jaan 06 2010

Liisa Pakosta keldris on õunu ja teisi lugusid (jaanuari leiud kohalikust meediast)

Autor: kell 11:47 teemas lugusid. 367 kommentaari.

Liisa Lakosta. Pilt: Raigo Pajula, PM Online

Lugejate tungival nõudmisel üllitan loo uuesti ja uue pealkirjaga, sest Liisa Pakosta sõnavõtt vaktsineerimise teemal väärib esiletõstmist.

  • Pakosta ei lase end uue gripi vastu vaktsineerida
    Postimehe gripi-eri

    Ei, mina ei kasuta seda võimalust. Ma ei kasutanud seda võimalust ka oma kõige väiksema lapsega (1,5-aastane). Leidsime, et kuna keldris on õunu, sööme palju küüslauku, peseme tihti käsi ja väldime väikese lapsega rahvarohkeid kohti, peaks meie haigestumisrisk olema minimaalne.

    Juhulugejale selgituseks, et sarnast retoorikat kasutavad mitmesugused vaktsiinivastased aktivistid, “murelikud lapsevanemad”, kes arvavad, et vaktsiinid on koledad mürgid hirmsa elavhõbeda ja alumiiniumiga, ei kaitse eriti kedagi ja pigem kahjustavad, ei enneta haigusi, pigem hoopis põhjustavad neid, teenivad vaid ravimifirmade kasumihuve; hoopis õigem on “tervislik eluviis” ehk patuvaba ja looduslähedane elu, siis ei hakka haigus õige külge ja kaovad needki hädad, mis valest mõtlemisest, pahast karmast ja kurjast silmast pihta on hakanud. Seda küll, et Liisa Pakosta ei väljendanud end nii äärmuslikult, kuid “keldris on õunu” ei ole nakkushaiguste vastu mittemingisugune tõsiseltvõetav meede ning nuuskivatel ajakirjanikel on kindlasti nüüd põhjust küsida, kuidas Lastevanemate Liidu eestseisuse liige pr Pakosta tänapäeval vaktsineerimisse üldisemalt suhtub, sest 2004. aastal järgis ta küll oma perearsti soovitusi.

  • g punkt -- müüt või tegelikkus

  • Uuring: G-punkti ei ole olemas!
    Delfi Forte

    teadlased väidavad, et ülitundlike närvilõpmete kimbu olemasolule ei viita miski — see olevat ainult naisteajakirjade ja mõnede seksuaalnõustajate fantaasia vili

  • Amazonasest leiti tundmatu tsivilisatsioon
    Delfi Forte

    Leiud heidavad tõsist kahtlust varasematele uurimustele, mis jõudsid järeldusele, et piirkonnas said eksisteerida ainult väikesed ja ebapüsivad külakesed.

    Selle asemel on tõenäoline, et Amazonase alad kihasid kunagi keerukatest ühiskondadest, mille ilmselt hävitasid 500 aasta eest Euroopa anastajate poolt Lõuna-Ameerikasse toodud tõved.

  • Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks
    Postimees

    Kosmilised kiired, mis maakerasse põrutavad, võivad olla tuhandeid kordi suurema energiaga kui CERNis kiirendatud osakesed. Ometi on need kosmilised osakesed Maad pommitanud 4,5 miljardit aastat ja Maa on alles.

    See musta augu jutt põhineb mõnel matemaatilisel teoorial, mis eeldab, et ruumil on rohkem dimensioone, kui me praegu näeme ja tunneme. Kuid isegi, kui nii oleks, aurustuks tekkiv mikroskoopiline must auk momentaanselt. Ja kui ka ei aurustuks, siis lendaks ta maakeralt hetkega minema, sest osakesed liiguvad kiirendis valguse kiirusega.

  • Hubble`i teleskoop vaatas 13 miljardi aasta taha

    Teleskoop avastas galaktikad, mis tekkisid 600 – 800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, mil universum veel väga noor oli, kirjutab news.com.au.
    USA kosmoseagentuuri NASA andmetel on see kaugeim aeg, mille kohta seni informatsiooni saadud on.

  • Tervishoiu küsimustes tuleb nüüdsest pöörduda terviseametisse
    PM Tarbija24

    «Meie poole pöördutakse väga paljude küsimustega, näiteks mis puudutab nakkushaiguste ennetamist. Me tegeleme ka joogivee ohutusega, kosmeetikatoodete ohutusega – kontrollime kemikaale,» rääkis ta.

    Samuti saab pöörduda terviseameti poole tervishoiu teenust puudutavate küsimustega. «Kui inimene ei ole rahul näiteks osutatud kvaliteediga, siis saab tervishoiuameti poole pöörduda,» selgitas Tomasova ning lisas, et tulevikus hakkab terviseametis olema ka tervisetöötajate register.

  • USA “gei-tervendajad” mängisid rolli Uganda homovihas
    Eesti Ekspress

    Eelnõus käis Bahati välja, et surmanuhtlust võiks kohandada nende homode suhtes, kes on HIV-positiivsed, eelnevalt kriminaalkorras karistatud või on astunud seksuaalvahekorda alaealiste ehk alla 18-aastastega. Lisaks võib Uganda eelnõu kohaselt nõuda homoseksuaalse “kuriteo” toime pannud kodanike väljaandmist teistelt riikidelt ja karistada neid isikuid ja organisatsioone, kes avaldavad toetust LGBT ringkondade õigustele.

    Tänane New York Times kirjutab, et 2009. aasta märtsis esinesid Ugandas peetud konverentsil kolm evangeelset kristlast Ameerika Ühendriikidest. Scott Lively, Caleb Lee Brundidge ja Don Schmierer on USAs tuntud kui “homode ravitsejad”, kelle arvates homoseksuaalsus on haigus, millest saab paraneda.

  • Umluuteemadega kiusasid meid pea kõik lehed – Maaleht Mangiga, Ekspress Pauksoniga, Postimees aastahoroskoobiga. Positiivselt paistab silma Eesti Päevaleht, kes vähemalt aastahoroskoopidega meie meediaruumi ei risustanud.
  • Askur Alas Ekspressis püüdis horoskoobiteemat hetkeks ka kainemalt vaadelda:
    GIGANTIDE HEITLUS: Igor Mang vs Edda Paukson

    Tulevikku näevad meie astroloogid siiski ju suhteliselt hägusena. Sageli on gurude ennustused kirja pandud kasutades tegusõnu „võib juhtuda” ja „pole välistatud” vms. See annab avara tõlgendamisvõimaluse.

Jaga rõõmu või murega!

367 kommentaari

367 kommentaari loole “Liisa Pakosta keldris on õunu ja teisi lugusid (jaanuari leiud kohalikust meediast)”

  1. H.M. 06. jaanuar 2010 kell 14:30

    See, mida nimetatakse inglaste uuringuks ei kvalifitseeru kuidagi uuringuks. Näha on, et tehti mingi küsitlus ja ei muud.
    niimoodi teadus mandubki. ammuilma on tõestatud, et ka yhemunarakukaksikutel on erinevusi. erogeensed piirkonnad ei ole kuidagi päritavad … ja yldse näib tegu olevat pseudoteadlastega, kes tahavad ehk tellimustööna lohutada teatud kontingenti :D

  2. Gatzby 06. jaanuar 2010 kell 17:15

    G-punktiuuringust on inspireeritud ka tänane XKCD koomiks.

  3. dig 07. jaanuar 2010 kell 0:29

    Loomulikult kirjutab G-spotist ka värske Cyanide and Happiness. Kuidas siis muidu?

  4. volli 07. jaanuar 2010 kell 1:16

    Novaator vahendab uurimust populaarse müüdi kohta: Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine

  5. lucid 07. jaanuar 2010 kell 9:52

    Korrektsel käsitlemisel on keha “g-punktidega” päris tihedalt kaetud, elagu g-akupunktuur!

  6. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 10:20

    Jüri Eintalu teeb vahe sisse skeptiku ja ateisti, kristlase ja naisõiguslase, liberalismi ja marksismi, ristiusklikkuse ja moraali maaletoomise vahele.

    Delfi.ee: Paavst ja fuuria – kristlus ja feminism.

    Kirikutegelased on pikemat aega rääkinud, et meil on madal moraal, sest Eesti on postsotsialistlik maa, kus varem valitses ateism. Oleksime moraalsemad, kui oleksime enam kristlased.

    Kuigi ma üldiselt ei vaidle vastu väitele, et religioon soodustab moraalsust, leian kirikuõpetajate ülalnimetatud ideoloogias mitmeid küsitavusi. Esiteks: eestlased on ehk pigem skeptikud (kahtlejad) kui ateistid (jumala olemasolu eitajad). Teiseks õõnestab moraali ka tänase Eesti liberalism ja tarbimiskultus. Kolmandaks pole marksism ainus, mis soodustab usuleigust. Ükskõiksus kiriku vastu on pärast teist maailmasõda kiiresti ja märgatavalt kasvanud kogu läänemaailmas.

    /…/

    Kas ja kui suurel määral saab naisõiguslust toetada kristlusega? — Iga naisõiguslane peaks enne kristlaseks hakkamist lehitsema Piiblit ja iga kirikuõpetaja peaks enne naiste kaitsma asumist järele mõtlema, millist osa Piiblist ta tunnistab jumaliku tõena.

    Uuest Testamendist, Pauluse esimesest kirjast Timoteosele võime lugeda: “Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises; ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne.” (1 Tm, 2: 11-12).

    Viimasel ajal on läänemaailmas kiiresti kasvanud naissoost kirikuõpetajate arv. Ent kui naine ei tohi õpetada ega mehe üle valitseda, siis ei peaks mehed vastavates kirikutes enam käima. Et sobitada usku naisõiguslusega, peaksid naised ehk kirjutama endale uue Piibli.

  7. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 10:45

    Miks saavad paljudest inseneridest terroristid?
    Delfi Forte

    Asi pole vaid selles, et insenerid oskavad paremini lõhkeaineid käsitseda, sest terroripomme on suhteliselt lihtne valmistada. Samuti ei saa määravaks pidada asjaolu, et insener-tehniline õpe on arengumaades väga populaarne — ligi 60% islamiradikaalidest ülikoolilõpetajaid läänemaailmas on samuti insenerid.

    Seosel peab olema midagi pistmist majandusega. Kairos edukas tudeng võib loota, et pälvib pärast kooli lõpetamist tasuva töökoha — kuid tööd kraadiga inseneridele on Lähis-Idas raske leida. Tagasilöögi saanud auahnus on tihti radikaalsete vaadete kujunemise katalüsaatoriks. See aga ei selgita, miks vasakäärmuslaste valdava osa kõrgharidus kaldub olema juriidiline.

  8. Kriku 07. jaanuar 2010 kell 15:00

    Liisa Pakosta seagripi vastu vaktsineerimisest:

    Ei, mina ei kasuta seda võimalust. Ma ei kasutanud seda võimalust ka oma kõige väiksema lapsega (1,5-aastane). Leidsime, et kuna keldris on õunu, sööme palju küüslauku, peseme tihti käsi ja väldime väikese lapsega rahvarohkeid kohti, peaks meie haigestumisrisk olema minimaalne.

    Samas on vaktsineerimine õigustatud inimeste puhul, kel on mingi riskitegur ja kes ei saa hoiduda rahvarohketest kohtadest.

  9. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 15:42

    Huvitav, kuidas õunakelder asjasse puutub? Ja kumb on olulisem, kas õunte või keldri olemasolu?

  10. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 16:03

    Peeter Kaldre ennustab Maalehes lääne tsivilisatsioonile hukku ja kadu läbi halastamatu islamimõega, mida toetavad tema hävitustöös kõlblusetus, hedonism ja moraalne allakäik.

    Kõige suuremat ohtu kujutavad endast islamimaadest pärit immigrandid, sest nemad on kõige altimad lääneriikide-vastasele sõjakale religioonile.

    Sõjakas islam ja seda esindavad riigid kujutavad endast alanud aastal kõige suuremat ohtu. Afganistanis, Pakistanis, Iraanis, Iraagis, Jeemenis ja Somaalias toimuvad protsessid on eraldivõetuna kõik erinevad, kuid koos moodustavad sellise püssirohutünni, mille kõrval ka Balkan kahvatub.

    /…/

    Mida aga teha ultraliberalismi, moraalse allakäigu ning traditsiooniliste väärtuste kadumisega? Eriti pärast möödunud aastat, kui kadus ka suur osa nende väärtuste tehisaseainest, mammona ja tarbimise kultusest?

    Hedonistlik vallatlemine kõikelubatavusega maksab kurjalt kätte maailmas, kus osa sellest – fanaatilised islamirühmitused ja nende miljoneid koondav toetajaskond – järgib jäigalt oma väärtusi ja kaanoneid ega kõhkle neid vägivallaga peale surumast.

    Forte.ee ennustab hukku ja kadu läbi supernoova.

    USA-s Philadelphias tegutseva Villanova ülikooli astronoomide väitel on ultraviolettuuringute satelliit International Ultraviolet Explorer neile näidanud, et T Pyxidise puhul on tegelikult tegemist kahe tähega, millest üks on gaasi neelav ja pidevalt paisuv valge kääbus. Kui täht saavutab kriitilise massi, plahvatab see tükkideks.

    Teadlased lubavad, et supernoova kujuneb heledamaks kui kogu galaktika tähed kokku. Hubble’i kosmoseteleskoop on pildistanud tähe ettevalmistusi suureks plahvatuseks — väiksemaid sähvatusi ehk “röhitsusi”, mida nimetatakse noovadeks.

    Need plahvatused on alates 1890. aastast toimunud regulaarselt iga 20 aasta tagant, kuid lakkasid 1967. aastal.

    Seega on järgmine pauk juba ligi 20 aastat hilinenud, nendivad teadlased Edward M. Sion, Patrick Godon ja Timothy McClain Ameerika astronoomialiidu koosolekul Washingtonis.

    Õnneks on toimetajal jätkunud oidu allikaid kontrollida, mistõttu Daily Telegraphi hüsteerilisele kisale on lisatud suured küsimärgid, nimelt:

    Villanova ülikooli teadlaste kataklüstilised arvutused on kahtluse alla seadnud Berkeley ülikooli astronoomiaprofessor Alex Fillipenko, kelle sõnul on T Pyxidese supernoova tekitatavate kahjustuste võimalikku ulatust tõenäoliselt valesti arvutanud.

    Fillipenko arvates pole Sion kasutanud andmeid mitte 3260 valgusaasta kauguselt toimuva supernoova, vaid väga palju võimsama gammakiirguspurske kohta. Pole aga mingit alust karta, et T Pyxides kujuneks gammapurskeks.

    Hubble’i teleskoobi uudistetoimetaja astronoom Ray Villard rõhutab uudist kommenteerides, et supernoova peaks kirjeldatud hävitustöö saavutamiseks olema Maale kümme korda lähemal.

  11. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 17:09

    Kas armastatud selgeltnägija aimas oma traagilist lõppu ette?
    Katrin Pauts, Õhtuleht

    Tobe näide sellest, kuidas inimeste traagilist surma saab kasutada posijausu kuulutamiseks. Hukk liiklusõnnetuses on igal juhul ootamatu ja tuttavatele-lähedastele šokeeriv, aga miks peab asjasse segama “selgeltnägemise”, viited “halbadele aimdustele”, mis justnagu surma ette kuulutavat?

    Traagilisel hommikul oli Ursula koos abikaasa Andreiga teel oma Riisipere kodust Tallinna – ta õppis Sach Hüpnoteraapia Koolis hüpnoterapeudiks. Oli igakuise õppesessiooni viimane päev.

    Koolikaaslane Lia leiab ajas tagasi minnes märke, mis osutasid Ursula halbadele aimustele.

    Liale meenub õnnetuse-eelne koolipäev, kui õpingukaaslastega arutleti sügavatel teemadel. Ursula pihtis, kui suurt häbi ta tunneb, et on suur ja kohmakas ega tule seetõttu igapäevaeluga toime. “Ta ütles seda nii ahastavalt, et see läks meile kõigile väga hinge,” ohkab Lia. Ursula näis rusutud ning ütles mitmele kaaslasele, et järgmisel päeval kooli ei tule. Põhjuseks tõi viletsa enesetunde. Eelnevalt oli Ursula pikalt haige olnud. Aga Lia ei välista, et põhjuseks oli ärev eelaimus.

    Kui tahaks väga mustritnägevalt vaadata, siis võiks ka ju väita, et “Sach teraapiakool hukutas selgeltnägija”. Inimeste peades töötab aga see, et ootamatule sündmusele hakatakse tagantjärele külge otsima märke, mis justnagu seda ootamatut sündmust ette oleks kuulutanud. Tegelikkuses on ju sedasi, et me kõik ohkame aegajalt ja lubame teiste kuuldes midagi ning samas ka unustame, kuna midagi traagilist ei järgne. Samuti on meil halbu aimdusi, eriti libedate teeolude korral, mil olud õnnetuse juhtumise tõenäosusele palju juurde annavad. Seda võib vist nimetada halvaks õnneks, et õnnetus just nende inimestega juhtus. Sama hästi oleks see võinud juhtuda ka minuga, aga mina ei käi Biechonski libakoolitustel (märkus – tegelikult ma muidugi ei arva, et mingil koolitusel osalemine iseenesest kellegi õnnetusse sattumise riski peaks suurendama muul moel kui sellega, et osaletakse liikluses).

    Millegipärast otsustas Ursula hommikul siiski sõitma hakata. Sõbrad oletavad, et küllap tajus ta, et saatuse eest pole mõtet pageda. Autoõnnetused otsekui olnuks tema eluteele sisse kirjutatud – neli aastat tagasi elas ta üle kergema kokkupõrke.

    Jah, müüdiloome täies hoos. Kes autoõnnetuses peab surema, see ei upu. Asjaolu, et sõbrad raskel hetkel igasuguseid asju oletavad, ei peaks minumeelest olema ajakirjaniku asi suure kella külge panna.

    Marja-Leena [lähedane sõbranna ja "ravitseja"] meelest on auto süttimine tähenduslik: “Nõidasid on põletatud läbi ajaloo.” Ometi ei taha ta sellega öelda, et Ursula hukkus mingi kurja jõu soovil:

    Jah, kõik kohad on tähendusi täis – mitu varest nokib auto alla jäänud musta kassi laipa, millise rütmiga tilgub veidi lekkiv loputuskast, kas kajakad lendasid paremale või vasakule, kummal põsel oli sünnimärk vastutuleva mehe näos, aga naisel? jne.

    Paras jutt ajakirja Saladused müstilistes lugudes jutustada, aga nagu näha, kannatab õnnetut surma ka Õhtulehes ekspluateerida. Kas neljakesi Tallinnas tules hukkunud inimestest ka lugu saaks? Millise olid nende elusaatused enne õnnetut põlengut, et nad nüüd sedamoodi otsa said? Millist elu varem elasid, kes olid nende sõbrad ja kuidas juhtus, et sedasi neljakesi korraga otsa saadi?

    Tänapäeval on aga “ravitseja” ilmselt selline prominentne amet, et surma korral tuleb vaatet riiklikud matused korraldada.

  12. analyytik 07. jaanuar 2010 kell 17:22

    to: Martin

    Ma vaatasin seda põhilugu ja tegelikult…

    Mida nüüd öelda tahetakse?
    Kas G-punkt ja Amazonase tsivilisatsioon ja Hubble televisioon – kas need on siis nn libauudised? Või kuidads? Või on osa nendest libauudised ja osa ei ole? Millised?

    Mis teema on üldse?

  13. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 17:57

    @analyytik: igaks juhuks ütlen veelkord, et siia kogutud uudised ei pruugi ilmtingimata olla rubriigist “vaat-kus-lollid, siukse asja lehte pannud”, vaid ka täitsa korralikke asju võib siia sattuda puhtalt seepärast, et see huvitav on.

    G-punkti olemasolu pole veenvalt tõendamist leidnud ja see omab teatud müüdi tunnuseid, samas nagu H.M. tähele pani, ei pruugi ka viidatud uuring olla just nende killast, mis midagi paika paneks.

    Selline puder ja kapsad siis ning vaata ise, mida ja mis põhjusel libaks arvad või ei arva :) Mõnikord olen mõnda uudist pikemalt ka raatsinud kommenteerida, seekord mitte eriti.

  14. analyytik 07. jaanuar 2010 kell 18:00

    to: Martin

    Hoiaks siis kuidagi eraldi need asjad – et mis on huvitav ja mis umbluu. Muidu on tõesti nagu Eesti ajakirjandus.

  15. Martin Vällik 07. jaanuar 2010 kell 18:58

    Sedasi arvab üks teadushuviline, ateistlik, nohiklik, pervotüdruk sest G-punkti uuringust:

    Questionnaires are always a bit subjective and iffy – especially when asking someone about their anatomy. If you ask people how many chambers their heart has, and some say 3, that doesn’t mean they’re actually missing a chamber. Simply asking people if they have a G-spot doesn’t confirm it’s existence or lack thereof. I can’t believe that this study would rely on opinion rather than medically examining females to see if it is there or not.

    Kogu kõmu võib aga olla kehva ajakirjanikutöö tulemus, kuna uuring ise avalikustatakse järgmisel nädalal ja alles siis näeme, mida teadlased tegelikult uurisid ja mida leidsid.

  16. dig 07. jaanuar 2010 kell 19:28

    Mart K. ütles:

    Huvitav, kuidas õunakelder asjasse puutub? Ja kumb on olulisem, kas õunte või keldri olemasolu?

    Õunakelder emaneerib torsioonvälju, mis gripiviirusele halvavalt mõjuvad.

  17. Mart K. 07. jaanuar 2010 kell 21:16

    Ma ei kahtle, et ka õunte sort on oluline. Mida hapumad õunad, seda tugevam torsioonivälja pöördemoment. Iga kvantmüstik võib teile kinnitada, et müüonite laeng sõltub pH-tasemest — nii et meie magu on pidevas otsesidemes transtsendentaalse maatriksiga. Tõenäoliselt saab seda mõju spetsiaalsete kristallide ja mobiiltelefonile lisatavate imekiipidega võimendada. Aeg on hakata fooliumit varuma, valvsad kaaskodanikud!

  18. Kriku 07. jaanuar 2010 kell 21:39

    Teen ettepaneku muuta käesoleva artikli pealkirja: “Liisa Pakosta keldris on õunu ja teised lood”.

    Ma arvasin, et ma olen elus ikka väga palju lollusi lugenud, aga pean tunnistama, et see “keldris on õunu” lõi mind hetkeks üsna pahviks.

  19. M 07. jaanuar 2010 kell 22:39

    Toetan Kriku ettepanekut.

  20. skeptikuskeptik 08. jaanuar 2010 kell 0:26

    õun on üldse üks verifitseerimata religioosne nähtus oma müütilise debüüdiga eedeniaias

    aga et te selle anuse läbilõike esilehelt tiba taandasite, laseb rahulikumalt hingata hakatuseks küll

    ps. kas teil tõlki ka on? kangesti tahaks teada, mida waffat washtara allpool pajatab :?

  21. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 0:43

    Täpsustades Liisa Pakosta positsiooni Lastevanemate Liidus (pagan küll, kas siin käib koma või ei käi?) jäid silma mõned asjaolud. Üks juhatuse liikmetest on Aivar Haller, keda pidasin heauskseks pseudoteaduste levitajaks.

    Liidu esimees on Enn Kirsman, kes on ühtlasi Kuusalu Keskkooli füüsikaõpetaja.

    Kuusalu Keskkoolis toimus 2009. aasta märtsis rännakumeetodi-nimelise umbluu promoüritus. Teadet sellest levitati muu hulgas ka Lastevanemate Liidu infolistis.

    Mõned diskussioonis kõlanud mõtted on lugeda blogis taevas ja maa.

  22. skeptikuskeptik 08. jaanuar 2010 kell 0:45

    Kriku ütles:

    Ma arvasin, et ma olen elus ikka väga palju lollusi lugenud, aga pean tunnistama, et see “keldris on õunu” lõi mind hetkeks üsna pahviks.

    Aga tõepoolest. Üleüldse, kuidas võib avaliku ringhäälingu vahendusel ristiinimesi sedasi süüdimatult pahvistada. Iga eurooplane teab, et tema isolaatoris on preparaate ja fondis osakuid, kuid misasi on kelder? Ja veel õunad sees – millega sellist eluviisi tõendada – kus on viide õuna tõendatusele? Võin elavhõbedat võtta, et sellised inimesed lasevad oma lapsed ka sfeguardi töötluseta paljajalu pesemata mullale vabalt lahti – metsalised, ketserid, mässajad…

    sri, kohhutava perkuteeritava vulvograafi jõllitamisest vabanemine vallandas paisu tagant minu seitsmenda meele vaikse teadmise mässumeelsuse. Ortegat olete lugenud, intelligendid, küllap suhtute mõistva kaastundega ;)

  23. skeptikuskeptik 08. jaanuar 2010 kell 0:53

    analyytik ütles:

    to: Martin

    Hoiaks siis kuidagi eraldi need asjad – et mis on huvitav ja mis umbluu. Muidu on tõesti nagu Eesti ajakirjandus.

    muarust käib siingi paras posimine, niske intuitiivne kobamine, et kust näkkab jne – hingekosutavalt inimlik :)

  24. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 1:06

    Selgeltnägijate ja posijate promomine mõjub:
    Vanaproua avastas varjupaigast toodud kassil ravitsejavõimed
    Inimene peab kassi ravitsejaks, Reporter teeb sellest teleloo ja Postimees paneb selle omale esilehele.

    «Panime tähele, et ta ei istu kunagi süles, vaid õla peal ja kukla taga. Pärast kassi istumist ei tundnud keegi enam selles ihuliikmes valu, kus kass oli istunud.»

    Varjupaiga töötaja on veidi maalähedasem:

    Tartu koduta loomade varjupaiga perenaine Mairi Peiponen selgitas, et lemmik paneb inimese end rohkem liigutama ning kahtlemata parandab see enesetunnet.

    Aga lugege kommentaare ka, siis alles saate teada, kuidas kasse juba vanasti terapeutilistel eesmärkidel kasutati. Milleks meil arstikoolitust üldse vaja on, kui varjupaigad kasse täis?

    (Mulle kassid meeldivad.)

  25. analyytik 08. jaanuar 2010 kell 1:41

    See värk siin kisub kangesti umbes sinna kanti, et “Hubble teleskoobiga mustast august G-punkti otsimas”. Aga hoidke igaks juhuks libestusaine käepärast, sest pole iial teada, millal võib hoopis P-punkti sattuda. Kui samas vaimus jätkatakse.

  26. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 1:48

    @analyytik: vaime pole muidugi olemas, aga mõnes mõttes võib musta auku G-punktiks pidada küll, kuid G viitaks siin sõnale gravitatsioon :)

  27. dig 08. jaanuar 2010 kell 2:19

    Martin Vällik ütles:

    Täpsustades Liisa Pakosta positsiooni Lastevanemate Liidus (pagan küll, kas siin käib koma või ei käi?)

    Inglise keeles käib, eesti keeles ei käi. Reegel peaks des-lauselühendi jagu olema.

    Ja kui komas kindel ei ole, kõlbab mõttekriipsu või koolonit kasutada. ;)

  28. dig 08. jaanuar 2010 kell 2:23

    analyytik ütles:

    to: Martin

    Hoiaks siis kuidagi eraldi need asjad – et mis on huvitav ja mis umbluu. Muidu on tõesti nagu Eesti ajakirjandus.

    Ei saa. Niipea kui lahtreid kaks on, ilmub mõni ajakirjanik välja ja kirjutab huvitava umbluu-artikli.

  29. realistJüri 08. jaanuar 2010 kell 7:04

    Lugesin just õhtulehest et 13 inimest eestis on surnud grippi ja selle uudise
    kommentaare.Õudne kakkab , elan tõepoolest lollide riigis,kes on ilmselt
    internetist ja kollasest ajakirjandusest neelanud need täiesti loogikavabad
    lolluse konksud ,mida nüüd poliitikudki hakkavad võimendama ,
    sest nad tahavad ka olla enamusega samat meelt (80% ei taha vaksineerida,
    Delfi küsitluse põhjal). Samuti on 1 HM kommentaar väga iseloomulik
    meie lollide riigile, kus otsekohe teatab kommentaator et haritud
    teaduslike kraade omavad teadlased on täitsa lollid ja ei saa oma uurimus
    teemast üldse aru (kommentaator muidugi saab!).
    Ma ei tea kas see on üldise lolluse kasv või on see näiline ,tingitud sellest
    et igaühe tegelikke arvamusi saab lugeda ja see on koguaeg olnud nii.
    Siinses foorumis tulekski analüüsida rokem kust need väärad ideed
    tulevad,miks muutuvad inimesed fanaatilisteks valede propageeriateks,
    millest see viha teadlaste ja teaduse vastu.
    @Mart K.:

  30. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 10:00

    realistJüri jagas teadmatust:

    Ma ei tea kas see on üldise lolluse kasv või on see näiline ,tingitud sellest et igaühe tegelikke arvamusi saab lugeda ja see on koguaeg olnud nii.

    Mulle tundub näiline, tingitud Sinu pakutud võimalusest ja et see pole kunagi teistmoodi olnudki. Kas Sina oled tark? Keegi meist ei ole täiuslik. Või oled Sina täiuslik?

  31. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 10:17

    Hingekarjase vanaema palvet võeti kuulda
    Tartu Postimees

    Millal astub esimene homo- või lesbipaar Tartu Peetri kirikus altari ette, et oma abielule õnnistust saada?

    Mina loodan, et kui see päev tuleb, oleks see võimalikult kaugel. Jumal ei loonud kahte inimest, ta lõi inimese meheks ja naiseks, nagu on kirjas esimeses Moosese raamatus.

    Näedsa jah, kuidas vildakad ja puudulikud teaduslikud teadmised inimliigi tekkest ja evolutsioonist on kujundanud väärarusaama, millel on reaalelulised negatiivsed järelmid paljude meie kaasinimeste jaoks.

  32. madis_l 08. jaanuar 2010 kell 10:55

    Veel õuntest .
    Ma tunnistan, et mulle kangesti meeldib igasugu vandenõuteooriaid välja mõelda. Ja selle postituse algus:

    vaktsiinivastased aktivistid, “murelikud lapsevanemad”, kes arvavad, et vaktsiinid on koledad mürgid hirmsa elavhõbeda ja alumiiniumiga, ei kaitse eriti kedagi ja pigem kahjustavad, ei enneta haigusi, pigem hoopis põhjustavad neid, teenivad vaid ravimifirmade kasumihuve

    “avas” järjekordselt mu silmad – ravimifirmade PR-osakondade susserdamine (ülepingutatud müügitöö, igasugu hüsteeriatele kaasaaitmine) on ilmselt tahtlik tegevus vaktsineerimise diskrediteerimiseks, et hiljem, näiteks rõugete ravimisega, suur noos krabada.

  33. Mart K. 08. jaanuar 2010 kell 10:55

    Mobiilikiirgus võib olla kasulik, ravida Alzheimerit, vahendab Reutersit Forte.ee.

    Pärast pikaajalist kiiritamist samasuguste elektromagnetlainetega, mida rakendatakse ka taskutelefonides, said geneetiliselt Alzheimerisse haigestuma modifitseeritud laborihiired mälu- ja mõtlemisvõime-testides tervete liigikaaslastega võrreldes sama häid tulemusi.

    Alzheimeri-hiirte tervis paranes, nende ajupatoloogia taandus, rõhutab teadlane. “See (elektromagnetlaine laine) takistab beeta-amüloidi — Alzheimerile iseloomuliku halva valgu — kogunemist ajusse,” ütleb urimuse juhtiv autor Gary Arendash Lõuna-Florida ülikoolist. “Need avastused on meie jaoks väga intrigeerivad, kuna rajavad aluse täiesti uuele neuroloogiavaldkonnale, milleks on elektromagnetväljade pikaajaline mõju mälule.”

    Kaasautor Chuanhai Cao ütleb, et seekordne uurimus on järjekordseks kinnituseks pikaajalise mobiiltelefonikasutuse ohutusest ajule.

  34. realistJûri 08. jaanuar 2010 kell 11:20

    Mingeid tüüpe huvitab pidevalt personaalia asjades ,mis ei puutu üldse teemasse ,personaalia on tähtis sexuaalsuhetes vahest ka autoritaarse
    võimu puhul ,internetis pole personaalial mingit tähtsust ,see kõlbab ainult teise kirjutiste lihtlabaseks halvustamiseks,
    mis muidugi interneti ajastul on ka väga populaarne.
    aieke ei ole niiväga tark ja mis siis.Arvamused on arvamused ,tedmised on teadmised.

  35. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 11:50

    realistJûri kirjutas:

    aieke ei ole niiväga tark ja mis siis.

    Tõepoolest, — ja mis siis?

    Arvamused on arvamused , [...]

    Nõus on nõus.

    [...] ,tedmised on teadmised.

    Ei ole nõus, ei ole.

  36. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 12:28

    Martin kirjutas:

    Näedsa jah, kuidas vildakad ja puudulikud teaduslikud teadmised inimliigi tekkest ja evolutsioonist on kujundanud väärarusaama, millel on reaalelulised negatiivsed järelmid paljude meie kaasinimeste jaoks.

    Jah, tõepoolest on väga veider arusaam, et kõik inimliigi isendid, kes tahavad koos elada, peavad selleks Peetri kirikust läbi käima. Kindlasti oleks kõigil palju parem, kui veidrikud oma Peetri kirikus töötava kaasinimese rahule jätaksid.

  37. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 12:29

    Umbluu-hoiatus!

    Aunaste tänases saates tuleb juttu horoskoopidest ja ennustamisest

    Eksperdid, kes räägivad oma suhtest esoteerika ja müstikaga, on näitlejanna näitleja Ülle Lichtfeldt, kulturist Ott Kiivikas, etiketiõppejõud Maaja Kallast, nõustaja Ülli Kukumägi ja luuletaja Jürgen Rooste.

    Lühifilmides näitlevad Ene Järvis, Mari Lill, Egon Nuter ja Eero Spriit.

    “Mida teie arvate?” on eetris täna õhtul kell 20.05.

  38. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 12:42

    Tobedaim surm mullu: röövlid lasid end õhku
    Õhtuleht

    Darwini auhindu jagatakse postuumselt neile, kes on aasta jooksul vabastanud inimkonna genofondi suurimast idioodist ehk iseendast. Tänavu anti peaauhind välja lausa kahele lollpeale: pangaröövlite tandem lootis septembris Belgias Dinant’i linnas sularahaautomaadist vägevat noosi saada.

    Paraku olid mehed dünamiidikogust rehkendades haledalt puusse pannud – plahvatus ei purustanud mitte üksnes pangaautomaati, vaid kogu pangahoone, kus kuritööhetkel õnneks kedagi ei viibinud.

  39. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 12:51

    Padade ja katelde tuleproov:

    Nõid Nastja internetiäri teeb teised sensitiivid pahuraks

    Tervendaja Volli arvates lõikavad Nastja-sugused segastel aegadel suurt tulu: inimesed on hädas, raha vähe. Kes ei tahaks olla rikas ja edukas? “Või surematu. Vaadake, mis Venemaal sünnib – kuulus hõbekõri Baskov tarvitab ülikallist kahtlase päritoluga elueliksiiri, teine multimiljonär joob imeravija soovitusel päevas kaks klaasi auravat lehmakust ja on selle üle uhke. Usk on see, mis rahvast toidab!” Volli leiab, et selle kõige kõrval on Nastja valmistatud kulinad ja tuttidega papud lapsemäng.

    Huvitav jah, nende vollide ja ja illedega saaks antud juhul peaagu nagu nõustuda, kuid mis nad ise antud juhul paremad on?

  40. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 12:56

    Aga on ta kuskil väljendanud, et ta parem on? Äkki tegeled siin demagoogilise õlgmehikesega?

  41. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 13:04

    Nanotehnoloogia kasutamine toidus võib tuua aimamatuid riske

    Kas meie hulgas on pädevat isikut selle teema kommenteerimiseks?

  42. dig 08. jaanuar 2010 kell 13:46

    Põllumajanduse kasutamine toidus võib tuua aimamatuid riske.

  43. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 13:54

    Kriku tundis huvi:

    Aga on ta kuskil väljendanud, et ta parem on? Äkki tegeled siin demagoogilise õlgmehikesega?

    “Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad! “(Matteuse 26:52)
    Kas verifitseeriks veidi lunastust? Mis selle saamise eelduseks ikkagi on, kui raha vasakule läheb ja lunastust justnagu ei müüda? Kuidas me täpsemalt soolapuhujaid lunastuse müügimeestest eristamegi? Teenus on teenus, kas teenus siin ilmas või surmajärgses.

  44. Martin Vällik 08. jaanuar 2010 kell 14:21

    @Kriku: ei ole siis või? Kui üks posija hurjutab teist posijat teistmoodi posimise pärast, siis hurjutamise lähtekoht oleks justnagu see, et ise ollakse parem, et sedalaadi posimisega ei tegeleta ja see annab õiguse pahandada. Nagu kusagil oleks olemas mingi “kõige õigem posimine”, mille reegleid ise järgitakse ja Nastja siis rikub.

    Minu jaoks üks posimine kõik ja posijate omavaheline kraaklemine on samaväärne sõdimisega selle üle, kumba pidi on õigem risti ette lüüa.

  45. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 14:57

    Martin, ma arvasin ka nii. Näiteks, kui üks moralist hurjutab teist moralisti teistmoodi moraali pärast, siis hurjutamise lähtekoht oleks nagu see, et ise ollakse parem.

    Kui aga mina üritasin niisugust eeldust sinu kohta rakendada, ütlesid sa mulle, et ma “tegelen siin demagoogilise õlgmehikesega”.

    Minu jaoks üks moraliseerimine kõik ja moralistide omavaheline kraaklemine on samaväärne sõdimisega selle üle, kumba pidi on õigem risti ette lüüa.

  46. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 17:00

    Kriku, ma arvasin ka nii. Näiteks, kui üks lunastaja* hurjutab teist lunastajat teistmoodi lunastuse pärast, siis hurjutamise lähtekoht oleks nagu see, et ise ollakse parem.
    Kui aga mina üritasin niisugust eeldust Sinu kohta rakendada, kirjutasid Sa väitest, mida ei saavat verifitseerida .
    Minu jaoks üks lunastamine kõik ja lunastajate omavaheline kraaklemine on samaväärne sõdimisega selle üle, kumba pidi on õigem risti ette lüüa.
    _____
    * Lunastaja – soolapuhuja, valetaja, uhhuulane, umbluulane, krikutaja jne.

  47. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 17:07

    Võrdlemisi ootuspäraselt ei saanud sa minu postitusest, millele sa viitad, aru või siis ei suuda mõista, miks on väidete verifitseeritavus / falsifitseeritavus oluline või mõlemat.

  48. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 17:56

    Mis Sa nüüd! Minu meelest on väidete verifitseeritavus/falsifitseeritavus vägagi oluline, kuid Sina oled see, kes üritab hämada ja vassida selle võtte valikulise ja meelevaldse rakendamisega. Minu meelest kõlbab verifitseeritavus/falsifitseeritavus suurepäraselt igasuguse lolluse paljastamiseks, muuhulgas ootuspäraselt Sinu kirgliku kaitsealuse lunastusmüüdi mõttetuse tuvastamiseks.

  49. uitlane 08. jaanuar 2010 kell 20:32

    Jätkake-jätkake, suht õõvastav on jälgida, kuidas skeptikud oma lollusi paljastavad ( siinkohal loe: verifitseerivad), aga massidelele orienteerumine eeldabki tsirkust. Tänud Martinile, kes oskab algatada.
    Delfinaarium pluss terraarium näib käesoleval aastal iseloomustavat skeptik.ee-d.
    Kahjuks.

  50. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 21:13

    uitlane ergutas:

    Jätkake-jätkake

    Võibolla proovid kirpudega? Dresseerid välja Sinu hüüde peale jätkama?

    suht õõvastav on jälgida

    Mhmhh. Huvitav, miks keegi millegi õõvastava jägimisega tegeleb? Sado-maso kompleks?

    kuidas skeptikud oma lollusi paljastavad

    Täiendan nimekirja: samuti mitteskeptikud ning uitlased (seda viimast juhuks, kui mõni uitlane ei peaks mahtuma kahe esimese hulka).

    Delfinaarium pluss terraarium näib käesoleval aastal iseloomustavat skeptik.ee-d.

    Tervita minu poolt oma õlgmehikesi ning viirastusi.

    Kahjuks.

    Õnneks on olemas võimalus anda oma panus suurema kahju ärahoidmiseks.

  51. Gatzby 08. jaanuar 2010 kell 21:52

    Euroopa tuntuim järvekoletis polegi surnud.

    Entusiastid: jutud Loch Nessi koletise surmast on liialdatud

  52. Märt 08. jaanuar 2010 kell 22:08

    @Kriku:

    Alla 100 nm osakesed läbivad keha rakke. Üksikmolekuli mõõtu ained saavad lahustunult läbi membraanide minna. PMC vähemalt sisaldab minu meelest neid artikleid kui otsida näiteks “nanoparticles”. Võivad raku siseprotsesse halvemal juhul rikkuma hakata kuhjumise või valkude mõjutamisega.

  53. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 22:11

    Aga kuidas just tehislikku päritolu sellised osakesed eriti ohtlikud on? Neid tekib ju looduses ka – korstnatahmas jne…?

  54. uitlane 08. jaanuar 2010 kell 22:31

    @ajeke:
    Näedsa- vanarahvas (linki vanarahva definitsioonile ei viitsi otsida) väitis, et piiksub see hiir, kelle sabale astuti..
    Antud juhul siis ajeke.
    Kirpudest pole vaja rääkida, ammugi siis nende dresseerimisest- nad dresseeruvad ise- nagu just näha oli. :D

  55. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 22:53

    uitlane selgitas:

    see hiir, kelle sabale astuti..
    Antud juhul siis ajeke.

    Delfiinide keel? Uinuv mõistus? Tarkusetera? Kuhu kadusid ohked: “kahjuks”?

    Kirpudest pole vaja rääkida, [...] nagu just näha oli.

    Hiirkirbud? Kirphiired? Ei näinud. Mis number prille kannad?

  56. uitlane 08. jaanuar 2010 kell 23:03

    #50 ajeke 08. Jan 2010 kell 21:13
    uitlane ergutas:

    “..Jätkake-jätkake..”, mille peale ajeke jätkaski-
    “..Võibolla proovid kirpudega? Dresseerid välja Sinu hüüde peale jätkama?..”

    Kas on vaja midagi lahti seletada?

  57. Kriku 08. jaanuar 2010 kell 23:14

    Tegelikult tuleks lõpetada trolli toitmine. Ise ka toitsin, tean :(

  58. ajeke 08. jaanuar 2010 kell 23:35

    Tuleks küll, aga näe, isegi toidan vahel. Keegi meist ei ole täiuslik. :roll:

  59. uitlane 09. jaanuar 2010 kell 0:07

    Mina ei ole ka täiuslik, nii imelik kui see ka ei tunduks .. ;)
    Aga trollitoitmise sõbralikuks lõpuks midagi täiuslike kohta. Haakub suurepäraselt ka teemaga.

  60. dig 09. jaanuar 2010 kell 0:24

    Kriku ütles:

    Aga kuidas just tehislikku päritolu sellised osakesed eriti ohtlikud on? Neid tekib ju looduses ka – korstnatahmas jne…?

    Aga kuidas kartul just Iirimaal sihuke eriti ohtlik on? Ameerikas ei põhjustanud ta kunagi Iiri kartulinäljahäda!

  61. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 11:34

    TÜ professor Jaak Jaagus: Kliima soojeneb, aga lumi jääb ja apelsinid ei kasva.

    „Türi ilmajaamas tehtud mõõtmised näitavad, et kolme talvekuu keskmine temperatuur on vaadeldud 64 aasta jooksul tõusnud lausa 2,9 kraadi.”

    Eelkõige võib Eesti õhutemperatuuri pikaajaliste andmete põhjal öelda, et kliima soojenemine on meil avaldunud talve ja ehk isegi veel enam kevade soojenemises. Suve ja sügise keskmine õhutemperatuur on tõusnud vähem, kui statistiliseks usaldusväärsuseks on vaja. Kui rääkida kliima soojenemisest, siis tähendab see eelkõige õhutemperatuuri tõusu külmal poolaastal.

  62. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 13:17

    Priit Pullerits: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu

    Olgu eelneva jutuga, kuidas on (see, et loodus tühja kohta ei salli, on arvatavasti ka antud kontekstis õige), aga lõpp läheb küll kraavi:

    Oma rohkem kui kümneaastase abistamistöö käigus on Aus täheldanud, et 98 protsenti neist, kel on tekkinud hirmuhood ja sundmõtted või kes on hakanud kuulma hääli, on need hädad saanud esoteerikakursustelt või -seminaridelt. Need inimesed, nii üllatav kui see ka pole, esindavad läbilõiget ühiskonnast: alates neist, kes töötavad pankades, ja lõpetades kultuuriinimestega. Mõned neist on paraku hulluks läinud.

    Hiljuti käis Ausi juures leevendust otsimas haritud mees, keda ründasid tänaval sundmõtted, et ta peab kellegi ära tapma – ehkki ise oli ta aru saanud, et ei taha seda teha. Kui Aus hakkas uurima, kust sellised mõtted alguse võisid saada, tuli välja, et mees oli käinud esoteerikakursustel.

    Tabletid, nagu arstid on Ausile tunnistanud, esoteerikasõltuvuse kaasnähtude vastu ei aita. Need teevad vaid tuimemaks, ent sümptomid ei kao.

    Esiteks on põhjus ja tagajärg ära vahetatud – ei usu mina, et muidu vaimselt tervet inimest ainult esoteerikakursusega lausa psühhootilisse seisundisse viia annab – ja teiseks, kui inimene juba on sellises seisundis, on tema suunamine arsti asemel kirikusse ikka väga mööda mõte.

  63. dig 09. jaanuar 2010 kell 14:00

    Kriku ütles:

    … ei usu mina, et muidu vaimselt tervet inimest ainult esoteerikakursusega lausa psühhootilisse seisundisse viia annab …

    See on sellepärast, et Sa tõmbad range joone “muidu vaimselt terve inimese” ja “lausa psühhootilise seisundi” vahele. Tegelikus elus on seal vahel kontiinuum.

  64. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 14:09

    Või on osal inimestest nende haigus lihtsalt vähem väljendunud, nagu kopsupõletikus inimestest osa köhib vähem ja osa rohkem?

  65. Martin Vällik 09. jaanuar 2010 kell 17:27

    Mul on jäänud mulje, et pea igat inimest on võimalik “ära pöörata”. See ei käi läbi mõistuse, et vat kus on ikka loogiline uskuda jumalat või posijat, vaid ikka tunnete kaudu. Eriti kerge saak ongi seepärast muredega inimesed – kasvuvalus teismelised, leinas lesed, sassis suhete või äriga muidu ontlikud kodanikud. No kellel muresi ei oleks ja kas on mõni, kes mõnel eluhetkel ei arvaks, et kuradi raske on ja abi väljastpoolt oleks väga teretulnud.

    Siin aga hakkavad tööle varasemalt omandatud mustrid – kui nt varem on kuuldud, et keegi sai mingilt posijalt abi, siis proovitakse suurema tõrketa seda, kui keegi on kiriklikku abi kiitnud, siis proovitakse seda, kui satub ette mõni leheke või raamat, kus saientoloogid pakuvad sõnaselgelt vastuseid just neile muredele, mis sind praegu vaevavad, siis olukorras, kus tundub, et kaotada pole nagu enam midagi, siis minnakse seda teed. Kindlasti on positiivse kuvandi loomisel oluline roll ka meedial. Posijaid näidatakse igapäevaselt kui eksperte ja enam pole üldse imelik nende poole pöörduda. Psühhiaatri poole minek oles kui tunnistaks end vaimuhaigeks.

    Veel toetab sellist skeemi minumeelest ka levinud arvamine, et “midagi peab inimene ju uskuma”, et nö normaalne olla.

    Siit edasi hakkab tööle see, millise iseloomuga see uus kark on – kas on ta ajutiseks abivahendiks, kuniks oma jõud taastuvad või pürgib see kark su ihuliikmeks jäädagi ning selle töötamiseks on vaja teda eraldi toita ja poputada. Kui palju inimese identiteedist delegeeritakse või hõivatakse selle uue esoteerilis-religioosse suhte poolt. Lisaks muidugi igat sorti psühhotehnikad, mis tõepoolest võivad psühhoose leevendamise asemel võimendada. Ega posijad ja preestrid ei ole ju üldjuhul mingid haritud psühhoterapeudid selle sõna õilsas tähenduses.

  66. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 17:36

    Ärapööramisel ja ärapööramisel on vahe. Siin oli jutt ikka sellisest seisundist, kus inimene hääli kuuleb jne. – ma ei tahaks ikkagi uskuda, et seda tühjale kohale ainult emotsionaalse esoteerikakursuse abil tekitada annab.

    Aga mina ei ole muidugi arst.

  67. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 17:46

    Kriku 09. Jan 2010 kell 13:17
    Priit Pullerits: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu
    http://www.postimees.ee/?id=209226

    Hüva. A mis varianti siis pakutakse siin? Milline oleks siis sobiv nõustaja, kelle poole pöörduda?
    (See küsimus ei ole muidugi ainult Krikule. Krikult on võetud pigem viide.)

    Ausalt öelda ma ei mäleta nüüd… Vot kunagi oli siin mingi arutelu ja juttu oli psühhoteraapiatest ja siis mäletamist mööda sai midagi mainitud ja siis jäi umbes selline mulje, et KÕIK teraapiad on umbluu. Ja keegi vist lausa otsesõnu soovitas, et viies ja Thorazine.

    See on probleem tõepoolest. Ja mu meelest üsna tõsine probleem. Et siis see, et kuidas kodanikud aru saaksid, et millisest teraapiast võiks kasu olla ja millisest mitte. Ja millised nõustajad on üldse … pagan teab mille peal väljas. Mõned on jah raha küsimas, aga on jälle nn kristlikikke nõustajaid ja nendega on jälle muud liinid. Juhul kui nad raha ei küsi.

    Nii. Ja nüüd on siin ütleme selline kommentaarium. Kas inimene, kellel on mure ja kes vajaks nõustamist – kas sellisel inimesel on siinsest värgist kasu? Vot ma kahtlen selles. Hea küll, oletame, et inimene suudab läbustajad välja filtreerida. Aga edasi?

    Kui otse öelda, siis blogiülem Martini teatud hoiakud ei ole ikka päris adekvaatsed. Ta ütleb küll, et peaks olema teaduslik ja nii edasi – mis on ühest küljest muidugi õige – aga samas lööb umbluu templi peale praktiliselt kõikidele asjadele, mis TEMA MEELEST on kuidagi kahtlased või millest ta lihtsalt mitte midagi ei tea.

    Ma ei kujuta ette kas selliseid teaduse fänne siin maal teisi ka on, aga Martin on siis üks suht aktiivsem. Ja internetikeskkond ja artiklid ja puha. Aga kui seda asja siin vaadata, siis jääb paratamatult mulje, et on mingi üldine eitamine ja nihilism. Et niikuinii tehakse kõik maha. Mis siis kodanikul üle jääb? Kuhu ta peaks pöörduma?

    Võib ju öelda, et mõnel huvitava koolkonna terapeudil võib olla selliseid huvitavaid mõtteid unenägude asjus. A mida siis selle asemel soovitada.? Mingit toredat jutustajat, kes soovitab päevaplaani ja regulaarset toitumist. See ei aita sageli.

    Ja siis pannakse imeks, et sensitiivid janiiedasi.
    Mida, pagan võtaks, on kasvõi see internetilehekülg kaasa aidanud, et ütleme siis tuua välja mingid punktid, et mile järgi inimene saaks otsustada, et kuidas nende nõustajate vahel vahet teha. Ma pole märganud, et oleks eriti kaasa aidanud.

    Ja ärge hakake siin jälle pajatama Tartu Ülikoolist ja biheiviorismist. See on umbes sama, nagu pakkuda tänapäeva noorele, kellel on läpakas ja i-pod ja keeleoskus – et soovitada talle maailmast informatsiooni saamiseks vana transistorraadiot, kust kostab ainult… maeitea, raadio KuKu näiteks.

    (See sissekanne oli nüüd vähemalt mõneti inspireeritud siin blogis kunagi toimunud kommenteerimisest, kus oli juttu psühhoteraapiatest ja kus jäi mulje, et enam-vähem kõik see on umbluu.)

  68. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 17:53

    to: Martin Vällik 09. Jan 2010 kell 17:27

    Pagana pihta, aga mis oleks siis Sinu meelest ÕIGE?

    M: “See ei käi läbi mõistuse … vaid ikka tunnete kaudu.”

    Mured käivad sageli tunnete “kaudu”. ;)
    Kas Sinu meelest on see kuidagi üllatav? Kas Sa oled kuulnud, et kui mingid psüühilised häired on tunnete kaudu tekkinud, et siis on sageli kõige optimaalsem neile ka tunnete kaudu lahendust otsida? Oled kuulnud või ei ole? Ja mida Sa üldse kuulnud oled niisugusel juhul? Ja miks Sa võtad nii väsimatult sõna asjade suhtes, millest Sa midagi ei tea? Seda viimast on ju näha – rohkem kui sageli.

  69. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 17:59

    Kriku 09. Jan 2010 kell 17:36:
    Siin oli jutt ikka sellisest seisundist, kus inimene hääli kuuleb jne. – ma ei tahaks ikkagi uskuda, et seda tühjale kohale ainult emotsionaalse esoteerikakursuse abil tekitada annab.

    Loomulikult ei anna tekitada. Kui siis ehk hüpnoosi abil ja sedagi ainult ajutiselt. Mehhanism sisuliselt sama, mis LSD puhul. ON OLEMAS latentne kalduvus – ehk siis tõrjutud probleemid – ja siis LSD (või mõni muu aine) nii öelda vallandab need. Ja kui on vallandunud, siis inimene ei jaksa enam tõrjuda mõnikord.

    Tüübiline neurootiku mure. Vaja kogu aeg tõrjuda alateadvusest esile kerkivat kraami.
    Ah-jaa. Suvaline meditatsioon võib sama moodi õhku lasta. Kui on seda nodi, mis üles trügib. See vallandaja võib üldse olla väga väike/tühine. Probleem on tõrjutud ainese hulgas ja omadustes jne.

  70. uitlane 09. jaanuar 2010 kell 18:02

    Ja nüüd uitlase tarkusetera skeptikutele (millegipärast Oja Petsi häälega.. :) ) :
    “Maise maailma inimlikud hädad hakkavad pihta siis kui aetakse segi eeldus väitega, vahend eesmärgiga, põhjus tagajärjega või mitu nendest korraga.
    Kõik probleemid taanduvad lahtiharutamisel nende põhjusteni.”

    Vaat nii!

  71. ajeke 09. jaanuar 2010 kell 18:04

    @analyytik:
    See on lihtne: vasakusse kätte võtad verifitseerimise välgu ja paremasse kätte falsifitseerimise floreti ning lähed nõustaja juurde. Tõstad käed tema pea kohale, pobised nina alla vastava vormeli ja oma usutunnistuse kohaselt sobivat salmi: “Palun nõustamist”, “Palun lunastust”, “Palun igapäevast leiba” vms ning vehid välguga ja suskad floretiga. Kui nõustaja väävlivingu ja sinist suitsu välja ajama ei hakka, siis võib talle natuke raha anda, et tema omakorda tema usutunnistuse ja õpetuse kohaselt oma salasõnu Sinu peal prooviks.

  72. ajeke 09. jaanuar 2010 kell 18:08

    uitlane (h)arutas:

    Kõik probleemid taanduvad lahtiharutamisel nende põhjusteni.

    Ahhaa! Ja mis siis on see põhjuste põhjus, kuhu probleemid taanduvad?

  73. uitlane 09. jaanuar 2010 kell 18:29

    @ajeke:Kenijaalne, ajeke!
    Probleemid taanduvad sellele, et inimesele ühel või teisel põhjusel, ühel v teisel hetkel tundub, et just tema teab kuidas asjad tegelikult on. Ja peavoolumeedia arvab ju ka sama!
    See on mu arust probleemide põhjuste põhjus kui soovid just sellises vormis vastust.

  74. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 18:45

    Analyytik küsis:

    Hüva. A mis varianti siis pakutakse siin? Milline oleks siis sobiv nõustaja, kelle poole pöörduda?

    Psühhootilises seisundis inimene vajab meditsiinilist abi. Niisama esoteerikafänniks hakanu pöördugu kuhu tahab, selle kohta ei ole mul midagi öelda.

    Tsitaate muide saab eraldada “B-Quote” nupuga – valid lõigu ära ja siis klõpsad nuppu. Oluliselt parem lugeda. Välja näeb pärast

    niimoodi

  75. ajeke 09. jaanuar 2010 kell 18:48

    uitlane põhjendas:

    inimesele ühel või teisel põhjusel, ühel v teisel hetkel tundub

    Arusaadav. Inimesele tundub ühel või teisel põhjusel ja peavoolu meedia arvab sama, et inimesele tundub (ühel või teisel põhjusel). Aga see üks või teine põhjus on tekkinud täiesti põhjusetult eikusagilt, eks?

  76. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 18:51

    Ma palun, ärge toitke trolli!

  77. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 18:55

    to: Kriku

    Kui psühhootiline inimene pöördub psühhoanalüütiku poole (mida ta omal initsiatiivil muidugi enamasti ei tee ;) ), ka see oleks OK! Su meelest?

  78. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 18:58

    Oleneb, mida see psühhoanalyytik temaga teeb.

  79. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 18:59

    to: Kriku

    Ja kuidas oleks sellisel juhul kui psühhootiline inimene pöördub Moreno Keskuse poole näiteks? Ehk siis psühhodraama koolkonna terapeudi juurde.

  80. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 19:00

    Mida Sa ise arvad, mida ta temaga teeb? ;)
    Et hakkavad tamkat mängima vä?

  81. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 19:02

    Nagu ma ütlesin, selline inimene vajab oma seisundile vastavat meditsiinilist abi. Kas Moreno Keskus pakub sellist meditsiinilist abi?

  82. ajeke 09. jaanuar 2010 kell 19:04

    Kribumoraal: “Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Teie näljutage trolli, las mina üksi toidan.”

  83. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 19:07

    Sorry! Minu viga kommentaaris: analyytik 09. Jan 2010 kell 18:55

    St. akuutses maniakaalses seisundis kodanik ei hakka tõenäoliselt abi otsima.
    Ühesõnaga: psühhootilisi seisundeid on erinevaid ja paljudel puhkudel ei ole isiklik initsiatiiv abi otsimisel muidugi välistatud.

  84. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 19:08

    to: Kriku

    Milline on Sinu meelest meditsiiniline abi?

  85. uitlane 09. jaanuar 2010 kell 19:13

    @Kriku:
    mis ilus mäng! Kas Moreno keskus pakub sellist (oma seisundile vastavat järelikult) abi? Kas miski mõjutab tundlikust infraheli suhtes (kui tagasi vaadata)..?
    Mida näitab küsimusele küsimusega vastamine? Mis vahe on trollil ja trollil?

  86. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 19:13

    to: Kriku

    Psühhoanalüütiku töö on teatavasti analüüsimine. :)
    Nii lihtne see ongi.

    Nii et kui inimesel on psüühiline häire – näiteks mingisugune psühhoos: luulud, hallutsinatsioonid – aga ta ei ole nö märatsev hull ja oma probleemi teadvustab ja läheb psühhoanalüütiku juurde, siis ma kujutan ette, et psühhoanalüütik asub tema häiret vähehaaval analüüsima.

  87. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 19:17

    Minu teada on “meditsiiniline abi” kõnekeelne üldtermin tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 2. peatükis kirjeldatud teenuste kohta.

  88. ajeke 09. jaanuar 2010 kell 19:22

    uitlane küsis:

    Mida näitab küsimusele küsimusega vastamine?

    Et esimesena küsitud küsimus jäi küsitavaks?

    Mis vahe on trollil ja trollil?

    Sinu silmadele ei ole seda vahet antud näha. Aga muidu on neil erinevad nimed: Oakrock, Kriku, analyytik, ajeke, uitlane… (nimekiri pikk ja ebatäielik)

  89. analyytik 09. jaanuar 2010 kell 19:23

    Mina jälle ei tea täpselt, mida ütleb “korraldamise seadus” igasuguste teenuste kohta.

    Kui Sa oled juriidiliselt kompetentne, siis kas on seaduses kirjas, millised luulud tohivad inimestel olla siin riigis?
    Kas õudusunenägudes peavad jälitajad olema punaarmee mundris?
    Ja mis ütleb seadus siis kui jälitajate krae peal on märk, mida kujutatakse Tallinna kesklinnas asuval klaasist monumendil?
    Kui unenäos esinevad SS-lased, kellel on kraenurgal mõõgaga käsi, kas niisugusel juhul on unenägu juriidiliselt korrektne?

  90. Martin Vällik 09. jaanuar 2010 kell 19:23

    analyytik ütles:

    Nii. Ja nüüd on siin ütleme selline kommentaarium. Kas inimene, kellel on mure ja kes vajaks nõustamist – kas sellisel inimesel on siinsest värgist kasu? Vot ma kahtlen selles. Hea küll, oletame, et inimene suudab läbustajad välja filtreerida. Aga edasi?

    Nii palju kui ma isiklikult ka seda ei sooviks, pole mul pädevust siin inimesi nõustada. Saan vaid vahendada (tõlkida) vastavasisulisi jutte (mõned on olnud) ja pakkuda võimalust oma jutt ära rääkida, aga see on suures piires ka kõik. Kui palju meie psühholoogid on kursis vaimsusesõltuvusega, raske öelda. Olen kohalikule psühholoogide seltsile kaks korda kirjutanud, aga vastust pole saanud. Nagu mutiauku.

    Üldine soovitus on nagu homöopaatide puhul – ära usu jama, pöördu päris spetsialisti poole.

    Kui otse öelda, siis blogiülem Martini teatud hoiakud ei ole ikka päris adekvaatsed. Ta ütleb küll, et peaks olema teaduslik ja nii edasi – mis on ühest küljest muidugi õige – aga samas lööb umbluu templi peale praktiliselt kõikidele asjadele, mis TEMA MEELEST on kuidagi kahtlased või millest ta lihtsalt mitte midagi ei tea.

    Sellega ei saa ma nõus olla. Palun konkreetset näidet, kus ma sinu meelest põhjendamatult midagi umbluuks olen pidanud. (Selline soovitus on mul muidugi veidi demagoogiline ja võib viia asjatu ja suht sisutu jahumiseni teemal “ma mõtlesin hoopis nii”, “mulle tundus hoopis naa”. Selle vältimiseks palun edaspidi tühjasid ja demagoogilisi üldistusi mitte teha.)

    Ma ei kujuta ette kas selliseid teaduse fänne siin maal teisi ka on, aga Martin on siis üks suht aktiivsem. Ja internetikeskkond ja artiklid ja puha. Aga kui seda asja siin vaadata, siis jääb paratamatult mulje, et on mingi üldine eitamine ja nihilism. Et niikuinii tehakse kõik maha. Mis siis kodanikul üle jääb? Kuhu ta peaks pöörduma?

    Eitamist eitamise pärast ja nihilismi omaks ei võta. Kuivõrd on tegu lehega skeptik.ee, siis paratamatult on lähenemine teismoodi kui suurimsaladus.ee küljel. Või milliste ootustega sa siia tulid? Ma jaatan rõõmsal meelel kõike seda, mis olemas on ja ära arva, et seda vähe on :)

    Ja siis pannakse imeks, et sensitiivid janiiedasi.
    Mida, pagan võtaks, on kasvõi see internetilehekülg kaasa aidanud, et ütleme siis tuua välja mingid punktid, et mile järgi inimene saaks otsustada, et kuidas nende nõustajate vahel vahet teha. Ma pole märganud, et oleks eriti kaasa aidanud.

    Nagu öeldud, konkreetset spetsiifilis abi siin pakkuda pole võimalik. See oleks lausa ebaeetiline. Siinne abi võib seisneda selles, et kui siin on mõnda umbluud tuuseldatud, siis mõni inimene ehk jätab oma raha sellele viimata. Just ütles üks inimene, et seoses Amwayga sai ta siin järje peale.

    (See sissekanne oli nüüd vähemalt mõneti inspireeritud siin blogis kunagi toimunud kommenteerimisest, kus oli juttu psühhoteraapiatest ja kus jäi mulje, et enam-vähem kõik see on umbluu.)

    Minumeelest jäi seal kõlama pigem seisukoht, et igat masti psühhoteraapiaid on siinmaal olemas ja mitte kõik ei vääri võrdset tähelepanu. Puudub ka pädev organ nende hindamiseks ning meie professionaalsed ja diplomeeritud psühholoogid vaikivad ja lasevad kõigel sellel jamal rahulikult toimuda.

  91. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 19:27

    Analyytik ütles:

    Mina jälle ei tea täpselt, mida ütleb “korraldamise seadus” igasuguste teenuste kohta.

    Soovitan siis järele vaadata.

    Sinu ülejäänud küsimustes nimetatut Eestis seadusega ei reguleerita.

  92. uitlane 09. jaanuar 2010 kell 19:32

    @Kriku:
    vabandan Kriku ees, sest olin veidi ebaobjektiivne (“veidi” sellepärast, et mu väide laienes mitmele kommentaarile, ühe suhtes see ei kehtinud)
    Tasuks saan tänaseks siin lehel trollimise keelu. Omaenda algatusel.

  93. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 19:33

    Ah, mis sa ikka tühjast vabandad.

  94. dig 09. jaanuar 2010 kell 21:56

    Kriku ütles:

    Või on osal inimestest nende haigus lihtsalt vähem väljendunud, nagu kopsupõletikus inimestest osa köhib vähem ja osa rohkem?

    Klassikaline Pole õige šotlane:
    1. Järeldus: Esoteerikakursus ei pööra tervet inimest psühhootiliseks.
    2. Probleem: Inimene, kellel enne mingeid haigusnähte polnud, sai esoteerikakursuse läbi psühhootikuks.
    3. Vabandus: Ju ta siis ikka polnud enne õige terve inimene, ta pidi ikka mingite latentsete hädade all kannatama, sest …
    4. Eeldus: Esoteerikakursus ei pööra tervet inimest psühhootiliseks.

  95. dig 09. jaanuar 2010 kell 22:04

    uitlane ütles:

    Mis vahe on trollil ja trollil?

    Ma muidugi siinseid kombeid ei tunne, aga Wikipedia kommete järgi hüütakse trollideks neid, kes keskastme võimu seisukohtadele vastu vaidlevad.

  96. Kriku 09. jaanuar 2010 kell 22:22

    Dig, sul puuduvad antud artikli põhjal andmed, mis lubaksid p. 2 sõnastatud väites kindel olla. Mina suhtun enda teadmiste põhjal sellesse skeptiliselt. Aga, nagu ma juba ütlesin, mina ei ole arst. Minu teada sina ka mitte. Oleks huvitav teada, mida sellest arvab näiteks M.

  97. realistJüri 09. jaanuar 2010 kell 23:44

    Minu arvamus on kindel ,et kui puuduvad teadmised väga keeruliste progleemide lahendamiseks (kusjuures progleemi sõnastus võib tunduda
    ülilihtne) , tuleks kindlalt väita et sellele eluliselt lihtsale progleemile puudub lahendus ja kõik need kes väidavad et nad suudavad selle lahendada
    ,on petised.Nii lihtne se ongi! Aga mitte kokutada et järsku on kellelgi
    mingeid salateadmisi.

  98. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 0:53

    to: Martin

    Üks näide siis sellest kunagisest jutust:

    http://www.skeptik.ee/index.ph.....utamisest/

    Martin Vällik 29. Mai 2009 kell 14:57
    Kohatu on muidugi ka see, kuidas igasuguste “teraapiate” pakkujad abivajajaid udujuttudega eksitavad. Vabastav hingamine ja paljud muud tegevused võivad enesetunnet kosutavalt mõjuda, aga puuduvad andmed, et nende abil püsivaid tulemusi oleks võimalik saada.

    Et siis: igasugused “teraapiad” ja udujutud.

    Need väljendid kannavad paratamatult hoiakuid. Ja hoiakud tunduvad siis kahtlaselt sedamoodi, et “mina ei tea, järelikult jama”.

    Niisuguseid hoiakuid oli seal küll ja veel. Alates juba sellest põhiloost seal – selle viimasest lõigust, kus kõik ühte patta pandi -, millest omal ajal see vestlus alguse saigi.

    Ühesõnaga probleem nagu selles, et Sa ei tee mingeid eristusi. Iga asi, mis Sulle tundub kuidagi harjumatu, see tuleks siis otsekohe ära peedistada. Ja mu meelest seesama kamm käib ka siin edasi – pool aastat hiljem.

    Aga noh, kõigest sellest sai tol korral juba räägitud…

    ***

    Martin Vällik 09. Jan 2010 kell 19:23:
    Siinne abi võib seisneda selles, et kui siin on mõnda umbluud tuuseldatud, siis mõni inimene ehk jätab oma raha sellele viimata.

    Mõneti annab see lause kogu Sinu hoiaku päris hästi edasi. ;)
    Lihtalt tuuseldame pisut ja järgmine kord jälle.

    Mõtle järsku pisut sellele, kuidas see ühiskond siin on edenenud. (Kui muidugi on üldse edenenud?)
    Me tuleme mõneti sellisest ühiuskonnast, kus oli ÜKS aktsepteeritud tõde. Kas Sinu meelest olis see tore? Minu meelest eriti ei olnud.

    Hüva. Võib-olla just need psühhoteraapiakoolkonnad on jälle hea näide. Või vähemalt kõige käepärasem.
    Milline oli siis selline “tunnustatud” variant ca 25 a tagasi? Ütleme, et oli siis mingi variant (variandid) ja see oli tunnustatud ja õige ja hea. Ja ülejäänud variante siis siin lihtsalt EI OLNUDKI. Kogu lugu.
    Ja nüüd kui keegi on veidi lugenud ja käinud ja üritab seda asja – ütleme siis transpersonaalset – siin edendada, siis Sa ütled, et ei, see ei lähe. Aga nii võib ju öelda kõikide asjade kohta. Psühhoanalüüs oli ka nõuka ajal pisut “ebateadus” mu meelest.
    Ja sama käib selle hingamistehnika kohta ja regressiooniteraapia kohta ja mille kõige kohta veel. Et vaja lihtsalt kergelt üle tuuseldada.

    Aga kuidas niisugusel juhul üldse midagi saaks uut tekkida või muutuda? Ükski niisugune asi pole ju alguses “ametlikult tunnustatud”. Ja ei saagi olla.

  99. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 1:14

    Martin Vällik 09. Jan 2010 kell 19:23
    Just ütles üks inimene, et seoses Amwayga sai ta siin järje peale.

    Hakkasin juhuslikult vaatama seda linki seal ja…

    Vot seda enam on põhjust küsida, et millega Sa õigupoolest tegeled? Et lihtsalt kritiseerid kõiki ja kõike, mis parajasti ette satub? Sellisel juhul pole ju muidugi põhjust mingit süvenemist eeldada. Aga siis pole põhjust eeldada ka midagi muud.

    Nii et minu mulje, et Sa ei tee mingit vahet ega püüagi eristada mis on mis ja kes on kes – et see mulje osutus üsna õigeks ilmselt.

  100. dig 10. jaanuar 2010 kell 1:15

    analyytik ütles:

    Aga kuidas niisugusel juhul üldse midagi saaks uut tekkida või muutuda? Ükski niisugune asi pole ju alguses “ametlikult tunnustatud”. Ja ei saagi olla.

    Hea küsimus.

    On kasulik tähele panna, et need foorumid, kus teadustegevus toimub ja need foorumid, kus avalikkus suhtleb, on praktilistel põhjustel üksteisest eraldi. See eraldatus toimib mitmel tasemel: ühest küljest on jutt teadusfoorumites täis erialaseid mõisteid ja termineid, mida inimene tänavalt ei pruugi mõista, avaliku suhtluse käigus räägitakse peamiselt üldtuntud mõistetest ja nendevahelistest seostest; teisest küljest loevad teadlased teadusajakirju ja tavalised inimesed tavalisi ajakirju.

    Umbluu-müüjad pakuvad oma umbluud eeskätt sinna, kus sellele turgu võiks leiduda: avalikesse suhtluskanalitesse. Enamikke umbluulasi teadusfoorumid eriti ei huvita, kuivõrd teadlased omaenda teadusvaldkonnas vaid harva umbluu ohvriks langevad. Ilma ohvriteta pole umbluu-müüjatel aga tulu.

    Teistpidi vaadates, kui umbluu kuidagimoodi teaduskanalisse sattunud peaks olema, oskavad teadlased seda ise adekvaatselt käidelda. Avalikes kanalites ei saa paraku niisugust umbluu-tunnetust kõigilt lugejailt eeldada, mistõttu on avalike kanalite kontekstis tööd skeptitsismi-spetsialistidele.

    — — —

    Aga tegelikult võtavad skeptikud uued väidetavad avastused enamasti kenasti omaks, kui neid avastusi korralik tõendusmaterjal toetab. Ja kui ei võta, ei ole tegemist tõeliste skeptikutega ;-)

  101. dig 10. jaanuar 2010 kell 1:23

    analyytik ütles:

    Võib-olla just need psühhoteraapiakoolkonnad on jälle hea näide. Või vähemalt kõige käepärasem.
    Milline oli siis selline “tunnustatud” variant ca 25 a tagasi?

    Psühholoogia.

    Psühholoogia *sees* on terve hulk täpsemaid tööriistu, aga kui Sa oled inimene tänavalt, ei ole Sinu asi hakata spetsialistile ütlema, missugust tööriista probleemi lahendamiseks kasutada tuleks.

    Kui inimene tänavalt astuks tänavaparandaja juurde ja teataks “Mis? Teil on Bobcat’i sõidukid? Nii ei lähe, Caterpillar’i omi tuleb kasutada!”, ignoreeriks tänavaparandaja teda hakatuseks viisakalt, seejärel ebaviisakalt ja lõpuks — kui Inimene Tänavalt pointi kätte ei saa — võib-olla ka jõuga. Ja õigus ka, masinate valik on arhitekti või töödejuhataja rida. Korralikul juhatamisel saab tänav parandatud sõltumata sellest, kes töödejuhataja otsustas, et otstarbekam on kasutada buldooserit, labidatega tudengeid või härgadega veetavat sahka. Korralik töödejuhataja muidugi ei otsusta, et asfalti oleks mõistlik laiali ajada mootorratta abil.

  102. dig 10. jaanuar 2010 kell 1:25

    analyytik ütles:

    Et lihtsalt kritiseerid kõiki ja kõike, mis parajasti ette satub?

    Kui teema kriitikat ei kannata ja katki läheb — tähendab, kriitika oli asja eest.

    Kui teema kannatab kriitikat, pole kriitikast midagi katki.

  103. Martin Vällik 10. jaanuar 2010 kell 3:21

    @analyytik: “igasugused” ei tähenda “kõik”. Olgu siis sulle eraldi ära öeldud, et on ka selliseid teraapiaid, millel on potentsiaal tõendatult tõhus olla ja mille tõhusus on ehk juba ka tõendatud.

    Regressioon eelmistesse eludesse või kasvõi sünnieelsesse aega või isegi väga varajasse lapsepõlve on küll umbluu mis umbluu. Moreno ja psühhodraama koha pealt ma nii kindel ei ole, loodetavasti on see värk suundumas nende tõendatud tõhususega asjade sekka ja mul oleks selle üle igati hea meel, kui hädas inimestele uusi ja tõhusaid tööriistu leiutatakse.

    Iga uus leiutis siiski ei vääri särasilmil vastuvõtist, kui selle eeldused juba eos meie teadaolevate arusaamadega põrkekursil on. Näiteks ei ole puhtfüüsiliselt-anatoomiliselt-füsioloogiliselt-neuroloogiliselt võimalik mäletada eelmisi elusid või sündimist. Mis hingamisse puutub, siis anoksia, hüperoksia, hüperventilatsioon ja muud organismi gaasivahetusega seotud nähtused on igati loodusteaduslikult kirjeldatavad. Kui inimene ei hinga või hingab liiga palju, on jama igal juhul käes.

    Kui sa otsid siit oma lemmikasjadele heakskiitu, siis oled vales kohas. Me pole mingi heakskiiduorgan, neid kiitjaid ja enesekiitjaid on niigi kõik kohad täis ja universumi skeptiline tasakaal on paigast ära. Ja üldse, tegelikult ei pea ma sulle enda tegevust üldse õigustama, see on ka omamoodi trolli toitmine ja teemast kõrvalekaldumine, mis kuuluks rohkem Tühja teemasse.

  104. Martin Vällik 10. jaanuar 2010 kell 3:29

    @analyytik: vabandust, korra ikka veel. Mis värk sul selle Amwayga on? Räägi ausalt ära, mis positsioonil ja mis põhjusel oled. Lisan aga juurde, et ma pole ilmselt kordagi kritiseerinud hambaarstide, torulukkseppade, kassapidajate, kaevurite ja paljude muude tegevust, seega su üldistus “kritiseerid kõiki ja kõike, mis parajasti ette satub” ei kajasta objektiivset tegelikkust ja paneb arvama, et kriitikanoolega on pihta saanud mingi asi, mis sind isiklikult puudutab. Soovitus: ära võta isiklikult ja hoidu alusetutest üldistustest.

  105. salvey 10. jaanuar 2010 kell 9:17

    98 protsenti neist, kel on tekkinud hirmuhood ja sundmõtted või kes on hakanud kuulma hääli, on need hädad saanud esoteerikakursustelt või -seminaridel

    Üld psühhiaatriliselt võttes on muidugi täiesti ebarealistliku numbriga tegemist. Ja võibolla inimesed, kellel on rohkem eeldusi sääraste ilmingute esinemiseks(psühhiaatriliste probleemide) esinemiseks, lihtsalt käivad teistest sagedamini esoteerika kursustel.

  106. ajeke 10. jaanuar 2010 kell 10:15

    Martin Vällik võttis kokku:

    Ja üldse, tegelikult ei pea ma sulle enda tegevust üldse õigustama, see on ka omamoodi trolli toitmine ja teemast kõrvalekaldumine, mis kuuluks rohkem Tühja teemasse.

    Jah, alates 40. postitusest (välja arvatud 41., 51., 61. ja 62.) võiks sinna kõik ära lohistada (ja käesolev samuti).

  107. dig 10. jaanuar 2010 kell 13:49

    Pakistan taunis prohvet Muhamedi pilapiltide uuesti avaldamist

    dig taunib ka. Need on maitselagedad pildid. Nende korduv uuestiavaldamine ei teeni muud eesmärki kui islamikriitika assotsieerimine tobedate piltidega liputamisega. See aga teeb islami kitsaskohtade ratsionaalse pilamise tarbetult raskemaks.

  108. Mart K. 10. jaanuar 2010 kell 14:03

    Kuidas kirjutada ilmutusraamatut.

    Huvitav mõtteharjutus.

  109. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 16:37

    Martin Vällik 10. Jan 2010 kell 3:29
    @analyytik: vabandust, korra ikka veel. Mis värk sul selle Amwayga on? Räägi ausalt ära, mis positsioonil ja mis põhjusel oled.

    Väga lihtne! Mul ei olegi mingit erilist positsiooni selle suhtes. Ühed herbalaifi müüjad kõik. Minu meelest.

    1. Kui on mingi võrkturustamine, siis see on üks asi. See võib olla äriplaan. Et toodame midagi kvaliteetset ja et mitte kaubandusfirmadele maksta, siis levitame käest kätte. See võib kohati mõistlik olla.

    2. Tundub siiski, et nende asjade taga on sageli midagi muud. Kuna tekib küsimus, et miks need asjad ei võiks ka näiteks tavakauplustes müügil olla. Või näiteks – Miks ei võiks Tallinnas olla üks, kasvõi väike müügipunkt, kus niisugust kraami müüakse? Nendele küismustele pole ma mõistlikku selgitust saanud.

    3. Kui niisuguse äriga kaasneb mingi püramidskeemi laadne nähtus, siis see on hoopis kolmas probleem.

    Nii. Punktid 1-3 oleks siis see, mida ma nimetaksin eristamiseks. Et asju ei saa vaadelda, kui need on mingiks ühtlaseks mögaks keeratud.

    ***

    Sellest Amwayst polnud ma kuulnud, a ma siis siitsamast viidatud artiklist sain aru , et midagi sarnast nagu herbalaif või gldn või midagi sarnast.

    Ma ei tea. Võib olla on mõni pesupulber seal tõesti kvaliteetne, pole proovinud. Ja kui pole proovinud, siis on raske öelda.

    Ühesõnaga: kogu see kama ei ole minu huviala. Küll aga võin öelda, et midagi kahtlast on nende tegelastega küll. See on isiklik tähelepanek. Et mingi selline vandeseltslaslikkus. Minu meelest shampooni müük seda ei eeldaks. Seda võib sama hästi müüa mõnes poes.

    ***

    Näide oli siis sellest, et kas Sa Martin järsku liiga palju korraga ette ei võta? Et tegeled nagu kõigega ja mitte millegiga? Siis jääb asi pealiskaudseks paratamatult ja kannatab tõsiseltvõetavus.

  110. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 16:58

    Martin Vällik 10. Jan 2010 kell 3:21
    Regressioon eelmistesse eludesse või kasvõi sünnieelsesse aega või isegi väga varajasse lapsepõlve on küll umbluu mis umbluu.

    Mida kaugemale regresseerumine, seda keerulisem ja haruldasem loomulikult. Ja enamasti käib see siis ikka lapsepõlve kohta pigem. Ja enamasti piisab lihtsamatest versioonidest.

    Kui Sa ütled, et “umbluu mis umbluu”… Sa võid öelda mida iganes. Mida loeb ühe ebakompetentse inimese arvamus? Ilmselt mitte eriti palju.

    ***

    Martin Vällik 10. Jan 2010 kell 3:21
    Kui sa otsid siit oma lemmikasjadele heakskiitu, siis oled vales kohas.

    Heakskiitu pole siit vast põhjust otsida eriti millelegi. :)
    Mulle lihtsalt on tundunud, et see on potentsiaalselt koht, kus saaks ehk mõne huvitava diskussiooni üles. No et järsku tekib huvitavaid mõtteid ja ideid.

    Martin: universumi tasakaal on paigast ära.

    Sihukest juttu räägitakse mõnelgi pool. Näiteks mõnedel sensitiivide kokkutulekutel. ;)

    Martin: Ja üldse, tegelikult ei pea ma sulle enda tegevust üldse õigustama, see on ka omamoodi trolli toitmine ja teemast kõrvalekaldumine, mis kuuluks rohkem Tühja teemasse.

    Loomulikult ei pea Sa õigustama. Ma lihtsalt olen püüdnud … no ma olen püüdnud justkui “väänata” või vähemalt mõista anda, et siin on üsna suur segadus, ja et järsku peaks natuke keskenduma.

    Need minu jutud on sattunud tõesti erinevatesse teemadesse, aga see on tingitud sellest, et kus parajasti on õnnestunud jutule saada. Minu eesmärk ei ole kindlasti kommentaariumi saastamine, seda tehakse siin ilma minutagi.

    ***

    Ma olen püüdnud selgitada ikka viiel erineval moel, aga sageli pole see ilmselt kohale tulnud.
    Näiteks kogu see religioonide teema. Minu meelest kahtlemata huvitav. Aga kui süvenemist pole ja teadmisi ka mitte, siis läheb niisama jauramiseks.

    Kuidas seda lahendada? Vot kuna nupp on Sinu käes, siis … maeitea. Püüa formuleerida kuidagi selge probleem ja nii edasi. Et kuhu siis välja võiks jõuda ja mis ettepanekud on. Ehk on diskussioon siis asjalikum.

  111. dig 10. jaanuar 2010 kell 17:03

    analyytik ütles:

    Et toodame midagi kvaliteetset ja et mitte kaubandusfirmadele maksta, siis levitame käest kätte.

    Missugustel tingimustel ja missuguses majanduskontekstis saab “käest kätte levitamine” olla odavam kui kommertskaubandus?

  112. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 17:28

    to: Martin

    Hüva. Kui nüüd tekitada mingi näide…
    Võtame sellesamase regressiivse teraapia.
    Kas Sind huvitab see küsimus? Sellisel juhul on Sul võimalus tekitada teema ja esitada küsimusi ja suunata diskussiooni jne. Ja siis vähehaaval saaks asjadest kuidagi selgust ja võiks tekkida mingi seisukoht.

    Kui nüüd sissejuhatuseks näiteks midagi lühidalt öelda, siis pole see midagi eriti keerulist ja müstilist. See on tegelemine mälestustega ja eelkõige siis tõrjutud mälestustega, mis kipuved esile kerkima ning siin ja praegu elu häirima. Kas rohkem või vähem.

    Põhimõtteliselt tegeleb nende asjadega iga asjalikum teraapia. No vähemalt võiks tegeleda. Sest vastasel juhul tekib küsimus, et millega siis üldse tegeletakse.

    ***

    Ja siin ongi point, et kuidas saaks niisugune foorum nagu see siin kasulik olla. Kui siis üks ja teine ja kolmas inimene räägib ja esitatakse küsimusi, siis saab keegi ehk head nõu ja pisut targemaks.

    Näide oleks siis selline, et kui inimene läheb terapeudi juurde ja terapeut hakkab kohe rääkima kui osav ta on ja kui hea uus meetod tal on ja et tuleb kohe eelmistesse eludesse regresseeruda, siis on asi üsna selgelt kahtlane.

    Kui aga terapeut ütleb, et ehk oleks mõttekas uurida mõningaid mälestusi ja nendega seonduvaid tundeid, siis on mu meelest lähenemine suhteliselt adekvaatne.

    Nendel asjadel on jah selge järjekord. Ja kõigepealt alustatakse nö lihtsamast. Regresseerumine sündimise aega või sündimise eelesesse aega – see on ka võimalik, aga see ei ole asi, millest alustada. Ja eelmised elud on üldjuhul juba üsna “kõrgelennuline” lähenemine nii ehk teisiti.

  113. dig 10. jaanuar 2010 kell 17:33

    analyytik ütles:

    Regresseerumine sündimise aega või sündimise eelesesse aega – see on ka võimalik, …

    Allikas?

  114. Kriku 10. jaanuar 2010 kell 17:53

    Analyytik, sinu postitusi oleks hulga mugavam lugeda, kui sa kasutaksid tsiteerimiseks nuppu B-Quote. See ei ole ju keeruline?

  115. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 17:58

    to: Kriku

    Ma ei oska igasugu nuppusid kasutada. :(

  116. Kriku 10. jaanuar 2010 kell 18:05

    Kirjuta tekstisisestuskasti tekst, vali sealsamas ära (tee hiirega siniseks, selekteeri või kuidas nüüd öeldagi) ja siis klõpsa mõnel tekstikasti kohal oleval nupul. B teeb paksu kirja, kaldus I kaldkirja, B-Quote

    tsitaati

    , Strike läbitõmmatud kirja, Link viidet kuhugi mujale. Nuppude mõju ilmneb siltide tekkimises valitud teksti ümber, mida tekstikastist näha võib ja mida siis juba postitatud kommentaari kuvamisel teisendatakse visuaalseteks efektideks. Close Tags paneb automaagiliselt kinni sildid, mida on tehtud ilma teksti ära valimiseta.

    Eelvaate nupu abil (tekstikasti all) saab ka katsetada, ilma et päriselt mingit kommentaari postitataks.

  117. analyytik 10. jaanuar 2010 kell 18:10

    Kriku 10. Jan 2010 kell 18:05
    Kirjuta tekstisisestuskasti tekst, vali sealsamas ära (tee hiirega siniseks, selekteeri või kuidas nüüd öeldagi)

    No ma proovisin ;)

  118. ajeke 10. jaanuar 2010 kell 18:55

    Ega te meiliaadresse ei tahaks vahetada või kuidas nüüd öeldagi?

  119. HolgerM 10. jaanuar 2010 kell 21:49

    Teen ettepaneku Kriku õpetuse formaalsemaks muuta ja kuhugi siia lehele nähtavale kohale/esilekutsutavale popupile panna, et sellest edaspidigi inimestele abi oleks.

  120. Ray D. Noper 11. jaanuar 2010 kell 11:38

    HolgerM ütles:

    Teen ettepaneku Kriku õpetuse formaalsemaks muuta ja kuhugi siia lehele nähtavale kohale/esilekutsutavale popupile panna, et sellest edaspidigi inimestele abi oleks.

    Sellest ei pruugi kasu olla, nagu Jeff Atwood on avastanud

  121. Kriku 11. jaanuar 2010 kell 12:08

    Teemaväliselt: minu arvates on see Atwoodi jutt täielik jama. See, et nad ei viitsi reavahetust automaagiliselt HTML reavahetuseks teisendada või et nad panevad kasutajajuhendi kohta, kus kõik kasutajad on harjunud nägema reklaami, on küll nende oma probleem.

  122. ajeke 11. jaanuar 2010 kell 12:50

    Teemaväliselt jätkates.
    Olen Krikuga nõus. Mõnda üksikut tuleb ilmselt niikaua aidata, kuni ta hakkama saab, sest pool aastat tagasi lisatud õpetus ei olnud ilmselt piisav. Püsikoht muidugi selle õpetuse tarbeks võiks mõnes kaugemas nurgas olla, näiteks Tühjas teemas, koos võimalusega seal postitamist proovida, et kõik läbustajad võiks sinna suunata.

  123. ajeke 11. jaanuar 2010 kell 12:56

    ajeke parandab:

    lisatud õpetus

    natuke allpool, 46. postitus.

  124. HolgerM 11. jaanuar 2010 kell 15:26

    ajeke ütles:

    koos võimalusega seal postitamist proovida, et kõik läbustajad võiks sinna suunata.

    Tegelikult ei ole ju vaja proovida, selleks on nupp, mida tähistab “Eelvaade”.

  125. ajeke 11. jaanuar 2010 kell 16:18

    analyytik märkis:

    No ma proovisin ;)

    HolgerM arvas:

    Tegelikult ei ole ju vaja proovida

  126. ajeke 11. jaanuar 2010 kell 16:20

    Kriku kirjutas:

    Eelvaate nupu abil (tekstikasti all) saab ka katsetada, ilma et päriselt mingit kommentaari postitataks.

    HolgerM kordas:

    selleks on nupp, mida tähistab “Eelvaade”.

  127. dig 11. jaanuar 2010 kell 19:05

    The Independent pajatab uutest keskkonnasõbralikest pommidest Afghanistani turmateatris:

    Taliban fighters have developed a deadly new generation of their most lethal weapon, the improvised explosive device, or IED, which is almost undetectable because it has no metal or electronic parts, military experts said last week.
    [...]
    Earlier in the war, IEDs would be mostly triggered by two hack-saw blades separated using a spacer. When the blades were stepped on or driven over they would complete an electronic circuit which so detonated the explosive – often an artillery shell.

    Mr Hunter added that the metal saw blades have now also been replaced with graphite blades and the artillery shells with ammonium nitrate. The damage is caused by the power of the blast rather than metal fragments, or shrapnel.

    Tolle konteksti IED on oma funktsioonilt kangesti sarnane maamiinile koos kõige sellest johtuvaga.

  128. Kriku 11. jaanuar 2010 kell 19:08

    Loomulikult. Kusjuures shrapnelle võib ka teha mittemetalsetest materjalidest (kiviklibust kasvõi).

  129. õnne 11. jaanuar 2010 kell 23:39

    @Martin Vällik:

    Koma-probleemi kohta :) jah käib ja reegel on selline, et kui -des, -maks, -mata lauselühend on lauselühendi alguses, siis on koma ja kui lauselühendi lõpus, siis mitte.

    ehk siis:
    TäpsustaDES Liisa Pakosta positsiooni Lastevanemate Liidus, jäid silma mõned asjaolud.
    või
    Liisa Pakosta positsiooni täpsustaDES jäid silma mõned asjaolud.

  130. HolgerM 12. jaanuar 2010 kell 0:03

    @dig:
    Võib olla metallidetektoriga ei leia, aga nõiavitsaga peaks ikka leidma :D

  131. dig 12. jaanuar 2010 kell 0:10

    Postimees: 40 aastat noorem armuke läks põhjaiirlannale maksma poliitikukarjääri

    Põhja-Iiri assamblee saadikule Iris Robinsonile läks see, et ta käitus nagu proua Robinson 1967. aastal Oscari võitnud filmist «Elluastuja» ning pidas abieluvälist suhet endast 40 aastat noorema poisiga, maksma poliitilise karjääri.
    [...]
    Robinsonid abiellusid 1970. aastal. Neil on kolm täiskasvanud last.
    Varem on Iris Robinson protestantidest valijate sümpaatiat võtnud ka jõuliste moraaliteemaliste sõnavõttudega. Ta on metodist ning et Põhja-Iirimaal on usuline piir vabariigimeelsete katoliiklaste ja lojalistidest protestantide vahel jätkuvalt terav, tõi selline lähenemine enne skandaali puhkemist Robinsonile ka valijate kindla poolehoiu.

  132. dig 12. jaanuar 2010 kell 0:19

    Kohaliku planeedi meedias kirjutab veel Science Daily huvitavatest sipelgatest, kes täielikus tsölibaadis elavad:

    Queens of the ant Mycocepurus smithii reproduce without fertilization and males appear to be completely absent, report Christian Rabeling, Ulrich Mueller and their Brazilian colleagues in PLoS ONE this week.

    “Animals that are completely asexual are relatively rare, which makes this is a very interesting ant,” says Rabeling, an ecology, evolution and behavior graduate student at The University of Texas at Austin. “Asexual species don’t mix their genes through recombination, so you expect harmful mutations to accumulate over time and for the species to go extinct more quickly than others. They don’t generally persist for very long over evolutionary time.”

  133. dig 12. jaanuar 2010 kell 13:29

    Järjekordne näitus Tallinna Ahhaa-keskuses saab täna õhtul läbi. Järgmine näitus kannab nime Ahhaa, ninatark! ja on lõhnateemaline.

    Näitus avatakse 18. jaanuaril ja on avatud iga päev kell 10:00–20:00.

    Ingliskeelne jutt ja eestikeelne kuulutus.

  134. limpa 12. jaanuar 2010 kell 14:09

    http://www.vello42.com/?p=5126

    see on parim arvustus filmile avatar ja ka kirjeldab hästi ökokaid!

  135. dig 12. jaanuar 2010 kell 21:14

    Russia Today parodeerib teadusuudiseid ja Meerika telekombeid: Physicist predicts terrorist attacks?.

    Et RT uudised Onion News’ist veel vähem erineksid, järgneb sellele US Dept. of Defense posts YouTube drone porn.

  136. Mart K. 13. jaanuar 2010 kell 8:46

    Eesti Ekspress annab sõna arstiharidusega transtsendentaalsele mediteerijale, ehk Dr. Suurküla: gripivaktsiinid on kasutud.

    Väliseesti arsti, Rootsis elava sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialisti Jaan Suurküla arvates on seagripi pandeemiaks kuulutamine põhjendamatu, siin on viited korruptsioonile ning ka vaktsiiniravimite kaitsetoime on küsitav.

    Või peaks selle lingi paigutama “Pärast seda ei tähenda selle pärast” loo juurde? Martin?

  137. M 13. jaanuar 2010 kell 10:09

    Vähe sellest, et Eesti Ekspress ei viitsi kulutada ilmselt nanosekunditki, et kontrollida põgusaltki nende inimeste tausta, kellele ta tervise teemadel sõna annab, ta ei suuda nimesidki õigesti kirjutada – eile õhtupoolikul oli Eesti Ekspressi kodulehel selle mehe – Jaan Suurküla – nimena kirjas dr. Uusküla.
    Tervise teemadel kirjutamisel võiksid ajakirjanikud tajuda, et need ei ole naljateemad, need on tõsised asjad. Nagu Ben Goldacre ütleb: terviseteemalise väärinfo levitamine võib tappa inimesi.

  138. Mart K. 13. jaanuar 2010 kell 11:00

    Teaduspublitsist Stefan Kleini 22.12.2009 ajalehes “Die Zeit” ilmunud heietust altruismi, moraali, isetuse jmt päritolu teemadel vahendab Eesti Päevaleht.

  139. Martin Vällik 13. jaanuar 2010 kell 12:53

    Oh jah, need Suurküla viited võivad küll tunduda esmapilgul justnagu asjakohased, aga veidi lähemat vaatlemist ja kaardimajake variseb kokku.

    Võtsin siis konkreetselt selle Suurküla väite number kolm:

    Dr. Thomas Jefferson, maineka erapooletu uurimisasutuse Cochrane Collaborations vaktsiiniuurimise osakonna juht, kes tegi ulatusliku analüüsi kõikide gripivaktsiinide uuringute kohta. Tema järeldus inaktiveeritud (“tapetud viirustega”) vaktsiinide kohta (muid vaktsiine Suurküla sõnul enam ei kasutada, kuna elavad vaktsiinid võivad muutuda aggressivseks):

    “..inaktiveeritud vaktsiinide efekt on väike või pole olemas.” (Allikas: British Medical Journal 2006;333:912-915)

    Jefferson leidis isegi, et mõned uuringud vanusegruppide, niinimetatud kohortide kohta olid ilmselt võltsitud.

    Otsisin, mida Thomas Jefferson ajakirjas BMJ on öelnud.
    Analysis and comment
    Public health
    Influenza vaccination: policy versus evidence

    Ilmselt pole see selline lugemine, mida iga ajakirjanik teha suudaks. Lisaks tasub üle vaadata ka Rapid Responses osakond, kus mitmed asjatundjad artikli üle arvamust avaldavad. Nojah, keerukas lugemine mullegi, aga paistab, et Suurküla on tegelenud tavapärase “kirsinoppimisega”, et iseenda vaktsiinivastasust õigustada ja teisest küljest promoda ajurveeda kvantmeditsiini, mida iganes see ka ei tähenda.

    Kui BMJ artikkel on osa teaduslikust diskussioonist olemasoleva tõendusmaterjali tõlgendamise osas, siis Ekspress on taaskord lugejaid alt vedanud ühe arstikuube peitunud posija vandenõuteooriast.

  140. Kriku 13. jaanuar 2010 kell 18:10

    Mets Marsil

    On ju ilus pilt? Tegemist on muidugi geoloogilise fenomeniga.

  141. M 13. jaanuar 2010 kell 18:21

    Policy versus evidence contekstist arusaamiseks on ilmselt abiks, et päris paljudes riikides (mitte küll Eestis) on eelnevatel aastatel olnud selline policy, et tasuta gripivaktsineerimist on võimaldatud just eakatele (alates 65 a) ja selles earühmas ei ole gripivaktsiinid mitte nii tõhusad, kui noortele ja keskeas täiskasvanutele: nende viimatinimetatute kohta Cochrane andmebaasi ülevaade aastast 2007 (autoriteks Jefferson et al.) ütleb: Influenza vaccines are effective in reducing cases of influenza, especially when the content predicts accurately circulating types and circulation is high.
    Aga eakad on olnud jällegi just see earühm, kellele varasemate aastate sessoonne gripp hauda võis viia… Nii et policy on ikka olnud päästa elusid.
    Ja kontekstist arusaamiseks peaks teadma veel üht asja: gripivaktsiin kaitseb gripi eest (nii nagu difteeriavaktsiin kaitseb difteeria eest). Samas difteeriat teiste haigustega suurt segi ei aja, gripiga pole aga lugu nii lihtne. On ka päris palju teisi viirusi, mis võivad põhjustada palaviku ja katarrinähtudega haigust (nn. influenza-like illness) ja nende teiste viirusnakkuste eest gripivaktsiin ju ei kaitse.

  142. Kriku 13. jaanuar 2010 kell 18:32

    Teemavälline üldhariduslik küsimus – ma ei ole tegelikult kunagi päris aru saanud külmasaamise ja nn. külmetushaiguse seosest. Kas seda võiks selgitada? Kui kopsupõletikku tekitab infektsioon, siis miks ma sain kopsupõletiku kevadise tuule ja kuuma nahaga jope õlale viskamise eest?

  143. M 13. jaanuar 2010 kell 18:47

    See on põnev küsimus, aga kui ise kusagil nii aasta tagasi sellele küsimusele vastust otsides teadusandmebaasides tuulasin, siis kohutavalt head ja lihtsat seletust sellele ei leidnudki.
    Meie mõistes nn külmetushaigused esinevad ka troopikas, aga seal (vähemalt mõnes kandis) kutsutakse neid hoopis vihmahaigusteks.

  144. dig 13. jaanuar 2010 kell 19:02

    Postimees: Itaalias avatakse transseksuaalide vangla

    Itaalia kavatseb meedia andmetel ühe esimese riigina maailmas avada sugu vahetanud kurjategijatele oma kinnipidamisasutuse, et neid tavalistest vangidest eraldi hoida.

    Firenze lähedal Pozzale linnakeses asuvasse seni peaaegu tühjalt seisnud naistevanglasse kavatsetakse paigutada enamasti sellised kinnipeetavad, kes on süüdi mõistetud narkokuritegude või prostitutsiooni pärast, vahendas BBC News.

    Itaalia geiühendused tervitasid plaanitavat sammu, sest sellega luuakse asutus, kus transseksuaalidest vangid saavad vajalikku psühholoogilist abi.

    Kadedus mängib ka Itaalias rolli:

    Kohaliku volikogu üks liige aga tunnistas, et ei saa aru, mis Pozzale vangla on niikaua peaaegu tühjalt seisnud, samas kui ümbruskonna vanglates on vähemalt 30 või 40 naist, kes oleksid soovinud sellisesse keskmise režiimiga kinnipidamiskeskusse kolida, ent neile kohaldati äärmiselt rangeid vastuvõtunõudeid.

  145. Mart K. 13. jaanuar 2010 kell 19:06

    Praegu ei suutnud leida, aga minu meelest oli kusagil Eesti meedias talve hakul artikkel, kus postuleeriti, et külm ilm iseenesest ei põhjusta köha-nohu-palavikku (ingl common cold, meie “külmetus”). Talviste tervisehädade põhjuseks olla hoopis see, et ollakse palju toas, ninapidi koos, ja kõikvõimalikud piisknakkused levivad seega kergemini.

  146. Mart K. 13. jaanuar 2010 kell 19:13

    Igatahes väidab sama Wikipedia:

    Although common colds are seasonal, with more occurring during winter, experiments so far have failed to produce evidence that short-term exposure to cold weather or direct chilling increases susceptibility to infection, implying that the seasonal variation is instead due to a change in behaviors such as increased time spent indoors at close proximity to others; however, cold environments do tend to slow down the immune system.

  147. Kriku 13. jaanuar 2010 kell 19:19

    Nojah, aga samas on minu tookordse rumala käitumise ja tagajärje vahel ilmselt siiski põhjuslik seos olemas.

  148. Mart K. 13. jaanuar 2010 kell 19:29

    Eestis on teeseen juba Nõuka ajast tuntud koduloom, mujal maailmas mitte nii väga. Hämara taustaga (küll olevat seda joonud nindžad, zen-meistrid ja Muistsed Eurooplased ™, küll Solženitsõni tegelased…) “bakterite ja pärmi sümbiootilist kolooniat” sisaldavale joogile on omistatud kõikvõimalikke imevõimeid unetuse-, podagra-, kõhukinnisuse- ja vähiravist igavese nooruse, erektsiooni ja kauni jume säilitamiseni.

    Kõike võib väita, kuna tegelikult pole seda pruuli õieti uuritudki. Küll aga on mõned inimesed kombuchaga kaasnevatel asjaoludel surnud. Nii et segased lood.

    Kirjutab elupõline vähi-hüpohondrik ingliskeelses veebis.

  149. Martin Vällik 14. jaanuar 2010 kell 7:44

    Eestlased avastasid enda jaoks Brasiilia imeravitseja
    Pealtnägija

    «Pealtnägijale» kinnitas rinnavähist paranemist 46-aastane sportlike eluviisidega ärinaine Tiiu. Naise sõnul talle palju elulootust ei antud, kuid pärast reisi ja nelja kuu pikkust viibimist Brasiilias on olukord muutunud.

    «See protseduur käis meditsiiniliste kääridega läbi nina, kus ta surus hästi tugevasti seda haiget osa oma käte vahel ja nägin, kuidas ta võttis välja mingi tüki,» rääkis keemiaravist ja tavameditsiinist keeldunud Tiiu.

    Onkoloog Andrus Arak on imeravi suhtes skeptiline ja soovitab inimestel tõsiselt oma samme kaaluda. «Me püüame ikka inimest veenda ja selgitada, et meie ravimeetodid on põhjalikult uuritud ja varasemate meetoditega võrreldud ja nende efektiivsus tõestatud. Loomulikult ei suuda me kõiki inimesi veenda,» ütles Arak.

    See hullus siis ka meile jõudnud.

  150. Mart K. 14. jaanuar 2010 kell 15:07

    Telejutlustaja: “Saatanaga lepingu sõlminud haitilased on neetud”

    Pasteerin Delfi.ee-st täies mahus.

    Vastuolulise USA evangeelse telejutlustaja Pat Robertsoni väitel on Haiti neetud, sest sealsed elanikud sõlmisid sadu aastaid tagasi lepingu saatanaga. Leping olevat tehtud ajal, kui Haiti oli Prantsusmaa koloonia.

    „Nad olid prantslaste kontsa all, teate Napoleon III ja mis iganes. Ja nad tulid kokku ja sõlmisid lepingu saatanaga,” rääkis Robertson oma telesaates. „Nad ütlesid: „Me teenime sind, kui sa meid vürstist vabastad.” Tõsijutt. Ja nii ütles saatan: „Okei, lööme käed.” Ja nad peksid prantslased välja.”

    Robertsoni sõnul tõusid haitilased pärast saatanaga lepingu sõlmimist üles ja said vabaks, kuid on sellest ajast alates olnud neetud ja üks õnnetus järgneb teisele.

  151. Martin Vällik 14. jaanuar 2010 kell 16:15

    @Mart K.: delfis ei saa kohe sedasi öelda, aga sõna “vastuolulise” võib vabalt asendada “lollaka”-ga. Sellise iseloomusõna on ta auga välja teeninud oma pika ja viljakalt elatud elu ja ohtrate sarnaste sõnavõttudega. Ainult peast korralikult põrutada saanu saab sellise tragöödia juures sellist juttu ajada. Taseme poolest on Robertsoni umbes sama nagu Jasmuheen õpetab Aafrika nälgivatele lastele õhutoitlust või Saladuste kuulutajad, et vaesus või rikkus on teadlik valik. Ja kõik nad arvavad, et on inimkonna ees kohtuavalt suured heategijad.

  152. dig 14. jaanuar 2010 kell 17:09

    Postimees: Viasati töötajad püüdsid valeinfoga teenust müüa

    Nädala alguses said Tartumaa inimesed satelliit-tv pakkujalt Viasat telefonikõnesid, kus anti valeinfot, et analoogtelevisiooni väljalülitamise järel kaob pilt ka digitüüneriga teleritest, kui uut antenni ei osteta.

    Mis järgmisena? Kivimüüjad, kes teatavad, et majanduskriisi lõppemise järel need inimesed, kes maagilisi kive ei osta, haljale oksale ei saa?

  153. toivo 14. jaanuar 2010 kell 19:34

    pakun veel ühe teema välja skeptikutele

    ilmselt paljud toredad inimesed aegajalt esinevad väidetega mille võib kokku võtta et internet ja emailid on kahjulikud. vääga kahjulikud. ilmselt peaks ka selliste jamade vastu sõdima.

    http://www.maripuu.eu/kuningas-on-alasti/

  154. dig 14. jaanuar 2010 kell 19:39

    Kohaliku meedia täht Kansas City Star kirjutab ootamatust arengust Scott Roederi kohtuasjas:

    Jurors in the trial of the man accused of killing Wichita abortion doctor George Tiller could have the option of finding Scott Roeder guilty of voluntary manslaughter instead of first-degree murder, a judge said Friday.

    The action by Judge Warren Wilbert surprised those on both sides of the abortion issue and could make the abortion debate more prominent at Roeder’s trial, which is scheduled to begin on Monday.

    Wilbert said that based on Roeder’s statements to the media and a 104-page memorandum that Roeder filed in which he admitted killing Tiller but said he had a legal defense for doing so, it was his duty to instruct jurors on all “lesser-included offenses” established by the defense.

    “It’s a very real possibility that there would be evidence that would require me to instruct the jury on voluntary manslaughter,” Wilbert said.

    Roederit nähti kirikusse astumas ja Tilleri pihta laskmas ja hiljem rääkimas, miks ja missugustel kaalutlustel ta Tilleri teise ilma saatis, mistõttu teda nüüd Tilleri mõrvas kahtlustatakse.

  155. dig 14. jaanuar 2010 kell 19:42

    toivo ütles:

    pakun veel ühe teema välja skeptikutele

    ilmselt paljud toredad inimesed aegajalt esinevad väidetega mille võib kokku võtta et internet ja emailid on kahjulikud. vääga kahjulikud. ilmselt peaks ka selliste jamade vastu sõdima.

    http://www.maripuu.eu/kuningas-on-alasti/

    Spämmer, mine ära.

  156. Mart K. 15. jaanuar 2010 kell 11:39

    Delfi hiilgab jälle pealkirjaga.

    Religioon — ravim sugulise saamatuse ja ärevuse vastu

    Uued teaduskatsed pakuvad välja kaks ootamatut põhjust sellele, miks inimesed Jumala leiavad: seks ja stressileevendus.

    /…/

    Seksi ja Jumala suhte konkreetsemaks uurimiseks esitasid Kenrick ja tema kolleeg Yexin Jessica Li oma ülikoolis sadadele tudengitele väga veetlevate meeste või naiste täidetud kohtingu-ankeete ning esitasid seejärel küsimusi katsealuste usuliste veendumuste kohta. 1500 üliõpilasest koosneval kontrollrühmal paluti täita ainult usuteemaline küsitlus.

    Endaga samast soost veetlevate meeste ja naiste pilte vaadanud katsealustel ilmnesid tugevamad religioossed tunded kui neil, kes otsisid potentsiaalseid kooselupartnereid või lihtsalt täitsid küsitluse. Nad ütlesid tõenäolisemalt taolisi asju nagu “Ma usun Jumalasse” ning “Kõigil oleks parem, kui religiooni roll inimeste elus oleks suurem”.

    “See on huvitav ja üllatav fenomen,” ütleb Kenrick, kes oletab, et inimesed, kes satuvad seksuaalselt ülimalt konkurentsitihedasse olukorda, struktureerivad oma usupõhimõtted süsteemiks, mis kaldub jõustama monogaamiat. Oleks võinud näiteks eeldada, et inimesed on usklikumad noores eas, kui neil tuleb suguelulistel eesmärkidel rohkem konkureerida. “Inimesed lülitavad oma usulisi veendumusi eluaja jooksul sisse-välja eesmärgiga sobitada neid sellesse paaritumiskonteksti, millesse nad parajasti sattunud on.”

    /…/

    Aaron Kay töörühm Waterloo ülikoolis kutsus laboratooriumisse 37 tudengit ettekäändega osaleda uuringus, millega soovitakse selgitada välja taimse toidulisandi mõju inimese värvitajule. Pooltele katsealustele öeldi, et toidulisandil puuduvad kõrvalmõjud, teist poolt rühmast hoiatati aga, et neil võib tekkida kerge ärevus.

    Seejärel paluti mõlema rühma esindajatel viiest segipaisatud järjekorraga sõnast koostatud loendite põhjal panna kokku neljasõnalisi lauseid, mis häälestasid nad kas ebameeldivatele tundmustele või juhuslikule käitumisele. Seega võis üks rühm muuta sõnajada “umbropsu lendas lind” (ingl the haphazardly flew for robin) lauseks “lind lendas umbropsu” (ingl the robin flew haphazardly), teine rühm aga tõlkida sõnade sasipuntra “söövad limaseid linnud tõuke” (ingl eat slimy worms for robins) korrektseks lauseks “linnud söövad limaseid tõuke” (ingl robins eat slimy worms).

    Viimaks analüüsis töörühm vabatahtlike religioosseid ja spirituaalseid uskumusi. Keegi katsealustest ei näinud pärast katse läbiviimist pettust läbi.

    Katsealuste juures, kes mõtlesid juhuslikust käitumisest, ilmnesid tugevamad usulised veendumused kui nende vabatahtlike puhul, kes mõtisklesid limaste tõukude ja muude ebameeldivate teemade üle. Katsealused, kellele oli antud võimalus põhjendada ärevustunnet eelnevalt söödud tabletiga, omistasid stressi päritolu meelsasti pigem toidulisandile kui Jumalale. “Inimene soovib ärevusest kuidagi vabaneda, ning üks viis sellest vabanemiseks on üleloomulik vägi,” ütleb Kay.

    Norenzayan, kes on näidanud, et kaasaegsed arusaamad surmast muudavad samuti inimesi usklikumaks, nõustub, et vahel võib religioon toimida sarnaselt Prozacile. “See on üks põhjustest, miks ma leian, et religioonil on inimeste elus ja kultuurides sedavõrd tähtis roll — see tegeleb mõnedega neist sügavale juurdunud ängidest, mida elamine inimestes tekitab,” ütleb ta.

    Lähteartikkel on New Scientistis: Anxious or sexually competitive? Try God

  157. Martin Vällik 15. jaanuar 2010 kell 14:50

    Valitsuse väärt matemaatika
    Tiit Kändler, teadus.ee

    Tõepoolest, kui tehtaks avalikult teatavaks, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, siis leiduks Eestis kindlasti mõni kodanikuühendus, mis selle vastu protesti tõstaks.

    Pajatagu nn sotsiaalteadlased mis tahavad, et neid teadusi tuleks koolis enam õpetada, siis kindel on see, et matemaatikat mingilgi kombel oskav inimene on palju vähem manipuleeritav. Kui ikka oskad peast saja piires rehkendada, võtta protsent, tead statistika elementaarseid tõdesid nagu erinevad keskväärtused, mõõtevead või andmete hajuvus, siis oskad ka ühiskonna kohta pakutavaid andmeid hinnata.

  158. Kriku 15. jaanuar 2010 kell 16:11

    Muidu õige jutt. Aga

    Loogikavigadest pole pääsenud isegi Eesti põhiseadus, mis siis veel muudest rohkem või vähem ametlikest tekstidest kõnelda. On siis ehk lootust, et tulevikus näeme loogilisemaid tekste.

    Sellesse, et matemaatikaoskus võiks parandada õigusloome kvaliteeti, suhtun ma küll äärmiselt skeptiliselt.

  159. dig 15. jaanuar 2010 kell 18:46

    WingNutDaily toob meieni metavandenõuteooria:

    In a lengthy academic paper, President Obama’s regulatory czar, Cass Sunstein, argued the U.S. government should ban “conspiracy theorizing.”

    Among the beliefs Sunstein would ban is advocating that the theory of global warming is a deliberate fraud.

    Sunstein also recommended the government send agents to infiltrate “extremists who supply conspiracy theories” to disrupt the efforts of the “extremists” to propagate their theories.

    In a 2008 Harvard law paper, “Conspiracy Theories,” Sunstein and co-author Adrian Vermeule, a Harvard law professor, ask, “What can government do about conspiracy theories?”

    “We can readily imagine a series of possible responses. (1) Government might ban conspiracy theorizing. (2) Government might impose some kind of tax, financial or otherwise, on those who disseminate such theories.”

  160. dig 17. jaanuar 2010 kell 21:25

    Seoses Google’i kurtmisega Hiinast lähtuvate rünnakute osas on Saksamaa Föderaalne Infoturbeagentuur väljastanud bülletääni:

    Bonn, 15.01.2010.

    Im Internet Explorer existiert eine bisher unbekannte kritische Sicherheitslücke. Die Schwachstelle ermöglicht Angreifern, über eine manipulierte Webseite Schadcode in einen Windows-Rechner zu schleusen und zu starten. Der in der vergangenen Woche bekannt gewordene Hacker-Angriff auf Google und weitere US-Unternehmen hat vermutlich diese Sicherheitslücke ausgenutzt.

    Betroffen sind die Versionen 6, 7 und 8 des Internet Explorer auf den Windows-Systemen XP, Vista und Windows 7. Microsoft hat ein Security Advisory herausgegeben, in dem es Möglichkeiten der Risikominimierung beschreibt und arbeitet bereits an einem Patch, um die Sicherheitslücke zu schließen. Das BSI erwartet, dass diese Schwachstelle in kurzer Zeit für Angriffe im Internet eingesetzt wird.

    Das Ausführen des Internet Explorer im „geschützen Modus“ sowie das Abschalten von Acitve Scripting erschwert zwar die Angriffe, kann sie jedoch nicht vollständig verhindern. Deshalb empfiehlt das BSI, bis zum Vorliegen eine Patches von Microsoft auf einen alternativen Browser umzusteigen.

    Inimese keeles öelduna tähendab see soovitust Internet Explorer’i asemel teisi brausereid kasutada kriitilise kuid avastamata turvauru tõttu MSIE’s.

  161. Mart K. 18. jaanuar 2010 kell 10:36

    Vikerraadio eetris saates “Huvitaja” käib hetkel woo-maraton.

    “Vesi on üks algelementidest, mille tähtsust ei saa kuidagi alahinnata. Milline on vesi, mis jõuab meie koju kraani kaudu? Milliseid seni teadvustamata tõiku võiks vee kohta teada? Neil teemadel räägime stuudios hüdrogeoloog Erna Sepaga ning kaasa löövad möödunud nädalavahetusel veeteemalise konverentsi korraldanud Ragnar Kurm ja Rauno Rööpson.”

    Viie minuti jooksul kuulsin väiteid, et a) veel on kvantmälu, selle sisse jääb kõik pidama; b) igas veemolekulis on 119 rakku, mille omavahelised soesed on väga keerukad; c) vee jäätamine ja taassulatamine parandab selle (ravi)omadusi; d) lääne teadusest 20 aastat ees Novosibirski füüsikute nano-kvant-struktureerimise aparaat, mis töötati välja kosmosetehnoloogiaks, muudab ainuüksi veeklaasi lähedusse paigutatuna vee struktuuri selliseks, et jooja silmad hakkavad särama ja kere läheb särtsu täis. Jutt pidi jätkuma pärast muusikat.

    “Ajakirja tutvustamise rubriigis lehitseme värsket Horisonti”

    No vähemalt sedagi.

  162. Mart K. 18. jaanuar 2010 kell 10:38

    Oi, ai, ai! “Pudelivesi on samamoodi hea äriidee nagu seagripp. Pannakse konservandid sisse ja müüakse kasumiga maha. Aga konservandid rikuvad tervist. Praegu on selline seisukoht ja mul pole mitte mingisugust alust teisiti arvata… Noortel ja kaalujälgijatel on aga plastpudelid kaasas ja kogu aeg käib mingi lonksutamine.”

    Juua tohib ainult allikavett, millele on head sõnad peale loetud.

  163. dig 18. jaanuar 2010 kell 11:16

    Haiti sattus hiljuti teatavasti looduskataklüsmi ohvriks. (Jumalavallatute annetusi juba kogutakse.) Hulka inimesi sai surma ja, kuna kliima on sealkandis na soojavõitu, maeti haiguste leviku vältimiseks maha ka.

    Aga mitte kõigile ei ole selline asjade käik meelepärane. Kirjutab Reuters:

    PORT-AU-PRINCE (Reuters) – Haiti’s voodoo priests are objecting to anonymous mass burials as an improper way to handle the tens of thousands of dead from the earthquake — and have taken their complaint to President Rene Preval.

    Dumping the dead in hurriedly excavated mass graves without proper rites is seen as desecration in a country where many believe in zombies — dead bodies brought back to life by supernatural forces who could persecute the living.

    Mõni küünik võiks arvata, et vuduistid üritavad zombi-jutuga lihtsalt abirahadest tükki endale saada.

  164. dig 18. jaanuar 2010 kell 11:29

    Vuuduud saab kasutada ka heategevuslikult. eBay’s pakutakse müüa Pat Robertsoni vuuduu-nukku, müüja lubab tulud Punasele Ristile annetada.

  165. dig 18. jaanuar 2010 kell 12:44

    Mart K. ütles:

    Pudelivesi on samamoodi hea äriidee nagu seagripp. Pannakse konservandid sisse ja müüakse kasumiga maha.

    Minu lemmik-pudelivett konserveeritakse küll pudeli veele *ümber* panemisega, aga ega mina ei ole muidugi mõni petsjalist.

    Selle eest ei ole pudelis ühtki E-ainet. On C-, N-, M- ja F-aineid, aga ei euroopiumi ega einsteiniumi selles ei ole. Vähemalt mitte märkimisväärsetes kogustes.

  166. Mart K. 19. jaanuar 2010 kell 4:44

    Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti

    Tänapäeva maailm on niivõrd küllastunud kõikvõimalikest nõidadest, astroloogidest, imeravijatest, selgeltnägijatest, horoskoopidest, et mõnikord tekib tunne, et ollakse kollektiivselt aru kaotamas. Samal ajal kiireneb tehnoloogiline progress, mis põhineb teaduslikel avastustel ja kontrollitud teadmistel.
    /…/
    Meedia küsitav tähendus saab ilmseks, kui vaadata meie TV programmide masendavat üldtaset, kus pahatihti puudub oluline erinevus kommertskanalite ja rahvusringhäälingu saadete vahel.

    Mõni aeg tagasi võis näha ETVs esinemas kohalikku „füsiognoomi” (füsiognoomika oli XVIII sajandil viljeldav ebateadus inimese näojoonte ja isiksuse omaduste seostest), kes tõsimeelselt arutles selle üle, missuguste nägudega inimesed millisteks tegevusteks sobivad ja missugused mitte.
    /…/
    Paar päeva hiljem raporteeriti uudistesaates pead tõstvatest satanistidest ja kurjade vaimude väljaajamisest, mis satanistide vastu pidavat aitama. Vatikanis olevat korraldatud spetsiaalne kursus vaimulikele, et õpetada neid toime tulema nendega, kellel on kalduvus satanismi ohvriks langeda.

    Saatelõik lõppes kummalise tsitaadiga, mille mõte oli umbes järgmine. Kõige keerulisem küsimus saatana väljaajaja (eksortsisti) jaoks olevat selle eristamine, kas tegemist on normaalse psüühikaga inimesega, kelles elab saatan või psüühiliselt haigega, kes vajab eelkõige haiglaravi. Ja jälle ei lõppenud see nõme loba kommentaariga, vaid kuuldu üle otsustamine jäi televaataja enda hooleks.

    Veel üks meenutus pärineb ETV eelmisel aastal helendavatest inimestest tehtud saatest. Kindlasti mõned inimesed helendavad (sisemiselt) ja neid tasub televiisoris seetõttu näidata teistele inimestele, kes kahjuks ei helenda samal määral. Ainult et kõrvuti ei tohiks tutvustada nimekat kirurgi, kes esindab teadusliku meditsiini tänapäevaseid saavutusi, toreda, kuid kummalise persooniga, kes enda väitel näeb ingleid.
    /…/
    Viimane näide on aga päris värske, mil ühes saates tutvustati Brasiilia imeravijat, kes kääridega nina kaudu rinnavähi välja sikutas. Tegemist oli emotsionaalse saatelõiguga, kust jäi kõlama mõte, et seda patsienti, kelle siinne ametlik meditsiin oli surema jätnud, aitas tema hädas imeravitseja.

    Juhtumit kommenteeris kohalik arst-onkoloog, mis jättis mulje justkui kahe eksperdi, raviviisi konkureerimisest, kuid välja kukkus kogu lõik imeravitseja võimete reklaamimisena. Saatejuhi poolt ei esitatud mingit seisukohta alternatiivsetesse raviviisidesse suhtumisse, inimesi isegi ei manitsetud mõistlikkusele.

    Kirjeldatud juhtumites, mis ei moodusta kindlasti lõplikku loetelu publiku teadvuse prügistamisest meedia poolt, on miski äärmiselt paigast ära.
    /…/
    Meenub absurdne vaidlus formaalselt haritud tuttavaga, kes kavatses endale osta seadme, millega saab paari puuhalgu põletades kütta tervet maja. Minu väide niisuguse seadme olemasolu võimatuse kohta, kuna see oleks vastuolus energia jäävuse seadusega, ei veennud vestluskaaslast vähimalgi määral. Lisaks olevat ta kuulnud kusagilt, et energia jäävuse seadus olevat juba ammu teadlaste poolt kummutatud.

    Olukord võibki aga olla tõsisem, sest et äkki luuakse harimatuid inimhulki teadlikult. Kõige parem tarbija on vähese ettenägemisvõimega ja oma tahtmistest pimestatu.
    /…/
    Üldreegel on, et harimata inimese elu tänapäeva maailmas, mis muutub järjest keerulisemaks, ei saa olla edukas ja hästi kulgeda. Varem või hiljem langeb ta kellegi või millegi lõksu, mida oleks kindlate üldteadmiste olemasolul saanud vältida.

    Igaüks ei pea kõiki asju peensusteni teadma, kuid tähtis on omada erinevatest teadusvaldkondadest tõeseid algteadmisi, mida ju tavaliselt ka enda kogemused kinnitavad.
    /…/
    Skeptik võib siinkohal öelda, et paljude asjade kohta puuduvad siiani teaduslikud seletused. Tõepoolest, teadlaste poolt on veel palju asju läbi uurimata ja mitmed küsimused alles ootavad head vastust.

    On aga selge, et teadust eristab ebateadusest ja tühjast jutust selle pidev areng ja kriitilisus. Olemasolevaid teooriaid lükatakse ümber, täiendatakse ja sel viisil lähenetakse pidevalt üha täpsemale arusaamale maailmast. Pseudoteadlaste ja posijate dogmad püsivad aastasadu ilma arenguta.
    /…/
    Meie elu formuleerimata baashüpotees rajaneb teaduslikule maailmapildile, kus meedial on kõrvuti kooliga suur roll inimeste harimisel.
    /…/
    Eeskätt ERR saadetest ootaks seetõttu objektiivset informatsiooni, kus esitatakse fakte ja nende kommentaare, mis on teineteisest selgelt eristatavad. Kuigi meelelahutusel on oma koht, ajab endast lugupidav kanal rubriigid meelega sassi ainult esimesel aprillil.
    /…/
    Eesti riigieelarvest finantseeritav programm peab toetama teaduslikku maailmanägemist.

    Täistekst Delfis.

  167. ell 19. jaanuar 2010 kell 10:04

    @Mart K.:

    Ebateaduste vägevaim tulevärk ERR-is on vist Klassikaraadio saade Traditsiooni Tarkus (saatejuht Peeter Liiv), kõik kohalikud suurkujud on esindatud – pendlimehed, ingliterapeutid jms.

  168. Mart K. 19. jaanuar 2010 kell 14:05

    Piiri tagant: USA sõjaväe relvastuse hulgas on šifreeritud piiblitsitaatidega märgistatud elemente. Iraagis ja Afganistanis pruugitavate relvasihikute tootja Trijicon on tootekoodidesse peitnud lõike uuest testamendist, seda hoolimata USA sõjaväe konkreetsest keelust Iraagis ja Afganistanis ühtegi usku kuulutada. Keeld kehtestati ennetamaks süüdistusi, nagu peaks USA sõjavägi al Qaeda ja Iraagi mässuliste vastu usulist “ristisõda”.

  169. Martin Vällik 19. jaanuar 2010 kell 16:09

    Hea teadusuudiste vahendaja Marek Tihhonov märgib ära:

    Meditsiinidiagnostika tuumakriisist

    Muidu mõne jaoks hirmutavate tuumareaktorite puhtpraktiline pool.

  170. Martin Vällik 19. jaanuar 2010 kell 16:35

    Kas “roheliseks” hakkamine ajab pere lõhki?
    Õhtuleht

    Times kirjutab, et suhetesse on üha enam üheks mõralööjaks n-ö roheline eluviis, mis tähendab, et kui üks pereliige otsustab säästa loodust ning teised mitte, võib see ärritada mõlemat poolt, pingestades omavahelist suhtlust. Peredes tekitab tüliõuna näiteks see, kes kasutab taaskasutatavaid kotte, kes ostab ökomune ning kes ja kuidas arvutab oma “süsiniku jalajälge”.

  171. Mart K. 20. jaanuar 2010 kell 10:53

    Vikerraadio “Huvitaja” ebateadusliku vee-eri järelkuulamise lingid on siin ja siin.

  172. Martin Vällik 20. jaanuar 2010 kell 12:13

    Haiti maavärina esimene(?) vandnõuteooria ilmunud ja lausa riiklikul tasemel ministri suu läbi:

    Venezuela: USA katsetas Haitil „maavärinarelva”

    Ministeerium põhjendab oma väidet Venemaa põhjalaevastiku uurimusega, mis on jälginud USA laevastiku manöövreid Kariibi merel, kus Haiti asub. Venelaste uurimuses on Venezuela ministeeriumi väitel välja selgitatud, et USA merevägi põhjustas Haiti maavärina ühe oma „maavärinarelvaga”, vahendab De Telegraaf.

  173. dig 20. jaanuar 2010 kell 12:30

    Kas isand Robertsoni lugulaulud konspiratsioonist Haiti rahva ja Saatana vahel ei kvalifitseeru vandenõuteooriaks?

  174. Gatzby 20. jaanuar 2010 kell 13:52

    Hannes Vanaküla pajatab elektronide duaalsusest, 12 tahulistest valguskehadest, sahtlitest ja muudest teemadest.

    Seekord pajatab maag Hannes Vanaküla, kuidas ta raamatuid kirjutab. Jagab juhiseid, kuidas oma partei luua või kas või kogu riiki valitseda. Samuti õpetab maag, kuidas toetuda loodusele, vabaneda depressiivsusest ning muutuda jumalikuks. Hannese arvates võib igast inimesest hea tahtmise korral saada geenius, maag, super leiutaja-avastaja või suur valitseja.

  175. dig 20. jaanuar 2010 kell 17:29

    Gatzby ütles:

    Hannese arvates võib igast inimesest hea tahtmise korral saada geenius, maag, super leiutaja-avastaja või suur valitseja.

    Muidugi on täiesti juhuslik kokkulangevus, et selle loetelu elemente luululistist leida võib.

  176. Mart K. 21. jaanuar 2010 kell 11:26

    Saxoni laulja nõuab heavy metali tunnustamist usundina ja kogub allkirju. Arvestades, et ligi 400 000 inimest Inglismaal ja Walesis märkisid viimasel rahvaloendusel oma usundiks “jedi”, siis võib isegi läbi minna. Eeskujulik ettevõtmine igatahes! Annab lootust ka Eesti tagakiusatud väikestele usuühingutele nagu Eelmise Neljapäeva Kirik, Musta Veenuse Ordu või — iseeenesest mõistagi — Diskordianistlik Kabal.

  177. Kriku 21. jaanuar 2010 kell 13:23

    Ekspert: võõraid vihatakse rohkem netikommentaarides

    Tartu Ülikooli poliitfilosoofia õppejõu Eva Piirimäe sõnul tuleks seada mitmete Eesti elanike põhjendamata eelarvamused küsimärgi alla, seda ka rahvusküsimuses.

    Kommenteerides lugejate reaktsioone laupäevase Postimehe Arteris ilmunud Priit Pulleritsu lugu «Eesti sõnum võõrastele: te ei ole siia teretulnud!» ütles Piirimäe, et võõraviha esinemine Eestis on ehmatav ja ebameeldiv, kuid õnneks ei ole see anonüümsetest netikommentaaridest palju kaugemale jõudnud. «Ma ei usu, et me saame eestlasi tervikuna ksenofoobiliseks kuulutada.»

    Tüüpiline vasakliberite demagoogiavõte – seisukoht, et immigratsioon ei ole Eesti huvides, tembeldatakse või tõlgendatakse “võõravihaks”, “vihkamiseks” ja “ksenofoobiaks”.

  178. Martin Vällik 21. jaanuar 2010 kell 15:03

    Kuidas vabaneda posija küüsist
    Eve Heinla, Õhtuleht

    «Seepärast ma võin öelda, et kui korra lähete ühe teadja juurde ja ta tõepoolest avalikustab mõned momendid teie elus, mida tõesti ei saa mitte keegi teada, siis see tõmbab isegi skeptikul vaiba jalge alt. Kui ikka keegi käib välja mingi tõese fakti, siis tekib juba usalduse küsimus.»

    Merike teab, et usaldus võib minna isegi nii kaugele, et inimene, kes on sattunud sensitiivisõltuvusse, ei usalda enam mitte kedagi teist. Ei arste, ei peret. Sensitiiv on talle nagu väike jumal. Ja selliseid inimesi olevat väga palju.

  179. Kriku 21. jaanuar 2010 kell 15:19

    Mind hakkas päris kohe huvitama – kes soovitab posijat, kes ütleb midagi minu elu kohta, mida keegi teine teada ei saa? Sellise kogemuse eest ei kõhkleks maksmast tavalist posijataksi koos kopsaka jootrahaga. Päris ausalt.

  180. dig 21. jaanuar 2010 kell 15:40

    Kriku ütles:

    kes soovitab posijat, kes ütleb midagi minu elu kohta, mida keegi teine teada ei saa? Sellise kogemuse eest ei kõhkleks maksmast tavalist posijataksi koos kopsaka jootrahaga.

    Ära raiska raha, ta räägib külmast lugemisest.

  181. ajeke 21. jaanuar 2010 kell 15:41

    Kriku tundis huvi:

    kes soovitab posijat

    Ma pole ise ühegi juures käinud ja õnnetuseks ei tunne ka seesuguseid, kes käiksid, aga võibolla sellest tuntud tegelaste nimekirja otsast võiks alustada. Kunagi jäi kusagilt meelde, vist ajalehest, et Vormsi Enn või Henn (esimene vist) olevat kellelgi kohe ära tundnud pilgust ajukasvaja, mida valges kitlis lihunikud isegi röntgeniga enne ei olevat näinud, aga Ennu jutu peale ajudest siiski kätte saanud. Luule Viilma vist enam ei võtvat vastu, aga kas Kaika Nõid äkki on veel tervise juures ja posib veidi? Või oleks targem sellest registrist järele uurida, kus posijatele antud litsentsid üles on kirjutatud?

  182. Kriku 21. jaanuar 2010 kell 15:58

    Ära raiska raha, ta räägib külmast lugemisest.

    Jah, muidugi peaks vastuse detailsus olema selline, mis külma lugemist välistab.

  183. dig 21. jaanuar 2010 kell 16:48

    Kriku ütles:

    Ära raiska raha, ta räägib külmast lugemisest.

    Jah, muidugi peaks vastuse detailsus olema selline, mis külma lugemist välistab.

    Sellist detailsusastet ei ole olemas. Või oled Sa selle ennustamiseksperimendi juba unustanud?

  184. Kriku 21. jaanuar 2010 kell 17:07

    Sellist detailsusastet ei ole olemas.

    Detailsusaste on sõltuv poetatud vihjete või esitatud küsimuste arvust. Sinu väide on tõene ainult siis, kui vihjete või küsimuste arv ning neile saadud “külmade” vastuste arv on lõpmatu.

  185. dig 21. jaanuar 2010 kell 19:01

    Kriku ütles:

    Ekspert: võõraid vihatakse rohkem netikommentaarides

    Postimees on selle teema tõsisemalt ette võtnud.

    Taagepera: kas Eestis valitseb vaeste valgete sündroom?

    «Omapärane aga on see, et eriti tugev on vastuseis mustanahalistele, kes eesti keelt küll rohkem ei ohusta, kui valgenahalised seda on teinud,» lisas politoloog.

    «Võib-olla tunnevad balti parunite kunagiste orjade järglased, et nahk on ainus, mis meid just nagu tõstab kõrgemale kunagiste orjade järeltulijaist mujal. USAs on samalaadset nähtust nimetatud vaeste valgete sündroomiks.»

    Saakašvili: eestlasi leidub Gruusias kõikjal

    Gruusiast vaadatuna tundub Eesti tõeliselt suure riigina, sest eestlasi leidub Gruusias igal pool, tunnistas täna Tallinnasse töövisiidile saabunud president Mihheil Saakašvili.

    USAs luuakse ainult valgete mängijate korvpalliliiga

    All-American Basketball liiga teatas eile, et loob ainult valgenahalistele mängijatele mõeldud korvpalliliiga, kus kaasa hakkab tegema 12 meeskonda.
    «Liigas tohivad kaasa lüüa üksnes mängijad, kes on Ameerika kodanikud ja kelle mõlemad vanemad on europiidid,» seisis pressiteates.

  186. Kriku 21. jaanuar 2010 kell 19:09

    Kusjuures mulle jäi arusaamatuks, kust võtab Taagepera, et Eestis just neegritele kuidagi eriti vastu oldaks.

  187. dig 21. jaanuar 2010 kell 20:19

    Postimees: Üle 100 naise vägistanud ennustaja mõisteti surma

    Saudi Araabia kohus mõistis surma ennustaja, kes vägistas üle 100 naise.

    Kohus määras «Qatifi nõiaks» kutsutud mehele esialgu kümme aastat vanglat ja 1000 kepihoopi, kuid kui ilmnes veel ohvreid, langetati surmamõistmise otsus, kirjutab väljaanne Al-Riyadh.

    Mees, kelle nime ei avalikustatud, tegutses Qatifis mitu aastat. Ta meelitas naisi sellega, et lubas neile tulevikku ennustada.

  188. dig 21. jaanuar 2010 kell 20:21

    Kriku ütles:

    Kusjuures mulle jäi arusaamatuks, kust võtab Taagepera, et Eestis just neegritele kuidagi eriti vastu oldaks.

    Võib-olla luges ta Delfi kommentaare?

  189. ajeke 21. jaanuar 2010 kell 21:24

    Kriku otsis:

    posijat

    Leidsin kandidaadi: Merike.

  190. ajeke 21. jaanuar 2010 kell 21:39

    Seni, kui siia ette Martin läbusõelast mu postituse välja õngitseb, mis sisaldab linki nõiateema 318-le postitusele, vihjan Krikule, et leidsin eelmainit postitusest võimaliku posijakandidaatidega kupeldaja, kelle juurde minnes soovitan naelkingi, et vaipa niisama lihtsalt alt ära ei tõmmataks.

  191. ajeke 21. jaanuar 2010 kell 21:43

    @ajeke: Eks ole jah, vaevalt sain ma sepitseda vihje, kui juba ime ongi sündinud! Aitäh Martinile! :)

  192. Kriku 22. jaanuar 2010 kell 12:47

    Õpilased pääsevad füüsikavalemite tuupimisest

    Töörühma juhtinud Tartu Ülikooli rakendusfüüsika dotsendi Kalev Tarkpea sõnul on valemite peast teadmine füüsikaõppe tase, milleni koolis ei pea jõudma.

    «Kõigepealt tuleb omandada oskus õige valem leida ja seda õiges kohas kasutada. Valemite peast teadmine on oskus, mis on vajalik eriala professionaalile, kiirendamaks tema tööd.»

    Tema sõnul peab moodsa, infoühiskonna noort õpetama esmajoones eristama õiget valikut valest. «Need ajad, mil haridus seisnes info pähetuupimises ja tuubitavast jätkus elu lõpuni, on minevik.»

    Paralleelselt aitaksid valemeid tuupimata meelde jätta mõistete definitsioonid. «Mõistete sisu peab õpilane ikka ise peast teadma. Kui ta kasutab mingeid sõnu, siis peab ta teadma sõnade tähendust. Kui tegemist on definitsiooni valemiga, siis sisuliselt peab ta teadma valemi sisu,» rääkis Tarkpea.

    Tema sõnul üritas ainekava töörühm võidelda valemikretinismi vastu. «Selle vastu, kus õpitakse valemeid pähe, saamata aru valemi mõttest. Seda paraku väga paljudes kohtades tehakse ja see tekitab täiesti arusaadavalt jälestust füüsika õppimise vastu.»

    Ütelge nüüd, targemad inimesed, kui palju on keskkooli füüsikas valemeid, mis ei ole nn. definitsioonivalemid?

  193. Martin Vällik 22. jaanuar 2010 kell 13:00

    @Kriku: ma ise käisin sellises keskkoolis, kus maf-füs olid süvendatud programmi järgi ja õpetajad ka vastavalt karmimad. Mulle isiklikult valemid meeldivad. Need on selged, lakoonilised, ühemõttelised, sisukad; neid saab kombineerida, teisendada ja sedasi uusi seoseid avastada. Igati lahe värk. Nojah, eks see mängulust tuleb kindlasti ka sellest, et valemi osalistest ja sisust on ikka aru saadud.

    Seega pean ennast veidi valeks inimeseks, et oskaksin hinnata valemite võimet kelleski jälestust tekitada. Lisaks on mul keskkoolist lõpust nii pagana kaua aega möödas.

  194. ajeke 22. jaanuar 2010 kell 14:39

    Kriku küsis:

    Ütelge nüüd, targemad inimesed, kui palju on keskkooli füüsikas valemeid, mis ei ole nn. definitsioonivalemid?

    Ma ei kvalifitseeru targemaks inimeseks, sellepärast tuleks järgnevasse suhtuda ka vastavalt. Valemid, mis ei ole definitsioonivalemid, on üksjagu ja need on tuletatud põhivalemitest. Tarkpea jutust loen ma aga välja, et keskkoolilõpetanud on omandanud teatava hulga valemeid ning nende rakendamise oskuse, kuid puudub sisuline arusaam definitsioonidest ning valemi puudumisel oskus ülesannet lahendada ehk puudub oskus tuletada vajaminev valem oma teadmiste põhjal. See ei ole aga sugugi ainult füüsikale omane tendents.

    Jutud mineviku rohelisemast murust ja sinisemast taevast on tänaseks päevaks omandanud hariduspõllul reaalse sisu. Aastakümneid kestnud, et mitte öelda – vindunud reformid hariduses on võimaldanud intellektuaalset allakäiku. See tähendab, et tavapärase lolluse taastootmise asemel tegeldakse lauslolluse süvakultiveerimisega. Olukorras, kus haridusse ei investeerita riiklikult, vaid järjest suletakse kokkuhoiu eesmärgil koole, peetakse pensionäridest õpetajaid, et natukenegi keegi vaimuvalgust külvaks. Pole põhjust sellel pikemalt peatuda, kuid olukord meie hariduses oli masendav majandusmulli ajal, nii et kõik võivad ise arvata, kui heaks see nüüd on läinud.

    Valemikretinismist vaba õppekava on hea, aga selle järgi õpetamiseks on vaja:
    a) õpilasi,
    b) õpetajaid,
    c) raha.
    Paljast missioonitundest ja õõnsatest sõnadest ei saa harituks lapsed ega ära elatud õpetajad.
    (Allikas: subjektiivne pilguheit 20-aastasele perioodile.)

  195. Martin Vällik 22. jaanuar 2010 kell 14:40

    President Ilves mainis oma ajakirjandusteemalises ettekandes Nastjat:

    Jah, muidugi võime küsida, et mis on üldse reaalsus ja adekvaatsus ning kas Nastja ja Nasdaqi prognoosidel ongi mingi vahe?

    Sellele on võimatu vastata, kuid aeg-ajalt tasub siiski mõtiskella selle üle, kas suudame teha asju niisamasuguse põhjalikkusega nagu mujal, vaatamata sellele, et Ilves ei ole Obama.

    Veel pälvis tähelepanu Farmi-Gaabriel ja vagiina:

    Samuti on maitse küsimus see lugu, mis õilmitses ühe kvaliteetväljaande online avaleheküljel, kui istusin esimese jõulupüha õhtul oma tütre palvel arvuti taha lehte lugema. Selle artikli pealkiri oli „Farmi Gabriel sai jõulukingiks vagiina“. See ei ole nali.

    Ma ei taha meediale „päitseid pähe panna“ või muud sellist. Ma lihtsalt arvan, et Eestile ei mõju hästi, kui inimesed peavad üldsusele mõeldud ajakirjanduse, end ise kvaliteetmeediaks nimetava puhul, rakendama oma veebilehitsejas Parental Controls piiranguid.

    Muu jutt tasub muidugi ka lugemist.

  196. dig 23. jaanuar 2010 kell 10:23

    Uus vandenõuteooria:

    Riigil on kitsas – haridusminister Tõnis Lukas jättis mõnede parteide noorteorganisatsioonid rahast ilma.

    Keskerakonna noortekogu on nüüd arvamusel, et Lukas on asunud neid hävitama, vahendas Reporter.ee videolõik.

    Pulleritsu enesekriitiline heietus:

    Ilmaaegu siunatakse inimesi, kes totruste või tühja-tähjaga kõneainet pakuvad. Tegelikult on neilt oi kui palju õppida.

    [...]

    See kõik ei vääriks justkui tähelepanu – aga ometi väärib. Sest uudis nn Nõia-Intsust ja Intsu-Ingast oli vähem kui 24 tunniga paelunud ligi 50 000 inimest. Pole kahtlust, et nad on praegu Eestis ühed kõige paremini «müüvad» kuulsused.

  197. Kriku 23. jaanuar 2010 kell 11:56

    Teemaväliselt: mulle on üleüldse ja põhimõtteliselt täiesti arusaamatu, miks peaks riik pritsima pappi erakondade noorteorganisatsioonidele. Võeh, võeh, võeh.

  198. ajeke 23. jaanuar 2010 kell 12:15

    Teemväliselt jätkates. Sest ilma rahata kuivaksid need kokku, nagu Sa isegi üleüldse ja põhimõtteliselt aru saad, eks ole. Küsimus siis pigem vast sellest, milleks on vaja erakondade noorteorganisatsioone? See taandub vanale heale: kellele kasulik?

  199. Kriku 23. jaanuar 2010 kell 13:07

    Veelkord teemaväliselt: kui seal oleks noored, kes katsuksid maailma parandada, siis ei kuivaks kokku midagi. Nagu meiegi siin näiteks ei kuiva. Kui seal on karjeristid, joodikud ja eputrillad, siis need peavadki kokku kiuvama.

  200. dig 23. jaanuar 2010 kell 15:28

    Kriku ütles:

    Teemaväliselt: mulle on üleüldse ja põhimõtteliselt täiesti arusaamatu, miks peaks riik pritsima pappi erakondade noorteorganisatsioonidele.

    Sest kuskilt peab see raha ju tulema. Kui aktiivsete ja lojalistlike noorte rahastamine hakkab erasektorist tulema, tekivad perverssed lojaalsussuhted noorte ja rahakate vahel. Aga noorpoliitikud kasvavad niiii kiiresti ja juba paari aastaga võivad neist vanad poliitikud saada.

  201. Kriku 23. jaanuar 2010 kell 15:55

    Selles mõttes olen ma Lukkaga või Lukasega nõus, et kui erakondi juba riigi poolt finantseeritakse, pidagu samast rahast ka oma noortekogusid üleval.

  202. dig 23. jaanuar 2010 kell 16:03

    Postimees: E-sigarettide ohutus seati kahtluse alla

    Kreeka teadlased hoiatavad ajakirjas British Medical Journal, et elektroonilise sigarettide ohutuse kohta on vaatamata nende populaarsuse kasvule murettekitavalt vähe tõendeid.

    Kommentaatorid näevad juba vandenõud:

    Globaalsete ravimifirmade poolt käivitatud suitsetamise vastase hüsteeria tervisekasu kohta puuduvad igasugused kindlad andmed. Võibolla keelustaks kohe ära selle suitsetamisvastase kampaania? Mina oleksin küll poolt.

  203. dig 24. jaanuar 2010 kell 13:29

    Postimees demonstreerib klassikalist kollase lehe sündroomi: Coca-Cola päästis 11 päeva rusude vahel lõksus olnud mehe elu

    25-aastane Wismond Exantus ütles, et jäi toidukaupluse varemetes nii kauaks ellu tänu Coca-Cola joomisele ja erinevate suupistete söömisele.

    «Tunnen end hästi,» ütles haiglas viibiv Exantus AFP-le. Mehe päästsid Prantsuse, USA ja Kreeka päästjad. «Jäin ellu tänu Coca-Cola joomisele. Jõin Coca-Colat iga päev ja sõin mõningaid väikseid asju.»

    «Saame öelda, et see on tõeline ime ja loodame, et mitte viimane,» ütles Prantsuse päästemeeskonna komandör Christophe Renou.

  204. dig 24. jaanuar 2010 kell 13:36

    Huvitav intervjuu riigikohtunik Märk Raskiga: Õigus on headuse kunst

    Võtame näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku. Kui asjasse sarkastiliselt suhtuda, siis kirjeldan, kuidas mina lugesin Riigi Teatajat vana-aastaõhtul peolaua taga: laual olid head ja paremad road, väike pits ja mina lugesin Riigi Teatajat. Sest ma sain seadustiku kätte 31. detsembril, jõustus see 1. jaanuaril ja riigikohtu esimehena pidin ma selle poole päevaga selgeks õppima.

  205. Kriku 24. jaanuar 2010 kell 15:23

    Olgu füüsika õppekavaga kuidas on – mina ei ole füüsikaõpetaja ja ei hakka selle kohta sõna võtma – aga alljärgnev on küll ilmselge lolluse pealtung.

    Kas sina mäletad koolis pähe tuubitud valemeid?

    Eelmisel nädalal kiitis gümnaasiumi füüsika ainekava arendamise töörühm heaks vabastada õpilased füüsikavalemite päheõppimisest.

    Kanal 2 veebireporterid uurisid möödujatelt, mis on kasu olnud senisest füüsikavalemite tuupimisest ja kas keegi oskab öelda, mis on kiirenduse valem või näiteks ristküliku pindala valem.

    Kui inimene ei tea, mis on ristküliku pindala valem, ei tea inimene ka seda, mida tähendavad sõnad “ristkülik” või “pindala”.

    Käed vajuvad jõuetult rippu ja kass ahastab katusel: kas põhimõtteliselt üldse on võimalik kooliprogrammi või haridussüsteemi niisuguseks teha, et neile inimestele midagi külge jääks…?

  206. ajeke 24. jaanuar 2010 kell 16:02

    Kriku otsustas:

    Olgu füüsika õppekavaga kuidas on – mina ei ole füüsikaõpetaja ja ei hakka selle kohta sõna võtma

    Õppekava on õpetajatele ja õpilastele, kuid selle alusel õpetust saanud on meie kaaskodanikud. Sa ei saa võibolla erialaliselt ehk otseselt füüsikas kaasa rääkida, kuid kindlasti leiab ka mittefüüsik midagi, mida võiks arvesse võtta. Füüsika õppekava eesmärk ei ole ette valmistada füüsikuid, vaid anda aegade jooksul kogunenud sellealaste teadmiste süstemaatiline baas, mis võimaldab neid teadmisi rakendada ja edasi täiendada. Kuidas seda teha ja millised teadmised võiksid ses osas vajalikud olla, ei ole ainult füüsikute siseringi küsimus.

    kas põhimõtteliselt üldse on võimalik kooliprogrammi või haridussüsteemi niisuguseks teha, et neile inimestele midagi külge jääks…?

    On küll, aga see ei ole odav ega lihtne.

  207. Kriku 24. jaanuar 2010 kell 16:31

    Muide, reporter on ka paras tainas ja küsis mingilt tibilt “gravitatsiooni tähist”, millele too siis lõpuks vastas “gee”. Oli see gee suur või väike, ma ei tea, aga jama on see igal juhul.

  208. dig 24. jaanuar 2010 kell 17:12

    Kriku ütles:

    Kui inimene ei tea, mis on ristküliku pindala valem, ei tea inimene ka seda, mida tähendavad sõnad “ristkülik” või “pindala”.

    dig vaidleb vastu: kui inimene ei tea, et valemid seovad mitut suurust, võib ta neile kuitahes lollid nimed panna ja keegi ei saa aru.

  209. dig 24. jaanuar 2010 kell 17:19

    Gravitatsiooni märk on teadupärast selline:

  210. Kriku 24. jaanuar 2010 kell 17:32

    Oma inetut pead tõstab mõte, et selliste inimeste puhul ei olegi võimalik teaduslikku maailmapilti muud moodi levitada kui autoriteedi abil. No mis vaktsineerimisest või energia jäävuse seadusest rääkida inimesele, kes niimoodi vastab nagu need seal?

    Valge kittel, läikiv stetoskoop kaelas ja usaldust äratavad prillid mõjuvad talle palju rohkem kui mistahes jutt statistikast, tõenäosusest, topeltpimedast katsest, platseeboefektist või millestki. Sellised argumendid lähevad kohale meile endile, mitte neile, kes tegelikult uhhuulaste lõksu kukuvad. Ja sellepärast võimegi jääda rääkima, et homoöpaatia on jama, Saima Tishlerit ei kõiguta see vähimalgi määral. Sest et temal on valge kittel ja stetoskoop ja ta räägib inimesega ja noogutab kaasa.

    Meie siin võime valgustusajastu filosoofide kombel niisugust lähenemist põlastada ja keelduda võtmast tõsiselt igaüht, kes peab ratsionaalsete argumentide esitamist ebavajalikuks, aga kui palju neid on, kes üldse suvatsevad kaasa mõelda ning keda on reaalset lootust kuidagi mõjutada…?

  211. ajeke 24. jaanuar 2010 kell 18:13

    Kriku küsis:

    aga kui palju neid on, kes üldse suvatsevad kaasa mõelda

    Umbes kümme protsenti.

    ning keda on reaalset lootust kuidagi mõjutada…?

    Umbes 100%.

  212. dig 24. jaanuar 2010 kell 18:35

    Kriku ütles:

    Valge kittel, läikiv stetoskoop kaelas ja usaldust äratavad prillid mõjuvad talle palju rohkem kui mistahes jutt statistikast, tõenäosusest, topeltpimedast katsest, platseeboefektist või millestki. Sellised argumendid lähevad kohale meile endile, mitte neile, kes tegelikult uhhuulaste lõksu kukuvad. Ja sellepärast võimegi jääda rääkima, et homoöpaatia on jama, Saima Tishlerit ei kõiguta see vähimalgi määral. Sest et temal on valge kittel ja stetoskoop ja ta räägib inimesega ja noogutab kaasa.

    Just-just, bussikampaania asemel tuleb üles panna pildid skeptikutest valgetes kitlites.

  213. dig 24. jaanuar 2010 kell 18:38

    Tõsi ta on, et uhuu ei ole mitte arutlusviga vaid sotsiaalvõrgu defektidel elutsev parasiit.

  214. skeptikuskeptik 24. jaanuar 2010 kell 19:05

    Jah, selle õlgmehikese on skeptitsism küll asjata ellu kustsunud.

  215. salvey 25. jaanuar 2010 kell 8:07

    http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/363857

    /…/ Seetõttu panigi Tiismaa muigama Maalehest loetud Kuuse-taadi ennustus, kes veebruariks Lõuna-Eestisse juba suurt vihmasadu kuulutab. «No mina ei usu! Kuuse-taat kunagi rääkis, kuidas ta ilma ennustab – järsku tuleb tunne peale ja kirjutab märkmikku üles. Kurat, mina käisin ka väljas ja minul tulid ainult noorusaja pruudid meelde millegipärast. Ilmast ei meenunud midagi,» muheleb Tiismaa, kes enda kinnitusel üritab ilmale ikka teaduslikult läheneda. «Mina panen vanarahva tarkused ja oma ennustused süsteemi ja siis arvan. Kuigi vahel läheb ka päris viltu.»

    Millal talvekülm lõplikult taandub? «Seapõrn näitab, et veebruar ja märts tulevad samuti keskmisest külmemad. Aga veebruar ei ole enam niisugune nagu jaanuar, vaid keskmine või veidi külmem, keskmiselt viie miinuskraadi ümber. Ega kevad paugupealt ei tule,» ennustab Tiismaa./…/

  216. salvey 25. jaanuar 2010 kell 8:45

    Kas teate miks praegused 30-ndates ja alla selle on haigemad.Põhjus;70-ndatel katsetati ju igasugu vaksiine lasteaiia lastepeal.Mäletan kui igal hommikul pidi mingit kollast vedelike lusikatäis alla neelama ja mingeid süste tehti ka õlavarde.Ja 80-ndatel koolis ju püstolitaolise süstlaga käidi terve klassi õlavars läbi kellel siis paistetas seda uuriti rohkem.See kõik olevat toimunud mingi tervise valitsus ametnike käsul ja keelduda ei tohtind.Tuletage meelde nüüd on siis tagjärjed käes

    Üks kommentaar selle artikli alt http://gripp.postimees.ee/?id=.....&lk=4
    Mis vedelikku talle küll anti? Kalamaksaõli tõenäoliselt.

  217. M 25. jaanuar 2010 kell 8:59

    Hommikune kollane vedelik oli kalamaksaõli.
    See, mis püstolitaolise süstlaga õlavarde tehti, oli tuberkuliintest.

    Ja inimesed on aja jooksul muutunud nii keskeltläbi oluliselt pikaealisemaks ja tervemaks kui ka keskeltläbi targemaks :-)

  218. dig 25. jaanuar 2010 kell 9:08

    salvey ütles:

    Mis vedelikku talle küll anti? Kalamaksaõli tõenäoliselt.

    Just-just. Sisaldab tervet hulka kasulikke substantse nagu D-vitamiin. Kaltsiumi saab sellest ka natuke. Regulaarne kalamaksaõli võtmine aitab rahhiiti ennetada.

  219. Gatzby 25. jaanuar 2010 kell 10:35

    Kalamaksaõli lastele söötmine on puhtakujuline sadism, aga ise pidin kannatama hullemaidki piinamisvõtteid. Kui pediaatrist vanaema külla tuli, läks lahti nohu ja köha ravimine. Nohu vastu oli mingi suht jälk salv, mis tikkudega ninna topiti ja köha vastu mingid siirupid, mis oli kurjade ravimitööstustuse teadlaste poolt “magusaks” tehtud. Saksa ravimitöösturitel aga on veel hägusam arusaam magusast kui keeksitöösturitel.

    Terveks sai ka muidugi.

  220. HolgerM 25. jaanuar 2010 kell 11:26

    Kriku ütles:

    Kas sina mäletad koolis pähe tuubitud valemeid?

    Kas mina olen ainus, kes seda videot ei näe?

  221. dig 25. jaanuar 2010 kell 11:36

    Gatzby ütles:

    Kalamaksaõli lastele söötmine on puhtakujuline sadism, aga ise pidin kannatama hullemaidki piinamisvõtteid.

    Klaveritunde?

  222. Kriku 25. jaanuar 2010 kell 11:39

    Kas mina olen ainus, kes seda videot ei näe?

    Praegu pole jah millegipärast näha. Aga võib-olla hakkas kellelgi nii häbi, et nõudis tagantjärele ärakorjamist.

  223. dig 25. jaanuar 2010 kell 13:49

    dig ütles:

    Huvitav intervjuu riigikohtunik Märk Raskiga: Õigus on headuse kunst

    Endine riigikohtunik Uno Lõhmus on Päevalehele kirja saatnud:

    Euroopa õigusruumis ollakse võrdlemisi üksmeelsed, et kohtunikud väljendavad end eelkõige otsuste kaudu ja nad ei pea otsuseid meedias selgitama. See põhimõte eeldab, et otsused on kirja pandud lihtsas, selges ja mõistetavas keeles. Teine lugu on sõnavabadusega üldist huvi väärivate teemade puhul. Euroopas ollakse võrdlemisi üksmeelsed, et kohtunikud võivad osaleda aruteludes kohtupoliitika üle, neil peab olema võimalus kohtusüsteemi puudutavate seaduste ettevalmistamisel nõu anda ja aktiivselt osaleda. Kahtlejad võivad tutvuda Euroopa Nõukogu kohtunike konsultatiivnõukogu arvamustega, mille tõlke leiab riigikohtu kodulehelt.

  224. Mart K. 25. jaanuar 2010 kell 14:26

    Koera saba, ehk tagasihoidlik üleskutse ühiskonna teaduspõhisele modifitseerimisele.

    [Transhumanistid] elavad eilse-tänase asemel mõtetes homses päevas, on leppinud lakkamatu tulevikušoki paratamatusega, ent usuvad ometi optimistlikult, et tehnoloogia ja tehiskultuuri pidurdamatult kiireneva arengu juures on võimalik säilitada ka selge mõistus, hea tahe ja sügav inimlikkus.

    Eesti on väike, siin toimuvaid muutusi on lihtne reaalajas jälgida ja analüüsida. Meil on praegu veel võimalik kujuneda Euroopa või suisa maailma transhumanistlikeks suunanäitajateks, see tähendab, riigiks, mis ratsionaalselt ja teaduspõhiselt ühiskonda mudeldades ja reguleerides saavutab olulise edemuse suuremate, aeglasemate, dogmaatilisemate ja kohmakamate ühiskondade ees. Peame vaid õppima kiiresti reageerima, kohanema ideede ja keskkondadega, mis täna võivad tunduda fantastikana, kuid juba homme ehk pööravad põhjalikult segamini senituntud elukorralduse. Võtkem seda kui väljakutset, mitte kui põhjust pead liiva alla peita!

  225. Kriku 25. jaanuar 2010 kell 16:03

    Ilus mänguasi

  226. dig 25. jaanuar 2010 kell 17:48

    Emotsionaalset jama vahendab Postimees:

    Rahvaliitlane Mai Treial võrdles riigikogus Suur-Pakri saarel krunte ostnud Eesti Energia tegevust kunagiste Vene baaside rajamisega, mil inimesed soldatite jalust minema löödi.

    Vahelduse mõttes on lisatud ka lühike selgitus, miks tegemist jamaga on.

  227. dig 25. jaanuar 2010 kell 20:13

    Postimees pajatab: Pühitsetud vesi viis 117 venelast haiglasse

    Irkutski võimude teatel sattus üle saja kolmekuningapäeva puhul kohaliku kiriku kaevust vett rüübanud õigeusklikku selle tulemusel haiglasse, vahendab ajaleht USA Today uudistevõrku AP.

    Püha vee rüüpamine mõjub teatavasti pahasti kaootilistele tegelaskujudele. Kes oskas arvata, et Irkutskis neid sada seitseteist koos on?

  228. dig 25. jaanuar 2010 kell 20:21

    Postimees annab veel teada: Soomes suri väike laps ajukelmepõletikku

    Espoos haigestusid kaks lasteaiaealist last meningokoki bakteri põhjustatud ajukelmepõletikku, neist ühe lapse elu arstidel päästa ei õnnestunud.

    Meningokoki vastu on tänapäeval olemas vaktsiin. Temast põhjustuv haigus on ohtlik ja äkilise kuluga, isegi elusalt läbi põdenuile raske elusaatuse risk vastikult kõrge.

  229. Mart K. 26. jaanuar 2010 kell 14:25

    Ettepanek kirjutada arvamuslugu sellest, miks Eesti meedias eksisteerib peaaegu et paranähtuste kultus, jättis semiootik Mihhail Lotmani külmaks.

    Põhjuseid on alati kaks: a. rumalus, b. harimatus ning lõpuks a. ja b. koos. Sellest pole mõtet ega isegi hea kirjutada, pealegi leidsin teemasse veidi süvenedes, et asi on huvitavam. Esiteks ei aita selline sildistamine nähtust mõista ega ka marginaalseks muuta, pealegi tunnen ma mitut tarka ja haritut inimest, kes loevad regulaarselt horoskoope, ning ka neid, kes ise neid koostavad. Teiseks, mainitud põhjused on tihtipeale ise palju sügavama impulsi tagajärg ja võivad nii mõnigi kord võtta üsna keerukaid vorme.

    Näiteks üks minu hea tuttav Venemaal, programmeerijana töötav matemaatik, on kirglik astroloog. Et tal aga ratsionaalse inimesena tekkis vajadus astroloogilist teavet verifitseerida, võttis ta abiks geneetika ud: tema mudeli järgi pärib inimene enda omadused ühelt poolt oma esivanematelt, teiselt poolt on need määratud tähtede seisuga. Niisiis, tuleb koostada programm, mis arvestaks, kuidas esivanemate horoskoobid mõjutavad mingit inimest. See oli mahukas töö, mis kestis üle kümne aasta, ent tulemusi ei andnud (esivanemate horoskoobid ei korreleerunud vastava inimese omaga). Seega tuli ta järeldusele, et geneetika ongi pseudoteadus: omadusi ei saa pärida, kõik tuleneb ainult tähtede seisust.

    Lugu täies mahus EPLis.

  230. Martin Vällik 26. jaanuar 2010 kell 15:34

    Ameerika paranoiateoreetikud peavad Kerlit saatana saadikuks ja vabamüürlaste agendiks

    Mitmetel okultismiteemalistel netilehekülgedel võetakse Kerli välimus, muusika ja videod pulkadeks lahti ja tõestatakse edukalt ära, et just selliseid Ida-Euroopast imporditud türdukuid kasutavadki salajased niitõmbajad ära, et maailm oma kontrolli alla saada.

    Egas muud kui fooliummütsikesed pähe tõmmata.

  231. skeptikuskeptik 26. jaanuar 2010 kell 17:04

    @Martin Vällik:
    no küllap varsti valgusjumal vanaküla ajusaagimi vahendusel eesti rahvast õpetab, millist mütsi kanda :D

  232. dig 27. jaanuar 2010 kell 11:48

    Postimees kirjutab tervisenurgas: Tasuta voldik aitab E-ainetest hoiduda

    Järgmisel nädalal hakatakse kauplustes tasuta jagama E-ainete määrajaid, mis aitavad ostjail teha tervisele ohutumaid valikuid.

    Määrajaid hakkavad jaotama Selverid ning Apollo ja Rahva Raamatu kauplused. Rahakoti vahele mahtuvas määrajas on kirjas E-ained, mis võivad tekitada tervisehäireid ja mida sisaldavad tooted oleks tark ostunimekirjast maha tõmmata.

    Voldiku koostaja on mitmete toitumisteemaliste raamatute autor Angelika Erin. Tema sõnul võivad E-ained tervisele kahjulikku mõju avaldada aastatepikkuse kasutamise tulemusena, kuid tundlikel inimestel ja lastel võib negatiivne reaktsioon välja lüüa ka kohe. Seda siis allergia, astma, hüperaktiivsuse või muude tervisehäirete näol.

    See, et ainete jagamine nendeks, mis tervisehäireid põhjustada võivad ja nendeks, mis tervisehäireid põhjustada ei või, toksikoloogia aluspõhimõtetele vastu käib, ei huvita muidugi kedagi. Ja loomulikult on artiklis kohustuslik “MSG blablabla, aspartaam blablabla” mula. :-(

  233. Mart K. 27. jaanuar 2010 kell 14:07

    On’s tegu soolise diskrimineerimisega või leidsid USA teadlased tõesti põhjuse, miks pool või rohkem elanikkonnast ei suuda reaalainete vallas orienteeruda?

    Delfi vahendab:

    Tütarlaste matemaatikahirmu põhjustavad õpetajad

    Naissoost algkooliõpetajad, keda matemaatika närviliseks teeb, kannavad oma hirmud üle tüdrukuile, keda nad õpetavad.

    Ehkki mõnel võib nüüd tekkida küsimus, miks peaksid inimesed, kes matemaatikat pelgavad, seda õpetama, võib taoline nähtus selgitada, miks tüdrukutele jääb tihtilugu mulje, et matemaatika on “poiste aine”.

    Sellise tulemuseni jõuti uurimuse raames, mis hõlmas 17 esimese ja teise klassi õpetajannat ja nende klasse. Uurijad leidsid, et poiste sooritus matemaatikas ei sõltunud õpetaja matemaatikapelgusest, küll aga tütarlaste oma, vahendab AP.

    “Matemaatikasse väga närviliselt suhtuv naisõpetaja sunnib tüdrukuile peale stereotüüpi, et nad ei saa matemaatikas olla sama osavad kui poisid, mis omakorda mõjutab tütarlaste tulemusi matemaatika vallas,” ütleb Chicago ülikooli psühholoogia abiprofessor Sian Beilock.

  234. dig 27. jaanuar 2010 kell 14:30

    Lahendus on ilmne — koolidesse paigaldatakse rohkem matemaatikasse pelglikult suhtuvaid meesõpetajaid.

  235. Kriku 27. jaanuar 2010 kell 21:45

    Saksa pere sai USAst poliitilise varjupaiga

    USA andis viie lapsega Saksa perekonnale poliitilise varjupaiga.
    Perekond kolis USAsse, kuna nad ei tahtnud alluda Saksamaal kehtestatud koolikohustusele, kirjutab AFP.

    Saksa võimud ei lubanud vanematel lapsi kodus edasi õpetada, vaid käskisid lapsed kooli panna.

    Pereliikmed said eile Tennessee osariigis immigrantidega tegelevalt kohtunikult poliitilise põgeniku staatuse.

    Pereisa sõnul kiusati neid, kuna nad on luterlased. Samuti keelasid ametivõimud neil oma laste kodus õpetamise. 2006. aastal läks pere ja riigi vaheline vägikaikavedu nii kaugele, et politsei käis lapsi väevõimuga kooli viimas.

    «10- 20 aasta pärast on Saksa koolide programmid kristlikest väärtustest täielikult eemaldunud,» lisas isa.

    Pere kolis USAsse juba 2008. aastal, kuid varjupaiga ja õiguse oma lapsi kodus õpetada said nad nüüd.

  236. dig 27. jaanuar 2010 kell 22:11

    Kas see on seesama näidispere, kelle rasket elusaatust WingNutDaily aeg-ajalt vahendab?

  237. Kriku 29. jaanuar 2010 kell 23:23

    Aune Valk kutsub üles ajakirjandust kallutama:

    «Kui räägin oma teismelisele pojale venelastesse sallivama suhtumise vajalikkusest, siis on tema vastus, et kõik, mis ta nende kohta kuuleb, on negatiivne,» rääkis Valk.

    «Kindlasti on see ka märgata oskamine, aga vahest peaks vene nimega jalgpallurite puhul nende rahvust üle rõhutama ja kriminaalide puhul märkimata jätma.»

    Edasi helgesse tulevikku!

  238. ajeke 30. jaanuar 2010 kell 0:17

    @Kriku: Noppeid viidatud artiklist veelgi koos nukataguse rusikavehkimisega.

    Psühholoogiadoktor Aune Valgu sõnul aitaksid eestlasi tolerantsemaks muuta näiteks religiooniõpetus ja see, kui meedia mainib rahvust positiivses, mitte negatiivses kontekstis.

    Kindlasti aitaks tolerantsust veelgi suurendada soolapuhumisõpetus ja see, kui meedia mainib soolapuhujaid ainult positiivses, mitte negatiivses kontekstis. Selline psühholoogiadoktor Eestis siis…

    Valk viitas Olga Schihalejeva Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööle, mis näitab, et õpilaste informeeritus religioonist on napp ja religiooniõpetuse kogemus võib avardada õpilaste suhtumist maailmavaatelisse mitmekesisusse.

    Ma ei tea, mida viidatud doktoritöö näitas või näitab, aga kui üks psühholoogiadoktor hakkab soovmõtlemist tegelikkuse pähe esitama, siis näitab see mulle, et doktor tegeleb soolapuhumisega. Samahästi on õpilaste informeeritus eesti rahva ennemuistsetest murumängudest napp ja mänguõpetus võib avardada õpilaste suhtumist rahvaarvulise suurenemise vahendite mitmekesisusse.

    «Mitu minu head tuttavat on pärast mõneaastast Eestist eemal olemist öelnud, et siinne ühiskond on oma hoiakutes häirivalt suletud,» rääkis Valk.

    Mitu minu head tuttavat on jällegi pärast seesuguseid lolle sõnavõtte kahelnud rääkija terves mõistuses. Kas pean paari hea tuttava jutu hoiaku nüüd üldistama kogu doktorikraadiga kogukonnale?

  239. Martin Vällik 30. jaanuar 2010 kell 0:26

    Kätlin Hommik: “Islam naiste ümberlõikamist ei nõua!”
    Online-intervjuu küsimustele vastas eestlannast moslem!

    Päris huvitav lugemine. Vaatamata osade küsijate eelarvamustest pungil küsimustele, said vastused minumeelest üsna tasakaalukad. Isiklikult mulle tundub oma elu vana raamatu järgi sättimine küll veider, aga mis siis. Saab ka nii ja oma asi.

    Siis aga meenus, et too Kätlin on meil siin korra figureerinud seoses sellega, et töötades koolis õpetajana, korraldas tema või ta abikaasa islamisliku kreatsionismi levitamist üldhariduslikus koolis.

    Koduleht islam.pri.ee kubiseb ka kummalistest avaldustest. Näiteks Darvinism on surnud!

    Isegi, kui oleme nüüdseks enamuse kommunistlikest ideedest endast võimalikult kaugele tõuganud, on see pikk aeg, mil’ Nõukogude Liidu rõhumise all vaikides ajuloputust kannatama pidime, meile oma jälje jätnud. On asju, milles oma tausta tõttu oleme surmkindlad, et see on tõde, kuid mis „vabas maailmas” nii tõesena ei näigi.

    Üks sellistest jäänukitest on darvinistlik evolutsiooniteooria. Mujal maailmas on viimane reeglina ammu juba kooliprogrammidest välja jäetud (Prantsusmaal näiteks naerdakse sellele otse näkku, kes evolutsiooniteooriale teaduslikul viisil viidata püüab), meil aga ikka veel kindlalt põhikooli õppeprogrammis kui kõigutamatu ajalooline tõde sees.

    Argumentum ad sovieticum, kuna evolutsiooniteooria pole nõukogude nähtus ja püsib sõltumata ideoloogiast, kuna on teadusteooria, mille ümberlükkamiskatsed on teooriat vaid kinnitanud. Evolutsiooniteooria lükkaks ümber jänese fossiili leidmine kambriumieelses ladestuses.

    See “Mujal maailmas…” on muidugi lausvale.

  240. dig 30. jaanuar 2010 kell 11:08

    Martin Vällik ütles:

    Kätlin Hommik: “Islam naiste ümberlõikamist ei nõua!”
    Online-intervjuu küsimustele vastas eestlannast moslem!

    Kindlasti, kindlasti. Ja katoliiklased ei praktiseeri muidugi vuuduud ka. Usume, usume.

  241. dig 30. jaanuar 2010 kell 11:26

    ajeke ütles:

    @Kriku: Noppeid viidatud artiklist veelgi koos nukataguse rusikavehkimisega.

    Psühholoogiadoktor Aune Valgu sõnul aitaksid eestlasi tolerantsemaks muuta näiteks religiooniõpetus ja see, kui meedia mainib rahvust positiivses, mitte negatiivses kontekstis.

    Kindlasti aitaks tolerantsust veelgi suurendada soolapuhumisõpetus ja see, kui meedia mainib soolapuhujaid ainult positiivses, mitte negatiivses kontekstis. Selline psühholoogiadoktor Eestis siis…

    Mul on kuri kahtlus, et Valk tunneb, et kui uskmatud luterlased eestlased ja uskmatud õigeusklikud venelased pühendaksid rohkem aega ühiselt moslemite mittesallimisele, läheks maailm ilusamaks. Usukuulutajad on sedalaadi mõtteteri ennegi välja käinud ja psühholoogiadoktor teab kindlasti iidset beduiinide vanasõna ühisest välisvaenlasest:

    I against my brother, I and my brother against our cousin, my brother and our cousin against the neighbors, all of us against the foreigner.

    Lihtne on näha, et niimoodi tolerantsust ega üksteisemõistmist ei saavutata. Vahetatakse üksnes sallimatuse objekte.

  242. Kriku 30. jaanuar 2010 kell 15:46

    Rein Rõõm: globaalne soojenemine, globaalne vandenõu?

    Vandenõuteooriad on tüüpilised teadusvälised «tõestused», mida ei saa eriti tõsiselt võtta – just sedalaadi vandenõuteooriaid kujutavad endast ka kliimasoojenemise eitajate argumendid, kirjutab keskkonnafüüsik Rein Rõõm.

    Postimehes on Kopenhaageni kliimakonverentsist ajendatult ilmunud mõned arvamused, milles vaidlustatakse inimtegevuse mõju kliima soojenemisele. Tegu on mõneti vana vaidlusega, mis aktiveerub alati, kui kliimaküsimus ka poliitiliselt kuumeneb.

    Kommentaar Tiit Maranilt:

    Suur tänud autorile ühe parima ja adekvaatsema kliima soojenemise teema käsitlemise eest.

    Kommentaariks veel niipalju, et selliseid sisulisi ja kompetentseid artikleid on Eesti ajakirjanduses hädasti tarvis, et tasakaalustada senini valdavalt lahmivaid artikleid, mille autorid, kas oma ettevalmistuse sobimatuse või siis mingil muul põhjusel kas ei ole suutnud või ei ole tahtnud näha probleemi täit keerukust, küll aga on valmis sellel teemal sõna võtma. Paraku, omades kõlavaid tiitleid, on need autorid juba pikka aega olnud Eesti avaliku arvamuse üheülbaliseks kujundamise põhilised promootorid. See on ilmselt ka põhjusekt miks on Eesti ühe hiljutise ülevaate järgi kõige kliimaskeptilisem maa kogu maailmas.

    Loodan väga, et Postimehel jätkub küllaldaselt ajakirjanduslikku ausameelsust see artikkel ka paberkandjal avaldada – nii ajalehes senini avaldatu tasakaalustamiseks ning loodetavalt ka dispuudi võimaluse avamiseks.

    Martin, kas ei peaks kliimakohaseid artikleid ühe teema alla koguma…? Näib olevat piisavalt oluline ning materjali on ka juba omajagu läbi jooksunud.

  243. Kristen 30. jaanuar 2010 kell 18:07

    Kätlin Hommik: “Islam naiste ümberlõikamist ei nõua!”

    Koraan ei nõua. Aga lisaks koraanile on erinevates islami vooludes oma osa ka tavaõigusel ja muudel traditsioonidel, millest mõni peab naiste genitaalset mutileerimist (female genital mutilation) vajalikuks. Tava on (olnud) kasutusel ka mõningates mitte-islami piirkondades ja on (ilmselt) pärit islamieelsest kultuurikihist. Sellest on harivalt kirjutanud ja rääkinud aktivist Nahid Toubia ja kultuurantropoloog Janice Boddy.

  244. Kriku 30. jaanuar 2010 kell 19:15

    Jah, aga samas ei saa kohalikku tavaõigust üldistada islamile. Intervjuus ta viitas ka islami-eelsetele kihistustele ja tavadele. Ses osas ma arvan, et ta vastas õigesti. Talibani või mõne Jeemeni hõimu poolt viljeldavat ei saa üle kanda kogu islamile.

  245. Kriku 30. jaanuar 2010 kell 21:07

    Teadlane: vaid üksikutes vaktsiinides on elavhõbedat

    Tartu Ülikooli dotsendi kinnitusel on elavhõbedaühendit lisatud vaid kahesse Eestis kasutusel olevasse vaktsiini ning neis olev kogus pole organismile ohtlik, sest keha väljutab selle väga lühikese aja jooksul.

    Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Marje Oona sõnas, et säilitusainena on väikeses koguses etüülelavhõbedaühendit vaid kahes kõigist Eestis praegu kasutusolevatest vaktsiinidest.

    «Ühendit on kahest kasutuselolevast pandeemilise gripi vaktsiinist ühes – 2,5 mikrogrammi Pandemrixis. Celvapani-nimelises uue gripi vaktsiinis üldse etüülelavhõbedat ei ole,» kinnitas Oona.

    Mitte üheski riikliku immuniseerimiskava alusel lastele tehtavas vaktsiinis elavhõbedaühendeid ei ole.

    «Kõigist ülejäänud Eestis praegu kasutusel olevatest vaktsiinidest on etüülelavhõbedaühendit vaid ühes täiskasvanutele mõeldud difteeria-teetanuse vaktsiinis Imovax dT Adult, kui see on mitmeannuselise viaalina,» rääkis ta, lisades, et ka seal on ühendit väga väike kogus, 25 mikrogrammi ehk miljondikku grammi.

    «Sellisel etüülelavhõbedakogusel mingeid toksilisi toimeid täheldatud ei ole,» kinnitas Oona.

    Oona selgitas, et etüülelavhõbe on keemiline ühend, mille poolväärtusaeg pole pikk, mis tähendab, et igas vanuses inimeste organismist viiakse see välja vähem kui nädalaga ning see ei kuhju.

    Kalas teine ühend

    Tavaliselt vaktsiinide elavhõbedakogustest rääkides võrdluseks toodavas tuunikalas on aga teine ühend – metüülelavhõbe. «Tuunikalas – ja igas muuski toidus ja joogis – on veidi metüülelavhõbedat, mille väljutamise aeg on oluliselt pikem, 40-50 päeva ning mis on ka etüülelavhõbedaga võrreldes toksilisem,» selgitas dotsent.

    Metüülelavhõbedat on eri toitudes ja jookides erinevates kontsentratsioonides ja kalades on seda suhteliselt rohkem. «Näiteks rinnapiimas on metüülelavhõbedat maailma eri piirkondades läbi viidud uuringute andmetel keskeltläbi 0,5 kuni 3 mikrogrammi liitris, tuunikalas keskeltläbi 12 mikrogrammi saja grammi kohta.»

    «Kuid igapäevaselt mõne mikrogrammiliste koguste kaupa organismi sattuval metüülelavhõbedalgi toksilist toimet ei ole, sest ka see ühend väljutatakse sapi ja väljaheitega ning nendes annustes ta ei kumuleeru,» rahustas Oona.

  246. dig 30. jaanuar 2010 kell 22:04

    Kristen ütles:

    Aga lisaks koraanile on erinevates islami vooludes oma osa ka tavaõigusel ja muudel traditsioonidel, millest mõni peab naiste genitaalset mutileerimist (female genital mutilation) vajalikuks.

    “Tavaõigus” tähendab konkreetset õigustüüpi juriidilises mõistes. Naiste ümberlõikamine ei tule tavaliselt juriidikast vaid lihtsalt kummalistest religioossetest tavadest. Ja nii nagu kristlus Euroopas, on mõnedes Aafrika ja India nurkades islam kokku kasvanud eelislamlike tavadega.

    See ka, et kuigi naiste ümberlõikamist female genital mutilation’iks klassifeerida kõlbab, ei hüüa selle proponendid ise toda barbaarset tava niimoodi ega väida, et “genitaalne mutileerimine” vajalik on. Neil on eufemismid, näiteks “naiste ümberlõikamine”, mida nad veidrate ettekäänetega põhjendavad. Näiteks on mõnel pool väidetud, et ümberlõikamata naised ei saa mehele.

  247. dig 30. jaanuar 2010 kell 22:10

    Kriku ütles:

    Talibani või mõne Jeemeni hõimu poolt viljeldavat ei saa üle kanda kogu islamile.

    Praegu. Aga hüpoteetilises tulevikumaailmas, kus ateistid on usinasti selgitustööd teinud ja vähemradikaalsed usklikud uskmatuteks pööranud, Taliban ja radikaalsed Jeemeni hõimud *ongi* kogu islam ja nende tavasid tuleb islamile tervikuna üle kanda.

    Kummalisel kombel sarnaneb Talibani enda tulevikuvisioon selles osas natuke ateistide omale, except moslemeid on palju rohkem. Aga nemadki tahavad, et järelejäänud moslemid just radikaalsed ja mitte usuleiged oleksid.

  248. Kriku 30. jaanuar 2010 kell 22:12

    Oleks tädil rattad all, oleks tädi omnibuss.

  249. dig 01. veebruar 2010 kell 13:35

    Uuel varasügisesel veebruarikuul kolletub Postimees uue hooga.
    Kolmandik Briti õpilastest peab õpetajat tulnukaks

    Psühholoogide sõnul on laste sellise arvamuse taga tänapäevased lasteraamatud, filmid ja teleseriaalid.

    [...]

    Samas on aga õpetajad murelikud, sest kuigi lastele meeldivad tulnukalood, ei tunne vanemad õpilased meie Päikesesüsteemi planeete.

    Lvivi väisanud Janukovitš ajas segi genotsiidi ja genofondi

    Ukraina presidendiks kandideeriv Viktor Janukovitš nimetas Lvivi linnaelanikke riigi parimaks «genotsiidiks» (rahvatapp, PM), edastab võrguväljaanne RUpor.

    Lennujaamade uus hirm – kirurgiliselt kehasse siirdatud pommid

    Briti meedia andmetel sai MI5 uuest ohust teada, kui jälgis araabiakeelseid interneti jututubasid.

    Nakkusarst: vaktsiinipelgus on nõukaaegne taak

    Jutte sellest, et vaktsiinidesse pannakse elavhõbedat, mille pikaajalist mõju organismile pole teada, ei pea Maimets eriti tõsiseltvõetavateks. «Vaktsiinis sisalduv elavhõbedakogus ei ületa kogust, mida saate ühest tuunikala võileivast. Võileiva pikaajaline mõju inimorganismile on üldiselt teada,» sõnas ta.

    Eksperdid: võidusamba valgustusega läks kõik algusest peale viltu

    Kuigi 200 600 krooni maksev analüüs saab valmis alles suvel, on ülikooli eksperdid juba praegu kindlad, et tšehhide paigaldatud valgustus ei kõlba kuhugi ja kõik tuleb välja vahetada.

    Alkoholiprobleemiga inimene – kas ainult alkohoolik?

    Streimann märkis, et kui lapsevanem tarvitab alkoholi igal reedel, võib see lapse jaoks olla juba probleem, kuigi meditsiiniliselt ei ole tegemist alkohoolikuga. Ka purjus juht, kes põhjustab õnnetuse, ei pruugi olla alkohoolik.

    Hoiatus: internetist ostetud toidulisandid võivad sisaldada steroide

    Eesti veterinaar- ja toiduameti andmetel pole Bodybuilding.com`i tooteid meil müüdud, kuid kui siiski leidub inimesi, kes sealt ostetud toidulisandeid tarvitavad, peaksid nad selle koheselt lõpetama ja kõrvalmõjude ilmnedes arsti poole pöörduma.

  250. dig 01. veebruar 2010 kell 14:35

    Yahoo vahendab etüüdi rassistliku fotoaparaadiga:

    When Joz Wang and her brother bought their mom a Nikon Coolpix S630 digital camera for Mother’s Day last year, they discovered what seemed to be a malfunction. Every time they took a portrait of each other smiling, a message flashed across the screen asking, “Did someone blink?” No one had. “I thought the camera was broken!” Wang, 33, recalls. But when her brother posed with his eyes open so wide that he looked “bug-eyed,” the messages stopped.

    Wang, a Taiwanese-American strategy consultant who goes by the Web handle “jozjozjoz,” thought it was funny that the camera had difficulties figuring out when her family had their eyes open. So she posted a photo of the blink warning on her blog under the title, “Racist Camera! No, I did not blink… I’m just Asian!” The post was picked up by Gizmodo and Boing Boing, and prompted at least one commenter to note, “You would think that Nikon, being a Japanese company, would have designed this with Asian eyes in mind.” (See Techland’s top 10 gadgets of 2009.)

  251. Kriku 01. veebruar 2010 kell 14:39

    Tegemist on tõenäoliselt spetskaameraga animetegelaste pildistamiseks.

  252. Kriku 01. veebruar 2010 kell 15:00

    Teadlased: meestel puudub süütunne

    Tekst on nii idiootne, et kommentaare ei vaja.

  253. dig 01. veebruar 2010 kell 16:23

    Keegi Bryan Fischer AFA’st jutlustab jälle heteroseksuaalse rassi ülimuslikkust:

    I received a complaint from a listener to my “Focal Point” radio program, complaining that I had suggested that it is appropriate to impose legal sanctions on those who engage in homosexual behavior. Here is my response.

    [...]

    It might be worth noting that what I actually suggested is that we impose the same sanctions on those who engage in homosexual behavior as we do on those who engage in intravenous drug abuse, since both pose the same kind of risk of contracting HIV/AIDS.

    [...]

    The bottom line here is that, biblically, those “who practice homosexuality” should come under the purview of the law just as much as those who take people captive in order to sell them into slavery.

  254. dig 01. veebruar 2010 kell 17:58

    Postimees: Uus hädaabipill võib päästa rasedusest ka päevi hiljem

    Šoti teadlased avastasid, et uus hädaabipill, ulipristaal-atsetaat, pakub kaitset rasestumise eest erinevalt levinud levonorgestreelist ka kaks päeva hiljem kui kolm päeva pärast vahekorda.

    Originaalartikkel BBC’lt:

    “Different hormones are involved to the ones traditionally used in contraception, so it may be that these will prove to have other contraceptive uses in future.

    “However, accessibility is key to the uptake of any time-sensitive medication and since this pill is not currently available over-the-counter and is significantly more expensive to buy than the traditional ‘morning after pill’, it may be that many women who could benefit from it are not able to access it.”

  255. ajeke 01. veebruar 2010 kell 18:20

    @dig‘i viidatud BBC artiklist:
    A recently licensed type of emergency contraception may offer women protection from pregnancy even when taken five days after sex.
    [...]
    In a much smaller group of women who received emergency contraception more than three days after sex, there were no pregnancies among women who had taken ulipristal compared with three pregnancies among those taking levonorgestrel.

    …kaks päeva hiljem kui kolm päeva pärast vahekorda.

    Kolm pluss kaks on viis ehk “even when taken five days after sex“. Sõnastus on küll jube, aga arvutuste osas pettust ei ole, ma arvan.

  256. dig 01. veebruar 2010 kell 20:43

    Times Online tsiteerib parimaid palu söör Terry homsest kõnest, kus too soovitab seadustada eutanaasia.

    The best-selling author, who has early-onset Alzheimer’s disease, will say that the “time is really coming” for assisted death to be legalised.

    He will also offer himself as a “test case” for an assisted suicide tribunal, a body that he believes should be set up to give people legal permission to end their life with medical help.

    Kahetsusväärsel kombel ei märgi artikkel aplause ega ovatsioone ära. Ei ole ka teada, kas SURM publiku seas liigub.

  257. dig 01. veebruar 2010 kell 21:14

    Boston Globe kirjutab keskaegsest õiglusest:

    For the better part of a millennium, Europe’s legal systems decided difficult criminal cases in a most peculiar way. When judges were uncertain about an accused criminal’s guilt, they ordered a cauldron of water to be boiled, a ring to be thrown in, and the defendant to plunge in his naked hand and pluck the object out. The defendant’s hand was wrapped in bandages and revisited three days later. If it survived the bubbling cauldron unharmed, the defendant was declared innocent. If it didn’t, he was convicted.

    [...]

    But a closer look suggests something very different: The ordeal system worked surprisingly well. It accurately determined who was guilty and who was innocent, sorting genuine criminals from those who had been wrongly accused. Stranger still, the ordeal system suggests that pervasive superstition can be good for society.

    [...]

    The ordeal system was only as strong as the superstitious belief underlying it. So, over time, as people’s belief that God was behind ordeals weakened, so did ordeals’ power to satisfactorily deal with criminal defendants. One crucially important contributor to this decline was the Catholic Church. In the early 13th century, Pope Innocent III spearheaded a damning denunciation of ordeals on the grounds that ordeals were antithetical to Christian doctrine.

  258. dig 01. veebruar 2010 kell 21:40

    Ühendriikide Õhujõudude Akadeemia annab teada:

    1/26/2010 – U.S. AIR FORCE ACADEMY, Colo. — The Air Force Academy chapel will add a worship area for followers of Earth-centered religions during a dedication ceremony, which is tentatively scheduled to be held at the circle March 10.

  259. ajeke 01. veebruar 2010 kell 21:40

    @dig: Sellega seoses meenub mulle Eesti Ekspressis uue aasta hommikul ilmunud artikkel Andrei Hvostov: Eestisse rohkem euroopalist inkvisitsiooni! Mõni kadedam silm näeks võibolla Boston Globe’i poolset plagiaati. Võibolla on see siin kuskil kajastatud, siis läheb topelt. Aga üks kärbe sealt algusest:

    Inkvisitsioon ei löönud Eestis õitsele, mistõttu nõidumine on meil ­popim kui mujal Euroopas ja kohtupidamine jäi ajast maha.

    Oleme ebausku rahvas. Meie üks populaarseimaid telesaateid oli selgeltnägijate võistlus. Maalehe tiraaž hüppab igal aastal lakke astroloog Igor Mangi horoskoobiga. Maakondades korraldatavad nõidade kokkutulekud muutuvad aasta-aastalt aina märgatavamaks. Vigala Sass, Pendli-Veeliks, Jäneda nõid, Kaika nõid, Nastja on rahvuslikud staarid … Võib-olla pole kaugel seegi aeg, kui vabariigi aastapäeva vastuvõtul näeb presidendiga kätlemas šamaanitrummiga teadjameest? Modellid ja seltskonnadaamid on selle lävepaku juba ületanud.

    ja üks lõpust:

    Kui Eesti aladel mõisteti 16.–17. sajandil nõidumissüüdistusega surma 65 inimest, siis palju suuremas Hispaanias loetakse ohvreid vaid 40–50.

    Inkvisitsioon meie aladele ei jõudnud. Sellele peab mõtlema kahetsusega.

    Meil käis kohtumõistmine ordaalide abil ka siis, kui mujal oldi sellest loobunud. Ebausk jäigi välja rookimata.

    2005. aasta eurobaromeetrist selgus, et eestlastest uskus jumalat 16 protsenti küsitletuist, mis oli Euroopa madalaim näitaja. Vaime ja kõrgemaid jõudusid uskus seevastu 54 protsenti küsitletutest, mis oli Euroopas kõige rohkem.

  260. Kriku 01. veebruar 2010 kell 21:56

    Põhimõte on õige – et inkvisitsiooniline protsess oli keskaegse vormeliprotsessi või ordaalidega võrreldes edasiminek, aga panna ühte patta kõrgkeskaegne inkvisitsioon ja varauusaegne Hispaania inkvisitsioon ei ole siiski korrektne. Hvostov ajaloolasena peaks seda isegi teadma, aga ilmselt ajakirjanikuna lasi ülejala nagu ajakirjanikud ikka.

  261. dig 01. veebruar 2010 kell 21:59

    Jänkistani propagandateenistus ABC pajatab kunstiandega Põhja-Korea poisist, kes Lõunasse ära karanuna sai realiseerida oma sügavaima unistuse: joonistada portreesid Kim-Jong Il’ist.

    Sunmu always knew that his talent lay in art. Unlike many other North Korean boys forced into military posts or farming, he was grateful to have achieved what he had always wanted: becoming North Korea’s state propaganda artist.

    [...]

    But today, Sunmu is painting the two men as much as he wants — and with a touch of satire, which, he confesses, helps “to heal the huge hole in my heart.”

  262. ajeke 01. veebruar 2010 kell 22:12

    aga panna ühte patta kõrgkeskaegne inkvisitsioon ja varauusaegne Hispaania inkvisitsioon ei ole siiski korrektne.

    Kõrgkeskaegne inkvisitsioon eksisteeris ajavahemikul … … … ja varauusaegne Hispaania inkvisitsioon eksisteeris ajavahemikul … … … ning neid ühte patta panna ei ole siiski korrektne sellepärast, et … … … .

    Hvostov ajaloolasena peaks seda isegi teadma, aga ilmselt ajakirjanikuna lasi ülejala nagu ajakirjanikud ikka.

    Argumentum ad hominem. Hvostov ajakirjaniku ja ajaloolasena on toimetuse vahendusel kättesaadav arvamuse otseedastamiseks, kui muid argumente ei ole.

  263. Kriku 01. veebruar 2010 kell 22:42

    Inkvisitsioonist on juba käesoleval leheküljel kirjutatud.

    Ei ole argumentum ad hominem, kuna puudub argumentum. Ma lihtsalt spekuleerisin artikli saamisloo üle.

  264. ajeke 01. veebruar 2010 kell 23:30

    ajeke jättis lüngad:

    Kõrgkeskaegne inkvisitsioon eksisteeris ajavahemikul … … … ja varauusaegne Hispaania inkvisitsioon eksisteeris ajavahemikul … … … ning neid ühte patta panna ei ole siiski korrektne sellepärast, et … … … .

    Kõrgkeskaegne inkvisitsioon eksisteeris ajavahemikul 11. sajand – 14. sajandi lõpp ja varauusaegne Hispaania inkvisitsioon eksisteeris umbkaudu aastail 1500–1800 ning neid ühte patta panna ei ole korrektne sellepärast, et Hvostov ei olegi neid ühte patta pannud, vaid kirjutab ainult viimasest ehk varauusaegsest inkvisitsioonist. Selge siis, miks oli vaja viidata ei tea kuhu. Kirjutatust oleks leidnud kindlasti asisemaid artikleid, millele viidata, kas või Vikipeediast.

    “Loogiline konstruktsioon” teemal “spekulatsioon artikli saamislugu” on kahtlemata märkimisväärne saavutus, mida tasus siia jäädvustada. Kindlasti märgatavalt informatiivsem kui demagoogiline lasteaed “Kes teisele ütleb, see ise on“. No mis teha, kingsepast ajaloolane on ka huvitav nähtus…

  265. Kriku 01. veebruar 2010 kell 23:46

    Hvostov rääkis üldiselt “inkvisitsioonist”. Kui ta räägib ordaalidel põhineva protsessi asendamisest inkvisitsioonilise protsessiga, ei saa ta kindlasti rääkida varauusajast. Artikli esimeses pooles ongi juttu inkvisitsioonilisest protsessist üldiselt, artikli teises pooles aga varauusaegsest hispaania inkvisitsioonist ning nagu näha, oleks artikkel olnud eelteadmisteta isikutele mõistetavam, kui nende vahel oleks selgemat vahet tehtud.

  266. ajeke 01. veebruar 2010 kell 23:59

    Sellised “loogilised konstruktsioonid” eelteadmistega isikutelt täna siis veel. Väga lõbus, eriti see Hvostovi “rääkimise” konstruktsioon – keegi kuuleb hääli artiklit lugedes, kui ma ei eksi…

  267. salvey 02. veebruar 2010 kell 9:03

    http://www.ekspress.ee/news/pa.....d=28882703

    Väliseesti arsti, Rootsis elava sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialisti Jaan Suurküla väitel kasutatakse Eestis elavhõbeda- ja skvaleenisisaldusega gripivaktsiini, mis võib tekitada kahjulikke kõrvalmõjusid. Samast vaktsiinist keeldus Saksa sõjavägi.

  268. M 02. veebruar 2010 kell 9:36

    salvey ütles:

    http://www.ekspress.ee/news/pa…..d=28882703

    Väliseesti arsti, Rootsis elava sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialisti Jaan Suurküla väitel kasutatakse Eestis elavhõbeda- ja skvaleenisisaldusega gripivaktsiini, mis võib tekitada kahjulikke kõrvalmõjusid. Samast vaktsiinist keeldus Saksa sõjavägi.

    Suurküla taustast kirjutab Õhtuleht, et juba paarkümmend aastat see mees küll arst ei ole, vaid tegeleb hmm..pagan teab millega.
    Skvaleeni müüakse aga nn tervisetoodete poodides – tervisele igas mõttes kasuliku toidulisandina;-)
    Skvaleeni muidu toodab maks ja see on rasu normaalne koostisosa.

  269. Kriku 02. veebruar 2010 kell 17:34

    Sir Terry tänane kõne

    Kogu küsimus on juriidiliselt masendavalt keeruline. Mitte et see eriti skeptik.ee teema oleks, aga kui Dig pani eile katkendid välja, siis ma mõtlesin, et ka terve sõnavõtt väärib äratoomist.

  270. Mart K. 03. veebruar 2010 kell 9:26

    Gigantide heitlus vol 2: Kuuse-taat vs ilmajaam.

    Kuuse-taat: lund sajab kuni 20. veebruarini

    •• Rääkigu teised mida tahes, aga Põlvamaa ilmatark Elmar Kuus ehk Kuuse-taat ootab oma ilmaprognoosi järgi juba vihma. Ka peaks tema sõnul jätkuma lumesadu.

    •• Viimastele päevadele omased saju- ja korraks päikest näitavad ilmad kestavad Kuuse-taadi sõnul veel vähemalt paar nädalat. „Lumesajud peaks kestma kuni kahekümnenda veebruarini, pärast seda peaks juba vihma tulema,” ennustas ta.

    •• Ilmajaam prognoosib selleks ajaks läänepoolse madalrõhuala ja idapoolse kõrgrõhuala omavahelist võistlust – ilm on kord pehmem ja sajusem, siis jälle kuivem ja krõbedamate öiste külmakraadidega.

    •• „Veebruari lõpus peaks viis kuni kümme kraadi külma tulema ning märtsi alguses läheb soojaks. Kümnenda märtsi paiku peaks suurem osa lumest juba läinud olema,” arvas Kuuse-taat. „Aga kahekümnenda märtsi paiku on jälle lund oodata.”

    •• Vastupidi ilmajaama prognoosile, mille järgi peaks veebruar nagu jaanuargi keskmisest külmem tulema, ennustab Kuuse-taat, et nii küünlakuu kui ka märts tulevad pikemaajalisest keskmisest siiski soojemad.

    •• Kuuse-taadil aitab ilma ennustada õhuvoolude liikumise jälgimine ja aastakümnete pikkune kogemus. „Ka aprill ja mai peaksid võrdlemisi soojad tulema, õhutemperatuur võib ulatuda 20 plusskraadini – rohket vihma pole siis näha,” ütles Kuus.

    •• Kevadele võib Kuuse sõnul järgneda jahe suvi. „Üle 25-kraadist õhusooja pole oodata ja tooni võivad anda pikemad sajuperioodid, ” ütles Kuus.

    Ennustused on kenasti letti laotud (lingitud artikli algupooles on jaama prognoosid), eks varsti saab näha, kumb meetod — paberiteta targa või päris sünoptikute oma — täpsemaid tulemusi annab.

  271. salvey 03. veebruar 2010 kell 9:31

    http://forte.delfi.ee/news/tea.....d=28903921

    Uurijad usuvad nüüd, et agressiivsus, sallimatus ja kannatamatu iseloom võivad olla märgiks kõrgemast arengutasemest, vahendab The Daily Telegraph.

    Samuti osutab uus uurimus, et lapsemeelne käitumine — sallivus ja valmisolek endale kuuluvat teistega jagada — võib, vastupidi, anda märku sellest, et inimene pole eriti arenenud.

  272. dig 03. veebruar 2010 kell 18:29

    New York Times vestab põneva loo baptistidest, kellel oli orbude Haiitilt päästmisega nii kiire, et orbude vanemate seisukoha ärakuulamine ei tulnud kõne allagi.

    The Haitian authorities said the group planned to offer the children for adoption, but Ms. Silsby denied that.

    “We intended to raise those children and be with them their entire lives, if necessary,” she said, standing behind a door of thick metal bars in pedal pushers, sandals and a blouse printed with palm trees. “These kind of children are sold across the border for the price of a chicken. We wanted to give them lives of joy and dignity in God’s love.”

    [...]

    Haitian officials said that several of the children had parents, and that, unfortunately, this turn of events was one they had anticipated.

    Fearful of the possibility that unscrupulous traffickers would take advantage of Haiti’s sundered justice system to take children from poor families for illegal adoptions, prostitution or slavery, the government had halted all adoptions except those already in motion before the earthquake. Mr. Bellerive’s signature is now required for the departure of any child.

    Kuidas vaesed vanematega orvud maitsevad, ei ole artiklis kirjas, kanavõrdluse põhjal võib vastust aga aimata.

  273. dig 03. veebruar 2010 kell 18:46

    Columbia Journalism Review on avaldanud Charles Homans’i mõlgutuse teemal “Miks telesünoptikud kliima muutumist ei usu?”

    This was the most important scientific question of the twenty-first century thus far, and a matter on which more than eight out of ten climate researchers were thoroughly convinced. And three quarters of the TV meteorologists Wilson surveyed believe the climatologists were wrong.

    There is one little problem with this: most weathercasters are not really scientists. When Wilson surveyed a broader pool of weathercasters in an earlier study, barely half of them had a college degree in meteorology or another atmospheric science. Only 17 percent had received a graduate degree, effectively a prerequisite for an academic researcher in any scientific field.

    But the disagreement, then as now, also came down to the weathercasters themselves, and what they knew—or believed they knew. Meteorology has a deceptively close relationship with climatology: both disciplines study the same general subject, the behavior of the atmosphere, but they ask very different questions about it.

    In the absence of a clear answer, several institutions—the National Environmental Education Foundation (NEEF), the Yale Forum on Climate Change & the Media, and the University Corporation for Atmospheric Research among them—have decided that education is the problem, and have launched projects aimed at teaching the weathercasters the basics of climatology. All proceed from the assumption that unreachable skeptics like Coleman are few and far between, and that most meteorologists are more uncertain than adamant, lost amid the Internet’s slurry of fact and counterfact.

  274. Martin Vällik 04. veebruar 2010 kell 10:30

    Hajameelne Oop viitsis erinevalt Ekspressi ajakirjanikust veidi guugeldada, et kes see Suurküla on ja tulemust saab lugeda siit:
    Eesti Ekspress ja Tartu Ülikool: tarkuse maaletoojad

    Omalt poolt loodan, et loengusari sellega ei lõpe. Järgmiseks võiks tutvustada meie provintsikese elanikele näiteks David Icke hindamatuid teooriaid kosmosest saabunud reptiilide salajasest maailmavalitsusest. Kindlasti kuluks ära ka praktiline õpetused, kuidas valmistada tinapaberist mytsi, mis kaitseb inimest valitsuse agentide mõtetelugemise ning kurja elektromagnetkiirguse eest.

  275. Kriku 04. veebruar 2010 kell 12:24

    Bullerby lapsepõlv Pangodi järve kaldapealsel

    Siin laovad lapsed ise talvepuud riita ja riisuvad sügiseti lehti. Hoolt tuleb kanda ka õunaaia eest. 1878. aastal ehitatud karjamõisas on kolm ahju, mida koolipere õhtuti kütab. Külmade ilmadega tuleb hommikul veel tuld alla panna, et Unipiha õpilastel külm ei hakkaks.

    Unipiha kool on viimaseid Eestis, kus on ahiküte. «Tervisekaitse nõudis vahepeal elektrikütet, aga jätsid õnneks rahule,» sõnab Jakobson. «Nad arvasid, et meil tulevad igasugused pisilased puudega sisse, aga ütlesime, et siin on kogu aeg elektrikatkestused.» Vahepeal taheti puumajale panna sundventilatsiooni, aga sellestki pääseti. «Räägin lastele kogu aeg, et vaja on tervet talupojamõistust.»

    Mõte, et ahjupuudega tulevad igasugu tervist ohustavad pisilased sisse, väärib peaaegu et viltust pendlit.

  276. dig 04. veebruar 2010 kell 13:28

    Kriku ütles:

    Mõte, et ahjupuudega tulevad igasugu tervist ohustavad pisilased sisse, väärib peaaegu et viltust pendlit.

    Saad Sa kindel olla, et tsitaat on korrektne?

  277. Kriku 04. veebruar 2010 kell 13:33

    Ei. Ma olen nõus, et vahendatud avalduste eest ei saa pendleid jagada.

  278. HolgerM 04. veebruar 2010 kell 19:19

    Pisut vana küll, aga:
    Ingrit Vaher sõi vähi kehast välja

    Artikkel pole mitte ainult täielik jura, vaid selle avaldamine on puha kurjategelik, kuna võib potensiaalselt kergeusklike elu ohtu seada.

    Aasta tagasi diagnoositi naisel lümfivähk. Nüüd on ta elav näide sellest, et kurja tõve võib seljatada ka tavameditsiini abita.

    Kogenud, kuidas uutmoodi toitumine parandas enesetunnet mühinal, on Ingrit aluselisele toiduvalikule truuks jäänud. Tema taldrikul ei näe iial midagi loomset, ka veiniäädikas, päris alkoholist rääkimata, on tema püsimenüüst nähtavasti alatiseks kadunud.

  279. dig 05. veebruar 2010 kell 9:20

    HolgerM ütles:

    Aasta tagasi diagnoositi naisel lümfivähk. Nüüd on ta elav näide sellest, et kurja tõve võib seljatada ka tavameditsiini abita.

    Loomulikult ei kirjuta ta, miks “tavameditsiini abita” peaks ihaldusväärne kriteerium olema.

  280. Kriku 05. veebruar 2010 kell 17:21

    Kas keemiaravi saamise fakti on võimalik tagantjärele kindlaks teha nagu dopingu jne. puhul? Peaks ju olema, aga kui pika aja pärast…?

  281. cyrix 05. veebruar 2010 kell 18:12

    dig ütles:
    Loomulikult ei kirjuta ta, miks “tavameditsiini abita” peaks ihaldusväärne kriteerium olema.

    Kui “tavameditsiini” all on mõeldud kiiritus- ja keemiaravi, siis need mõlemad võivad küll olla inimesele võrdlemisi ebameeldivad. Aitaksid rohelised juurikad sama hästi oleks vajadus nendeks ju olemata.

  282. dig 05. veebruar 2010 kell 21:45

    Kriku ütles:

    Kas keemiaravi saamise fakti on võimalik tagantjärele kindlaks teha nagu dopingu jne. puhul? Peaks ju olema, aga kui pika aja pärast…?

    Niikaua, kuni arst haiguslugusid alles hoiab?

  283. dig 05. veebruar 2010 kell 21:49

    cyrix ütles:

    Kui “tavameditsiini” all on mõeldud kiiritus- ja keemiaravi, siis need mõlemad võivad küll olla inimesele võrdlemisi ebameeldivad. Aitaksid rohelised juurikad sama hästi oleks vajadus nendeks ju olemata.

    Aga pärismaailma pärisarst oskab ju riski ja kasu hinnata. Kui ta teab, et rohelised juurikad sama hästi aitavad, siis ta tavaliselt neid kirjutabki.

  284. cyrix 05. veebruar 2010 kell 21:55

    dig ütles:

    Aga pärismaailma pärisarst oskab ju riski ja kasu hinnata. Kui ta teab, et rohelised juurikad sama hästi aitavad, siis ta tavaliselt neid kirjutabki.

    Polegi muud väitnud. Samas kui lähtuda ainult Sinu väitest, et miks peaks “tavameditsiini abita” parem olema, siis pakkusin lihtsalt välja mõtte et KUI alternatiivikud suudaksid ravida kasvajaid ilma keemia ja kiirituseta oleks see ainult positiivne.

  285. Kriku 05. veebruar 2010 kell 22:41
    Kas keemiaravi saamise fakti on võimalik tagantjärele kindlaks teha nagu dopingu jne. puhul? Peaks ju olema, aga kui pika aja pärast…?

    Niikaua, kuni arst haiguslugusid alles hoiab?

    Ka variant. Aga ilmselt saab seda ka bioloogiliste meetoditega kindlaks teha mingi aja jooksul.

  286. dig 05. veebruar 2010 kell 23:18

    Terve hulk püsivaid toksiine ladestub tuvastatavates kogustes juustesse. Ehk töötab see ka keemiaravi korral?

  287. cyrix 06. veebruar 2010 kell 0:08

    @dig:
    Sõltub keemiaravi ravimitest. Keemiaravi on tegelikult võrdlemisi heterogeenne termin ja ravimite toimemehhanisme on palju, aga kui mõned välja tuua siis:

    -alküleerivad ained: nende mõju on püsiv – seni kuni püsib alküleeritud molekul. Püsivates rakkudes DNA puhul sisuliselt terve elu.

    -topoisomeraaside ja teiste ensüümide inihibiitorid – kasvajate ravis on paljud nn. pöördumatud inhibiitorid, mis kestavad samuti kuni uue ensüümimolekuli sünteesi ja vana lagundamiseni – keskmiselt mõned kuud

    -antikehad ja teised pöörduvalt seostuvad molekulid – organismis võrdlemisi lühikest aega, maksimum paar päeva.

    Kindlasti koguneb alküleerivate ravimite mõjul üht-teist ka juustesse, aga erinevalt näiteks raskemetallidest ei ole neid sealt kuigi lihtne määrata – lihtsam on määrata juustest näiteks arseeni, mida seal tavaliselt ei ole, kui metüülrühmi mida on seal niikuinii.

  288. dig 12. veebruar 2010 kell 16:50

    Kurjad keeled Internetist räägivad, et isand Suurküla hüüab ennast nüüd “doctor Jaaniks” ja peab blogi: Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat.

    Huvitav, kui madalale võiks kukkuda ühe patsiendi viie vereliitri pH, kui tollesse verde päeva jooksul sada grammi askorbiinhapet sokutatakse?

  289. Robin 12. veebruar 2010 kell 20:15

    Ei saa enam pihta, alles oli ajurveeda ja “kõik on mõtlemises kinni”, nüüd ikkagi juba tuleb inimesele megadoose manustada.

  290. Aleksander 12. veebruar 2010 kell 23:49

    dig küsis: Huvitav, kui madalale võiks kukkuda ühe patsiendi viie vereliitri pH, kui tollesse verde päeva jooksul sada grammi askorbiinhapet sokutatakse?

    Võin öelda, et olen seda teraapiat ise teinud ja patsient talus seda väga hästi. Alustatakse väiksematest doosidest. Point on selles, et IVV Cvit lahus tehakse kas NaOH või Mg ühendiga neutraalseks, Ringeri lahuses, 100g/liitris tilgutatakse veeni u 3-4 tundi.

  291. dig 13. veebruar 2010 kell 11:50

    C-vitamiini 5% vesilahuse pH on 2,2–2,5. 100 grammi on viiest kilost verest umbes 2%, kuna log10(5%/2%) ≈ 0,4, võiks saadava segu kogu-pH olla 2,6–2,9 kandis. Kuigi reaalne veri ei koosne muidugi paljast veest ja reaalses organismis on olemas mehhanisme vere pH tasakaalus hoidmiseks, on vere säärane hapestamine ilmselgelt kurjast.

    Aleksander ütles:

    Võin öelda, et olen seda teraapiat ise teinud …

    Misjaoks? Millised selle protseduuri näidustused on?

  292. ajeke 13. veebruar 2010 kell 13:15

    dig arvutas:

    võiks saadava segu kogu-pH olla 2,6–2,9 kandis

    Aleksander neutraliseeris:

    Point on selles, et IVV Cvit lahus tehakse kas NaOH või Mg ühendiga neutraalseks [...]

    Kui tüli ei tee, siis kuidas nimelt tehakse seebikiviga askorbiinhape neutraalseks ja milline reaktsioon seejuures aset leiab? Kas seebikivi tilgutatakse koos askorbiinhappega verre või lastakse enne üks ja siis teine? Mis on neutraliseerimise saadus ja millist ühendit selles me pärast C-vitamiiniks nimetame? Millise “Mg ühendiga” võib seebikivi asendada selles neutraliseerimises ja milline reaktsioon toimub selle käigus? Ma paluksin reaktsioonivõrrandeid, kui Aleksander võib öelda. Kas Aleksander võib veel öelda, kas “100g/liitris” tähistab C-vitamiini massi 100g, Ringeri lahuses, ühes liitris?

  293. dig 13. veebruar 2010 kell 13:33

    ajeke ütles:

    Kas seebikivi tilgutatakse koos askorbiinhappega verre või lastakse enne üks ja siis teine?

    Ilmselt lahustatakse mõlemad ära ja segatakse siis lahused õiges vahekorras kokku. Pärismeditsiinis on lahuste osmolaalsuselt, happesuselt, temperatuurilt ja muudelt põnevatelt näitajatelt “õigeks” reguleerimine täiesti rutiinne tegevus.

    ajeke ütles:

    ja milline reaktsioon seejuures aset leiab?

    Eestikeelse Vikipeedia, kuhu ise viitasid, andmetel niisugune:

    C6H8O6 + NaOH ↔ E301 + H2O

    Aga kuna nii hape kui tema naatriumisool kenasti vees lahustuvad, on see reaktsioon kaunis tinglik. Sestap ka kahtepidine nool.

  294. ajeke 13. veebruar 2010 kell 14:35

    dig seletas:

    Ilmselt lahustatakse [...]

    Väga põnev. Võid Sa seda rutiinselt korraldada näiteks soolhappe ja seebikiviga? Kas kõrvetiste vastu võiks neid näiteks makku segada rutiinselt.

    Eestikeelse Vikipeedia, kuhu ise viitasid,* andmetel niisugune:
    C6H8O6 + NaOH ↔ E301 + H2O

    Siis mida? Piisaks, kui E301, Ringeri lahuses, veeni tilgutada? Kumb neist C-vitamiin on: E301 või C6H8O6? Ja “Mg ühend”, mis see ilmselt võiks olla?**
    _____
    * Ise ikka, kes siis veel. Ma tean, kuhu ma viitasin. Kas see oli oluline täpsustus või vahendad Aleksandrit? ;)
    ** Teise eest mõelda oskan ka mina, aga paganama keeruline on teisele selgeks teha, et minu mõeldu on tema mõte. :P

  295. Kriku 13. veebruar 2010 kell 14:57

    E-ainete vaba Angelika

    Toitumissoovitus on keskealisele kaalust maha võtta soovivale inimesele küll asjakohane, aga artikkel ise on vastuoluline ja süsteemitu, kus on segi aetud E-ained, kalorsus ning osa soovitusi (nagu näiteks lihast hoidumine) jäetud üldse põhjendamata. Samuti on mööda mindud põllumajandusmürkide, väetiste ning muu köögiviljakeemiaga seotud küsimustest.

  296. Kriku 13. veebruar 2010 kell 14:57

    Krt, valesse teemasse… Martin, palun tõsta ümber.

  297. dig 13. veebruar 2010 kell 15:51

    ajeke ütles:

    Kumb neist C-vitamiin on: E301 või C6H8O6?

    E301 on naatriumaskorbaat ehk C6H7NaO6.
    C-vitamiin on C6H8O6 ehk E300.

    E300 on asendamatu vitamiin, inimene (ega teised inimahvid) ei saa seda ise sünteesida, kuid ilma elada ka ei saa.

    Kriku ütles:

    E-ainete vaba Angelika

    Vaene Angelika, kui ta E300′st veel kaua eemale hoiab, jääb loetud kuude jooksul skorbuuti.

  298. ajeke 13. veebruar 2010 kell 16:19

    dig hoiatas:

    Vaene Angelika, kui ta E300’st veel kaua eemale hoiab, jääb loetud kuude jooksul skorbuuti.

    Buduaar teab kirjutada:
    Talvel on heaks C-vitamiiniallikaks kibuvitsamarjad, mustsõstra toorhoidised ja mahlad ning tsitrusviljad. Näiteks üks apelsin või greip katab päevase C-vitamiinivajaduse. Kõige rohkem C-vitamiini leidub aga sidrunis.
    Ilmselt ei ole poes ega põõsas neile ühelegi peale märgitud peletavat tähekombinatsiooni E300.

  299. dig 13. veebruar 2010 kell 16:20

    Too artikkel kirjutab veel:

    Üks tuttav öelnud Angelikale, et olgu mis on, aga magusast tema ei loobu – see lisavat elule väärtust. Angelika ei külasta kiusatuse vältimiseks magusaletti juba ammu. «Mis mõttes magus lisab elule väärtust? Kujutad ette, kui minult mu rohke rohelise ja õliga salat ära võetaks? Miks keegi arvab, et kook on palju parem kui hästi tehtud tervislik salat?»

    Üks nendest põnevatest asjadest, mida toiduga saadavad süsivesikud organismuses põhjustavad, on kesknärvisüsteemi hormonaalregulatsioonimehhanismile kättesaadava trüptofaani taseme tõstmine. Trüptofaanist saab ajuensüümide (trüptofaanhüdroksülaasi ja DOPA dekarboksülaasi) vahendusel serotoniin.

    Süsivesikutevaene toit võib viia kroonilise serotoniininappuseni, mis pahatihti depressioonina avaldub. Toidupreestrinna jaoks pole see muidugi probleem, sest adaptatsioon kestvalt madala serotoniinitasemega aitab kaasa intensiivsete vaimsete elamuste saamisele ning võib usklikke motiveerida paremale jumalakuulekusele.

  300. Kriku 13. veebruar 2010 kell 16:21

    OK, kui juba aruteluks läks, siis las ta olla siin…

  301. dig 13. veebruar 2010 kell 16:25

    ajeke ütles:

    Ilmselt ei ole poes ega põõsas neile ühelegi peale märgitud peletavat tähekombinatsiooni E300.

    Ise väidab, et hoiab E-ainetest eemale, aga nüüd tuleb välja, et ta hoiab hoopis E-pealekirjutustest eemale.

    Samas, toidupreestrinna asi, võib-olla on variserlikkus nende jaoks job requirement.

  302. ajeke 13. veebruar 2010 kell 16:35

    dig ütles:

    Toidupreestrinna jaoks pole see muidugi probleem, sest adaptatsioon kestvalt madala serotoniinitasemega aitab kaasa intensiivsete vaimsete elamuste saamisele ning võib usklikke motiveerida paremale jumalakuulekusele.

    Näed siis, ateistid on end lihtsalt täisõginud indiviidid, kui ma nüüd õigesti aru sain. Kõige vähem kuulavad jumalasõna kindlasti üliülekaalulised, mis on ka arusaadav, sest kes see ikka heameelega oma mitme tsentneri jagu eluskaalu kirikusse lohistab, kui mõte issanda asemel järgmisele suutäiele jookseb ja toidupood märksa kutsuvama templina ilmutub? Aga anorektikud peaksid siis pea kohal saatvat nimbust ka teistele suutma juba näidata? Kas sellega on seletatav ka nüüdisaegne usuleigus ja endisaegne religioossus, et inimesed enam näljas ei ole?

  303. ajeke 13. veebruar 2010 kell 16:54

    dig nentis:

    Ise väidab, et hoiab E-ainetest eemale, aga nüüd tuleb välja, et ta hoiab hoopis E-pealekirjutustest eemale.

    Ajakirjanik jutustas: “Otse loomulikult suundub Angelika joonelt juurviljade osakonda.

    Haarab lennult paar erkkollast sidrunit ja peatub siis pikemalt juurikate juures. Loobib mängleva kergusega korvi lehtsalatit ja spinatit, salatimikse ja rukolat, baklažaani, suvikõrvitsat, tomateid, punast tšillit, igat värvi paprikaid, brokkolit, tilli, lillkapsast, laimi ja tagatipuks veel kookospähkli.

    Sellekohane õpetus sealt: “Teiseks: vali endale igast tooterühmast toiduaine, mis on n-ö halvimaist parim. Kus ei ole sees vähemasti neid kahjulikke E-aineid, mis on kirjas Angelika koostatud lipikul, mis läinud nädalast alates tasuta saadaval Selverite kassades.

    Niisiis ikkagi E-pealekirjutus.

    Samas, toidupreestrinna asi, võib-olla on variserlikkus nende jaoks job requirement.

    Argumentum ad hominem. Ma ei arva, et usk, mida toidupreestrinna jutlustab, parim ja õigeim on, aga ma ei poolda tagaselja poriloopimist. Saada kutse – korralda avalik väitlus ja lase inimestel otsustada -, oleks minu ettepanek. Iga inimese arvamus või seisukoht väärib lugupidamist, ka siis, kui ta surnd või muidu käeulatusest kaugemal, (khm, ma tean, kui raske see on), seepärast palun seda mulle meenutada, kui juhtun kellegi meelest eksima.

  304. Kriku 13. veebruar 2010 kell 17:05

    Minu jaoks ei ole selle artikli puhul probleem mitte soovitused ise, vaid just see, kuidas infot esitatakse. Seal aetakse kokku kõik pudrud ja kapsad, mis võimalik. Kalorsus on üks asi, e-ained teine asi, transrasvad kolmas asi, toodete koostis neljas asi, toiduvalmistamise viis viies asi, kohvijoomine kuues asi ja lihasöömine seitsmes asi. Seal on kõik mingiks kompotiks keeratud.

    Niimoodi saavadki alguse idiootlikud põhjuste-tagajärgede ärasegamised.

  305. dig 13. veebruar 2010 kell 17:07

    ajeke ütles:

    Näed siis, ateistid on end lihtsalt täisõginud indiviidid, kui ma nüüd õigesti aru sain. Kõige vähem kuulavad jumalasõna kindlasti üliülekaalulised, mis on ka arusaadav, sest kes see ikka heameelega oma mitme tsentneri jagu eluskaalu kirikusse lohistab, kui mõte issanda asemel järgmisele suutäiele jookseb ja toidupood märksa kutsuvama templina ilmutub?

    Sajandi alguses üllitas International Journal of Obesity uurimuse Religion and body weight:

    OBJECTIVES: Relationships between religion and body weight were examined in a US national sample.

    METHODS: Data from the National Survey of Midlife Development in the United States (MIDUS), collected through telephone and postal questionnaires, were analyzed for 3032 adults aged 25–74.

    RESULTS: Religious denomination was significantly related to higher body weight in men after accounting for sociodemographic controls. Conservative Protestant men had a 1.1±0.45 higher body mass index (BMI) than those reporting no religious affiliation. Other religion variables that initially had significant relationships with greater body weight before adjusting for control variables became nonsignificant after smoking was controlled. No significant relationships between religion and body weight were present in women.

    CONCLUSIONS: Religious denomination was related to body weight in men. Other dimensions of religiosity showing a relationship with higher BMI appeared to be because of the lower rates of smoking among more religious individuals.

  306. dig 13. veebruar 2010 kell 17:10

    ajeke ütles:

    Samas, toidupreestrinna asi, võib-olla on variserlikkus nende jaoks job requirement.

    Ma ei arva, et usk, mida toidupreestrinna jutlustab, parim ja õigeim on, aga ma ei poolda tagaselja poriloopimist.

    Toidupreestrinna arvamus selles osas näikse olevat teistsugune. dig tsiteerib nüüd üht täiesti teist lõiku tema intervjuust:

    Üks tuttav öelnud Angelikale, et olgu mis on, aga magusast tema ei loobu – see lisavat elule väärtust. Angelika ei külasta kiusatuse vältimiseks magusaletti juba ammu. «Mis mõttes magus lisab elule väärtust? Kujutad ette, kui minult mu rohke rohelise ja õliga salat ära võetaks? Miks keegi arvab, et kook on palju parem kui hästi tehtud tervislik salat?»

    Ja oleks, et siis ajakirjanikki tollelt tuttavalt arvamust küsiks!

  307. dig 13. veebruar 2010 kell 17:21

    ajeke ütles:

    Kas sellega on seletatav ka nüüdisaegne usuleigus ja endisaegne religioossus, et inimesed enam näljas ei ole?

    Tõenäoliselt ongi, vähemalt osaliselt. Aga mitte kõik sellest ei pea käima ülalmainitud serotoniinimehhanismi vahendusel. Üks lihtne mehhanism on see, et juba iidamast-aadamast on religioon lubanud põuda, ikaldust ja muid nälja prekursoreid eemal hoida, kui ainult õiged ohvrid taevasse saata ja õigesti palvetada. Kuna tänapäeval hoiab ikaldust eemale raudtee ja nälga diversifikatsioon, siis on vastavalt vähem põhjust näljahäda ennetamiseks religioosseid rituaale toimetada. Mõistlikum on rituaalselt raudteefirma aktsiaid osta.

  308. dig 13. veebruar 2010 kell 17:28

    Kriku ütles:

    Kalorsus on üks asi,

    Kalorsus on kõnealusele jumalannale meelepäratu.

    e-ained teine asi,

    E-pealekirjutused on kõnealusele jumalannale meelepäratud.

    transrasvad kolmas asi,

    Transrasvad on kõnealusele jumalannale meelepäratud.

    toodete koostis neljas asi,

    Konkureeriva jumala spetsifikatsioonide järgi valmistatud toodete koostis on kõnealusele jumalannale meelepäratu.

    Nagu näha, on kõik seitse tegelikult üks ja seesama asi: rituaalne rüvedus. Erinevate rüveduste lahkamine pole muidugi ei toidupreestrinna ega ajakirjaniku mure.

  309. ajeke 13. veebruar 2010 kell 18:14

    dig pahandas:

    Ja oleks, et siis ajakirjanikki tollelt tuttavalt arvamust küsiks!

    Mhmhh, aga “tollele tuttavale” viidatakse umbisikuliselt. Kas see olid Sina?
    Või millise poritükiga Sa pihta said? Kas asi ongi nurgataguses kättemaksus? Ole nüüd mõistlik! Ta võib minu poolest Sinu jaoks rongaema, toidupreestrinna või avitaminoosne aserotoniinik, aga tehkem vahet inimesel ja tema vaadetel. Mida Sa sajatad seitse korda seljataga?

    Nagu Kriku kirjutas, seal on kõik kompotiks keeratud. Ma täiendan, et meelega. Esiteks oma isiklikke vaateid propageeriv konservandivastane segab pooltõdesid poolvaledega, teiseks on enamik ajakirjanikke huvitatud ainult ühest – maksimaalsest lugejatearvust – ja mingi pooltõdede või -valede teineteisest lahutamine käib tal samapalju üle mõistuse kui adekvaatse artikli või uudise kirjutamine.

    Sildikleepimine ja nende lugemine on tase, millel ma vahelduseks võimlen nendega, kes enamaks ei küüni, aga päris tühjade kujutluspiltidega kakelda käib isegi minul kergelt üle jõu. Ikka konkreetset tegu ja tegijat on vaja, siis võib veidi asja arutada, aga mitte tagaselja, ma arvan. Ega see pole muidugi minu asi – küllap kirjutad nii, nagu õigeks pead.

  310. Mart K. 13. veebruar 2010 kell 21:21

    Vähemalt on ajakirjanikust viisakas mitte varjata toitumisspetsialisti kvalifikatsiooni:

    «Ma ei ole matemaatik ja keemiat ei sallinud kooli ajal üldse. /…/,» põhjendab Angelika oma erilist toitumishuvi.

  311. Aleksander 13. veebruar 2010 kell 23:27

    ajeke tundis huvi Intraven C vit lahuse vastu:
    http://integrativemed.kumc.edu/ivvitaminc.htm
    muust pole ma hetkel veel valmis rääkima – isiklikel põhjustel.
    Liitris ringeris on 15 kuni 120 g puhast Cvit, lahuse ph timmitud 7 peale, võib lisada ka MgCl
    Lahuse valmistamise juhendi selgitus:
    Osmolarity is calculated by withdrawing the equivalent volumes of ascorbic acid and MgCl from the carrier
    fluid bag prior to injecting the ascorbic acid and MgCl into the bag: i.e for 1 gram (2 mL) of ascorbic acid and 2
    mL MgCl, 4 mL is withdrawn from a 250 mL bag of Ringer’s Lactate first.

  312. ajeke 14. veebruar 2010 kell 13:36

    Mu pikem vastus on puhastatud spämmifiltri seebikiviga, aga lühemalt ja asjakohaste linkideta –

    Aleksander arvas:

    ajeke tundis huvi

    reaktsioonivõrrandite vastu seebikivi ja “Mg ühendiga” C-vitamiini neutraliseerimiseks. Aleksandri viidatud lehel neid ei leidunud. Kui isiklikud põhjused neid avaldada ei luba, siis pole muidugi midagi teha. Skeptik.ee lehel on askorbiinhappest ennegi kirjutatud, kuhu ka Aleksander on juba postitanud viite Drisko protokollidele: C-vitamiin häirib vähiravimite toimet, ja veeni lastud C-vitamiini abil arenenud vesinikülihapendi rahakotti puhastavast toimest pealkirja all “pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule. Jätan pealkirjad otseviidetega sidumata, vast pääseb spämmifiltrist mööda.

  313. Aleksander 14. veebruar 2010 kell 15:53

    ajekesele:
    no kui sa ise ei suuda leida, siis ma natuke aitan:
    Chen Q., Espey M.G., Sun A.Y., Pooput C., Kirk K.L., Krishna M.C., Khosh D.B., Drisko J.A., Levine M.. Pharmacologic doses of ascorbate act as a pro-oxidant and decrease growth of aggressive tumor xenografts in mice. Proc Natl Acad Sci USA. 2008; 105 (32): 11105-9.
    Ma ei tea, mis on siin pistmist phdieediga vmt ?
    Chen ja Espey on omal alal maailma tasemelgi tipud – ka kohalike vägagi tuntud inimese biokeemia spetside hinnangul. Ma pole neilt, mind konsulteerinud ja aidanud inimeste nimede avaldamiseks nõusolekut küsinud ja seepärast seda ka ei tee.
    IV Cvit lahuse hind on täiesti naeruväärne mistahes vähiravimiga võrreldes ja totaalköömes võrreldes 20 000 – 100 000 kuus maksvate suht uute vähiravimite eest, mida ei kompenseerita – või u poole milj kr ringis maksva eksperimentaalraviga Helsingi ülik kliinikus.
    Kui nüüd ka aru ei saa, siis … tunnen kaasa.

  314. Kriku 14. veebruar 2010 kell 16:00

    Mulle tundub, et siin oleks pigem vaja linki keemia aluskursusele: mis on lahused, kuidas toimuvad reaktsioonid lahuses, mis on lahuse pH jne.

  315. ajeke 14. veebruar 2010 kell 16:27

    Kriku tundis:

    Mulle tundub, et siin oleks pigem vaja linki keemia aluskursusele: mis on lahused, kuidas toimuvad reaktsioonid lahuses, mis on lahuse pH jne.

    Aga palun: vali endale, mida ja millist soovid.
    *
    Hiirte kohta ma ei kAleksander abistas:

    no kui sa ise ei suuda leida, siis ma natuke aitan

    Hiirte kohta ma ei küsinud midagi. Samuti ei leidunud seal vihjet võrrandile seebikiviga.

    IV Cvit lahuse hind on täiesti naeruväärne mistahes vähiravimiga võrreldes ja totaalköömes võrreldes 20 000 – 100 000 kuus maksvate suht uute vähiravimite eest, mida ei kompenseerita – või u poole milj kr ringis maksva eksperimentaalraviga Helsingi ülik kliinikus.

    Sellest ma saan aru – siis ikkagi üleilmne ravimitootjate vandenõu. Aitäh ja kaastunnet võid endale otsida!

  316. Aleksander 14. veebruar 2010 kell 23:30

    nagu öeldakse – kui inimene on …, siis seda jätkub kauemaks:)))
    Paned inimesele lingi juba inimesi ravivale kansase ülikooli kliiniku küljele – ta ei saa aru, näitad “vundamenti” koos kõigi seletuste ja reaktsioonidega – ikka ei saa aru, ja lõpuks oskab inimene välja lugeda mingi vandenõu, millist mul isegi mõtetes olnud pole…
    poleks arvanud, et “skeptiline agarus” ka ogaruseks üle minna saab.

  317. ajeke 15. veebruar 2010 kell 1:16

    Mainitud kliiniku personal on seitse inimest, kellest üks on “acupuncturist”. Kliiniku juhataja Jeanne A. Drisko, MD renomee ei ole just teab kui kõrge – keegi Stephen Barrett, MD teab temast kirjutada: Some Notes on Jean Drisko, M.D. (muuhulgas kuulsast C-vitamiiniga vähi ravimisest, Google’i abil leitav). Artikkel on seisuga jaanuar 2005. Üht-teist võiks veelgi leida, kuid see pole oluline. Nagu seegi, mida mina kõike välja lugeda oskan. Olulised on faktid ja seda mitte hiirte peal vaid inimeste ravimisel saadud ja sõltumatult kinnitatud. Sa võid mind pidada kelleks tahes, mind jätab see külmaks. Näita reaalseid ja kinnitatud andmeid ja tulemusi.

    Kui ei soovinud C-vitamiini megadoosidega vähi ravi takistamist vandenõuga seletada, siis millega? Üldiselt: faktid, faktid, ja veel kord – faktid. Muidu – nagu öeldakse – soolapuhuja on soolapuhuja ja juttu jätkub ainult niikauaks, kuni keegi fakte palub esitada. On küsimus – anna vastus. Küsimustest möödahiilimise kunsti suurmeistrid on soolapuhujatest poliitikud. Tõendamata kinnitusi stiilis “see toimib siiski” jagavad jälle – ainult soolapuhujad. Sinu ülesanne ei ole kellelegi siin kaasa tunda või kedagi õpetada, vaid näidata, kus, millega ja kuidas on tänapäeva meditsiin puusse pannud, et imeodavat alternatiivi vähi ravimiseks kasutusele ei võta. Seda juba viimased 75 aastat, nagu ma netist kusagilt lugesin. Aleksander, ole pioneer ja ava teadusliku meditsiini silmad! Ma tulen kohe appi, kui kontrollitud ja usaldusväärsed faktid näitavad, et kolmveerandsada aastat on pimeduses ekseldud ja inimestel asjatult surra lastud.

  318. dig 15. veebruar 2010 kell 1:18

    dig ütles:

    C6H8O6 + NaOH ↔ E301 + H2O

    Kas mina olen ainus, keda rõõmustab “Customers who bought sodium ascorbate (e301) … also bought :” osa tollel lehel?

  319. ajeke 15. veebruar 2010 kell 1:38

    dig küsis:

    dig ütles:

    C6H8O6 + NaOH ↔ E301 + H2O

    Kas mina olen ainus, keda rõõmustab “Customers who bought sodium ascorbate (e301) … also bought :” osa tollel lehel?

    Mkmm, mullegi:
    * ascorbic acid (e300) …
    * carragel mch …
    * glucodry …
    * meritose …
    * monosodium glutamate …
    * sodium caseinate food
    * sodium erythorbate food
    * sodium nitrite …
    * trisodium citrate dihydrate …

  320. ajeke 15. veebruar 2010 kell 1:46

    Õhtuleht on sõnastanud sellise pealkirja:
    Miks sundis edukat naisteadlast oma töökaaslasi tulistama?

    USAs Alabama ülikooli linnakus reedel kolm inimest tapnud ja kolme vigastanud professor Amy Bishopil oli politsei kahtluste järgi kavatsus tappa kõik läheduses asuvad kolleegid, kuid enne said padrunid otsa. 45-aastast nelja lapse ema ajendas veretööle solvumine ülikooli peale, mis oli professori töötaotlusele ära öelnud.

    Veidi enne veretööd oli naine õpetanud oma tavalisel moel anatoomia ja neurobioloogia kursust, kirjutab New York Times.
    Ülikooli töötajate koosolekul istunud naine 30-40 minutit vaikselt. Äkki võttis professor välja üheksamillimeetrise käsirelva ja avas tule.

    Professor, anatoom ja neurobioloog – arst, ühesõnaga. Niisugune kurb lugu siis…

  321. Kriku 15. veebruar 2010 kell 10:41

    C-vitamiiniga vähi ravimise efektiivsus on üks asi, selle veeni tilgutamise protseduur incl. tilgutatava lahuse pH taseme neutraliseerimine aga teine.

  322. HolgerM 15. veebruar 2010 kell 18:23

    ajeke ütles:
    Professor, anatoom ja neurobioloog – arst, ühesõnaga. Niisugune kurb lugu siis…

    Tõesti kurb…. Aga nimetatud kriteeriumid ei tee inimesest arsti.

  323. ajeke 15. veebruar 2010 kell 19:35

    HolgerM tõdes:

    Aga nimetatud kriteeriumid ei tee inimesest arsti.

    Minu viga, muidugi, ei tee tõepoolest. Millised kriteeriumid teevad inimesest arsti?

  324. dig 15. veebruar 2010 kell 23:35

    Litsentseerituna arstipraksises töötamine on peaaegu hea kriteerium.

  325. ajeke 16. veebruar 2010 kell 0:51

    Dr Riina Raudsik praktiseerib nii et vähe ei ole, töötanud anestesioloogina, kardioloogina ja kardioreanimatoloogina, pidas loenguid “pH tasakaal ja tervis õige toitumise abil”. Ma usun, et ta on litsentseeritud. Arst?

  326. M 16. veebruar 2010 kell 9:28

    Eestis ei ole arstide litsenseerimist.
    Arstid on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse ning sellest registrist eemaldada saab vaid jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega, millega on ära võetud vastaval meditsiinilisel erialal tegutsemise õigus.

  327. ajeke 16. veebruar 2010 kell 10:05

    Riina Raudsik on selles registris. Litsentseerimisest USAs, kus veebileht pakub võimalust lihtsalt vastav vorm nende lehel täita:

    News
    Did you realize that Medlicense.com licensed 2% of all Physicians who were applying for a medical license in the USA in 2005?
    MedLicense.com can streamline the licensure process for any of the 50 states. Your time is too valuable to spend it on paperwork. Why waste your time and money?
    With our online program you simply fill out the online form. Submit the information to us. Then you go back to work while we handle the administration of your application.

    Ma ei näe põhimõttelist vahet soolapuhujate nimekirjadel. Ühte nimekirja kandmist nimetatakse litsentseerimiseks, teist registreerimiseks. USAs litsentseeritakse kiropraktikuid, Eestis registreeritakse homöopaate. Teeb see neist arstid?

  328. Kriku 16. veebruar 2010 kell 10:19

    See, et Riina Raudsik jama ajab, ei tähenda, et ta ei saaks arst olla. Ka arstid ajavad vahel jama.

  329. ajeke 16. veebruar 2010 kell 10:35

    See on tõsi ja jõuame tagasi minu vea ning sellest tuleneva küsimuse juurde:

    Millised kriteeriumid teevad inimesest arsti?

  330. salvey 16. veebruar 2010 kell 10:52

    arst on elukutse nagu torulukksepp või elektrik. Oled vastava hariduse omandanud ja töötad oma erialal. Oled hea või siis ka mitte nii hea spetsialist Ilmeksimatu pole keegi. Ma ei tea, kas tänapäeaval seda Hippokratese vannet antakse.

  331. ajeke 16. veebruar 2010 kell 11:01

    Eestis ei kasutata Hippokratese vannet, vaid Eesti arstide vandetõotust, kirjutatakse Vikipeedias.

  332. Kriku 16. veebruar 2010 kell 11:02

    M. viited ütlesid ju kõik ära – arst on isik, kes on kantud arstina tervisetöötajate registrisse, millel on rida ministri määrusest tulenevaid eeldusi. M. teises viites on kõik kirjas.

  333. ajeke 16. veebruar 2010 kell 11:16

    salvey selgitas:

    Oled vastava hariduse omandanud ja töötad oma erialal.

    Kas anatoom ja neurobioloog, kes töötab professorina, ei tööta oma erialal?

  334. ajeke 16. veebruar 2010 kell 11:27

    Formaaljuriidiliselt on/oli Amy Bishop usutavasti samuti arst, mida tähistas tiitel “dr” tema nime ees. Ülikooli anatoom, neurobioloog ja füsioloog ei saa formaaljuriidiliselt olla mitte arst, sest vastasel juhul ta ei saaks olla anatoom, neurobioloog ja füsioloog. Või ma eksin? Kas arstide õppejõud nendel erialadel võiks olla näiteks torulukksepp või elektrik? Kas nimekirja kandmine teeb inimesest arsti? M. viited ei ütelnud minu jaoks sugugi mitte kõike ära, sest me ei lahanud siin vist Eesti või USA formaaljuriidikat? Või ma eksin jälle? Kanname nimekirja, on sellega vastavalt registreeritud või litsentseeritud, ja edasi võib loenguid pidada pH-dieedist või kolleege maha kõmmutada, arst on ta sellegipoolest, kas nii või? Kas kriteerium on nimekirja kandmine? Mis on see kõik, mida M. viited ära ütlesid? Kas 42?

  335. Kriku 16. veebruar 2010 kell 11:47

    Formaaljuriidiliselt on/oli Amy Bishop usutavasti samuti arst, mida tähistas tiitel “dr” tema nime ees.

    Inimene, kes õpetab anatoomiat või neurobioloogiat, ei pruugi põhimõtteliselt veel arst olla. Mida tähistas antud juhul “Dr.”, ma ei tea – meditsiinidoktori rahvusvaheline lühend on MD, filosoofiadoktori oma PhD.

    Mõrvar võis arst olla, aga ei pruukinud. Äkki seletaksid nüüd ka ära, miks see üldse kuidagi oluline on?

    Ülikooli anatoom, neurobioloog ja füsioloog ei saa formaaljuriidiliselt olla mitte arst, sest vastasel juhul ta ei saaks olla anatoom, neurobioloog ja füsioloog. Või ma eksin?

    Eksid küll. Eestis nimetatakse arsti, kes ülikoolis õpetab, arst-õppejõuks. Üks ei välista ega tingi teist.

    Kas nimekirja kandmine teeb inimesest arsti?

    Jah. Inimene, kellel on kvalifikatsioon olemas, aga kes ei ole nimekirja kantud, ei ole ka arst.

    Kanname nimekirja, on sellega vastavalt registreeritud või litsentseeritud, ja edasi võib loenguid pidada pH-dieedist või kolleege maha kõmmutada, arst on ta sellegipoolest, kas nii või?

    Jah. See, kui arst vahetevahel soola puhub või kasvõi korterivargusi harrastab, ei muuda teda automaatselt mittearstiks. Nagu M. viitas, on selleks vajalik jõustunud kohtuotsus, millega talt vastaval erialal tegutsemise õigus ära võetakse.

  336. salvey 16. veebruar 2010 kell 11:48

    neuroloogidele peavad muidugi ikka neuroloogid loenguid jne, tead isegi. Ükskõik mis elukutse või nimekirja kuulumine ei välista kellegi surnuks tulistamist. Aga suvaline gangster teiste gangsterite tulistamisega ei saa tõenäoliselt nii kuulsaks nagu neurobioloog, kes laseb maha mõne teise neurobioloogi.

  337. ajeke 16. veebruar 2010 kell 12:21

    Kriku kirjutas:

    Mida tähistas antud juhul “Dr.”, ma ei tea – meditsiinidoktori rahvusvaheline lühend on MD [...]

    Mhmhh. Ja Riina Raudsik rahvusvahelise tiitlita nime ees ei ole meditsiinidoktor, vaid ma-ei-tea-kes Riina Raudsik?

    Äkki seletaksid nüüd ka ära, miks see üldse kuidagi oluline on?

    Ega ei pea lugema ning püüdlikult kõike-äraütlevaid-kommentaare kirjutama, kui see oluline ei ole, ja võib silmad rahulikult üle tõsta.

    Eestis nimetatakse arsti, kes ülikoolis õpetab, arst-õppejõuks.

    Ja minu eksimus seisneb siis milles? Nimetuses? Kas Eestis arst-õppejõuks nimetatu on vähem arst või rohkem arst? Või saab olla anatoomia õppejõud, aga mitte arst? Või õpetada neurobioloogiat, olemata arst?

    Inimene, kellel on kvalifikatsioon olemas, aga kes ei ole nimekirja kantud, ei ole ka arst.

    Ilus, lühike ja ammendav vastus, sellest oleks piisanud. Nendele tingimustele vastavad usutavasti nii Amy Bishop kui Riina Raudsik.

    See, kui arst vahetevahel soola puhub või kasvõi korterivargusi harrastab, ei muuda teda automaatselt mittearstiks.

    Mhmhh. Nii nagu anatoomi, neurobioloogi, füsioloogi, anestesioloogi, kardioloogi või kardioreanimatoloogina töötamine ei tee veel arstiks.

    Nagu M. viitas, on selleks vajalik jõustunud kohtuotsus, millega talt vastaval erialal tegutsemise õigus ära võetakse.

    USAs või?
    *
    salvey kinnitas:

    [...] tead isegi.

    Mõned kohad on tõesti olemas, kus esitatakse küsimusi, millele küsija vastuseid teab, näiteks teadmiste kontrollimisel eksamil juhiloa taotlemisel või kooli lõpetamisel ehk sisseastumisel, samuti retoorikas, mälumängus vm. Ma ei tea, ja kõige vähem tean ma seda, kas Sina tead isegi või mitte, sellepärast küsingi, (et tahan teada).

  338. Martin Vällik 16. veebruar 2010 kell 12:53

    Raamatu pH IME tagakaanel on kenasti kirjas “Dr Riina Raudsik”, kes “soovitab väga seda raamatut lugeda”, kuna see “aitab vabaneda müütidest, mida ikka veel aegajalt kuulda võib”.

    Ja kuna ta on Terviseameti tervishoiutöötajate nimestikus, siis on ta igal juhul arst, doktor, meditsiinidoktor. Kas tal teaduskraad PhD on, seda ma ei tea, aga ükski kraad pole senimaani takistanud kedagi soolapuhujaks hakkamast. Ka Nobeli preemia pole mingi garantii, et inimene mingis teises valdkonnas umbluutama ei hakka.

    USA-s on selle arstiks (MD) olemisega teistmoodi kui meil. Praktiseeriva arsti litentsi saab osariigi võimudelt, kes selle ka ära võivad võtta. Litsents võib ka aeguda, kui seda õigeaegselt ei pikendata, nt on inimene juba vanavõitu ja ta ei pea ise vajalikuks oma arstipraksist jätkata.

    Eestis, nagu M viitas, on arsti ametist kõrvaldamiseks vaja kohtuotsust. Kuigi juriidiliselt ja praktiliselt on asi vist nüansirikkam, kuna haigla või perearstikeskus võib arsti ikka vallandada, kuid arst jääb arstiks ikka. Eesti praktikas on arstikutse äravõtmine vist väga haruldane asi. Kas mitte Luule Viilmaga sedasi ei tehtud? Rohkem nagu ei meenu.

  339. ajeke 16. veebruar 2010 kell 13:14

    ajeke kirjutas:

    See on tõsi ja jõuame tagasi minu vea ning sellest tuleneva küsimuse juurde:

    Millised kriteeriumid teevad inimesest arsti?

    Kui teie käest küsitakse, mis teeb joogist kohvi, siis kas on kohane laskuda diskussiooni “Brasiilias joodav kohv ei ole sama, mis Eestis joodav kohv”? Või ikka peaks kõigepealt arutama segu koostisosade päritolu, röstimise astet, temperatuuri, toiduameti nimekirja kandmist, väljastatud müügiluba jms? Või…?

    Igal juhul aitäh kõigile vastanutele, mingi vastuse ma sain!

  340. dig 16. veebruar 2010 kell 14:29

    ajeke ütles:

    Formaaljuriidiliselt on/oli Amy Bishop usutavasti samuti arst, mida tähistas tiitel “dr” tema nime ees.

    Meie mail ei ole see väga kombeks, aga Ameerikas hüüavad PhD’d end sageli “dr.”ideks. Tõsi küll, kõige agaramini teevad seda need tegelased, kelle PhD suurt midagi väärt ei ole.

    Ülikooli anatoom, neurobioloog ja füsioloog ei saa formaaljuriidiliselt olla mitte arst, sest vastasel juhul ta ei saaks olla anatoom, neurobioloog ja füsioloog.

    Inimene, kellel on kõrged teadmised meditsiinist ja keda sellepärast ülikoolis õpetama lastakse, ei pea veel tingimata arstipraksist pidama.

  341. dig 16. veebruar 2010 kell 14:51

    Martin Vällik ütles:

    Eesti praktikas on arstikutse äravõtmine vist väga haruldane asi. Kas mitte Luule Viilmaga sedasi ei tehtud?

    Tont nende viinamarjade pH’d teab.

    Ekspress kirjutas 1999. aastal:

    Läinud aasta 3. septembril lõppes Viilmal günekoloogi litsents, mille alusel ta viimased aastad tegutses. Uut litsentsi pole ta taotlenud, enda sõnul seetõttu, et teab, et talle seda niikuinii ei antaks.

    Õhtuleht kirjutas tolsamal aastal:

    ”Ma ei pea mind süüdistavate inimeste peale viha,” märgib Viilma, kes taotles eelmisel aastal uuesti günekoloogi litsentsi, kuid jäi sellest ilma.

    Võib-olla peaks ametlikult järele pärima?

  342. ajeke 16. veebruar 2010 kell 15:12

    dig kirjutas:

    Inimene, kellel on kõrged teadmised meditsiinist ja keda sellepärast ülikoolis õpetama lastakse, ei pea veel tingimata arstipraksist pidama.

    Mhmhh. Ta võib kohvi juua. Või kohviistandust pidada. ;)

  343. ajeke 16. veebruar 2010 kell 15:15

    dig vahendas:

    Tont nende viinamarjade pH’d teab.

    Rebane teab. Tont ainult võtab, kui kästakse.

  344. dig 16. veebruar 2010 kell 17:27

    Rebane teadis, aga rebane suri ära.

  345. ajeke 16. veebruar 2010 kell 20:28

    Ei-ei, too, kes ära suri, too oli eit, mitte rebane. Jaa, eit palju teadis…

  346. inz 17. veebruar 2010 kell 16:18

    Niisiis, gripivaktsiinist. Ma ei usu, et Õhtuleht kellelegi saab autoriteediks olla, küll aga on Cochrane vähemalt Martinile kõigutamatude ja hävitavate järelduste allikaks. Seega, kui keegi ette ei jõua, siis kontrollin hiljem, kas Õhtuleht valetas rootslastele viidates, kes olevat Cochrane’ile viidanud. Seniks jätame vaktsiinile veel elulootust. Väidetavalt olevat seekord Cochrane tõesti väitnud tõestatuks vaktsiini mõju puudumise (mitte ebapiisavalt tõestatuks, näiteks, nõelravi mõjususe – mille Martin tõlkis tõestatuks mõju puudumiseks). Aga, esialgu on allikas Õhtuleht. Häbi, häbi…

  347. dig 17. veebruar 2010 kell 17:12

    inz ütles:

    küll aga on Cochrane vähemalt Martinile kõigutamatude ja hävitavate järelduste allikaks.

    Möh?

  348. M 17. veebruar 2010 kell 19:03

    See rootsikeelne uudis ise on siin.
    Ja selle uudise algus kõlab nii: Det finns inga belägg för att äldre blir friskare av vaccinet mot säsongsinfluensa – eesti keelde panduna: ei ole tõendeid, et gripivaktsiin oleks eakatel tõhus.

    See, et gripivaktsiini tõhususe kohta eakatel ei ole häid tõendeid, ei ole isieenesest mingi uudis – siinsamas jutulõngaski sellest juba juttu olnud;) Gripivaktsiinide tõhusus 2-65-aastaste hulgas on aga tõendatud.

    M ütles (13. jaanuaril 2010):

    Policy versus evidence contekstist arusaamiseks on ilmselt abiks, et päris paljudes riikides (mitte küll Eestis) on eelnevatel aastatel olnud selline policy, et tasuta gripivaktsineerimist on võimaldatud just eakatele (alates 65 a) ja selles earühmas ei ole gripivaktsiinid mitte nii tõhusad, kui noortele ja keskeas täiskasvanutele: nende viimatinimetatute kohta Cochrane andmebaasi ülevaade aastast 2007 (autoriteks Jefferson et al.) ütleb: Influenza vaccines are effective in reducing cases of influenza, especially when the content predicts accurately circulating types and circulation is high.

  349. M 17. veebruar 2010 kell 19:21

    Uudise lõpus on veel selline kommentaar: Det finns studier som visar på skyddseffekt, även om de gäller unga människor eftersom det vore oetiskt att göra lottade studier på riskgrupper och äldre. Dessutom finns en uppmärksammad studie från 2007 på hela Stockholms läns befolkning som visar att dödligheten var 15 procent lägre bland äldre som vaccinerat sig, säger han.
    Tõlge võiks olla umbes nii: gripivaktsiini toime on tõestatud nooremates earühmades ja seetõttu pole eetiline läbi viia platseeboga uuringuid [gripi] riskirühmade ja vanurite hulgas. Samas publitseeriti 2007.a. kogu Stockholmi lääni hõlmav tähelepanuväärne uuring, millest selgus, et nende eakate hulgas, kes olid gripi vastu vaktsineeritud, oli üldsuremus ca 15% võrra madalam.

  350. HolgerM 17. veebruar 2010 kell 19:35

    Poleks osanud arvata, et nii pika avidluse suudan genereerida.
    Pidasin silmas, et need kriteeriumid teevast temast teadlase, arst on ta siis, kui ta arstina töötab.

  351. ajeke 17. veebruar 2010 kell 19:57

    HolgerM lisas:

    Poleks osanud arvata, et nii pika avidluse suudan genereerida.

    Elu on täis üllatusi. Aga ma arvan, et Sina seda siiski ei genereerinud. ;)

    Pidasin silmas, et need kriteeriumid teevast temast teadlase, arst on ta siis, kui ta arstina töötab.

    Mhmhh. Teinekord ära pea silmas, muidu on Sul silm prügi täis ja teised otsivad maast, mida Sa silmas pidasid. :) Aga siis jah, niisama lihtne see ongi: arst on ta siis, kui ta arstina töötab. Väheke tautoloogiline ju on, aga sellest saab ja võib välja lugeda sobivas kohas (ehk riigis) ja ajal nii registreerimise, litsentseerimise, arstipraksise kui ka kõik muud vajaminevad kriteeriumid, mis inimesest arsti teevad. :) Kuigi, kui nüüd lähemalt vaadata, siis need kriteeriumid, mida Sa silmas pidasid – professor, anatoom ja neurobioloog -, ei tee iseenesest kaa veel teadlaseks. Ma arvan, et need võivad teha parimal juhul spetsialistiks. Tõsi, konkreetselt Amy Bishopi peeti heaks teadlaseks ja viletsaks õppejõuks ning arstipraksise kohta andmed puuduvad, kuid küsimus ei olnudki konkreetsetes persoonides, vaid kriteeriumites.

    Ja ega vaidlust väga ei olnudki, minu meelest. Hulk tarku inimesi, kes teadsid vastuseid küsimustele, mida polnud esitatud, – nii paistis mulle. :)

  352. dig 17. veebruar 2010 kell 20:09

    ajeke ütles:

    Aga siis jah, niisama lihtne see ongi: arst on ta siis, kui ta arstina töötab. Väheke tautoloogiline ju on, …

    Ei ole, sellepärast et kaks erinevat tähekombinatsiooni a-r-s-t selles lauses tähistavad erinevaid mõisteid. Tõsi küll, nende mõistete vahel on teatavad tugevad seosed ja nende mõistetega tähistatud nähtused kattuvad märkimisväärsel määral, aga arstiks olemine ja arstina töötamine on sellegipoolest eraldiseisvad mõisted.

  353. ajeke 17. veebruar 2010 kell 21:14

    dig eristas:

    kaks erinevat tähekombinatsiooni a-r-s-t selles lauses

    Kui tugevaid prille on selle erinevuse nägemiseks vaja?

    aga arstiks olemine ja arstina töötamine on sellegipoolest eraldiseisvad mõisted.

    Väga filosoofiline – kas paigalseis on liikumise erivorm või liikumine on paigalseisu erivorm? Või on mõlemad üks ja seesama, sõltub ainult taustsüsteemist, millist olekut, ptüi, liikumist ikka, ah-ükskõik-kumba lugeda selleks, noh, paigaltammumiseks või nii?

    Jääb natuke väheks, kui kirjutada, et üks asi ei tee veel selleks või tolleks. Samuti jääb väheks, kui kinnitada, et üks ja sama nimetus on kaks nimetust. Väheks jääb ka sellest, et väita midagi eraldiseisvaks. Isegi jaigid põhjendavad kuidagi oma keerilisi arvitamisi.

    Indulgents HolgerM’ile: näed siis, jälle silmad prügi täis, vaja ikka prillid muretseda, osa prahti jääks nende taha.

  354. Liisa Pakosta 23. veebruar 2010 kell 16:13

    Tere! Sattusin juhuslikult sellele loole ja sain kõva kõhutäie naerda. Esiteks ma soovitaks muidugi umbluutamise vastu võideldes mitte ise laskuda sinnamaale, et igasugu asju välja mõtlema hakata ;-). Teiseks pole vaja hakata ka vandenõuteooriaid punuma. Ning kolmandaks kinnitan, et kuulan endiselt oma perearsti soovitusi. Aga tänud lustliku lugemiselamuse eest igastahes!

  355. skeptikuskeptik 24. veebruar 2010 kell 0:28

    igatahes!
    Nagu õpetas meid Aino-Aliise ;)

  356. Martin Vällik 24. veebruar 2010 kell 0:41

    @Liisa Pakosta: väga kena muidugi, et spetsialistide nõuanded endiselt au sees, aga kuidas Te suhtute vaktsineerimisse üldisemalt? Kuidas vastaksite, kui murelik lapsevanem muretseb selle üle, et keegi on talle soovitanud mitte vaktsineerida, kuna vaktsineerimine põhjustavat autismi ja nõrgendab lapse immuunsust ja on üleüldse üks mürgitamine ja ravimifirmade kasumi allikas? Kujutan ette, et sedalaadseid küsimusi ju ikka küsitakse. Küsin nüüd minagi.

    Teiseks peaküsimus – kuidas õunad gripi eest kaitsevad?

    Kolmandaks oleks kena, kui Te osutaksite täpsemalt, mida peate silmas “igasugu asju välja mõtlema” all, kuna kommentaare on siin palju ja võimalik väljamõtleja ei suuda omapäi küll välja mõelda, keda Teie mõtlesite selle väljamõtleja all ning mida ta välja mõtles.

  357. Martin Vällik 24. veebruar 2010 kell 0:54

    Terviseamet lükkab gripimüüte ümber:
    Vaktsineerimisega seotud müüdid

    12. Müüt: Gripi vältimiseks piisab küüslaugust ja käte pesemisest

    Tegelikkus: Gripiperioodil on õige tervisekäitumine ülimalt oluline, sest see aitab meil nii ennast kui ka oma kaaslasi haiguse eest kaitsta. Kuigi immuunsüsteemi võimekust aitab tõsta ka tervislik toitumine ja hügieen, tagab kõige kindlama kaitse siiski vaktsineerimine. Vaktsineerides ei kaitse me ainult iseennast vaid ka oma lähedasi, sest kuigi haigus meist igaühel ei avaldu, võime gripiviirusi siiski iseenda teadmata oma kaaslastele edasi kanda. Kuigi gripiviiruste levitamist aitab vältida ka korralik kätepesemine, saab aktiivne ja teistega suhtlev laps või täiskasvanu enda nakatumist või gripiviiruse kojutoomist kõige edukamalt vältida siiski enda vaktsineerimisega.

  358. Martin Vällik 24. veebruar 2010 kell 1:31

    Ahjaa, vandenõuteooriast ikka ka. Oletan (palun parandage mind, Liisa, kui eksin, aga ma tõesti ei oska mõtteid lugeda), et see võis käia mu vihjete kohta Aivar Halleri ja Enn Kirsmani suunal. Esitasin seal küll vaid faktid, kuid jah, mõnikord võib ka ainuüksi faktide esitamine tunduda mingis suunas vihjamisena. Sellisele otseselt vihjamata vihjamisele on kindlasti mingi nimi ka antud, aga praegu ei oska öelda, kuid loogika on nagu selles, et mainides peategelase nime teiste nimedega samas lauses või lõigus, hakkab nimetatutega kaasas käiv maine kujundama või muutma ka peategelase mainet.

    Olgu veel lisatud fakt, et Lastevanemate Liidu juhatuse esimees Enn Kirsman oli üks neist, kes toetas katoliikliku propagandalehe abort.ee loomist. Kas ja kuidas see kuvandit Liisa Pakostast mõjutab, ei oska öelda. Minu puhul mitte kuidagi, vist, aga samuti ei saa ma mitte midagi parata asjaolusse, et Aivar Haller, Enn Kirsman ja Liisa Pakosta ühes organisatsioonis asju ajavad.

  359. uitlane 24. veebruar 2010 kell 1:39

    @Martin Vällik: Martin arvab, et ta ei haigestunud seagrippi kuna sai ennast tööandja kulul õigeagselt vaktsineerida.
    Liisa arvab, et sai skeptikute najal suutäie naerda ja hammustas õuna peale ning seetõttu ei paku seagripp suuremat pinget.

    Aga mida peab arvama uitlane, kes pole end lasknud vaktsineerida (ammugi siis tööandja kulul) ei vabatahtlikult ega muul moel, lisaks ei söönud küüslauku, õunu ja käsi pesi ka mõõdukalt?
    Ega ometi värisema tuleviku ees? Terviseks, austet pandeemikud-skeptikud, kevad tuleb nagunii! Ja mul on väike vabadus mõelda, et vaktsiinihüsteeria ongi diagnoos. :D

  360. ajeke 24. veebruar 2010 kell 2:03

    Martin Vällik kummutas Terviseameti abiga:

    Terviseamet lükkab gripimüüte ümber:
    Vaktsineerimisega seotud müüdid

    [...]
    Vaktsineerides ei kaitse me ainult iseennast vaid ka oma lähedasi, sest kuigi haigus meist igaühel ei avaldu, võime gripiviirusi siiski iseenda teadmata oma kaaslastele edasi kanda. Kuigi gripiviiruste levitamist aitab vältida ka korralik kätepesemine, saab aktiivne ja teistega suhtlev laps või täiskasvanu enda nakatumist või gripiviiruse kojutoomist kõige edukamalt vältida siiski enda vaktsineerimisega.

    Mitte ei saa aru. Kuidas vaktsineerimata “võime gripiviirusi siiski iseenda teadmata oma kaaslastele edasi kanda”, aga pärast vaktsineerimist enam ei või kanda? Kas viirused põrkuvad pärast vaktsineerimist eemale või libisevad maha? Kas vaktsineeritud käte pesemine pole enam oluline? Kuidas takistab vaktsineerimine viiruse kojutoomist ja väldib vaktsineerimata pereliikme nakatumist? Mh?

  361. ajeke 24. veebruar 2010 kell 2:08

    Martin Vällik vihjas:

    Sellisele otseselt vihjamata vihjamisele on kindlasti mingi nimi ka antud, aga praegu ei oska öelda, kuid loogika on nagu selles, et mainides peategelase nime teiste nimedega samas lauses või lõigus, hakkab nimetatutega kaasas käiv maine kujundama või muutma ka peategelase mainet.

    Kas Sa mõtled haloefekti?

  362. ajeke 24. veebruar 2010 kell 2:30

    uitlane küsis:

    Aga mida peab arvama uitlane, kes pole end lasknud vaktsineerida (ammugi siis tööandja kulul) ei vabatahtlikult ega muul moel, lisaks ei söönud küüslauku, õunu ja käsi pesi ka mõõdukalt?
    Ega ometi värisema tuleviku ees?

    Uitlane võib arvata mida tahab, keegi ei saa talle ette kirjutada, mida peab arvama. Ajaloost on teada, et ka katku ei surnud sugugi mitte kõik ja käte peseminegi sel ajal väga moeks ei olnud. Väriseda võib nii mineviku kui tuleviku ees, kui midagi muud paremat teha ei ole, aga isiklikku kogemust küüslaugust, kätepesust või õunte vaatamisest üldistada vaktsineerimise otstarbekusele pole isegi mitte hüsteeria vaid lihtne ja labane lollus.

    Nii kõvale argumendile vaktsineerimise kasulikkuse või kahjulikkuse kohta võin pakkuda silmade pööritamist: kui viirus vastu tuleb, siis vaadates otse ette tee kolm pööret vastupäeva ja seejärel hinge tõmbamata kolm korda päripäeva. Siis otsast peale. Oluline on pööritada silmi mitte pea sees, vaid silmi pea ja kerega. Parem kui ümber viiruse, siis tal hakkab pööritajast kõik sees ringi käima ja kuna targem annab järele, siis ta läheb uut ohvrit otsima.

  363. salvey 24. veebruar 2010 kell 8:51

    Aga mida peab arvama uitlane, kes pole end lasknud vaktsineerida (ammugi siis tööandja kulul) ei vabatahtlikult ega muul moel, lisaks ei söönud küüslauku, õunu ja käsi pesi ka mõõdukalt?

    Vanarahvas ütleks sellepeale, et ära hõiska enne õhtut, mina ütleksin, et sülita 3x üle õla ja mõni väljamaalane võiks öelda umbes nii: apple a day, doctor a away.

  364. Kriku 24. veebruar 2010 kell 14:39

    Mitte ei saa aru. Kuidas vaktsineerimata “võime gripiviirusi siiski iseenda teadmata oma kaaslastele edasi kanda”, aga pärast vaktsineerimist enam ei või kanda?

    Seal öeldakse, et haigus ei pruugi alati avalduda ehk siis haiguse levitaja ei pruugi ise olla teadlik oma haigusest.

  365. ajeke 24. veebruar 2010 kell 15:40

    Kriku kirjutas:

    Seal öeldakse, et haigus ei pruugi alati avalduda ehk siis haiguse levitaja ei pruugi ise olla teadlik oma haigusest.

    Kas seal öeldakse ka, kuidas pärast vaktsineerimist pruugib haigus alati avalduda või levitaja pruugib teadlikum olla oma haigusest? Ega seal ei laulda midagi vaktsineerituse toimest viirusekandmisele? Kui kõik ümberringi on vaktsineeritud, siis kuidas vaktsineerimata pereliige oma viiruse hangib? Keegi ütleb-laulab-tantsib talle?

    Mis on siin pistmist haiguse pruukimisega mitte alati avalduda või levitaja pruukimisega teadlik olemisest oma haigusest? Kas käte pesemisest võib vaktsineeritud inimene loobuda? Kas vaktsineeritud viirusekandja ei ole oma vaktsineerimata pereliikmele ohtlik või jätab ta pärast vaktsineerimist linna pealt hangitud viirused koju tulles enne uksest sisenemist sündsalt ukse taha? Kuidas viirused levivad?

    ajeke küsis:

    Kas viirused põrkuvad pärast vaktsineerimist eemale või libisevad maha?

    Küsimus on kandevõimest, mitte teadlikkusest või haiguse avaldumisest. Kas vaktsineeritud sõber võib otse tänavalt pesemata kätega tulla kellegi vaktsineerimata tite juurde ja teha talle pluti-pluti-pluti? Mida selle kohta seal puhutakse, lauldakse või vilistatakse? Mh?

  366. Kriku 24. veebruar 2010 kell 16:11

    Kui kõik ümberringi on vaktsineeritud, siis kuidas vaktsineerimata pereliige oma viiruse hangib? Keegi ütleb-laulab-tantsib talle?

    Jah, seal ongi öeldud, et ennast vaktsineerides kaitsete ka oma lähedasi, kes ei pruugi olla vaktsineeritud. Kui kõik, kellega kokku puututakse, oleksid vaktsineeritud, siis tõesti vahet poleks.

    Haiguse avaldumisse puutub see kõik nii palju, et kui inimene teab, et tal on gripp, siis ta teab ka ette vaadata, et ei käi oma lähedasi nakatamas.

    Kindlasti on ka käte pesemine üks moodus kaitsta oma lähedasi ja muidugi ka iseennast haiguste ning parasiitide vastu, mille suhtes ei olda vaktsineeritud.

  367. Martin Vällik 24. veebruar 2010 kell 17:19

    @uitlane: ei, ma ei arva ega ole seda ka väljendanud, et ma just seepärast seagrippi pole jäänud, et ma tööandja kulul end vaktsineerida lasin. Siin on mitu asjaolu – esiteks ei sisaldanud see vaktsiin kaitset seagripi vastu, kuna seagripi vaktsiin polnud siis veel Eestisse jõudnud. Kui tööandja korraldab ka seagripi vastu vaktsineerimise, siis löön kaasa, kui ma enne oma perearsti juures seda teha pole jõudnud.

    Teiseks võib olla sedasi, et põdesin seagripi püstijalu läbi ehk väga kergel moel. Kindlalt ei suuda ma seda väita, kuid olid mõned päevad, mil tundsin end veidi teistmoodi kui tavaliselt.

    Kolmandaks pole ma ühtki “külmetushaigust” juba eimäletamisajast põdenud. See pole muidugi mingi kaitse seagripi vastu, aga aitab uinutada isiklikku valvsust ja ma pole ise näidanud üles aktiivsust hooajaliste grippide vastu vaktsineerimiste osas.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: