Trendikad usud teevad õnnetuks
Oled õnnetu? Tunned end üksikuna? Su elul puudub siht? Kuidas saada õnnelikuks ja ihaldusväärseks? Kuidas leida sõpru ja mõjutada inimesi? Kuidas leida armastust? Kuidas panna rahavood enda suunas liikuma? Kuidas olla terve ja nooruslik? Kuidas saada saledaks, terveks, ilusaks? Kuidas oma unistused reaalsuseks muuta? Mis on elu mõte? Ja tuhat muud küsimust, mida elus inimene endalt mõnikord küsib ja millele vastuseid otsib.
Kuulus näitleja Tom Cruise ütleb (vaadake videot enne kui see saientoloogide ähvarduste tõttu maha võetakse), et saientoloogia päästab inimesed ja maailma, kuulus režissöör David Lynch ütleb, et mediteerimise laialdane levik päästab maailma. Meelerahu lubab joogaõpetaja, inimeste enda jaoks töölerakendamist neurolingvistiline programmeerimine, rahavoogusid Kiyosaki ja võrkturundusfirmad nagu Amway/Quixtar. Saledaks lubab Herbalife, igavest noorust Chopra. Mõtete materialiseerumisega tegelevad õppefilmid What the Bleep ja The Secret. Õnn ja armastus tulevad kohe, kui Esmeralda imekävõru ostad. No mida sa elult veel tahad – keerulistele küsimustele lihtsad vastused olemas, lehvita vaid oma sajalisi!
Nagu elukogenud lugeja isegi aimata võib, pole tegelik elu sugugi nii lihtne. Asjalood võivad suisa vastupidi olla, selgub äsja ilmunud Austraalia uuringust. Queenslandi ülikooli uurija Rosemary Aird leidis noori täiskasvanuid küsitledes, et enesekesksed uususundid ei tee neid õnnelikumaks, vaid vastupidi hoopis vastuvõtlikumaks depressioonile, ängile ja hälbelisele ühiskondlikule käitumisele. Valimis oli 3705 21-aastast inimest ja võrreldi traditsioonilisemat uskumist jumalasse ning uususundeid ja spirituaalseid praktikaid nagu meditatsioon, wicca ja muud New Age uskumused.
Njuueidslikud uususundid kuulutavad, et muutes iseend muutub ka maailm su ümber, aga dr Airdi sõnul on see väide iseendaga vastuolus:
Kuidas saab inimene muuta ühiskonda, kui ta on keskendunud iseendale.
Enesekesksus toimib teiste heaolu arvelt, seetõttu tunnevad paljud end eraldatumana, vähem tervetena ja neil on vähem rahuldustpakkuvaid suhted. Eneseleidja veedab palju aega iseendaga, mis muidu veedetaks ühiskonnaelust osavõtmisega, kannatavad lähisuhted ning sidusus ühiskonnaga, mis viibki eraldatustunde suurenemisele ja see omakorda depressioonini.
Allikad:
Queenslandi ülikool
Brisbane Times
Mulle meenub seda artiklit lugedes ikka see võrdlus, et kumb oli enne “kas muna või kana”. Järelduse saab teha mõlemat pidi.
Mida ma ise tajun ja olen tähele pannud, on see, et maailm on muutunud sedavõrd ekstrovertseks ja pealekäivaks, et introvertse tüübiga inimesed otsivad kohta, kuhu selle “lakkamatu lärmi” eest ära minna. Üks võimalikke kohti on ka need uususundid. Muidugi võtavad nad sinna kaasa ka oma probleemid. Aga minu nägemuses on need probleemid suuresti isiksusetüübi ja ühiskonnatüübi vastuolu.
Nüüd see sinisel taustal olnud lause “Kuidas saab inimene muuta ühiskonda, kui ta on keskendunud iseendale.”
Ausalt öeldes minu jaoks on see lause misjoneeriv. Ta ütleb: ära ole introvertne tunneteinimene, kes otsib lahendusi endast, vaid ole ekstrovertne mõistuse ja tegudeinimene, kes muudab maailma.
Ja loomulikult sunnib juba minu enesealalhoiu tunne mind selliseid väiteid esitavate inimeste ja selliseid väiteid ehitava ühiskonna juurest eemale minema ning looma endale kaitsemüürid.
Tänapäeva ühiskond kuulutab sallivust ja seda, et igaüks võib olla eriline, kuid läbi meedia on ta loonud samas olukorra, kus enda unikaalsust on üha raskem säilitada.
Ennustan tulevikus veelgi enam eemaletõmbuvate sektide ja liikumiste teket,sest ühiskonna üldine mürafoon on introvertsemate ja tundlikumate inimeste jaoks muutunud juba väljakannatamatuks.
IMHO
Eks sul, Ramloff, ole teatud mõttes õigus. Samas on oma kogemuse kaudu selge, et njuueidzhlus on üks väegagi egoistlik asi tõepoolest. MINA ja MINU soovid alati primaarsed. Ligimese aitamine ja ka nende endi jutlustet maailmaparandamine on alati vaid enesest vähima andmise printsiibil – mediteerida maailma hüvanguks, näiteks. Igasugune teise abistamine, isegi usuringonna väikseimategi alamkoosluste ja sõpradegi vahel kas siis homöopaatia või Reiki või EMF või amulettide-selgeltnägemistega või eelmiset elude regressioon või muu woo woo abi aga hirmkallilt maksustatud äri (taaskord – MINA!) Ja põhjendus enesearmastamisele on muidugi tore ja raskesti vaieldav leitud – kuidas sa saad armastada teisi, kui sa ennast ei armasta! Nojah…
Ramloff,
see tsitaat, mis sulle misjoneerimisena tundub, oli ju öeldud vastureaktsioonina uususundite endi väidetele, et nad kuulutavad maailma muutmist läbi inimese enesemuutmise.
Seega tundub, et nende uususundite reklaamilausetel pole taga seda sisu, mida nad väidavad endil olevat. Ja nagu iga kauba puhul, peaks tarbija teadma, kuidas asjad tegelikult on ning seda aitavad sellised uuringud meil mõista.
Sinu tõlgendus sellest lausest on minu meelest täiesti märgist mööda.
Loomulikult on igaühe enda asi, mis usku ta ajab. Selles pole küsimus ju olnudki. Alati on olnud sissepoole hoidvaid ja väljapoole elavaid, kuid vastutustunne ühiskonna (maailma) ees võiks enamvähem meid kõiki mingil tasandil siduda. Oma naba on ka vaja imetleda, aga seegi võiks võimaluse korral olla tasakaalus lähedaste ja ühiskonna huvidega.
Samas ei saa olla naiivne uususundite ja nende liidrite huvide osas. Ei vähem ega rohkem kui raha, võim ja seks. Reklaamiks aga aetakse udujuttu ilusast uuest ilmas, paradigmavahetusest, kõrgemast teadvusetasandist, peenemast tajuvibratsioonist ja muust sellisest.
Ha-haa. Klapib tegelikult hästi. Lugege tähelepanelikult alloleval lingil pakutut ja hinnake ise, mis haiguse sümptomid need on – ilma põhjuseta kurbus, nutmine, eemaldumine suhetest, halb uni, üksildus, teotahte kadumine, soov lahkuda jne. Seda levitati septembri ja oktoobri vahel ja njuueidzhlased muidugi tormasid võistlema, kes rohkem neid “märke” enda juures täheldab.
http://anahata.imelaps.ee/archive/vikerkaaresild/2308.html
.
Asja juures on muidugi üks nali veel. See “kanaldatud” tekst, millega seletatakse 2007. aasta oktoobris “just praegu” meiega toimuvat, on tegelikult, kui alljärgneva lingi alt copyrighti vaatate, pärit aastast 2001.
http://www.marthatierney.com/twelve.html
Copyright 2001 by Geoffrey Hoppe, Golden, CO.
Tarvo,
sinu viidatud tekst vajaks asjatundja kommentaari. Ise tahaks oma asjatundmatuses muidugi päris inetult öelda, aga tegelikult räägib see tekst enda eest päris hästi. Küllap joonistub neist ka mingi konkreetne kliiniline pilt välja.
Suhtlesin vahepeal tuttava arstiga ja lugesin esialgu ette sümptomid ilma nende udukommentaarideta:
1. Tuimus ja, või valu üle terve keha, kuid eriti kaela, õlgade ja selja piirkonnas.
2. Sügav sisemine kurbus, ilma ühegi hea põhjuseta.
3. Te nutate ilma ühegi hea põhjuseta.
4. Äkiline töökoha või karjaari muutus.
5. Eemaldumine perekondlikest suhetest.
6. Ebatavalised une tsüklid.
7. Väga intensiivsed unenäod. Need võivad sisaldada sõja ja lahingute stseene, tagaajamist ja koletisi.
8. Füüsiline disorientatsioon. Tuleb ette hetki, kus olet täielikult maandamata seisundis. Tunnete, et pea võimatu on ühte jalga teise ette panna… nagu kõnniksite kahe erineva maailma vahel.
9. Aina suurenev ise-endaga rääkimine. Üsna tihti panete ennast tähele ise-endaga vestlemast.
10. Tunnete üksindust ja üksildust, isegi siis kui olete ümbritsetud teistest inimestest. Võib olla soovite põgeneda gruppide ja inimmasside eest.
11. Teo-tahte kadumine. Võite tunda ennast täiesti ükskõiksena, soovides mitte midagi teha või korda saata.
12. Suur soov lahkuda ja jõuda tagasi koju.
Kokku tuli sellest mõõdukas endogeenne depressioon mõningase sotsiaalfoobiaga. Aga ei midagi eriti hullu. Tavaliselt lähevad need seisundid ise üle, kuid teinekord võib ka professionaalset abi vaja minna. Selliste udumeistrite kahjulik mõju avaldub selles, et võimalikud kujunevad haigused jäävad ilma vajaliku professionaalse tähelepanuta ja inimene kinnistatakse tema haigusseisundisse ja luuakse sõltuvussuhe grupiga, kes teda tema kannatustes “mõistab” ja “toetab”.
Mis aga puutub nendesse:
siis olen hullemaidki ajuvabadusi lugenud :-)
“…muutes iseend muutub ka maailm su ümber, aga dr Airdi sõnul on see väide iseendaga vastuolus:
Kuidas saab inimene muuta ühiskonda, kui ta on keskendunud iseendale.”
Kruus ja Vällik on meerikamaa dr. Airdi abiga ägeda njuueidzlaste vandenõuteooria avalikkuse ette toonud. Peaks neile medalid selle eest andma.
Maarjamaa psühholoogid igatahes tõlgendavad seda lauset (muutes iseend, muutub ka maailm su ümber) nii, et tuleb muuta oma suhtumist, sest maailma muuta ei saa. Klassikaline näide on: kui sul on pool klaasi vett (või viina või mida iganes), siis võib öelda, et klaas on pooltühi ja maailm kuri. Või, klaas on pooltäis ja maailm ilus. Maailm (poolik klaas) on sama, aga suhtumine võib olla erinev.