abort.ee: pöördume õiguskaitseorganite poole

55 Replies to “abort.ee: pöördume õiguskaitseorganite poole”

1. Nõnda siis. Ideid, kas ja kuidas ses asjas Eesti Skeptik’ut toetada? St. olemata ühingu liige, suuremas skaalas rahajõmm ega selle konkreetse eriala spetsialist. Kohtuskäimise rahad paneme vast annetuste korras kokku, või mis?

   Vasta  |  Tsiteeri

2. Heh. Mina ignoreeriks vabalt ähvardust, sest see ei oma sisu. EI võiks sellegipoolest juristi palgata. Nii jääb neil kätte vähem vahendeid desinfo levitamiseks.

   Vasta  |  Tsiteeri

3. Sama paragrahv lg. 3. Nad on nii kenad et postitavad päästva klausli ka kohe ? Õigustatud huvi on olemas ja ma saan aru, et väited on ka kontrollitud ? Tüüpiline c&d kiri, üritavad hirmutada…

   Vasta  |  Tsiteeri

4. Huvitav millal abort.ee kaebab kohtusse kõik need valitsusametnikud ja poliitikud, kes on meedias väitnud, et abort.ee valetas oma rahataotluses…

   Vasta  |  Tsiteeri

5. Ähvarduse saatis eelmise kirjaga Maria Joanna Madise. Varro Vooglaid astub sammu edasi ja ütleb, et

   ei jää meil oma õiguste kaitseks kahjuks muud võimalust, kui pöörduda Eesti Vabariigi õiguskaitseorganite poole.

   ja

   koostame käesoleval ajal MTÜ Eesti Skeptik ja Teie isiku vastu suunatud hagiavaldust Tallinna Linnakohtule

   Vasta  |  Tsiteeri

6. Janekiga nõus, paanikaks pole põhjust. Tasuks enne ära oodata, kas kohus Elukultuuri avalduse ka menetlemiseks vastu võtab. Julgen selles natuke kahelda, sest nende praegune “jurist” on küll täielik diletant, sest:
   1. Põhiseaduse § 17 ei käi juriidiliste isikute kohta.
   2. Vaadates viidatud Võlaõigusseaduse § 1047 konteksti laiemalt, on selge, et seal kirjeldatud “isiku” all on eelkõige mõeldud samuti füüsilist, mitte juriidilist isikut. Oleks Martin Vällik kirjutanud, et “Varro Vooglaid valetas”, siis võiks sellele paragrahvile rõhuda. Kuigi ka sel juhul jääks arusaamatuks, mis mõttes see “majanduslikult kahjulik” on?

   Vasta  |  Tsiteeri

7. Muidugi, paanika on viimane asi, millest juhinduda :-)
   Kui muud ei saagi, siis saab abort.ee taaskord avalikkuse tähelepanu, millest nad ka omasõnul väga huvitatud on. “Any publicity is good publicity.”

   Vasta  |  Tsiteeri

8. Pole mul endal küll kompetentsi juriidilistes küsimustes, kuid internetiavarustes on silma jäänud sarnaseid katseid piirata kriitilist diskussiooni ja vaba mõtevahetust kohtulike vahenditega. Ehk on abiks need lingid:
   SLAPP http://en.wikipedia.org/wiki/SLAPP
   Strategic Lawsuits Against Public Participation
   Cyberslapp (Electronic Frontier Foundation): http://www.eff.org/issues/cyberslapp
   http://w2.eff.org/bloggers/lg/

   Vasta  |  Tsiteeri

9. Ilmselgelt tegeletakse sinu hirmutamisega. Õnneks saab selle kisaga tähelepanu ka Skeptik.ee ja kasvõi selle nimel tasub lahing vastu võtta ja mitte saba jalge vahele tõmmata.

   Mulle teeb nalja see: “Ameerika kohtukultuuri juures oleks sellised kampaaniad mitte-autentsete piltidega mõeldamatud.”

   Mu meelest just mikide juures selline palagan võimalik ongi.

   Vasta  |  Tsiteeri

10. Paanikast on asi muidugi kaugel, aga ma pean tõenäoliseks, et nad ei ähvarda niisama, vaid tegelikult kavatsevadki asjaga kohtusse minna. Nad on oma õiguse õigsuses tõenäoliselt ise veendunud ja nende selja taga on rahvusvaheline kamp, millel ilmselt väike mure hunnik pappi lauale käia. Ongi ehk miskitpidi hea, kui nad kohtus veidi nina pihta saavad (kuigi ega see miskit muuda – üks kristlike fundide lemmikteemasid on 2000 aastat olnud see, kuidas neid taga kiusatakse, ja enda õiguse õigsuses jäävad nad veendunuks sõltumata tulemusest), aga kellelgi ES-st võib ees seista tohutus mahus ilgelt tüütut asjaajamist.

    Vasta  |  Tsiteeri

11. M kirjutas SLAPP’ist.

    Meid see ei aita. SLAPP ja sõbrad on võrdlemisi innovaatiline juriidiline konstruktsioon, mis toimib siiani ainult USA’s. Mõnel pool on hakatud analoogilisi ideid legisleerima, aga siiani on see väga aeglaselt kulgenud.

    Vasta  |  Tsiteeri

12. Martin kirjutas:

    Kui muud ei saagi, siis saab abort.ee taaskord avalikkuse tähelepanu, millest nad ka omasõnul väga huvitatud on. “Any publicity is good publicity.”

    Just. Kui abort.ee Internetis tegutseks, hüütaks neid trollideks. ;-)

    Samas, see tähendab, et lisaks juriidilisele reaktsioonile on kindlasti tarvis tõhusat vastu-PR-taktikat.

    Vasta  |  Tsiteeri

13. Heh, see, mida sa kirjutad on ju ainult “Pildid, mida abordivastased esitavad …” vihjamata üldse ühelegi füüsilisele ega juriidilisele isikule. Kohus ei võta sellist asja ettegi. Las katoliiklased sebivad – aga kui abi peaks vaja olema, siis ma arvan, et pakkujaid on mitmeidki. Jõudu!

    Vasta  |  Tsiteeri

14. No mis ajast teise poole teavitamine ähvardus on? Minu meelest on usklikud väga korralikult käitunud- nad on kindlad, et Skeptik laimab, samas keeldub ta nende hinnangul laimamist lõpetamast ning vabandamast- kohtusse pöördumine on ainuvõimalik ja viisakas reageerimine ju. Ega kohus pole “kandilised”, et seda ähvarduseks lugeda, kohus on neutraalne vahemees kes mõjub “ähvardamisena” ainult sellele, kes arvab, et ta on süüdi.
    Pealegi käib jutt väga konkreetsetest asjadest- kas pildil kujutatud loode on aborteeritud või mitte ning vanus, ehk n.ö. “joonlauaga mõõdetav” küsimus. Ajapikendus, etteteatamine- minu meelest on usklikud pigem kiiduväärselt korrektsed olnud.

    Vasta  |  Tsiteeri

15. Ingmar ütles:

    Nad on oma õiguse õigsuses tõenäoliselt ise veendunud

    Isegi ei pruugi olla. Kui pr-kaja võimalikud asjaajamisebamugavused üle kaalub (abort.ee on ühe teema sait, skeptik.ee laiema spektriga), siis ongi see taktikaline käik taaskord oma sõnumit evangeliseerida, mis on kindlasti suurem ja pikaajalisem eesmärk kui mingi suht suvalise skeptiku tümitamine.

    Veendunud või mitte, SLAPP’i üheks eesmärgiks on vaigistada ka teiste võimalikku sõnalist aktiivsust, koormata kostja ajaliselt ja finantsiliselt.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. “…koostame käesoleval ajal MTÜ Eesti Skeptik ja Teie isiku vastu suunatud hagiavaldust Tallinna Linnakohtule…”

    Head teed Tallinna Linnakohtusse pöördumisel. Sellist institutsiooni ei eksisteeri enam.

    Kohtute seaduse § 9 lõikest 1 lähutvalt arutab maakohus esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.

    Sama paragrahvi lõige 2 toob ära maakohtute nimetused:

    1) Harju Maakohus;
    2) Viru Maakohus;
    3) Pärnu Maakohus;
    4) Tartu Maakohus.

    Vasta  |  Tsiteeri

17. Minu meelest võib ähvarduseks lugeda seda:

    Kindlasti mõistate, et kohtumenetluseks ettevalmistumine nõuab nii õigusabi kui tõendusmaterjalide kogumisega seonduvalt märkimisväärsete rahaliste kulutuste tegemist

    Ehk siis alltekst on selgelt: sul on veel viimane võimalus, muidu maksad end siniseks!

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Jõudu ja selg sirgu.

    Eks see on usufanaatikutele omane – selle asemel, et muret tunda selle üle, kas äkki Skeptiku esitatud, mitmel eri allikal põhinev kriitika tõene on, mille puhul on absoluutselt õigustamatu selle propagandistlik kasutamine, ähvardatakse hoopis kohtuga. Just nagu USA kreatsionistid, kes on korduvalt kohtusse pöördunud, et miks ometi koolides ei tohi bioloogiatunnis piibellikku loomislugu õpetada.

    Abort.ee vihje USA-le oli küll muigamapanev. Kas nende arvates riigis, kus tõsimeeli käiakse kohut selle üle, kas Universum on 6000 või 13 miljardit aastat vana, on mittetõeste abordipiltide kasutamine võimatu?

    Vasta  |  Tsiteeri

19. Abort.ee vihje USA-le oli küll muigamapanev. Kas nende arvates riigis, kus tõsimeeli käiakse kohut selle üle, kas Universum on 6000 või 13 miljardit aastat vana, on mittetõeste abordipiltide kasutamine võimatu?

    Nad võivad uskuda, et USA on Püha Maa, kus kohtud jumalikku õiglust jagavad ning poliitikud piimajõgesid teistpidi voolama panevad. See poleks Eestis tegutsevate usulahkude seas isegi ainulaadne.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. Hoidku skeptik meid siis asjade käiguga kursis.
    Kui ikka vaja läheb, püüame aidata.

    Vasta  |  Tsiteeri

21. Kas keegi teeks antud teemast lühikese inglisekeelse kokkuvõtte, paarile skeptilisel Lääne blogijale võiks asja postitada, et nad asjast väikese nupu teeksid… PZ Myers tuleb hetkel mõttesse ja kui veidi lobistada saaks Dawkinsi ka nõusse äkki. Rahvusvaheline huvi võib seda lahingut põnevamaks muuta :)

    Vasta  |  Tsiteeri

22. Ray’l on hea idee. PZ Myers võtaks asja üles küll – aga ilmselt tasuks veidi oodata, eelkõige tahaks Eesti spetsialistide arvamust piltidel olevate loodete kohta saada.

    Samuti võiks ingliskeelne kokkuvõte olla skeptik.ee’s, mitte mujal – mitmetel põhjustel.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. See on hää mõte, Ray D. Noper.
    —————————————————

    Aga head sõbrad, kaasaelajad, abipakkujad, kritiseerijad, täpsustajad, norijad, ma tänan teid! Sügav kummardus teie kõigi ees. Iga infokild on oluline.

    Nüüd aga, lisaks muidugi juba hoogu koguvale PR-hoorattale, oleks vaja ka ühtteist konkreetset korraldada. Olgu Elukultuuri Instituudi ajendid millised iganes, tõsiasi on see, et antud hetkel vajan ma advokaati, kes mind ja MTÜ-d Eesti Skeptik selles asjas esindab, aitab koostada vajalikud vastused jne jne.

    Loomulikult see töö maksab, aga seda asja saaks arutella siis, kui on olemas konkreetne inimene, kes seda tööd tegema hakkab.

    Soovitusi?

    Vasta  |  Tsiteeri

24. Ava eraldi pangaarve annetuste vastuvõtmiseks. Tee eraldi püsinurgake veebilehel kohtuskäimise kohta. Hakka koostama meeskonda, kes aitab otsida vajaminevaid inimesi ja materjali.

    Vasta  |  Tsiteeri

25. Lisaks: bännerid, millega inimesed saavad toetust üles näidata (ja avalikkuses huvi tekitada antud küsimuses), midagi “Blue Ribbon Campaign for Online Freedom of Speech, Press and Association” moodi ? Mis viitaks sellele leheküljele, mida siin juba pakutakse…

    Vasta  |  Tsiteeri

26. Tere

    Postitasin selle teksti alguses ühe vanema sama teemaga seotud uudise alla, aga lisan nüüd ka siia, kus aktiivsem arutlus käib.

    Postituse eesmärgiks on viidata seadusesätetele, mida saab antud teema suhtes toimuvas vaidluses kasutada.

    Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 41 sätestab: “Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
    Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. ”

    Järelikult peab olema toime pandud õigusrikkumine mingi konkreetse õigusakti alusel.

    Jätkame Põhiseaduse § 45: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.

    Tsensuuri ei ole.”

    Seega võib veebis levitada vabalt oma ideid ja arvamusi, kuni see ei riku teiste isikute õigusi. Juhul kui keegi leiab, et tema õigusi on teise isiku poolt rikutud, on tal võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.

    Seega on minu arvates alati tervitatav, kui õiguse väljaselgitamiseks pöördutakse kohtu poole, mitte ei loobita sõnu kirja teel veebis või mujal. Eestis onteatavasti kolmeastmeline kohtusüsteem, seega ei pea nõustuma esimese astme kohtu otsusega, vaid see on võimalik edasi kaevata kuni Riigikohtuni, mille üldkogu poolt vastu võetud otsustel on teatavasti tugev õigusloov tähendus. Samuti sätestab Põhiseaduse § 149, et Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.

    Igaüks võib teisele isikule öelda, et soovin su oma õiguste kaitseks kohtusse kaevata. See on ainult tervitatav, iseasi kui paljud seda ka reaalselt teevad ja oma võimalusi ning põhjendusi adekvaatselt hindavad.

    Kui rääkida kahju hüvitamisest, siis tuleb vaadata võlaõigusseaduse vastavaid sätteid. VÕS § 127 lõige 4 sätestab: “Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).”

    Seega tuleb kahju hüvitamist nõudval isikul ära tõendada põhjuslik seos talle tekkinud reaalse kahju ja väidetava kahju tekitaja tegevuse vahel.

    Sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Näiteks – väidetava kahjukannataja tulu väidetava kahjutekitaja poolt tehtud reklaami eest. Ka negatiivne reklaam on reklaam ja paljud saavadki teatavate veebilehtede olemasolust teada seoses väidetavalt negatiivse infoga või vaidlustega.

    Samuti sätestab VÕS § 128 lg 5, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seega tuleb ära tõendada, et väidetavale kahjukannatajale on tekitatud valu ja kannatusi.

    Paadunud sõnavabaduse pooldajana olen arvamusel, et juhul kui kõik isikud, kes on oma arvamusi ja veendumusi veebis avalikult ja mitteanonüümselt väljendanud, kohtusse kaevataks, oleks kohtud ammu ummistunud teineteiselt hüvitist väljanõudvatest isikutest. Samas tähendab sõnavabadus ka õigust vastu vaielda ja soovi korral vaidlusele kõrgeima õiglusliku hinnangu saamiseks kohtusse pöörduda.

    Vasta  |  Tsiteeri

27. Maria Madise väide “Ameerika kohtukultuuri juures oleks sellised kampaaniad mitte-autentsete piltidega mõeldamatud” on absurdne.
    Esiteks, Ameerika õigussüsteem erineb Eesti omast suuresti just seetõttu, et Ameerikas on sõnavabadus (sh nii vabadus valeinfot anda kui ka teiste inimeste valetamises süüdistamine) palju tugevamalt põhiseaduses kaitstud kui Eestis. USA põhiseaduses pole sellist klauslit nagu Eesti põhiseaduse 17. paragrahv.
    Jah, Ameerikas käiakse palju kohut, aga kui keegi sooviks kaevata näiteks CBRi peale valepiltide eest või samas nende piltide ehtsuses kahtleja peale “laimamise” eest, ei võtaks neid keegi jutule.
    Teiseks, organisatsioonid, kes CBRi valetamises süüdistavad ja keda Martin tsiteerib, on samuti USAs esindatud, nii et pr. Madise jutt on loogiliselt vasturääkiv.

    Martin, kui arve avad, oleks ka hea, kui saaksid mingi potentsiaalsete kulude ülevaate teha, katsun jõudumööda toetada. Mind ei häiri asja juures isegi mitte see abordiküsimus, selle üle vaieldakse igal pool mujal niigi hääli kähedaks, aga selline katse inimeste sõna- ja väljendusvabadust ähvardamisega piirata on häbiväärne.

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Viimasel ajal on Eestis sõnade eest kohtusse kaebamine maru populaarseks muutunud. Võtame kasvõi selle Leedo vs Delfi teema. Tõotab tulla huvitav aasta. Jälgin huviga ja vajadusel toetan nii teadmistega kui rahaliselt.

    Vasta  |  Tsiteeri

29. “Tasuta õigusabi jagab ka Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusabibüroo, kus õigusnõustajateks on üliõpilased, kes veel täielikult juriidilist haridust ei oma. Samalaadne tudengite õigusabibüroo tegutseb Tallinnas.”
    http://www.eesti.ee/est/teemad....._oigusabi/

    Vasta  |  Tsiteeri

30. Minu meelest on Skeptiku kriitika suunatud abordivastaste poolt levitatavate piltide pihta üldiselt. “Abordivastased” ei ole ei füüsiline ega juriidiline isik, seega keda siis Skeptik täpsemalt laimanud on?

    Isegi minule, kes on juriidikas täielik tumba, paistab ilmsena, et abordilehe poolt viidatud seadusepügalad käsitlevad füüsilisi isikuid. Abort.ee ja Elukultuuri Instituut ei ole füüsilised isikud, ning mingit laimu ei leia ma siit artiklitest ka juriidiliste isikute aadressil. Kriitika ei ole laim.

    Mis ajast on Eesti Vabariigis keelatud materjalide refereerimine ja avalike artiklite-veebisaitide suunas kriitika avaldamine? Kas abort.ee ei võiks esitatud kriitikat hoopis arvesse võtta ja hakata andmeid koguma ka muudest allikatest kui vaid radikaalsete aborivastaste lehekülgedelt?

    Raha said nad ju “faktipõhise” ja “objektiivse” lehekülje koostamiseks. Kriitika kohtusse kaebamine ei kuulu küll objektiivse faktianalüüsi alla, vaid on propagandistlik pettemanööver. Mis saaks, kui teadlased üksteist lakkamatult kohtusse kaebaks selle eest, et üks ja teine avastab midagi, mis eelmise seisukohtadele vastu käib?

    Teaduslikud küsimused lahendatakse diskussiooniga, faktide erapooletu ja emotsioonitu analüüsiga. Oleks abort.ee puhul midagi pistmist teaduslikkusega, siis alustaksid nad nende suunalise kriitika kummutamisest faktide ja tõendusmaterjaliga, mitte kohtuga ähvardamisega.

    Kohtuga ähvardamine kriitika vaigistamiseks näitabki, et tegemist on idioloogilise leheküljega, millel on vaid üks, varem valmis kujundatud seisukoht, mille vaidlustamine on absoluutselt keelatud. Selliste lehekülgede tegemine maksumaksja raha eest on lubamatu.

    Vasta  |  Tsiteeri

31. Seaduse järgi käib nii: nemad viivad avalduse, kohus vaatab selle läbi ja kui mingi ime läbi asi menetlusse võetakse, siis saadetakse kiri, kas tunnistate hagi või ei . Seejärel määratakse kohtupäev, paari kuu pärast ja siis läheb lahti.

    Loogiliselt võttes ei võta ükski kohus seda jama jutuks. Süüdistus on küllaltki segane, pretsedendid puuduvad ja sellise jamaga ei taheta pretsedenti luua. Lisaks veel isiklik antipaatia igasugu friikide suhtes ja meeletult pikad kohtujärjekorrad.

    Loogiliselt võttes teavad nad seda ise ka. Tsiviilasjas peavad NEMAD tõendama, et et andmed ebaõiged, au ja väärikus solvatud. Eksperdid küsivad oma hinnangu eest raha, hagil on riigilõiv , advokaat tahab ka raha saada jne. Seega siis haukuv koer ei hammusta ja kogu jama mõte on blufiga hirmutamine ning endale tähelepanu tõmbamine.

    Ebaõigete andmete levitamine võib tähendada ükskõik mida, kasvõi vale kuupäeva mu kommentaari lõpus. Au ja väärikus on nii isiklikud asjad, et keegi ei suuda öelda, kus ebameeldiv arvamus lõpeb ja solvamine algab.

    Sellegi poolest võib usklikelt igasugu jama oodata. Toetan eelpool välja käidud mõtet pangaarve kohta. Annetused võivad jääda ju reservfondi 10 000 .- preemiaks.

    Advokaati pole hetkel vaja, kui kohus asja menetlusse võtab, siis on aega vähemalt paar kuud, et ette valmistada. See jama kindlalt enne sügist arutusele ei tule. Ise arvan, et ükski kohus ei tegele sellise asjaga ja ei loo tulevikus miljonivaidlusi põhjustavat pretsedenti mingi umbluu põhjal. Ma oma kogemuste põhjal soovitaks nad pikalt ( usklikud seega kuradile) saata ja kogu jama ära unustada.

    Vasta  |  Tsiteeri

32. Tere skeptikud,

    Tulen teile korraks külla ja teen paar kommentaari arusaamatuste vältimiseks. Meie protest ei ole suunatud teie kahtluste vastu. Olege nii skeptilised kui tahate. Meie protest on suunatud meie alusetu süüdistamise vastu valetamises. Et meid on valetamises süüdistatud, näeb igaüks, kes vaevub kasvõi selle blogi asjassepuutuvaid pealkirju lugema. Et need süüdistused on alusetud, näevad ainult need, kes suudavad esitatud argumente skeptiliselt hinnata. Nagu mujal olen osutanud, lähtuvad need argumendid enamasti problemaatilistest eeldustest (st võimalikest asjaoludest) ja tuletavad neist kategoorilised järeldused. Eeldustena kasutatud võimalike asjaolude faktilist kehtivust pole aga kontrollitud.

    On kahtlemata võimalik, et me eksime. Ent isegi kui me eksime, pole see alus meie süüdistamiseks valetamises. Valetamine eeldab teadlikkust oma väidete väärusest. See on süüdistus, mis on suunatud mitte niivõrd väidete tõesuse vastu, kuivõrd väite esitaja kõlbluse vastu. Muidugi on igaühel teist õigus kahelda meie aususes, ent avalik süüdistamine valetamises nõuab asjaolude piisava põhjalikkusega kontrollimist. Antud juhul näib hr Välliku poolne “piisav kontrollimine” seisnevat osutamises eelkäsitletud vigastele argumentidele ning oma süüdistusele tagantjärele võimalike aluste otsimises, näiteks pöördumisega ekspertide poole põhimõttel “enne süüdista, pärast kontrolli”. Kui te peate seda piisavaks kellegi süüdistamiseks valetamises, siis oli mu teretus valesti adresseeritud.

    Vasta  |  Tsiteeri

33. Lp Toomas Vooglaid
    Kirjutasite, “Et meid on valetamises süüdistatud, näeb igaüks, kes vaevub kasvõi selle blogi asjassepuutuvaid pealkirju lugema.”
    Olge nii kena ja esitage teinekord konkreetsed laused, mis viivad teid sellele mõttele, et teid on valetamises süüdistatud. Demagoogilist võtet “näeb igaüks” võin kasutada sama edukalt teie vastu: et üritate provotseerida süüdistusi, näeb igaüks, kes vaevub kasvõi selle blogi asjassepuutuvat kommentaari lugema.
    Teie põhjendused “Nagu mujal olen osutanud…” on siinkohal ebatäpsed ning näevad samuti demagoogilistena välja. Kui tahate midagi põhjendada, siis proovige ikka argumenteeritult, mitte üldsõnaliste ja ähmaste vihjetega “mujale”.
    Ei ole mõtet proovida vormistada indulgentsi tulevikuks sõnadega “On kahtlemata võimalik, et me eksime.” See võimalikkus ei ole ainult teile reserveeritud. Selle tulevikuvabanduse asemel võiksite tegeleda faktilise kehtivuse tõestamisega asjaoludele, mille “Eeldustena kasutatud võimalike asjaolude faktilist kehtivust pole aga kontrollitud.”
    Kahjuks pole õige ka väide “Valetamine eeldab teadlikkust oma väidete väärusest.” Seda sel põhjusel, et inimesed paraku valetavad ka mõttelaiskusest või nö heade kavatsustega ja usuvad ennast peitvat teadmatuse kaitsva loori taha lootuses, et on raske tõestada nende teadlikkust. Praktikas on ilmnenud, et see polegi nii raske.
    Teie nn küllatulek sõnadega süüdistamisest ning lahke loaga “Olege nii skeptilised kui tahate” näitab seda, et soovite dikteerida meie tahtmise ulatust. Milline hr Välliku artikkel või kommentaar sisaldab sõnu “ma süüdistan”? Mis on kellegi asi lubada, kui skeptiline keegi tahab olla? Kas ei ole siin tegemist hoopiski ründega skeptikute vastu? Mina isiklikult näen sellises ründes pahatahtlikkust, seejuures teadlikku!
    Kuidas võib keegi endale lubada väljendit “Muidugi on igaühel teist õigus kahelda meie aususes…”? Millised on volitused mulle õiguste ettelugemiseks, tahaks ma teada.
    Enne kui tulla rääkima sellest, et “avalik süüdistamine valetamises nõuab asjaolude piisava põhjalikkusega kontrollimist”, võiks kõigepealt ette valmistada endapoolse piisava põhjalikkusega asjaolude kontrolli süüdistusest.
    Antud juhul näib hr Vooglaid’i “piisav kontroll” seisnevat “mujal”. Jääb arusaamatuks, miks õigustama tuldi aga seda siis siia?
    Kui peate võimalikuks demagoogiaga siin veel kord kedagi õnge võtta, siis oli minu lugupidamine valesti adresseeritud.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. Lp Toomas Vooglaid

    Esiteks, nagu juba eespool on korduvalt mainitud, teie, Elukultuuri Instituut ja abort.ee EI ESINDA juriidilise ega füüsilise isikuna “abordivastaseid”, kelle pihta Skeptiku kriitika on suunatud.

    Teiseks, palun loobuge demagoogilistest viidetest “näeb igaüks” ja “mujal” ning viidake konkreetsetele punktidele, mille suhtes teil pretensioone on.

    Kolmandaks, tuletan teile meelde järgmist:

    “Taotluses rõhutati, et portaali abort.ee tuleks vaid faktidel põhinev informatsioon, mitte arvamused ega poliitilised argumendid, mis seal praegu aga ripuvad. Portaal pidi taotluse kohaselt olema maailmavaateliselt neutraalne infoallikas.”
    http://www.epl.ee/artikkel/425454

    Kas teie arvates on abort.ee tõepoolest “maailmavaateliselt neutraalne infoallikas”, kus on vaid “faktidel põhinev informatsioon, mitte arvamused ega poliitilised argumendid”? Vastake palun, kas JAH või EI.

    Palun selgitage, kuidas on üks levinud loogikavigadest, “emotsioonidele rõhumine” (appeal to emotions), mille leiab igast loogikavigade loetelust ja mille abort.ee portaalist leiab näiteks nendesamade abordifotode näol, kooskõlas faktidel põhineva neutraalse infoga? Samasuguseid veriseid pilte saaks teha ka näiteks südameoperatsioonil, kas see oleks teie arvates tõsiseltvõetav argument südameoperatsioonide keelustamiseks?

    Palun selgitage, mismoodi väited stiilis “tehisliku abordi inimvaenulik iseloom ei sõltu nendest piltidest” (teie enda poolt viidatud “mujal” allikast) on faktipõhine info? Ma soovitaksin teil korraks maha istuda ja teha endale selgeks mõiste “faktipõhine info” tähendus. Kas te olete võimeline mõistma, et “abordi inimvaenulikkus” on abordivastaste ARVAMUS, mitte faktipõhine info?

    Kas laused stiilis “Kahjuks on tänane maailmas lokkav abordikultuur võimalik just seetõttu, et leidub piisavalt südametunnistuse hääle maha surunud arste, kes on nõus sündimata inimesi tapma” on teie arvates “faktipõhine info”, milles puuduvad “arvamused ja poliitilised argumendid”?

    Ühtlasi palun informeerige meid, kas olete kohtusse kaevanud ka sotsiaalministeeriumi, Eesti naisteühendused jms, mis portaali pihta kriitikanooli on lendu lasknud, sealjuures märksa konkreetsemalt – otsesed süüdistused, et valmis portaal ei vasta rahataotluses esitatud projektile, mis ümber tõlgendatuna tähendabki süüdistamist VALETAMISES?

    Neljandaks, valetamine ei eelda teadlikkust info valelikkusest. Valetada võib ka teadmatult. Kas te kavatsete kogu kohtuasja üles ehitada sõna “valetamine” erinevatele võimalikele tõlgendustele?

    Viiendaks, milliseid täiendavaid samme olete astunud abordipiltide faktipõhisuse kinnitamiseks? Kas teie arvates info ammutamine radikaalsetelt abordivastastelt tagab info objektiivsuse? Võrdluseks – kas evolutsioonilise bioloogia kohta info ammutamisel oleks teie esimeseks valikuks Answers in Genesis?

    Tänan ette, juhuks kui te otsustate vastata

    Vasta  |  Tsiteeri

35. Ärge jah veel advokaati palkama hakake ega muid rahalisi kulutusi enne tehke kui on teada et hagi tõesti kohtu poolt vastu on võetud. Sest minuarust on oluliselt suurem tõenäosus et asjatundjatega konsulteerides loobuvad nad oma hagist.

    Vasta  |  Tsiteeri

36. Teadusemees on täna Ekspressi loo alla kirjutanud toredasti sõnastatud mõtte, mida siin paar päeva tagasi mainisin.

    http://www.ekspress.ee/forum/2304

    Vasta  |  Tsiteeri

37. Lisan asjade käigu kirjelduse (jurist räägib):

    * Nemad esitavad kohtule hagiavalduse.
    * Kohus kirjutab sellest sinule ja annab päris palju aega kirjalikult vastamiseks.
    * Sina saadad kohtule oma vastuse.
    * Kohus võib anda vastaspoolele võimaluse sinu vastuväidetele vastata, või
    * korraldada eelistungi. Sellest teatatakse ka piisavalt kaua ette.

    Menetlusse võtab kohus hagi enam-vähem alati.

    Vasta  |  Tsiteeri

38. Rahu.

    Hagi on alusetu. Juriidilisel iskul ei ole au – see on ainult inimesel. Mainitud VÕS § 1047 alusel saab kõne alla tulla “teise isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega”. Aga andke andeks – mis bisnes see elukultuur selline on? Vot seda tasuks tõesti uurida.

    Hageja peab kõigepealt tõendama, et avaldatu on “teise isiku au teotav või teisele isikule majanduslikult kahjulik asjaolu”. Alles pärast seda tekib kostjal kohustus tõendada oma väidetu tõelevastavust – ja see puudutab ainult fakte.

    Samas on siililegi selge, et mingit kahju ei ole tekitatud.

    Närvide rahustamiseks võid kohtupraktikat lugeda, kui toksid nc.ee portaali 1047. Aga parem küta meedias edasi – tundub, et oled tabanud kümnesse.

    Jõudu.

    Vasta  |  Tsiteeri

39. Jurist nõustas Martinit:

    Menetlusse võtab kohus hagi enam-vähem alati.

    Jah. Lood sellest, kuidas kohus naeruväärset hagi menetlusse ei võta, on suuresti urban legend.

    Tegelikult saab kohus hagi menetlusse võtmata jätta ainult siis, kui sellel on olulisi vormilisi puudusi — aga isegi mittejuristil ei ole eriti raske Tsiviilmenetluse seadustik ette võtta ja hagi vormikohaselt kokku panna.

    Väljanaermine saab toimuda alles kohtumenetluse käigus.

    Vasta  |  Tsiteeri

40. ajeke ja Teadusemees,
    Olen rõõmsalt elevil, lugedes, et oleme ehk lasknud alusetult viia end mõttele, et meid on valetamises süüdistatud, ning et me ei esinda “abordivastaseid”, kelle pihta hr. Välliku kriitika oli suunatud. Jääb vaid üle loota, et ka hr. Vällik kinnitab, et ta ei süüdista meid piltidega valetamises ja me võime arusaamatuse lahendatuks lugeda.

    Järgnevalt vastan teie etteheidetele ja küsimustele, mitte tingimata ranges järjekorras.

    Jätan konkreetsete lausete tõlgendamise parem juristide hooleks ja piirdun siinkohal osutamisega süüdistustes esinevale implikatsioonile, mida teie sõnul oleme mõistnud vääriti. Võtan tagasi sõnad “näeb igaüks” kuna teie vastustest on ilmne, et mitte igaüks ei näe seda. ajeke, “mujal” puhul polnud tegemist “ähmate vihjetega” vaid konkreetse viite ehk hüperlingiga. Indulgentsidest: Eksimise võimalikkus ei ole tõesti ainult meile reserveeritud. Kinnitan, et ma ei pidanud seejuures silmas nagu puuduks võimalus, et ka teie võite eksida. Pean tunnistama, et indulgentside-lõigu lõpulause tähendus jäi mulle segaseks.

    Valetamise definitsiooni üle ei hakka vaidlema. Antud juhul on see juriidiline küsimus ja las juristid ka otsustavad. Kui nad leiavad, et süüdistust ei saa esitada, siis ei saa. Kui leiavad, et saab, siis saab. Lihtne.

    ajeke, Teie pahameel minu mõtlematute väljenduste osas on igati õigustatud. Võtan tagasi oma sõnad “Olge nii skeptilised kui tahate”. Ärge siis olge. Samuti ei luba ma endal edaspidi väita, et “igaühel teist on õigus kahelda meie aususes”. Mul tõesti puuduvad selle väitmiseks vastavad volitused. Enese õigustuseks (taotledes indulgentsi) osutan, et tegemist polnud performatiivse vaid deskriptiivse lausungiga.

    Ka üleskutse “ette valmistada endapoolse piisava põhjalikkusega asjaolude kontrolli süüdistusest” on õiglane ja tänuväärne. Tegeleme sellega.

    Teadusemees, portaali vastavuse üle taotluses kirjeldatule arutleme nendega, kellele taotlus oli esitatud ja kes sellele oma toetuse andsid. Vaid nemad on volitatud otsustama, kas neile esitatud taotlus vastab tulemusele.

    Nüüd aga huvitavamast probleemist seoses “emotsioonidele rõhumise” loogikaveaga. On tõsi, et tegemist on levinud loogikaveaga. Aga milles selle vigasus seisneb? Loogiliselt vigane on järelduste tegemine toetudes eeldustest tulenevatele emotsioonidele. Tõepoolest oleks loogiliselt vigane abordi hukkamõistmine, mida põhjendatakse piltide, videote vms audio-visuaalse materjali vaatamisega kaasneva emotsiooniga viisil: kuna seda on ebameeldiv vaadata, siis see on paha. Samas oleks ekslik pidada loogikaveaks mistahes emotsionaalselt laetud materjali esitamist. Antud juhul ei ole õige teie väide, et abordifotode näol on tegemist loogikaveaga. Fotod ise ei saa kuidagi olla loogikaviga. Nende kasutamine arutluses võib olla vigane kui tuletatakse järeldusi nende vaatamisega kaasnevatest emotsioonidest. Ent nende kasutamisel abordi ja selle tagajärgede kirjeldamiseks ei ole mingit loogikaviga. Vastupidi, inimestel on õigus olla informeeritud abordi tagajärgedest isegi kui need tagajärjed on ebameeldivad.

    Väide “tehisliku abordi inimvaenulik iseloom ei sõltu nendest piltidest” on faktipõhine, kuna tugineb järgmistele faktidele: (1) tehisliku abordi käigus tapetakse emaüsas arenev inimene; (2) tahtlik tegevus, mis on suunatud süütu inimese elu lõpetamisele, on inimvaenulik; (3) need pildid ei ole inimese elu lõpetamisele suunatud tegevuse osa, vaid selle tegevuse tagajärgede kirjeldus; (4) teo iseloom ei sõltu selle teo tagajärgede kirjeldusest.

    Järgmise lause puhul on teie etteheide õigustatud. Ma eeldan, et te nõustute, et tänapäevane “abordikultuur” on võimalik seetõttu, et on piisavalt palju arste, kes aborte teevad. Ent kas nad kõik suruvad alla südametunnistuse hääle? Mis on südametunnistus? Eks vastuseid on erinevaid, ent ma loodan, et te ei ole vastu, kui määratleme selle üldiselt kui inimese parima otsustuse selle kohta, mida on antud konkreetses situatsioonis kõige õigem ja parem teha. On võimalik, et leidub arste, kes ei tea või ei saa aru, et aborti tehes nad tapavad emaüsas areneva inimese. Sel juhul langeb neil ära küsimus, kas selle inimese tapmine on õige ja hea. Siiski jääb küsimus, kas nad on kompetentsed, kui nad ei saa aru, mida nad teevad. Aga see selleks. Teil on õigus. Arvestades, et võib olla märkimisväärne hulk arste, kes ei saa aru, mida nad teevad, on teie poolt osutatud lause probleemne ja me mõtleme, kuidas seda täpsemalt formuleerida. (Lisamärkus: LifeSiteNews väitel on Itaalia Tervishoiuministeerium teatanud, et 70% Itaalia günekoloogidest keelduvad tegemast aborte, viidates vastuolule südametunnistusega.)

    Järgmises lõigus ajate segi kriitika ja valetamissüüdistuse. Kinnitan teile, et meil ei ole plaanis kedagi “kriitikanoolte lendu laskmise” pärast kohtusse kaevata. Selline mõte tekib vaid siis kui märkame laimamist.

    Piltide autentsuse kinnituseks piisab meile CBR-i poolt dokumenteeritud ekspertarvamustest, aga oleme tänulikud, kui organiseerite ka eesti ekspertide neutraalse arvamuse kogumise. Info objektiivsuse tagab selle adekvaatne ja kontrollitud kogumine. Meil ei ole mingit põhjust kahelda CBR-i kogutud piltide autentsuses.

    Evolutsioonilise bioloogia kohta informatsiooni kogumisel ei oleks minu esimeseks valikuks “Answers in Genesis”, vaid autorid, kes on vastavat materjali kogunud ja mõtestanud. Nii ka käesoleval juhul.

    Vasta  |  Tsiteeri

41. Lisaks muudele probleemidele on oluline CBR’i piltide probleem nende vääriti dateerimine. CBR loeb — ja tunnistab, et seda teeb — raseduse algust sinna, kus tavalises günekoloogilises käsituses on kolmas rasedusnädal. Selle tagajärjena võib tegelike asjaoludega mitte kursis olev inimene hõlpsasti assotsieerida näiteks juttu kaheksanädalast loodet CBR’i pakutava kümnenädalasest loote pildiga — pildiga, millel olev loode kaheksanädalasest lootest oluliselt suurem on.

    Isegi, kui pisikese kirja loominguline kasutamine selle juriidiliselt Ameerikas korrektseks teeb, on niisugune käitumine tegelikkuse moonutamine.

    Vasta  |  Tsiteeri

42. Toomas Vooglaid kirjutas hulka jama ja muuseas ka:

    Väide “tehisliku abordi inimvaenulik iseloom ei sõltu nendest piltidest” on faktipõhine, kuna tugineb järgmistele faktidele:
    (1) tehisliku abordi käigus tapetakse emaüsas arenev inimene;

    Pole fakt. Selle niisugusena esitamine sõltub sõna ‘inimene’ üsna loomingulisest ja ebatavalisest — kuigi teatud religioonide retoorikas sageli leiduvast — tõlgendusest.

    (2) tahtlik tegevus, mis on suunatud süütu inimese elu lõpetamisele, on inimvaenulik;

    Miks on siin kiilud “süütu inimese elu” ja “tahtlik”? Kas mittesüütu inimese elu lõpetamisele suunatud tahtlik tegevus pole inimvaenulik? Kas süütu inimese elu lõpetamisele suunatud tahtmatu tegevus pole inimvaenulik?

    Muide, ka see pole fakt, vaid klassifikatsioon. Käesolevas kontekstis kasutamisel sõltub ta veel (1)’st, mis mäletatavasti samuti fakt pole.

    (3) need pildid ei ole inimese elu lõpetamisele suunatud tegevuse osa, vaid selle tegevuse tagajärgede kirjeldus;

    See sõltub (1)’st, mis mäletatavasti fakt pole, ning ei ole fakt. Aga võib tunnistada, et nood pildid ei ole abordi kui tegevuse lahutamatu osa. (Muidugi võib vaielda selle üle, kas nad abordikunstiks kvalifitseeruvad.)

    (4) teo iseloom ei sõltu selle teo tagajärgede kirjeldusest.

    Esimene fakt. Üks neljast, pole paha?

    Vasta  |  Tsiteeri

43. Mina märkisin:

    Aga võib tunnistada, et nood pildid ei ole abordi kui tegevuse lahutamatu osa. (Muidugi võib vaielda selle üle, kas nad abordikunstiks kvalifitseeruvad.)

    Minu isiklik seisukoht on, et kuivõrd pro-lifer’ite abordipildikogud on kokku pandud lähtudes poliitilis-kunstilistest kaalutlustest — eelistatakse “huvitavamaid”, “sõnumit parimini kandvaid” pilte, kõrvale jäetakse pildid, mis küll tegelikkusele vähemalt sama hästi vastavad, kuid seisukohta õigesti ei illustreeri –, tuleks niisuguseid pildikogusid lugeda abordikunstiks. Teaduslikud abordipildikogud (tavaliselt anatoomiliste piltide kogude koosseisus) seevastu, kuivõrd nad kajastavad tegevikkust ilma poliitilis-kunstiliste taotlusteta, on mittekunst.

    Vasta  |  Tsiteeri

44. “Teadusemees, portaali vastavuse üle taotluses kirjeldatule arutleme nendega, kellele taotlus oli esitatud ja kes sellele oma toetuse andsid. Vaid nemad on volitatud otsustama, kas neile esitatud taotlus vastab tulemusele.”
    Minuarust on hea traditsioon et avalikkusele jagatakse teavet ja avalikkust kaasatakse maksumaksja raha kulutamise otsustele.

    Vasta  |  Tsiteeri

45. Kodanik Toomas Vooglaid! (Juhul muidugi, kui te mingi ime läbi olete kodanik.)

    Kõigepealt pean märkima, et lugupidamine oli seotud tingimusega: kui peate võimalikuks demagoogiaga siin veel kord kedagi õnge võtta, siis oli minu lugupidamine valesti adresseeritud. Te olete edukalt tingimuse täitnud ja minu lugupidamine osutus valesti adresseerituks.
    Juhin teie tähelepanu teie pöördumise alguses leiduvale anglitsismile. Eesti kirjakeeles ei ole kasutatud ja ei kasutata mitte kunagi pöördumise järel koma. Kirjaoskamatus seletab mulle ka teie võimetust kirjalikust tekstist aru saada ning põhjendab, miks tekst teile segaseks jääb. Teatud vanuseni on see kompenseeritav, kuid teie puhul pole enam lootustki.
    Olete rõõmsalt elevil, püüdes mulle suhu toppida teie peas valminud väiteid ning emotsioone ja neid seejärel ümber lükata. Ma luiskaksin, kui ma ütleksin, et mul on teiesugustest siiralt kahju. Ärge vaevake ennast oma rumaluse tõestamisega ei ranges ega mitteranges järjekorras, te olete seda veenvalt suutnud esitada oma varasemate avaldustega. Võiksin haletseda teiesugust inimest, kes püüab targemaks saada ja ennast arendada, kuid te ei tee kumbagi neist ja seetõttu ei vääri sedagi.
    Juba see, et te näete teie tegevust kirjeldavates avaldustes süüdistusi, etteheiteid, pahameelt, laimu jms ja püüate ennast pidevalt õigustada, näitab, et te teadlikult jätkate tegevust, mis teis endas süütunnet tekitab. Taas saab kinnitust rahvatarkus, et varga peas põleb müts.
    Rumalust ja küündimatust pole vaja õigustada, vaid neist tuleb hoiduda. Te lubate endale üldse ütlemata palju. Kõigepealt jagate korraldusi, et me olgu nii skeptilised kui tahame ning seejärel teatate tähtsalt: “võtan tagasi oma sõnad”, millele järgneb uus korraldus: “ärge siis olge”. Ma ei ole harjunud rumalatelt korraldusi saama, küll aga neile jagama. Seepärast pean vajalikuks vastutasuks jagada mõningat tarkust: ärge kamandage ja pidage mokk maas – paistate targem välja.
    Ma annaks teile andeks, kui te ei tea, mis te teete, kuid teie avaldused ei anna selleks alust. Tegemist on ilmselgelt sihikindla ja teadliku pahatahtlikkusega teist erineva arvamusega inimeste aadressil. Te ajate segi mõisted ja omistate need siis teistele. Teie loogika ei kannata mingit kriitikat, sest teil ei paista olevatki seda. Pillute lausvalesid ja tembite neid veerandtõdedega ja soovite, et teised selle heaks kiidaksid. Soovmõtlemine pakub teile rahuldust ning surute omi kujutelmi teistele peale. Pean teid kurvastama, seesugune oma mõtete projitseerimine teiste inimeste mõteteks ja tegudeks on määratud läbikukkumisele.
    Argumenteeritult arutleda saan vaid inimesega, kes selleks omapoolset soovi näitab. Teie puhul ei ole ma midagi seesugust täheldanud, vaid üksnes demagoogiat ja võltsviisakust ning valevagadust. Kahjuks ei ole mul aega rumalustega tegeleda ning kuna teie avalduste lugemine on minu silmis just sedalaadi tegevus, siis käesolevaga vabastan teid edaspidi minu poole pöördumisest. Juhul muidugi, kui see tekst teile taas segaseks jäi, siis vaadake selle asemel pilte, soovitavalt mõnest lasteraamatust, kus teksti ei ole.

    Soovin teile edukat mandumist, kui see on teie eesmärk.

    Vasta  |  Tsiteeri

46. Kuku klubis kohtudes tuli jutuks, et ETV olla näidanud telesaadet, kus Elukultuuri Instituudi tegijad abordi teemal sõna said.

    Saatesarja nimetus oli Aita inimest! ja produtseerijaks Eesti Kristlik Televisioon, saade oli eetris ETV-s 30. novembril 2007.

    ETV kodulehel on saatesarja kohta selline jutt:
    http://www.etv.ee/index.php?0543899

    Saatele endale saab ligi siit:
    http://www.ektv.ee/est.saated.php?id=51

    Näeme kaadreid kunagi toimunud abordivastasest paraadist, inimeste vastuseid küsimusele, kas abort on tapmine või meditsiiniline protseduur, pikemalt räägivad Kaia Kapsta, kes valgustab oma “nõustamise” tegelikke eesmärke ikka üsna selgelt; Lela Lõhmus, kes sai äratuse abordipiltide nägemisest; Maria Joanna Madise (tema on mulle kirjutanud), temalt kui katoliiklaselt küsitakse ka katoliku kiriku suhtumist aborti; Naima Toomikas, Pelgulinna sünnitusmaja günekoloogia osakonna juhataja.

    Punase kirjaga näeme aegajalt “1,5 miljonit sündimata last”, “kuni 50 aborti päevas”. Mitu korda näidatakse suurelt ja tähenduslikkusele pretendeerivalt pilti surnud lootest, kel pöial suus.

    Aga lõpuks pole hullu – lubatakse, et jumal andestab ka neile naistele, kes on aborti teinud. Aamen.

    Vasta  |  Tsiteeri

47. Abordivastased pärivad õiguskantslerilt aru:

    Elukultuuri instituut, ühendus noored konservatiivid ja lastevanemate liit paluvad õiguskantsler Indrek Tederil kontrollida, kas abordi rahastamine haigekassa vahenditest on põhiseadusega kooskõlas.

    Avalduse esitajate hinnangul on selline regulatsioon vastuolus põhiseaduse 16. paragrahviga, mille kohaselt on igaühel õigus elule.

    Avalduse autorid tuletasid meelde, et endine õiguskantsler Allar Jõks ütles 2002. aastal, et põhiseaduse 16. paragrahv kaitseb ka sündimata inimeste õigust elule, mistõttu on raseduse katkestamine vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele.

    Täna esitatavas avalduses leiavad aktivistid, et olenemata sellest, millised vahendid riik sündimata inimeste elu kaitsmiseks valib, ei ole abordi riiklik rahastamine ühitatav riigi kohustusega kaitsta sündimata inimeste õigust elule.

    “Riik ei saa üheaegselt olla õiguse elule kaitsjaks ja elu hävitamise rahastajaks,” seisab pöördumises.

    Avalduse kaaskirjas märgitakse, et abordi riigieelarveline rahastamine on kahetsusväärne ka seetõttu, et välja arvatud ohu korral ema elule või tervisele ei ole abort protseduur, mis oleks vähimalgi määral meditsiiniliselt põhjendatud.

    Otselink abort.ee küljel olevale selleteemalisele pressiteatele.

    Mida õiguskantsler toona oma vastuses veel kirjutas, saab lugeda nt siit:
    Katoliku kirik Eestis: abort.ee on kiriklik asutus:

    Seega leian, et kuna praegune raseduse katkestamise regulatsioon vastab PS § 16 tulenevale nõudele loote eluõiguse kaitse tagamise osas ning seadusandja pole rikkunud oma põhiseadusest tulenevat kohustust, pole RKSS §§ 5 ja 6, KrK § 120 ega KarS §§ 125-128 vastuolus PS §-ga 16.

    Vasta  |  Tsiteeri

48. Viimasest postist:

    Avalduse autorid tuletasid meelde, et endine õiguskantsler Allar Jõks ütles 2002. aastal, et põhiseaduse 16. paragrahv kaitseb ka sündimata inimeste õigust elule, mistõttu …

    Kriku tõmbab ehk vahelduseks jälle juristimütsi pähe ja seletab “neile”, kuidas Eesti seadusruumis õigused enamasti mitte absoluutsed ja kõiki alternatiive preempteerivad ei ole, vaid paljudest pisiteguritest sõltuvalt üksteisele alluvad.

    Vasta  |  Tsiteeri

49. … sest õiguskantsleri jutust ei saa “nemad” ju aru.

    Vasta  |  Tsiteeri

50. “Riik ei saa üheaegselt olla õiguse elule kaitsjaks ja elu hävitamise rahastajaks,” seisab pöördumises.

    Slippery slope?

    Vasta  |  Tsiteeri