UFO – see on imelihtne!

ufo uskAmeerika skeptikute ühingu asutaja Michael Shermer on Youtube keskkonnas loonud oma kanali, kus ta käsitleb lihtsal ja arusaadaval moel skeptikute huviorbiidis olevaid asju.

Tänane film räägib sellest, kui lihtne on teha usutavaid ufopilte. Ja lihtne on see tõesti. Koolilapsed meisterdavad ja pildistavad, ranged onud keeruliste aparaatidega ei suuda kindlalt välistada, et need fotod võltsingud on. Pajata juurde usutavana tunduv lugu, kirjuta need raamatuks ning turule!

Lisan juurde ka kohaliku ufoteate Hundioru Nirtilt.

Ja nüüd UFOdest:
http://pilt.delfi.ee/show_original/1174489/
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=1463499&size=l

Ühe mu sõbra sõber (ei ole tuttava tuttava lehma lellepoeg, Sander eksisteerib päriselt) käis Jõgeval motoüritusel. Ja sellised asjad jäid kaadrile. Ootan aktiivset arutelu, et millega tegu.

Ilmselgelt ON siiski tegu UFOdega, sest – 2 sõltumatut inimest said ja selle asjanduse asukoht ajas on muutuv. Need pildid on täiesti edastavad, nii et kui keegi Igor Volke emaili teab, siis edastage need pildid talle, palun.

The truth is out there.

Ilmselt ei ole see tamiili otsa riputatud tordikarp, aga millega tegu?
Ufonaudid kui tehnikalembesed ja rännuhimulised olendid käisid hingesugulasi kaemas?
Või käis politseikopter kontrollimas, et kõik korras oleks?

118 Replies to “UFO – see on imelihtne!”

  1. range definitsiooni järgi on tõesti tegemist ufoga, kuid rangelt võttes ei tähenda see midagi.

    tundmatu lendav objekt – kui ma ei suuda tuvastada, kas see lendab mootori abil või mitte, kas see on suur või väike ja kui kiiresti ta ikkagi lendab, kas sellel on piloot etc. kui piisavalt infot jääb avastamata ongi sul ufo, aga mitte tingimata midagi maavälist või üleloomulikku.

  2. Väga huvitav, et see nn. ufo on nagu pildilile kogematta sattunud, kui mina oleks tahtnud sihikindlalt mingit säärast objekti pildistada siis see oleks keset pilti, mitte nagu nendel kahel pildil ma eeldan, et (photoshopiga juurde tehtud lärakad) ei saaks ju need pildistamise ajal märkamatuks jääda!

  3. Imelik kirjutas:

    Väga huvitav, et see nn. ufo on nagu pildilile kogematta sattunud, kui mina oleks tahtnud sihikindlalt mingit säärast objekti pildistada siis see oleks keset pilti, mitte nagu nendel kahel pildil ma eeldan, et (photoshopiga juurde tehtud lärakad) ei saaks ju need pildistamise ajal märkamatuks jääda!

    Juba vanarahvas on rakendanud meemi, mis väitis, et üleloomulikud asjad on küll olemas, aga neid ei saa otse vaadates näha — vaid nägemiseks tuleb teha trikke, kas siis vaadata silmanurgast või läbi hobuse rangide või pea peal seistes. Ufohoolikud väidavad sageli samamoodi, et lendavad taldrikud on silmale nähtamatud ja nägemise jaoks tuleb neid pildistada.

  4. UFO on huvitav nähtus, mis kaugelt vanem kui see lühend ise, aga siiski on 90% juhtudel tegemist üliarenenud kujulusvõime või lihtsalt optiliste petetega. Pakun, et ülejäänust on 9% mingid militaarsed lennumasinad või ilmastikunähtused ning viimane 1% jääb seletamata. Ja kui see 1% jääb seletamata, siis ei tõesta see mingil juhul mingit “maavälist tehnikat” vaid on lihtsalt seletamata ja kõik. Kindlasti on nähtusi, millest on suurem % seletamata kui 1 ja keegi ei pea neid maavälisteks, lihtsalt me ise oleme veel rumalavõitu.

  5. Ufohoolikud väidavad sageli samamoodi, et lendavad taldrikud on silmale nähtamatud ja nägemise jaoks tuleb neid pildistada.

    Huupi pildistades võib põnevaid asju tabada.
    Näiteks sügaval vihmametsa koopas, pilkases pimeduses, tegin mõned klõpsud välguga. Ja etskae – mitmel pildil leidus UFOsid. Tegin samast kohast uuesti – enam ei olnud. Aga mõnel pildil oli teises kohas. Mitmesuguse kuju ja suurusega. Digifotoka väikeselt ekraanilt ei saanud ka lähemalt uurida neid tundmatuid lendavaid objekte. Siiski pärast mõningat mõistatamist õnnestus piltidel olev anomaalia identifitseerida – nahkhiired, sunnikud, lendlesid ringi.

  6. Ei maksa unustada, et neisse toimikuisse satuvad siiski tunnistused asjatundlike inimeste käest, st lendurid, lennujuhid, muud militaristid jne.. Et ega ikka ei ole küll mingi hõbedane tordikarp, soogaas või ilmavaatluspall, mis üleloomulikel kiirustel liigub ja füüsikaseadustele vastuolulisi manöövreid teeb.

    Ja kui pidada neid mingiteks salajasteks maist päritolu lennumasinateks siis, no kuulge, miks meie õpíkud midagi sellistest võimalustest ei räägi ja miks neid tihemini näha pole?

    Muide, mis puutub digi lausesse:

    Ufohoolikud väidavad sageli samamoodi, et lendavad taldrikud on silmale nähtamatud ja nägemise jaoks tuleb neid pildistada.

    Siis tõepoolest, väidetavalt esinevad osad objektid IR või UV lainepikkustel, mistõttu, fotokaamerale võivadki nt IR-i kiirgavad objektid jääda. Mõned on isegi soovitanud minna välja filmima/pildistama, nii, et kaamera on nähtava valguse vastu filtreeritud, et ainult infrapunane tuleb läbi – pidi tõesti vahest rohkem nägema kui palja silmaga.

    Mõistagi tuleb nähtustesse igapäevaelus suhtuda skeptiliselt, kuid äärmuslikult suurele tõenäosusele, et kasvõi üksikutel juhtudel tegu siiski on maavälise tsivilisatsiooniga, tuleks suhtuda avatult.

  7. Eeltsiteeritud USA piloot muide tunnistab, et visuaalset kontakti polnudki, kõik toimus radari pildi järgi.

  8. UFO-tega on shiuge lugu,et amerikal on sala lennukid mis on ümarkused ja peal on juhtimis keskus ehk UFO laevad on olemas aga nad on inimeste poolt tehtud.

  9. Eeltsiteeritud USA piloot muide tunnistab, et visuaalset kontakti polnudki, kõik toimus radari pildi järgi.

    Humanoidi nähtaval lainepikkusel on kuidagi usaldusväärsem olemus kui teisel sagedusel ja aparaadil või?

  10. Humanoidi nähtaval lainepikkusel on kuidagi usaldusväärsem olemus kui teisel sagedusel ja aparaadil või?

    Kui on vaja vahet teha võõrtsivilisatsiooni kosmosesõidukil või täiesti loomulikul looduslikul või tehislikul nähtusel, siis ilmselt küll.

  11. Kui on vaja vahet teha võõrtsivilisatsiooni kosmosesõidukil või täiesti loomulikul looduslikul või tehislikul nähtusel, siis ilmselt küll.

    Heh heh, kumba kategooriasse siis antud nähtus liigitub, tulnukate sõiduriistaks või “täiesti loomulikuks” loodusnähtuseks?

    Üldiselt, see on minu arvamus muidugi, et enamik selliseid UFO-sid, mida on atmosfäärinähtusteks nimetatud (loomulikult pole selliste nähtuste tekkimist kuidagi seletada üritatud), on kaugelt liiga ebatavalised, et neid loomulikeks nimetada.

    Näiteks see 2007. aasta O’Hare lennujaama kohal kõlkunud metalne objekt – soogaas, ilmavaatluspall? Täiesti loomulik, st tihti esinev ja teaduslikult seletatav nähtus?

  12. Elmo kirjutas:

    Üldiselt, see on minu arvamus muidugi, et enamik selliseid UFO-sid, mida on atmosfäärinähtusteks nimetatud (loomulikult pole selliste nähtuste tekkimist kuidagi seletada üritatud), on kaugelt liiga ebatavalised, et neid loomulikeks nimetada.

    Fun fact: tänapäeva läänetsivilisatsioonis ei olda just usinad lastele tavaliste atmosfäärinähtuste tutvustamisel. Hea veel, kui keskkooli lõpetamine teab, et on kihtpilved ja on rünkpilved, aga halost või Püha Elmo tuledest ei pruugi ta kuulnudki olla.

  13. Heh heh, kumba kategooriasse siis antud nähtus liigitub, tulnukate sõiduriistaks või “täiesti loomulikuks” loodusnähtuseks?

    Radarivilksatuse või uduse videoklipi põhjal ei saa selle kohta loomulikult mitte midagi öelda, aga see tähendab ka seda, et pole mitte mingisugust põhjust loobuda senise kogemuse põhjal saadud tõdemusest, et mingisuguseks kosmiliseks liiklussõlmeks meie planeet ei ole.
    Selle UFOasjandusega tuleb taaskord mängu see, et “uskujad” toovad esile kümneid või sadu juhtumeid, millest igaüks isegi üksikuna võttes peaks olema raudkindel tõestus maad külastavate tulnukate olemasolust, aga neist valdav enamus saab vähema või rohkema aja möödudes täiesti loomuliku seletuse, ja need millele ka täielikult dokumenteeritud igapäevast seletust ka aja möödudes leida ei õnnestu, jäävad vaid lihtsalt tundmatuteks lendavateks objektideks, mis ei viita aga mingilgi moel millelegi rohkemale.
    Põhimõtteliselt käib kõik vana head vandenõuteooria mudelit mööda, kus algselt väidetavast tohutust hulgast asitõenditest ühe või teise vähem või rohkem globaalse vandenõu kohta jääb lähemal uurimisel alles vaid paar lünka, kuhu pole mitte mingisugust põhjust kirjutada neid tähti, mis vastuseks annavad “teoreetikute” viidatava vandenõu.

  14. Stjuuv, ma ei viitsi sinuga siin religioossetel teemadel rohkem vaielda. Üldiselt ma olen kindel, et kui me praegu kihla veaks, siis ma olen potensiaalene võitja. Ei oma tähtsust, millal maaväliste tsivilisatsioonide Maa külastamise fakti avalikult… noh, tõestatakse, st kuna see avalikuks faktiks kuulutatakse – lihtsalt, see “maa on lapik” raiumine on suts lapsik mu arust.

    Ma saan sust selles mõttes aru küll, et tahad aktsepteerida ainult selliseid tõdesid, mis on käega katsutavad või mille kohta on ilmunud mõni teaduslik artikkel.. No anna andeks, sama hea oleks küsida laborirottidelt mõnd teaduslikku tõendit valgetes kitlites olendite kohta kes neist mõne aeg ajalt ära viib ning talumatuid piinu valmistab, heal juhul.

    Esitaksingi siinkohal küsimuse laiale ringile, et milliseid tõendeid maavälise mõistusliku elu kohta oleks vaja, et skeptik seda tõena võtaks? Õigem oleks vist küsida, et mis muudab ta selle võimaluse suhtes avatuks?

    Teatavasti eelistatakse vaikimisi uskuda, et tegu on mõne ilmastikunähtuse või mõne “loogiliselt” seletatava asjaga ning ei vaevutagi asja uurima. Teisalt, mida sa selle O’Hare juhtumi kohta ikka uurid, iseäranis, kui “spetsialistid” juba on öelnud, et tegu on ilmastiku nähtusega.

    Ja üks asi veel, millest ei saa siinkohal üle vaadata: kui ostutub (avalikult), et eilienid siiski on, siis tähendab see sisuliselt seda, et kogu meile seni tuntud ühiskond osutub peenelt läbiussitanuks erinevatest väiksematest, keskmistest ja väga-väga suurtest konspiratsioonidest.

    Aga see paneks osasid meist end vähemalt korraks, lollina tundma.

  15. Esitaksingi siinkohal küsimuse laiale ringile, et milliseid tõendeid maavälise mõistusliku elu kohta oleks vaja, et skeptik seda tõena võtaks?

    Elus või surnud “tulnukas” või mingi objekt või nähtus, mida sõltumatu teadlaste grupp saaks uurida ja välistada selle maise päritolu.

  16. Vat seda sõltumatut teadlaste gruppi sooviks oma silmagagi näha :-P Ei, selles mõttes sõltumatut, et kes omaksid vaba ressurssi ja aega/huvi selle teemaga tegelemiseks. Uuritakse ju teatavasti asju mis on rahastatud ja rahastatakse üksnes asju mis majanduslikku tulu tõotavad. Oletame, et sa Tonda oleksid paljas ärimees ja sult küsitakse, et hakka sponsoriks, me uurime tulnukaid, mis sa kostaksid?

    Muidugi, see küsimus jääb veel õhku, et kust peaksid tulema need nähtused, objektid või tulnukad mida uurida? Ainult kräshidest, ma kujutan ette, aga teatavasti konfiskeeritakse sellised asjad sõjaväe poolt, ja kiiresti.

  17. Tunnistan ausalt ja avalikult, et mina usun, et universumis ja ehk isegi meie Linnutee galaktikas või olla olemas kõrgelt arenenud tsivilisatsioone peale meie kohaliku kamba. Seega valmisolek on täitsa olemas. Vähemalt minul.

    Sõltumatute vaatlejate kohta.
    On sul aimu, kui palju on maailmas näiteks amatöörastronoome, kes õhtust õhtusse, aastast aastasse taevast vahivad, komeete ja supernoovasid avastavad? Neil on oma suhtlusvõrgud, mida ükski valitsus ei suuda kontrollida. Nende seas on ka päris mitu päris rikast tegelast, kes on oma isiklikud haitekk observatooriumid rajanud.

    Ja kus on nende süstemaatilised vaatlused välistsivilisatsioonie külaskäikude kohta?

    Palavalt armastatud poplaulja Robbie Williams on ufousklik ja kindlasti valmis palju pappi pritsima, et oma usku harrastada ja seda kindlasti igasuguste valitsuste kiuste.

    Seega ei ole raha kuhugi kadunud ka ufouurijate eest. Iseasi on muidugi see, kui efektiivselt seda raha kasutatakse, sest mõnikord on kahtlus, et mõned ufoentusiastid ona tabanud ära, et lollikestelt saab nende usu kaudu palju raha välja meelitada. Nagu religioonidega ikka.

    Veel ei tasu unustada John Macki, kes igati respektaabli ülikooli juures sai oma kahtlase sisuga uurimusi teostada. Seda nimetatakse uurimisvabaduseks.

    Seega su jutt viidetega vaikimisvandenõudele on sulaselge jama.

    Jama on ka see, et rahastatakse ainult majanduslikku tulu toovaid projekte. Mõtle nt LHC-le. Millist praktilist kasu ja majanduslikkut tulu see lähiperspektiivis peaks tooma hakkama?

  18. Elmo, et kui Võrumaa metsadesse tulnukad kukuvad, siis Kuperjaanovi poisid on kohe esimesena kohal ja peletavad kõik ufuluugid eemale? Ehk siis- kõikide riikide kõik sõjaväed konfiskeerivaid neid ühel meelel ja ühel keelel? Nii britid, ameeriklased, jaapanlased, kongolased kui eestlased?

    Reaalselt mõeldes- on see üldse võimalik? See eeldaks, et enamikel riikidel oleks mingi pidevalt standby-s olev ufulikvideerimisgrupp. Nagu tuletõrje- et kui häire tuleb, siis hüppavad kohe lennukitesse ja sõidavad kohale ja korjavad tükid kokku ja käsivad kõikgil vait olla?
    Kui nüüd edasi mõelda, siis see on üsnagi ajakriitiline tegevus. Ehk siis, mida kauem aega mööda läheb, seda rohkem inimesi asjast teab ja seda rohkem suureneb tõenäosus, et ei saa asja kinni mätsida. No ütleme nii, et tund-kaks. Mis tähendaks seda et USA vajaks vähemalt paari sellist tiimi, et kogu maa enam-vähem ühtlaselt katta. Mis omakorda tähendab, et neid ufujuhtumeid toimub nii tihti, et USA hoiab päris mitut tiimi spetsuufukinnimätsijaid riigi palgal. Mis omakorda tähendab, et küllaltki suure tõenäosusega oleksid paarikümne aasta jooksul poisid vähemalt midagi kihva keeranud ning mõni pealtnägija oleks rahulikult koos paari ufujupiga või tulnukapeaga või millegi muuga minema juhtunud. Nii et pigem variant 2- pole meil neid “kräshe” olnud.

  19. Esitaksingi siinkohal küsimuse laiale ringile, et milliseid tõendeid maavälise mõistusliku elu kohta oleks vaja, et skeptik seda tõena võtaks? Õigem oleks vist küsida, et mis muudab ta selle võimaluse suhtes avatuks?

    Mulle piisaks isegi ühest korralikult dokumenteeritud juhtumist piisava arvu usaldusväärsete tunnistajatega, aga üldiselt olen Tondaga päri.

    Seniks aga on tõenäosus, et tulnukad salaja maad külastavad, minu jaoks kaduvväike.

  20. Mida teeks sina kui näeksid ufot? No mina isiklikult teeks ilgelt pilte ja kohe netti üles. Mul küll ei tuleks pähe kaitsemin’i minna et äkki te parem tegelete ise asjaga. Ja kui ma lausa mingi füüsilise eseme enda kätte saaks siis ma ilmselt läheks kohe telesse Kersna jutule mitte kaitseministeeriumisse. Ja pakun et järgmine hommik näeks kogu Eesti juba seda asja.
    Kui Eestis mingi ufo intsident on, siis on ju ometigi kordi suurem tõenäosus et seda näeb esimesena mõni minusugune tavakodanik kui sõjaväelane*. Kusjuures, isegi kui ma oleks aega teenimas parasjagu, siis ma ka ju teeks kõigepealt telefoniga pilti ja saadaks MMSiga sõpradele ja siis ehk alles läheks räägiks ülemale kah asjast.

    Kokkuvõttes, käesoleval hetkel siin riigis on asja kinnimätsimine sõjaväe poolt väga ebatõenäoline. Pole väga põhjust arvata et enamustes muudes riikides see pilt väga palju siinsest erineb.

    * Nojah, sõjaväel on muidugi radarid ja võibolla veel midagi mis tsipa suurendab nende shansse midagi esimesena märgata. Aga mitte nii oluliselt et see mu pointi muudaks.

  21. selles mõttes sõltumatut, et kes omaksid vaba ressurssi ja aega/huvi selle teemaga tegelemiseks. Uuritakse ju teatavasti asju mis on rahastatud ja rahastatakse üksnes asju mis majanduslikku tulu tõotavad. Oletame, et sa Tonda oleksid paljas ärimees ja sult küsitakse, et hakka sponsoriks, me uurime tulnukaid, mis sa kostaksid?

    Midagi nii rumalat ei ole ma siit leheküljelt ammu lugenud. Maaväliste tsivilisatsioonide külastuskäik eeldab väga arenenud tehnoloogiat. Tehnoloogiat, millest oleme hetkel nii kaugel, et me isegi ei tea veel, kui kaugel me sellest oleme. Sellise tehnoloogia uurimine võib viia fundamentaalselt oluliste ja maailmapilti avardavate avastusteni. Inimene, kes sellest rahapuudusele viidates keeldub, peab olema oma rahakoti peale tulivihane. Pigem hakkaksid investeerimispangad jms. seltskond tormi jooksma, et projektis osaleda.

  22. Kriku, miks nimetad kohe rumalaks? Sa pigem ei saanud täpselt aru mida ma mõtlen. Kui ma näiteks ütleks praegu, et moodusta uurimisgrupp ja selgitage välja kurikuulsamate ufonähtuste taga olevad jõud, siis mis moodi sa sellele reageeriksid?

    Loomulikult on lugu hoopis teine kui oleks mingi allakukkunud taldrik + laibad võtta. Just see, ma arvan, lihtrahva hulka ei satu. Ja tõesti, neid kräshe on olnud väga vähe ja ilmselt on need seotud õhujõudude vmt arenenud väeliigi otsesest relvastatud kontaktist.

    Meie riigis tõepoolest võib sellest vaid (õnneks) und näha. Seega, ma soovitan võtta neid asju rohkem üldistatuna kui sõna sõnalt. Samas olen Krikuga 100% nõus, et asi oleks äärmiselt tähtis uurida, kuid: mis te arvate, kes sellest kõige rohkem huvitatud on ja mis eesmärgil? Just! Ja nii need asjad ilmselt käivadki.

    Mis LHC-sse puutub, siis tõotab see eksperiment fundamentaalseid avastusi, isegi E. Lippmaa jutukesest postimehe (?) veergudel tuli välja, et uurivad seal vaakumienergia võimalikkust (muide, järeldus kõlas tal konspiratiivselt).

    Muide, Santa, mina teeks kah nii, paraku tulevad need nähtused nagu välk selgest taevast ning kellelgi pole midagi asjalikku millega pildistada – iseküsimus muidugi, mida sa selle pildiga tõestada suudad.. Sisuliselt mitte midagi, sest selliseid pilte ja videosid on terve internet täis ning suur osa neist ei ole fabritseeritud.

    Ma tahan öelda, et Kriku, säilitame sõbralikuma õhkkonna ja ärme kiirusta esimese mulje põhjal halvasti ütlema. Teiseks, kas UFO-de kui süsteemiväliste nähtuste puhul on neid üldse võimalik süsteemi siseselt tõestada? Va muidugi juht, kui peaks avalik kontakt toimuma (mida tõenäoliselt enne inimkonna tsiviliseerumist ei toimu).

  23. Santa kirjutas:

    Kusjuures, isegi kui ma oleks aega teenimas parasjagu, siis ma ka ju teeks kõigepealt telefoniga pilti ja saadaks MMSiga sõpradele ja siis ehk alles läheks räägiks ülemale kah asjast.

    Kas ajateenijatele lubatakse pildistamisvõimelisi telefone?

  24. Kriku, miks nimetad kohe rumalaks? Sa pigem ei saanud täpselt aru mida ma mõtlen. Kui ma näiteks ütleks praegu, et moodusta uurimisgrupp ja selgitage välja kurikuulsamate ufonähtuste taga olevad jõud, siis mis moodi sa sellele reageeriksid?

    Hüva, võib-olla tõesti ei saanud aru. Sel juhul võlgnen vabanduse. Jah, ma olen nõus, et ilma igasuguste kriitikat kannatavate tõenditeta nähtuse uurimist ei spondeeri keegi.

    Kuulge, head inimesed, kõik need kuulsamad juhtumid, Roswell jt., on ju aastakümneid vanad. Vastavate riikide vastavad ametkonnad on omanud kordades rohkem kui piisavalt aega nendega tegeleda. Põhimõtteliselt on kaks võimalust: kas nende taga pole midagi kummalist või midagi kummalist leiti, aga ei avalikustatud. Kummalgi juhul pole muret, et võimalikke olulisi teadmisi oleks inimkonna poolt tuimalt ignoreeritud. Mida annaks uue uurimisgrupi moodustamine? Mis alust on arvata, et üle 60 aasta jooksul ei ole Roswelli juhtumit piisavalt uuritud? Mis alust on arvata, et sündmuskohalt annaks praegu koguda mingeid tõendeid, mida sealt ei leitud 60 aastat tagasi? Kui me eeldame, et kuskil on tõesti midagi juhtunud ja info on nii korralikult salastatud, et aastakümnete jooksul pole ühtki vettpidavat tõendit läbi tilkunud, siis mis alust on arvata, et mingisugune sõltumatu komisjon omaks vähimatki shanssi sellele valgust heita? Kui see nii peaks olema – mida ma isiklikult ei usu, aga see selleks – saab see info avalikuks täpselt siis, kui vastav valitsus nii otsustab.

    isegi E. Lippmaa jutukesest postimehe (?) veergudel tuli välja, et uurivad seal vaakumienergia võimalikkust

    Kui palju sa füüsikast tead?

  25. Kui palju sa füüsikast tead?

    Selgita mida sa selle küsimusega öelda tahtsid. Mulle jäi mulje, et sealt eksperimentidest võiks justkui midagi selguda, mis võiks nn vaakumienergia inimestele kättesaadavaks, st rakendatavaks teha. Võibolla sain valesti aru. Anyway, ma leian, et nii suure projekti taga võib ka muid vägevaid asju peituda, erinevalt nt ITER-ist, millesse vist vähesed veel usuvad.

    Muide, see juhtumite asi on sul hästi sõnastatud, kiidan :-P

  26. Just see, ma arvan, lihtrahva hulka ei satu. Ja tõesti, neid kräshe on olnud väga vähe ja ilmselt on need seotud õhujõudude vmt arenenud väeliigi otsesest relvastatud kontaktist.

    Kuidas sellest nüüd aru saada? Et tulid uhvud kaugelt planeedilt ja õhujõud lasid nad alla?

    Muideks, millised õhujõud? Iiri spetsiaalne antitulnukate lennuvägi? Kreeka uhvuvastased jõud? Indoneesia õhuvägi? Või äkki Zimbabwe oma?

  27. Ma tahtsin öelda seda, et inimesed, kes füüsikast midagi ei tea, kipuvad tüüpiliselt salapäraselt silmi volksutama sõnade “vaakumenergia” või “kvantseos” peale, kui neid mingis ajakirjanduslikus tekstis kohtavad (muid tekste nad tavaliselt ei loe). Tahtsin lihtsalt selgitada, kas sa kuulud sellesse inimrühma või mitte.

    Selleks, et midagi arvata vaakumenergiaga seotud väidete kohta, tasuks kõigepealt uurida, mis on selle nähtuse füüsikaline sisu. Mitte loota sellele pulale, mida ajavad füüsikud päevalehtede ajakirjanikele ja mida nemad omakorda koos oma toimetajatega oma soolikatest läbi lasevad ja nende meelest eelduslikult pooldebiilsele lugejale serveerivad (vabandan terava sõnakasutuse pärast, aga Eesti ajakirjandus on mulle jätnud just täpselt sellise mulje).

  28. Hjarg, tulen sulle vastu ja vastan su pilkavale küsimusele siiski: 1) ma ei tea täpselt kuidas need asjad käivad 2) väidetavalt on üritatud tulistada küll (ka kui võimalikku vastase luurelennukit vms).

    Kriku, süüta tõrvik, ma kuulun ka vabaenergiat uskuvate ketserite hulka :-P Seega, sellised vihjed ajakirjandusest jäävad üsna hästi ja liigselt süvenemata kõrvataha – iseasi tõest, mida tõsiteaduslik seisukoht sellest arvab.

  29. Mjahh, ning alati on olemas see võimalus, et tegemist oligi vastase luurelennukiga, eks?

    Aga asja point on tegelikult hoopis lihtsam: oletades, et tulnukad siiski ei piirdu ainult USA-ga, vaid külastavad tervet maailma, eeldab see järgmist:

    Et (no peaaegu) igal riigil on oma tulnukatevastane õhujõudude grupp või spetstiim, kes tegeleb tulnukate jälgede peitmisega või muud taolist. Seda ka näiteks minu eelpoolmainutud riikidel- ja miks mitte ka näiteks Eestil, Lätil ja Leedul, eks? Lisaks on see salastatud ja vaikitakse tavainimeste eest maha- ehk siis globaalne vandenõu. Täpsustades, vandenõu, milles osalevad sõbralikult Venemaa ja Gruusia, India ja Pakistan, Iraak ja Iraan jne jne?

    Maailmas peaks olema hetkel 193 riiki. Ega kedagi eriti nimekirjast välja jätta ei saa, kurat teab, kuhu need uhvud võivad sattuda. Aga no kui oletada, et enamikul nendest riikidest on olemas spesnazufotiimid, siis no… teavad asjast tiimi liikmed, juhid, nende juhid, peastaap, sõjavägede ülemjuhatus, kaitseministeeriumi tähtsad ninad, riigi poliitilised liidrid jne jne. Ja seda enamike riikide puhul. Lihtsalt inimeste ring, kes asjast teavad, on liiga suur, et seda oleks võimalik saladuses hoida. Eriti ohtlikud on poliitikud- oht kaotada järgmisel valimised on nii mitmegi jaoks piisav põhjus, et kasvõi tulnukad valmisvankri ette rakendada.

    Lühidalt, sellises mastaabis globaalne vandenõu pole lihtsalt võimalik…

    Lisaks, kui neid tulnukate allasadamisi ja allatulistamisi ja midaiganes niii palju oleks, siis poleks võimalik seda kõigest hoolimata saladuses hoida. Näiteks kui tihedalt asustatud ja korralikult mitteautritaarses Euroopas tulnukad alla sajavad, ei suuda ükski tiim infot kontrollida- vaja on ju vaid ühte ullikest, kes mahapudenenud tulnukalaeva ühe jupikese võtab, seda analüüsida laseb ja maavälise päritolu nii tõestab. Eriti kui ajakirjadnus tihti soovib sensatsiooni ja internetis info levikut on ka üsna raske takistada.

    No mõtle kuidas mõtled, ei ole võimalik…

  30. Miks tõrvik? Füüsikaõpiku lugemiseks on elektrilamp palju parem. Uuemal ajal tehakse seda muide tihti ka läpaka abil.

  31. Kriku kirjutas seoses Jörg Haideri surmaga:
    ” Ma eeldan, et kogu see informatsioon pärineb ajalehtedest.

    Pärineb küll. Kas sul on mingeid tõendeid, et see informatsioon on vale? Või pead sa vajalikuks eeldada ajalehtedes ilmuva teabe ebatõesust?”

    Siin ütles Kriku seevastu nii: “… tasuks kõigepealt uurida, mis on selle nähtuse füüsikaline sisu. Mitte loota sellele pulale, mida ajavad füüsikud päevalehtede ajakirjanikele ja mida nemad omakorda koos oma toimetajatega oma soolikatest läbi lasevad ja nende meelest eelduslikult pooldebiilsele lugejale serveerivad (vabandan terava sõnakasutuse pärast, aga Eesti ajakirjandus on mulle jätnud just täpselt sellise mulje).”

    Need kaks avaldust on ju teineteisega vastuolus. Palun selgitust!

  32. Selgitus on selline, et kõik, mis jääb jooksvate päevasündmuste kajastamisest väljapoole, näib olevat suurele osale peavoolu ajakirjanikest masendaval kombel ülejõu käiv.

    Loomulikult on ka meeldivaid erandeid.

  33. just lugesin täitsa soliidse fondi üllitist, mis räägib paranoia – ajastust – üks neljast kannatab selle all. et siis mitte sõnakõlksu, vaid haiglasliku oleku/haiguse all…

  34. Kui on vaja vahet teha võõrtsivilisatsiooni kosmosesõidukil või täiesti loomulikul looduslikul või tehislikul nähtusel, siis ilmselt küll.

    Et oma silm on kuningas jah?
    Kui näed “uhvut” silmaga, aga radari peal on tühi plats, siis radar eksis või :)
    Selle stiiliga eriti heaks skeptikuks ei saa paraku.

  35. Kui näed “uhvut” silmaga, aga radari peal on tühi plats, siis radar eksis või

    Sõjaväelenduri üks professionaalsuse näitajaid ongi oskus sõita allpool radari tegevuspiirkonda. Ja samuti on treeninglendude piirkonnas vaatluspostid. Ja tsiviilisikud.

    See UFO lugude kinnimätsimine käib üldjuhul järgneva skeemi järgi:

    Lenduril on treening, ta harjutab vastase territooriumile tungimist. Kõrgus paarsada meetrit, et radar ei näeks, kiirus umbes 300m/s, ehk 1000 km tunnis. Ülehelikiiruse lööklainet konstruktorid ei suuda summutada, erinevalt reaktiivmootori mürast, ja maapinna lähedal on helikiiruse ületamine ohtlik. Aga aeglasem sõit annab vastasele reageerimisaega. Samuti teeb ta järske manöövreid , et visuaalne vaatlus ei võimaldaks lennuki marki ja seega rünnakuobjekti ega sissetungi suunda kindlaks määrata.

    Need trikid on igivanad. Ajaloo üks kuulsamaid lugusid on Iisraeli armee päästeoperatsioon Ugandas 3-4 juuli 1976 (Operatsioon Entebbe) , kus sedalaadi tehnikatega (madalal, kiirelt ja järskude suunamuutustega) hakatuseks Aafrika riikide ja koduteel Araabia riikide õhukaitse kollektiivselt lolliks tehti. Ja seda transpordilennukitega, pardal vigatatud tsiviilisikud. Iisrael kaotas ühe sõduri ja paar tsivilisti. Nii et pidevaks harjutamiseks on hea põhjus.

    Nüüd keegi koerajalutaja näeb treeningut. Ja samal ajal külmetab vaatluspostil baasväljaõppe saanud ajateenija, kes ei suuda magamata, väsinuna , halva nähtavuse vms. põhjusel lennuki marki kindlaks määrata.
    Nii panebki ta kirja, et :” 24 okt.2008 kell 22.40 nägin X kohas suunas 35-80 liikuvat, järskude manöövritega tundmatut lendavat objekti.” Ja teatab kuhugi, kus see ka kirja pannakse.

    Treening saab läbi, ülemused rõõmustavad ja asi unustatakse ära. Paberi peale pannakse üksnes, et treening möödus plaanipäraselt.

    Aga visa ufoloog ei jäta ja kaevab aastate pärast välja selle ajateenija ettekande. Ning otsib üles koerajalutaja.

    Kui hästi läheb, siis on koerajalutaja BIG,ist laenu võtnud ja ajateenija autoavarii teinud. Nii, et mõlemad on nõus dokfilmis natuke pappi teenima.

    Kokkuvõte. Nii eraisikud, kui sõjaväelased nägid mõrvarliku kiirusega järskude manöövritega tundmatut objekti aga radar ei näidanud, ühesõnaga maaväline. Ning kõrgem juhtkond mätsis asja kinni.

  36. No ole nüüd mõistlik, lennukid ei tee selliseid liigutusi nagu UFO-dele omistatakse, ka siis kui piloot pingutab nii, et veri silmist väljas.

    Põhimõtteliselt võib selle teema lukku panna sellega, et eks igaüks usub seda mida soovib ning skeptikute uskumatu piiratus, st see, et nad ei ole ajasse kunagi süvenenud (st aega sellisele lollusele mitte kulutanud) häirib uskujaid veel mõnda aega. Ilmselt toimib ka vastupidine uskumatus täiega.

    Eks tuleb oodata lihtsalt paremaid tõendeid. Igatahes, ma leian, et skeptitsism peaks olema pigem suhtumine “ära usu kunagi midagi pimesi, kuid ära ka välista midagi”, suhtumise “pole näinud, järelikult pole olemas” asemel.

  37. skeptikute uskumatu piiratus, st see, et nad ei ole ajasse kunagi süvenenud (st aega sellisele lollusele mitte kulutanud) häirib uskujaid veel mõnda aega. Ilmselt toimib ka vastupidine uskumatus täiega.

    Eks tuleb oodata lihtsalt paremaid tõendeid.

    Kas need kaks lauset pole mitte omavahel vastuolus?

  38. Elmo jamas:

    Eks tuleb oodata lihtsalt paremaid tõendeid. Igatahes, ma leian, et skeptitsism peaks olema pigem suhtumine “ära usu kunagi midagi pimesi, kuid ära ka välista midagi”, suhtumise “pole näinud, järelikult pole olemas” asemel.

    Hüva. Kas Sa Sinise Sokipäkapiku Kirikule kümnist maksad? Sa ei tohi ju välistada, et püha vihaga Sinine Sokipäkapikk mittemaksjatele soki sisse lehmakooke tuua võib!

  39. Dig, kui sinu jaks on see absurdne jama mida sa ajad nende päkapikkudega seoses samaväärne UFO temaatikaga, siis ela sellega.

    Kriku, see lause oligi öeldud mõlemale osapoolele, nagu rahustamiseks või nii: teisisõnu üks ei suuda teist veenda niikuinii, tuleb oodata paremaid fakte või paljastusi, mis asjale valgust heidaksid. Iseküsimus on, kas emb-kumb pool neid fakte näha soovib.

    Ufoskeptikud on hääbuv liik anyway :-P

  40. Pigem mitte, pigem nad on sunnitud tõsiasja omaks võtma, usuga pole siis enam midagi pistmist ;-) Küsimus on lihtsalt ajas ja arusaamas.

    Ma muide ikkagi ei taipa, kas üksnes tõendite väidetav vähesus (tõendeid on uskujaile teatavasti piisavalt) on antud skeptitsimi ajendiks või on siia seotud ka praegused füüsikalised arusaamad maailmast, as in valgusest kiiremini pole võimalik, tsiviliseeritud maailmad oma eksistentsi jooksul teineteisega kunagi ei kohtu tänu tohutule ruumilõhele jne.. Või mis?

  41. Aga veame kihla, Elmo.

    Minu 10 000 on sinu, kui näiteks 1 aasta jooksul ilmuvad välja üldiselt aktsepteeritud tõendid ufode kui maaväliste tsivilisatsioonide esindajate kohta.

    Või kui palju sa aega vajad?

    Ja mida sa ise vastu pakud, kui nimetatud aja jooksul midagi sellist siiski välja ei tule?

  42. Ma leian, et materjaalsete väärtustega ahvatlemine ei ole siin vajalik. Mina isiklikult saan selle nimel äärmiselt vähe ära teha, et need “üldiselt aktsepteeritud tõendid” 1 aasta jooksul välja ilmuksid.

    Kõikide silmi avav sündmus oleks üksnes avalik kontakt, seda aga ei juhtu enne kui inimkond on piisavalt tsiviliseeritud. Praegust seisu vaadates on selleni veel väga pikk tee. Räägitakse küll, et inimkond on nö ärkamas, ma tahan seda uskuda, kuid mure vastandlikust, st enesehävituslikust dendentsist ühiskonnas lähtuvalt, suhtun sellesse teatava skepsisega.

    Juba siinsed arutelud on indikaatoriks: ikka kiirustatakse eelarvamustele tuginedes halvustavaid hinnanguid andma, naeruvääristama, suisa mõnitama. Teatavasti pole sellisest suhtumisest vähimatki kasu, pigem vastupidi, vastandumine on seda tõsisem mida teravamaks ja isiklikumaks muutub vaidlus – sellegi poolest on egode rahuldamiseks vajalik näidata, et MINUL on õigus. See on see sama põhjus, mis õigustab relva haarama ja vaenlaseks peetavat inimest tapma (aga mul on ju õigus seda teha!)

  43. Ma muide ikkagi ei taipa, kas üksnes tõendite väidetav vähesus (tõendeid on uskujaile teatavasti piisavalt)

    jumala olemasolu kohta on kah vähe tõendeid. kui täpne olla, siis mitte ühtki. sellegipoolest on neid uskujaile täiesti piisavalt. niisiis…ei maksa uskujaid asjasse segada sest nemad usuks ufodesse isegi siis, kui ufod ise neile kinnitaks, et neid pole olemas :-)

  44. Mind küll huvitavad materiaalsed väärtused, kuid eriti just materiaalsed tõendid.

    Aga ma pakungi ju sellist diili, mis sinult midagi ei nõua. Umbes nagu maailma lõpu ennustajale, kes mingi kuupäeva välja kuulutab, või umbes nii.

  45. Ja sa arvad, Martin, et ma põhimõtteliselt oleksin sulle võimeline pakkuma kuupäeva millesse ise ka usuksin??? Ma arvan, et kui see aeg on käes, siis sa tead seda juba ise (et see aeg on käes).

    Ma soovitan, kellel on aega ja viitsimist, tutvuda Project Camelot-iga ja kuulata youtube-i vahendusel seda mida nt David Wilcockil öelda, nt 2012 Enigma vms.. Aga ma palun, sellel on mõtet ainult siis kui kuulate algusest lõpuni, mitte kiirelt läbi kerides ning siis kontekstiväliseid fraase kuuldes öelda, et jälle seesama vana prantsuse lauluke..

    Kasvõi selle pärast tasub kuulata, et võtta seda kui ulmet, mille kohta kehtib väike tõenäosus osutuda kasvõi osaliselt reaalsuseks. Igal juhul parem meelelahutus kui mistahes 100 korda nähtud hollywoodi kräpp praegusel kellaajal.

    Ja mis puutub materiaalseid (sry, eelmises kirjutasin valesti) tõendeid, siis ainsaks tõeliseks tõendiks saab olla sinu enda piisavalt veenev kogemus.

  46. Einoh, ma olen valmis ka aastani 2012 ootama :-)

    Iseenda kogemuse osas tasub olla eriti kriitiline, sest kui ise seda ei ole, siis on teised ikka ja kordades hullemini. Me üritame ikka sellest nn objektiivsest reaalsusest aimu saada ja teame, millist jama see nn isiklik kogemus on suuteline produtseerima, et seda objektiivset reaalsust teha meeldivamaks kui see tegelikult on.

    Reaalsus on siuke karm tegelane, et seda ei huvita mingi isiklik kogemus (küsisin, aga see isegi ei suvatse vastata). Kui oskad reaalsust lugeda, siis loe, aga kui eesmärgiks on kogeda, siis koge, kuid seda pole mõtet sellisena objektiivse reaalsuse pähe pakkuda.

    Olen ka isiklikult ufot nö kogenud. Tunne oli muidugi väga kaasahaarav, ei saa salata :-)

  47. Kuidas saab pidada midagi reaalseks mida ei saa kogeda? Mis on reaalsus anyway? Kes ütleb, et see on nüüd reaalne ja see mitte? Kui sa ei usu ennast, siis keda peaksid uskuma? Mis on “Mina” tegelikult?

    UFO uskujad ja teised taolised, peavad reaalsust otseselt nende endi sisemaailmast sõltuvaks, st nende reaalsus on nende sisemaailma peegeldus. Nt kui oled emo ja leiad, et maailm on sitt, sellest lähtuvalt ka suhtud vastavalt, siis käituvad kõik inimesed sinu suhtes samuti kui vastikusse vinguvasse emosse, vähesed suudavad naeratada ja jääda heatahtlikuks.

    See laienevat kõigele, nt mingid katsed subatomaarsete osakestega sõltuvat vaatlejatest jne. Uskumuste kohaselt on võime reaalsust mõjutada seda tugevam, mida kindlamini oled selles võimalikkuses veendunud, väidetavasti on see isegi treenitav (aga see ei tule kergelt).

    Minuarust on selline objektiivsus, millest pajatad, ülimalt subjektiivne. Jah, tõenduspõhine meetod on hiilgav aga sellega ei saa läheneda kõigele, vähemalt praeguse tehnoloogilise arengu ja arusaamade juures mitte.

    Pane tähele, paljud nö parategelased püüavad samuti läheneda tõenduspõhiselt, st püüavad leida tingimusi kuidas eksperimendid oleksid korratavad ja stuff, iseküsimus on ainult see, et kas need alused, millel nende eksperimendid põhinevad, on tegelikule teadusele nö söödavad.

  48. Elmo küsis:

    Mis on reaalsus anyway? Kes ütleb, et see on nüüd reaalne ja see mitte?

    Reaalsus on see, mis ei võta vaevaks ära kaduda, kui temasse uskumine katki jätta.

  49. Sa dig proovi mingi igapäevase nähtuse uskumine katki jätta, ma tahaks näha kuidas see sul õnnestub :-P Kui iga su keha rakk usub asja mida on sünnist saati uskunud, siis mingi hetke ajel seda olukorda ei muuda.

    Ma pole küll rääkija sellel teemal, aga ma usun, et on osad asjad, mis on nii nagu universaalsed seadused ette näevad, st op-süsteem seab teatud limiidid, samas kus rakendused võivad teha neile limiitidele tuginedes mida iganes.

  50. Mnjah. Proovime siis niimoodi:

    Sinine Sokipäkapikk päkapikuks, aga kui Sa Identifitseerimata Tatsava Sokiolevuse (ITS) kirikule kümnist ei maksa, tuleb kuri ITS-fenomen ja tatsab koos laudavälist päritolu lehmakoogiga otse Sinu soki sisse!

    Kas kukkus parem välja? Vähemalt salapärasem, kuna asjalised on nüüd tundmatud?

  51. Kõikide silmi avav sündmus oleks üksnes avalik kontakt, seda aga ei juhtu enne kui inimkond on piisavalt tsiviliseeritud. Praegust seisu vaadates on selleni veel väga pikk tee.

    Kas sa võiksid viidata selle väite aluseks olevale kosmilisele tsiviliseerituse indeksile, mis määrab ära mis hetkest alates mingi eluvorm avalikku kontakti väärib? Või mõtlesid sa selle ise välja?

    See laienevat kõigele, nt mingid katsed subatomaarsete osakestega sõltuvat vaatlejatest jne. Uskumuste kohaselt on võime reaalsust mõjutada seda tugevam, mida kindlamini oled selles võimalikkuses veendunud, väidetavasti on see isegi treenitav (aga see ei tule kergelt).

    Kvantmüstifikatsioon? See, et kvantfüüsikas mõned nähtused näivad sõltuvat vaatleja olemasolust või puudumisest, ei anna miite kõige pisematki alust väitmiseks, et selles on mingi roll ka vaatleja subjektiivsel arvamusel selle katse kohta, või üldse maailma kohta.

    Minuarust on selline objektiivsus, millest pajatad, ülimalt subjektiivne. Jah, tõenduspõhine meetod on hiilgav aga sellega ei saa läheneda kõigele, vähemalt praeguse tehnoloogilise arengu ja arusaamade juures mitte.

    Ja millele lähenemine tõenduspõhise meetodiga siis välistatud on?

    Kui iga su keha rakk usub asja mida on sünnist saati uskunud, siis mingi hetke ajel seda olukorda ei muuda.

    Mis ajast keharakud atropomorfsed on?

  52. Elmo küsis: Kuidas saab pidada midagi reaalseks mida ei saa kogeda?

    Mina pean näiteks Austraaliat reaalseks, ehkki ma pole seda iialgi kogenud. Švejkis näiteks oli üks vaimulik, kes pühakirjale tuginedes väitis, et Austraaliat pole olemas ja need on kõik saatana vigurid. Ma pean ka prootonit reaalseks, ehkki pole seda kogenud. Ja omaenese surma samuti.

    Elmo: Sa dig proovi mingi igapäevase nähtuse uskumine katki jätta, ma tahaks näha kuidas see sul õnnestub

    Eelmisel ja üle-eelmisel sajandil jättis suur hulk inimesi katki uskumise, et igapäevane palvetamine on vajalik. Õnnestus küll.

  53. Elmo ütles:

    No ole nüüd mõistlik, lennukid ei tee selliseid liigutusi nagu UFO-dele omistatakse, ka siis kui piloot pingutab nii, et veri silmist väljas.

    Muude planeetide asukad on kindlasti kõrgemalt arenenud, aga meie maapealsed insenerid on ka üheks – teiseks võimelised.

    Viimase 70 aasta lennukite kõige suurem häda ongi see, et nad suudavad rohkem kui nende piloodid.

    Sakslased aretasid juba 30date keskel oma JU 87 Štukale autopiloodi peale, sest kui piloot oma masinat sihtotstarbeliselt kasutas , kaotas ta pikeest välja tulles teadvuse.

    Võrdle lennukite demoesinemisi UFO videotega. Paremad asjad kaovad Youtube,st ja Liveleak,ist muidugi sama kähku nagu nad sinna tekivad. Lennunduses on rullnoklus kategooriliselt keelatud. Mõnikord muidugi solki tilgub.

    http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=183864

    Kurjad inimesed räägivad, et peale seda jama mõne mehe karjäär muutis järsult suunda ja siis haihtus.

  54. Kunagilubatud paar kirjeldust objektidest, mis ei taha minu jaoks üheselt seletuda :D Loodan skeptikutele.
    a)
    Vaadeldud veebruaris, (aastat ei mäleta, igatahes oli tegu esimese nähtusega, millele seletust ei osanud leida) ca tunnijagu pärast päikeseloojangut. Taevas selge, objekti liikumise suund edelast läände, kõrgus horisondist ca 20-30 nurgakraadi.
    Objekt ise ümmargune, näiva läbimõõduga ca neljandik Kuu diameetrist vaadelduna samal kõrgusel horisondist), liikumisviis hüplev,
    (mitte püüda seletada atmosfääri turbulentsiga, hüplemise amplituud kordades suurem kui turbulentsi puhul vaadeldud),
    värvus ja heledus võrreldav Kuu samade näitajatega.
    Oli vaadeldav ca poole minuti jooksul, mil läbis ca 30 kaarekraadi, kadus järsku, nagu oleks inertsita valgusallikas välja lülitatud.

    b)
    Vaadeldud detsembris 1992, ca kl 21-22 vahel. Taevas täispilves, sademeteta, suund ida-kagu vahel. kõrgus horisondist ca 40-50 kraadi (pimeduse tõttu polnud horisondi asukoht nähtav, õnneks jäi objekti alla tänavavalgustuslatern, mille kaudu sai ligikaudse kõrguse määratleda järgm. päeval)
    Objekt klassikaline serviti taldrik, täpsemini tagurpidi panni siluetiga ehk siis trapets, mille pikemate ja lühemate külgede suhe oli ligikaudu ehk 5:1-le, värvus: otstest heledam, keskelt tumedam oranžikas-roosa, horisondi suhtes veidi kaldu.
    Objekt ei liikunud mingis kindlas suunas, kuid võnkus samamoodi nagu eelmine kirjeldatud objekt, kadus täpselt samuti, nagu oleks välja lülitatud. Vaadeldud kahekesi, mina vähem, teine vaatleja kauem, ca minutijagu (kutsus mind vaatama) mõlemad nägid sama.

    Nähtud ja ka tajutud on rohkem, aga siiakohta esialgu piisab. Küsimus lihtne- kuidas ja millega seletada?

  55. Inimkonnal pole veel midagi, mis sunniks tulnukaid dialoogile või sekkumisele. Aga tõenäoliselt tulemata see ei jää. Millal see juhtub, sõltub sellest, kui mastaabselt on inimesed võimelised asju tuksi keerama. Analoogiline vastasseis on praegu Iraani ja lääne tuumariikide vahel. Elu on Universumis võib olla rohkem levinud, kui me seda tegelikult tahaks. Täpes, nimega Maa, invasiooniobjektina aga, ei pruugi olla üldse ahvatlev, kujutage ette! Küll aga ohtlik. Ainuüksi superaju loomine maalaste poolt võib kellegi arvates olla piisav põhjus sekkumiseks.

  56. valdek ütles:

    Inimkonnal pole veel midagi, mis sunniks tulnukaid dialoogile või sekkumisele.

    huvitav on samas aga see, et isegi sipelgatel on midagi, mis sunnib inimesi nendega kontakteeruma. rääkimata kõrgematest eluvormidest. samuti võib arvata, et kui inimesed leiaks marsilt kalmaaride koloonia, mis on oma arengus samal etapil kui näiteks inimene ise kasvõi mõnisada tuhat aastat tagasi, siis kontakteerutaks nendega üsna kindlasti. seega leian ma, et see “tulnukad on inimestest niivõrd arenenumad, et inimesed on nende jaoks vihmaussid ja kuna inimesed ju vihmaussidega ei kontakteeru, siis ei maksa seda ka tulnukatelt oodata” on lihtsalt üks järjekordne erivabandus, püüdmaks seletada, miks väidetavalt pidevalt ringi siblivad ufonaudid meiega juttu puhuda ei taha.

    samal ajal on asjal ka teine külg. olen nimelt täheldanud, et julgelt 90% uhvuloogide väidete kohaselt on tulnukad juba ammu inimestega kontakteerunud – olgu selleks siis kontaktid antiikaegadel ja varemgi või kontaktid tänapäevaste valitsustega, mida varjatakse. nii, et keda ma siis uskuma pean? kas salakontaktide või vihmaussiteooria pooldajaid?

  57. nii, et keda ma siis uskuma pean? kas salakontaktide või vihmaussiteooria pooldajaid?

    Ei pea kumbagi, kui ei soovi, keegi ei sunni ju ?

  58. ei sunni jah, aga eeldusel, et tulnukad siinkandis sibavad, peab ühel neist õigus olema ja mina tahaks lihstalt tõde teada, mitte uskumisega tegeleda.

  59. valdek ütles:

    Ainuüksi superaju loomine maalaste poolt võib kellegi arvates olla piisav põhjus sekkumiseks.

    Samas võb seda olla ka näiteks sealiha söömine maalaste poolt või ükskõik milline muu triviaalne tegu, mida taevaolevused ühel või teisel moel eriliseks võiksid pidada. Meie ei tea, mida nad mõtlevad.

  60. @volli:

    Planeedid- ka maasarnased ehk umbes samal kaugusel meie tähest ja sama raskusjõuga- pole meie galaktikas midagi erakordset, samuti on teatud vahemikus galaktika keskpunktist olemas elemendid, mis on vajalikud elu tekkeks…Meie nähtavas universumis on galaktikaid ca 100 miljardit…. Ma kaldun arvama, et elu teke ei ole selles süsteemis erand…

  61. Jasoni jutt on väga õige. Kui meid avastatakse, küll me siis seda ka märkame varem või hiljem. Isegi kui reservaadina looduskaitse alla peaks võetama, küll mõni seljakotiga turist ikka kohale lipsab.

    Jah, neid “mõistusega vendi” võib seal olla miljoneid või miljardeid, aga meie oleme tsivilisatsioonina olemas olnud ainult mõni tuhat aastat ning tugeva raadiokiirguse allikana vaid mõnikümmend aastat. Et nii lühikese ajavahemiku jooksul mõni külaline siia juhtuks, on Universumi mõõtmeid arvestades ikka väga ebatõenäoline ka siis, kui “mõistusega vendi” kokku seitsme-kaheksakohaliste arvudega loendada võib. Vähemalt meie praeguse füüsikalise maailmapildi raames, milles valguse kiirust ületada ei anna.

  62. Kaugelearenend tsivilisatsioonil ei pruugi olla enam huvi meie genoomi, folkloori, või paaritumistavade kohta. Niisama sekkumine on aga kindlasti reguleeritud.

  63. @Kriku: Respect, Kriku! Kui Sa poleks lõppu lisanud klauslit valguse kiiruse ületamise võimalikkuse kohta meie füüsilise maailmapildi raames, näeks te Jasoniga koos välja kui kaks aborigeeni ülemöödunud sajandil, arutlemas raadiolainete olemasolu ja nende võimaliku maitse üle. Mida pole, seda pole, eksole?

  64. Jah ja ei. Muidugi võib väita, et Nemad võivad olla nii kõrgel arengutasemel, et meil ei ole ka selle põhikontseptsioone võimalik ette kujutada (vt. näiteks Sagani “Kontakti”). Samas mulle tundub siiski, et sellisele arengutasemele jõudmise meetod ei saa eriti erineda. Kui me tooks Aristotelese kaasaega, siis loomulikult oleks hulk kontseptsioone, mis oleks talle alguses täiesti arusaamatud ja ta oleks mõnd aega päris rabatud, kuid üldpildile hakkaks ta üsna varsti pihta saama.

    Kui me aga loobume valgusbarjäärist, võime loobuda ka ükskõik millisest muust enda meelest teaduslikust kontseptsioonist. St. ei ole mitte mingit põhjust usaldada rohkem tõenäosusarvutust tsivilisatsioonide võimaliku arvu kohta kui füüsikat, mis ütleb, et valguse kiirust ületada ei saa.

  65. @Kriku: Täpsustan siis, et minu jaoks oli valguskiirusele viitamine Su kommentaari lõpus mitte faktilise vaid märgilise olemusega, st et andud juhul ei olnud mulle oluline Su hinnang valgusbarjääri olemuse kohta ning selle paikapidavus lähtuvalt meie praegustest teadmistest, ammugi siis selle suhtestumine tsivilisatsioonide võimaliku arvuga.
    Oluline oli Su hinnang võimalikele piirangutele olukorra hindamisel.
    See annab lootust. ;)

  66. valdek ütles:

    Kaugelearenend tsivilisatsioonil ei pruugi olla enam huvi meie genoomi, folkloori, või paaritumistavade kohta.

    Üksikul teadlasel võib-olla ei ole. Aga mis tsivilisatsioon see sihuke on, kelle miljoni teadlase hulgas ei ole ühte veidrikku, kes hüpermagnetokiirendusluubiga sipelgapesa uurima läheb?

  67. Kriku ütles:

    Kui me aga loobume valgusbarjäärist, võime loobuda ka ükskõik millisest muust enda meelest teaduslikust kontseptsioonist.

    Mäletatavasti ei viska füüsika arenedes vanu kontseptsioone mitte minema, vaid täpsustab nende kehtivuspiire. On väga ebatõenäoline, et me valgusbarjäärist lihtsalt loobuma peaksime; pigem leiutatakse FTL-mootorid — kui leiutatakse — kasutades eeldusi, mis on nii eksootilised, et nende peale pole veel korralikult mõeldud. Klassikaline näide on muidugi mõista Alcubierre’i kontseptsioon, mis parimate Star Trek’i tavade kohaselt vajab oma töötamiseks plebotinumi. Sel nädalal on plebotinumi nimi “eksootiline mateeria”.

  68. Arvestades, et lühend UFO on tegelikult nii neutraalne kui võimalik, ja vaid konstateerib fakti, et mingi lendobjekt on olnud, ja tihti jäänud identifitseerimata, lisan enda kokkupuute millegi taolisega. Toimus kuskil möödunud sajandi kuuekümnendate lõpus. Radariekraanile ilmus objekt umbes 50 km Vilniusest loodes ja liikus pooldiagonaalis Poola poole lõigates rahvusvahelist lennukoridori. Kohe ilmudes oli objekti kiiruseks umbes 11000 km/h, see püsis ekraanilt kadumiseni. Kahjuks kõrgust ei jõudnud määrata. Veidi pärast objekti kadumist ilmus teine, ja selle järel kolmas objekt, mis kordasid sama trajektoori samal kiirusel. Ilmselt ükski praegugi tuntud lennuriist ei suudaks hetkeliselt saavutada horisontaalkiiruseks nimetatud kiirust. Eeldan, et tegemist oli millegagi, mida võiks nimetada UFO-deks.

  69. inz ütles:

    Arvestades, et lühend UFO on tegelikult nii neutraalne kui võimalik, ja vaid konstateerib fakti, et mingi lendobjekt on olnud, ja tihti jäänud identifitseerimata, lisan enda kokkupuute millegi taolisega. Toimus kuskil möödunud sajandi kuuekümnendate lõpus. Radariekraanile ilmus objekt umbes 50 km Vilniusest loodes ja liikus pooldiagonaalis Poola poole lõigates rahvusvahelist lennukoridori. Kohe ilmudes oli objekti kiiruseks umbes 11000 km/h, see püsis ekraanilt kadumiseni. Kahjuks kõrgust ei jõudnud määrata. Veidi pärast objekti kadumist ilmus teine, ja selle järel kolmas objekt, mis kordasid sama trajektoori samal kiirusel. Ilmselt ükski praegugi tuntud lennuriist ei suudaks hetkeliselt saavutada horisontaalkiiruseks nimetatud kiirust. Eeldan, et tegemist oli millegagi, mida võiks nimetada UFO-deks.

    Kui vaatlesid radaritsi, võis tegemist olla artefaktiga, mis tegelikult ei lennanudki. Kui kiirusenäit Doppleri efektist tuli, peaks huvitavaid kõrgeid kiirusi saama, kui kiiresti lendavat objekti vaadeldakse peegeldusena teiselt kiiresti lendavalt objektilt. Edasi, olenevalt kasutatavast radaritehnoloogiast võib “ilmus” tähendada mingisuguse kõrguse saavutamist ja “hetkeliselt” kuni mitmeminutilist skännimisperioodi.

    Aga minu rehkendust mööda on 11000 km/h ainult Mach 9. Lennukid seda veel kätte ei saa (aga vaata ka seda WP artiklit 2004. aastast), raketid aga küll. Trajektoor, mis algas ja lõppes Nõukogude mõjutsoonis, ühildub hüpoteesiga, et tegemist oli militaarraketi demonstratiivse katsetamisega. (Eksperimentaalseid katsetusi korraldatakse teatavasti sügaval Siberis asuvates nummerdatud linnades ja Space Race jaoks oli Kasahstanis kosmodroom, mida nimetati Baikonuriks sellepärast, et ta oli Baikonuri kaevandusasulast kaugel-kaugel.) Mandritevahelised raketid elasivad Nõukogudemaal mäletatavasti sama tehnoloogia peal, millega orbiidile ja kaugemalegi jõudmise jaoks kosmilisi kiirusi arendati.

  70. Valgusbajääri ületamine pole midagi utoopilist. Pisut analoogiline lahend on purjekate liikumisel vastu tuult, kus kasutatakse keskkondade erinevust. On teada, et elementaarosakeste tasandil käib tühjusest laenamine, et kompenseerida puudujääke. Sellest keskkonnast õpitakse ka suuri kiirusi laenama. Võib olla valmistatakse näiteks teleportatsioonide jada, mis simuleerib pidevat liikumist ja mis nagu muuseas jätab vahele ohtlikud objektid, mida maailmaruum täis on…

  71. dig ütles:

    Kui vaatlesid radaritsi, võis tegemist olla artefaktiga, mis tegelikult ei lennanudki.

    Eks nad ikka lendasid.

    Kui kiirusenäit Doppleri efektist tuli, peaks huvitavaid kõrgeid kiirusi saama, kui kiiresti lendavat objekti vaadeldakse peegeldusena teiselt kiiresti lendavalt objektilt.

    Ei tulnud Dopplerist. Tuli antenni pöörlemiskiirusest 6 pööret minutis ja iga märgi igakordsest liikumisest enam-vähem 30 kilomeetri võrra. Märgid ilmusid ja kadusid järjestikku paariminutiliste vahedega – kaks märki ei olnud kordagi samaaegselt ekraanil vaadeldavad.

    Edasi, olenevalt kasutatavast radaritehnoloogiast võib “ilmus” tähendada mingisuguse kõrguse saavutamist ja “hetkeliselt” kuni mitmeminutilist skännimisperioodi.

    Skännimisperiood oli ülalöeldust tulenevalt 10 sekundit. Muidugi võis ilmumine tähendada teatud kõrguse saavutamist. Aga kohalike maapealsete objektide vari (vabandust, ei tunne ei eestikeelset ega tänapäevast radariterminoloogiat) kattis ekraani keskel umbes 30 km raadiusega ala. Antenni kõrgus maapinnast võis olla umbes 15 -20 m. Lähikilomeetritel oli ainult mets. Objektid ilmusid nähtavale umbes 40 – 50 km kaugusel radarist. Sel juhul pidid nad väljakujunenud horisontaalkiirusel ca 11000 km/h ilmuma nähtavale kõrgusel tõenäoliselt alla 100 m. Kui kaua ja kui madalal oleks nad pidanud lendama enne sellise kiiruse saavutamist?

    Aga minu rehkendust mööda on 11000 km/h ainult Mach 9. Lennukid seda veel kätte ei saa (aga vaata ka seda WP artiklit 2004. aastast), raketid aga küll.

    Orienteeruvalt aastal 1967 ei teadnud vene õhukaitsevägede raadiotehnilise kooli õppejõududest keegi, kellelt küsisin, ühtki tehnilist objekti, mis oleks siis võinud lennata antud parameetritega. Isegi ainult püsikiiruse põhjal (mis ei välistanud ei kiiremalt ega aeglasemalt lendavaid objekte), rääkimata nende nähtavale ilmumise eripärast.

    Trajektoor, mis algas ja lõppes Nõukogude mõjutsoonis, ühildub hüpoteesiga, et tegemist oli militaarraketi demonstratiivse katsetamisega. (Eksperimentaalseid katsetusi korraldatakse teatavasti sügaval Siberis asuvates nummerdatud linnades ja Space Race jaoks oli Kasahstanis kosmodroom, mida nimetati Baikonuriks sellepärast, et ta oli Baikonuri kaevandusasulast kaugel-kaugel.) Mandritevahelised raketid elasivad Nõukogudemaal mäletatavasti sama tehnoloogia peal, millega orbiidile ja kaugemalegi jõudmise jaoks kosmilisi kiirusi arendati.

    Trajektoori lõppu mina kahjuks ei tea – kõik kolm objekti lendasid lihtsalt välja radari nägemispiirkonnast (350 km). Väga huvitav olnuks teada vähemalt viimase nähtava punkti kõrgust, veel parem esimese ja viimase, aga esiteks ei tulnud mul see hämmelduses isegi pähe ja teiseks poleks ma seda mingil juhul ettevalmistamatult ka jõudnud.

    Ja kolme samal trajektooril Leedust Euroopa suunas välja tulistatud mandritevahelise raketi demonstratiivne katsetus? Või mistahes muu raketi oma? Eriti aga kolme hüpoteetilise, tookord nii enneolematude parameetritega (st. üli-ülisalajase) raketi katsetus?

  72. inz kahtles:

    Ja kolme samal trajektooril Leedust Euroopa suunas välja tulistatud mandritevahelise raketi demonstratiivne katsetus?

    Jah. Miks mitte? Aeg selleks küllaltki kohane: kuus aastat pärast Sigade lahe kriisi (1961), aasta enne Praha kevadet (1968), kolm aastat pärast Hruštšovi kukutamist (1964)… Tehnilise abrakadabra osas ei oska ma spekuleerida, aga poliitiline olukord näib mulle igati sobivana. Mis puudutab neid üli-ülisalajasi katsetusi või raadioluure õppejõudude teadmisi, siis mõlemad võisid olla, st katsetused ja teadmised, aga miks oleksid nad seda teadmist pidanud Sinuga jagama? Teadmised võisid aga ka puududa, sest üli-ülirelvade kohta infot jagada raadioluure õppejõududele puudus vajadus. Selleks, et kindlaks teha, kas midagi sellist võis olemas olla, oleks vaja pääseda arhiividesse, mida ei ole avatud ega avata oletatavasti mitte niipeagi. Ilmselt oleks lihtsam üles otsida nõel heinakuhjast ehk mõni tolleaegne lääne raadioluuraja ja küsida tema mälestusi.

  73. ajeke ütles:

    inz kahtles:

    Ja kolme samal trajektooril Leedust Euroopa suunas välja tulistatud mandritevahelise raketi demonstratiivne katsetus?

    Tehnilise abrakadabra osas ei oska ma spekuleerida, aga poliitiline olukord näib mulle igati sobivana.

    Poliitiliselt on siis kõik korras.

  74. ajeke ütles:

    Ilmselt oleks lihtsam üles otsida nõel heinakuhjast ehk mõni tolleaegne lääne raadioluuraja ja küsida tema mälestusi.

    kurat, seda võiks keegi tõesti teha.

  75. inz ütles:

    dig ütles:

    Kui vaatlesid radaritsi, võis tegemist olla artefaktiga, mis tegelikult ei lennanudki.

    Eks nad ikka lendasid.

    Mis lubab Sul elektroonilised artefaktid välistada?

    Objektid ilmusid nähtavale umbes 40 – 50 km kaugusel radarist. Sel juhul pidid nad väljakujunenud horisontaalkiirusel ca 11000 km/h ilmuma nähtavale kõrgusel tõenäoliselt alla 100 m. Kui kaua ja kui madalal oleks nad pidanud lendama enne sellise kiiruse saavutamist?

    Kui objektid olid algusest peale nähtavad, pidid nad 10 sekundiga 3000 m/s kiiruse saavutama. See teeb kiirenduseks umbes 30g.
    10 sekundiga Kui objektid ühe või kaks skännimishetke nähtamatud suutsid olla, pidi kiirendus üksnes vastavalt 15g või 10g olema.

    Konkreetse mudeli kontekstis — Astronautix’i pakutavatest on mul kiusatus näpp UR-100 perekonna peale panna.

    Aga minu rehkendust mööda on 11000 km/h ainult Mach 9. Lennukid seda veel kätte ei saa (aga vaata ka seda WP artiklit 2004. aastast), raketid aga küll.

    Orienteeruvalt aastal 1967 ei teadnud vene õhukaitsevägede raadiotehnilise kooli õppejõududest keegi, kellelt küsisin, ühtki tehnilist objekti, mis oleks siis võinud lennata antud parameetritega.

    Aga mida Sa küsisid? :P

    Teisest küljest, on ju ka mittetehnilisi objekte, mis võiksid sedalaadi kirjeldusele vastata. Näiteks meteoorid nendel sekunditel, mille jooksul nad meteoriitideks muutuvad.

    Trajektoori lõppu mina kahjuks ei tea – kõik kolm objekti lendasid lihtsalt välja radari nägemispiirkonnast (350 km).

    Noh, me teame, et tegemist ei olnud raketiga, mis oleks tabanud mõnd Lääne sihtmärki. Muidu oleks sellest ajaloosse jälgi jäänud.

    Ja kolme samal trajektooril Leedust Euroopa suunas välja tulistatud mandritevahelise raketi demonstratiivne katsetus? Või mistahes muu raketi oma?

    Deterrence.

    Eriti aga kolme hüpoteetilise, tookord nii enneolematude parameetritega (st. üli-ülisalajase) raketi katsetus?

    Mul on kuri kahtlus, et tegelikud parameetrid ei kuku enneolematute lahtrisse — eriti, kui Soyuz-raketid enneolevateks lugeda. (Tõsi küll, nemad nõudsid stardiplatvorme, mida ida-Euroopas minu teada ei olnud.) Aga see, mida saladuses hoitakse, on teatavasti see, *kuidas* üks Suur ja Võimas relv töötab — see, et ta *olemas* on, on MAD-doktriini raamides tingimata avalik. Muidu ei ole tollest relvast kasu enne, kui teda kasutatakse.

  76. Teisest küljest, on ju ka mittetehnilisi objekte, mis võiksid sedalaadi kirjeldusele vastata. Näiteks meteoorid nendel sekunditel, mille jooksul nad meteoriitideks muutuvad.

    Mul tekkis ka küsimus, et kas ei saanud olla tegemist parasjagu kolmeks tükiks lagunenud meteoriidi langemise vaatlusega? Aga muidugi ei ole teema, millest midagi jagaksin.

  77. dig üldistas:

    Noh, me teame, et tegemist ei olnud raketiga, mis oleks tabanud mõnd Lääne sihtmärki. Muidu oleks sellest ajaloosse jälgi jäänud.

    Sinu näpitud perekonnast oleks natuke raiskamine neid nina alla pudistada. Eks nad kuhugi vette sulpsasid. Kaugel-kaugel… Muu tehniline kribu-krabu selle kohta ei ütle mulle midagi, aga mul on kerge ettekujutus igasuguste relvade tabamistäpsusest, eriti vene relvade tabamistäpsusest, mida kompenseeritakse lõhkepea hävitusraadiusega põhimõttel: laastude saamiseks tuleb natuke metsa langetada, ups! laaste ei saanud, aga tühja kah, ega metsa ka enam pole…

  78. Sündmus, mida kirjeldan, toimus kas 80-ndate lõpus või 90-ndate alguses (olemas ülestähendus, kus täpsemalt kirjas, aga asub hetkel mu suhtes teises Eestimaa servas). Aeg võis olla juuni v juuli, kell ca 1 v pool 2 öösel.
    Liikusime sõbraga pärast bändiproovi kohalikust rahvamajast koju. Jutlesime veidi mu kodu juurde viivas teeotsas, siis läks ta koju ja mina suundusin oma maja poole, mis asus suuremast teest ainult ca 30m kaugusel.
    Enne maja juurde jõudmist peatas mind veider hääl- esmane mulje oli nagu jutleks keegi hästi madalal toonil kõrvalhoone taga. Aga seda muljet jätkus vaid korraks. Tegu oli suht madala ümina v kõminaga. Mis oli eriti imelik- samaaegselt tekkis väga veider hirmutunne, mida ma ei oska kirjeldada, sest ei enne ega pärast pole taolise olemusega hirmu tundnud. Väga intensiivne, piltlikus mõttes kuidagi võõras, kummaline, loomalik, üdini tungiv ohutunne.
    Püüdsin määratleda suunda, kust hääl tuli, aga see ei õnnestunud, näis tulevat igalt poolt. Tõusin (end tõsiselt sundides, ohutunne oli väga tugev) tagasi teetammile (mööduv tee oli rekonstrueerimise käigus tõstetud maja suhtes ca 5m kõrgusele tammile), aga ei suutnud suunda ikkagi määratleda. Siis sai ohutunne minust jagu, jooksin maja juurde ja koputasin ennast tuppa, mille üle vanemad olid väga üllatunud (suviti magasin kõrvalhoones) neile ma muidugi ei rääkinud miks ma seekord tuppa magama tulin.
    Ok, kirjeldatud öine seiklus oleks mõne nädalaga unustatud kui poleks saanud endale järgmisel päeval ootamatut järge.
    Nimelt otsis mind üles sõber ja kirjeldas omi kummalisi tajusid pärast seda kui olime mu teeotsas lahku läinud. Pole vaja lisada, et need olid tal värvikad ja samasuguse olemusega nagu minulgi (imelik madal hääl ning väga intensiivne ja kummaline hirmutunne).
    Selle peale tekkis mul loomulikult uudishimu, et kas kellelgi oli bändiproovilt koju minnes veel mingeid kummalisi tajusid. Loomulikult ei küsinud ma kellegiltki otse, see oleks tõenäoliselt mõjutanud vastust. Olin kannatlik, püüdsin jutu suunata märkamatult bändiproovile ja jälgisin, kas tuleb veel mõni kirjeldus või vihje mingile ebatavalisele kogemusele.
    Tuligi.
    Meie klahvimängijast ja solistidest õdedest noorem läks rahvamajast koju enne oma vanemat õde. Enne koju jõudmist, mil ta jõudis ridagaraaži juurde, kuulis ta kummalist madalat häält ning tekkis imelik, tugev hirmutunne. Mõtles siis, et läheb tagasi ja tuleb koos vanema õega, siis otsustas, et õde naerab ta välja kui ta räägib, miks tagasi tuli. Võttis julguse kokku, jooksis garaažidest mööda, tema maja asus vahetult pärast garaažibokside rida.
    Selline kogemus siis. Andke tuld!

  79. CA-l oli minu teada Luuga polügon, mida sai raketiharjutusteks kasutada. Teised Baltikumi polügonid olid pisemad.

  80. @Kriku:
    Tänan viitamast. Loomulikult ei paku mulle pinget infraheli definitsioon ja selle mõjud inimesele, olen kursis ja ammu.
    Huvi pakub võimaliku infraheli allika põhjustaja tuvastamine, kui Sa pole veel aru saanud. :D

  81. Vabanda, Uitlane, aga sellessamas Wikipedia artiklis on kirjas:

    Infrasound sometimes results naturally from severe weather, surf, lee waves, avalanches, earthquakes, volcanoes, bolides, waterfalls, calving of icebergs, aurora, lightning and upper-atmospheric lightning. Nonlinear ocean wave interactions in ocean storms produce pervasive infrasound vibrations around 0.2 Hz, known as microbaroms. Infrasound can also be generated by man-made processes such as sonic booms and explosions (both chemical and nuclear), by machinery such as diesel engines and older designs of down tower wind turbines and by specially designed mechanical transducers (industrial vibration tables) and large-scale subwoofer loudspeakers.

    Nii laia valiku puhul on IMHO takkajärgi võimatu öelda, mis seda tookord põhjustada võis. Mina rahulduksin seletusega, et tõenäoliselt oli tegu infraheliga.

  82. @Kriku:
    Tänan. Nõus, et takkajärgi ei saa tõestada milline põhjus oli tookordsel hirmutundel.
    Mind huvitab pigem- miks ma “..nii laia valiku puhu..l” pole sellist tunnet enam kordagi kogenud, (ning pole ka kellegi käest juhtunud kuulma) mitte loetelu infraheli tekkimise põhjustest.
    Järelikult oli tookordne olukord suht erandlik. Kahjuks ei saa ma midagi täpsemalt väita.

  83. Jah, sellega olen ma muidugi nõus, et juhuslikud inimesed satuvad harva sellisesse olukorda, laiast valikust hoolimata. Kui on öeldud, et näiteks diiselmootor võib süüdi olla, peab ikkagi olema tegu mingil erandlikul viisil korrast ära diiselmootoriga, muidu ei saaks keegi nendega töötada.

    Oled sa uurinud, kas tundlikkus infrahelile muutub ja kui jah, siis mis võib põhjustada suuremat tundlikkust?

  84. @Kriku:
    Aus vastus on- ei ole uurinud.
    Loogiliselt arvan, et suurem tundlikkus on võimalik, seda ntx keskkõrva talitlushäirete puhul või siis skisofreeniaga mõnikord kaasnevate tajumishäirete korral, aga see on minu hetkespekulatsioon, ei enamat.
    Mul on küll isiklik kogemus, mis juhtub muude aistingutega, kui ca 30-ks päevaks ellimineerida nägemisaisting, aga puudub kogemus ses osas infraheli vallas, ülejäänud aistingud tõesti teravnevad, justkui püüdes kompenseerida puudujäävat inffi.

  85. Kuigi vahele tuli juba teine teema, üritan vastata osale mulle pakutud vastuargumentidest, neid kellegagi konkreetselt lingitamata. Seejuures – ega mina ka ei tea, mis need olid. Ma olen vaid enam-vähem kindel, et mõned pakutud seletusvariandid olid väga vähe tõenäolised.

    – Mis lubab Sul elektroonilised artefaktid välistada?
    Ma ei suuda enda jaoks usutavalt kirjeldada nende tekitamiseks või tekkimiseks ühtki tehislikku (1967), looduslikku või rikkepõhist allikat.

    – Lagunenud meteoriit.
    Kolm jämedal hinnangul ühesuurt kildu (kõigi kolme objekti jäetud märk oli sarnase intensiivsusega ja vastas suure reisilennuki omale, mis meteoriidi puhul oleks ehk küll võinud tekkida ka ioonkehast meteoriidi ümber – ei tea) paariminutiliste vahedega täpselt üksteise jälgedes tundub ebausutavana. Muud kahtlused nõuaksid põhjendamiseks suuremat lisatööd.

    – Sojuz.
    Kolm tükki järjest? Leedust? Stardib vertikaalselt ja kulutab pika osa stardiajast kõrguse saavutamisele. Lendab atmosfääri hõredates kihtides. Sellise stardi vaatlus konkreetsel radaril (П-35) antud kujul oleks välistatud. Nimelt väljuks rakett radari vertikaalsest nähtavusulatusest antud kaugusel enne teise märgi ilmumist ekraanile. Rakettide jälgimiseks olid spetsiaalsed radarid, eks ka nüüd.

    – Objektide kiirus polnudki erakordne.
    Tol ajal oli palju kiiremaid ja palju aeglasemaid objekte. Uurisin veidi saamaks kinnitust sellele, mida mäletan. Mandritevaheliste rakettide lennukiirus oli 6000 m/sek ja üle (UR-100-l 7200 m/sek), tollaste tiibrakettide maksimaalne kiirus oli 800 m/sek, lennukitest pole mõtet rääkida. Kahe võimaliku piirkonna keskele paigutuv kiirus oleks rääkinud mingist uuest tehnoloogiast ja oleks kindlasti tekitanud palju ärevust.

    – Oli millegi uue katsetus, millest spetsialistidki midagi ei teadnud. Loomulikult ei teadnud isegi erialakooli õppejõud tehnikast, mis polnud relvastusse jõudnud, eriti midagi. Ei tohtinudki teada. Küll aga teadsid nad kõik relvastusse jõudnud tehnikast. Need kolm objekti ei vastanud ühegi sellise kirjeldusele. Kui aga oleks olnud tegemist kolme nii toore raketi katsetusega, et need pärast ei jõudnudki kunagi relvastusse, siis seda ei oleks tehtud vaatamata kõigele hirmutamistaktikale nii varases faasis vaenlase nina all ja päris kindlasti ei oleks seda tehtud tihedalt asustatud alalt ja sarnaste alade kohal.

  86. inz kirjutas:

    Ma olen vaid enam-vähem kindel, et mõned pakutud seletusvariandid olid väga vähe tõenäolised.

    Ma olen päris kindel, et ca 42 aastat hiljem kellegi mälestusi seletada võib tunduda huvitav. Et aga sellele tegevusele mõningast viljakust peale arvamuste vahetamise külge pookida, tuleks keskenduda mälupiltide faktilise kinnitamise protsessile. Kui selgub, et sündmusel oli rohkem tunnistajaid, siis on tõenäolisem, et midagi toimus. Võibolla juhtub mõni mäletama ka täpsemat aega lisaks suunale, kaugusele ja kõrgusele. Võibolla on võimalik paremini lokaliseerida vaatlejaid ja vaatlusobjekte jne. Niisama spekuleerida etteantud teemal lõpeb tõdemusega: jaa, see kõik on väga huvitav, palju erinevaid arvamusi pakuti välja, aga keegi ikka tegelikult ei tea, mis see oli…

    Muide, mäletan otsekui praegu oleks see toimunud: istusin toolis ja ühtäkki kerkisin maast umbes poole meetri kõrgusele. Paistis päike, kõrgelt nagu ikka. Liikusin selles toolis umbes poole kilomeetri jagu, seejärel ida suunas kilomeetri jagu. Keegi pealtnägijaist ei imestanud. (Unenägu seletusena ei tule arvesse, nägin seda küll öösel ja kinnisilmi, aga uurisin veidi seda asja: arvesse tulevad ainult seletused paralleelmaailma või siis äärmisel juhul tundmatu tehnoloogia abil maakera kuklapoolele ja sealt hommikuks sama äkiliselt tagasi transportinud salapärased jõud.) Ah tunnistajaid või? Olen otsinud, aga enamasti salgavad või kuuluvad ise lennusalka.

  87. @Kriku: tjah, infraheli on peetud ka “lendavate hollandlaste” põhjuseks. arvatakse, et mingis olukorras hakkas mast või kogu taglas vibreerima ja infraheli tekitama, põhjustades seeläbi kogu meeskonnas seletamatu paanika, mille tõttu evakueeruti ja laev jäi omapäi.

  88. ajeke ütles:

    Niisama spekuleerida etteantud teemal lõpeb tõdemusega: jaa, see kõik on väga huvitav, palju erinevaid arvamusi pakuti välja, aga keegi ikka tegelikult ei tea, mis see oli…

    Kas pole siis spekuleerimise vormis kerge ajugümnastika selliste arutelude eesmärk? Vaevalt taoliste ebamääraste mälestuste najal asjade tegelikku kulgu hinnata on võimalik. Parimaks lõpplahendiks on üksmeele saavutamine võimaliku tegelikkuse ja selle usutavate alternatiivide suhtes. Kui viimast ei juhtu, siis tuleb lõpuks ikkagi tõdeda, et mõned kogemused/mälestused jäävadki selgituseta.

  89. Jason ütles:

    @Kriku: tjah, infraheli on peetud ka “lendavate hollandlaste” põhjuseks. arvatakse, et mingis olukorras hakkas mast või kogu taglas vibreerima ja infraheli tekitama, põhjustades seeläbi kogu meeskonnas seletamatu paanika, mille tõttu evakueeruti ja laev jäi omapäi.

    Konkreetseks näiteks teadmata põhjustel ootamatult maha jäetud laevast on Mary Celeste.

  90. Kadunud Tõnu Tuvikese arvamus asjast:

    Minu nähtutest on ufole kõige lähedasem 1976. aasta 11. veebruari õhtul Eesti lähedalt üle lennanud nn Balti boliid (boliid on eriti hele meteoor ehk lendtäht). Selle ülelennu järel saadeti üleskutse peale Tõraverre suur hulk kirjeldusi ja joonistusi, millest kõige fantaasiarikkamatel oli kujutatud tiivulisi lennumasinaid, inimesed illuminaatoritest välja vaatamas. Illuminaatorite efekti tekitasid boliidist eraldunud ja temast maha jäänud helendavad tükid, mis paistsid täppidena. Kuna mul oli võrdlusmoment olemas, kaotasin igaveseks usu selliste nähtuste pealtnägijate objektiivsusesse. Ei saa muidugi välistada, et on olemas tundmatuid atmosfäärinähtusi, kuid need on ilmselt üsna ebamäärase kujuga ega meenuta mingil juhul tulnukate antennide ja maandumisjalgadega kosmoselaevu.

  91. Ei seda kindlasti,tulnukaid ei ole olemas.On ainult meie,inimesed.Peaks kindlasti tebiilik olema,et neid uskuda.Jah,inimesed,kõrgelt arenenud rass.Meil on nüüd puutetundlik telefon ja 3D televiisor,ei tea kas hologramm on ulme?Ei julge mõeldagi,hullumajja nagu minna ei taha.
    Jaa,siin me elame,planeet maa.Ainus eluga kaetud planeet.Nii tore,et kusagil mujal elu ei ole.

  92. No vot siis. Teadlased selle kõlaka lendu lasid, et maavälised tsivilisatsioonid võivad olemas olla ja meilgi külas käia. Nüüd söögu oma supp, kui iga voodi all ja põõsa taga tulnukat nägema hakatakse.
    Kui TV moodsad arengud massideni jõuavad, siis hakkavadki tulnukad igal pool mööda tube kolistama. Peab kogu aeg katsuma, ega mõni neist päris tulnukas pole.

  93. Üht ringrajasõitu vaadates nägin kaks korda lendavaid objekte. Üks oli karteripõhjakaitse ja teine, sama auto tagaratas.
    Mõne tsikli ratta alt võis teelvedelev ilukilp lendu minna, või tõstis õhuvool papptaldriku teepealt üles…Minesatea!

  94. Olgu.Maa saan aru,et idiootsust siin ilmas on ja on palju.Aga ma ei saa aru kas skeptik.ee salgab maha igasuguse selle laatse jutu,et on kusagil olemas teised tsivilisatsioonid?Ma jälgisin seda videot ja see ei olnud erilist midagi.Youtube.com on neid täis ja on ka selliseid mida kohe seletada ei oska.Et,mis teema siis on selle asjaga:Kas skeptik.ee salgab maha igasuguse selle laatse jutu,et on kusagil olemas teised tsivilisatsioonid?

    Vastan skeptik.ee eest.

    Kuna ei ole tõestust siis ei ole olemas.

    Küsin edasi.

    Kes või mis peaks seda tõestama?

  95. Mina pole kuulnud, et ükski skeptik väidaks, nagu ei võiks kuskil mingeid teisi tsivilisatsioone olla. Pigem võiks nende olemasolu eeldada.

  96. Teadupärast on mitu huvitavat võõrtsivilisatsiooni avastatud. Üks põnevamaid on maiade jagu, kelle kaela mõned südametunnistuseta inimesed 2012. aastal maailmalõppu ajada kavatsevad.

  97. Ma ei arva, et neid pole. Lihtsalt üks võimalik paljunähtud variant. Prügi autoaknast väljaloopimine ju nii tavaline asi. Eesti kirjadega piimapakid vedelevad Rootsi kiirteede ääreski. Olen ka nii mõnigi kord näinud, kuidas papinõud meelega autokatusele jäetakse, kust tuul need minema viib…

  98. Kuivõrd külastaja ei tea on siin ilmsete jääknähtudega või pole seisund veel üle läinudki, muidu ei oska ma ta viirastusi ja skeptiku hingeellu sisse-elamise raskusi seletada, siis talle vastamine võib tunduda trolli toitmisena, aga kuivõrd teised on end muidu huvitavas küsimuses juba väljendanud, siis ütlen ka omalt poolt, et ma kohe täitsa usun, et mujal universumis võib elu olla, isegi meie mõistes mõistusega elu, kes oleks põhimõtteliselt võimeline meiesugustega ka kontakteeruma.

    Jah, usun, et selline asi on võimalik, sest kindel selles ei saa olla, kuna ühtki vääramatut tõendit nende olemasolu kohta ei ole. Lisaks arvan, et elu olemasolu mujal on täiesti tõenäoline, kuna meil on teada hulk fakte, mis seda arvamust kinnitavad. Näiteks on kosmosest leitud palju erisuguseid keerulisi molekule, leitavad eksoplaneedid muutuvad Maaga aina sarnasemateks (kuigi elu võib ka muudes tingimustes välja kujuneda, aga meil praegu on lihtsam otsida sellist elu, mis meie omaga sarnane), kuna pikksilmad muutuvad teravamateks, lisaks lihtsalt tohutu hulk galaktikaid, nende sees tähti, nende ümber planeete jne.

    Selliste asjadega tegelevad vägagi paljud teadlased iga päev ja elu otsingud universumis või kasvõi siinsamas päikesesüsteemis on igati vahva ja põnev tegevus.

  99. Vähemalt selles võib kindel olla, et mida vähem inimene lendavaid objekte tunneb, seda rohkem on tema jaoks tundmatuid lendavaid objekte.
    Kummituslood kontaktidest tulnukatega liigitan kontaktideks maavälisest tsivilisatsioonist pärit kummitustega.
    Tõenäosust, et mingi (üli)kauge tsivilisatsiooni esindajad leiavad motivatsiooni meile enamvähem pidevalt kolli teha, hindan nullist erinevaks lõpmatult väikese arvu võrra.
    Aga muidu võivad nad minupoolest kõik viimseni olemas olla.

  100. Ma kohtan lisaks tundmatutele lendavatele objektidele vaat’ et iga päev tervet hulka tundmatuid seisvaid, jooksvaid, hüppavaid, voolavaid, krabistavaid ja kidisevaid objekte, aga ma ei pea lihtsalt loogiliseks, et nad on tulnukad mujalt maailmaruumist. Tihti võimaldab lähem uurimine objekti paremini tundma õppida, kui see eest ära ei lenda/jookse/hüppa, aga seni on need objektid minu jaoks reeglina tundmatud.

    Mõistuslik elu võib mujal olemas olla, aga tõenäoliselt me sellega niipea ei kohtu. Mittemõistuslik võõras elu, usun, leitakse veel minu eluajal P-süsteemist mingi sambliku või bakteri kujul.

    Aga see on lihtsalt arvamus. Ei ole välistatud, et UFOd kannavad tulnukaid, kes inimesi varastavad ja opereerivad, ning pärast peidavad oma jäljed hoolikalt, et keegi röövitute juttu ei usuks.

  101. Minu jaoks oli UFOde olemasu tõestuseks üks “Ufo Hunters” sarja episood kus reisilennuki piloodid ja terve lennuki täis rahvast nägi kaht tohutult suurt õhulaeva lennukist möödumas. Ka radaripilt näitas nende olemasolu. Pilootidel oli tõeline hirm kokkupõrke ees. Inim päritolu ei saanud need olla kuna liikumisviis oli neil liiga kiire. Sarnaseid juhtumeid näitas seal sarjas veel kus oli mitme asjatundliku inimese tunnistus ja radaripilt. Minu jaoks on see tõsiseltvõetavam tõend kui mingi udune pilt tulukestest taevas. Selliseid pilte on ilmselt tuhandeid ja need ei tõesta mitte midagi.

    Fakt on ka see, et USA valitsus on teinud kõik, et taolisi juhtumeid salajas hoida. Enamus UFO juhtumeid on USAs salastatud ja neid ei taheta ametlikult kommenteerida. Milleks selline salastatus kui tegemist ei ole millegi tõsisega? Kui panna end riigivalitseja rolli siis on arusaadav, et taolisi asju on lihtsam varjata kui hakata kõigile seletama ja pärast tegeleda hullunud rahvamassidega. Viimaseid ilmselgelt jätkub. Seega on igati loogiline, et valitsused püüavad selliseid juhtumeid varjata.

    Üks huvitav juhtum veel.80ndate lõpus tunnistas Bob Lazard, kes oli töötanud Area 51-s, et tema töö oli seotud allakukkunud Roswelli ufo uurimisega. Kusjuures mees seletas isegi ufode energiallika tööpõhimõtte ära.

    Üldiselt on nii, et kui tahad tõde leida, siis peab eelarvamused kõrvale heitma ja otsima fakte, vastasel juhul otsime me ainult oma eelarvamustele kinnitust. Ma ise pidasin ka seda teemat üsna banaalseks aga pidin oma arusaamu muutma.

  102. Blacu ütles:

    Milleks selline salastatus kui tegemist ei ole millegi tõsisega?

    Siinkohal on abiks tähele panna, et paljud salastatuse-legendid on ilmselgelt paranoilistest peadest pärit kummalised tõlgendused. Seoses Ameerika tervishoiusüsteemi ja -poliitika iseärasustega jääb sealkandis rohkem veidraid vaimuhaigusi välja ravimata, kuni selleni välja, et kodutu tänaval luulusid kuulutamas on stock character.

    Teisest küljest, päris mitu teadaolevat intsidenti, mida UFO-huvilised korrata armastavad, evivad juuri Külma sõja võidurelvastumises. Kui ikka kõne all on ilma uurida võiv kõrgel lendav õhupall, millel on potentsiaalne kasutusala näiteks Türgist põhja poole jäävate Nõukogude militaarbaaside uurimise alal, siis on see projekt lihtsalt igaks juhuks ligipääsupiirangutega ja end luuludega hulluks või igavlevaks kolkareporteriks maskeerinud potentsiaalsele Nõukogude spioonile kommentaare ei anta.

    Enamus UFO juhtumeid on USAs salastatud ja neid ei taheta ametlikult kommenteerida.

    Kujutame ette UFO-vaatlust, mille põhjustas soogaasi isesütteminie. Soogaasi süttimise intsidente üldiselt ükski ametiasutus ei järgi — pole lihtsalt põhjust. Keegi nägi intsidenti pealt ja tuli ametiasutusse küsima, mis värk on. Ükski ametiasutus ei tea asjast midagi. Mis juhtub?

    Võib juhtuda, et midagi ei juhtu. Inimene läheb lihtsalt nõutult minema või komistab kellegi otsa, kes talle spekuleerib, et kuu võis paista ja soogaasid võisid süttida ja kohalikul metsavahil on väike lennuk ka, millega ta aeg-ajalt doonorite organeid kohale viib.

    Ja võib juhtuda, et kiiksuga inimene tõlgendab seda, et ametnikud talle midagi sisulist öelda ei oska, paranoiliselt: “Ahaa! Nad ei räägi asjast — tähendab, varjavad! Ja siis ajavad veel udujuttu soogaasidest ka.”

    Minu jaoks oli UFOde olemasu tõestuseks üks “Ufo Hunters” sarja episood kus reisilennuki … Ka radaripilt näitas nende olemasolu.

    Aviatsiooni kontekstis on kasulik tähele panna, et primaarradarid ehk “päris” radarid on tänapäeva tsiviillennunduses suhteliselt haruldased. Praktikas kasutatakse peaasjalikult sekundaarradareid, mis saavad lennukilt kätte märksa rohkem informatsiooni, kuna lennuk seda neile lahkesti annab — aga see kipub tähendama, et nad tuvastavad ainult objekte, mille küljes on transponder toda infot jagamas. Primaarradaritel on tänapäeval mõtet kontekstides, kus lendav riistapuu ei pruugi koopereerida tahta — piiriseires, sõjategevuses, natuke ka keerulistes poliitilistes oludes. Oled Sa kindel, et saatetegijad ei üritanud Sulle hambasse puhuda jutuga, et ringi lendas lendav taldrik, mille küljes oli USA standardite järgi juttu puhuv transponder?

    Üks huvitav juhtum veel.80ndate lõpus tunnistas Bob Lazard, kes oli töötanud Area 51-s,

    Kas ikka oli? Äkiste oli tegemist lihtsalt aferistiga, kes inimestele tundmatutest elementidest ja kvantiainest lorajuttu ajas?

    Nagu Sa mäletad, ei käinud USA militaarstruktuurid kellegi Bradley Manninguga, keda kahtlustatakse salajaste materjalide avaldamises, kuigi heasoovlikult ringi. Kui isand Lazard midagi samasugust oleks teinud, miks militaristid tal seda siis aastate kaupa teha lubasid selle asemel, et temaga samamoodi halastamatult käituda?

    Kui panna end riigivalitseja rolli siis on arusaadav, et taolisi asju on lihtsam varjata kui hakata kõigile seletama ja pärast tegeleda hullunud rahvamassidega. Viimaseid ilmselgelt jätkub. Seega on igati loogiline, et valitsused püüavad selliseid juhtumeid varjata.

    Ei ole.

    Hullunud rahvamasside suurepäraseks näiteks on möödunud reede. Ameerikas on sihuke veider komme, et pärast tänupüha-neljapäeva teevad poed oma uksed varakult lahti ja pakuvad allahindlusi lootuses, et palju inimesi poodi tuleb ja ostab asju, mida neil vaja ei ole. Tavaliselt tulebki palju inimesi poodi, sellel aastal tegi ilma keegi pipragaasiga ostleja. Näed Sa kuskil uudiseid sellest, et valitsus pidi hullunud ostlejate masside ohjeldamiseks ebatavalisi meetmeid rakendama? Olgu siis osariigi või föderaaltasemel? Nagu Sa mäletad, leidis uudis sellest, kuidas politsei üritas Justin Bieberi agendi jaburaid lubadusi rahvatervise huvides kinni mätsida, isegi Slashdotini — millest saab järeldada, et sedasorti asi on haruldane. Kui koer meest hammustab ja need teised metafoorid.

    Reeglina ei ole ühe lääneriigi valitsusel sooja ega külma sellest, mida tema rahvas UFOdest arvab. Vaata näiteks raeliite, kelle tegevuse takistamine või soodustamine ühelegi valitsusele huvi ei paku.

  103. Mis isand Lazard’isse ja lendavate taldrikute energia-allikatesse puutub, siis Sulle võivad teatavat äratundmisrõõmu pakkuda järgmised pildid:

    Need on ekraanitõmmised 1993. aastal välja tulnud Microprose’i strateegiamängust UFO: Enemy Unknown. Mängu reliisiti korduvalt erinevate turgude jaoks ja erinevate nimedega, nii et mõnes ilmanurgas hüütakse seda ka märksõnaga X-COM. Veebi riputas need ja veel teisedki pildid projekt UFOPEDIA.

  104. Kuna Carl on nüüd ilmselt USA ülikoolis õppimas, siis ma soovitaks siinses diskussioonis ka Kirik keset küla teha.

    Blacu ütleb, et holokausti tunnistaja nägi oma silmaga pealt kuis natsi UFOd juute Aldebaraanile viisid.

    Ja Dig vastutasuks nõustub, et sellisel juhul on UFOde olemasolu ümberlükkamatult tõestatud.

    Holokaust on fakt ja UFOd on fakt. Rahu maa peal ja inimestel hea meel.

  105. Konspiraator ütles:

    Kuna Carl on nüüd ilmselt USA ülikoolis õppimas,

    Nõup. Lihtsalt vaikne, lihtsalt vaikne. Pealegi sa unustad totaalselt fakti, et kui ma kuhugi lähen siis see on Šotimaa.

    Tulnukatest-ufodest rääkides – mõned nädalad tagasi oli uudis briti džentelmenist, kes nägi lendavat taldrikut, mis teda jälitas ja helistas sellega seoses politseisse. Mõned minutid hiljem helistas ta tagasi ja informeeris kohusetundlikult, et pole põhjust karta – see on kõigest Kuu. Artikkel sisaldab mõlemat kõnet ka helis(päris briti aktsentidega!)

    Ilmselgelt pole tal sama palju usaldusväärsust kui piloodil, kuid ärgem unusta – Meil on kõigil, ametist hoolimata, ühesugune aju. Küsimus on selles, kas selle repertuaari kuulub kriitiline mõtlemine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga