Doktor Allan Oolo — mis doktor?
Doktoreid on mitut sorti — teaduste doktorid, kes on kaitsnud doktoriväitekirja respektaabli ülikooli juures ja pädeva kolleegiumi ees, ja meditsiinidoktorid (arstid), kes on õppinud korralikus (tunnustatud) õppeasutuses meditsiiniteadust, omanud juhendamise all vajaliku patsientidega töötamise kogemuse ja siis lõpuks arstiks saanud. Karm kadalipp, et amatöörid proffidest eristada ja sosssepad patsientidest eemal hoida.
Pole siis mingi ime, et “dr” või “PhD” nime ees tundub ihaldusväärse asjana ka neile, kes mingil põhjusel ei ole seda kitsast ja vaevarikast teed läbi käinud. Siin tulevad appi “ülikoolid” ja akrediteerimata kolledžid, mis pakuvad raha eest kiirkorras või posti teel mitmesuguseid kraade (nn diplomiveskid).
Teine viis on leiutada tiitleid, mis sisaldavad pseudoteaduslikke distsipliine kõrvuti nimetusega doktor, mis mitteteadjale tundub sama usaldusväärne nagu päris arsti nime ees olev “dr”.
Eesti päritolu Allan Gary Oolo Austin kodulehel on siis näha, milliseid kõlavaid nimetusi võib endale saada:
Doctor of Osteopathic Medicine
Doctor of Chiropractic
Doctor of Acupuncture
Doctorate of Natural Medicine
Honorary Doctorate in Manual Medicine (EU charter)
Certified Chiropractic Rehabilitation Doctor
Neid valdkondi ühendab see, et neid kõiki peetakse libameditsiini (peenemate nimetustega alternatiiv-, täiend-, integratiivne meditsiin) valda kuuluvateks. Seega doktorikraadid, mis nendel aladel on saadud, ei tähenda sisuliselt midagi. (Võrdluseks: “Doctor of Astrology”, “Doctor of Urine Therapy”.) Parandage, kui eksin, aga teatud möönduse võib vist teha “Manual Medicine” koha peal, aga “Honorary Doctorate” ilmselt ei eelda koolis õppimist.
Eesti meedias on Oolole aegajalt ikka tähelepanu pööratud. Küllap tänu sellele, et tal õnnestus mingil ajal Eesti sportlastele lähedale imbuda ja osaliselt seetõttu, et tema “patsientide” nimekiri on täis kuulsaid nimesid:
actors: John Cusack, Sir Ian McKellan, Farrah Fawcett, Malin Ackerman, Ed Asner, Raymond Burr, Richard Crenna, Dolf Lungren, Neve Campbell, Jessica Steen, Nick Mancuso, Barry Pepper, Vin Diesel;
musicians: The Backstreet Boys, David Bowie, Trent Reznor of Nine Inch Nails, Jon Bon Jovi, Roy Orbison, Roch Voisine, Clint Black, Tony Bennett, Kenny G., Robbie Robertson, Peggy Lee, The Monkeys, Simon Le Bon of Duran Duran, Paul Stanley of Kiss, Axl Rose of Guns and Roses, Tony Iommi of Black Sabbath, and members of the tours of Pink Floyd, U2, and The Rolling Stones;
prima ballerinas: Martine Lamy and Jennifer Fournier;
NHL hockey players: Shane Corson, Paul Coffey, and Bobby Hull;
tennis champion: Jimmy Connors;
World Heavyweight Boxing Champion Lennox Lewis;
Olympic Athletes including Canadian Gold Medalist sprinter Glenroy Gilbert, USA Gold Medalist swimmer Misty Hyman, and Estonian Gold Medalists decathlete Erki Nool, cross country skier Andrus Veerpalu, Olympic Bronze Medalists Indrek Pertelson in judo, and Aleksander Tammert in discus who holds first place in the world for 2006.
Ühel korralikul “doktoril” ei sobi ju teiste poolt alustatut jätkata, vaid peab ikka mingi oma kaubamärgi, koolitusahela, frantsiisi välja töötama, mille kuningaks saab end kuulutada ja mille eest ikka ja jälle uut raha küsida. Oolo bränd on Trigenics® ja teaduskõlaline mõiste Myoneural Medicine. Kõik sõnad ükshaaval omavad tähendusi, kuid otsing nende kombinatsiooniga ei anna Pubmedi meditsiiniandmebaasis ühtki relevantset vastust. Samuti ei leia sealt Oolo nimega ühtki uurimustööd, mida oleks ju oodata, kui tahetakse uue, tõhusa, revolutsioonilise ravimeetodiga läbi lüüa.
Oolo kujunemisteest saame aimu ajakirja Yks vahendusel:
Sisemine hääl ütles talle [Oolole] 1980ndatel, et ühendada tuleks kolm raviviisi – tõenduspõhise neuroloogia viimased saavutused, idamaine akupunktuur ja hingamistehnika. Nii hakkas ta pärast 15-aastast praktikat eri meetodeid kombineerima ja oma katsetuste kohta märkmeid tegema, mille tulemusel valmis täiesti uus lähenemine. Sündis uus ravimeetod Trigeenika, mis vormus kirjapanduna 1990ndatel. Meetodi täiendamine käib lakkamatult. Järgmisel aastal peaks ka eestikeelsena ilmuma DVD ja raamat trigeenikaharjutustega.
Trigeenika ehk müoneuraalne (lihasnärvide) meditsiin ühendab endas pehmete kudede rehabilitatsiooni, akupunktuuri ja sünergilise enesesisendusliku hingamise. Trigeenika on neurokineetiline valusündroomi eemaldaja, mille abil taastub korralik lihassignaalide muster ja lihaskäitumine, vuristab Allan Oolo oma meetodit tutvustades. Kui lihaskoes on tekkinud tihenemine (kas vigastuse või pikaajalise põletiku tagajärjel), siis jõuab lihasretseptorite signaal ajju puudulikult ja lihas ei saa enam korralikku tagasisidet.
Mõjutades valusaid akupunktuuripunkte koos liikumise ja väljahingamisega saab suurendada ajusse minevate signaalide hulka, piltlikult öeldes lüüa aju progamm segamini ja tekitada olukord, kus aju hakkabki ennast vastavalt uutele signaalidele ümberprogrammeerima. Tegemist on interaktiivse ravimeetodiga – patsient ei ole passiivne, vaid töötab kaasa nii mõtte kui ka kehaga.
Seega, mis doktor see meedia ja meie olümpiakomitee poolt armastatud Allan Oolo ka on?
Linnar Viik pajatas aastal 2006, et Allan Oolo oli valmis saanud huvitava Eestit tutvustava videoga, mida Youtube’is kahjuks ei paista enam olevat. [Märten K: video]
Veel üks tsitaat Erki Noolelt aastast 2004:
Samamoodi ületähtsustati Allan Oolo rolli. Hea on aidata neid, kes füüsiliselt korras. Aga samas – Aleksei Budõlin oli ka füüsiliselt korras, kuid vajas abi just psühholoogiliselt. Kui taustajõud on nii määravad, miks nad siis Budõlinit ei suutnud aidata?
Erki Noole sõnad on osaliselt vastus selles artiklis sisalduvale:
Arstid aitasid Pertelsonil ja Tammertil oma võimeid avada
Andrus Nilk, Postimees 2004
«Tänu headele abilistele see medal tuligi,» tegi Pertelson medalivõidu joovastuses kummarduse. Ja lisas esmaspäeval vastuvõtul Tallinna raekojas doktor Oolole osutades: «Ta on imemees.»
[…]
«Indrek on väga lahke, läbinisti positiivne ja suure südamega inimene. Hämmastav isiksus. Pean tema võistluspäeva oma elu üheks köitvamaks,» tulistas doktor Oolo imetlussõnu.
Kas ja kuidas meie spordimaailma otsustajad kontrollivad, kas inimene on arst või mitte?
Ulmenurk:
Linnar Viigi blogis näeme pildil, et Oolo väänab Rahnut. Videos oli, et Oolo reklaamib Eestit kenade tüdrukutega. Uudistest saime lugeda, et Rahnul oli jama lõbumaja pidamisega.
——————————
Kiropaktikast skeptik.ee lehel:
Kuule, see ulmenurk ületab hea maitse piiri.
Quackwatch.org on Trigenics®-i kenasti kiropraktiliste tehnikate reas ära märkinud.
Trigenics kodulehel plingib üleval paremas nurgas rida kuulsustega, nende seas olümpiakuld Andrus Veerpalu, olümpiapronks Indrek Pertelson, Aleksander Tammert.
Kas keegi teab, kuidas olümpiasportlaste kasutamine oma teenuste reklaamimisel reguleeritud on?
Maailma asjad käivad ikka imelikke teid mööda – selle veidi tiirase vanamehe video tõmbasin kunagi juutuubist pilk.ee avarustesse.
http://allan.austin.estonian.girls.pilk.ee/
Ikka ja jälle ajab see suurteos naerutuhinad peale.
@Märten K – Mina arvan, et enamus mehi on tiirased, osad lihtsalt näitavad seda avalikult välja.
No kui sul selline arvamus on, siis see on küll üks äraütlemata kummaline ja loll arvamus, sarnane näiteks sellega – mina arvan, et enamus naisi on lollid…
@Tarvo Kruus – Arvamused on lollid siis kui üldistusi tehakse tuginedes vaid isiklikele kogemustele, uuringuid arvestamata. Soovitan natuke esmalt lugeda uuringuid “male & female masturbation frequency” kohta. Kui me räägime vanematest meestest, siis muidugi on neil libiido tase tunduvalt madalam kui noortel – nii et selles valguses võib Oolot suht tiiraseks tegelaseks pidada :D
Ja võibolla on meil segadus üldse mõiste “tiirane” kasutamisel. Kui kasutada seda tõutäku kontekstis, siis muidugi ei ole enamus mehi “naistemehed”, kui aga mõista selle all seda, kui tihti mehed tunnevad vajadust seksuaalse rahulduse järele (eriti nooremas eas), siis tuginedes uuringutele võib suht kindlalt võita, et vähemalt “lääne-maailma-mehed” on suht tiirased tegelased.
Loodus on kujundanud mehed tiiraseks, et sugu kindla peale jätkuks, küsimus on pigem selles, kui hästi suudetakse ennast mõistuslikult kontrollida. Ja siinkohal ma väidan (tuginedes seekord tõesti ainult enda vaatlustele), et enesekontrolli tase on teatud korrelatsioonis intelligentuses tasemega, sest intelligentsed inimesed saavad tihti rahulduse palju mitmekesisemates vormides.
Tore on vahelduseks mõtetutel teemadel targutada, aju puhkab kohe :D
lucid ütles:
Ja millele see väide põhineb, uuringutele või isiklikele kogemustele?
Kaela- ja seljakliinik pakub alternatiivi seljaoperatsioonile
Tervishoiuameti tervishoitöötajate andmebaas ei tunne tervishoiutöötajat nimega Allan Oolo.
Staardoktor Allan Oolo abiellus
Palju õnne!
Aga. Vaadake kommentaare ka. Seal võtab sõna ilmselt hr Oolo ise, kus ta selgitab veidi oma “eelmist elu”. Okei, võtame teadmiseks ja ikka soovin palju õnne. Aga. Korraga saab Oolost Monika (vähemalt ip aadrssi samasuse järgi), Trigenics Institute ja siis veel Luule, kes kõik kiidavad Oolo kuulsusele takka ja postitavad i-aadresse. Selline eneseupitamine antud kontekstis enam küll kuigi maitsekas pole.
Mina olen oma selja peal tema ravimeetodid ära proovinud ja olen rahul. See mudimine, väänamine ja venitamine on valus aga aitab.
Onu on vaieldamatult edev aga saavutab ka tulemusi. Seega on minul ükskõik mis doktor ta on – peaasi et teab mida teeb.
Mina oma laste peal tal küll seda “ohutut ja tulemuslikku” vajutustehnikat proovida ei lubaks mis ta oma kodulehel pakub.
Lehte külastama ahvatletakse näiteks muuseumitöötajate meililisti postitatud kirjas “Lapse terviseuuring ja täiskasvanute kutsehaigused” palvega aidata küsimustikku täites kaasa “väikesele tervisealase uuringu teostamisele”.
See pole enam edevus, vaid kisub juba kriminaalseks mu meelest!
Piinlik on lugeda kuidas keegi Martin Vällik valimatult lahmib teemadel millest tal ilmselgelt aimu ei ole.
Kiropraktika on tänapäeval distsipliin mida arenenud riikides ( näiteks Suurbritannia ) 5 aastat körgkoolis öpitakse ja mis paljude inimeste probleemidele leevendust pakub.
“Skeptikul” soovitan näiteks tutvuda vastava körgkooliga aadressil http://www.aecc.ac.uk/
Loomulikult pole tegu imeraviga iga asja jaoks,
kuid tihti on kiropraktika näiteks palju pehmem alternatiiv seljaoperatsioonile minekule.
Jah, paraku on Eestis inimesi kes ilma vastava hariduse ja oskusteta end kiropraktikuks nimetavad ja see vöib olla lausa ohtlik. Aga pesuveega ei maksaks siiski lapsukest välja visata. Eestis on minule teadaolevalt kolm inimest, kes sel erialal haridust ja oskusi omavad. Dr. Oolo on üks nendest ja paljud inimesed on tema juures oma seljaprobleemist lahti saanud.
Kui skeptikul endal kunagi suurem seljavalu peaks vaevama hakkama, siis soovitan tema jutule minna.
@Priit:
Jah, see on tüüpiline ja korduv mõttekonstrukt: “Sa teed mingit asja maha, järelikult ei tea sa sellest mitte midagi.” Selge see, et teadmistel on tasemeid – mitte midagi teadmisest kuni kõige teadmiseni välja. Samuti pole võimalik ühel inimesel teada kõigest kõike. Tihti kasutame oma arvamuse kujundamisel ekspertide teadmisi või ka universaalseid oskusi andmete kogumise, allikakriitilise andmetöötluse jne abil.
Nojah, ma ei ole ekspert kiropraktika alal (samuti mitte homöopaatia alal), küll aga on mul omaarust kujunenud mingi arusaam selle kohta, kust usaldusväärset teavet hankida; lisaks üleüldised teadmised teadusest, inimfüsioloogist jne ning saabki kokku pildi mingi valdkonna kohta. Antud juhul siis kiropraktika kohta.
Loo all on mõned lingid siinsetele artiklitele, mille põhjal saad võid veelgi enam aimu saada, kui ilmselgelt mul kiropraktika kohta aimu pole. Lisaks pakun ekspertide kokkuvõtte kiropraktika efektiivsuse kohta alaselja valude puhul:
Combined chiropractic interventions for low-back pain
Walker BF, French SD, Grant W, Green S
Ja kui sa arvad, et ka nood Cochrane sellid ei tea asjast midagi, kuna nad ei kiirusta kiropraktikat tõhusaks nimetama, siis las jäädagi nii, eks see räägib rohkem sinust kui hindajatest. Või kui on viidata teadusuuringule, kus on näha, et kiropraktika on tõhus alternatiiv tõenduspõhisele tegevusele, siis palun viidata vastavale allikale.
Mis aga Oolo doktoritesse puutub, siis kui selle kohta on mingit kindlat tõendit, et see kraad vastab mingile tähenduslikule tiitlile ja on pärit korralikust ja tunnustatud asutusest, siis oleks viide selgi puhul abiks.
@Martin Vällik:
Mulle väga meeldib ratsionaalne maailmavaade ja ka mina olen elus füüsikaolümpiaadidel osalenud. See on mind öpetanud suhtuma skeptiliselt ka sellesse mida ma arvan teadvat ja mitte vötma söna teemadel, mida ma tegelikult eriti ei tunne.
Ülalpool viidatud webileht Cochrane ( mille toetajate hulka kuulub Cochrane enese andmel mitmeid kiropraktika assotsiatsione ) ütleb lihtsalt seda, et “kiropraktika töhusust pole piisavalt uuritud”.
Samamoodi ei ole paljusid asju siin maailmas uuritud, kuna selleks puudub suures summas rahastamine ( mis oleks olemas ainult suurel ravimifirmal ). Neil ei ole aga ilmselgelt huvi uurida konkureerivaid teraapiaid.
Ravimifirma huvi on müüa meile seljavalu puhul diklofenakki, mis sellest, et see su mao hävitab. Aga see pole ju oluline, sest on töestatud uuringutega, et seljavalu vötab ta ära…
Samamoodi pole sugugi kindel, et ravimifirma toode oleks tingimata effektiivsem kui näiteks kohalik ravimtaim, mis sest et taime “pole piisavalt uuritud”.
Mind ajendab siin tegelikult kommenteerima asjaolu, et mul on isiklik hea kogemus ja kokkupuude kiropraktikaga olemas. Ning selle kogemuse kohaselt on sellest palju kasu. Seda ei saa kuidagi eitada, üksköik millisele webilehele keegi ka ei viitaks.
Webilehed räägivad asjast mida nad ise kogenud ei ole.
Muide, minu kogemuse kohaselt toimib see teraapia igati kooskölas terve möistuse ja füüsikaseadustega. Midagi müstilist selles pole.
Valimatu kriitika vöib aga paljusid kallutada selliste lahenduste proovimisest loobuma ja valima palju suuremate komplikatsioonidega optsioonide vahel – sööma keemiat vöi valima kirurgilise sekkumise. Oleks moraalne ja aus anda inimestele siiski vöimalus terveks saada väiksemate kahjudega ja mitte kirjutada valimatult halba.
Ma arvan, et peamine küsimus on hoopis selles, kuidas eristada soolapuhujaid ja häid spetsialiste.
Priit ütles:
Võeh ad hominem argumenti!
Mida arvavad asjast paberilipakad Eesti Entsüklopeedia?
Kui ei ole uuritud, kust tuleb siis põhjus arvata, et mingisugune tõhusus olemas on? Mäletatavasti ei ole samamoodi uuritud, kas koera küljest tüki hammustamine võiks aidata töntsi silmanägemise vastu või kas sääsepirina kuulamine võiks kirjaoskust parandada.
Üks tähtsamaid skeptilisi-müstilisi kogemusi on arusaamine, kui lihtne on iseennast eksiteele viia.
Kui me nüüd hominem ad argumentum‘i juurde edasi liigume, siis keemiaolümpiaadidest pole Sa vist osa võtnud.
dig ütles:
Nädala lubadus, millele kirjutan kahe käe ja kolme silmaga alla. See kogemus, ei, ilmutus on müstiline, nii vastuokslik, kui taoline avaldus ka pole. Kui tahad tajuda, kuidas meel harjunud kammitsaist vabaneb ning siseneb täiesti pööraste võimaluste metsikusse multiversumisse, mõtle intensiivselt sellele, kuidas sa end sekundist sekundisse täpselt eksitad.
Mitte, et see kõik enam kuidagi selgroo tõenduspõhjatusse manipuleerimisse, müoneuromeditsiini või “dr” Oolosse puutuks. vabandust.
dig ütles:
paberist EE kohta ei tea, aga neti EE ei paista midagi kiropraktika koha pealt arvama.
Nii palju, kui ma tean, on seljavalude puhul sagedaseks arstide poolseks soovituseks või ka ettekirjutuseks spetsiaalne võimlemine. Kui nüüd läheneda asjale nii, et kiropraktika on miskit taolist justkui ei võimleks sa ise, vaid laseks seda teha nö enda eest kiropraktikul, siis võiks ta ju IMHO teoreetiliselt mõjuda küll.
Siiski on vast vahe, kas lased end mugutada mingil alternatiivmeditsiiniliste kraadidega onul, kes kuulu kohaselt leevendab seljaprobleeme, või päris akadeemilises õppeasutuses koolitatud selgroospetsialistil. Kogu lugupidamise juures inimeste kinnitustesse, kes on onult abi saanud, usaldaksin tavameediku erialaist hinnangut siiski rohkem. Võib-olla siis, kui too käsi laiutab, aga häda ikka suur, pöörduksin onude poole kah.
@Mart K.:
jah, muidugi on Sul õigus.
Ütlen ausalt, et ei viitsi siin foorumis rohkem kommenteerida, kuna siin ilmselt toimub mingi kaevikusöda “uskujate ja uskumatute” vahel. Soovin teile edu oma aja raiskamisel üksteise mudaga loopimiseks. Kui aega üle jääb, kasutage seda millegi asjaliku jaoks ka.
Panen siia siiski kirja möned faktid oma isiklikust minevikust, äkki kunagi tuleb kellegil samade muredega rinda pista:
Otsisin 5 aastat oma seljaprobleemile lahendusi mitmete “akadeemilises öppeasutuses koolitatud” arstide juures. Paraku tuli mul tödeda, et nood ei saanud täpselt aru, mis mul viga on vöi kui isegi said, siis kirjutasid välja pöletikku ja valu vähendavaid ravimeid ning lootsid et äkki lähebki nii üle :)
Möni neist proovis ka oma algelisi seljaväänamise oskusi, mis abi muidugi ei toonud ja täna väga naljakana näib.
Aja jooksul suunas möni arstidest mind ka manuaalteraapiasse massazhi vöi kiropraktiku jutule, kuid paraku jäid ka nende “spetsialistide” toimetamised väga lühiajalise möjuga afäärideks.
Olin lootuse kaotanud, et keegi ka tegelikult häda ravida oskab, kui mu tee suht juhuslikult hr. Oologa ristus. Suhtusin tema teenustesse paraja skepsisega, eelnev viie aasta kogemus sama elukutse meestega polnud paljulubav.
Järgenud diagnostika, teraapia ja individuaalne lihaste treeningprogramm said mu selja korda umbes 6 kuuga. Ei olnud selles müstikat ega imet. Oli süsteemsus, kogemus ja hulk tööd.
P.S. Olen osalenud edukalt ka keemia- ning nii mönelgi teisel olümpiaadil ;)
Muide, seljavalusid põhjustavad sageli rühiprobleemid, mida arst üksinda ja lihtsalt parandada ei saa. Teoreetiliselt peaks näiteks tööandja kuulama, kui arst kirjutab ette, et patsient peaks istuma ergonoomilises toolis ja tegema rühti parandavaid harjutusi, aga praktiline kultuur paljudes maakohtades ja paljude tööandjate juures ei pruugi arsti sealjuures toetada. (Klassikaline näide: Aeroni toolid, mis on asjatundlike istujate seas laialt tuntud oma suurepärase ergonoomika poolest, on mitmel pool saanud hoopiks kuulsaks kui dottkommiaegse mõttetu priiskamise sümbolid.)
Seljavalud on sageli veel psühhosomaatilised — seesugused jäävad enamike “ilmsete” arstide skoobist välja. Kui aga seljavalu kujutab endast lihtsalt stressi ilmingut, konkreetsel patsiendil regulaarne massaaž aga stressi alandavalt mõjub, ongi sellest valude vastu abi.
Käisin ise ka esimest korda dr Oolo juures, loodetavasti saan mingi ajaga enda tõsisele seljaprobleemile lahenduse. Probleem puudutab lülisammast ja roideid – senise 3.5 kuu jooksul pole roided ja lülisammas manuaalteraapiale allunud – sõltub kindlasti ka kasutatavatest tehnikatest.
Mis need olümpiaadid teemasse puutuvad? Keskkooli füüsika on ‘tõelisest’ füüsikast ikka väga kaugel, doesn’t even scratch the surface. Artikli teemaks on ju tuntud kiropraktik, räägime meditsiinist mitte muust. Ärge kalduge teemast kõrvale .
@salvey:
@Martin Vällik:
@dig:
Kui inimesel on ainult teaduslik silmaring, siis tegelikult viitab see minu arvates inimese mõttekinnisusele. Nagu ka kasutaja Priit, usun mina isiklikke kogemusi. Kui on ikkagi mingi tõsine (tervislik) probleem, siis on just isiklikud kommentaarid konkreetse arsti aadressil minu jaoks teemakohased, mitte aga mingi mittekuhugiviiv filosoofiline vaidlus teemal “Mis teeb spetsialistist spetsialisti”, “Mitu kraadi on vaja selleks, et olla tegija”, “Uuritud vs uurimata meditsiiniharud”. This doesn’t change the reality, guys. Maybe studying more string theory would do that trick for You?
Sellise lähenemise põhjuseks on mu enda isiklikud kogemused – enamik arste ei suuda ka usukuda, et mul on juba 23-aastaselt avaldunud üks haigus (mitte seljaga seotud), mis üliharva nii noorelt avaldub. Veel vähem usutakse, et see ka tõsiste valudega seotud olla võiks (see haigus on mõjutajaks ühele teisele sündroomile). Ei loe ka statistika, kui selline situatsioon on fakt. Minu jaoks pole samuti vahet, kui kõva seltskonnategelane dr Oolo on, kabinetis loevad tema oskused ja kogemused. Inspireeriv on näha mitmekülgset inimest, kes on enda andeid arendanud (sh muusika) ja neid ka teistele jaganud. Enda väärtust ta muidugi teab ja sellest teisi ka teavitab, aga arvan, et mõistan teda.
Dr Oolo kommentaari järgi tundub, et tema närvisüsteem on sarnaselt minu omale ülitundlik. Hüperesteesia-allodüünia-tüüp on minul – 3 ebaõnnestunud EMNG uuringut. Trigenics tehnika tundub esmasel uurimisel paljutõotav. Esimene seanss on tehtud ja lasen tal teha ka edaspidi. Erinevalt enamikest arstidest, kes tõesti, nagu eelpool mainitud, saadavad kas ravivõimlemisse, koju Ibumetini närima või lõikusele (tervitan siinkohal arste firmast “Ortopeediaarstid”), on temal pakkuda ka mingeid sisulisi lahendusi. Kirurgiat ma pole proovinud ja ei kavatse ka (Regenadisci operatsioon maksab näiteks 22 000 $). Ravivõimlemine on proovitud ja minul ei tööta (lihasspasmid pole tingitud lihasnõrkusest (minul)).
Arvustajatega mina argumenteerima ei hakka. Siia postitasin enda nägemuse, võib-olla leidub veel avatud mõttemaailmaga inimesi…
Max ütles:
Mida see väide tähendab? Kui eeldada, et teadus on põhimõtte poolest avatud süsteem, sest ei paku valmis lahendusi, vaid otsib nende põhjusi, järeldub, et „kinnisus” peab tegelikult tähendama midagi muud kui suletust.
Ehk siis paluks ka teistele lugejatele üldfilosoofilist ja mitteisiklikku selgitust, kuidas on asjade pimesi uskumine „avatus”.
Ilmselt käib jutt patoloogilisest võimetusest veenduda selles, mida Suur Vend ütleb — haiglaslikust nõudmisest, et faktid ei sõltu ühiskondlikust survest.
Tundub, et “Osteopathic medicine” on vähemalt USA-s ikkagi päriskraad, mille omajad võivad nt. astuda residentuuri M.D.- dega võrdsetel alustel Link
Mis terviseameti registreeringusse puutub siis see on vajalik ainult eestis põhikohaga töötavatele arstidele, kuni 3 kuud võib välismaa spetsialist siin töötada ka ilma selleta.
@Andres Valdre:
Tõlgenda nii nagu soovid. Filosoofiast on ju ammu teada, et sõnad ajavad inimesi mõttetutesse vaidlustesse mõttetutel teemadel. Tihti mõtlen teaduse nö kinnisuse teemal akupunktuuri peale ja kuidas mina pole leidnud ühtegi artiklit (võib-olla kuskil on), mis seletaks ära akupunktuuri kuni detailideni välja. Peaksin nüüd aga konkretiseerima – teaduse asemel teadus* (teadus minu kogemuse läbi), kuivõrd minu kujutelm teadusest põhineb põhiliselt matemaatikal ja füüsikal. Arvan, et teadus* eeldab tihti liiga palju ja just ei olegi piisavalt avatud. Sellega seotud on probleem, et eeldatakse põhjus-tagajärg süsteemi ja matemaatilist loogikat. Matemaatika on aga inimese enda välja mõeldud, selle jaoks, et osata seletada kõikvõimalikke nähtusi teaduslikult. Kui teoreetilises füüsikas tekib mingi probleem, siis enamasti on see matemaatiline, ja “takistuste” ületamiseks võetakse kasutusele uus matemaatiline aparatuur. Universumist võiks mõelda ka nagu hiigel-operaadipuust. Inimene rajab oma puu, toetudes enda kogemustele (teaduslik eksperiment). Teadus algabki muidugi sealt, kuhu ei ole operaadi harud veel ulatunud. Nüüd on aga küsimus selles, milliste reeglite alusel neid harusid rajada tuleb, ja teoreetilises füüsikas tehakse need reeglid ise, loomulikult. Kvantmehaanika olemus mitte sellega kokkupuutunule ei allu intuitsioonile ja loogilisele põhjuslikkusele, stringiteooriat ärge pigem mainigegi. Mina püstitaks hüpoteesi, et mõiste “loogiline” on operaadipuu erinevatel sügavustel erineva kaaluga ja erineva sisuga. Sügavusel, kus mõtleb nö tavainimene, on tihti 2 varianti – loogiline ja ebaloogiline. Kui aga kombineerida omavahel nt n=10^10 operaatorit ja jõuda operaadipuus väga sügavale, siis võiks seal olla näiteks 10^1000 võimalikku varianti, mis on kõik teatud aspektist vaadatuna loogilised. Kui aga mõista, kui palju võtab sellisel sügavusel aega järgmise oksa rajamise arvutus, siis pole raske aru saada, miks teoreetilises füüsikas nö. mõjusaid pommuudiseid ei kuule – teatud eksperimentaalne kinnitus ei tähenda seda, et 150 aasta pärast ei võidaks antud teooriat vajaduse(!) korral kummutada. Aga inimese puu on inimese ettekujutus universumi-puust. “80% truth” puu (80% protsendi ulatuses loogiliselt kontrollitud info puu) võib olla aga selline, mille põhioksteni jõudmiseks kuluvate okste mahasaagimiseks kuluks üle inimkonna eluea, nt 10^10000 sekundit, inimene ei jõua oma eksisteerimise ajal selleni kunagi. See ei tähenda kindlasti mitte seda, et teadusega pole mõtet tegeleda (CERN on tõsine värk). Jutu mõte on selles, et need reeglid, mille alusel uusi oksi rajatakse, ei pruugi alluda meie aspektist loogilisusele , kuna me ei ole järgmisele tõesele oksale jõudnud (mis on tõde?). Me ei suuda ette kujutadagi, miks just see peaks olema *tõene* enne, kui eksperiment pole seda…
@Max:
Aa, nii et jutt siiski oligi mingist teisest asjast nimetusega „teadus” kui tegevus, mis järgib teaduslikku meetodit ;) M.o.t.t.
@Andres Valdre:
Said oma küsimusele loodetavasti ammendava vastuse. Kui on veel küsimusi, siis võin vabalt põhjalikumaks minna. Samal ajal võid tuua päevavalgele enda teooriad, mille järgi siis asjad Sinu arvates käivad, Andres Valdre.
Ehk siis pean silmas seda, et loomulikult, igaühel on oma nägemus maailmast, milline on Sinu oma? Ja teema teadus vs teaduslik meetod ei näe mõtet peatuda, minu jaoks täielikult sisutühi teema, sobilik jätta see elufilosoofidele. Ja see M0tt seal lõpus ei tähenda minu jaoks küll mitte midagi, herr Andres Valdre. Kas Sa enda postitustega mõttelist sisu saaksid ka näidata, või piirdud arvustamisega? Teemaks oli siis staardoktor Allan Austin Oolo.
@Max:
Filosoofiast on ju ammu teada, et sõnad ajavad inimesi mõttetutesse vaidlustesse mõttetutel teemadel
Ma ei ole ei teadlane ega ka tugev reaalainetes, aga paistab, et teadlased ja esoteerikud räägivad üksteisest mööda. Üks räägib aiast, teine aiaaugust, ja kumbki teisest aru ei saa.
Heaks näiteks on energia, millest pajatavad uhhuutajad. Teaduse keeles räägivad nad tegelikult bioelectricity’st ehk bioelektrist. Sellel bioelektril on uhhuutajate maailmas erinevaid nimesid: elujõud, kundalini, qi, chi, prana, shakti, pneuma, maoenergia.
Füsioloogid uurivad ju bioelektrit – ensüümireaktsioone rakkudes. Seega enda teadmata uurivad nad „müstilist ja olematut elujõudu“, qi-d, pranat jne. Tõttöelda on see naljakas, koostöö asemel kaevikusõda …
Usun, et selliseid sõnalisi arusaamatusi, mida teadus tegelikult uurib, peaks veel olema.
@Max:
Räägime täisnimedega. Minu nimi on Andres Valdre ja ma ei ole Herr.
Pean kahjuks tõdema, et mulle pani dr Oolo täiesti vale diagnoosi. Saatis mu röntgenisse ja ütles piltide põhjal, et mul on ühest diskist alles ainult 25%. Käisin neuroloogi juures, kes saatis mu kompuuter uuringutele ja vastus tuli, et disk 100% alles, lihtsalt väikene lülivaheketta nihe (väljasurve).
Lisaks väitis dr Oolo, et seda diski polegi võimalik 100% taastada, aga ime on sündinud. Ütles, et ei tasu arsti juurde minna, et see allesjäänud 25% diskist lõigatakse lihtsalt kohe välja.
Ühesõnaga minu puhul pani vana küll täitsa lampi ja teadis vist isegi, et arstlikud uuringud tuvastavad hetkega selle jama ja selleks arste vältida soovitaski.
Enne kui lähete sinna käige kindlasti neuroloigi juures ja paluge kompuuter uuringut – saate teada mis teil päriselt viga on.
Kui okeksin läinud enne tema raviseansse neuroloogi juurde oleksin võinud naisele uue kasuka osta :)
Mina sain abi oma pikaajalistele (6aastat kestsid) seljavaludele ainult dr.Oololt. Eesti teised arstid oskavad ainult jooksutada ja välja kirjutada valuvaigisteid ja kui need ka ei aita, saadavad operatsioonile (1 mu sõber on tänu seljaoperatsioonile nüüd voodihaige)…Tänu dr.Oolole pääsesin mina sellest!
Paljud mu tuttavad on temalt samuti abi saanud-parim kiropraktik!