Kas Päästeamet kasutab jätkuvalt Sniffexit pommidetektorina?
Väidetav pommidetektor Sniffex ja selle seos meie Päästeameti pommirühmaga on siinsetele aegajalt huvi pakkunud. Lool on pikk ajalugu (juba viis aastat!) ja Päästeamet selle käigus lausa Umbluu preemia pälvinud. Seoses sellega, et Suurbritannias mõisteti üks pommivitsade ärimees süüdi libakauba müümisel, arvasin heaks olukorda meie Päästeametis taaskord üle uurida. Vastus, nagu ikka, on väheütlev, hajusalt tõlgendatav ja sugugi mitte turvalisust ja kindlustunnet suurendav.
Lp Martin Vällik,
täname teid päringu ja samuti ka selle eest, et tunnete muret nii tavainimeste, kui ka demineerijate turvalisuse pärast.
Päästeameti Demineerimiskeskus jälgib kõiki demineerimisvaldkonnaga seostus sündmusi ning töövahenditega kaasnevat informatsiooni maailmas ja loomulikult ka vastava temaatikaga seonduvat. Kindlasti oleme analüüsinud teiepoolt viidatud ja ka teiste sarnaste artiklite sisu ning võime kinnitada, et demineerimises ei kasutata ühtegi töövahendit, mis ei tööta ega usaldata ühtegi töövahendit täielikult. Milliseid töövahendeid, -taktikaid ja –meetmeid demineerimistöödel täpselt kasutatakse ei ole võimalik avalikustada meie kõigi turvalisuse eesmärgil. Päästeameti Demineerimisekeskuse demineerimistööde käigus kogutud menetluslik teave, varustuse ja tehnoloogiliste lahenduste kohta käiv teave ning turvameetmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel Päästeameti peadirektori 24.07.2006 käskkirjaga nr 137.
Lugupidamisega
Arno Pugonen
Demineerimiskeskuse juhataja
[tel nr]
Aga kas seda ikka saab öelda, et milliseid töövahendeid ei kasutata? Sellestki oleks ju abi, kui tunnistataks selgesõnaliselt, et “Ei, meie ei kasuta enam Sniffexit mitte üheski töölõigus, kuna see tõepoolest ei toimi.” Mu küsimuste seas (vt allpool) oli ka päring selle kohta, et ega Sniffexit ei kasutata. See ju pole teave asutusesiseseks kasutamiseks, kui ei kasutata. Seega kas vastusest saab järeldada, et Sniffexit kasutatakse jätkuvalt, kuna ei tohi öelda, mida kasutatakse, järelikult ei tohi öelda, et Sniffexit kasutatakse.
Mu 2. mail saadetud teabenõue oli järgmine:
Tere,
palun teavet selle kohta, kas pommidetektor Sniffex on jätkuvalt Päästeameti demineerijatel töövahendina kasutuses.Viimati vastas sarnasele järelpärimisele peadirektor Kalev Timberg 2008. aastal:
Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid ning kõigil keskuse käsutuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi turvalisuse huvides. (20.10.2008)
Tänaseks päevaks on ilmnenud uusi asjaolusid. Nimelt on Suurbritannias pettuses (fraud) süüdi mõistetud James McCormick, kes müüs Sniffexile sarnaseid pommidetektoreid (ADE651) paljudele riikidele, sh Iraagile. Teaduslikud analüüsid ei kinnita, et sellisel moel oleks võimalik lõhkeaineid tuvastada ja seeläbi on inimeste turvalisus tugevalt kompromiteeritud.
Meie kõigi turvalisuse huvides on, et Sniffexit ei kasutataks mitte üheski töölõigus, kuna see ei ole usaldusväärne, see ei tööta.
Pilt Sniffexi kasutamisest Tallinnas GW Bushi visiidi ajal:
Kaks vastavasisulist artiklit BBC vahendusel:
James McCormick guilty of selling fake bomb detectors
Fake bomb detectors ‘destroyed lives’Seega palun vastust küsimustele ja infot:
* Kas väidetav pommidetektor Sniffex on Päästeametis kasutusel kui töövahend? Palun vastava otsuse koopiat, millega Sniffex kasutusse võeti.* Kui jah, siis millist infot te vajate, et see mittetoimiv, eksitav ja seega ka ohtlik seade kasutusest kõrvaldatud saaks?
* Kui ei, siis palun vastava otsuse koopiat, millega see kasutusest kõrvaldati.
Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
tel [xxx]
Kuidas ja mida peaks küsima, et selget ja üheselt tõlgendatavat vastust saada? Hea küsimuse küsimine on kunst omaette ja tundub, et ma ei valda seda kuigi hästi.
Väga normaalne, et ei ole kommenteeritud. julgeolekurisk. kui ‘skeptikud’ pasunat puhuks, keskajas elaks või isegi kaugemal. lineaarne maailmavaade on out. postmodernismist kuulnud olete v midagi
Isand P. K. Punkt,
julgeolekurisk ei ole ju selles, et avalikkus teab, et Päästeameti pommiotsijad niisama vigurdavad ja pomme tuvastada ei suuda. Julgeolekurisk on selles, et Päästeamet niisama vigurdab ja pomme tuvastada ei suuda. Selles ka, et hulka aega ja raha on mehele pandud, aga tulemusi pole miskist otsast tulemas.
Iraagis jätkuvad inimohvritega plahvatused ja nõiavits on pommiotsijana jätkuvalt kasutuses, kirjutab Briti ajaleht The Independent:
Exclusive: Iraq still using bogus bomb detectors – and thousands pay the price
Päästeamet vastas:
“Kindlasti oleme analüüsinud teiepoolt viidatud ja ka teiste sarnaste artiklite sisu ning võime kinnitada, et demineerimises ei kasutata ühtegi töövahendit, mis ei tööta ega usaldata ühtegi töövahendit täielikult.”
Mida küll sellest järeldada?
M.V:
“Seega kas vastusest saab järeldada, et Sniffexit kasutatakse jätkuvalt, kuna ei tohi öelda, mida kasutatakse, järelikult ei tohi öelda, et Sniffexit kasutatakse.”
Teistmoodi seda vist sõnastada ei saagi. Arutluskäik viitab sellele, et kasutatakse ka meil seda ebaefektiivset vahendit edasi. Aga selline asi on ju terve mõistuse vastane. Muidugi, eriti kuritegelik on see, kui mittetoimivat pommidetektorit kasutatakse reaalses ohutsoonis. Mis loomulikut ei tähenda seda, et väiksema riskiteguriga riikides võiks kasutut jublakat usaldada.
Tõlegendamise küsimus.
Siit saab ka vabalt välja lugeda et ei kasutata sniffexit, sest “analüüsiti artiklite sisu” ja kuna need ütlesid et asi ei tööta, siis ei kasutatagi seda enam. Ehk teisisõnu “võtsime info arvesse aga ei saa tunnistada et varasemalt sai rumal otsus tehtud”
uurija ütles:
Loodetavasti on Sul õigus. Aga igatsorti lollust on ümberringi nii palju, et kahjuks ei saa välistada teist varianti. Iraagis toimuv on hoiatav näide.