Jan 06 2010

Liisa Pakosta keldris on õunu ja teisi lugusid (jaanuari leiud kohalikust meediast)

Autor: kell 11:47 teemas lugusid. 367 kommentaari.

Liisa Lakosta. Pilt: Raigo Pajula, PM Online

Lugejate tungival nõudmisel üllitan loo uuesti ja uue pealkirjaga, sest Liisa Pakosta sõnavõtt vaktsineerimise teemal väärib esiletõstmist.

  • Pakosta ei lase end uue gripi vastu vaktsineerida
    Postimehe gripi-eri

    Ei, mina ei kasuta seda võimalust. Ma ei kasutanud seda võimalust ka oma kõige väiksema lapsega (1,5-aastane). Leidsime, et kuna keldris on õunu, sööme palju küüslauku, peseme tihti käsi ja väldime väikese lapsega rahvarohkeid kohti, peaks meie haigestumisrisk olema minimaalne.

    Juhulugejale selgituseks, et sarnast retoorikat kasutavad mitmesugused vaktsiinivastased aktivistid, “murelikud lapsevanemad”, kes arvavad, et vaktsiinid on koledad mürgid hirmsa elavhõbeda ja alumiiniumiga, ei kaitse eriti kedagi ja pigem kahjustavad, ei enneta haigusi, pigem hoopis põhjustavad neid, teenivad vaid ravimifirmade kasumihuve; hoopis õigem on “tervislik eluviis” ehk patuvaba ja looduslähedane elu, siis ei hakka haigus õige külge ja kaovad needki hädad, mis valest mõtlemisest, pahast karmast ja kurjast silmast pihta on hakanud. Seda küll, et Liisa Pakosta ei väljendanud end nii äärmuslikult, kuid “keldris on õunu” ei ole nakkushaiguste vastu mittemingisugune tõsiseltvõetav meede ning nuuskivatel ajakirjanikel on kindlasti nüüd põhjust küsida, kuidas Lastevanemate Liidu eestseisuse liige pr Pakosta tänapäeval vaktsineerimisse üldisemalt suhtub, sest 2004. aastal järgis ta küll oma perearsti soovitusi.

  • g punkt -- müüt või tegelikkus

  • Uuring: G-punkti ei ole olemas!
    Delfi Forte

    teadlased väidavad, et ülitundlike närvilõpmete kimbu olemasolule ei viita miski — see olevat ainult naisteajakirjade ja mõnede seksuaalnõustajate fantaasia vili

  • Amazonasest leiti tundmatu tsivilisatsioon
    Delfi Forte

    Leiud heidavad tõsist kahtlust varasematele uurimustele, mis jõudsid järeldusele, et piirkonnas said eksisteerida ainult väikesed ja ebapüsivad külakesed.

    Selle asemel on tõenäoline, et Amazonase alad kihasid kunagi keerukatest ühiskondadest, mille ilmselt hävitasid 500 aasta eest Euroopa anastajate poolt Lõuna-Ameerikasse toodud tõved.

  • Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks
    Postimees

    Kosmilised kiired, mis maakerasse põrutavad, võivad olla tuhandeid kordi suurema energiaga kui CERNis kiirendatud osakesed. Ometi on need kosmilised osakesed Maad pommitanud 4,5 miljardit aastat ja Maa on alles.

    See musta augu jutt põhineb mõnel matemaatilisel teoorial, mis eeldab, et ruumil on rohkem dimensioone, kui me praegu näeme ja tunneme. Kuid isegi, kui nii oleks, aurustuks tekkiv mikroskoopiline must auk momentaanselt. Ja kui ka ei aurustuks, siis lendaks ta maakeralt hetkega minema, sest osakesed liiguvad kiirendis valguse kiirusega.

  • Hubble`i teleskoop vaatas 13 miljardi aasta taha

    Teleskoop avastas galaktikad, mis tekkisid 600 – 800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, mil universum veel väga noor oli, kirjutab news.com.au.
    USA kosmoseagentuuri NASA andmetel on see kaugeim aeg, mille kohta seni informatsiooni saadud on.

  • Tervishoiu küsimustes tuleb nüüdsest pöörduda terviseametisse
    PM Tarbija24

    «Meie poole pöördutakse väga paljude küsimustega, näiteks mis puudutab nakkushaiguste ennetamist. Me tegeleme ka joogivee ohutusega, kosmeetikatoodete ohutusega – kontrollime kemikaale,» rääkis ta.

    Samuti saab pöörduda terviseameti poole tervishoiu teenust puudutavate küsimustega. «Kui inimene ei ole rahul näiteks osutatud kvaliteediga, siis saab tervishoiuameti poole pöörduda,» selgitas Tomasova ning lisas, et tulevikus hakkab terviseametis olema ka tervisetöötajate register.

  • USA “gei-tervendajad” mängisid rolli Uganda homovihas
    Eesti Ekspress

    Eelnõus käis Bahati välja, et surmanuhtlust võiks kohandada nende homode suhtes, kes on HIV-positiivsed, eelnevalt kriminaalkorras karistatud või on astunud seksuaalvahekorda alaealiste ehk alla 18-aastastega. Lisaks võib Uganda eelnõu kohaselt nõuda homoseksuaalse “kuriteo” toime pannud kodanike väljaandmist teistelt riikidelt ja karistada neid isikuid ja organisatsioone, kes avaldavad toetust LGBT ringkondade õigustele.

    Tänane New York Times kirjutab, et 2009. aasta märtsis esinesid Ugandas peetud konverentsil kolm evangeelset kristlast Ameerika Ühendriikidest. Scott Lively, Caleb Lee Brundidge ja Don Schmierer on USAs tuntud kui “homode ravitsejad”, kelle arvates homoseksuaalsus on haigus, millest saab paraneda.

  • Umluuteemadega kiusasid meid pea kõik lehed – Maaleht Mangiga, Ekspress Pauksoniga, Postimees aastahoroskoobiga. Positiivselt paistab silma Eesti Päevaleht, kes vähemalt aastahoroskoopidega meie meediaruumi ei risustanud.
  • Askur Alas Ekspressis püüdis horoskoobiteemat hetkeks ka kainemalt vaadelda:
    GIGANTIDE HEITLUS: Igor Mang vs Edda Paukson

    Tulevikku näevad meie astroloogid siiski ju suhteliselt hägusena. Sageli on gurude ennustused kirja pandud kasutades tegusõnu „võib juhtuda” ja „pole välistatud” vms. See annab avara tõlgendamisvõimaluse.

Jaga rõõmu või murega!

367 kommentaari

367 kommentaari loole “Liisa Pakosta keldris on õunu ja teisi lugusid (jaanuari leiud kohalikust meediast)”

  1. H.M. 06. jaanuar 2010 kell 14:30

    See, mida nimetatakse inglaste uuringuks ei kvalifitseeru kuidagi uuringuks. Näha on, et tehti mingi küsitlus ja ei muud.
    niimoodi teadus mandubki. ammuilma on tõestatud, et ka yhemunarakukaksikutel on erinevusi. erogeensed piirkonnad ei ole kuidagi päritavad … ja yldse näib tegu olevat pseudoteadlastega, kes tahavad ehk tellimustööna lohutada teatud kontingenti :D

  2. Gatzby 06. jaanuar 2010 kell 17:15

    G-punktiuuringust on inspireeritud ka tänane XKCD koomiks.

  3. dig 07. jaanuar 2010 kell 0:29

    Loomulikult kirjutab G-spotist ka värske Cyanide and Happiness. Kuidas siis muidu?

  4. volli 07. jaanuar 2010 kell 1:16

    Novaator vahendab uurimust populaarse müüdi kohta: Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine

  5. lucid 07. jaanuar 2010 kell 9:52

    Korrektsel käsitlemisel on keha “g-punktidega” päris tihedalt kaetud, elagu g-akupunktuur!

  6. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 10:20

    Jüri Eintalu teeb vahe sisse skeptiku ja ateisti, kristlase ja naisõiguslase, liberalismi ja marksismi, ristiusklikkuse ja moraali maaletoomise vahele.

    Delfi.ee: Paavst ja fuuria – kristlus ja feminism.

    Kirikutegelased on pikemat aega rääkinud, et meil on madal moraal, sest Eesti on postsotsialistlik maa, kus varem valitses ateism. Oleksime moraalsemad, kui oleksime enam kristlased.

    Kuigi ma üldiselt ei vaidle vastu väitele, et religioon soodustab moraalsust, leian kirikuõpetajate ülalnimetatud ideoloogias mitmeid küsitavusi. Esiteks: eestlased on ehk pigem skeptikud (kahtlejad) kui ateistid (jumala olemasolu eitajad). Teiseks õõnestab moraali ka tänase Eesti liberalism ja tarbimiskultus. Kolmandaks pole marksism ainus, mis soodustab usuleigust. Ükskõiksus kiriku vastu on pärast teist maailmasõda kiiresti ja märgatavalt kasvanud kogu läänemaailmas.

    /…/

    Kas ja kui suurel määral saab naisõiguslust toetada kristlusega? — Iga naisõiguslane peaks enne kristlaseks hakkamist lehitsema Piiblit ja iga kirikuõpetaja peaks enne naiste kaitsma asumist järele mõtlema, millist osa Piiblist ta tunnistab jumaliku tõena.

    Uuest Testamendist, Pauluse esimesest kirjast Timoteosele võime lugeda: “Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises; ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne.” (1 Tm, 2: 11-12).

    Viimasel ajal on läänemaailmas kiiresti kasvanud naissoost kirikuõpetajate arv. Ent kui naine ei tohi õpetada ega mehe üle valitseda, siis ei peaks mehed vastavates kirikutes enam käima. Et sobitada usku naisõiguslusega, peaksid naised ehk kirjutama endale uue Piibli.

  7. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 10:45

    Miks saavad paljudest inseneridest terroristid?
    Delfi Forte

    Asi pole vaid selles, et insenerid oskavad paremini lõhkeaineid käsitseda, sest terroripomme on suhteliselt lihtne valmistada. Samuti ei saa määravaks pidada asjaolu, et insener-tehniline õpe on arengumaades väga populaarne — ligi 60% islamiradikaalidest ülikoolilõpetajaid läänemaailmas on samuti insenerid.

    Seosel peab olema midagi pistmist majandusega. Kairos edukas tudeng võib loota, et pälvib pärast kooli lõpetamist tasuva töökoha — kuid tööd kraadiga inseneridele on Lähis-Idas raske leida. Tagasilöögi saanud auahnus on tihti radikaalsete vaadete kujunemise katalüsaatoriks. See aga ei selgita, miks vasakäärmuslaste valdava osa kõrgharidus kaldub olema juriidiline.

  8. Kriku 07. jaanuar 2010 kell 15:00

    Liisa Pakosta seagripi vastu vaktsineerimisest:

    Ei, mina ei kasuta seda võimalust. Ma ei kasutanud seda võimalust ka oma kõige väiksema lapsega (1,5-aastane). Leidsime, et kuna keldris on õunu, sööme palju küüslauku, peseme tihti käsi ja väldime väikese lapsega rahvarohkeid kohti, peaks meie haigestumisrisk olema minimaalne.

    Samas on vaktsineerimine õigustatud inimeste puhul, kel on mingi riskitegur ja kes ei saa hoiduda rahvarohketest kohtadest.

  9. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 15:42

    Huvitav, kuidas õunakelder asjasse puutub? Ja kumb on olulisem, kas õunte või keldri olemasolu?

  10. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 16:03

    Peeter Kaldre ennustab Maalehes lääne tsivilisatsioonile hukku ja kadu läbi halastamatu islamimõega, mida toetavad tema hävitustöös kõlblusetus, hedonism ja moraalne allakäik.

    Kõige suuremat ohtu kujutavad endast islamimaadest pärit immigrandid, sest nemad on kõige altimad lääneriikide-vastasele sõjakale religioonile.

    Sõjakas islam ja seda esindavad riigid kujutavad endast alanud aastal kõige suuremat ohtu. Afganistanis, Pakistanis, Iraanis, Iraagis, Jeemenis ja Somaalias toimuvad protsessid on eraldivõetuna kõik erinevad, kuid koos moodustavad sellise püssirohutünni, mille kõrval ka Balkan kahvatub.

    /…/

    Mida aga teha ultraliberalismi, moraalse allakäigu ning traditsiooniliste väärtuste kadumisega? Eriti pärast möödunud aastat, kui kadus ka suur osa nende väärtuste tehisaseainest, mammona ja tarbimise kultusest?

    Hedonistlik vallatlemine kõikelubatavusega maksab kurjalt kätte maailmas, kus osa sellest – fanaatilised islamirühmitused ja nende miljoneid koondav toetajaskond – järgib jäigalt oma väärtusi ja kaanoneid ega kõhkle neid vägivallaga peale surumast.

    Forte.ee ennustab hukku ja kadu läbi supernoova.

    USA-s Philadelphias tegutseva Villanova ülikooli astronoomide väitel on ultraviolettuuringute satelliit International Ultraviolet Explorer neile näidanud, et T Pyxidise puhul on tegelikult tegemist kahe tähega, millest üks on gaasi neelav ja pidevalt paisuv valge kääbus. Kui täht saavutab kriitilise massi, plahvatab see tükkideks.

    Teadlased lubavad, et supernoova kujuneb heledamaks kui kogu galaktika tähed kokku. Hubble’i kosmoseteleskoop on pildistanud tähe ettevalmistusi suureks plahvatuseks — väiksemaid sähvatusi ehk “röhitsusi”, mida nimetatakse noovadeks.

    Need plahvatused on alates 1890. aastast toimunud regulaarselt iga 20 aasta tagant, kuid lakkasid 1967. aastal.

    Seega on järgmine pauk juba ligi 20 aastat hilinenud, nendivad teadlased Edward M. Sion, Patrick Godon ja Timothy McClain Ameerika astronoomialiidu koosolekul Washingtonis.

    Õnneks on toimetajal jätkunud oidu allikaid kontrollida, mistõttu Daily Telegraphi hüsteerilisele kisale on lisatud suured küsimärgid, nimelt:

    Villanova ülikooli teadlaste kataklüstilised arvutused on kahtluse alla seadnud Berkeley ülikooli astronoomiaprofessor Alex Fillipenko, kelle sõnul on T Pyxidese supernoova tekitatavate kahjustuste võimalikku ulatust tõenäoliselt valesti arvutanud.

    Fillipenko arvates pole Sion kasutanud andmeid mitte 3260 valgusaasta kauguselt toimuva supernoova, vaid väga palju võimsama gammakiirguspurske kohta. Pole aga mingit alust karta, et T Pyxides kujuneks gammapurskeks.

    Hubble’i teleskoobi uudistetoimetaja astronoom Ray Villard rõhutab uudist kommenteerides, et supernoova peaks kirjeldatud hävitustöö saavutamiseks olema Maale kümme korda lähemal.

  11. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 17:09

    Kas armastatud selgeltnägija aimas oma traagilist lõppu ette?
    Katrin Pauts, Õhtuleht

    Tobe näide sellest, kuidas inimeste traagilist surma saab kasutada posijausu kuulutamiseks. Hukk liiklusõnnetuses on igal juhul ootamatu ja tuttavatele-lähedastele šokeeriv, aga miks peab asjasse segama “selgeltnägemise”, viited “halbadele aimdustele”, mis justnagu surma ette kuulutavat?

    Traagilisel hommikul oli Ursula koos abikaasa Andreiga teel oma Riisipere kodust Tallinna – ta õppis Sach Hüpnoteraapia Koolis hüpnoterapeudiks. Oli igakuise õppesessiooni viimane päev.

    Koolikaaslane Lia leiab ajas tagasi minnes märke, mis osutasid Ursula halbadele aimustele.

    Liale meenub õnnetuse-eelne koolipäev, kui õpingukaaslastega arutleti sügavatel teemadel. Ursula pihtis, kui suurt häbi ta tunneb, et on suur ja kohmakas ega tule seetõttu igapäevaeluga toime. “Ta ütles seda nii ahastavalt, et see läks meile kõigile väga hinge,” ohkab Lia. Ursula näis rusutud ning ütles mitmele kaaslasele, et järgmisel päeval kooli ei tule. Põhjuseks tõi viletsa enesetunde. Eelnevalt oli Ursula pikalt haige olnud. Aga Lia ei välista, et põhjuseks oli ärev eelaimus.

    Kui tahaks väga mustritnägevalt vaadata, siis võiks ka ju väita, et “Sach teraapiakool hukutas selgeltnägija”. Inimeste peades töötab aga see, et ootamatule sündmusele hakatakse tagantjärele külge otsima märke, mis justnagu seda ootamatut sündmust ette oleks kuulutanud. Tegelikkuses on ju sedasi, et me kõik ohkame aegajalt ja lubame teiste kuuldes midagi ning samas ka unustame, kuna midagi traagilist ei järgne. Samuti on meil halbu aimdusi, eriti libedate teeolude korral, mil olud õnnetuse juhtumise tõenäosusele palju juurde annavad. Seda võib vist nimetada halvaks õnneks, et õnnetus just nende inimestega juhtus. Sama hästi oleks see võinud juhtuda ka minuga, aga mina ei käi Biechonski libakoolitustel (märkus – tegelikult ma muidugi ei arva, et mingil koolitusel osalemine iseenesest kellegi õnnetusse sattumise riski peaks suurendama muul moel kui sellega, et osaletakse liikluses).

    Millegipärast otsustas Ursula hommikul siiski sõitma hakata. Sõbrad oletavad, et küllap tajus ta, et saatuse eest pole mõtet pageda. Autoõnnetused otsekui olnuks tema eluteele sisse kirjutatud – neli aastat tagasi elas ta üle kergema kokkupõrke.

    Jah, müüdiloome täies hoos. Kes autoõnnetuses peab surema, see ei upu. Asjaolu, et sõbrad raskel hetkel igasuguseid asju oletavad, ei peaks minumeelest olema ajakirjaniku asi suure kella külge panna.

    Marja-Leena [lähedane sõbranna ja “ravitseja”] meelest on auto süttimine tähenduslik: “Nõidasid on põletatud läbi ajaloo.” Ometi ei taha ta sellega öelda, et Ursula hukkus mingi kurja jõu soovil:

    Jah, kõik kohad on tähendusi täis – mitu varest nokib auto alla jäänud musta kassi laipa, millise rütmiga tilgub veidi lekkiv loputuskast, kas kajakad lendasid paremale või vasakule, kummal põsel oli sünnimärk vastutuleva mehe näos, aga naisel? jne.

    Paras jutt ajakirja Saladused müstilistes lugudes jutustada, aga nagu näha, kannatab õnnetut surma ka Õhtulehes ekspluateerida. Kas neljakesi Tallinnas tules hukkunud inimestest ka lugu saaks? Millise olid nende elusaatused enne õnnetut põlengut, et nad nüüd sedamoodi otsa said? Millist elu varem elasid, kes olid nende sõbrad ja kuidas juhtus, et sedasi neljakesi korraga otsa saadi?

    Tänapäeval on aga “ravitseja” ilmselt selline prominentne amet, et surma korral tuleb vaatet riiklikud matused korraldada.

  12. analyytik 07. jaanuar 2010 kell 17:22

    to: Martin

    Ma vaatasin seda põhilugu ja tegelikult…

    Mida nüüd öelda tahetakse?
    Kas G-punkt ja Amazonase tsivilisatsioon ja Hubble televisioon – kas need on siis nn libauudised? Või kuidads? Või on osa nendest libauudised ja osa ei ole? Millised?

    Mis teema on üldse?

  13. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 17:57

    @analyytik: igaks juhuks ütlen veelkord, et siia kogutud uudised ei pruugi ilmtingimata olla rubriigist “vaat-kus-lollid, siukse asja lehte pannud”, vaid ka täitsa korralikke asju võib siia sattuda puhtalt seepärast, et see huvitav on.

    G-punkti olemasolu pole veenvalt tõendamist leidnud ja see omab teatud müüdi tunnuseid, samas nagu H.M. tähele pani, ei pruugi ka viidatud uuring olla just nende killast, mis midagi paika paneks.

    Selline puder ja kapsad siis ning vaata ise, mida ja mis põhjusel libaks arvad või ei arva :) Mõnikord olen mõnda uudist pikemalt ka raatsinud kommenteerida, seekord mitte eriti.

  14. analyytik 07. jaanuar 2010 kell 18:00

    to: Martin

    Hoiaks siis kuidagi eraldi need asjad – et mis on huvitav ja mis umbluu. Muidu on tõesti nagu Eesti ajakirjandus.

  15. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 18:58

    Sedasi arvab üks teadushuviline, ateistlik, nohiklik, pervotüdruk sest G-punkti uuringust:

    Questionnaires are always a bit subjective and iffy – especially when asking someone about their anatomy. If you ask people how many chambers their heart has, and some say 3, that doesn’t mean they’re actually missing a chamber. Simply asking people if they have a G-spot doesn’t confirm it’s existence or lack thereof. I can’t believe that this study would rely on opinion rather than medically examining females to see if it is there or not.

    Kogu kõmu võib aga olla kehva ajakirjanikutöö tulemus, kuna uuring ise avalikustatakse järgmisel nädalal ja alles siis näeme, mida teadlased tegelikult uurisid ja mida leidsid.

  16. dig 07. jaanuar 2010 kell 19:28

    Mart K. ütles:

    Huvitav, kuidas õunakelder asjasse puutub? Ja kumb on olulisem, kas õunte või keldri olemasolu?

    Õunakelder emaneerib torsioonvälju, mis gripiviirusele halvavalt mõjuvad.

  17. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 21:16

    Ma ei kahtle, et ka õunte sort on oluline. Mida hapumad õunad, seda tugevam torsioonivälja pöördemoment. Iga kvantmüstik võib teile kinnitada, et müüonite laeng sõltub pH-tasemest — nii et meie magu on pidevas otsesidemes transtsendentaalse maatriksiga. Tõenäoliselt saab seda mõju spetsiaalsete kristallide ja mobiiltelefonile lisatavate imekiipidega võimendada. Aeg on hakata fooliumit varuma, valvsad kaaskodanikud!

  18. Kriku 07. jaanuar 2010 kell 21:39

    Teen ettepaneku muuta käesoleva artikli pealkirja: “Liisa Pakosta keldris on õunu ja teised lood”.

    Ma arvasin, et ma olen elus ikka väga palju lollusi lugenud, aga pean tunnistama, et see “keldris on õunu” lõi mind hetkeks üsna pahviks.

  19. M 07. jaanuar 2010 kell 22:39

    Toetan Kriku ettepanekut.

  20. skeptikuskeptik 08. jaanuar 2010 kell 0:26

    õun on üldse üks verifitseerimata religioosne nähtus oma müütilise debüüdiga eedeniaias

    aga et te selle anuse läbilõike esilehelt tiba taandasite, laseb rahulikumalt hingata hakatuseks küll

    ps. kas teil tõlki ka on? kangesti tahaks teada, mida waffat washtara allpool pajatab :?

  21. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 0:43

    Täpsustades Liisa Pakosta positsiooni Lastevanemate Liidus (pagan küll, kas siin käib koma või ei käi?) jäid silma mõned asjaolud. Üks juhatuse liikmetest on Aivar Haller, keda pidasin heauskseks pseudoteaduste levitajaks.

    Liidu esimees on Enn Kirsman, kes on ühtlasi Kuusalu Keskkooli füüsikaõpetaja.

    Kuusalu Keskkoolis toimus 2009. aasta märtsis rännakumeetodi-nimelise umbluu promoüritus. Teadet sellest levitati muu hulgas ka Lastevanemate Liidu infolistis.

    Mõned diskussioonis kõlanud mõtted on lugeda blogis taevas ja maa.

  22. skeptikuskeptik 08. jaanuar 2010 kell 0:45

    Kriku ütles:

    Ma arvasin, et ma olen elus ikka väga palju lollusi lugenud, aga pean tunnistama, et see “keldris on õunu” lõi mind hetkeks üsna pahviks.

    Aga tõepoolest. Üleüldse, kuidas võib avaliku ringhäälingu vahendusel ristiinimesi sedasi süüdimatult pahvistada. Iga eurooplane teab, et tema isolaatoris on preparaate ja fondis osakuid, kuid misasi on kelder? Ja veel õunad sees – millega sellist eluviisi tõendada – kus on viide õuna tõendatusele? Võin elavhõbedat võtta, et sellised inimesed lasevad oma lapsed ka sfeguardi töötluseta paljajalu pesemata mullale vabalt lahti – metsalised, ketserid, mässajad…

    sri, kohhutava perkuteeritava vulvograafi jõllitamisest vabanemine vallandas paisu tagant minu seitsmenda meele vaikse teadmise mässumeelsuse. Ortegat olete lugenud, intelligendid, küllap suhtute mõistva kaastundega ;)

  23. skeptikuskeptik 08. jaanuar 2010 kell 0:53

    analyytik ütles:

    to: Martin

    Hoiaks siis kuidagi eraldi need asjad – et mis on huvitav ja mis umbluu. Muidu on tõesti nagu Eesti ajakirjandus.

    muarust käib siingi paras posimine, niske intuitiivne kobamine, et kust näkkab jne – hingekosutavalt inimlik :)

  24. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 1:06

    Selgeltnägijate ja posijate promomine mõjub:
    Vanaproua avastas varjupaigast toodud kassil ravitsejavõimed
    Inimene peab kassi ravitsejaks, Reporter teeb sellest teleloo ja Postimees paneb selle omale esilehele.

    «Panime tähele, et ta ei istu kunagi süles, vaid õla peal ja kukla taga. Pärast kassi istumist ei tundnud keegi enam selles ihuliikmes valu, kus kass oli istunud.»

    Varjupaiga töötaja on veidi maalähedasem:

    Tartu koduta loomade varjupaiga perenaine Mairi Peiponen selgitas, et lemmik paneb inimese end rohkem liigutama ning kahtlemata parandab see enesetunnet.

    Aga lugege kommentaare ka, siis alles saate teada, kuidas kasse juba vanasti terapeutilistel eesmärkidel kasutati. Milleks meil arstikoolitust üldse vaja on, kui varjupaigad kasse täis?

    (Mulle kassid meeldivad.)

  25. analyytik 08. jaanuar 2010 kell 1:41

    See värk siin kisub kangesti umbes sinna kanti, et “Hubble teleskoobiga mustast august G-punkti otsimas”. Aga hoidke igaks juhuks libestusaine käepärast, sest pole iial teada, millal võib hoopis P-punkti sattuda. Kui samas vaimus jätkatakse.

  26. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 1:48

    @analyytik: vaime pole muidugi olemas, aga mõnes mõttes võib musta auku G-punktiks pidada küll, kuid G viitaks siin sõnale gravitatsioon :)

  27. dig 08. jaanuar 2010 kell 2:19

    Martin Vällik ütles:

    Täpsustades Liisa Pakosta positsiooni Lastevanemate Liidus (pagan küll, kas siin käib koma või ei käi?)

    Inglise keeles käib, eesti keeles ei käi. Reegel peaks des-lauselühendi jagu olema.

    Ja kui komas kindel ei ole, kõlbab mõttekriipsu või koolonit kasutada. ;)

  28. dig 08. jaanuar 2010 kell 2:23

    analyytik ütles:

    to: Martin

    Hoiaks siis kuidagi eraldi need asjad – et mis on huvitav ja mis umbluu. Muidu on tõesti nagu Eesti ajakirjandus.

    Ei saa. Niipea kui lahtreid kaks on, ilmub mõni ajakirjanik välja ja kirjutab huvitava umbluu-artikli.

  29. realistJüri 08. jaanuar 2010 kell 7:04

    Lugesin just õhtulehest et 13 inimest eestis on surnud grippi ja selle uudise
    kommentaare.Õudne kakkab , elan tõepoolest lollide riigis,kes on ilmselt
    internetist ja kollasest ajakirjandusest neelanud need täiesti loogikavabad
    lolluse konksud ,mida nüüd poliitikudki hakkavad võimendama ,
    sest nad tahavad ka olla enamusega samat meelt (80% ei taha vaksineerida,
    Delfi küsitluse põhjal). Samuti on 1 HM kommentaar väga iseloomulik
    meie lollide riigile, kus otsekohe teatab kommentaator et haritud
    teaduslike kraade omavad teadlased on täitsa lollid ja ei saa oma uurimus
    teemast üldse aru (kommentaator muidugi saab!).
    Ma ei tea kas see on üldise lolluse kasv või on see näiline ,tingitud sellest
    et igaühe tegelikke arvamusi saab lugeda ja see on koguaeg olnud nii.
    Siinses foorumis tulekski analüüsida rokem kust need väärad ideed
    tulevad,miks muutuvad inimesed fanaatilisteks valede propageeriateks,
    millest see viha teadlaste ja teaduse vastu.
    @Mart K.:

  30. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 10:00

    realistJüri jagas teadmatust:

    Ma ei tea kas see on üldise lolluse kasv või on see näiline ,tingitud sellest et igaühe tegelikke arvamusi saab lugeda ja see on koguaeg olnud nii.

    Mulle tundub näiline, tingitud Sinu pakutud võimalusest ja et see pole kunagi teistmoodi olnudki. Kas Sina oled tark? Keegi meist ei ole täiuslik. Või oled Sina täiuslik?

  31. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 10:17

    Hingekarjase vanaema palvet võeti kuulda
    Tartu Postimees

    Millal astub esimene homo- või lesbipaar Tartu Peetri kirikus altari ette, et oma abielule õnnistust saada?

    Mina loodan, et kui see päev tuleb, oleks see võimalikult kaugel. Jumal ei loonud kahte inimest, ta lõi inimese meheks ja naiseks, nagu on kirjas esimeses Moosese raamatus.

    Näedsa jah, kuidas vildakad ja puudulikud teaduslikud teadmised inimliigi tekkest ja evolutsioonist on kujundanud väärarusaama, millel on reaalelulised negatiivsed järelmid paljude meie kaasinimeste jaoks.

  32. madis_l 08. jaanuar 2010 kell 10:55

    Veel õuntest .
    Ma tunnistan, et mulle kangesti meeldib igasugu vandenõuteooriaid välja mõelda. Ja selle postituse algus:

    vaktsiinivastased aktivistid, “murelikud lapsevanemad”, kes arvavad, et vaktsiinid on koledad mürgid hirmsa elavhõbeda ja alumiiniumiga, ei kaitse eriti kedagi ja pigem kahjustavad, ei enneta haigusi, pigem hoopis põhjustavad neid, teenivad vaid ravimifirmade kasumihuve

    “avas” järjekordselt mu silmad – ravimifirmade PR-osakondade susserdamine (ülepingutatud müügitöö, igasugu hüsteeriatele kaasaaitmine) on ilmselt tahtlik tegevus vaktsineerimise diskrediteerimiseks, et hiljem, näiteks rõugete ravimisega, suur noos krabada.

  33. Mart K. 08. jaanuar 2010 kell 10:55

    Mobiilikiirgus võib olla kasulik, ravida Alzheimerit, vahendab Reutersit Forte.ee.

    Pärast pikaajalist kiiritamist samasuguste elektromagnetlainetega, mida rakendatakse ka taskutelefonides, said geneetiliselt Alzheimerisse haigestuma modifitseeritud laborihiired mälu- ja mõtlemisvõime-testides tervete liigikaaslastega võrreldes sama häid tulemusi.

    Alzheimeri-hiirte tervis paranes, nende ajupatoloogia taandus, rõhutab teadlane. “See (elektromagnetlaine laine) takistab beeta-amüloidi — Alzheimerile iseloomuliku halva valgu — kogunemist ajusse,” ütleb urimuse juhtiv autor Gary Arendash Lõuna-Florida ülikoolist. “Need avastused on meie jaoks väga intrigeerivad, kuna rajavad aluse täiesti uuele neuroloogiavaldkonnale, milleks on elektromagnetväljade pikaajaline mõju mälule.”

    Kaasautor Chuanhai Cao ütleb, et seekordne uurimus on järjekordseks kinnituseks pikaajalise mobiiltelefonikasutuse ohutusest ajule.

  34. realistJûri 08. jaanuar 2010 kell 11:20

    Mingeid tüüpe huvitab pidevalt personaalia asjades ,mis ei puutu üldse teemasse ,personaalia on tähtis sexuaalsuhetes vahest ka autoritaarse
    võimu puhul ,internetis pole personaalial mingit tähtsust ,see kõlbab ainult teise kirjutiste lihtlabaseks halvustamiseks,
    mis muidugi interneti ajastul on ka väga populaarne.
    aieke ei ole niiväga tark ja mis siis.Arvamused on arvamused ,tedmised on teadmised.

  35. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 11:50

    realistJûri kirjutas:

    aieke ei ole niiväga tark ja mis siis.

    Tõepoolest, — ja mis siis?

    Arvamused on arvamused , […]

    Nõus on nõus.

    […] ,tedmised on teadmised.

    Ei ole nõus, ei ole.

  36. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 12:28

    Martin kirjutas:

    Näedsa jah, kuidas vildakad ja puudulikud teaduslikud teadmised inimliigi tekkest ja evolutsioonist on kujundanud väärarusaama, millel on reaalelulised negatiivsed järelmid paljude meie kaasinimeste jaoks.

    Jah, tõepoolest on väga veider arusaam, et kõik inimliigi isendid, kes tahavad koos elada, peavad selleks Peetri kirikust läbi käima. Kindlasti oleks kõigil palju parem, kui veidrikud oma Peetri kirikus töötava kaasinimese rahule jätaksid.

  37. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 12:29

    Umbluu-hoiatus!

    Aunaste tänases saates tuleb juttu horoskoopidest ja ennustamisest

    Eksperdid, kes räägivad oma suhtest esoteerika ja müstikaga, on näitlejanna näitleja Ülle Lichtfeldt, kulturist Ott Kiivikas, etiketiõppejõud Maaja Kallast, nõustaja Ülli Kukumägi ja luuletaja Jürgen Rooste.

    Lühifilmides näitlevad Ene Järvis, Mari Lill, Egon Nuter ja Eero Spriit.

    “Mida teie arvate?” on eetris täna õhtul kell 20.05.

  38. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 12:42

    Tobedaim surm mullu: röövlid lasid end õhku
    Õhtuleht

    Darwini auhindu jagatakse postuumselt neile, kes on aasta jooksul vabastanud inimkonna genofondi suurimast idioodist ehk iseendast. Tänavu anti peaauhind välja lausa kahele lollpeale: pangaröövlite tandem lootis septembris Belgias Dinant’i linnas sularahaautomaadist vägevat noosi saada.

    Paraku olid mehed dünamiidikogust rehkendades haledalt puusse pannud – plahvatus ei purustanud mitte üksnes pangaautomaati, vaid kogu pangahoone, kus kuritööhetkel õnneks kedagi ei viibinud.

  39. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 12:51

    Padade ja katelde tuleproov:

    Nõid Nastja internetiäri teeb teised sensitiivid pahuraks

    Tervendaja Volli arvates lõikavad Nastja-sugused segastel aegadel suurt tulu: inimesed on hädas, raha vähe. Kes ei tahaks olla rikas ja edukas? “Või surematu. Vaadake, mis Venemaal sünnib – kuulus hõbekõri Baskov tarvitab ülikallist kahtlase päritoluga elueliksiiri, teine multimiljonär joob imeravija soovitusel päevas kaks klaasi auravat lehmakust ja on selle üle uhke. Usk on see, mis rahvast toidab!” Volli leiab, et selle kõige kõrval on Nastja valmistatud kulinad ja tuttidega papud lapsemäng.

    Huvitav jah, nende vollide ja ja illedega saaks antud juhul peaagu nagu nõustuda, kuid mis nad ise antud juhul paremad on?

  40. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 12:56

    Aga on ta kuskil väljendanud, et ta parem on? Äkki tegeled siin demagoogilise õlgmehikesega?

  41. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 13:04

    Nanotehnoloogia kasutamine toidus võib tuua aimamatuid riske

    Kas meie hulgas on pädevat isikut selle teema kommenteerimiseks?

  42. dig 08. jaanuar 2010 kell 13:46

    Põllumajanduse kasutamine toidus võib tuua aimamatuid riske.

  43. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 13:54

    Kriku tundis huvi:

    Aga on ta kuskil väljendanud, et ta parem on? Äkki tegeled siin demagoogilise õlgmehikesega?

    “Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad! “(Matteuse 26:52)
    Kas verifitseeriks veidi lunastust? Mis selle saamise eelduseks ikkagi on, kui raha vasakule läheb ja lunastust justnagu ei müüda? Kuidas me täpsemalt soolapuhujaid lunastuse müügimeestest eristamegi? Teenus on teenus, kas teenus siin ilmas või surmajärgses.

  44. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 14:21

    @Kriku: ei ole siis või? Kui üks posija hurjutab teist posijat teistmoodi posimise pärast, siis hurjutamise lähtekoht oleks justnagu see, et ise ollakse parem, et sedalaadi posimisega ei tegeleta ja see annab õiguse pahandada. Nagu kusagil oleks olemas mingi “kõige õigem posimine”, mille reegleid ise järgitakse ja Nastja siis rikub.

    Minu jaoks üks posimine kõik ja posijate omavaheline kraaklemine on samaväärne sõdimisega selle üle, kumba pidi on õigem risti ette lüüa.

  45. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 14:57

    Martin, ma arvasin ka nii. Näiteks, kui üks moralist hurjutab teist moralisti teistmoodi moraali pärast, siis hurjutamise lähtekoht oleks nagu see, et ise ollakse parem.

    Kui aga mina üritasin niisugust eeldust sinu kohta rakendada, ütlesid sa mulle, et ma “tegelen siin demagoogilise õlgmehikesega”.

    Minu jaoks üks moraliseerimine kõik ja moralistide omavaheline kraaklemine on samaväärne sõdimisega selle üle, kumba pidi on õigem risti ette lüüa.

  46. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 17:00

    Kriku, ma arvasin ka nii. Näiteks, kui üks lunastaja* hurjutab teist lunastajat teistmoodi lunastuse pärast, siis hurjutamise lähtekoht oleks nagu see, et ise ollakse parem.
    Kui aga mina üritasin niisugust eeldust Sinu kohta rakendada, kirjutasid Sa väitest, mida ei saavat verifitseerida .
    Minu jaoks üks lunastamine kõik ja lunastajate omavaheline kraaklemine on samaväärne sõdimisega selle üle, kumba pidi on õigem risti ette lüüa.
    _____
    * Lunastaja – soolapuhuja, valetaja, uhhuulane, umbluulane, krikutaja jne.

  47. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 17:07

    Võrdlemisi ootuspäraselt ei saanud sa minu postitusest, millele sa viitad, aru või siis ei suuda mõista, miks on väidete verifitseeritavus / falsifitseeritavus oluline või mõlemat.

  48. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 17:56

    Mis Sa nüüd! Minu meelest on väidete verifitseeritavus/falsifitseeritavus vägagi oluline, kuid Sina oled see, kes üritab hämada ja vassida selle võtte valikulise ja meelevaldse rakendamisega. Minu meelest kõlbab verifitseeritavus/falsifitseeritavus suurepäraselt igasuguse lolluse paljastamiseks, muuhulgas ootuspäraselt Sinu kirgliku kaitsealuse lunastusmüüdi mõttetuse tuvastamiseks.

  49. uitlane 08. jaanuar 2010 kell 20:32

    Jätkake-jätkake, suht õõvastav on jälgida, kuidas skeptikud oma lollusi paljastavad ( siinkohal loe: verifitseerivad), aga massidelele orienteerumine eeldabki tsirkust. Tänud Martinile, kes oskab algatada.
    Delfinaarium pluss terraarium näib käesoleval aastal iseloomustavat skeptik.ee-d.
    Kahjuks.

  50. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 21:13

    uitlane ergutas:

    Jätkake-jätkake

    Võibolla proovid kirpudega? Dresseerid välja Sinu hüüde peale jätkama?

    suht õõvastav on jälgida

    Mhmhh. Huvitav, miks keegi millegi õõvastava jägimisega tegeleb? Sado-maso kompleks?

    kuidas skeptikud oma lollusi paljastavad

    Täiendan nimekirja: samuti mitteskeptikud ning uitlased (seda viimast juhuks, kui mõni uitlane ei peaks mahtuma kahe esimese hulka).

    Delfinaarium pluss terraarium näib käesoleval aastal iseloomustavat skeptik.ee-d.

    Tervita minu poolt oma õlgmehikesi ning viirastusi.

    Kahjuks.

    Õnneks on olemas võimalus anda oma panus suurema kahju ärahoidmiseks.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: