Peeter Saari: Libateaduste anatoomiast ja taksonoomiast (osa 3)

Artikkel ilmus ajakirjas AKADEEMIA nr 10 2008, lk 2225-2239 ning on avaldatud siin ajakirja Akadeemia toimetuse ja artikli autori lahkel loal.
Suur tänu! Esimese osa leiad siit ja teise siit.

Libateaduste anatoomiast ja taksonoomiast (osa 3, lõpp)

Peeter Saari

ÜHEST ERILISEST HÜPOTEESIST

Kas maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu hüpotees on teaduslik? Kahtlemata on, sest miks peaks elu olema tekkinud ainult Maal, mis tiirleb ümber üsna tüüpilise tähe. Selliseid tähti on mustmiljon juba ainuüksi meie galaktikas (või kui sellest ei piisa, siis meile lähimas teises galaktikas — Andromeeda udukogus). Veelgi enam, antropotsentristlik arusaam, et meie oleme ainsad põhimõtteliselt, ei sobi kuidagi tänapäeva teaduslikku maailmapilti.

Seepärast on alates 1960. aastatest soliidsed uurimisinstitutsioonid käivitanud mitmesuguseid uurimisprogramme koondnimetusega SETI (Search for Extra-Terrestrial Intelligence—Maavälise mõistuse otsingud).⁷ Oletame nüüd, et ühel ilusal päeval saame kindla kinnituse, et meist palju arenenumad “nemad” on olemas. Muidugi ei saa me paugupealt kätte kogu nende tsivilisatsiooni tarkust, tehnoloogiast rääkimata, sest selleks on kaugused liiga suured ja “nemad” ei pruugi meile koolmeistriks hakkamisest üldse huvitatudki olla. Üleüldse, kui maailmaruumis just ei avastata otsekäike läbi kõrgemate dimensioonide—“ussiauke”, mille võimalikkus on tänapäeva arusaamade kohaselt pigem ääreteaduslik hüpotees —, siis kulub isegi sõnumisignaalide vahetamise ühele seansile sadu aastaid, rääkimata teineteisele küllasõitmisest. Mis juhtub Maal nende sadade, aga võib-olla tuhandete aastate jooksul?

Seni seletuseta ja uute avastatavate nähtuste puhul kaugel kosmoses tekib võimalus minna pingutava astrofüüsikalise uurimise asemel kergema vastupanu teed, tembeldades need nähtused “vanema venna” kätetööks—aga miks mitte ka maised mõistatused paleontoloogias, arheoloogias jt valdkondades, mille saab nüüd kuulutada tunnismärkideks ammustel aegadel Maad külastanud tulnukatest `a la Erich von Dänikeni teooriad.⁸ Edasi, milleks arendada teadust ja tehnoloogiat kõigil rinnetel, kui varsti saame kõik valmis kujul kätte? Tuleb vaid arendada “vanema vennaga” suhtlemiseks vajaminevat tehnoloogiat. Niisiis, kui vanasti kulutati ohtralt ressursse kõikjale pühakodade rajamiseks, siis “vanema venna” olemasolust vaimustunud inimkond asub kirikutornide asemel ehitama taeva poole suunatud antenne, raadio- jm telekoope ning võib-olla ka footonrakette. Enamik teadusi jääb aga varjusurma nii motivatsiooni kui ka ressursside kadumise tõttu. Kokkuvõttes oleme jälle seisus, mis ei erine religiooni ainuvalitsemisest maailma tunnetamisel ning kus teaduse eesmärgiks on pühakirja uurimine ja seletamine.

Loomulikult on siin maalitud tulevikupilt liialdatud, kuid see viitab paradoksaalsele võimalusele, kuidas täiesti tõsiteaduslik uurimisprogramm võib edukuse korral viia teaduse arengu kahjustumiseni sellisel määral, mis ületab igasuguse libateaduse tekitatava kahju.

LIBATEADUSE ELUJÕU ALLIKAIST

Ehkki endiste aegadega võrreldes on libateadus oma positsioone loovutanud, ei ole tema taandumine kuidagi proportsioonis hariduse üldise edenemisega. Üks põhjusi seisneb selles, et teaduslikku maailmapilti omandatakse eelkõige reaal- ja loodusteaduste õppimise teel, mis aga teatavasti teeb vähikäiku kõikjal peale Aasia suurriikide. Kuid olulisemad libateaduste elujõu põhjused peituvad inimeste emotsionaalses sfääris. “Pseudoteadus vastab jõulistele emotsionaalsetele vajadustele, mis jäävad teaduse poolt sageli täitmata,” on tabavalt märkinud Carl Sagan ja lisanud, et skeptitsism ei müü hästi (Sagan 2006).

Mõistetav on raskelt haigete inimeste või selliste laste vanemate pöördumine libameditsiini poole, kui tavameditsiin on jõuetuks osutunud. See on isegi aktsepteeritav, juhul kui sellega ei kaasne lisakahju tervisele, otsese kelmuse ohvriks langemist ega ülemääraseid materiaalseid kaotusi.

Vanasti hakkas inimene, tunnetades oma jõuetust loodusnähtuste meelevallas, üleloomulikesse jõududesse uskuma ja neid kummardama. Tänapäeva inimest ümbritseb üha keerukam teaduse ja tehnoloogia sünnitatud tehismaailm, mille toimimist on ilma erihariduseta üha raskem mõista. See häirib ja hirmutab, kuid tänapäeva inimene on vaba inimene: aukartuse asemel ärkab temas pigem protest ning ta valib selle, mis on kergem. Ja siis ongi platsis libateadus, mis libedasti alla neelatav. . .

Nagu küüniliselt ütles akadeemik Gustav Naan: “Inimesed ei vaja mitte tõde, vaid lohutust!”

KOKKUVÕTE

Isegi kui lähtuda ainult kasulikkuse kriteeriumist, on libateaduse tungimine haridusse, tervishoidu, tootmisse, poliitikasse⁹ jne ilmselgelt kahjulik ja probleemiks on vaid see, kuidas libateadust teadusest eristada ja tema vastu võidelda.

Kui aga peaks osutuma, et libateadus tõepoolest rahuldab mingeid selliseid inimlikke vajadusi, mida miski muu, sh teadus, põhimõtteliselt rahuldada ei suuda, siis muutub hinnang ambivalentseks.

Siiski saab võtta orientiiriks ka teisi kriteeriume, kas või eetika vallast. Ameerika loodusuurija Edwin Teale on öelnud:

Moraalselt on ühtviisi halb mitte hoolida nii sellest, kas miski, mille tõttu sa end hästi tunned, on tõene või väär, kui sellest, millisel viisil sa oma raha oled hankinud (tsit. Sagan 2006 järgi).

Selle tsitaadiga ongi sobiv lõpetada ja soovitada huvilistele allpool loetletud kirjandust.

Kirjandus

Fitzpatrick-Matthews, Keith 2006. How to rate a work of pseudoscience. — www.kmatthews.org.uk/…/rating_pseudoscience.html
Grenz, Stanley 1996. A Primer of Postmodernism. Grand Rapids: William B. Eerdmans. [Eesti k Postmodernismi aabits. Tallinn: Logos, 2003]
Järv, Laur 2003. Bogdanovite afäär—Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamat XIII. Tartu, lk 21–25. hexagon.fi.tartu.ee/laur/…/bogdanovid.html
Konsa, Kurmo 2005. Kreatsionism murrab sisse.—www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=117
Lakatos, Imre 1978. Science and pseudoscience. — J. Worrall,
G. Currie (eds.). Philosphical Papers. Vol. I. Cambridge University Press, pp. 1–7. [Eesti k “Teadus ja pseudoteadus” — Akadeemia, 1991, nr 2, lk 258–268.] Vt ka www.lse.ac.uk/…/scienceAndPseudoscienceTranscript.htm
Langmuir, Irving 1953. Pathological science — www.cs.princeton.edu/…/langmuir.htm
Messer, August 1927. Wissenschaftlicher Okkultismus. (Wissenschaft und Bildung, Nr. 230.) Leipzig. [Eesti k Okkultism ja teadus. (Elav Teadus nr 7.) Tartu: EKSi Kirjastus, 1932]
Objections to astrology: A statement by 186 leading scientists. 1975. www.americanhumanist.org/about/astrology.html
Sagan, Carl 2006. Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus
Vihalemm, Rein (koost.) 1979. Teaduse metodoloogia. Tallinn:
Eesti Raamat
Vihalemm, Rein 1991. Mida Imre Lakatos tõestas ja mida mitte?—Akadeemia, nr 2, lk 269–280
Vällik, Martin 2008. Uus kiri Päästeametile Sniffexi asjus. — www.skeptik.ee/index.php/2008/08/25/uus-kiri-paasteametile-sniffexi-asjus. Vt ka sealsed viited

Lõpp

PEETER SAARI (sünd. 1945) on füüsik, füüsika-matemaatikadoktor (1981, TA füüsika instituut), akadeemik (Eesti TA a-st 1986, Euroopa TA a-st 2002). Lõpetanud cum laude Tartu ülikooli teoreetilise füüsika erialal (1968), töötanud muu hulgas Eesti TA Füüsika Instituudi direktorina (1981–1988) ja TÜ erakorralise professorina (1994–1997), alates 1997. a-st TÜ laineoptika professor ning 1976. a-st TÜ Füüsika Instituudi laborijuhataja. Avastas 1968. aastal koos Karl Rebase ja Vladimir Hižnjakoviga kristallide kuuma luminestsentsi.

⁷Californias on olemas koguni SETI-uuringute keskinstituut (vt www.seti.org); ühe suurema SETI-uurimisprogrammiga on seotud ka Eesti (vt http://setiestonia.org/setiathome.php).

⁸Dänikeni 26 laineid löönud raamatut paleokontaktidest kõrgema tsivilisatsiooni esindajatega on tõlgitud rohkem kui 20 keelde ja müüdud üle 60 miljoni eksemplari. Muu hulgas antakse neis seletus ka liikide tekkele kui tulnukate insenergeneetilisele loomingule. Kõik see kokku on kõige suurejoonelisem näide libateadusest ja selle köitvusest.

⁹Mida muud kui libateadusest lähtuvad eksperimendid on katsed luua kommunistlikku ühiskonda — alates usufanaatikute kommuunidest ja lõpetades 70 aastat kestnud N. Liiduga?

Artikli pdf (67 kB).

skeptik.ee

Skeptiline Eesti