Refleksioon õpetaja töös

Valisin meie ühistööna kujunenud küsimuste pilvest sõnastamata ajendi tõukel välja viis küsimust, millele lootsin kiirelt vastused ja ka mõne iseloomuliku pildi või video illustratsiooniks juurde leida. Need küsimused on:

  • Mida reflekteerida?
  • Kellele on refleksioon oluline?
  • Mis kasu refleksioonist on?
  • Mida refleksioon endas sisaldab?
  • Mida refleksioon ei peaks sisaldama? (Kuigi sellist küsimust sellisena sõnastatult ei olnud.)

Sukeldudes guugeldamise abil märksõnasse, esialgu eesti keeles pakutavasse, hakkas koitma, et sel teemal pole otsa ega äärt ning kui põhjalikumalt ette võtta, võib välja tulla magistritöö või midagi hullemat, järelikult peab end suutma kuidagi tagasi hoida ja seadma mingi lühema ajaga saavutatava eesmärgi. Samas ei ole mul veel liiga palju teadmisi, et suudaksin efektiivselt olulise välja sõeluda ja seda vormis, mida kaasõpilastel oleks huvitav lugeda ja hinnata. Valisin blogipostituse vormi, kus reflekteerin oma mõtteid ja tundeid selle tegevuse käigus.

Esmalt aga püüan kujundada arusaamist, mida refleksiooni all mõeldakse. Intuitiivselt võib ju mõista, kuid õpetajana peaksin suutma seda mõistmist ka sõnadesse panna.

Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine (Lepp, 2009).

Viidatud Liina Lepa magistritööd ei suutnud leida, tsitaat on kopeeritud HITSA tuleviku õpetaja koolitusprogrammi lehelt.

Enda jaoks olulisena lahkan selle pika lause märksõnadeks:

  • tegevuste, väärtuste, uskumuste, arusaamade
  • aktiivne teadvustatud analüüs
  • tagajärjeks on muutus või teadlik säilitamine

Refleksiooni kui protsessi saab liigitada mitmel moel kategooriatesse, näiteks pakub Larissa Jõgi Tallinna ülikooli andragoogika osakonnast välja ühe võimaliku kolmese jaotuse, mis arvestab refleksiooni toimumise aega võrreldes tegevusega:

  • Refleksioon võib olla ettevaatav, eelhäälestav ehk enne tegutsema asumist luuakse mentaalselt õppimisruum.
  • Refleksioon võib olla aktiivne ehk seda teostatakse tegevusega, õppimisega samal ajal.
  • Refleksioon võib olla retrospektiivne ehk kui tegevus, õppimise aktiivne faas on möödas, siis vaadatakse tehtule tagasi.

Mil iganes see refleksioon aset leiab, võiks (allikad kasutavad tugevamat verbi “peaks”) refleksiooni protsessi tulemus kanduma üle õpetaja tegevusse, midagi peab selle tulemusel muutuma, näiteks saadakse asjast uutmoodi aru, muutub situatsiooni tõlgendus, hinnatakse ümber oma kogemus, võetakse tulevikus sarnases olukorras kasutusele uued strateegiad ja toimimismustrid. (HITSA tuleviku õpetaja koolitusprogramm)

Kuigi refleksiooni kirjeldatakse peamiselt kui aktiivset ja teadvustatud tegevust, mida mõnikord võivad suunata ette antud suunavad küsimused, siis osa refleksiooni toimub siiski ka teadvustamata kujul, mis võib avalduda näiteks emotsionaalses reaktsioonis.

Joonis: Refleksiooniprotsessi teadvustatud ja teadvustamata alad. L. Jõgi

Mida reflekteerida?

Tööprotsessi. Võimalikke vigu. Mõtteprotsesse. Hoiakuid, käitumisviise ja nende võimalikke allikaid.

Järgnevad mõned refleksiooni toetavad küsimused õpilastele mõnede õppeainete raames nende õppekavade kirjeldustes. Sugugi mitte kõik õppekavad ei paista sisaldavat refleksiooni.

enesepeegeldus ja refleksioon (kuidas mina käitun teatud situatsioonides, kuidas teine käitub, millised on minu stereotüüpsed mõtlemismallid, kust nad tulevad, mis on nende roll minu elus);

Ainevaldkond “Võõrkeeled”

Ühiskonnaõpetuse ainekava kirjeldab kodanikukaardistust, et õpilane reflekteeriks oma aktiivsust ühiskonnas ja võimalikku muutust selles vallas.

7. klassi kunstiõpetuse ainekavas leiame küsimusi, kuidas kunstiteosega kohtumist reflekteerida:

Milliseid meeli töö kaasab (nägemine, haistmine, kompimine, kuulmine)?

Mis tundeid see töö tekitab?

Mida see töö sinule ütleb? Mis paneb sind nii arvama?

Samast leiab ka rea küsimusi, mis on mõeldud enda poolt valmistatud teoste reflekteerimiseks:

Kuidas ma ennast tunnen?

Mida ma õppisin? Millega õpitu seostub?

Kuidas ma õpitut saan kasutada?

Mis on 3 uut asja, mida täna teada sain?

Mis nõudis kõige rohkem pingutust?

Mida oma töö juures kõige rohkem hindad?

Mis laadi kunstiga sulle meeldib tegeleda?

Mõned neist küsimustest võivad abiks olla ka õpetajal oma tegevuse peegeldamisel või anda inspiratsiooni ja suunda uute küsimuste väljamõtlemisel.

Tuleviku õpetaja koolitusprogrammi lehel leiab adapteeritud nn sibula mudeli, kus päris keskel on inimene ise ja tema ümber on kihtidena (seest väljapoole) missioon, identiteet, tõekspidamised, pädevus, käitumine ja kõige selle ümber on keskkond.

Joonis: sibula mudel. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm

Refleksiooni sibula mudel näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja käitumist ja tegutsemist. Sisemised tasandid suunavad käitumist välimistel tasanditel, kuid ka vastupidine on võimalik. Korthagen ja Vasalos toovad näiteks alustava õpetaja, kes iseenda ellujäämise nimel võtab mingiks ajaks identiteedi tasandil omaks korravalvuri rolli. Sellise õpetaja mõju väljapoole on kindlasti teistsugune kui õpetajal, kel on selge arusaam õpilaste huvidest ja vajadustest missiooni tasandil. Seega on oma missiooni ja identiteediga kursis olemine üsna praktilise väärtusega.

Küll aga tunduvad paljud kaasnevad küsimused “mis on elu mõte?” tüüpi ja ei paista kuigipalju olevat seotud spetsiifiliselt õpetaja õpetamistegevusega:

  1. KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin? See tasand viitab kõigele sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast (nt õppekava, koolikultuur jne)
  2. KÄITUMINE –  Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele
  3. PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?
  4. TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale,  mis on sageli tundmatu.
  5. IDENTITEET- Kes ma olen (oma tööga seoses)? Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.
  6. MISSIOON – Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule? Arutletakse näiteks selle üle, miks inimene otsustas saada õpetajaks. Lisaks üldised maailmavaatelised küsimused.

Selline reflekteerimine võib õrnas seisundis reflekteerija eksistentsiaalse ängi allikale juhtida. Ilmselt on olemas ka vähem invasiivsed meetodid ja küsimused, mis aitavad tööprotsessi kujundada. Tuttav tuleviku õpetaja koolitusprogrammi leht tutvustab Gibbsi refleksiooniringi (vt joonis, lingi taga täpsem kirjeldus).

Joonis: Gibbsi refleksiooniring. Tuleviku õpetaja…

Kellele on refleksioon oluline?

Õpilasele, õpetajale… eelkõige reflekteerijale endale. Mõnikord ka ülesande püstitajale, st õpetaja soovib näha, et õpilane seda teeks ja kontrollib, et see tehtud saaks; tööandja kontrollib, et õpetajad õppeaasta lõpus täidavad eneseanalüüsi vormi, mis võib saada sisendiks arenguvestlusel. Ülalpool on aga näiteid sellistest küsimustest, mille üle arutlemine ei pruugi alati mugav olla ka iseenda seltsis, rääkimata kellegagi jagamisest, seega suunatud ja juhendatud refleksioon peab olema delikaatne.

Mis kasu refleksioonist on?

Õpetaja saab aidata õppijatel enese mõtlemis- ja õppimisprotsessist paremini teadlikuks saada ja seda hinnata ning suunata, pakkudes neile erinevaid refleksiooniülesandeid.

Allikas: Õppimist toetav hindamine

Õpetaja poolt õppijale antud refleksiooniülesande üks eesmärk võiks olla, et

õppijad omandaksid võime omaenda õppimist kõrvalt vaadata
(selle tsitaadi allikas kadus ära ja enam ei leia)

Mida refleksioon endas sisaldab?

Vastuseid refleksiooni juhtivatele küsimustele; juhiseid muutusteks.

Mida refleksioon ei peaks sisaldama?

Refleksioonist võib kujuneda tüütu kohustus. Refleksioon võib olla ja nagu paljud allikad püüavad meid veenda – ilmselt ka on mõjus abivahend enda tegevuse kujundamisel paremaks ja tõhusamaks, kuid saatana alge mu sees sosistab, et sel tegevusel on potentsiaal end üle doseerida ja iseenda vastandiks muutuda.

Kokkuvõte

Refleksioon on õpetaja töös vajalik tegevus. Refleksioon on tegevuste, väärtuste, uskumuste valdavalt teadvustatud aktiivne analüüsiprotsess, mille tulemusel võib tuleviku käitumises, strateegiates toimuda muutus või selle säilitamine. Mõned, kuid mitte kõik Eestis kasutuses olevad õppekavad (võõrkeeled, ühiskonnaõpetus, kunstiõpetus) sisaldavad refleksioonile suunavaid küsimusi õpilastele. Eesti keeles on olemas võrgulehekülg Tuleviku õpetaja koolitusprogramm, kus leiab viiteid mitmele refleksioonimudelile, millest mõni tundub mugavamalt rakendatav ja mõni taas suunab õpetajat sügavamalt süüvima oma identiteeti ja missiooni.

Lõpetuseks laul “Peegeldused” multifilmist Mulan:

Kasutatud allikad