Ateistid on süüdi kõigis maailma hädades
Ateistid on süüdi kõigis maailma hädades.
Umbes sellist muljet üritab jätta Eesti Päevalehe toimetaja Heiki Suurkask, kes kirjutas päris pahase arvamusloo Ateistlikust pimedusest põhjustatud ristisõda.
Vaidlus on suunatud üsna selgelt ühe sümboli vastu, mida võitlevad ateistid oma suurimaks vaenlaseks peavad.
Huvitav jah, kus on kirjas ateistide võitlusobjektide nimekiri, kus kõige kõrgemal ja rasvasemalt on rist?
Agressiivne ateism on peaaegu sama hull nähtus kui agressiivne kristlus või agressiivne islam. Ta keelab inimestel teist moodi mõelda ja teist moodi uskuda.
Päris hea see “peaaegu” :-) Aga kus on täheldatud, et ateism kellelgi mõtlemist keelaks? Või millisel moel sellist keeldu täitmisele saaks pöörata? VHK (kristlik kool) seevastu keelab küll kristlusest halvasti arvata ning peab satanismi ja punki taunimisväärseteks elunähtusteks ja seda autoriteedi jõuga, mis sel õpilaste ja lapsevanemate üle on (“kui ei meeldi, minge teise kooli”).
Tema silme ees lööb pimedaks juba siis kui ta näeb kuskil risti.
Karm elu, tõepoolest. Tallinnasse pole ateistil küll asja, vanalinnast peab piisavalt kaugele hoidma, muidu on tõsine oht pidevalt end vastu seina lüüa.
Kuid nõukogude võimu järel on võitlev ateism muutnud end juba kuritegelikuks vooluks, sest selle argumendiga õigustati tuhandete vaimulike mõrvamist nii Venemaal kui Eestis. Ateism muutus tigedusejõuks.
Oma naiivsuses arvasin, et kommunistlik totalitaarne ideoloogia oli see kurja juur. Küllap teab Heiki paremini…
Vabadusrist kui sümbol on vanem kui keegi tänastest ateistidest. Kui nad kuulutavad selle mingiks klerikaalseks sümboliks, peaksid nad võitlema ka kõigi teiste ristide vastu. Lammutama ristipõhiseid ehitisi, hävitama ristidega surnuaedu, keelustama risti kujutamise kunstis ja meedias.
Vabadusristi eeskujuks on Saksa Ordu kõrgmeistri (teutooni) rist ja Soome vabadusrist, mis on väga sarnane Soome luteri kiriku ristiga. Teutooni ordu siis polnudki kristlik äri? Jah, vabadusrist on klerikaalne sümbol. See ei ole igiammune võrdsete harudega rõngasrist, vaid justnimelt ühe kristliku sõjaordu rist.
Mis aga lammutamisse ja keelamisse puutub, siis see totalitarism istub autori peas, mitte ateistide kätesügeluses. Ja sedasama pähelajatavat totalitarismi vaimu kannab ka see praegune sambakavand.
Tänased võitlejad Vabadusristi kujutamise vastu Vabadussambal võiksid natuke järele mõelda. Millist ideoloogiat ja eesmärki nad tegelikult teenivad. Kas nad tahavad tuua tagasi agressiivse ateismi tema stalinlikul kujul. Või leppima lõpuks sellega, et enamik eestlastest siiski peab risti omaseks sümboliks. Sest kõik, kes ei viitsi kirikus käia, pole veel raevukad ateistid.
Härra pole vist millesti aru saanud, mille üle kunsti- ja arhitektuurispetsialistid arutlevad.
Pole kellelgi päris täpset aimu, kas enamik eestlastest ikka peab risti omaseks sümboliks. Või siis millist risti.
Kivist rõngasrist päikesesümbolina võiks ka minu hauda ehtida, kuid tsentrist kõrgemale tõstetud talaga ja murtud otstega teutooni rist kannab hoopis muud ideoloogiat.
Kusjuures loodetavasti taastatava Kuusiku kavandi järgi tehtud mälestusmärgil on ka vabadusristid kenasti peal. Rohkem kui üks, kusjuures.
Võta või jäta, aga Suurkasel on selle koha pealt õigus küll. Olen ise 100% ateist, aga see kohatine kisa ristide teemal hakkab ausalt öeldes ära tüütama.
Ja mis kunsti- ning arhitektuurispetse puudutab, siis milline on Sinu hinnang nn. “Vabaduse kella” kunstilisele tasemele? Autoriks vaieldamatu kunstiguru Leonhard Lapin.
Mina olen omal ajal natuke kunstiharidust saanud ja oma teadmiste baasilt ütleks, et see “kell” on saast mis saast.
Ristil ja ristil on vist ikka vaks vahet – keegi ei hakka ju kirikutornidesse ronima, et sealt riste maha koksama hakata või loodetavasti taastatava Kuusiku mälestusmärgi küljest neid maha projekteerima, aga keset linna, pealinna, selline vananenud esteetikaga varras tekitada on küll liiast.
Mis kella puutub, siis pole sel minumeelest liiga palju häda miskit. Lisaks ei trügi see domineerima ja mingil veidral moel sekundeerib Kaarli kirikuga.
Olgu veel öeldud, et kes soovib Vabadussamba praegusele kavandile toetust avaldada, siis seda saab teha siin:
http://vabadusesammas.planet.ee/
Ja pean kahetsusega märkima, et mõlemas listis on hulk trolle, kes nimekirju oma “vaimukustega” läbustavad.
Kunst on teatavasti maitse asi – minu arvates on jällegi see Lapini aretis maitselageduse tipp. Aga s$$$a kah, nagu kunagisel Priit Pärna karikatuureil tabavalt märgiti.
Mis aga igasugustesse allkirjade kogumise kampaaniatesse puutub, siis selle koha pealt olen igati nõus Leheneegriga, kes ütles: “Senikaua, kuni minu nime võib allkirjana kirja panna kes iganes ja kuhu iganes ehk teisisõnu – puudub võimalus isiku tuvastamiseks – ma sarnastele pöördumistele oma allkirja ei anna.” Vt. http://leheneeger.wordpress.com/2008/02/29/allkirjade-kogumine-kui-uus-rahvuslik-mang/
Mina eelistan rahakotiga hääletamist: http://vabadusemonument.ee/index.php?id=10395
http://www.vabadusesammas.co.ee/
Sellel on meili teel kinnitamise variant, aga lõplikku turvalisust see ilmselt ikka ei taga.
Aga rahakotiga hääletamine on muidugi ka variant.
Mida see meili teel kinnitamine andma peaks??? Meiliaadressi saan ma ju ise ükskõik millise kirjutada. Ja siis vastata kui tavis on.
Ivar, samba pooldajate nimekiri koosneb aga üldse ainult väidetavalt annetuse teinud inimestest, kes väidetavalt on oma annetuse kinnituseks ka e-kirja saatnud. Selline süsteem ei kannata üldse mingit kriitikat.
M.N., kumbki variant ei ole ühestki otsast pädev, sestap soovitangi tutvuda Leheneegri arvamusega ja soovi korral rahakotiga hääletada.
Igasugused isikutuvastuseta online-hääletused on mõttetu müra, mille usutavuse tase ei küüni isegi mitte Trallinna korraldatud “rahvaküstluste” tasemeni.
130 miljoni krooni eest saada rikutud peaväljak ja steriilne ning äärmiselt maitsetult tõntsakas sammas.
See on mõnitamine!
Kussjuures ma ei täheldanud nagu üritaks see artikkel jätta muljet “nagu oleks ateistid süüdi kõigis maailma hädades”.Ma arvan , et see lause oli küll liiast , mis liiast.
Mis aga kiriku risti puudutab , siis ma arvan et see konkreetne rist on pigem rõhumise sümbul kui mingi “ühendav vägi”.Toodi ju see meile jõu ja valu meetoditega sisse.Rääkimata sajandite pikkusest rõhumisest.Mis ühendamist saab see konkreetne ordu rist täheldada ? Äkki paneks haakristi iisraeli püsti väites , et see märk on juute juba üle 60 aasta ühendanud ?
Teisest küljest peaks me ka taani lipu vastu olema , sest see ju saadi mütoloogilise jumala käest siis kui taanlased revalat kõigest elavast “vabastasid” ?
Mul on kodus üks 1937. aasta veebruarist pärit ajakiri, mille esikaas on tähtpäeva-temaatiline. Ma ei mäleta, kus täpselt rist oli – kas kaelas või rinnas – , aga eesti sõdur peab sealsel pildil vajadust selle ilmselgelt sakslast sümboliseeriva mehe poole granaat visata.
Vaatamata kõigele aetakse see maitsetu rist püsti, küllap ka veel suurem jubedus Tallinna lahte, sest otsustajad on natuke kunstiharidust saanud. Parem, kui ei oleks.
tjah, minu meelest pole selle samba probleemiks mitte kunstiline väärtus (mis on subjektiivne) vaid pigem see, mis on pöördumises teisena välja toodud:
2. On vastuvõetamatu, et „Vabadusmonumendi“ konkursist sai „Vabadussõja võidusamba“ konkurss
niimoodi algset mõtet väänata on lihtsalt ebaeetiline.
allkirjade andmisest. ei taga see e-mailiga kinnitamine muffigi. see lihtsalt ei paista korralikult töötavat. andsin sammast pooldavasse nimekirja mitu allkirja tv3 ja k2 ajakirjanike nimede alt. ilma kinnituseta. kenasti on sees. vabandust, et “trollisin”, tahtsin sellega ajakirjanike tähelepanu puudustele juhtida. aga paistab, et neid ei huvita. :(
Sellest on küll kahju, et samba poolt/vastu debattides on rist selgelt ületähtsustatud. See juhib tähelepanu kõrvale asjaolult, et sammas on objektiivselt kole! Hilisem kohendamine on küll kasuks tulnud aga ei päästa.
Siinkohal pean vajalikuks mainida, et “kunst” EI OLE subjektiivne maitse asi! Sellised väited on diletantide püüd halba maitset õigustada ja pole seetõttu tõsiseltvõetavad.
Sambajama on üks osa äärmiselt ebameeldivast viisist, kuis meil avalikku ruumi kujundavate objektide üle otsustatakse. Alati jäävad kunstnike-arhitektide arvamused “teiseks” ja otsustavaks saavad keemikute, teoloogide või militaristide arvamused. Kuidas meeldiks sõjarditele, kui nende kapsamaal otsustaksid näit. avaliku halduse spetsid?
Sellises situatsioonis on mugav apelleerida rahva arvamusele. Aga mina küsin – miks ainult siin? Kas ei peaks rahva arvamust ka mujal määravaks pidama?
Nii arutledes läheme kiiresti rappa ja sammas on meid seal ootamas!