Mati Pääsuke: kinesioloogia — teadus inimese liikumisest

Kui Postimees avaldas oma veergudel loo kinesioloogiast, mis tegeleb “energiate” tasakaalustamise ja lapsepõlvetraumade lihastest väljajuurimisega, siis tundsin, et selle artikliga heidetakse varju teadlastele ja füsioterapeutidele, kes oma tänuväärsel ja huvitaval alal teaduspõhiselt tegutsevad.

Kui Postimehest saame kahtlast teavet, et:

Kinesioloog teeb kindlaks, millised mõttemustrid alateadvuses tõrkeid tekitavad ja keha energiat kujundavad.

siis sellest, millega kinesioloogid tegelikult tegelevad, oli lahkelt nõus kirjutama Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika korraline professor Mati Pääsuke.

Suur tänu!

Kinesioloogia on teadus, mis uurib inimese motoorikat (liigutustegevuse ja kehahoiaku mehhanisme).

Termini “kinesioloogia” (kr. kinesis, liikumine + logos, õpetus, ingl. Kinesiology) lahtiseletamine on ilmselt vajalik, kuna seda kasutatakse mitmes eri tähenduses: esiteks teadussuunana, teiseks õppesuunana (teaduskonna või osakonna nimetusena) ülikoolides ja kolmandaks kasutatakse rakenduskinesioloogia (ingl. Applied Kinesiology) mõistet teatud teraapia nimetusena, olles viimasel juhul nn. alternatiivmeditsiini osa. Wikipedia seletab päris hästi lahti nii Kinesiology kui teaduse kui ka Applied Kinesiology kui alternatiivse ravisuuna mõisted ja probleemid ning tegevussuunad, kusjuures on toodud ka rakenduskinesioloogia kriitika.

Käsitlen järgnevalt põgusalt kinesioloogiat teadusena ja õppesuunana ülikoolides, millel ei ole otsest seost rakenduskinesioloogiaga, so. alternativse ravisuunaga. Küll aga on kinesioloogia-alased teadmised oluliseks teoreetilise ettevalmistuse komponendiks näiteks füsioterapeutide koolitamisel ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Viimasel juhul on märksõnaks “tõenduspõhisus” ehk füsioteraapias kasutatavad meetodid peavad olema teaduslikult põhjendatud.

Kinesioloogiat kasutatakse kitsas mõttes teadussuuna tähistamiseks, mis uurib inimese motoorikat (liigutustegevuse ja kehahoiaku mehhanisme). Kinesioloogias on kesksel kohal liigutustegevuse (spordis, kehalises kasvatuses, tantsus, tööprotsessis jms.) uurimise, motoorika juhtimise (ingl. Motor Control) ja motoorse arengu (Motor Development) ning motoorsete oskuste õpetamise (Motor Learning) probleemid. Uuringuobjekti ja nn. tugiteaduste (anatoomia, füsioloogia, biomehaanika, neurofüsioloogia) alusel eristatakse anatoomilist (uurib liigutuste funktsionaalanatoomilisi aspekte), mehaanilist (uurib liigutuste ja kehahoiaku ehk posturaalkontrolli biomehaanilisi aspekte), füsioloogilist (uurib põhiliselt liigutuste ja posturaalkontrolli füsioloogilisi, sh. neurofüsioloogilisi (Motor Control) aspekte), psühholoogilist (pedagoogilist) (uurib liigutustegevuse õpetamise ja taasõpetamise (haiguste ja vigastuste korral) aspekte) kinesioloogiat, samuti patokinesioloogiat, mis uurib motoorikahäirete (liigutustegevuse ja posturaalkontrolli häirete) erinevaid aspekte. Patokinesioloogia seostub meditsiiniga (füsioteraapia, ortopeedia ja traumatoloogia, neuroloogia, spordimeditsiin jt.). Viimasel ajal eristatakse veel kinesioloogilist gerontoloogiat, mis uurib inimese vananemist seoses kehalise aktiivsue ja võimekusega.

Kinesioloogia-alaseid teadmisi kasutavad sporditreenerid (saavutus- ja tervisespordi tasandil), kehalise kasvatuse õpetajad koolides, füsio- ja tegevusterapeudid, ergonoomika (teadus tööprotsessi ratsionaliseerimisest) spetsialistid, samuti kiropraktikud, biomeditsiini insenerid (kes tegelevad näiteks proteesidega), ortopeedid ja traumatoloogid jt. TÜ kinesioloogia õppetool õpetab kinesioloogilisi aineid (biomehaanika, kinesioloogia, motoorika juhtimine, funktsionaalne anatoomia, ergonoomiline biomehaanika jt.) neile, kes õpivad ülikoolides sporditreeneriks, kehalise kasvatuse õpetajaks, füsioterapeudiks, ergonoomika spetsialistiks (Eesti Maaülikoolis). Samuti toimub teadustöö alane koostöö lisaks kehakultuuriteaduskonna õppetoolidele ka anatoomia instituudi ning traumatoloogia ja ortopeedia, samuti neuroloogia kliinikuga arstiteaduskonnas, samti ergonoomika ja veterinaaria õppejõududega Eesti Maaülikoolis.

Laias mõttes kasutatakse kinesioloogia mõistet kogu kehakultuurialase õppe- ja teadustegevuse tähisena ülikoolides, eriti Põhja-Ameerikas (USA ja Kanada ülikoolides), aga ka Euroopas (Belgia, Horvaatia jt. riikide ülikoolides). Selle kohta saab ulatuslikku teavet Internetist. Lisaks veel informatsiooni selle kohta, et nimetust “kinesioteraapia” (ingl. Kinesiotherapy, Kinesitherapy) kasutatakse mitmetes riikides (Prantsusmaa, Poola jt.) füsioteraapia-alase tegevuse tähistamiseks.

Lõpetuseks tahan tänada võimaluse eest selgitada kinesioloogia mõistega seonduvat.

Lugupidamisega,
Mati Pääsuke