Magnetresonantstomograafia uuringud seadusevastased

Libauudised wifi-ruuterite ja mobiilimastide tervist ohustavatest omadustest on võtmas täiesti uue suuna ja annab ludiitidele (masinapurustajad) uue rahuldustpakkuva võimaluse oma nuiasid kasutada. Nimelt ületab MRI (Magnetic Resonance Imaging – magnetresonantstomograafia) aparaadi raadiokiirguse ja magnetväljatugevuse tase tunduvalt Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud hüpoteetilisi ja teaduslikult põhjendamata ohutustasemeid ja seega tuleks vastavad aparaadid töötajate tervist silmas pidades käibelt kõrvaldada.

Eurodirektiiv 2004/40/EC peaks kehtima hakkama aprillis 2008 ja selle kohaselt ei tohiks sellest ajast alates kasutada magnetresonantsseadmeid, kuna nende kiirgustase ületab ohutusnõuded nii patsiendile kui operaatorile. Ja töötajad võivad tööandja kohtusse kaevata, kuna tööandja ei täida töökohale kehtestatud ohutusnõudeid.

Samas pole olemas ühtki teaduslikku uuringut, kus oleks tugeva (1,5 T kuni 3 T, võimsamad masinad isegi kuni 20 T) staatilise või pulseeriva magnetvälja ning raadiokiirguse ohtlikkus tõestust leidnud, seega on igasugused raadiokiirguse ja magnetväljatugevuse piirangud ning ohutusnõuded rajatud vesiliivale. Maailmas on tehtud sadu miljoneid magnetresonantstomograafilisi uuringuid, kus vastavaid ohutuspiire on ületatud sadades kordades ning midagi hullu ei ole raporteeritud.

Võib vaid ette kujutada, kuidas arstide töö ja patsientide diagnoosimise ja ka ravimise kvaliteet seeläbi kannatada võiks. Rohkem peaks kasutama röntgen-kiirgust kasutavaid aparaate, aga ioniseeriva kiirguse kahjulik mõju tervisele on selget kinnitust leidnud ja seepärast liiga sagedasi röntgenuuringuid teha ei saa. Mitteioniseeriva elektromagnetkiirguse tervisemõjudest pole aga halli varjugi.

Kui juba ülitugeva elektromagnetväljaga MRI aparaadid ei suuda inimeste ajusid läbi kärsatada, siis kuidas peaksid wifi-ruuterid ja mobiilimastid seda teha suutma?

Ja teistpidi – kui staatilisel või pulseerival magnetväljal peaks olema tervist edendav efekt, nagu väidavad nt Bemer seadmete müüjad, siis see efekt peaks MRI aparaatide kasutamise puhul veelgi ilmsem olema ja me võiks profülaktika mõttes MRI-s käia, kui nt pimedusmasendusest tingitud väsimus kallale kipub.

Viimased uudised räägivad siiski, et tänu arstide ja muude asjast huvitatud inimeste aktiivsetele sõnavõttudele lükatakse vastava direktiivi kehtestamise edasi ning tehakse vajalikud täiendused.

Huvitava asjaoluna on teada, et alguses, kui magnetresonants alles hakkas meditsiini jõudma, oli seadme nimeks inglise keeles nuclear magnetic resonance imaging (NMRI) – tuuma magnetresonants pilditehnika. Aga sõna nuclear tundus seostuvat liiga palju negatiivsete tähendustega (tuumapomm, tuumakiirgus) ja seetõttu jäeti nuclear pr-kaalutlustel sõnaühendist välja.

MRI tehnika väljatöötamise eest said Paul Lauterbur ja Peter Mansfield 2003. aastal Nobeli preemia meditsiini ja füsioloogia alal.