Müüt antioksüdantide kasulikkusest mureneb

Cochrane Collaboration on koostööorganisatsioon, mis liidab üle 10 000 vabatahtliku töötaja üle 90 riigist, koostamaks kokkuvõtteid ja ülevaateid meditsiinialastest uuringutest, et aidata inimestel teha hästi informeeritud tervisealaseid otsuseid.

Hiljuti tuli välja palju vastukaja tekitanud põhjalik ülevaade viiest antioksüdandist: beeta-karoteen, A-vitamiin, E-vitamiin, C-vitamiin ja seleen.

Reklaamimüüt räägib, et nende ainete manustamine igapäevaselt lisaks tavalisele toitumisele pikendab eluiga, ennetab haigusi, tugevdab immuunsüsteemi ja mõnikord lausa ravib tõsiseid haigusi. Selle müüdi turjal ratsutavad paljud ravimifirmad, vitamiinitootjad ja loodustoodete turustajad sh võrkturundusfirmade esindajad ning mõned viitavad oma reklaamides isegi mingitele teadusuuringutele, mis nende väiteid näivad kinnitavat.

Toimimispõhimõtte osas räägitakse oksüdatiivsest stressist ja selle vähendamisest läbi antioksüdantide manustamise, kuna uuringud on näidanud, et suurem puu- ja juurviljade söömine vähendab oluliselt krooniliste haiguste riske. Senimaani on aga teadmata, mis konkreetselt puu- ja juurviljades seda efekti kannab ja antioksüdandid on üks võimalik teooria selle efekti seletamiseks. Ja nii popsutavadki paljud inimesed vitamiinipille lootuses, et see parandab nende tervist ja pikendab eluiga.

Kas antioksüdantide lisamanustamine ka tegelikult midagi head teeb või on lausa kahjulik, pole kuigi selge. Antioksüdandid on kahe teraga mõõk — liigne hulk võib mõjutada olulisi füsioloogilisi protsesse ja näiteks Bjelacovici 2004. aasta uuringust tuli välja, et toidulisandid hoopis suurendasid suremust, aga selle uuringu statistiline võimsus oli liiga väike, et väga selgeid järeldusi teha (see nüüdne uus uuring on samuti Bjelacovici tehtud ja osaliselt vastus eelmise uuringu suhtes tehtud kriitikale).

191-leheküljelise uuringu alguses on nii abstrakt kui ka lihtkeelne kokkuvõte (Plain language summary), kust saame teada olulisima, kui kogu teksti ei jäksa läbi hakkida, millest enamus on uuritud uuringute referentsid ja statistilise analüüsi tabelid-graafikud.

Pole tõendeid, mis toetaksid väidet, et antioksüdantide lisamanustamine ennetaks tervete inimeste või mitmete haigustega patsientide suremust.

Kuidas tulemus saadi?
Tehti põhjalik kirjandusotsing, esimese hooga leiti 16111 asjakohast viidet, peale duplikaatide ja mõttetute viidete eemaldamist jäi järgi 1201 viidet 815 uuringule. Lisateabe saamiseks kontakteeruti u 500 uuringu autoriga. Hulk uuringuid visati välja, kuna need ei olnud randomiseeritud. Peale teiste kaasamiskriteeriumite rakendamist jäi järgi 67 randomiseeritud kliinilist uuringut, milles oli kokku kaasatud 232 550 inimest.

Miks sellest pikemalt pajatan? Aga seepärast, et vitamiinitöösturid (ja mõned kohalikud kommentaatorid) on uuringut kritiseerinud selles osas, et mitmesajast neile olulisest uuringust nii vähe järgi jäi ja just seetõttu ei kajastavat see uuring objektiivselt kogu olemasolevat tõendusmatejali ja on seega kallutatud. Viidatakse lausa uuele ravimifirmade vandenõule, et kui inimesed vitamiine-antioksüdante igapäevaselt ei manusta, siis saavad neist kiiremini Big Pharma (müütiline kurjuse kehastus tervisealastes muinasjuttudes) kliendid. Tuleb tuttav ette… aga kaasamise määras üksnes uuringu kvaliteet, mitte see, kas tulemus oli nende toidulisandite osas positiivne või negatiivne.

Üldine tulemus on see, et need toidulisandid ei näi pikendavat eluiga. Kui arvestada madala kvaliteediriskiga (usaldusväärsemate) uuringutega, siis selgus, et vitamiinide A ja E ning beeta-karoteeni manustamine suurendas suremust märgatavalt ja seda nii tervete kui mingi haigusega inimeste seas. A-vitamiini puhul oli suremuse tõus 16%, beeta-karoteenil 7 ja E-vitamiinil 4 protsenti. C-vitamiinil polnud mingit efekti ja seleenil näis olevat suremust vähendav toime, kui kasutada kõrgema usaldusriskiga (vähem usaldusväärseid) uuringuid.

Seega olemasolev tõendusmaterjal ei toeta nende antioksüdantide laialdast kasutamist üldpopulatsioonis või teatud haiguste puhul. Aga lisauuringuid on vaja ikka teha.

Selles uuringus ei käsitletud diagnoositud vitamiinipuudulikkusega juhtumeid.

Antioxidant supplements for prevention of mortality in healthy participants and patients with various diseases (pdf, 1,5 MB) (Review); Bjelakovic G, Nikolova D, Gluud LL, Simonetti RG, Gluud C

Ajakirjanduslik lugu Guardianis, kus töösturitel ja muudel rahaliselt asjast huvitatutel on vesi ahjus ja süüdistavad teadlasi nõiajahis ja antioksüdantide tahtlikus mustamises.

Eestikeelses Novaatori loos on mitu sisulist viga:
Vitamiinid lühendavad elu.

13 Replies to “Müüt antioksüdantide kasulikkusest mureneb”

  1. Olgem täpsed. Purunemas ei ole mitte müüt antioksüdantide kasulikkusest (julgen väita, et see ei ole müüt) vaid hoopis müüt, et igasuguste vitamiinitablettide neelamine on kasulik.

  2. Olen Siimuga nõus.

    Antioksüdantide kasulikusest on kirjutatud ka ajakirjas Nature, mis on väga adekvaatne ajakiri. Antioksüdant mille kasulikusest on viimasel ajal palju räägitud on punases veinis leiduv resveratrol.

    Soovitan kuulata iga nädal ilmuvat Nature podcasti kus kommenteeritakse huvitavamaid artikleid.

  3. P.S. Samuti olen nõus sellega, et reklaami ja marketingi inimesed ajavad pidevalt meile kärbseid pähe. Toidulisalndite turustamine on tõepoolest hea näide sellest.

  4. Üks asi protsesside kulg kehasiseselt, kus oksüdatiivne stress, vabad radikaalid, antioksüdandid möllavad, teine asi on mingite ainete manustamine, mis väidetavalt elu tervemaks ja pikemaks teeb. Tänan Siimu asjakohase täpsustuse eest!

    Biokeemiaga kursis olev inimene võiks veidi seletada, mis me kehas selles osas toimub, sest see on minu meelest kohutavalt põnev asi, aga selle uuringu teravik oli suunatud nimetatud viie antioksüdandi lisamanustamise võimaliku kasuliku/kahjuliku mõju tuvastamisele.

  5. Nägin ka seda pealkirja uudistelistides, kuid kuna see on väga mahukas asi, siis reserveerin uurimiseks paar tundi nädalavahetusest – ehk ikka jõuab.
    Aga üks tähelepanek – on väga võimalik, et uuringu metoodikas on mõni viga – asi selles, et väga palju tarvit in vitamiine siis, kui nad on väga haiged – n vähihaiged tarvitavad palju… kui nüüd võrrelda seda gruppi suure arvu enam-vähem tervete vitamiinikasutajatega, siis muidugi tuleb välja, et suuremad vit kasut surevad kiiremini/varem/ rohkem…
    Ja muidugi nõuab ka vit kasut mõistust ja teadmisi – suurte doosidega katsetamine võib tõesti kurvalt lõppeda…

  6. Miskipärast ei usu, et nii labast viga oleks tehtud, aga ega minagi pole kogu uuringut otsast lõpuni läbi lugenud. Samas jäi mulje, et üsna alguses sai mainitud, et vaadeldi terveid inimesi ja haigeid patsiente ikka eraldi, kummalgi võrdluseks platseebo või no treatment grupp.

  7. Seda konkreetset Cochrane ülevaadet ei ole veel jõudnud lugeda, kuid päris paljudes kliinilistes uuringutes, mida sel teemal viimase 10 aasta jooksul olen lugenud, on randomiseeritud platseeborühmaga topeltpimedatesse uuringutesse hõlmatud terveid inimesi – lootusega tõestada, et teatud antioksüdantide toidulisandina juurdeandmisega on võimalik krooniliste haiguste või teatud ägedate haigusseisundite riske vähendada. Ning (esialgu ootamatultki) siis on selgunud, et hoopis platseeborühmas on olnud vähem haigestumisi. Näiteks beeta-karoteeni pruukijate hulgas kujunes oluliselt rohkem kopsuvähi haigusjuhte kui platseeborühma hulgas, samad tulemused seedetrakti pahaloomuliste kasvajate osas etc.
    Samuti on uuritud ka tüsistuste kujunemise riski teatud haiguste puhul, ikka randomiseeritud kontrollitud moel – ja jällegi saadud (esialgu paradoksaalsena tundunud) tulemusi, et antioksüdantide toidulisandina tarvitamine võib haiguse kulgu halvendada.

  9. oot misasja, kas ma ei või enam porgandit nüüd süüa? Sest siis ma suren kiiremini mingi haiguse kätte? Või on kunstlikesse vitamiinidesse lisatud kahjulikke ja mürgiseid aineid?

  10. Beeta-katoteeni molekul jääb ikka beeta-karoteeni molekuliks – on ta siis sünteesitud või naturaalne, ei üks ega teine variant ei ole ei kenam, mõjusam või mürgisem. Ühesugusel molekulil on ühesugune mõju.

    Beeta-karoteeni pillis sisalduvad aga sellised beeta-karoteeni kogused, mida porgandit süües on üsnagi võimatu sisse süüa. Porgandis on lisaks beeta-karoteenile ka palju teisi fütokemikaale inimorganismile sobilikes kogustes ja vahekordades, on palju kiudained, vahe soola, pole üldse rasva…
    Köögivilju sööval inimesel jääb kõhtu palju vähem ruumi rämpstoidu jaoks.
    Nii et porgandit süüa on kasulik:)
    Ja loota, et diivanil lösutamist ja rämpstoidu pugimist saab tasa teha vitamiinipilli pruukimisega, on kahjulik.

  13. Advertising Age kirjutab: Kellogg Removing Antioxidant Claims From Some Cereal Boxes

    CHICAGO (AdAge.com) — It’s a cold environment for food marketers trying to make health claims. Kellogg Co. today announced it would discontinue marketing Rice Krispies and Cocoa Krispies as products that could boost a child’s immunity. In a statement, the company said it began adding antioxidants to the cereals last year.

    Cocoa Krispies packaging with the claim that the cereal helps boost a child’s immunity.
    “While science shows that these antioxidants help support the immune system, given the public attention on H1N1, the company decided to make this change,” the statement read. “We will, however, continue to provide the increased amounts of vitamins A, B, C and E that the cereal offers.”

    Mina ka ei tea, kuidas H1N1 asjasse puutub. Võib-olla tulevad kunagi välja notsugripivastased kamarakrõbuskid?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga