasti tarvilikuks peab.
Te unustate Parawebis möllava para-poltergeisti! Pigem hoitakse seal kramplikult kinni valedest teadmistest. Parawebi piibliks kuulutatud Smaragdtahvlid/Tabula smaragdina on hilisaegne võltsing. Autor ei saa olla Thoth, kuna selles üllitises on Püha Maa/Paradiisi kohta väljend Shambhala. Mütoloogia tekstid ütlevad Egiptuse kohta midagi muud. http://en.wikipedia.org/wiki/Aaru,
sama jutt ka Klõbistajale. üks uurimus veel ei tähenda et kõik (või enamik) defineerib religioossust ja spirituaalsust just niimoodi.
Olen nõus teoloogiadoktor Riho Saard’i arvamusega Postimehe artiklis Miks kristlus nii keeruliseks muutus? 28.09.2013 14:40, et teoloogia peaks eraldiseisva teadusena kaduma ja sellega, et tegu on meditsiinilise probleemiga.
Kas ei ole esoteerikute erinevate nägemuste taga mitte palju jaburaid filme, raamatuid, ettesöödetud valeinfot??? Arengut ei saa toimuda toetudes valedele …
jutt et nõiavits pöördub käe füüsilisest liikumisest ja pendli liikumine trammi või maavärina tõttu, tähendab isikliku praktika puudumist.
Pendli Veeliks liigutas kätt, kui ta Selgeltnägijate tuleproovist osa võttis!
kui sa nüüd selgitasid et materialstlik usub loogilist selgitust ja idealist osub müstkasse (kus järelikult puudub loogika) ning vahepealne aste puudub, siis mõistan, mida tähendavad need sõnad sinu jaoks. ja sellise definitsiooni järgi oleksin ma omaarust üdini materialist.
Mina olen seal vahepeal ja saan oma eluga hakkama. Vastupidiselt igatsorti esoteerikutele olen ma veendunud, et teadus kinnitab paljusid mütoloogias toodud väiteid (lihtsaim – igavene elu!, ka aju mõjutamine elektrivooluga suurendab vaimseid võimeid (kusagil siin lehel link olemas!)) Olen veendunud, et see nn. üleloomulik ei saa olla vastuolus loodusseadustega. New Age utoopilised teooriad on enamuses valed.
@O cookievaba Kameelion:
“Mina olen seal vahepeal ja saan oma eluga hakkama. Vastupidiselt igatsorti esoteerikutele olen ma veendunud, et teadus kinnitab paljusid mütoloogias toodud väiteid (lihtsaim – igavene elu!, ka aju mõjutamine elektrivooluga suurendab vaimseid võimeid (kusagil siin lehel link olemas!)) Olen veendunud, et see nn. üleloomulik ei saa olla vastuolus loodusseadustega. New Age utoopilised teooriad on enamuses valed.”
Kuidas Sa siis vahepeal oled? Ei saa nt “natuke rase” olla. Ise väidad, et nn üleloomulikud nähtused on siiski kooskõlas loodusseadustega. Paistab, et kuulud teadusliku maailmavaatega inimeste hulka.
Hüpotees igavesest elust siiski loogilisena ei tundu, kuid tulevikus saab seda kindlasti oluliselt pikendada, või minetea. Aga mida mütoloogiast võiks veel teadus kinnitada? Teleportatsiooni? Kvantteleportatsioon toimib edukalt juba aastaid. Kas kvantpõimitust kasutades edastatud informatsiooni põhjal saaks mujal valmistada elusolendi koopia (originaal hävineb)? Midagi võimatut selles pole. Ainult tehnilised probleemid, mis tulevikus kaovad. Teleporteeritava isiksus siiski vist samaks ei jää.
Tegin need lihtsad katsed raudvarrastega ära. Mõningast vaeva oli nende otsimisega ja eristamisega rauda alumiiniumist. Veidral kombel leidsin kilakolasahtlist käekella (mitte küll kuldse), keerasin ta üles, ja oh imet, käib normaalselt. Unustasin ta sinna sahtlisse vist selle pärast, et ta rihm oli katki läinud.
Torkasin pappkasti kaks auku ja neisse paigutasin pastakaümbrised. Kasti panin lauale. Traadid loomulikult ei liikunud, kui olid oma tasakaaluasendi saanud. Siis lähendasin väikese külmkapimagneti. Mingit üllatust muidugi polnud, et paari cm kaugusest tõmbus lähim traat plaksti magneti külge. Magneti liigutamisel traadi kohal (või all) järgis varras koomulikult seda liikumis. See oli päris lõbus. Edasi asetasin karbi vanamoodsama teleka (mul neid mitu) ette. Traadid püsisid paigal. Lülitasin teleka sisse – plaksti oli varras vastu kineskoopi. Varrastele mõjus ka sisselülitatud kõlari juurdeasetamine. Aa, väljalülitatud kõlar mõjub samamoodi. Seda kõike saab teha ka ühe vardaga, aga nad magnetiseeruvad ja hakkavad omavahel mõjuma. Eks neid katseid saab palju põhjalikumalt teha ja seaduspärasusi otsida.
@Klõbistaja:
Kuidas Sa siis vahepeal oled? Ei saa nt “natuke rase” olla. Ise väidad, et nn üleloomulikud nähtused on siiski kooskõlas loodusseadustega.
Ju ma siis olen “natuke rase”. Ma ei teagi kuhu ma kuulun … Mulle on hakanud tõsiselt meeldima antiikne humanism, mütoloogia vähetuntud faktid ja muu selline elik kõik vana ja ehe. See tekitab minus vist mingi kiiksu? Materialistid sellest vist eriti vaimustuses ei ole! Nemad eelistavad New Age õpetusi. Irw, irw, irw. Hoolimata sellest olen ma kriitiline igasuguse valesid täis pikitud uhhuujama vastu.
Hüpotees igavesest elust siiski loogilisena ei tundu, kuid tulevikus saab seda kindlasti oluliselt pikendada, või minetea.
Päris igavest elu muidugi ei tahaks, see muutub pikapeale igavaks, aga mõne tuhande aastase elu vastu poleks mul midagi. Hi, hi, hi Meditsiini-Nobeli toonud avastus avab vananemise tagamaid 05.10.2009 17:29 http://novaator.ee/ET/meditsiin/meditsiininobeli_toonud_avastus_avab_vananemise_tagamaid/
Teleportatsiooni?
Teleportatsioonist ei tea ma suurt midagi. Ei ole huvitanud.
Leidin aju elektriga mõjutamise uudise üles Err Teadusuudised 03.02.11 | Psühholoogia Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa, aga linki ei pane. Aju elektrifitseerimine paneb kastiväliselt mõtlema
See on küll alles algus, kuid selleteemaliste uuringute jätkudes võibolla jõutakse tõsikindlate teadmisteni.
@O cookievaba Kameelion:
“Mulle on hakanud tõsiselt meeldima antiikne humanism, mütoloogia vähetuntud faktid ja muu selline elik kõik vana ja ehe. See tekitab minus vist mingi kiiksu? Materialistid sellest vist eriti vaimustuses ei ole! Nemad eelistavad New Age õpetusi.”
Misasja? Miks peaksid materialistid eelistama New Age religiooni? Kui Sa ei taha end pidada materialistiks, olgu siis pealegi. Sa vist usud mingeid paranormaalseid ilminguid, kuid arvad neil olevat teaduslikud selgitused, kuigi praeguseks pole need teada? Aga katseid on tehtud igasuguse parajura kohta. Kontrollitud tingimustes pole midagi sellist kinnitust leidnud. Pole keegi nt mõttejõul esemeid liigutanud, kuigi mõned raamatud pajatavad sellistest asjadest. Mis siis takistas “psühhokineetikutel” Belgiast see miljonike kätte saada? Muude asjadega samamoodi.
@Klõbistaja:
Misasja? Miks peaksid materialistid eelistama New Age religiooni?
Teemas suvest sai september – taevas tumeneb tõi Martin välja hr. Sõõrumaa jama uskumuse, et seksuaalenergiat ei tohi raisata. Kust selline teave pärineb, kui mitte New Age luulutustest? Kuidas on vabamüürlastega, kelle salateadmised kirjutati kokku 19 sajandi keskel? PS! sisaldavad palju jama. Templirüütlitega, organisatsiooniga, mis taasloodi 19 sajandi algul? Originaalidega pole kumbagil mingit sisulist seost! New Age’le pandi alus 19 sajandil.
Kui Sa ei taha end pidada materialistiks, olgu siis pealegi.
Terve elu olen ma materialist olnud. Pole mingit erilist huvi üles näidanud selle nn. vaimse poole vastu. Põgusalt sellekohast kirjandust lugenud. Vaimsusega seotud teemadega tutvusin tänu skeptiku lehele, kus mul tuli oma väiteid näidetega tõestada.
Sa vist usud mingeid paranormaalseid ilminguid, kuid arvad neil olevat teaduslikud selgitused, kuigi praeguseks pole need teada?
Teoreetiliselt on igavene elu võimalik. Usun ka teooriat, et elekter võib inimajus tekitada mingid muudatused, mistõttu inimese mõtlemisvõime võib oluliselt paraneda. Seda ei ole vist tõesti uuritud.
Aga katseid on tehtud igasuguse parajura kohta. Kontrollitud tingimustes pole midagi sellist kinnitust leidnud.
Aga ma ju ütlesin, et inimestel ei ole kunagi olnud müstilisi üleinimlikke võimeid. Vaimudesse ma ei usu, seega ei saa mul ka selle kohta arvamust olla. Pole kunagi kohanud.
@O cookievaba Kameelion:
“Terve elu olen ma materialist olnud. Pole mingit erilist huvi üles näidanud selle nn. vaimse poole vastu. Põgusalt sellekohast kirjandust lugenud. Vaimsusega seotud teemadega tutvusin tänu skeptiku lehele, kus mul tuli oma väiteid näidetega tõestada.”
Ja nüüd siis enam pole materialist? Tutvusid Vaimsusega ja see oli paeluv? Meenub, et Sa rääkisid “Kundalini energiast”. Vabanda väga, kuid minu arvates on see täielik parajura. Kuigi, mõningate füüsiliste harjutuste tegemine ilmselt pole kahjulik. Kuid milleks sinna juurde lisada mingit jama – nt ühinemine Universaalse Teadvusega, mantrad, meditatsioonid… Sellist plära kipuvad just New Age jüngrid ajama.
Mulle tundub, et teine katsetaja ikkagi ei olnud härra Kriimsilm. Loodetavasti ta katsetab ikka usinasti edasi ja teatab ka tulemustest. Tänagi oli/on ilus päev looduses olemiseks. Kui katsed ei õnnestu, on seegi vajalik informatsioon.
Kahju, et Väino R ei kommenteerinud katset.
@Klõbistaja:
Tutvusid Vaimsusega ja see oli paeluv?
Jah see veenis mind, et vana on tunduvalt väärtuslikum, kui kaasaegne egoismi ja halastamatut nõrgemate jalgade alla tallamist propageeriv liberaalne maailmavaade. Naine on selles maailmas ainult ese, taandatud seksleluks. Igasugune oma õiguste meeldetuletamine kutsub esile püksikandjatest nn. machode hüsteerilise hädakisa! Radikaalne feminism http://www.para-web.org/showthread.php?tid=7770 Irw, irw, irw.
Meenub, et Sa rääkisid “Kundalini energiast”. Vabanda väga, kuid minu arvates on see täielik parajura.
Võimalik, et see tundub parajurana nende jaoks, kes pole seda ise kogenud. Ja neid on võibolla 99 %. Enamus, mis kundalini kohta kirjutatud on, ei kannata isegi kriitikat. Sellel ei ole selle seisundiga mingit kokkupuudet. See on kokku kirjutatud jaburate isehakanud õpetajate poolt, kes ise midagi kogenud ei ole, vaid vanadest õpetustest valesti aru saanud. See on seisund, mille kohta G. Aarma (raamatut ei leia!) müsteeriumidest kirjutas: vanaaja targad nimetasid seda”müstiliseks müsteeriumi elamuseks!”
Miks mu mõtlemine muutunud on? Miks mul on mehelik loogika, kuigi ma olen naine?
ühinemine Universaalse Teadvusega … meditatsioonid
Siiani pole ma aru saanud, mis see on. Muide meditatsioone/palveid on neuroloogias uuritud ja need tegevused tekitavad ajus muudatusi. Leidsin selle seoses neuroteoloogiaga.
Alati ei pea vanast, tuntud ja turvalisest küünte ja hammastega kinni hoidma, vaid laskma elul juhtida. Mine tea, mis ees võib oodata … http://www.youtube.com/watch?v=2PqhOrgk11A
@O cookievaba Kameelion:
“Jah see veenis mind, et vana on tunduvalt väärtuslikum, kui kaasaegne egoismi ja halastamatut nõrgemate jalgade alla tallamist propageeriv liberaalne maailmavaade. Naine on selles maailmas ainult ese, taandatud seksleluks.”
Pole see lugu ikka nii hull. Egoismi ja empaatia puudumist on osade poolt alati olnud. Ja rasketel aegadel aitas see indiviidil ellu jääda. Heaoluühiskonnas on teiste aitamist ja kaastunnet märksa rohkem.
Miks peaks materialistliku maailmavaatega inimene mingi tige elukas olema, kes aina raha loeb. Vaimse poole alla kuulub kunst, muusika… Pole ju nii, et need asjad meeldivad ainult usklikele/spirituaalsetele.
Naiste olukord on ajajooksul paremaks läinud, enamikes maades. Kusjuures ka paljudes islamiriikides. Me juba rääkisime sellel teemal.
http://www.youtube.com/watch?v=M6e9hQVMqco
Lennon oli humanist.
@Klõbistaja:
Ma viitasin meditatsiooni mõjule ajutegvuses, siin see on: Brain activity and meditation From Wikipedia, the free encyclopedia http://en.wikipedia.org/wiki/Brain_activity_and_meditation
Seda ei saa parajura alla liigitada ka kõige parema tahtmise juures.
@O cookievaba Kameelion:
“Seda ei saa parajura alla liigitada ka kõige parema tahtmise juures.”
Enesesisenduse mõju ei saa mitte kuidagi alahinnata. Loomulikult võib selle tagajärjel ajutegevuses muutuseid tekkida. Mitte midagi müstilist siin pole.
Vaadake, kuidas paljud sportlased keskenduvad enne oma soorituse tegemist. Sel ajal nad mõtlevad: ma suudan seda teha, see õnnestub… Kas sellist intensiivset mõtlemist saab nimetada mediteerimiseks? Meditatsiooni mõiste on muidugi palju laiem. Ja seda tuleb eristada kontemplatsioonist.
Nii et kas mediteerimine on kasulik? Teatud määral kindlasti.
Mis see pildamine ikkagi on? Tavalistest füüsikanähtustest pole siinkohal enam erilist mõtet rääkida, see on teine teema.
Kuidas võiks nt pajuvits reageerida maa-alusele jõele? Siingi on korduvalt räägitud sellest, et tegelikult võib pildaja näha mõningaid maastiku iseärasusi, kas teadlikult või ebateadlikult. Mis on alateadvus? Sõnastamata seoste tunnetamine? Kiirem verbaalsest mõtlemisest. See võib ebamäärane tunne olla. Aga käteasend ehk muutub ajult saadud (päriselt) tedvustumatust signaalist? Inimene märkab traatide/pendli liikumist. Et see siis nagu signaalivõimendus, muidu ei märkakski. Vähimatki müstikat sellises oletuses pole. Ehk oskab keegi mingi parema selgituse väljapakkuda?
Kui efektiivne saab selline meetod olla? Suurte kogemuste puhul võivad tulemused päris head olla, aga ainult teatud nähtuste tuvastamisel. Isegi mu laps hakkas laginal naerma, kui jutustasin pendli abil toore muna eristamise katsest keedetud munast.
@Klõbistaja:
Mis see pildamine ikkagi on?
Las sellele küsimusele vastavad “asjatundjad” Irw, irw, irw:
VIDEO: Kas Võsa-saates oma kabrioletiga teeninud “äri”mees on kerjus või geenius? http://publik.delfi.ee/archive/article.php?id=66712263
@O cookievaba Kameelion:
Tuleb välja, et võsapetsi saade on küllaltki lõbus. Sai natuke naerda. :)
Tohoo till ae! Mida hekki siin vahepeal toimunud on? Vot kuramus, kui ei hoia oma elu kursis, ega käi siin tihti!
Igatahes tublid kes katsel käisid ja korraldasid! Minu lugupidamine! Teine katsetaja ei olnud tõesti mina.
Endal ikka kõik muutumatu. Ehk järgmise nädala jooksul saame selle kuramuse objekti valmis ja saan lõpuks minna mere äärde ja oma versiooni katsetada.
Plaan siis järgmine, Lasta kellelgi kaevata liiva alla esemed ja pealt rehaga ära siluda. Samuti teha petteks rehaga samapalju kohti, kus ei ole midagi all. Siis ei pea ma läbi jalutama kogu põhjarannikut, vaid otsin rehaga töödeldud kohti. Miks rannas? Kuna siis jääb ära asjade peitmine millegi alla, mis samuti kipuvad mõjutama. Pole küll rannas katsetanud, kuid arvan, et seal on nn puhast pinda rohkem. Eks näis. Ei hakka ka lubama, millal selle proovi teen, kuna see aasta on tõsiselt haige aasta olnud. Nii vähe aega enda ja oma pere jaoks pole enam ammu olnud! Kuid, kuna asi huvitab ka ennast ja talv on tulemas, siis arvan, et see tuleb peatselt ette võtta.
Igal sajal juhul annan ka siia teada. Ma ei põe ebaõnnestumise pärast ja julgen ka mitte oodatud tulemused siia kirja panna.
Mis puutub skeptikute portreesse, siis skeptik ei tohiks olla selline vana, nagu too James Randy. Selline üleolevalt ülbe ja ennastäis suhtumisega ebameeldiv isik. Minupoolest võib ta selle miljoni endaga hauda kaasa võtta. Näiteks sellel videol on ju selgelt näha tema hoiakut. http://www.youtube.com/watch?v=cqoYrSd94kA
Samuti too prillidega operaatori abi või mis asjapulk. Ausaltöeldes tahaks tolle tölliga vaikses nurgataguses omi vaateid inimeste austamisest selgitada. Usu millesse sa tahad, aga üksteist võiksime ikka austada! Seda suurem heameel on näha, et meie skeptikud pole sellised! Kiitus!
Aga hüva siis, eks ilmutan ennast vähe tihedamini siia!
@Kriimsilm:
“Lasta kellelgi kaevata liiva alla esemed ja pealt rehaga ära siluda. Samuti teha petteks rehaga samapalju kohti, kus ei ole midagi all. Siis ei pea ma läbi jalutama kogu põhjarannikut, vaid otsin rehaga töödeldud kohti.”
Liiva kaevamine on mullatöödest vist lihtsam, kuid küllalt tülikas on see ikkagi. Sama teeb ju välja otsitava eseme katmine mingi asjaga. Aga ükskõik, peaasi et viitsid sellega jännata. :) No minagi ju natuke viitsisin. Nüüd on kudumisvardad kõverad, uuesti sirgeks painutamine jättis ikkagi väikese jõnksu sisse. Entroopia suurenemine. :)
Härrased!
See võrgus rääkimine (et mitte öelda – irisemine), hakkab kohakuti …
Mida ma rääkisin PARASTAMISEST ?
Pakun teha korralikku katse, kus ei viibi kohal mitte AINULT 1 inimene. Ja kordan VEEEEEEL neile, kes pihta pole saanud – KAEVUD on minu asi. Ma ei kahtle Martini pädevuses, aga teate sellid – palun, kui võimalust, astuge sealt kirsipuude lähedalt mööda, traadid käes, ja te näete, mis juhtub. Martin ise ka ju koges seda. OK.
Aga asjaoluga, et lauajupi all on peidus üsna peen traat – olen ma siin väitnud, et olen suutma seda leida? NO pole ju?!Samas kõikvõimelikke trasse leian, nii pinge alla kui kanalisatsiooni omi.Raskusteta. Olemasolevaid siis.
See pakkumine siis käib eelkõige herr Martini pihta, kuigi, kui ta soovib, võib ta selle katse läbiviimise ka kellelegi teisele delegeerida.
Parimat, härrased!
Härrased!
See võrgus rääkimine (et mitte öelda – irisemine), hakkab kohakuti …
Mida ma rääkisin PARASTAMISEST ?
Pakun teha korralikku katse, kus ei viibi kohal mitte AINULT 1 inimene. Ja kordan VEEEEEEL neile, kes pihta pole saanud – KAEVUD on minu asi. Ma ei kahtle Martini pädevuses, aga teate sellid – palun, kui võimalust, astuge sealt kirsipuude lähedalt mööda, traadid käes, ja te näete, mis juhtub. Martin ise ka ju koges seda. OK.
Aga asjaoluga, et lauajupi all on peidus üsna peen traat – olen ma siin väitnud, et olen suutma seda leida? NO pole ju?!Samas kõikvõimelikke trasse leian, nii pinge alla kui kanalisatsiooni omi.Raskusteta. Olemasolevaid siis.
See pakkumine siis käib eelkõige herr Martini pihta, kuigi, kui ta soovib, võib ta selle katse läbiviimise ka kellelegi teisele delegeerida.
Parimat, härrased!
@blacktop:
“Mida ma rääkisin PARASTAMISEST ?”
Seda pole olnud. Usun, et Sinusse suhtutakse igati respektiga – järgmisel sügisel saad uuesti ametlikul katsel proovida. Ja kutstsu tuttavaid kaasa. Katseajas eelnev kokkuleppimine lisab ka ehk teisi vaatlejaid.
Aga ehk saad kokkuleppele juba varem uudishimulikuga tartust. Ta küll taunib minu igasugust sekkumist sellesse protsessi, kuid mingit loogilist vastuolu ma siin ei näe.
uurija ütles:
Väga nõus.
uurija ütles:
Jah, kindlasti.
Enim meldib mulle „uudishimulik tartust” pakutud test, lugege ülaltpoolt. Ka analoogse koduse katse tulemus on seal kusagil kirjas. Samuti tundub asjast üsna hästi aru saavat zf 19. september 2013 kell 7:08 – mingi seos pidavat olema neerudega. Aga ma ei tea seda kõike nii täpselt.
Kordan veel – (sry Martin) – MA EI OLE VÄITNUD, PROOVINUD EGA KA USU, ET LEIAN ROHU SEEST TRAADIJUPI VÕI KULDSÕRMUSE. ON NÜÜD SELGE?
Klõbistaja – kui „uudishimuliku tartust” viimati öeldu jäi arusaamatuks, siis on see sinu probleem – ära nüüd hakka…no tüütu on lihtsalt.
Nüüd – mina loobun hetkeni (sest mul pole aega siin aega viita ja lugeda heietusi a`la „kuidas katse läks?” absurd.), kuni kõik asjad paigas on. Ma olen siin kümneid kordi vihjanud, mida ma teha võin ja sellest piisab, kuniks on selgunud uued (põhi)mõtted. Samas loodan, et mitte keegi ei keela mul osaleda 8tonni mängus. Ja mu e-kirja aadress on ka olemas adminnil, nii et – kohtumiseni ja tervisi!
@blacktop:
“Klõbistaja – kui „uudishimuliku tartust” viimati öeldu jäi arusaamatuks, siis on see sinu probleem – ära nüüd hakka…no tüütu on lihtsalt.”
Seda on kurvastav lugeda. Kuid olgu siis nii. Põrgutee on teatavasti sillutatud heade kavatsustega…
Edu!
Sa ikka tead, mida siia kirja paned? Oled kas häbematu jõmksikas või lihtsalt logorröad põdev igav tüütus. Põrgutee???????
When you are dead, you don`t know that you are dead. It is difficult only for the others. It is the same when you are stupid.
Minu poolt seega kõik. Kuni…
Täitsa hämmastav, et mõned ei saa loetud tekstidest aru. Tahaks küll midagi teravamat selle peale vastu lajatada. “Põrgutee” oli piltlik väljend selle kohta, et omaarust püüdsin meeldivalt suhelda (ehk siis hea kavatsus), kuid mõjusin hoopis tüütavalt.
Kui kõikide teiste arvates ka, siis tõmban saba jalgevahele ja lidun siit minema.
@Klõbistaja:
Vähemalt minul oleks küll kahju, klõbistage ikka edasi :)
Funktsionaalsest lugemisoskusest jälle:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10502&cat=1
“„Mind rabas näide, mis mulle toodi. Kui suures Tallinna kesklinna koolis küsiti lastelt, mida tähendab sõna „osavõtlik“, siis enamik lastest vastas, et see on selline inimene, kes võtab kõigest osa, on aktiivne, käib kõiksugustel üritustel. Tühine vähemus teadis selle sõna tegelikku tähendust – seda, et osavõtlik inimene on see, kes on empaatiline, võimeline tundma kaasa. Ärme isegi räägi sellest, et lausete mõttest ei saada aru, ka sõnu kasutatakse valesti,“ selgitas Hvostov.”
Et arusaamatusi vältida, tuleb kasutada võimalikult lihtsaid väljendeid? Ei mingit mõistukõnet (allegooriat), sest mõni tõlgendab seda kindlasti omamoodi. Ka huumori mõistmine on väga erinev. Heade tuttavatega on kergem suhelda – nemad saavad enamasti mu jutu sisust aru.
Ja kindlasti ei tohi kasutada välismaiseid sõnu nagu infrastruktuur, muidu mõni arvab, et tegemist on mingisuguse infrapunaseks värvitud puust algebralise struktuuriga. Tuleb kasutada kodumaiseid sõnu nagu taristu, siis on kohe kõigil selge, et tegemist on tarimistööle palgatud šoti poisiga, Stu nimeks.
@Klõbistaja:
Äh, üks ei välista teist. Argisuhtluse argikeel on üldiselt ebaoptimaalne, ebaselge, asju öeldakse keerukamalt kui tingimata vaja ja osa sõnumist läheb kaduma – aga mis suhtlemist suurt ei takista. Teine lugu on, kui sedasinast samasugust argikeelt kasutatakse tarbetekstis, mis selgest keelest võidaks, nt ajalehes, suunises, käsiraamatus, ohutusjuhendis.
Mind paneb veidi imestama, katse kukkus läbi, soovitakse teha uus katse, aga räägitakse selle toimumisest “järgmisel sügisel”. Väljas soojakraadid, lund pole, miks mitte kohe? Kuhu kadus hr Kriimsilm? Ei oska muud arvata, kui et “pildajad” pole oma võimetes kindlad ja seetõttu vaikivad.
@Peeter:
” Kuhu kadus hr Kriimsilm? Ei oska muud arvata, kui et “pildajad” pole oma võimetes kindlad ja seetõttu vaikivad.”
Ma tahaks ka hr Kriimsilma eksperimentidega kursis olla. Aga selles pole mitte midagi taunimisväärset, kui inimesed oma üleloomulikes võimetes kahtlevad.
Sügisel saavad uuesti proovida need, kes viimati katses osalesid. Pole ju mõtet samu tegelasi lausa mitu korda aastas testida. Vähemalt nii sain ma aru kuskilt, kuid praegu ma seda punkti ei leia.
Julgelt võiks panna sama katset tegema ka sellised, kes ei väida mingeid võimeid vms omavat, kasvõi siit samast või võtad oma sõbrad kaasa. Nö oskajad pildajad võiks siis kõigile kohaletulnutele teha koolituse, ja siis kõik kohale tulnud skeptikud püüaksid tõeliselt kehastuda pildajateks.
Eriti lihtne oleks teha katsetusi nõiavitsata, aga võiksid ikkagi väga tahta neid metallpulki üles leida.
Lynn Mctagarthi raamatus “Väli” mainitud katsetes saadi keskeltläbi tulemus 53-56% juhusliku 50% asemel. Et see statistiliselt 1/1000000 tõenäosuselisust näitaks (nagu nad minu mäletamist mööda mõnikord väitsid) peaks katsete arv päris pikk olema. Ilmselt oli tehti ka iga katsealusega testi ka päris mitu korda nii, et neil tüdimuse tõttu tulemused langesid.
Seal küll testiti veel juhtumata sündmuse ära arvamist või mõjutamist, aga ma ei imestaks kui tulemus oleks sarnane.
Seda oleks lihtsam teha laua taga nt mängukaartidega.
Random number generaatori võite ka ehitada.