Maailma lõpust ja prootoni lagunemisest
27. novembri oli au jutustada Tartu tähetornis suurele hulgale kohale tulnud inimestele võimalikest maailmalõppudest. Alguses sai viidatud ka 2012. aasta lõpuootustele ning nende ootuste päritolule ja evolutsioonile. Selle osa peamiseks allikaks on John W. Hoopes’i artikkel A critical history of 2012 mythology. Artikkel annab ülevaate allikatest ja akadeemilistest inimestest, kes on andnud oma panuse maailmalõpuootuste tekkimisele ja levimisele 2012. aasta ning maiade kalendriga seoses.
Loeng salvestati videole ja on vaadatav Tartu Ülikooli telekanalilt:
Maailmalõpp – teaduslikult võimalikud kosmilised kataklüsmid
Algusega ajamärgil 1:06:25 algab osa, mis pajatab prootoni lagunemisest. Hääl publiku hulgast avaldas kahtlust, et sellist asja ei saa juhtuda. Viitan oma vastuväites elementaarosakeste standardmudelile, mille raames justnagu prootoni lagunemine teoreetiliselt olemas võiks olla.
Minu väide ei vasta muidugi tõele. Prootoni võimalik lagunemine on standardmudeli järgsete suurte ühendteooriate (GUT – Grand Unified Theory) üks sündmustest, mida saaks vaatlustega kinnitada.
Praegune standardmudel vaatleb leptoneid (elektronid, müüonid, neutriinod jt) ja kvarke (kvarkidest koosnevad neutronid, prootonid) üsna eraldiseisvatena. Eraldi seisavad ka elektronõrk ning tugev vastastikmõju. GUT-i eesmärk on ühendada elektronõrk ning tugev vastastikmõju analoogselt elektromagnetjõu ning nõrga vastastikmõju ühendamisega elektronõrgaks vastastikmõjuks. Elementaarosakeste standardmudelis, mis on praeguste katsete põhjal (sh CERN-is läbi viidavad katsed) üks väga hästi paika pidav teooria, on prootonid tänu barüonarvu jäävusele stabiilsed, nagu hääl publikust õigesti märkis.
Osad füüsikud aga, eriti teoreetikud, üritavad standardmudelist kaugemale piiluda ja pole kunagi rahul. Senised võtted – renormeerimine, kalibratsiooni-teooriad (ingl gauge) – on osutunud nõnda edukaks, et nende abil loodetakse leida tee ka kõiki vastastikmõjusid ühendava looni, GUTid nende hulgas.
Prooton on barüonidest (kvarkidest koosnev osake) kõige kergem (ehk madalaima energiaga olek) ning seetõttu ka kõige stabiilsem. Näiteks neutron, mis on massi poolest prootonist veidi raskem, laguneb vabas olekus (väljaspool aatomi tuuma) keskmiselt 15 minutiga. Erinevad GUT-id pakuvad prootonite poolestusajaks 1030 kuni 1036 aastat. Selleks, et avastada prootoni lagunemist, et pea just nii palju aastaid ootama, vaid piisaks sellest, kui meil on selline hulk aatomeid ning võimalus neid jälgida aasta või paar. 1030 nukleoni on umbes 1,6 tonnis aines. Siis oleks vaja teada ka seda, milline on ühe prootoni lagunemise jälg ja seda jälge siis detektoritega tuvastada ning eristada muust taustamürast (muud radioaktiivsed lagunemised, kosmiliste müüonite sadu).
Üks võimalikest lagunemiskanalitest on väljendatav järgneva Feynmani diagrammiga:
Prooton (p) koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist. Oletatava lagunemise käigus saab prootonist positron (e+) ja neutraalne pii-meson (π0), mis omakorda kiirelt (8,4×10-17 s) kaheks gammakvandiks laguneb (γ).
Võimalikku prootoni lagunemist on püütud eksperimentaalselt avastada alates 1950. aastatest, seni edutult.
Sarnaseid ebatäpsusi või siis eri teemade pinnapealseid puudutusi (ega seegi lugu siin ei pajata liiga detailselt elementaarosakeste kirjust elust) oli loengul teisigi ning igaühest neist saaks omaette pikemaid lugusid kirjutada. Tänan kuulajaid ja eriti küsimuste esitajaid!
Allikaid
- Wikipedia: Proton decay
- Super-Kamiokande
- Jaak Lõhmus, Laur Palgi: “Osakestest osakestes”, kirjastus Valgus 1985, sari Mosaiik nr 40
http://www.youtube.com/watch?v=_1P2EJj_jJY
Paljud on rääkinud, et see oli profetlik…
Teiselpool vett. Nii palju on vett…
Hainsalu ju ei uppunud. Lihtsalt kurblik muusikapala. Ja ilus. Nukrus on lõbususest ilusam? Minu jaoks on. Alender oli minu lapsepõlves tähtsal kohal. Väga paljud tema lood. Neid ikka lasti raadios. Raadio oli pidevalt sees, et mitte mahamagada.
Ma pole mitu päeva lisanud muusikapalasid.
http://www.youtube.com/watch?v=CJuZDFwSeJY
Muudab see midagi arusaadavamaks? Ei muuda. See lihtsalt on.
http://www.youtube.com/watch?v=fulC4MuO9bw
Ilus muusika ja ilusad pildid. Seda võiks ju teistega jagada. Muutub see tüütuks, teistele?
@Klõbistaja:
Kui kedagi tüütab, siis ta ei pea ju vaatama ja kuulama, eks ole..
Aga mulle endale meeldib see tsipa rohkem.
Beethoven Symphony 7 + Hubble images
@salvey:
http://www.youtube.com/watch?v=nITJpWyN8bQ
Ehk saad siin paremini huntidest aru?
@Klõbistaja:
Oleksite huntide mõistmiseks siis vähemalt E. Seton-Thompsoni “Lugusid Loomadest” või Jack Londoni “Ürgset Kutset” soovitanud.
Tõsi küll, nood teosed on sama vähe huntide kirjutatud, kui teie poolt soovitatud muusikapalas hundid viiulit mängivad :)
Ja ma pole ju öelnudki, et ma ei saa huntidest aru :)
@salvey:
“Valgekihv” jäi puudu. Muidugi olid/on kõik need raamatud mu lemmikud. “Põhjahulkurid” ka.
Koerad on hundid? Ma ei oska vastata.
See minu sõbralikkuse etalon oli üldiselt ida- euroopa lambakoer (saksa lambakoer), kuid temas oli pisut kollit.
Koerad on hundid? Mõned ongi, sest jätkuvalt saavad hundi ja koera järeltulijad kutsikaid. Erinevus pole suur.
Mina hulkusin lapsena rahulikult metsades ringi, sest mu saatjaks oli puhtatõuline hundikoer.
@Klõbistaja:
“Põhjahulkurid” meeldisid mulle ka. Kui aga raamatutele jutt läks, siis tuleb ka “Mowgli” kindlasti ära mainida, siit jõuab juba tõestisündinud lugude juurde ka, sealt selgub, et lapsi on kasvatanud/hoidnud elus ühtviisi nii kodu- kui metsloomad:
6 cases of children being raised by animals
P.S. Loetu põhjal jäin mõtlema, kas ahvide keskel kasvanul on hiljem inimühiskonnas kergem adapteeruda, kui huntide keskel?
Igatahes on Marina Chapmani lugu erakordselt põnev küll, ei jää Mowglile mitte üks põrm alla.
Huntidest ja koertest mõeldes ei saa ma ise üle ega ümber Tove Jannsoni “Trollitalvest” kus oli väike koerake Niru, kellele igatsus huntide järele oleks elu maksnud, kui mitte üks koduvana poleks teda ära päästnud.
@salvey:
““Põhjahulkurid” meeldisid mulle ka.”
Teemaga haakub päris hästi see:
http://www.maaleht.ee/news/loo.....d=66919496
“Fotograaf pildistas karu ja hunti kümnel järjestikusel õhtul, kui nad koos hirvekorjuse kallal maiustasid. Karu ja hunt veetis teineteise seltskonnas aega igal õhtul kella kaheksast hommikul kella neljani.”
Pole ju väljamõeldis.
Klõbistaja ütles:
Kõiketeadev Wikipedia kasutab taksonoomiat, mille järgi koer on hundi alamliik: koer on Canis lupus familiaris, hunt on Canis lupus.
Seejuures on mu arust masendav, et inglise Wikipedia räägib hundi 37 alamliigist, aga eesti Vikipeedia sellest, et hunt on metsa sanitar (allikaviiteta).
(Kes aru ei saanud, võrrelgu ka ankru artiklit: eesti artiklis on ankru kasutamisele, tüüpidele ja sümboolikale pühendatud tekstiridade suhe sissejuhatuse järel 0 : 4 : 31, inglise artiklis 79 : 169 : 7 ehk protsentidena 0% : 11,4% : 88,6% (eesti) ja 31,0% : 66,3% : 2,7% (inglise). Kohe näha, kus teevad Vikipeediat filosoofid ja kus mitte ;) .)
@Andres Valdre:
Tänan täpsustuse eest!
Kui ma milleski kõhklen, siis tavaliselt vaatangi Wikipediasse ja Vikipeediasse. Seekord millegipärast ei vaadanud. Esimeses on üldiselt põhjalikumad artiklid. Kui tõsiselt saab neid võtta? Oleneb teemast. Päris kindlasti on neid kasulik lugeda.
@Klõbistaja:
need karu ja hunt seal piltidel on lahedad küll jah. Eks elu teebki nii mõnigi kord väljamõeldistele silmad ette.
Selline pala:
http://www.youtube.com/watch?v=1ubOws53UDw
Sügav filosoofia. Lisandub suurepärane nooditunnetus.
Mis tänaseni kostab minu sees…
@Klõbistaja:
Tuli tahtmine ka muusikat postitada, mille Internetis surfates leidsin, teie valikut pole veel kuulata jõudnud, aga kindlasti kuulan. Ma ise suuri sõnu väga ei armasta, aga teile sobivad.
Zbigniew Preisner – Labirynt (Labyrinthe)
@salvey:
Teie leid on fantastiline! Sõnade autoriks Ezra Pound – De Ægypto, kes omakorda sai inspiratsiooni Egiptuse Surnute raamatust, kasutades ka seal toodud maagilisi vormeleid. Voices from ancient Egypt? Persona, text, and … http://www.disclic.unige.it/pub/15/02.pdf
@O cookievaba Kameelion:
aitäh, tähelepanu juhtimast, päris huvitav, enne sõnadele mingit tähelepanu ei osanudki pöörata, mulle meeldis muusika, säärane saabuvasse hingedeaega sobiv ja kriipiv. Kahjuks teie link ei tööta, vähemalt mul :-/
@salvey:
Samad sõnad ka minu poolt. Ja link ei tööta.
Sorry! Ma ei kontrollinud.
Nii peaks ligi pääsema https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=5wBtUv6JLcvn4QTnlIHYAw#q=VOICES+FROM+ANCIENT+EGYPT%3F+PERSONA%2C+TEXT%2C+AND+…
Dig!!!! APPI, miks seda dokumenti kätte ei saa? Ma ju tõmbasin selle natuke aega tagasi omale arvutisse. Avanes ja kõik oli korras. Minu mõistus sai otsa … piip, piip, piip …
@O cookievaba Kameelion:
paistab, et masinat nimega
www.disclic.unige.itei ole. Võib-olla suunati ta vahepeal teisele tööle?@dig:
Järsku segab neti tööd tulejumala märatsemine Etna mäes asuvas põrgu sepikojas!
Proovime veelkord: http://webcache.googleusercont.....#038;gl=ee
Laps kogus netist väga mahuka muusikakogumiku. Imestasin, et miks selles oli vaid üks U. Alenderi pala. Ta vastas: tema muusika on liiga masendav. Aga kummalist valikut leidub ka temal kuhjaga. Mõned muusikamaitsed meil täitsa kattuvad. Näiteks see:
http://www.youtube.com/watch?v=Yi52HjJbwVQ
Mood on ülimalt tähtis? :)) Pole sest kunagi eriti hoolinud. Praktilisus ja mugavus on alati esiplaanil olnud. Laul sellest ka:
http://www.youtube.com/watch?v=HvLAEp89gs8
@Klõbistaja:
Minu poolne nö glamuuripostitus:)
Lou Reed – Walk On The Wild Side
Teie lugu läks tagasi meie mõlemi teismelise aastatesse, ilmselt.
Minu oma viib enam-vähem mudilase ikka, mil minu vanemad kodus vinüülplaadilt “Dilailat” armastasid kuulata ning ma Lou Readist polnud kuulnud veel miskit. No ei olnud temast tegelikult veel mõned aastad tagasi midagi kuulnud, aga ükskord avastasin Toomemäel kõndides huvitava tunduva grafiti kirjaga: Walk On The Wild Side. Grafiti jäi mulle meelde ( pilti tegin ka) aga mis see tähendama pidi õigupoolest, seda ma muidugi ei teadnud, enne kui youtubest juhuslikult mõniaeg hiljem selle loo avastasin. Umbes nädalapäevad tagasi hakkas see lugu mind kummitama, nii et kaalusin siia postitamist ka, aga kuna ma mõistuspärast põhjust siiski päriselt ei suutnud leida, ja lugu ikkagi mõnevõrra ee.. intrigeeriv, siis jäi ära. Nüüdseks on Lou Read elavate hulgast lahkunud, nii et põhjus kuulamiseks olemas.
Mis kergemeelse muusika levitamine siin käib? :) Muusika olgu ikka… kõrgdimensioonilne?
http://www.youtube.com/watch?v=5TfCbiHJybI
Me ütleme, et meeldib sügavmõtteline muusika, kuid kuulame rohkem “sülti”? Ma võin kuulata igasugust muusikat, aga liigutab rohkem midagi sellist.
Liigutavatest lauludest rääkides meenus mulle jällegist säärane :)
Üks väike laul – Tallinna Linnateater
oma suurepärasusele vaatamata on eelnev laul üpris lühike, nii et otsin miskit veel: Maia Vahtramäe – Marju Kuut Su nägu kõlab tuttavalt
No minu jaoks pole sült :)
@salvey:
Loomulikult on olemas kergemuusika klassika, kullafond. Kui ikka mõni pala pakub laiemat huvi ka aastakümneid hiljem, siis ei saa tegemist olla viletsa muusikaga.
Aga selle saate (nägu) avastasin praegusel hooajal. Ja hakkas meeldima. Möödunud aastal lihtsalt ei sattunud kordagi seda vaatama.
Kas seda muusikapala veel aastakümnete pärast kuulatakse, ei tea öelda, praegu ta vanus napp veel, aga mulle meeldis päris hästi: Robin Schulz – Sunset (Original Mix)
Kui mitu erinevat varianti on nootide rittapanekuks, et mingi originaalne heliteos sünniks? Kui palju erinevaid sõnakombinatsioone on olemas, et oleks võimalik uusi mõtteid väljendada? Uusi sõnu on küll võimalik juurde leiutada, aga tähekombinatsioonide võimalused seavad siingi piirid ette?
@salvey:
“Kui mitu erinevat varianti on nootide rittapanekuks, et mingi originaalne heliteos sünniks? Kui palju erinevaid sõnakombinatsioone on olemas, et oleks võimalik uusi mõtteid väljendada?”
Probleem on täitsa olemas. Mõtlen selle all just tahtmatut jäljendamist ja juhuslikke kokkulangevusi. Teadlik plagiaat on teine teema.
Tsiteerin (umbes) Piiblit: pole midagi uut siin Päikese all – kõik on juba olnud – ja tuleb jälle. (Ja veel: kõik on tühi töö ja vaimunärimine…)
Piibli lugemine on mõttetu tegevus? Minu jaoks ei olnud. Kahte osa sellest pean lausa kasulikuks – Õpetussõnad ja Koguja.
Klõbistaja ütles:
Neid väljendeid olin kuulnud muidugi, aga ei teadnudki varem, et need piiblist pärinevad. Miskipärast muudab selline päritolu nad minu kõrva jaoks justkui masendavamaks kah veel… Ma arvan küll, et ma ise Piiblit lugemiseks ette ei võta, eks neid peamisi sealt pärinevaid õpetussõnu peaksin vististi niigi teadma. Palju teisi raamatuid ju ka ja kirjutatakse järjest juurde :)
@salvey:
“Ma arvan küll, et ma ise Piiblit lugemiseks ette ei võta, eks neid peamisi sealt pärinevaid õpetussõnu peaksin vististi niigi teadma.”
Egas Piiblit ainult usklikud loe. Paljudest kunstiteostest on keeruline aru saada, kui ei tea umbeski Piibli sisu. Tegelikult, tänapäeval see vist probleem pole, sest igasuguse (kuulsama) kunstiloomingu kohta leiab Internetist rikkalikult infot. Et mida sellega mõeldud on ja millised olid tagamaad… Aga sellest ehk ei piisa.
Klõbistaja ütles:
Tean seda. Umbeski ma sisu siiski tean. Klõbistaja ütles:
Eks leiab, kui otsida, ma arvan küll.
Aga kui, ei piisa, kas pooldate siis koolis usuõpetuse õpetamist?
P.S. Olen kuigivõrd miskit lugeda ikka üritanud ka, aga kuidagi liiga vägivaldne tundus mulle. (vanemale lapsele kunagi ammu lasteaias kingiti )
Mul on olemas ka raamat “Piiblilood” 542 lk paks, kus ilmselt kogu piibel kenasti ümber jutustatakse, välja antud Rootsi piiblitõlke Instituudi poolt 1992. Soetas millalgi soodushinna eest. Tükati olen ikka lugenud.
@salvey:
”Aga kui, ei piisa, kas pooldate siis koolis usuõpetuse õpetamist?”
Kindlasti mitte. Sest alles teatud vanusest osatakse tähtsaid valikuid teha. Lapsed on väga mõjutatavad. Kas on sobilik väiksemaid lapsi kirikusse kaasa võtta. Ega seda muidugi keelata ei saa.
”Piiblilood” on minul ka. Tore raamat – hästi palju värvilisi pilte. :)
@Klõbistaja:
Mulle meeldib neile lisaks veel Hiobi raamat, seal on näha kuidas perverssete sadistidest jumalate Jahve ja Saatana kihlveo tagajärjel tekitatakse jumala lemmikule Hiobile mõttetuid kannatusi. Kusjuures naljakas on see, et peaperverdile meeldivadki inimesed, kes talle vastu hakkavad. Väga õpetlik raamat.
http://www.piibel.net/#q=Ii%201
8 Siis Issand ütles saatanale: „Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.”
9 Saatan vastas Issandale ning ütles: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab?
10 Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal.
11 Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Kas ta siis õnnistab su palet?”
12 Siis Issand ütles saatanale: „Vaata, kõik, mis tal on, olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!” Ja saatan läks Issanda juurest ära.
2 pt 4 Aga saatan vastas Issandale ning ütles: „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest.
5 Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Kas ta siis õnnistab su palet?”
6 Ja Issand ütles saatanale: „Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!”
@salvey:
Tegelikult on kunstiga asjalood natuke keerulisemad, tunda tuleks ka müsteeriumiusundeid. Borrowing from the Neighbors http://www.biblicalarchaeology.....neighbors/
Neitsi Maarja on Egiptuse jumalanna Isis, isegi tema atribuudid on üksühele üle võetud. Ka neitsist sündinuid on terve hulk erinevaid jumalalaadseid, kes hiljem surid ja uuesti ellu ärkasid.
Üheks Kristuse prototüübiks on päikesejumal Helios/Apollo/Mithras või Sol Invictus (võeti üle atribuudid), kelle sünnipäev tehti Jeesuse omaks 4 sajandil. Christmas Wikipedia: By the early-to-mid 4th century, the Western Christian Church had placed Christmas on December 25,[17] a date later adopted in the East.[18][19]
Vee muutis veiniks Dionysus.
Heaks karjaseks on Hermes. Wikipedia: In ancient Greek cult, kriophoros or criophorus (Κριοφόρος), the “ram-bearer” is a figure that commemorates the solemn sacrifice of a ram. It becomes an epithet of Hermes: Hermes Kriophoros. In two-dimensional art, Hermes Kriophoros transformed into the Christ carrying a lamb and walking among his sheep
Klõbistaja ütles:
Valedeks valikuteks ei pruugita iial liialt vana olla, ma arvan :) Elu algul on su valikuvõimalused tugevasti piiratud, sõltuvus ümbritsevast suur. Lapsepõlve aga kantakse vististi endaga terve elu kaasas. Puberteedi ikka jõudes hakkavad juba hormoonid möllama, ent elukogemus on veel napp. Järgneb täiskasvanuiga, kus vabadust ja teadmisi ning arusaamist ilmaasjadest justkui teoreetiliselt peaks rohkem olema, kui lapsepõves, aga ega see valede valikute tegemist veel ei takista. Olete neid ju isegi teinud, nagu siin kirjutanud olete :) Ja isegi kui sääraseid drastilisi vigu mitte teha, siis on päris raske öelda hiljem, kas su valikud mingil momendil olid siis ikkagi õiged või valed või kui palju valikut mingis olukorras õieti oligi. Järgneb vanadus, vanainimeste hanitamist ja ärakasutamist aga teatavasti peetakse sagedasti hõlpsaks tegevuseks, nii et valede valikute tegemise võimalus pole siingi kusagile kadunud. Korduskatset elus aga ei anta teatavasti. Pead kohe tark olema :)
@O cookievaba Kameelion:
Jah, olen sellega enamvähem kursis ka.
@salvey:
”Valedeks valikuteks ei pruugita iial liialt vana olla, ma arvan :)”
Õigus, õigus. Tahtsin vist öelda, et täiskasvanul on rohkem eelduseid mõistlikke otsuseid vastu võtta. Tark õpib teiste vigadest, rumalam enda omadest – või ei õpi üldsegi. Lollides valikutes kiputakse ikka kõiki teisi süüdistama, ainult mitte iseennast. Küll on kurjajuureks halvad sõbrad, valitsus, globaalne vandenõu… :)
Kas selline targutamine midagi/kedagi aitab. Noh – mõttevahetus on iseenesest huvitav.
Muusikaga on väike paus sisse tulnud:)
Jälle üks üpris uus lugu: Stefan Biniak – The Read All About It Bootleg
Kuna aga päikese all uut on vähe või polegi, siis kui paralleele minevikust otsida, ma arvan, Jeesusel võis ka säärast sorti hääl olla:) Huvitav, kas ta laulis ka või pidas ainult jutlusi? (Jättes ta väidetava pooljumaliku päritolu täiesti kõrvale ja oletades, et ta ajaloolise iskuna ikkagi eksisteerida ju võis)
@salvey:
Ei oska selle muusika ja lauluhääle kohta praegu midagi kosta. Laps põõnab veel magada ja kui ma kõlarid üürgama panen, siis see võib teda häirida. Kõrvaklapid on tema toas.
Tõesti ei tea, kas Jeesus oligi konkreetne isik. Rohkem kaldutakse arvama, et see oli mingi kokkukirjutatud koondkuju. Erilist vahet ma ei näe. Igasuguse müstika saab saab ju tõele hiljem juurdeluuletada. Rooma riik avastas millalgi, et kristlus on neile kasulik. Et kes on loodud orjama, need orjaku heameelega.
@Klõbistaja:
Arvasite, küsisite retooriliselt millalgi, kas muusika ei peaks olema mitte kõrge dimensiooniline. Ka olete alati oma klassika arnastust rõhutanud. No mina jälle juhtumisi vaatasin eile ETV-st Wagneri dokfilmi ja sain aimu, et kui keegi eales kõrgema dimensiooni muusikat on teinud, siis vbl Wagner :) Nietzsche olla teda ka jumalikuks nimetanud. No aitab siis teie vaevamisest selleks korraks moodsa aja kergemeelsete muusikapaladega ja kuulakem hoopiski Wagnerit.
The Best of Wagner
Sain ise selle postitamise ajal jupi aega ära kuulatud, ja peab vist ütlema, et see muusika ju päris kena on, aga minu jaoks ei enamat. See tähendab, ei saa must ei Wagneri vihkajat ega ka mitte tema jüngrit. Niiviisi tolle dokfilmi järgi inimesed Wagnerisse ja tema muusikasse suhtumises jagunevat. Aga tema mõnd ooperit tahaks muidugi vaatama minna ikka.
@salvey:
“Arvasite, küsisite retooriliselt millalgi, kas muusika ei peaks olema mitte kõrge dimensiooniline. Ka olete alati oma klassika arnastust rõhutanud.”
Pole see päris nii ikka ka. Oleneb ju meeleolust. Aga Wagner ei kuulu mu lemmikute hulka, kuigi mul pole ka midagi tema vastu.
Mõnikord klõpsin puldiga mööda muusikakanaleid. Sealt leiab vahel täitsa uut ja huvitavat (kerge)muusikat. Kuid üldiselt ei teki tahtmist neid hiljem väga korduvalt kuulata.
Mõned aastad tagasi kuulasin siiski tihti seda esinejat:
http://www.youtube.com/watch?v=ukeRe0cyyv8
P.S. See Stefan Biniak on päris hea. Omapärane hääletämber.
Wankelmut – One Day
Aga sel tädil on alles hääl, eks ole ;) Nagu kolm kassi oleks korraga aia vahele jäänud :) Mu täna õhtune lemmik!
@salvey:
Kassid vist ei jää aiavahele? Oli nagu teisest loomast vanasti juttu. Lahe muusikapala. Aga midagi tuttavlikku oli seal. Otseselt seostada ei oska. Sellest pole midagi, sest lugu ju ei pretendeeri nt Eurovisioonile? Mõned taktid on väga tuttavad. Või midagi muud (üleminekud).
Ah, mis seal ikka juurelda – tänan põneva ja meeldiva leiu eest!
@salvey:
Ma vist ikkagi eksin – need ei ole sarnased palad?
http://www.youtube.com/watch?v=1FE_dxZi9pE
Või assotsieerus mul Wankelmut-iga midagi muud? Äkki mingi sellest tehtud kaveriga rohkem, midagi seal oli? Aga seda kaverit (kiiremat) ma ei leia.
@Klõbistaja:
Minu meelest ei ole sarnased, vähemalt selle kiirusega küll mitte.
@salvey:
Uhh, selle kiirusega pole sarnased. Mõtlesin, et ajan rahulikult pada (kes seda ikka märkab), sest mulle tundus nii…
Mingi väga kiire ja sünteetilise kaveri puhul oli siiski vaikusest üleminek sarnane. Oli. Aga see pole tähtis. Edaspidi püüan madalamat profiili hoida. :)
@salvey:
Tee siiski lihtne katse – kuula mõlemat pala korraga. Võib-olla ma leidsin seejuures mingi imeliku nihke. Et nad ei alanud päris samaaegselt. Tulemus on huvitav. Ma kaua ei kuulanud, kuid esialgu justkui harmoniseerus. :)
Kuna siin piibel jutuks tuli siis seoses sellega üks uudis: Vello Salo ja Indrek Hirv vestlevad piiblist, poeesiast ja pildist