Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune

Postimehe tarbijalisas Tarbija24 leidis avaldamist lugu Uus toidupüramiid lükkab riisi ja kartuli troonilt. Uue toidupüramiidi uudise puhul köitis silma selle koostajaks nimetatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon ja nimed Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots.

Eelnevast on meelde jäänud, et toitumisteraapiaga on seotud palju umbluud. Mitte et normaalne ja tasakaalustatud toitumine inimese elus ja tervises vähetähtis oleks, aga püüd toitumise muutmisega lausa haigusi ravida ületab selle piiri, mida tõenduspõhisus näidata suudab.

Toitumise ümber käiv on sageli segane segu asjalikest nõuannetest ja puhtakujulisest pseudoteadusest. Näiteks Adik Levini poolt aetav Role test ei oma teaduslikku tähtsust, et selle põhjalt mingeid pädevaid tervisealaseid otsuseid teha; viimastel aegadel palju räägitud pH dieet on teaduslikus mõttes lausa väärteavet sisaldav. Võimalik positiivne efekt tuleneb sellest, et inimene üldse mõtleb ja jälgib, mida ja kui palju ta sööb, ning kui soovitatakse juurde ka mõõdukat füüsilist tegevust, siis enesetunde kohenemine on igati oodatud tulem. Aga parem enesetunne ei tulene mitte pH-libateooriast ega Role testist, vaid iseenda tähelepanust iseenda suhtes. Ja nii saavad näivteaduslikud teooriad teenimatut kiitust mitte ainult “tavalistelt inimestelt”, vaid ka neilt, kes peaksid paremini teadma — arstid, päris toitumisteadlased.

Ma ei oska väga põhjalikult kommenteerida seda “toitumisterapeutide” väljapakutud püramiidi, aga kui meile väidetakse, et püramiid

põhineb Harvardi tervisliku toitumise püramiidil ning viimastel aastakümnetel toitumise vallas tehtud teadusuuringutel.

ja viidatud ei ole ühelegi allikale, siis usutavusele see küll kaasa ei aita.

Ajakirja Pere ja Kodu juulinumbrist saab aga lugeda, et püramiid ja soovitused põhinevad Harvard School of Public Health’i ja Harvard College’i presidendi Walter C. Willett’i tegevusel. Pere ja Kodu ajakirjaniku Made Laasi kiituseks peab ütlema, et tema on küsinud kommentaari ka toitumisteadlase Tiiu Lieberti ja lastearsti Reet Raukase käest. Aga libateadlaste ja päris teadlaste selline kõrvutamine teenib paratamatult libateadlaste renomeed. Kujutage olukorda, kus uudisele uute planeetide avastamise kohta kauge tähe ümber küsitakse kommentaari astroloogilt. Või kui pendlimehe vitsavõnkeid palutakse kommenteerima geoloogi.

Lisateavet saame toitumisteraapia.ee lehelt, kus minu asjatundmatu hinnangu järgi on samuti tegu “terapeutidele” tüüpilise seguga asjalikest nõuannetest

Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine (passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta soovitame köögivilju vaid supi jaoks, sest siis saame ka köögiviljadest keeduvette läinud veeslahustuvad toitained kätte. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval, eelistage konserveeritud viljadele külmutatuid.

kuni kahtlaste ja kulukate reklaamüleskutseteni:

Terviseprobleemide puhul tuleb uurida toiduallergia või -talumatuse võimalust. Toiduaine sobivus või sobimatus on individuaalne ning seda saab testida analüüsidega.

Mis sorti ettevõtmine see Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon üldse on, saame jälgida sealtsamast toitumisteraapia.ee kodulehelt. Ja ega esmapilk midagi head küll ei tõota — detoksifikatsioon ja puhastumine, kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine kehast, pH seos haigustega, toidutalumatuse testid jne. Kogenud lugejale tähendavad need märksõnad kõrgendatud umbluuohtu. Neil mõistetel on teaduslikus mõttes sisukas tähendus ka olemas, aga see viis, kuidas terapeudiks maskeerunud posija neid mõisteid omatahtsi tõlgendab, on kaugel tänapäevasest teaduslikust arusaamast biokeemiast, füsioloogiast ja muust.

Teadjamad, palun selgitage, kas inimene, kes on küll lõpetanud arstiteaduskonna, kuid pole arstina töötanud ega ole kirjas ka Terviseameti tervishoiutöötajate andmebaasis, võib ennast arstiks nimetada? Annely Soots nimetab end järjepidevalt tiitliga “arst-toitumisterapeut”.

Lisaks otsesele jamale, mida sellelt kodulehelt leida võib, astutakse ka päris ohtlikule pinnasele lubadusega tõsiste pärishaiguste puhul abiks olla. Nad küll keerutavad sõnadega Toitumisteraapiast võib [autori rõhutus] abi olla järgmiste seisundite korral (AIDS, vähk, lastetus, depressioon jne), kuid see on silmakirjalik, sest tegelikult tahetakse pakkuda väära lootust kõigile vaevatuile ja neilt kasutute testidega raha välja rappida.

Sümptomaatiline on ka see, et oma laiaulatuslike väidete tõestuseks ei vaevuta esitama viiteid teadusartiklitele. Isegi see toitumispüramiid, mis on väidetavalt Harvardi materjalide alusel tehtud, on jäetud viitamata.

Artiklite osas on sagedane viidatav ajakiri Medical Veritas, mille maine ei ole kuigi kõrge.

Kokkuvõtteks
Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni poolt tulevatesse teadetesse tasub suhtuda suure umbusuga. Või siis üldse mitte suhtuda ja eirata täiesti. Nende poolt pakutavaid teenuseid ei tasu osta, sest nende puhul ei saa olla kindel, et need ka tegelikult tõenduspõhised on. Suur hulk nende teenustest on tõendatult ebavajalikud.

Ajakirjanik, kes sedalaadi lugusid koostab, võiks pöörata veidi rohkem tähelepanu oma allikate usaldusväärsusele.

Samuti tahan inimeste ja organisatsioonide tähelepanu juhtida sellele, et koostöö Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni, Astroloogide Liidu, Akadeemilise Homöopaatia Seltsi või muu vastava organisatsiooniga ei teeni teadust ega inimeste tervist, vaid annab kõrvutamise kaudu teenimatut kuulsust ja au ebateaduslikele teooriatele ja nende levitajatele.

189 Replies to “Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune”

  2. TAI: kartulit puudutav soovitus vajab põhjalikku analüüsi
    PM Tarbija24

    Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel on Eesti inimese toidulaual esikohal just kartul, millele järgnevad piim ja leib. Seetõttu vajab kartulit puudutav soovitus kahtlemata väga olulist teaduskirjanduse analüüsi ja põhjendatust, enne kui kuulutada kartul n-ö rämpstoiduga ühte gruppi kuuluvaks.

    Kartul on meile oluliseks C-vitamiini ja kaaliumi allikaks, mis arvestades meie suurt naatriumitarbimist ja kõrget suremust südame-veresoonkonnahaigustesse on väga oluline. Samuti näiteks kala tarbimise soovituse andmisel tuleb arvestada selle võimalikku saasteainete sisaldust. Inimese energiavajadus sõltub ikka peamiselt viiest komponendist: sugu, vanus, pikkus ja kaal ning kehaline aktiivsus.

  5. Omaette punane lipuke peaks olema see, kui mingisugust eluviisiküsimust “teraapiaks” sildistatakse. Kas mantliteraapiat veel ei ole? Sügiseti võib terapeutiline mantlikandmine külmetumist vältida aidata!

  6. Oletame, et ma olen mingi püramiidi-jälgmise-friik ja oma toidulaua katmisel olen alati vaadanud seda püramiidi. Mis tunne mul peaks nüüd olema, kui selgub, et muidu nii kasulikuks peetud kartul ja riis on äkki vaata et mürgid? Seega olen ennast pikalt mürgitanud?
    Juba selline püramiidis olevate toiduainete liikumine suhteliselt järsult üles-alla näitab, et see ei saa olla väga tõsiseltvõetav.

    Ja seemneid ning heina + salat + porgand, see on mu jänese söögiprogramm. Ma ei taha muutuda jäneseks :-(

  7. Muidumeez ütles:

    Mis tunne mul peaks nüüd olema, kui selgub, et muidu nii kasulikuks peetud kartul ja riis on äkki vaata et mürgid?

    Kartul kui maavitsaliste sugukonda kuuluv taim ongi mürgine. Süüa kõlbavad ainult mugulad. Nii hull ei ole kui bataat — tollel on mugulad ka mürgised, kui neid just termiliselt töödeldud ei ole — aga päris kindlasti peaksid inimesed hoiduma kartulimarjade söömisest.

    Riisiga on teistpidi lugu; lihvitud riisi võib miinus-mürgiks pidada. On kirjeldatud juhtumeid, kus peamiselt lihvitud riisist toitunud tegelased on seeläbi Wernicke-Korsakoff’i sündroomi haigestunud — meie mail on toidu mitmekesisus parem ja seda tõbe seostatakse tavaliselt kaugelearenenud alkoholismi ja tsüklisse joomisega. Beriberist ja vitamiinist B1 kirjutab lähemalt Medical Disability Guidelines.

    Mis kartuli kasulikkusse puutub, siis on see peamiselt majanduslik: kartuli suur tärklisesisaldus annab inimesele hõlpsasti toiduenergiat. Ka ei ole vähetähtis, et kartul ja teraviljad ikalduvad tavaliselt üksteisest sõltumatult; riigid, kus mõlemat kasvatatakse, on seeläbi enamasti näljahädadest puutumata jäänud. Ühekaupa nad ikka aeg-ajalt ikalduvad; viljaikaldus on Eestiski näljahädasid põhjustanud; poolteistsada aastat tagasi jälle laastas Iirimaad suur kartuli-ikaldus, mille kätte miljonkond iirlast ära suri ja hulka Uude Maailma õnne ja leiba otsima läks (aga mitte tingimata selles järjekorras). Tõenäoliselt on see üks kõige olulisemaid seenest põhjustatud mõjusid religioonile pärast seda, kui tundmatu šamaan psilotsübiini toime avastas.

  8. on kaks erinevat asja – üks on toitumispüramiid ja teine see mida Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon teeb et igapäevaselt raha teenida. ära nüüd mõlemale korraga siis vett peale tõmba.

    nt arutlus, kui palju suhkrut peaks tarbima päevas on päris huvitav. http://www.gdainfo.ee/holder/about

  10. See kõnealune uus toidupüramiid tundub osalt olevat toortõlge nn Harvardi toidupüramiidi raames antud soovitustest ja osalt koosneb väidetest, mida Harvardi soovitustes küll ei ole.
    Ei hakka neid siinkohal detailselt analüüsima, mõned nopped vaid. ETA toitumisjuhistes on kirjas “Väga oluline on tarbida puhast vett, kokku 8-12 klaasitäit päevas.” See soovitus on müüt.
    Harvardi soovitustest seda “vähemalt 8 klaasi” müüti ei leia ka.

    Ning kartuli üle on ameeriklased ja eurooplased varemgi vaielnud – Glycaemic index of potatoes: myth and reality from a European perspective

  12. Unustage kõik nii teaduslikud kui ebateaduslikud soovitused tervisliku toitumise kohta. Erinevaid ja üksteisele vasturääkivaid teooriaid on tulnud ja läinud aastate jooksul väga palju, kui inimesed oleksid neid kõiki järginud, oleksid vist paljud inimesed ammu mullatoidul.

    Lihtsam on võtta kasutusele ENSV aegne klassika (Teie vana-vanaemade aegne), mis ei ole oma väärtust kaotanud ka tänapäeval.

    Pealkiri: Raamat maitsvast ja tervislikust toidust
    Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
    Linn: Tallinn
    Aasta: 1955
    Originaalkeel: vene keelest
    Tõlkija: S. Vitsur

  14. Ei teadnud asjast midagi, sest ma üritan igasuguseid postimees onlaine ja muud sellist vältida.

    Aga täna potsatas mulle meilboksi kiri minu lapse sõime juhatajalt (meil on “tervist edendav sõim”).

    Kiri oli edastus TAI kirjast, mis saadeti koolidele-lasteaedadele.

    Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon on meedias (ajakiri Pere ja Kodu, Naisteleht 27. augustil, Ringvaade 31. augustil) tulnud jõuliselt välja väitega justkui oleks välja töötatud uus toitumispüramiid. Oleme mitmelt poolt saanud juba ka kõnesid, kus tuntakse muret, mida siis uskuma peaks. Tegemist ei ole uue ametliku toitumispüramiidiga vaid ühe alternatiiviga sellele.

    Teema selgitamiseks saadan teile ka meiepoolse kommentaari, mis on üleval ka Terviseinfo avalehel. Hetkel tegeleb teemaga ka Postimehe ajakirjanik.

    Kaasas on veel 2 lk teksti, mille autoriks on kaks Eesti PhD-d ja jutt on kokkuvõttes viisakas seenele saatmine. Selgitatakse, mis on toitumispüramiid ning mille alusel on kokku pandud nende soovitused. Et arvesse võetud kliimat, erinevate arstide hinnanguid jne. Ridade vahelt võib lugeda, et “ärge uskuge igast jura.”

    Toitumine on järjekordne näide teemast, kus kõik suvalised on eksperdid ja päris eksperte ei taheta usaldada. Miks me samamoodi lennuekspertidesse ei suhtu?

  16. catlyn ütles:

    Toitumine on järjekordne näide teemast, kus kõik suvalised on eksperdid ja päris eksperte ei taheta usaldada. Miks me samamoodi lennuekspertidesse ei suhtu?

    Sellepärast, et kui mõni jobu lennueksperdile õpetama läheb, kuidas lendama peab, ei ütle too talle läbi lillede, et ta jobu on, vaid viskab ta kokpitist välja. Halvemal juhul viskab lennukist ka välja.

    Aga suurelt ringilt tuleb küsida, kui paljud lapsevanemad järeldasid “Ahaa, riiklik püramiid kõigub, nüüd teevad ajupesu” nagu selles kommentaariumis?

  18. toivo ütles:

    on kaks erinevat asja – üks on toitumispüramiid ja teine see mida Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon teeb et igapäevaselt raha teenida.

    Ai-ai, nüüd läks rappa.

    Meil on tegemist kahe püramiidiga, mitte ühega. TAI peab üleval tõenduspõhist püramiidi (ja too on too, mida Terviseamet kiidab); söödik-terapeudid üritavad tolle kui hästituntud kaubamärgi asemele oma muinasjutu- ja phIme-püramiidi puksida. Selle vahel, mida söödikud püramiidiga teevad ja kuidas nad igapäevaselt raha teenivad, suurt vahet ei ole — nende püramiidijama on lihtsalt üks osa igapäevasest rahateenimis-üritusest.

    See, et nad võtavad mõned Harvardi soovitused ja panevad sinna peoga omaenda lugulaule juurde, nagu M osutas, on muidugi omaette Trooja suksu. Nagu näha, saavad nad ise ka aru, et Harvardi maine on kõrgem kui pH imetajate oma ja nii üritavad nad need imelised ettepanekud kogu naha ja karvadega Harvardi kaela ajada lootuses, et rahvas selle siis paremini alla neelab.

  19. Tutvusin lähemalt selle Toitumisteraapia kodukaga ning nõustun, et siinse autori kokkuvõttega, AGA nende promotav püramiid on siiski valdavalt pärit Harvard Public Healthi kodukalt ning kuidas saab väita, et see on vähem tõenduspõhine, kui TAI toetatav püramiid, mis toetub tugevalt USDA 1992a. püramiidile, mida USDA sellisel kujul ise ei kasuta juba aastast 2005.

  20. uustulnuk ütles:

    AGA nende promotav püramiid on siiski valdavalt pärit Harvard Public Healthi kodukalt

    Võtmesõna on “valdavalt”. Selles kontekstis tähendab see “osaliselt”. Kust tuleb muu materjal? See, mida nad Harvardi püramiidist ei võtnud?

    ning kuidas saab väita, et see on vähem tõenduspõhine, kui TAI toetatav püramiid,

    Väga lihtsalt: TAI püramiid on täielikult tõenduspõhine, mitte segu päristeadusest ja kuulujuttudest.

  21. Lohutav teada, et hea tervis ja suured sportlikud saavutused on siiski ka rohkelt kartulit süües võimalikud :)Kristina Šmigun-Vähi: mina nälga ei jää!

    Ta meenutas oma lapsepõlve, kui isa õppis Moskvas ning pere pidi kasinalt läbi ajama: „Sõime keedetud kartulit, praetud kartulit, kartuliputru ja makarone, ei mingit rikkust, raha ega delikatesse,” meenutas rasket aega tahtejõuga kriise läbima harjunud Kristina.

  22. @dig:
    Vabandan, et mu küsimus jäi raskesti mõistetavaks. Küsimus puudutas siis tegelikult seda, kuidas on Harvardi Public Healthi püramiid vähem tõenduspõhine kui TAI toetatav.

    Ja “valdavalt” ei tähendanud ka mu kommentaaris seda, et osa on “tulnud juurde”, vaid minu märkamise kohaselt on osa hoopis kadunud. Täpsemalt siis Harvardi soovitus võtta vitamiine ja soovi korral mõõdukalt alkoholi tarbida. Mis soovitused on tulnud nende püramiidi juurde, mida algses pole?

  24. Nende kodulehel olevad soovitused on nii segased ning ei lange ka kokku Harvard Pulblic Healti omadega, nii et piirdusin nende püramiidi puhul reaalselt püramiidil kujutatuga. Ja täpset veesoovitust seal pole ( ega veini :( ).

    Endiselt on mu põhiküsimuseks see, kuidas on Harvardi Public Healthi püramiid vähem tõenduspõhine kui TAI toetatav.

  25. uustulnuk ütles:

    Endiselt on mu põhiküsimuseks see, kuidas on Harvardi Public Healthi püramiid vähem tõenduspõhine kui TAI toetatav.

    Kes toda väitis? Ülalmainitud kriitika käib ikka professionaalsete toitujate, mitte Harvardi pihta.

  26. Kommentaarid 2, 6, 13 ja 14 puudutavad kartuli ja rafineeritud teraviljatoodete positsiooni muutumist, mis on olemas ka originaalpüramiidis.

  27. Etskae, demagoogia. Bait-and-switch ühes kontekstotoomiaga.

    Varem üritas kommentaator “uustulnuk” pretendeerida sellele, et “toitumisteraapia” rahva püramiid ongi lihtsalt imporditud Harvardi püramiid ning ETA-suunaline kriitika kujutab endast kive Harvardi kapsaaeda. Kui see läbi ei läinud, siis nüüd üritab ta pretendeerida, et kriitika ETA mitte-tõenduspõhise metoodika suunas kujutab endast kriitikat konkreetse Harvardi liigutuse suunas. Ükskord võib selle tähelepanematuse kaela ajada ja andeks anda, aga praegu viitavad tõendid sellele, et “uustulnuk” teeb siin mingisugust süstemaatilist propagandat.

    Siis väärib veel esiletõstmist tähelepanek, et Harvard ei käsita kartulit ja teravilju koos. Liikunud on ainult kartul; teraviljatooted on jätkuvalt kõige laiemal toiduaineid puudutaval astmel. Veesoovitust ei saagi olla; too püramiid puudutab toitumist. Harvardi selgitav tekst kirjutab niimoodi:

    The body needs carbohydrates mainly for energy. The best sources of carbohydrates are whole grains such as oatmeal, whole wheat bread, and brown rice. They deliver the outer (bran) and inner (germ) layers along with energy-rich starch. The body can’t digest whole grains as quickly as it can highly processed carbohydrates such as white flour. This keeps blood sugar and insulin levels from rising, then falling, too quickly. Better control of blood sugar and insulin can keep hunger at bay and may prevent the development of type 2 diabetes. Plus, a growing body of research suggests that eating a diet rich in whole grains may also protect against heart disease.

    Use Sparingly: Refined Grains—White Bread, Rice, and Pasta; Potatoes; Sugary Drinks and Sweets; Salt

    Why are these all-American staples at the top, rather than the bottom, of the Healthy Eating Pyramid? White bread, white rice, white pasta, other refined grains, potatoes, sugary drinks, and sweets can cause fast and furious increases in blood sugar that can lead to weight gain, diabetes, heart disease, and other chronic disorders. Whole grain carbohydrates cause slower, steadier increases in blood sugar that don’t overwhelm the body’s ability to handle carbohydrate.

    Lõpuks ei ole sugugi vähetähtis ka asjaolu, et USAs ja meil on terve hulk keskkondlikke erinevusi. Näiteks on USAs mitu kuiva ja kuuma osariiki, kus inimesed peavad dehüdratsiooni vältimiseks rohkesti vett jooma — piisavalt, et hingamise ja higistamise läbi kaotatud vedelik taastada. Meil niisuguseid osariike ei ole. Euroopas tarbitakse ka kartulit oluliselt teistsugustes vormides kui Põhja-Ameerikas; vabaduse kartulid on üks asi, kunagi orjandust praktiseerinud USA lõunaosariikide iseäralik ja ebatervislik hingestatud kokakunst veel olulisem.

  28. Etskae, demagoogia:) uustulnuk ei käsitle teravilju ja kartulit koos, vaid kirjutas: ” kartul ja rafineeritud teraviljad”. Meie igapäevane sai, sepik ja leivad ei ole enamasti täisterast, on liikunud ka üles.

    Ja tegelikult kui sel Harvardi lehel sügavamale kaevuda, siis nad annavad veesoovituse ka: “At least half of your daily fluid should come from water. For a person who needs 12 cups of fluid a day, that would mean six cups of water. More is fine—up to 100% of your daily beverage needs.”

  29. Enamusi nende soovitajate nimesid ei tea, aga Tiiu Vihalemm on kindlasti antud teemas üks Eesti pädevamaid inimesi. Lisaks ka arvestataval tasemel teadlane (mitte uhhuu, skeptik või muu selline).

    Üldiselt sain aru, et uus püramiid erineb nn vanast vaid suhtumises: lipiidid vs süsivesikud.

  30. Kes oskaks arvata, milline see Harvardi püramiid ja soovitused ca 5-aasta pärast välja võivad näha. Vaevalt see praegune viimaseks jääb.
    Üle 20 aasta tagasi järgisin täpselt tollase hea spetsialisti antud toitumisjuhiseid rasedusajaks, mis praeguste teadmiste valguses ei paista just kõige paremad olema. Aga inimene on üldiselt vastupidav olevus :) Tollel ajal räägiti, et rinnalastele on hädavajalik ka pudelist vett ja kummeliteed joota, nüüd peetakse seda täiesti mittevajalikuks. Lapsed kasvavad ikka üles.

  31. Ehk puutus asjasse see, et “üle 20 aasta tagasi” oli siinmail majanduslik stagnatsioon, mida isegi perestroika ära lappida ei suutnud ning keskmisele imetavale emale kättesaadav toit kahtlane ning kesise kvaliteediga?

  32. Vaevalt. Rinnaga toita said nad ikka ja kummelitee nüüd küll mingisugune toitumist tasakaalustav imejook ei ole. Ja kui olekski, siis oleks seda võinud ju ema ise juua.

  33. Kummelitee aitab ennetada ja ravida mõnesid kergemaid hädasid, millega kehvasti toituva beebi immuunsüsteem hätta võiks jääda ja arstidele lisatööd põhjustada?

    Kindlasti polnud nood kaks ainsad erinevused Salvey’le antud ja tänapäevaste soovituste vahel.

  34. Kummelitee aitab ennetada ja ravida mõnesid kergemaid hädasid, millega kehvasti toituva beebi immuunsüsteem hätta võiks jääda ja arstidele lisatööd põhjustada?

    Muidugi on kummelitee kasulik asi – kasvõi suukoopa hügieeni seisukohast, põletikuvastane jne. – aga ma ei usu, et stagnaaja imikud olid nii puudulikult toidetud, et nende immuunsussüsteem selle pärast alla käis või et kummelitee sellisel juhul aitaks.

  36. Asi pole mitte ainult kummelitees, mida tollel ajal jah soovitati kõigile lastele minu teada, olgu siis kõhugaaside puhuks või mis häda puhul iganes. Mu jutu point oli ikka selles, et siis peeti rinnapiima toidul olevale lapsele vee lisaks andmist tarvilikuks, nüüd aga enam mitte. Mul näiteks soovitati korra kahekuusele lapsele ka köögiviljakeedu vett juua anda, kuna arsti meelest oli (võrdlemisi väikese sünnikaaluga) laps vahepeal rinnapiima peal liiga palju juurde võtnud. (aga see läheb nüüd teemasse, mida Martin nimetab anekdoodiks isiklikust elust :)dig ütles:

    Kindlasti polnud nood kaks ainsad erinevused Salvey’le antud ja tänapäevaste soovituste vahel.

    kindlasti pole need ainsad erinevused.

  37. @salvey:
    Kuulge, lugege dr Spocki ja teil kaob kiiresti isu igasuguste jubetorepoppide soovituste järgi elada… Mitu põlvkonda kasvatati selle raamatuga, mille väited on tänapäeval ümber lükatud ja lausa kahjulikeks kuulutatud (nt imikute magamiseks kõhuli asetamine). Glükoosivett ja kummeliteed glükoosiga pidi andma seepärast, et rinnapiim on TOIT (ütles tark arst minu emale), mitte jook, ja laps peab juua ka saama! Vat nii ütleski. Ma küsisin oma emalt (retooriliselt), kuidas küll inimkond ja selle eellased selle raske aja üle elas, kui lutipudeleid veel olemas ei olnud – kuda need australopiteekused, neandertaallased ja kromanjoonlased (ma muidugi tean, et viimased juba liigi Homo sapiens esindajad olid) oma beebidele glükoosivett tegid? Ammu oleks pidanud janusse surema…

    Mis noid püramiide puudutab, siis siin peab vist arvestama seda ka, et meie sööme esiteks tglt päris palju täisteratooteid ja lisaks sellele on meil must leib, mida mujalt Euroopast vähe ja USA’st vist ainult sakslastest immigrantidega asustatud piirkondadest leiab. Ja keedukartul ja ahjukartul on hoopis midagist muud kui väljamail tavaline prae- ja fritüüritud kartul. Samuti ei pea riis olema puhastatud ja poleeritud – ma saan aru, et beribeeri levik sai alguse riisi puhastamise masinate laialdasest levikust (olen kuulnud, kust, ei mäleta praegu). Ja pastat on olemas ka täisterajahust. Nii et Harvardi toidupüramiid tegelikult räägib sellest, et vähem kasutada rafineeritud toiduaineid. Kaheksa klaasi vee joomine on vana lollus, mida meie mail hakkas muuhulgas levitama Tiina Park (kes samuti soovitas destillleeritud vee joomist). Tegelikult on nii, et keskmise inimese päevane keskmine ligikaudne vedelikuvajadus on ca 2 liitrit. Kui me nüüd arvutame, et klaasi maht on u 1/4 liitrit, siis saame aru, et keegi kusagil kunagi arvutas need 2 liitrit labasel kombel klaasideks ümber. Samas mõeldakse selle 2 liitri all KOGU vedelikuvajadust, ja see saadakse päeva jooksul nii TOIDU kui joogiga, sest teatavasti kõik, mida me sööme, sisaldab vett. Ja et me võiksime janukustutuseks vähem juua igasuguseid magusaid ja/või alkohoolseid jooke ja rohkem tavalist vett, pole miski uus mõte ega avastus.

    Seega ei ole selles Harvardi püramiidis sisuliselt midagi uut ja katse seda kuidagi revolutsioonilisena reklaamida on tobe müügitrikk, et artiklile klikke saada.

  38. kes samuti soovitas destillleeritud vee joomist

    Mis, ärgem unustagem, on samuti kahjulik.

  39. Jah, ja siis mul tuli meelde üks “soovitus” veel – minu ja mu õdede-vendade sündimise ajal tarvitati sünnitusmajas upu või uju meetodit – nimelt oli tollal kasutusel miski kummaline arusaam, et kui laps on suure sünnikaaluga (mis tollal oli üle 3,5-e), siis tuleb vastsündinut “harjutada” karmis maailmas hakkamasaamisega ja nad võeti emadelt ära ning hoiti näljas. Niimoodi igatahes põhjendati (jällegi minu emale) seda, miks kõik tema lapsed talt peale sündi kohe ära võeti ja miks neid talle mitu päeva toita ei toodud. Et tuleb näljas hoida, siis lapsed kohanevad. ?!

    Kurat seda teab, mis nad meiega sel ajal tegid… Igatahes hea näide arusaamade muutumise kohta.

  42. Ma lugesin seda toitumisteraapia assotsiatsiooni lehekülge. Toitumisnõuanded on nagu need nõuanded ikka. Vahva leid oli väide, et valkude üleliigne tarbimine võib põhjustada rasvumist. Unustatud oli mainida, et ka süsivesikute või rasvade üleliigne tarbimine võib põhjustada rasvumist. Rasvumist põhjustab toiduga saadud liigne energia. Valgud on minu teada makrotoitainetest (valgud, rasvad, süsivesikud) kõige madalama toiteväärtusega (kaloraazhi mõttes). Või ma eksin? Kunagi tudeerisin põhjalikult sellealast kirjandust, kuna isa oli su
    hkruhaige ja ma valmistasin ennast varakult ette samaks saatuseks (mis pole mind õnneks tabanud).

    Aga põnevaks läks hoopis siis, kui ma hakkasin detoksifikatsioonist ja raskmetallide eemladamisest ehk kelatsioonist lugema. :) Näiteks lõik:

    Metallid, eriti elavhõbe, põhjustavad rakusurma ja seega kahjustusi, kus puudub verevarustus. Mis tähendab seda, et tavakelaatorid ei jõua nende piirkondadeni. Metallid on nendes kontsentreeritud kujul, sest enne nende kollete isheemiliseks muutumist migreeruvad metallid nendesse nõrgestatud kohtadesse. Selline kahjustus annab elektrilisi signaale ja tekitab funktsionaalset kaost igal pool, kus see asub – ajus või teistes organites. Kuna seal ei ole närvivarustust, ei tea keha, et see seal asub ning ei saa algatada enesetervendamist. See võib olla põhjus, miks üks saab abi kelaatoritest, teine aga mitte.

    Möhh? Ma hakkasin selle lõigu üle kõiki oma rakubioloogia-alaseid teadmisi (mida on küll vaid ühe loengukursuse jagu ja sedagi ammu) meelde tuletades mõtisklema ja läksin omadega täitsa rappa ja sassi. Mis tingib mida? Miks rakusurm on seotud verevarustuse puudumisega ja kuidas need mürkmetallide ioonid siis ikka nõrgestatud kohta liiguvad? Isheemia on verevarustuse halvenemine veresoonte ahenemise tagajärjel – küll need metallid on ikka nutikad, et nad ENNE kollete isheemiliseks muutumist sinna jõuavad. Sest pärast nad enam ei saaks sinna. Aga kahjustuse ju põhjustasidki metallid… Ja mis siis ikkagi juhtub, et verevarustus halveneb – veresooned lagunevad? Või blokeeruvad? Millega ja mismoodi? Elektrilised signaalid on, aga närvivarustust ei ole – mis sellega siis juhtus? Ka rakusurm? Kuulge, piirkond, kust on kadunud nii närvid kui verevarustus, see on ju kärbunud kude ja tuleks välja lõigata, kelaatorid siin vist enam ei aita… See on ju nekroos, mida siin kirjeldet on! Tavalist surma surevad rakud (apoptoos, programmeeritud rakusurm) teavitavad endast immuunsüsteemile keemiliste signaalidega (et nad kenasti juppideks võetaks), nekrootilised aga mitte ja tulemuseks on nt gangreen…

    Näh, vat, ei maksa liiga palju mõtelda, nüüd ma ei saa magada. Liiga palju võõrsõnu, migreeruma ja isheemiline ja…

  43. Uurisin seda kelatsiooniteraapiat nüüd põhjalikumalt. Esiteks tuleb muidugi tähelepanu juhtida, et ega lp toitumisterapeudid ei selgita, mis need kelaatorid on – NDF-Plus Lipo ei ütle mitte midagi selle kohta, mis asi see tegelikult on, st milliseid keemilisi ühendeid sisaldab. Samuti pole leheküljel protseduuride kirjeldusi. Leidsin üht-teist prantsuskeelselt lehelt. Masintõlke abil suutsin niipalju aru saada, et tegemist on ühest rohevetikast toodet möksiga, kuhu veel vitamiine, kolloidset räni, hüaluroonhapet jmt pandud, mida võib võtta suhu, panna pepusse või süstida keele alla, ja aitab alati.

    Internetist “chelation therapy” abil otsides selgus, et nimetet protseduuri viiakse läbi juba aastakümneid, selle väidetele pole selle aja jooksul suudetud saada teaduslikult põhjendatud tõendeid, küll aga kõrvalnähte. Patsiendi verre juhitakse väidetavalt ravitoimega lahust. Selgub, et kelatsiooniks on seni kasutatud enamasti EDTA (etüleendiamiintetraäädikhape) soolasid + c-vitamiini jmt. EDTA-d kasutatakse meditsiinis nt elavhõbedamürgistuse või hüpokaltseemia korral, kuid meditsiinis on raskmetallimürgistuse definitsioon ja arusaamine selle põhjustest ja tagajärgedest teine. Kelatsiooniterapistid väidavad, et nii on võimalik ravida veresoonte lubjastumist, liigesevaevusi, autismi jne. Millele tõendeid puuduvad.

    Leidsin ühe ettekande, mis mul juuksed peas püsti ajas. Tegemist siis kelatsiooniteraapiaga nelja-aastase autistliku naissoost isiku kallal. Teraapia oli kestnud aasta. Vaadates tabelit ja sealtoodud preparaatide loendit tekkis küsimus, kas need vanemad on hulluks läinud? Ükski klassikalise meditsiini meetod ei näe ette laste piinamist preparaatidega, mille koostis on lahti seletamata, ilmselt ka teaduspõhiselt tõendamata toimega. Ja muidugi need testid, mis peaksid tõestama edu ravimisel, mis aga tegelikult ei näita midagi. Üks EDTA-kelatsiooni kõrvalmõjusid on organismile vajalike mikroelementide väljutamine organismist, kuna keemiline ühend ei tee vahet, millega ja kus ta konkreetselt reageerib (reageerib sellega, mis “käepärast” on, sobivate keemiliste omadustega). Kardan, et sama kehtib ka NDF-i puhul, kui sel üldse mingi märgatav metalliioonide sidumise võime on.

    Ma panen ühe viite ka:

    http://quackwatch.org/01QuackeryRelatedTopics/chelation.html

    Lugege ka seda: http://web.zone.ee/iamfree/raskemetallid.htm Kas te olete ka oma lapsed raskmetallidesse nakatanud (ilmselt need paljunevad koos rakkudega ega hooli jäävusseadustest….)?

  44. KatrinV ütles:

    Internetist “chelation therapy” abil otsides selgus, et nimetet protseduuri viiakse läbi juba aastakümneid, selle väidetele pole selle aja jooksul suudetud saada teaduslikult põhjendatud tõendeid, küll aga kõrvalnähte.

    Isegi juba peaaegu sadakond aastat. Pärismeditsiinis leiutati chelation mõnede keemiarelvade mõjude leevendamiseks ja ravimiseks; keemiarelvi kasutas tsiviliseeritud maailm peaasjalikult I ja natuke ka II ilmasõjas. Siis tulid uhuulased oma toksiinijutuga ja leidsid, et kõikvõimalik muu detoksifikatsioon maitseb ka kelatsiooniga paremini; kogu too jutt on jama.

  45. Päris-teadusartikkel ka, küll II ilmasõja päevilt: British Anti-Lewisite as an Antidote for Acute Mercury Poisoning. Autoriks Lloyd Arthur Stocken ja äratrükkijaks Biochemical Journal. Uurimistöö toimus minu teada juba 1940. aastal; 1947. aastani venis artikli avaldamine Tema Majesteedi riigisaladuste seaduse tõttu.

    Nagu nimigi ütleb, oli briti antilevisiidi ehk dimerkaprooli esimene kasutusala levisiidiks nimetatud arseeniühendist põhjustatud mürgituste tohterdamine. (Muide, levisiidi kasutamine sõjategevuses on ära mainitud ka näiteks Eesti Vabariigi 1927. aastal kinnitatud jalaväe eeskirjas.) Teise maailmasõja ajaks oli tanki- ning lennukitehnoloogia areng kaasa toonud keemiarelvade populaarsuse tuntava languse — olulisel määral tootsid levisiiti sel ajal veel ainult feodaalne Jaapan ja Kodusõja päevadega võrreldava militaartehnoloogia tasemel Ühendriigid — ja nii juhtuski, et üks põnevamaid BAL’i kasutusalasid oli tegelikult tsiviilvallast, nimelt mürgiste süüfiliseravimite kõrvalnähtude vähendamine.

    Enne penitsilliini juurutamist oli pärismeditsiini parimaks süüfilisevastaseks vahendiks arseeniühend nimega salvarsaan ning enam või vähem prääksumad tohtrid pruukisid usinasti ka elavhõbedapõhiseid patentravumeid. Mõlemat sorti mürgiste medikamentide vastikuid kõrvalmõjusid sai BAL’i abil leevendada — tõsi küll, BAL’i enda vastikute kõrvalmõjude tekkimise hinnaga.

    Lõpuks on BAL’i kasutamine kõne alla tulnud Külma sõja aegse tuumatsiviilkaitse kontekstis; BAL võiks olla üks sobiv vahend mõnede organismi sattunud radioaktiivsete raskemetallide esmaseks ärastamiseks. Ma ei oska öelda, kas BAL’i sellises kontekstis ka reaalselt kasutatud on, aga arvestades, mislaadi tuumaintsidendid tegelikult aset leidnud on, tundub see ebatõenäoline.

  46. Teise maailmasõja ajaks oli tanki- ning lennukitehnoloogia areng kaasa toonud keemiarelvade populaarsuse tuntava languse — olulisel määral tootsid levisiiti sel ajal veel ainult feodaalne Jaapan

    Jaapan ei olnud 1940. aastal ei feodaalne ega tehnoloogiliselt eriliselt maha jäänud.

    ja Kodusõja päevadega võrreldava militaartehnoloogia tasemel Ühendriigid

    Ka see väide ei vasta sugugi tõele. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.

  47. MUKOpolüsahhariidid, vabandust, kes arvas, et ma seentest räägin… ma olen küll tähelepanelikumaks muutunud, alates sellest, kui USA-sse ignorantsele ameeriklasele e-kirja saatsin lausega “Our gays invented Skype!”, aga ikka tuleb ette… ;)

  48. On ju “teaduslikult” tõestatud, et kartulis on väärtuslikke elemente ainult värskena st kesksuvel.
    Ja lõpuks omet on süsivesikute osakaalu ka õigesse lahtrisse setud.
    Eelmisel püramiidil olid tellijateks (e. teadlaste rahastajateks ) toiduainete tööstuse firmad. See on ka nüüd välja tulnud.

  49. Lemps ütles:

    On ju “teaduslikult” tõestatud, et kartulis on väärtuslikke elemente ainult värskena st kesksuvel.
    Ja lõpuks omet on süsivesikute osakaalu ka õigesse lahtrisse setud.
    Eelmisel püramiidil olid tellijateks (e. teadlaste rahastajateks ) toiduainete tööstuse firmad. See on ka nüüd välja tulnud.

    Lempsi postituses on sõna “teaduslik” korrektselt jutumärkidesse sätitud. Päristeadlased on kartulist päris palju väärtuslikku leidnud.

  50. Mul tuleb pähe vähemalt paar-kolm haigust, mida saab päriselt õige toitumisega ravida – näiteks rasvumine või podagra :)

  51. @M:
    Sciencedirect’i puhul ei tööta viide tavaliselt kui lihtsalt lehekülje aadressi kopeerid ja viiteks paned. Pealkirja juurest tuleb doi aadress kopeerida ning sellega viidata.

  52. kahb ütles:

    Mul tuleb pähe vähemalt paar-kolm haigust, mida saab päriselt õige toitumisega ravida – näiteks rasvumine või podagra :)

    Tore on. Õnnetuseks on palju rohkem haigusi, mille raviks toitumisest kuidagimoodi ei piisa — ja “toitumisterapeudid” kipuvad selle väga tähtsa asjaolu kahe silma vahele jätma.

    Ja tähtsuseta ei ole ka see, et kõnealused “toitumisterapeudid” defineerivad “õiget toitumist” kummalisel, jäigal ja ebateaduslikul viisil tükkis pH imega.

  53. kahb ütles:

    Mul tuleb pähe vähemalt paar-kolm haigust, mida saab päriselt õige toitumisega ravida – näiteks rasvumine või podagra :)

    Jah, mistõttu on eriliselt kummaline, kui päris arstide ja “toitumisterapeutide” soovitused teineteisele kardinaalselt vastu käivad.

    Ma tegin kunagi sellise apsu, et läksin pärast arstiga konsulteerimist veel Rolesse lisasoovitusi saama. Sealsete “arstide” jaoks oli sõna “puriin” tundmatu.

  54. Kui keegi juhtus eile õhtul TV6-st vaatama kultusmultikat South Park, siis seal oli tegelane nimega Miss Information, kes jagas kõikidele lahkelt ka toitumisteraapilisi nõuandeid, puhastas aurat, kaubitses irokeeside juustest valmistatud tampoonidega, müüs maheaspiriini ja looduslikke mobiiltelefone ja jagas pärismaalaste iidset tarkust (nood müüsid kõikvõimalikku kräppi pühade ja tervendavate esemete pähe). Väga värskendav ja eluterve, ma ütleks. Loodetavasti ei lähe meil asjad nii kaugele, et lapsed peavad hakkama oma vanematele aru pähe panema, ja sellised lood, kus sõbrad lähevad saega doonorineeru tooma oma surevale holistilise meditsiini meetoditele allutatud kaaslasele, jäävadki South Parki. Väga hea osa oli… Mitme tegelaskuju käitumine ja sõnad tulid jube tuttavad ette.

  55. Mart K. ütles:

    Ma tegin kunagi sellise apsu, et läksin pärast arstiga konsulteerimist veel Rolesse lisasoovitusi saama. Sealsete “arstide” jaoks oli sõna “puriin” tundmatu.

    Järelikult ei olnud neil Pokemonihuvilisi lapsi. Purin (プリン) on teadupärast see taskuelukas:

  56. Ma olen seal kursustel käinud ning olen valmis vastama küsimustele ja selgitama asju lähemalt.

    Role programmi pakkujad muideks ei olegi toitumisterapeudid, Role programm lähtub veregrupidieedist+lahussöömisest.Kui keegi viitsib seda asja seal uurida, siis igal juhul selliseid programme seal koostatakse. Mitte, et ma seaksin kahtluse alla selle, kas seal üldse teste tehakse.

    Siis sellest kas vastavad inimesed väärivad tiitlit terapeut? Ma ei näe põhjust miks mitte.See on ju igati loogiline, et kõik mis meie kehas toimub sõltub meie toidust+keskkonnast. Kui inimene saab suhkruhaiguse, siis on see toitumuslik viga.Tal on valida , kas ta süstib ennast elu lõpuni, või teeb toidus muudatusi ja saab terveks.Minu teada on sellest tehtud isegi film.Isiklikud kogemused sellega veel puuduvad , lihtsalt mainin ära, et sellest on film tehtud-vaadake seda ja kritiseerige siis edasi.Ning aimu toitumisnõustamisest võis saada ka sarjast “Dieedidoktorid”.Kui keegi on seda näinud, siis peaks ta ka teadma, et toitumisega saab haigusi ravida/taandada.

    Ja me kõik teame väga hästi, et valgud pole ainsad ,mis teevad paksuks.Olge rahulikud.

    Mind vahel natuke häirib see, kui tähelepanu pööratakse toitumise poole pealt ainult sellistele nähtustele, mis tooksid tegelikult kasu. Äkki oleks aeg natuke jälgida, mida meie ametlikud toidupüramiidid soovitavad, kuidas oleks sellega kui võtaks luubi alla, miks on seal toidupüramiidi tipus transrasvad/rämpstoit?Kas seda on vaja soovitada? Aga kui miski on riiklik-ametlik, siis vist pole kombeks selles kahelda?

    Ning mis on ebaloogilist selles, et toitumisega saab jagu depressioonist ja viljatusest? Kas te arvate tõesti, et need seisundid tekivad kuidagi imekombel? Miks on inimesed üldse nii haiged Eestis, kui me sööme oma “esivanemate toitu”-leib,piim , kartul jne..

    Allergiate/talumatuste ja haiguste seose naeruvääristamine on mind eriti häiriv, kuna mul on ametlikus meditsiinis juba diagnoositud talumatus nii piima, gluteeni jne vastu ning see on põhjustanud mulle kannatusi.Ja uskuge mind, kui su soolestiku kihid on kahjustunud, ei saa sa toitained ning kui sul puuduvad toitained saabuvad haigused .See tundub mulle loogiline vähemalt.Ja asi ongi selles, et väga paljudel on allergiad/talumatused, aga nad lihtsalt ei tea seda ja arvavad, et peavalud jms on normaalne nähtus.Sellised asjad on muidugi pärilikud ka, näen et kõik need sümptomid on ka minu vanematel, kes naeravad selle peale nagu keskmine “tark” eestlane ikka. Nad usuvad pigem tavameditsiini, söövad luudele tervislkku piima ja meie ürgtoitu leiba (iroonia),kannatavad krooniliste haiguste ja valude käes,võtavad ravimeid, kui et kuulavad oma keha.

    Kokkuvõtvalt, kui te olete ise hea geneetilise materjaliga, elu aeg enam-vähem tervislikult söönud ja haigustevaba, siis ongi raske aru saada toitumise mõjust kehale.

    Ma nõustun siiski sellega, et koostöö homöopaatia ja astroloogia…

  57. Mi ütles:

    Kui inimene saab suhkruhaiguse, siis on see toitumuslik viga. Tal on valida , kas ta süstib ennast elu lõpuni, või teeb toidus muudatusi ja saab terveks.

    Jama #1.

    Mi ütles:

    Äkki oleks aeg natuke jälgida, mida meie ametlikud toidupüramiidid soovitavad, kuidas oleks sellega kui võtaks luubi alla, miks on seal toidupüramiidi tipus transrasvad/rämpstoit?

    Jama #2.

    Mi ütles:

    Ning mis on ebaloogilist selles, et toitumisega saab jagu depressioonist ja viljatusest?

    Jama #3.

    Mi ütles:

    Miks on inimesed üldse nii haiged Eestis, kui me sööme oma “esivanemate toitu”-leib,piim , kartul jne..

    Jama #4.

    Kolm jama võiks andeks anda, rohkem ei kõlba.

  58. dig, nii ei lähe. Lihtsalt “Jama!” öeldes asud sa igasugu ullikestega samale tasemele. Tuleks lahti kirjutada, miks sinu poolt jamaks nimetatud asjad seda on (mitte et mul seekord nende jamasuses kahtlusi oleks).

  59. Igaks juhuks olgu veel ära mainitud, et kihilised toidupüramiidid on orienteeritud nii, et iga toidusordi osatähtsus vastaks kihi suurusele. Põhjas on fundamentaalsemad toiduained, mida tasub rohkem tarbida ja tipus on säärased asjad, mille liigtarvitamisest kindlasti hoiduda mõtet on. Rämpstoit kuulub vähemalt tollesse lahtrisse.

  60. Kriku ütles:

    dig, nii ei lähe. Lihtsalt “Jama!” öeldes asud sa igasugu ullikestega samale tasemele. Tuleks lahti kirjutada, miks sinu poolt jamaks nimetatud asjad seda on (mitte et mul seekord nende jamasuses kahtlusi oleks).

    Üks Duane Gish või tema moodi galopeeriv Kent Hovind jaksab rohkem jama kokku keerata kui kümme pöidlapandat lahti kirjutada. :-( Sellepärast ongi mõtet postituses sisalduvad jamad üle lugeda: kui üks-kaks-kolm on, võib nende lahkamisest abi olla, aga polüjamalikud sõnavõtud on tavaliselt pärit mingisuguse jamakoolituse konspektist, kus jama settib ja kontsentreerub ja ratsionaalse käsituse vastu kooriku peale ehitab.

    Ja kreatsionistlike väidete loetelu stiilis jama välimäärajat meil ikka veel ei ole.

  61. polüjamalikud sõnavõtud on tavaliselt pärit mingisuguse jamakoolituse konspektist, kus jama settib ja kontsentreerub ja ratsionaalse käsituse vastu kooriku peale ehitab.

    Seda enam tasuks ära näidata, miks need väited jama ja koolitus seega ebausaldusväärne on.

  62. Kriku ütles:

    Seda enam tasuks ära näidata, miks need väited jama ja koolitus seega ebausaldusväärne on.

    Üldises plaanis küll. Selleks ongi mõtet Skeptiku käsiraamat või midagi sellesarnast kokku panna. Aga kontsentreeritud jama foorumi vormis ümber lükata on umbes samasugune ajaraiskamine nagu lusikaga kaevu kaevamine.

  63. Siis on kogu siinne arutelu niisamasugune ajaraiskamine – sest paljas “jama!” hüüatus ei ole mitte midagi väärt. Kui uhhuulane saab öelda, et ma kirjutasin neile põhjalikult, miks mingi asi hea on, aga nemad ei osanud muud vastata kui ainult “jama!” hüüda, siis on niisugune vastus isegi vastutöötav.

  64. dig ütles:

    Mi ütles:

    Kui inimene saab suhkruhaiguse, siis on see toitumuslik viga. Tal on valida , kas ta süstib ennast elu lõpuni, või teeb toidus muudatusi ja saab terveks.

    Jama #1.

    Mi ütles:

    Äkki oleks aeg natuke jälgida, mida meie ametlikud toidupüramiidid soovitavad, kuidas oleks sellega kui võtaks luubi alla, miks on seal toidupüramiidi tipus transrasvad/rämpstoit?

    Jama #2.

    Mi ütles:

    Ning mis on ebaloogilist selles, et toitumisega saab jagu depressioonist ja viljatusest?

    Jama #3.

    Mi ütles:

    Miks on inimesed üldse nii haiged Eestis, kui me sööme oma “esivanemate toitu”-leib,piim , kartul jne..

    Jama #4.

    Kolm jama võiks andeks anda, rohkem ei kõlba.

    Kui bioloogiat õppida pole need väited nii väga jamad. Insuliiniresistentsus on osaliselt halva toitumise tagajärg ning bioloogiaproffessorgi rääkis meile loengus, et tüüp 2 diabeedi vastu aitab paljudele parem toitumine ning erijuhtudel tuleb insuliini süstida.

    Viljatus tekib ka väga madala rasvasisaldusega nii inimestel kui teistel loomadel. Tõsise alakaalu korral võib menstruatsioon ebaregulaarseks minna või kaduda.

    Depressiooni vastu võib aidata see, kui hea maitsega toit teeb tuju heaks või kui uimasuseni söömist vältida.

  65. Suhkruhaiguse puhul seisnes jama üldistamises. Ei saa väita “suhkruhaiguse” kohta üldiselt asju, mis kehtivad ainult 2. tüüpi diabeedi kohta (ja sedagi mitte kõikidel juhtudel).

    Kliinilise depressiooni vastu shokolaad siiski korralikult ei aita. Kõigist viljatusejuhtumitest moodustavad alatoitlusega seotud väga väikese osa.

    Toidupüramiidi tipust kirjutanud Mi ei ole tõesti aru saanud sellest, mida toidupüramiidi kujund väljendab.

    Jama nr. 3 on puhas demagoogia: “inimesed on nii haiged” on kvantifitseerimata väide ja põhjendamata eeldus.

    Veregrupidieet on teaduslikult põhjendamata ja seda on mitmes A. Levinit käsitlevas artiklis juba vaadeldud. Skeptik.ee toitumisalased artiklid on üheskoos siin.

    Ja uskuge mind, kui su soolestiku kihid on kahjustunud, ei saa sa toitained ning kui sul puuduvad toitained saabuvad haigused. See tundub mulle loogiline vähemalt.

    Tundub siis tundub, aga mida üleüldse “soolestiku kihtide kahjustumise” all mõeldakse?

    Ja asi ongi selles, et väga paljudel on allergiad/talumatused, aga nad lihtsalt ei tea seda ja arvavad, et peavalud jms on normaalne nähtus.Sellised asjad on muidugi pärilikud ka, näen et kõik need sümptomid on ka minu vanematel, kes naeravad selle peale nagu keskmine “tark” eestlane ikka. Nad usuvad pigem tavameditsiini, söövad luudele tervislkku piima ja meie ürgtoitu leiba (iroonia),kannatavad krooniliste haiguste ja valude käes,võtavad ravimeid, kui et kuulavad oma keha.

    Kirjutaja kasutab oma seisukohtade omaksvõtu kohta väljendit “oma keha kuulamine”. Mismoodi küll kirjutaja teab, et tema vanemad “oma keha ei kuula”? Mismoodi ta teab seda kõige õigemat viisi “oma keha kuulamiseks”?

  67. Kriku ütles:

    Kõigist viljatusejuhtumitest moodustavad alatoitlusega seotud väga väikese osa.

    Ja see ka, et isand Mi rõhutab “loogikat” ja jätab kahe silma vahele väidete seosed reaalse maailmaga.

  68. Kriku ütles:

    Kui uhhuulane saab öelda, et ma kirjutasin neile põhjalikult, miks mingi asi hea on, aga nemad ei osanud muud vastata kui ainult “jama!” hüüda, siis on niisugune vastus isegi vastutöötav.

    Kui meil on tegemist uhhuulasega, kes avalikult üles tunnistab, et ta jamakursustel käis ($$$!), miks peaks siis eeldama, et ta jätab selle ütlemata ükskõik, mida talle tegelikult vastu öeldi? Naturalnews.com’i põhjalikku “ülevaadet” sellest, mida skeptikud mõtlevad, olen ma juba viidanud.

    Foorumivormis jamakummutamisel on mõtet ainult siis, kui vaadeldav jama mõistlikult lahja on ja selle omanik veel sidet reaalsusega kaotanud pole.

  69. Kui meil on tegemist uhhuulasega, kes avalikult üles tunnistab, et ta jamakursustel käis ($$$!), miks peaks siis eeldama, et ta jätab selle ütlemata ükskõik, mida talle tegelikult vastu öeldi?

    Kui ta valetab, on seda kerge demonstreerida.

  70. Esiteks, miks nüüd see veregrupidieet siin teemaks tuli? Kõigepealt teete Role inimestest toitumisterapeudid ning nüüd üritate mind veenda, et see on vale, samas kui ma pole selle kaitseks midagi öelnud?

    Teiseks, gluteenitalumatus kahjustab villisid, mis on soolestiku seina osa.See muudab nad lamedaks ning pärsib toitainete imendumist.

    Keha kuulamise all ei pidanud ma silmas midagi vaimset.Kui soovite mu vanemate haiguslugu, siis seda ma siin avaldama ei hakka.Ma ütlesin juba, et nad on haiged, ning see tuleb nende toitumisest.Võin siin tuua näite, et kui arst ütleb südamehaigele, et ta ei tohi liha süüa, ning too seda ikka teeb, siis ta ei kuula oma keha.Ta ei taju enam , mis on tervislik.

    Olen teadlik sellest, et toitumispüramiidi tippu pannakse need toidud, mida vähem soovitatakse süüa.Kuid, rämpstoit ei tohi kuuluda soovituse alla.Mis loogika selles peitub?Mis on järgmine samm-väike pits viina sinna tippu, et arvestame ikka eestlaste tarbimisharjumustega?

    Kliinilise depressiooni puhul tõesti shokolaad(halb näide muide) ei aita .Toitumine on pigem toetav asi.Tegelikult mind natuke hämmastab, kas te pole siis tõesti kunagi tähele pannud, milline teie enesetunne on siis, kui te olete ühekülgselt toitunud? Ja kui nüüd veel ette kujutada, kuidas võib see mõjuda pika ajal vältel..Ma näen, et te võtate neid asju mis koduleheküljel üleval on ikka väga üks-üheselt.Keegi pole väitnud, et kõik viljatused/depressioonid saab ravida toitumisega.

    Teil on õigus.Inimesed on haiged väide oli üldistus.Karta on, et liiga palju uudiseid lugenud ülekoormatud haigekassa süsteemist ja suremuse statistikast.

    Millest me siin üldse räägime.Toitumisspetsialistideks on võimalik õppida enamikes arenenud euroopa riikides ülikooli tasandil.Toitumine ja paranemine asjadest toitumise abil pole umbluu.Saan aru, kui te võib-olla meie kooli kvaliteedis kahtlete, okei, aga kas siis seate ka kahtluse alla selle mida nutritsionistid/ dietistid üle kogu maailma teevad?Kui jah siis..raiskan tõesti oma aega siin.

  71. Esiteks, miks nüüd see veregrupidieet siin teemaks tuli?

    Sest sa rääkisid sellest oma eelmises postituses.

    Keha kuulamise all ei pidanud ma silmas midagi vaimset.Kui soovite mu vanemate haiguslugu, siis seda ma siin avaldama ei hakka.Ma ütlesin juba, et nad on haiged, ning see tuleb nende toitumisest.Võin siin tuua näite, et kui arst ütleb südamehaigele, et ta ei tohi liha süüa, ning too seda ikka teeb, siis ta ei kuula oma keha.Ta ei taju enam , mis on tervislik.

    Ei, ma ei soovi su vanemate haiguslugu. Aga kui ma ei tea, millest sa räägid, on mul raske teha vahet sinu jutu ja suvalise umbluu vahel. Täpselt sama retoorikat kasutavad ka umbluulased.

    Miks küll südamehaige ei peaks liha sööma…?

    Meie keha ei ütle meile, mis on tervislik. Paraku. Selleks on arste vaja, nagu sa isegi ütled. Kui ülekaaluline kuulab, mis tema keha talle ütleb, siis õgib ta nii kaua, kuni ära sureb. Sest meie keha on arenenud toidupuuduse tingimustes ja ei suuda toiduküllusesse piisavalt kriitiliselt suhtuda. Niisugused inimesed vajavad kõrvalist abi ja tublisti tahtejõudu, et nõiaringist välja murda.

    Olen teadlik sellest, et toitumispüramiidi tippu pannakse need toidud, mida vähem soovitatakse süüa.Kuid, rämpstoit ei tohi kuuluda soovituse alla.Mis loogika selles peitub? Mis on järgmine samm-väike pits viina sinna tippu, et arvestame ikka eestlaste tarbimisharjumustega?

    Täpselt seesama loogika peitubki – nii harva kui võimalik. Erinevalt viinast on rämpstoit siiski toit.

    Keegi pole väitnud, et kõik viljatused/depressioonid saab ravida toitumisega.

    Aga kui sa oled kursis, et alatoitlusest põhjustatud viljatuse- või depressioonijuhte on väga vähe, miks sa siis antud seoses toitumisest juttu teed? Ilmselgelt ei ole kaugelt suurem osa viljatusejuhtudest tingitud toitumisest.

    Toitumisspetsialistideks on võimalik õppida enamikes arenenud euroopa riikides ülikooli tasandil.Toitumine ja paranemine asjadest toitumise abil pole umbluu.

    Oleksin nõus, kui täpsustataks, mis asjadest. Kindlasti aitab õige toitumine skorbuudi, rasvumise, sellest tingitud haiguste (näiteks liigesehaiguste) ja veel rea asjade puhul. Aga ei ole õige seda absolutiseerida.

  72. Rääkisin veregrupidieedist oma postituses, kuna keegi võrdusustas nad toitumisterapeutidega.Vihjates seega, et meie, ei tea mis on puriin.

    Minu viga on tõesti see, et ma ei viitsi asju korralikult välja kirjtada, ja arvan, et inimesed loevad mu mõtteid.Ehk siis veelkord- südamehaigetel soovitatakse vähendada punase liha tarbimist.
    Ma olin juba valmis selleks, et sa ütled, et ülekaalulised, nad ei kuula oma keha.Ma kasutasin valet väljendit jällegi.Inimesed ei jälgi, mis toit teeb nende kehaga, ei teadvusta seda.
    Okei, toon näite siis näite endast, elu aeg olid peavalud, pärast allergiavaba dieeti enam pole.Nii ka vanematel.Aga nad ei usu sellesse. Küllap see jääb ka nii, kuna Eesti meditsiiniline seltskond on piima nii ausse tõstnud, et ilma selleta oled kindel surmalaps.Meil puudub individuaane lähenemine.Sa võid minna arsti juurde, kuid arst ei pane sulle menüüd kokku.Mulle tundub, et arstd ei oska isegi pärmseent ravida.Kui on depressioon/kõhuvalud/peavalud / väsimus siis teevad nad sulle ükstapuha, mis uuringuid ennem, kui küsivad su söögi kohta.Te ei kujuta ette, mida ma pidin kõike testima ennem kui sain on allergiate diagnoosi; nii väga taheti mind suunata psühholoogi juurde.Niimoodi võibki inimene oma depressiooni kätte saada, ja tulge siis väitma, et toitumine ei mängi rolli.EI osata näha lihtsaid seoseid. Vaid kohe ravimite juurde.Ehk siis, arst pole toitumisspetsialist.Eesmärk on arstide ja toitumisspetsialistide koostöö.

    Jään oma arvamuse juurde, et kahjulikke asju ei tohi soovitusse panna.Organisatsioon , mis tegeleb eestlastele tervislike toitude propageerimisega, peab võtma endale eesmärgiks, et toit oleks pestitsiidivaba, kahjulike e-ainete vaba, transrasvavaba.

    Ma ei kujuta ette, mis näiteid sa võiksid tahta.No näiteks liigesehaigused- artriit,akne, nendega saab tulemusi piimavaba dieediga.See tulemus esines juba dieedidoktorite saates, mida siis juhtis arst ja nutritsionist.Karta on nüüd, et mind tabab rünnakute laviin.Vaadake õppekavast, mis haigusi seal terapeudi õppes on käsitletud.

    Absolutiseerimine on probleem tõesti ja ma saan aru, et see ongi põhiline küsimus siin.Kes loeb välja koduleheküljelt, et “võib” tähendab enamust,kes loeb välja, et see kindlasti see ravib-see oleneb juba inimesest. Ma ei oska kommenteerida neid haigusi , mis seal reastatud on kuna ma pole terapeut, aga ma võin kinnitada teile, et keegi ei lähtu ph- teooriast.Ph -teooriast tuleb ainult juttu.Keegi ei koosta menüüd selle alusel, seda pole isegi õppekavas. Soovitan teil ise kontakti otsida nendega ja järgi küsida, miks tehakse nii või teisiti.Ma pole seal koolis piisavalt palju käinud, et saaksin teiega vaielda ja ma võin vale mulje jätta.EHk siis, võtke kontakti ja tehke alles siis oma järeldused.

  73. Mi ütles:

    Rääkisin veregrupidieedist oma postituses, kuna keegi võrdusustas nad toitumisterapeutidega. Vihjates seega, et meie ei tea mis on puriin.

    Aina mudasemaks läheb. Esiteks, Role on ennast korduvalt üritanud nn veregrupidieedist distantseerida, ilmselt seetõttu, et veregrupidieet on üldiselt diskrediteeritud. Nende toitumissoovituste sisu on suuresti sama, mis veregrupidieedi puhul, aga nad põhjendavad seda teiste välja mõeldud asjadega (nt “varjatud toidutalumatusega”).

    Teiseks, Role-programmi müüjad tegelevad toitumisteraapiaga, s.t, nad lubavad, et haiged, kes neile maksavad ja nende soovitusi kuulda võtavad, saavad terve(ma)ks. Kui see ei ole toitumisteraapia, siis mis on?

    Ning kes on see “teie”? Mina rääkisin ühe konkreetse Role doktoriga. Kui ma talt küsisin, miks on minule antud soovitustes nii palju toiduaineid, mida päris reumatoloog mul süüa ei soovitanud, kuna need sisaldavad palju puriini, küsis ta mu käest, et mis see puriin on. Ma tegin sellest järelduse, et too üks toitumissoovitusi jagav meedik ei teadnud selle termini tähendust.

    Ma ei saa väita, et ükski Role töötaja seda ei tea, aga mõned neist, kes peaksid, kindlasti ei tea.

    Päris dietoloogia ja toitumisteraapia on minu arusaamist mööda umbes samasuguses seoses nagu meditsiin ja homöopaatia.

    Muide, Role toitumissoovitused aitasid mul tervist paremaks teha küll, samuti märkasin midagi, millele konventsionaalne füsioloogia mulle arusaadavat seletust ei paku: kui süüa liha ja juurvilja, loomseid valke ja teraviljasaaduseid eraldi, siis on mul pärast subjektiivselt kergem olla — isegi kui kõht punni süüa, ei teki söömajärgset rammestust.

    Aga see kõik ei anna alust nende “meetodit” teaduslikuks pidada ega õigusta väga kalleid invasiivseid protseduure ega juttu “varjatud toidutalumatusest”.

  74. Mart K. ütles:

    Muide, Role toitumissoovitused aitasid mul tervist paremaks teha…

    Peaksin täpsustama: kombinatsioon reumatoloogi määratud dieedist ja Role soovitustest koos mõnede ogarate (rematoloogi soovitustele risti vastu käivate) soovituste hoolika eiramisega.

  75. Eesti meditsiiniline seltskond on piima nii ausse tõstnud, et ilma selleta oled kindel surmalaps.

    Laktoositalumatusega näiteks on Eesti meditsiin väga hästi kursis.

    Meil puudub individuaane lähenemine. Sa võid minna arsti juurde, kuid arst ei pane sulle menüüd kokku.

    Nii see on. Samas, kas see peaks just arsti ülesanne olema? Arst ei pane ka treeningukava kokku, ütleb lihtsalt, et tuleb ennast liigutada.

    Mulle tundub, et arstd ei oska isegi pärmseent ravida.

    Eks nad ole jah viimasel ajal rohkem inimeste ravimisele pühendunud :) Hea küll, ma saan aru, mida sa mõtled, aga nii hull see asi nüüd ka ei ole. Meil siin on üks kommentaator M., kes võib pikemalt rääkida, mida ta oskab ravida ja mida mitte. Minu tutvusringkonnas ei ole pärmi korrale kutsumisega küll probleeme olnud.

    Kui on depressioon/kõhuvalud/peavalud / väsimus siis teevad nad sulle ükstapuha, mis uuringuid ennem, kui küsivad su söögi kohta. Te ei kujuta ette, mida ma pidin kõike testima ennem kui sain on allergiate diagnoosi; nii väga taheti mind suunata psühholoogi juurde.

    Tuleb ette. Samas eks nad lähtuvad mingist statistikast – selliste-selliste kaebuste puhul on X tõenäosusega põhjus selles, X1 tõenäosusega tolles ja nii edasi. Inimesi, kelle psüühilised probleemid väljenduvad niisugustes kaebustes, ei olegi nii vähe. Selle peale solvuda küll ei maksa, kuigi raisatud ajast on muidugi kahju. Aga muidugi võib alati juhtuda, et satud ka lihtsalt mõne valge kitliga ohmu otsa.

    tulge siis väitma, et toitumine ei mängi rolli.EI osata näha lihtsaid seoseid. Vaid kohe ravimite juurde.Ehk siis, arst pole toitumisspetsialist.Eesmärk on arstide ja toitumisspetsialistide koostöö.

    Nagu arstide ja psühholoogidegi. Aga kardetavasti ei õnnestuks vältida olukorda, kus keegi kurdab, et enne antidepressantide välja kirjutamist solgutati teda igasugu toitumise uurijate ja jumal teab kelle vahet.

    Jään oma arvamuse juurde, et kahjulikke asju ei tohi soovitusse panna.Organisatsioon , mis tegeleb eestlastele tervislike toitude propageerimisega, peab võtma endale eesmärgiks, et toit oleks pestitsiidivaba, kahjulike e-ainete vaba, transrasvavaba.

    Nii see nüüd siiski ka ei ole, et transrasvad on absoluutselt igas koguses ohtlikud. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituse kohaselt ei tohiks transrasvade sisaldus kogu päevasest energiast ületada ühte protsenti. Kui nüüd kohuke kaalub 48 grammi, selle glasuur mõne grammi ja selles on omakorda kasutatud mingit kogust transrasvu, siis tuleb kogus tühine. Igasugu võiasendajad, võidemargariinid jms. on muidugi teine teema.

    Kahjulikke säilitusaineid ei tohiks toidus juba praegu üldse olla, aga igal juhul oleneb kõik ka siin kogusest. Hulk väga looduslikke aineid rikub üleliigsel tarvitamisel tervist, sidrunhape näiteks.

    No näiteks liigesehaigused- artriit,akne, nendega saab tulemusi piimavaba dieediga.

    Allikas?

    Absolutiseerimine on probleem tõesti ja ma saan aru, et see ongi põhiline küsimus siin.Kes loeb välja koduleheküljelt, et “võib” tähendab enamust,kes loeb välja, et see kindlasti see ravib

    Tegelikult tähendab “võib” kuitahes väikest võimalust. See ongi probleem – konstruktsioone nagu “võib mõjutada”, “võib põhjustada” jne. on väga tihti võimatu kontrollida ja neil puudub praktiline väärtus. Jah, paljugi on võimalik, aga tõenäosus on väike. Nagu ma kuskil juba ütlesin, ka mõne kauge tähe ümber tiirleva planeedi orbiit võib mõjutada minu südametegevust. Aga see mõju on tühine. Niisugused kvantifitseerimata väited on kas puuduliku kodutöö või otsese hämamissoovi tunnuseks.

  76. Okei, ROLE-st saime valesti aru siis.Ma üritasin öelda, et role ei kuulu ETTA toitumisterapeutide ühingusse.Meil ei tegeleta veregrupidieediga.
    Kuigi ROLE programm pole teaduslikult tõestatud nii -öelda, nagu ka veregrupidieet, siis võin öelda, et kõik toidud, mis mulle veregrupidieedi järgi ei sobi, neile olen ka allergiline.Ja lahussöömine on loomulik.Eelajalooliselt sõime me ju ikka üht toiduainet korrga(lükage ümber kui vale).Sedasi söövad ka imikud, nad söövad korraga üht toiduainet, kui valida antakse.

    Tore, kui arstid saavad pärmseenega hakkama, kuid miks siis ikka ja jälle võib avalikest foorumitest leida sellekohaseid kaebuseid, et arst kirjutas antibiootikume, kuid need ei aita, seen tuli tagasi jne.Ja miks see pärmseen üldse tekib.Umbluulasena väidan, et toidust.

    Ravimiseks ja ravi osana tuleb lisaks inimese toitumine üle vaadata.Kui see pole arsti ülesanne, kes seda teeb siis?Meil pole ju kedagi.Toitumisteadlased võivad ju raamatuid välja anda ja artikleid kirjutada, aga see jõuab vähesteni.Vaadates järjekordset tormi ja sõda , mis toimub poes, kui suhkur on odavmüüki pandud, siis paratamatult võib öelda, et nende teavitustöö on puudulik.

    Arstid jah, tegelevad ravimisega, kuid tekib küsimus, miks on vaja nii palju ravida.Kui te näeksite keskmise eestlase menüüd(jajaa, kust mina tean milline see statistiline keskmine on eks.), siis te oleksite shokeeritud.See koosneb põhiliselt lihast(töödeldud glutamaadiga), rohketest piimatoodetest, rafineeritud suhkrutest, leivast -saiast.Kui veab on sinna mõni tomat ja kurk ära eksinud .Äärepealt oleksin veel unustanud makaraonid ja kartuli,hehe.Sedasi haigestutaksegi. Ja nüüd tekibki küsimus, kas on vaja kohe ravimid peale panna, või äkki üritaks vaadata inimese söögi üle?Tundub loogiline eks, aga seda ei tehta.

    Laktoositalumatusega on meditsiin kursis tõesti.Inimesed on need , kes pole kursis sellega, kas neil on talumatus või mitte.Gluteenitalumatus on ohtlikum, loodan, et siis ka sellega kursis oldakse.

    WHO ütleb et ei tohi üle 1% tarvitada, seetõttu, peab tarvitama 1%? Kahjulikku asju ei saa soovitada.Tehku mingi teine tabel nende asjade piirnormide seadmiseks.Kõik need võidemargariinid on transrasvu täis ja neid süüakse igapäevaselt.Natuke kohukesest, natuke võist, natuke kalevi shokolaadist.

    Kas ennem oli psüühiline probleem või kehv toit.Kui on konkreetne sündmus elus, siis tõesti psüühika mõjutab seedimist, kui erilist põhjust pole, väidaksin, et toit mõjutab.Ning isegi, kui on psüühiline probleem esimesena, siis miks oleks see nii vastumeelne idee toitumisega kaasa aidata?See on mu enda mõttekäik, pole mingeid teaduslikke aluseid, kellegile ei õpetata seda.

  77. Mi ütles:

    Kui te näeksite keskmise eestlase menüüd(jajaa, kust mina tean milline see statistiline keskmine on eks.), siis te oleksite shokeeritud.See koosneb põhiliselt lihast(töödeldud glutamaadiga), rohketest piimatoodetest, rafineeritud suhkrutest, leivast -saiast.Kui veab on sinna mõni tomat ja kurk ära eksinud .Äärepealt oleksin veel unustanud makaraonid ja kartuli,hehe.Sedasi haigestutaksegi.

    Sooviks saada toiduainete ja haiguste nimekirja, et mis mida täpselt põhjustab. Milline toiduaine põhjustab näiteks nohu? Kui valutab küljekont, mida siis on valesti suhu pistetud?

  78. Ja lahussöömine on loomulik.Eelajalooliselt sõime me ju ikka üht toiduainet korrga(lükage ümber kui vale).

    Minu teada ei anna seda väidet praegu ei kinnitada ega ümber lükata. Raske öelda, mida täpselt nois pottides keedeti, mille killud välja tulevad – suppi või paljast liha…? Mu meelest oleks supp loogilisem, sest siis saaks ühe keeduga rohkem asju keedetud. Aga ei tea. Päris metsikult elades söödi ilmselt ikkagi seda, mida kätte saadi, selles järjekorras ja koguses nagu kätte saadi.

    miks siis ikka ja jälle võib avalikest foorumitest leida sellekohaseid kaebuseid, et arst kirjutas antibiootikume, kuid need ei aita, seen tuli tagasi jne.Ja miks see pärmseen üldse tekib.Umbluulasena väidan, et toidust.

    Foorumites kurtmisi on raske kommenteerida. Seda, miks pärmiseen mõnikord vohama hakkab, ei oska vist keegi päris täpselt öelda. Mis uuringute tagajärjel on ilmnenud, et just toitumisel on otsustav roll?

    Vaadates järjekordset tormi ja sõda , mis toimub poes, kui suhkur on odavmüüki pandud, siis paratamatult võib öelda, et nende teavitustöö on puudulik.

    Hah, paljudel inimestel seisis enne Euroopa Liiduga liitumist varutud suhkur mitu aastat kodus. See oli pigem massipsühhoosi ilming.

    Arstid jah, tegelevad ravimisega, kuid tekib küsimus, miks on vaja nii palju ravida.Kui te näeksite keskmise eestlase menüüd(jajaa, kust mina tean milline see statistiline keskmine on eks.), siis te oleksite shokeeritud.

    Mind on väga raske shokeerida. Aga kust sa ikkagi tead, milline see keskmine on?

    See koosneb põhiliselt lihast(töödeldud glutamaadiga), rohketest piimatoodetest, rafineeritud suhkrutest, leivast -saiast.Kui veab on sinna mõni tomat ja kurk ära eksinud .Äärepealt oleksin veel unustanud makaraonid ja kartuli,hehe.Sedasi haigestutaksegi.

    See on nüüd küll väga julge üldistus. Niimoodi teenitaksegi uhhuulase nimetus ära. Jälle samad puudused, mis eespool: pole juttu sellest, mis haigustesse niimoodi haigestutakse, mis sagedusega, mis ainete puudusel jne. Kliiniliselt väljenduvat vitamiini- või mikroelementide puudust hankida ei ole üldse nii kerge.

    Laktoositalumatusega on meditsiin kursis tõesti. Inimesed on need , kes pole kursis sellega, kas neil on talumatus või mitte.

    Laktoositalumatuse kliiniliste nähtudega on nende ilmnemisel üsna raske mitte kursis olla.

    WHO ütleb et ei tohi üle 1% tarvitada, seetõttu, peab tarvitama 1%?

    Ei. Aga võib arvata, et selle tagajärjel ei juhtu ka midagi. Ei ole mõtet inimesi ka hirmutada iga viimase kui transrasvu sisaldava kommi pärast, nagu Evelyn Ilves tegi.

    Kõik need võidemargariinid on transrasvu täis ja neid süüakse igapäevaselt.

    Jah, sellepärast ma neid mainisingi. Neid pean isegi solgiks ja neist võib tõesti saada märkimisväärse koguse transrasvu kätte.

    Kas ennem oli psüühiline probleem või kehv toit.

    Kuidas kunagi. Need ei pea aga üldse seotud olema. Kehv toit ei ole kõigi hädade põhjustaja.

  79. Mi ütles:

    Kahjulikku asju ei saa soovitada.

    Teadupärast on vesi kahjulik, võib inimese sajal ja seitsmel moel ära tappa. Veemürgistus, lämbumine, jääkuubikud hingekurgus, kristalliseerumisest põhjuv kudede kärbumine ja aurupõletus on ainult algus. Järelikult ei saa Mi’le soovitada vett ega ühtki toiduainet, mille sees vett on või mille tootmisel vett kasutatud on.

  80. Kehv toit on siiski paljude hädade põhjustaja. Sellekohaseid loomkatseid võite näha pea igas viletsas farmis.

  81. Täpselt niisama ebakonkreetne väide (“paljude hädade põhjustaja”) nagu eelnevadki.

  82. Mi ütles:

    kas on vaja kohe ravimid peale panna, või äkki üritaks vaadata inimese söögi üle? Tundub loogiline eks, aga seda ei tehta.

    Te olete halvasti informeeritud, ausalt. Keegi on Teile kärbseid pähe ajanud.

    Mul on kaks kroonilist tervisehäiret ja mõlema puhul on päris arst esimeste asjade hulgas minuga rääkinud toiduvalikust — eelkõige sellest, kuidas seda muuta nii, et kroonilised haigused vähem avalduksid. Ja see ei ole olnud üldsõnaline “toitu-tervislikult”-loeng, vaid biokeemiliselt täiesti põhjendatud jutt.

    Ja kui arst mõnele mu küsimusele täpselt vastata pole osanud, kuna vastuseid pole veel leitud (nt millest konkreetselt tekivad allergiad ja kuidas täpselt on need seotud muude tervisehäiretega), siis on nad seda ka ausalt tunnistanud. Üks lubas isegi pärast järgmist temaatilist konverentsi, kuhu ta läheb, materjale jagada, kuna terendavat põnev paradigmanihe.

    Ükski libaravitseja midagi sellist ei tee. Neil on vajalikud vastused alati laest võtta — halva karmani välja.

  83. Kui Kriku soovib konkreetsust, siis vastavasisulised uuringud on loomakasvatusõpikutes kindlasti olemas.
    Valkude, mineraalainete ja teiste vajalike ainete optimaalsed kogused lindude, kalade ja loomade erinavates kasvufaasides on saadud laiapõhjaliste söötmiskatsete tulemusena.

  84. Eks kerge nohu suve üleminekul sügisesse on normaalne.Pidev nohu on siis pigem põhjustatud toitainete puudustest, mitte kindlast toidust.Immuunsus on nõrk, ei tule toime.Seda tuleb vereproovist vaadata, mis puudus teil konkreetselt on, või menüüd analüüsides järgi vaadata.

    Kes seda teab, mis järjestuses me eelajalooliselt toitusime.Praegu võime ainult vaadelda seda, mida teevad loomad looduses, või meie imikud/lapsed. Nii palju tahaks öelda, et paleoliitline dieet sisaldas vähe tervailja või üldse mitte, ei sisaldanud piima ja suhkrut(tänapäevasel kujul), seega pole ime, et nende toitudega raskusi on.Teen uhhuuliku oletuse, et meie genoom pole nende toitudega harjunud.Isegi lugesin biomedcentralist ühte uuringut selle dieedi kasulikkuse kohta , inspireerisite mind siin kõik.

    Pärmseen toitub suhkrust/süsivesikutest.Pole mõtet väita, et neid ei sööda liigselt. Mul ei ole teile mingit uuringut anda, minge poodi ja vaadake, mida inimesed lettidele asetavad.Mitte, et neil sealt lettidelt midagi eriti head võtta olekski.

    Võrdlus veega on väga imelik.See oleks teil nagu südameasi, et seal ikka need transrasvad pesitseksid.

    Näide tüüpilisest menüüst on selgelt puudulik juurviljade/puuviljade poolest.Need peaksid moodustama 75 -85% toidust (Zilmer), aga näite põhjal moodustavad 10 %.Küllap teate isegi, mis haigused võiksid ilmneda, kui proportsioonid on nii suurelt paigast ära.NIng alati ei pea esinema konkreetne haigus.Loeb ka enesetunne.

    Laktoositalumatuse sümptomid on paraku mõnede jaoks siiski, miskit, mis on normaalne ja ei kvalifitseeru haiguse alla.Lugege foorumeid , saate aimu inimeste mõttekäikudest.

    Tore kuulda, et mõni arst siis toitumisest ka räägib.Minu tunnustatud gastroenteroloog luges mulle allergiad ette ning siis oli kabinetist välja saatmine, ta isegi ei keelanud mul neid asju süüa.Perearstist ei hakka üldse rääkimagi.

  85. Pidev nohu on siis pigem põhjustatud toitainete puudustest, mitte kindlast toidust.Immuunsus on nõrk, ei tule toime.Seda tuleb vereproovist vaadata, mis puudus teil konkreetselt on, või menüüd analüüsides järgi vaadata.

    See hakkab juba tüütuks minema. Ma olen kaks korda tulutult küsinud viiteid uuringutele, mis näitaks toitumise seost sinu poolt nimetatud terviserikkega. Praegu küsin kolmandat ja viimast korda.

    Nii palju tahaks öelda, et paleoliitline dieet sisaldas vähe tervailja või üldse mitte, ei sisaldanud piima ja suhkrut(tänapäevasel kujul), seega pole ime, et nende toitudega raskusi on.Teen uhhuuliku oletuse, et meie genoom pole nende toitudega harjunud.

    Sama võib ka mesoliitilise dieedi kohta öelda. Eestiski aga algas neoliitikum koos põllumajandusega ca. 7000 aastat tagasi. Piisavalt kaua, et evolutsioonilised muutused tekiksid (nii ainevahetuse kui soolestikus pesitsevate mikroorganismide osas).

    Pärmseen toitub suhkrust/süsivesikutest.Pole mõtet väita, et neid ei sööda liigselt. Mul ei ole teile mingit uuringut anda

    Väga kahju, et ei ole. Kuna meditsiin on tõenduspõhine loodusteadus, tuleks tõendamata väidete esitamisest hoiduda.

    Näide tüüpilisest menüüst on selgelt puudulik juurviljade/puuviljade poolest.Need peaksid moodustama 75 -85% toidust (Zilmer)

    Viide?

  86. 7000 a on piisav aeg,et tekiks kohandumine toiduga…Sel juhul, kas meie esivanemad elasid siin 7000 a tagasi?Kahtlen selles, on suhteliselt teada fakt, et Eestit on läbinud suur hulk geneetilist materjali.
    Kui väita et põhiline geneetiline baas on siiski kogu selle aja siin paiknenud, siis miks esinevad toitumuslikud probleemid?Järelikult, pole 7000 a piisav aeg.

    Pärmseene vohamine on kontrolli alla saadud suhkru, alkoholi, süsivesikute ja pärmivaba dieediga.Terve internet kubiseb artiklitest/kogemustest. Sööge päev otsa suhkruseid/süsivesikute rohkeid toite ning tulemus peaks tuntav olema.Järgige sellist eluviisi pikemalt ning tulevad ka teised sümptomid.Nt Dida toidulisandil on kirjas, et vältida tuleb eelnimetatud aineid.Kas suur ravimikompanii hämab?
    Mai Maser ei lükanud toitumise seost kandidoosiga ümber, kui ta vastas lugejate küsimustele delfis.Ta isegi loetles, mida tuleks süüa.Uhhuulane?

    Zilmeri juurvilja protsendid võtsin õhtulehe artiklist.Tüüpilise menüü osa polnud tema lause, see oli minu kokkuvõte enda klassikaaslastest, vanematest, sugulastest, sõpradest, klientidest, söögikohtade valikust, inimestest, kellega olen kokku puutunud praktika alaselt ning poes pakutavast.Ei väida, et kõik nii ebatervislikud on.

    Nohu on ilmselgelt seotud immuunsüsteemiga.Ning kuigi imuunsüsteem sõltub paljuski pärilikkusest ning vahel aktiveerub ka pingelanguse korral, siis ei saa mitte kuidagi väita, et vitamiini või muude ühendite puudus, ei aita kaasa selle langusele.
    Väike lõiguke, karta on, et pole piisavalt teaduslik teie jaoks, aga üritada võib:
    Immune system maintenance requires a steady intake of all the necessary vitamins and minerals. This can be accomplished by eating a well-balanced diet including plenty of fruit and vegetables, yoghurt products on a regular basis. To date, most studies show that supplements do not stimulate immune response in healthy, well-nourished individuals. However, a recent study among elderly people showed that a multivitamin and mineral supplement can boost their immunity.
    http://www.medicalnewstoday.com/articles/13904.php

    Natuke immuunüsteemist ja artriidist seotud toiduga
    http://www.sciencedaily.com/releases/2010/08/100830192956.htm

    Arvan, et mõttetu on jätkata seda vaidlust, kuna ma näen, et ainus asi mida teil vaja on , on rottide peal tehtud katsed ning praktiline elu/kogemused ei mängi rolli.
    Jätan siia siiski ühe ilusa tsitaadi Selma Teesalult

    “Soolestiku mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene kaitsevall. Meie tervist mõjutab kõik, mis läbib seedetrakti.”

  87. @Mi:Keegi polegi väitnud, et toit ja söömine ei mõjuta inimese tervist. Kindlasti mõjutavad.

    Kuid kui sa väidad, et mõned toiduained teevad haigeks (leib, sai, piim?), siis ütle konkreetselt, et milline toiduaine põhjustab millist haigust. Seda teab igaüks isegi, et kui immuunsüsteem on nõrgenenud, siis suurema tõenäosusega tuleb nohu kallale. Immuunsüsteemi mõjutavad arvatavasti palju rohkem teised tegurid kui et söök. (Külmetamine, une kogus ja kvaliteet jms)

    Kui sa lähed praegu välja, hüppad korraks merre, siis üsna suure tõenäosusega on sul homme nohu ja seda vaatamata sellele, et milliseid delikatesse sa täna söönud oled…

  88. Kulub ikka ära vahepeal meelde tuletada, et tervislik toit on oluline (mullegi näiteks) Otsisin mina välja “Tervise Teejuhi” 1988 lk 196-236 sisaldab peatüki M.Uibo” Ratsionaalne toitumine”. Usutavasti ei tohiks sellegi järgi toitudes mingeid avitaminoose tekkida, ma loodan.

  89. dig ütles:

    Üks Duane Gish või tema moodi galopeeriv Kent Hovind jaksab rohkem jama kokku keerata kui kümme pöidlapandat lahti kirjutada. :-( Sellepärast ongi mõtet postituses sisalduvad jamad üle lugeda: kui üks-kaks-kolm on, võib nende lahkamisest abi olla, aga polüjamalikud sõnavõtud on tavaliselt pärit mingisuguse jamakoolituse konspektist, kus jama settib ja kontsentreerub ja ratsionaalse käsituse vastu kooriku peale ehitab.

    täpselt minu seisukoht! olles aktiivselt eesrindel ja vaenlase tagalas juba vähemalt 5-6 aastat ägedaimate uhhuude ja nende naiivikutest käsilastega jamaloogilist võitlust pidanud, olen samuti märganud, et kui mõne üksiku jamaga tuleb päevavalgele mõni muidu tavaline inimene ja talle ilusasti ära seletada, milles jama seisneb, saadakse sellest enamasti aru ja minnakse sellest edaspidi ringiga mööda. kui aga kuskil esineb tõsisem jamakontsentraat, võib olla kindel, et selle ümber on koondunud ka suurem parv näljaseid jamakärbseid, kes vastavad igale su katsele jama kontsentratsiooni vähendada vihase massirünnakuga ega anna sulle eriti võimalustki seletustööd teha. selle paari repliigi kohta, mida sul ehk õnnestub jamakontsentraati segada võib öelda umbes nagu et tilk tõrva rikub meepoti (mida ma muide ise üldse õigeks ei pea) aga tagurpidi – tilk mett ei riku tõrvapütti, jama kontsentratsioon märkimisväärselt ei lange ja ainsaks võimaluseks jääbki ehitada jamapesa ümber kõrge traataed, lasta sinna paarisaja-iroonine irooniavool sisse ja riputada ja meetri taha suured punased sildid: ETTEVAATUST! JAMA! ma ei tea, eluohtlike kohtade, näiteks miiniväljade ja vanglatega niimoodi tehakse ja ma pole eriti näinud, et mõne mainitud aia taga istuks valvekommentaator, kes igale ligitükkijale lõhkeainekeemia, mehaanilise füüsika, sapöörinduse või õigusteaduse ja pönitentsiaarpsühholoogia alast loengut peaks, seletamaks, miks sildistatud koht uudishimulikule ohtlik on. enamasti on sellistest siltidest ikkagi kasu, sest enamus inimesi on suutnud end neist eemale hoida.

    muidugi…ohuallikast eraldiseisvas kohas tehakse loomulikult põhjalikumat selgitustööd, millest iga huviline osa saab võtta aga oleks ilmselt liig eeldada, et iga vangla juurde ehitataks õigusinstituut ja politseiakadeemia ning iga leitud pommi või miinivälja kõrvale loodaks keemia-füüsikainstituut, sõjakool ja mäetööstuskooli filiaal ühes kõige vajaliku sisseseade ja personaliga.

    parandage mind kui ma milleski eksisin.

  90. Lakooniline jamakssildistamine on kontraproduktiivne, natuke võiks ikka selgitada. Arvamusele, et tarvis on eestikeelset sagedamini esinevate jamade pidevalt värskendatavat veebikogumikku, millele vajadusel viidata, kirjutan kahe jäsemega alla. Olen valmis osa oma nappi vaba aega panustama nt vajalike materjalide tõlkimisse või keelekorrektuuri (ehkki Kriku on selles kindlasti pädevam).

  91. Mi ütles:

    Kui te näeksite keskmise eestlase menüüd(jajaa, kust mina tean milline see statistiline keskmine on eks.), siis te oleksite shokeeritud.See koosneb põhiliselt lihast(töödeldud glutamaadiga), rohketest piimatoodetest, rafineeritud suhkrutest, leivast -saiast.Kui veab on sinna mõni tomat ja kurk ära eksinud .Äärepealt oleksin veel unustanud makaraonid ja kartuli,hehe.Sedasi haigestutaksegi.

    ma olen umbes viimased 30 aastat seda õudust (ohtrsalt liha, ohtralt kartulit, eriti praetud toite, võid, saia, leiba, piima, juustu (ilmselt püsib eesti juustutööstus suuresti just tänu minule elus), vorsti jmt) söönud. suuremat osa juurikaid ja rohelist kardan nagu tuld, söön tihti ebaregulaarselt, töönädala lõpetan pudeli viskiga, teen päevas paki suitsu ja kõige selle juures ei ütleks sugugi, et ma end eriti haigena tunneks. maksimaalselt korra aastas, millalgi külmel, niiskemal ajal lööb üheks õhtuks kõvema palaviku üles aga järgmiseks hommikuks on see läinud (ilmselt tõend immuunsüsteemi tõhusast toimimisest). omas tutvuskonnas söövad peaaegu kõik samamoodi ja ärasuremise plaane ei tee veel keegi.

    ilmselt on siin jälle tegu tüüpilise uhhuuvärgiga, mis sünnib sedasi, et vaadeldakse teooriat toetavaid üksikjuhtumeid, teooriat mittetoetavad juhtumid heidetakse kergekäeliselt kõrvale ja kujutatakse ette, et nii ongi.

  92. Mart K. ütles:

    Lakooniline jamakssildistamine on kontraproduktiivne, natuke võiks ikka selgitada.

    Vanglaga võrreldes, vangile võiks ikka vihjata, mille eest ta istuma pandi.
    Vangide endiga sellist muret pole, neist püütakse lausa meeleheitlikult korralikke inimesi teha. Kui ei õnnestu, nihutatakse korralikuks olemise piire.

  93. Mart K. ütles:

    Lakooniline jamakssildistamine on kontraproduktiivne, natuke võiks ikka selgitada.

    kui inimene ise küsib ja uurib ja muidugi dialoogivalmidust ilmutab, siis võib ikka selgitada. paraku juhtub nende selgitustega tihti igasugu tobedaid asju.

    näiteks selline lugu, et uhhuulane adapteerib üsna ruttu skeptiku relva – viiteküsimise ja hakkab seda skeptikust usinamaltki kasutama, nõudes lõpuks puhtalt jonni pärast viiteid ka kõige elementaarsemate asjade kohta, minnes välja isegi sinnamaale, et sult nõutakse tõendeid selle kohta, et sa üleüldse eksisteerid (ilmselt püüdega naeruvääristada üleüldist tõestamiskohust).

    järgmiseks on uhhuudel kummaline komme kõige ja kõigi peale solvuda, mistõttu on temaga vestlemine väga närvesööv kuna pead pidevalt jälgima, et sa jumala eest talle “neeger” ei ütleks. seejuures – kui neegrite puhul on asi enam-vähem selge, et n-sõna on ebatervitatav, siis uhhuude puhul ei tea sa iial, milline sõna kellegi konkreetse jaoks see x-sõna on ja seega tekib jõle tihti paksu verd.

    rohkem ei viitsi praegu probleeme kirjeldada – eks see ole tegelt selline teema, mis nõuaks lausa paksu raamatu kirjutamist :-)

  94. @K_V:

    see sõltub taas vangist. märkimisväärne osa vange istub vangis peaaegu omal vabal tahtel ja seega teavad päris hästi, mille eest nad seal on. need, kes seda ei tea või sellest aru ei saa, polegi üldjuhul vanglas vaid ühes teises kinnises asutuses, kus neid ravida püütakse.

    siin paralleele tõmmates – minu arvates võiks ka igasuguseid uhhuufoorumeid hullumajadena käsitleda. neile tuleb kõrge traataed ümber ehitada, see hoiatavate siltidega tähistada ja irooniavool sisse lasta. sisenemine omal vastutusel. muidugi on hea kui hullumajas ka mõni tohter töötab aga enamuses uhhuufoorumites on sellised täitsa olemas.

  95. Jason ütles:

    Mi ütles:

    Kui te näeksite keskmise eestlase menüüd(jajaa, kust mina tean milline see statistiline keskmine on eks.), siis te oleksite shokeeritud.See koosneb põhiliselt lihast(töödeldud glutamaadiga), rohketest piimatoodetest, rafineeritud suhkrutest, leivast -saiast.Kui veab on sinna mõni tomat ja kurk ära eksinud .Äärepealt oleksin veel unustanud makaraonid ja kartuli,hehe.Sedasi haigestutaksegi.

    ma olen umbes viimased 30 aastat seda õudust (ohtrsalt liha, ohtralt kartulit, eriti praetud toite, võid, saia, leiba, piima, juustu (ilmselt püsib eesti juustutööstus suuresti just tänu minule elus), vorsti jmt) söönud. .

    Seda kutsutakse individuaalseks.Sinusuguseid inimesi leidub.Kes teab kui vana sa hetkel oled, võib-olla on sul hea geneetiline materjal, võib -olla hõiskad ennem õhtut.Kui tervis korras pole vaja muudatusi teha.Kuid meie tervishoiusüsteemil tööd jagub, seega kõigi kohta ei saa seda väita.
    See on see loogika, et kui minul on niiviisi toitudes kõik hästi, siis saavad ka teised hakkama.Samamoodi väide, et me oleme kohandunud teraviljade/piimaga.Kes on seda taluvust mõõtnud, kas kõik eestlased on talumatuste suhtes testitud, ja on tehtud statistiline analüüs ning uuring?(õppisingi viite küsimuse ära, ja isegi mitte kiusu pärast).

    Ma ei viitsi teiega enam vaielda, tunded on kindlasti vastastikused.Vastupidiselt sellele, mida üritate siin väita, olen ma vägagi võimeline kahtlema selles mis meile õpetatud on ja kui ma kunagi leian et eksisin, siis tulen siia ja tunnistan üles.Sinnamaani olen siiski suhteliselt veendunud, et nohu on seotud immuunsusega ja immuunsus on seotud toitumisega.(NB-seda ei õpetatud kursusel-mu omalooming)

    Teie tegevuse efektiivsuse tõstmiseks oleks tõesti mõttekam jama hüüatused ära lõpetada, keda nendega ikka veennab.

  96. Mi ütles:

    Sel juhul, kas meie esivanemad elasid siin 7000 a tagasi?Kahtlen selles, on suhteliselt teada fakt, et Eestit on läbinud suur hulk geneetilist materjali.

    Eesti on olnud alates jääst vabanemisest püsivalt ja järjepidevalt asustatud ja ei ole ühtegi põhjust arvata, et 7000 aastat tagasi ei elanud siin meie esivanemad. Seda enam, et kammkeraamika kultuure seostatakse üldjuhul soome-ugri rahvastega.

    Üleval ajasin siiski jama – esimesed teravilja (kaera) õietolmu leiud Eestis pärinevad ajast 6000 aastat tagasi. Oder ja nisu järgnevad 500 aasta jooksul. Palun vabandust! Aga ka 6000 aastat on piisavalt pikk aeg. Suurem osa põhitoidust saadi maaviljelusest alates nöörkeraamika kultuurist 5000 aastat tagasi. Ja ka see on piisavalt pikk aeg.

    Kui väita et põhiline geneetiline baas on siiski kogu selle aja siin paiknenud, siis miks esinevad toitumuslikud probleemid?Järelikult, pole 7000 a piisav aeg.

    Tautoloogia – probleemid tulenevad kohastumatusest toiduga ja kohastumust ei saa olla, sest esinevad probleemid.

    Pärmseene vohamine on kontrolli alla saadud suhkru, alkoholi, süsivesikute ja pärmivaba dieediga.

    See ei tähenda, et liigne suhkru ja süsivesikute söömine põhjustab pärmiseene vohamist. Kontrolli alla saamiseks aga kasutatakse ka muid ravimeetodeid peale dieedi.

    Zilmeri juurvilja protsendid võtsin õhtulehe artiklist.

    Viide?

    Nohu on ilmselgelt seotud immuunsüsteemiga.Ning kuigi imuunsüsteem sõltub paljuski pärilikkusest ning vahel aktiveerub ka pingelanguse korral, siis ei saa mitte kuidagi väita, et vitamiini või muude ühendite puudus, ei aita kaasa selle langusele.

    Järjekordne umbmäärane (kvantifitseerimata) väide.

    Arvan, et mõttetu on jätkata seda vaidlust, kuna ma näen, et ainus asi mida teil vaja on , on rottide peal tehtud katsed ning praktiline elu/kogemused ei mängi rolli.

    Justnimelt praktiline elukogemus meie puhul mängibki rolli. Meil on kõigil hulgaliselt kogemusi sinusuguste inimestega, kes püüavad oma väiteid võimalikult ebakonkreetselt sõnastada, ei pea seejuures kinni loogikareeglitest, ei esita viiteid ega vasta täpsustavatele küsimustele.

  97. Salvey ütles:

    Otsisin mina välja “Tervise Teejuhi” 1988 lk 196-236 sisaldab peatüki M.Uibo” Ratsionaalne toitumine”. Usutavasti ei tohiks sellegi järgi toitudes mingeid avitaminoose tekkida, ma loodan.

    Kliiniliselt väljenduva vitamiinipuuduse vältimine on väga lihtne. St. vähegi normaalselt toitudes on seda väga raske hankida.

  98. Mi ütles:

    Sinnamaani olen siiski suhteliselt veendunud, et nohu on seotud immuunsusega ja immuunsus on seotud toitumisega.

    Aga mis annab sulle veendumuse, et just toitumine on otsustav tegur? Nohul ja immuunsusel on veel suure hulga asjadega igasuguseid põnevaid seoseid.

    Hea näide kvantifitseerimata ehk siis umbmäärasest väitest: “on seotud” läheb ilusti ühte ritta väljenditega “võib mõjutada” jms.

    Selliste väidete äärmuslik vorm esineb kujul “kõik on kõigega seotud”, mida uhhuulased lõpliku argumendina lajatada tavatsevad, kui neil enam midagi muud öelda ei ole. Kõlab hästi tähendusrikkalt ja katsu sa tõendada, et ei ole :) Aga sisuliselt on see argument jama või õieti ei olegi argument, sest selle abil ei saa tõestada ühegi väite eelistatavust ühegi teise väite ees.

  99. Kas ma saan õigesti aru, et kui eestlaste populatsioonile /sisserändajatele poleks toit sobinud, siis nad ei elakski üldse siin? Sest ma vaidleksin vastu, paar allergiat ei tapa või aja ära kedagi, need kõigest langetavad elukvaliteeti.Ja ikkagi, ei saa teha üldistust, et me oleme kohastunud sellise toiduga, kuna toidutalumatused esinevad ning enamik Eesti populatsioonist on testimata(lükage ümber kui vale)

    Ma ei väida, et nohu ainsaks põhjuseks on toitumine.Ma väidan, et nohust taastumisele saab aidata kaasa toitumisega, juhul kui on tegemist toitumusliku defitsiidiga, mida ma arvan, et keegi ei uuri nohu korral.Seda kas toitumisega saab kaasa aidata ka teiste põhjustajate puhul ei oska pakkuda, kuna ei tea ,mis need on.Valgustage mind!
    Suvaline uuring toidu ja infektsioonide seosest:
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9701160

    Zilmeri – http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=174979

    Kas ma sain õigesti aru,et meditsiin, ei tea mis põhjustab pärmseent, aga seda ravitakse ikka?Kuidas see on võimalik?

  100. Ja ikkagi, ei saa teha üldistust, et me oleme kohastunud sellise toiduga, kuna toidutalumatused esinevad ning enamik Eesti populatsioonist on testimata(lükage ümber kui vale)

    Samal põhjusel ei saa teha ka üldistust, et me ei ole teravilja söömiseks kohastunud.

    Ma ei väida, et nohu ainsaks põhjuseks on toitumine.Ma väidan, et nohust taastumisele saab aidata kaasa toitumisega, juhul kui on tegemist toitumusliku defitsiidiga, mida ma arvan, et keegi ei uuri nohu korral.

    Miks peaks eeldama, et see põhjus vähegi märkimisväärsel hulgal juhtudest rolli mängib? AIDS-i testi ka näiteks nohu puhul ei tehta, kuigi kindlasti võib sellest tulenev immuunsuspuudulikkus avalduda ka nohuna.

    Seda kas toitumisega saab kaasa aidata ka teiste põhjustajate puhul ei oska pakkuda, kuna ei tea ,mis need on.Valgustage mind!

    http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=546

    Zilmeri – http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=174979

    Zilmer ei ütle ju seal, et juur- ja puuvilju tuleks süüa 75-85% ulatuses. Ta ütleb, et 75-85% ulatuses tuleks süüa taimset päritolu toitu. Ka teraviljatooted on taimset päritolu. Artikli sabas on tasakaalustatud toitumise menüü, mis lükkab ümber enamiku sinu väidetest käesolevas teemas.

    Kas ma sain õigesti aru,et meditsiin, ei tea mis põhjustab pärmseent, aga seda ravitakse ikka?Kuidas see on võimalik?

    Meditsiin ei tea, mis täpselt paneb pärmiseene vohama, aga teab üsna hästi, kuidas seda tappa.

  101. Kuna Zilmer on üks Eesti tunnustatumaid teadlasi, siis panen siia ka tsitaadi Mi poolt viidatud “Õhtulehe” artikli menüüga:

    HOMMIKUSÖÖK | Kell 6–9. Hommikuti mitte süüa on lausrumalus! Hommikul vajab organism kiiresti ja suhteliselt rohkesti toidusüsivesikuid. Süsivesikurikkad on kartul, leib, kuklid ja makaronitoidud. Kogus sõltub kehakaalust. Süsivesikuid on vaja selleks, et maks ei peaks ise hakkama hommikul glükoosi tootma. Inimese organismis pole pikaajalisi süsivesikute tagavarasid, ning ka maksa glükogeenivarud on hommikuks üsna tühjad.

    Hommikueine olgu rasvavaesem – 2,5protsendili­ne (kuid mitte rasvavaba) piim, light juust.

    Vorstivõileib pole hommikusöögiks kõige otstarbekam. Eraldi võetuna pole ei võis ega vorstis mitte midagi halba, kuid vorst ja või koos annavad hommikusöögiks liiga palju rasva korraga. Ka röstsaia peaks vältima, sest süsivesikute korduval töötlemisel tekib paraku ka kahjulikke ühendeid.

    Hommikul peaks sööma putrusid, jogurteid, muna, kala, kanaliha ja kohupiima. Ka küps banaan on omal kohal.

    LÕUNASÖÖK | Kell 11–14. Kindlaid reegleid pole. Lõuna on nautimiseks, sealjuures ei tohi unustada salateid. Päeva olulisim kogus süsivesikuid tuleb kätte saada päeva esimeses pooles.

    ÕHTUSÖÖK | Kell 17–19. Õhtul peab süsivesikutega ettevaatlik olema. Omal kohal on hoopis võimalikult kvaliteetsed valgud: muna, kala, juust, piimasaadused.

    Nn. ööootest on targem loobuda. Hilisõhtul sööduna ladestuvad kõik liigsed süsivesikud rasvadeks. Kui hilisõhtul teleri ees kõht tühjaks läheb, võib süüa veidi kõike, mis ei sisalda rohkelt tärklist: värsket puu- või köögivilja (välja arvatud küps banaan), rasvavaest tailiha, mõnd lahjat piimatoodet, light juustu.

    Ülimalt soovitatav lugemisvara on tema raamat “Normaalne söömine”.

  102. Mi ütles:

    Suvaline uuring toidu ja infektsioonide seosest:
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9701160

    Zilmeri – http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=174979

    Eeee, see oli ülevaateuuring tsingi rollist meie biokeemias. “Toidu ja infektsioonide seostest” on umbes sama suur üldistus nagu raudlaeva seos meie vereringega.

    Kas ma sain õigesti aru,et meditsiin, ei tea mis põhjustab pärmseent, aga seda ravitakse ikka?Kuidas see on võimalik?

    Pärmseen kui omaette elusorganism on ehk ise enda põhjuseks? Nagu inimese “põhjuseks” võib pidada tema liigist homo sapiens olevaid vanemaid.

    Ma arvan, et kui sa oled huvitatud sellest, mida meditsiin teab või ei tea või kuidas need asjad töötavad, siis soe soovitus on see, et mine ja õpi seda valdkonda sellises koolis, millel on vastav tunnustatud õigus selliseid asju pädevalt ja sobival tasemel õpetada. Pole mõtet raisata aega ja oma ajupotentsiaali millegi sellise õppimisele, mille seos teaduslikkusega on juhuslik. Sealt edasi on võimalik alustada juba omaenda uuringuid sellistes suundades, mis sulle huvi pakuvad ja millel ka tegelikult on potentsiaali olla abiks paljudele inimestele.

    Teinekord on muidugi võimalik ka selline asi, et isegi kirjeldatud õppeasutuses õppinud inimene võib teaduslikkuse suunalt kõrvale kalduda — kust muidu tulevad arstiharidusega homöopaadid, aga arstliku kõrgharidusega homöopaate on Eesti homöopaatide seas vähem kui mittearstliku haridusega homöopaate, seega mingi positiivne mõju haridusel ikka näib olevat.

  103. Mi ütles:

    Seda kutsutakse individuaalseks.Sinusuguseid inimesi leidub.

    ja järgmisel hetkel tõded:
    Mi ütles:

    ma näen, et ainus asi mida teil vaja on , on rottide peal tehtud katsed ning praktiline elu/kogemused ei mängi rolli.

    siinkohal tahaks ma küsida, et miks mängivad praktiline elu ja isiklikud kogemused jaoks tähtsamat rolli siis kui nendest tehtavad järeldused su teooriat kinnitavad aga siis kui need vastupidist kinnitavad, heidad sa need kõrvale, viidates, et tegu on individuaalsusega? kas sinu isiklikud kogemused pole siis individuaalsed?

    siin tulebki välja üks peamine viga, mille najal igasugused uhhuundused õitsevad: inimene arvab, et tema isiklik kogemus on reegel, unustades ära, et isiklik kogemus võib olla haruldaste juhuste kokkusattumine või lihtlabane väärkujutelm (olgu siis ennatlikult ja subjektiivselt tehtud valejäreldus või lausa meelepete). kui ümbruskonnas leidub veel samasuguse kogemusega isikuid, arvatakse, et tehtud on läbimurdeline avastus, sest “see ei saa ju olla juhus ja siin peab ju olema selge seaduspärasus!”

  104. Mi ütles:

    7000 a on piisav aeg, et tekiks kohandumine toiduga…

    Kui Teil on olnud juhust rännata teistel (sub)kontinentidel, kus toitutakse hoopis erinevalt Põhja-Euroopast ja kus on vältimatu ka kokkupuude kardinaalselt teistsuguse mikroflooraga, näiteks Indias, siis teate, et inimese organism kohaneb selliste tingimustega kahe kuni viie päeva jooksul. Alguses on paha ja palavik, aga see möödub.

    Selles valguses tundub jutt tuhandetest aastatest, mida piirkondlike eripäradega kohanemiseks vaja peaks olema, kergelt öeldes liialdusena.

    Mis loomulikult ei välista ei tervisliku toitumise vajalikkust ega võimalust, et peavoolu meditsiin ei pööra patsientide menüüle alati nii palju tähelepanu, kui tarvis oleks. See ei välista isegi mõnede integratiivse meditsiini võtete toimimist ega keha ja meele vahelise suhte tähtsust. Sellepärast ongi eriti nõme, et sellal, kui tõsiseltvõetavad teadlased alles seda avastamata valdkonda servast ettevaatlikult kaardistavad, ratsutavad uljad posijad kiiruga umbluudest kokku klopsitud Trooja hobusel haige inimese usaldusele tormi ning müüvad lubadusi tulemuste kohta, mida neil pole õigust lubada ja rakendavad protseduure, mille tõhusus või isegi ohutus pole sugugi kindlad ja mille toimemehhanism on tundmatu.

  105. Lugesin ise vahepeal selle M.Uibo ratsionaalse toitumise (enamvähem) läbi. Selle järgi võib sagedast külmetushaiguste põdemist (sealhulgas siis nohu) põhjustada ka valgupuudus.

    “Kuna täisväärtuslikud valgus sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes, siis on nõue, et täiskasvanu toiduratsioonis 50-56%, lastel aga 60-80% valgu üldhulgast oleks rahuldatud loomset päritolu valkudega.”

    N-Liidus oli 18-40 a.mehe päevane valgunorm 88-91g.
    Zilmeri uuemat raamatut mul pole, nii et ei tea täpsemalt öelda, mida praeguse aja normid selle kohta ütlevad.
    Kuidas ainult puhtast taimetoidust on võimalik kõiki vajalikke toitaineid omastada, on selle peatüki põhjal raske ettegi kujutada, kuna öeldakse ka näiteks, et köögiviljades sisalduvate vitamiinide ja mineraalide omastamine ilma valkudeta on raskendatud, nii et võib hüpovitaminoos tekkida.
    P.S. Inuitid näiteks toitusid peaaegu et üldse ainult lihast, meenus mulle veel :). Köögi- ja teraviljad sealkandis ju ei kasvagi.

  106. Zilmeri protsendid olid minu viga, millegipärast kirjutasin välja ainult puu ja juurvilja, aga mõte jääb samaks-enamik toidust on loomne-palju toitaineid jääb puudulikuks.

    Ma ei näe seost toiduallergial, mikroflooral ning erinevatel kontinentidel.(kuigi toiduallergia mõjub mikrofloorale halvasti, seda küll).Allergiad on pigem pärilikud. Mikrofloora kohandub vastavalt oludele.

    Me näeme kõike enda vaatenurgast.Kui olen ise haige olnud, nendega kokku puutunud, siis tunduvad mulle teised samasugused, ning vastupidi.
    Seega kui me keegi midagi ei tea(ning kuna te veel pole väitnud, et terviseamet on nende talumatuste suhtes suure uuringu teinud), siis kuidas pannakse kokku toitumissoovitusi inimestele ja räägitakse kohastumisest?Mingi teaduslik terooria võib ju väita, et teoreetiliselt oleme kohastunud, aga tegelikkus?

    Toon näiteid.30 lapseline klass lõunapausil.25 neist on allergiateta, 5-l on allergia(piim, nisu , mis iganes)..Söögiks on klaas piima, makaronid, kurgisalat hapukoorega, hakklihakaste ning viil leiba.
    Ja nad kõik söövad seda toitu, sest nad ei kahtle selle mõjus neile, kuna see on eestlastele mõeldud.Nende vanemad ei kahtle selles(kui pole just vastava haridusega).Vähemalt esialgu, ja vb ka mitte kunagi.
    Põhjuseks on puudulik teavitustöö ning stereotüüpne arvamus “Eesti toidust”.See on üks asi.
    Kas ma väidan, et kõik peaksid sööma nii nagu söövad allergikud.EI
    Umbluu hoiatus!
    . Aga, mida ma isiklikult arvan, et tegelkult nii peaksid sööma vb 15 tükki neist.Sest jällegi, ma arvan, et me pole kohastunud toiduga(subjektiivsed kogemused). Aga on neid seal tegelikult 15 või 5, seda me ei saa teada, kuni meditsiin/TAI teeb samasuguseid umbluu oletusi nagu mina rääkides kohastumusest..Teades, kui raske on meil siinmail arsti juurde pääseda, kui raske on jõuda nende testideni, isegi kui sul on sümptomid olemas, siis väidan, et enamus juhtudest on diagnoosimata.+ veel inimesed ,kes on meditsiinivastased jt.
    Samas, selles mõttes, me saame ikka väita, et leib on eestlase toit, kuna me oleme seda söönud, aga kas see ka hästi mõjub,see on teine asi.

    Tahaks muidugi seda kuskil tunnustatud kohas õppida,Eestis pole see jällegi võimalik.Mis näitab jällegi siinset suhtumist toitu.
    Minu umbluutamise pärast pole vaja muretseda, kuna ma ei tegele inimestega, need kursused olid oma lõbuks pigem.

    Ennem kui järgmine kord väidate, et tegeletakse seal ainult ph-imega või mis iganes, siis küsige järgi neilt.Või minult.

    Vähemalt homoöpaatia osas jõuame üksmeelele.Käisin ka kunagi seal ning rääksisn tollele sõna otseses mõttes arstile, et mul on allergiad ja mainisin ära ka, et jätkan nende toitude söömist(kuna keegi ei seletanud mulle, et sellest midagi halba juhtub ja üldse ei seletanud midagi) ning ka tema ei öelnud selle peale midagi.Tekivad küsimused selle kõige peale lihtsalt.

  107. Mi ütles:

    terooria võib ju väita, et teoreetiliselt oleme kohastunud, aga tegelikkus?

    Oletuste ja tegelikkuse kallutamata võrdlemiseks, nagu ma aru saan, ongi välja töötatud spetsiaalsed vahendid nagu teaduslik meetod.

    Tahaks muidugi seda kuskil tunnustatud kohas õppida, Eestis pole see jällegi võimalik.

    Võib-olla tõesti, pole uurinud. Kas keegi teab, milline on nt selle õppeasetuse üldine tase? Kursused aladel nagu refleksoloogia, aroomteraapia, hiina meditsiin ja kiropraktika muidugi usaldust ei ärata.

  108. Mart K. ütles:

    Kas keegi teab, milline on nt selle õppeasetuse üldine tase?

    Noh, loeme seda loetelu ja vaatame, kas torkab mõni jõle ämber silma.

    Maksa puhastumine, detoksifikatsioon toidulisandite ja toitumise abil (16 tundi)
    29. – 30. september 2010
    Maks keha puhastajana, detoksifikatsiooni kaks etappi. Keha puhastamise, mürkide eemaldamise mehhanismid. Soovitatavad puhastumise viisid. Detoksifikatsiooni soodustav dieet. Preparaadid, toidulisandid. Toiduainete töötlemisest ja saastamisest tingitud haigused. Raskemetallimürgistus ja kelatsioon. Ekstreemsed puhastuskuurid ja nende kahjulikkus.

    Jutt “varjatud toidutalumatusest” on ka muidugi jama. Muude asjade puhul on piisavalt palju küsitavusi, et otsustamiseks peaks materjalidele ka otsa vaatama.

  109. Mi ütles:

    enamik toidust on loomne-palju toitaineid jääb puudulikuks.

    Kulla mees, see on ju jama.

    dig loeb nüüd kõva ja selge häälega valitud veergu The Straight Dope’ist:

    Stefansson argued that the native peoples of the arctic got their vitamin C from meat that was raw or minimally cooked–cooking, it seems, destroys the vitamin. (In fact, for a long time “Eskimo” was thought to be a derisive Native American term meaning “eater of raw flesh,” although this is now discounted.) Stefansson claimed the high incidence of scurvy among European explorers could be explained by their refusal to eat like the natives. He proved this to his own satisfaction by subsisting in good health for lengthy periods–one memorable odyssey lasted for five years–strictly on whatever meat and fish he and his companions could catch.

    A few holdouts didn’t buy it. To settle the matter once and for all, Stefansson and a colleague lived on a meat-only diet for one year under medical supervision at New York’s Bellevue Hospital, starting in February 1928. The two ate between 100 and 140 grams of protein a day, the balance of their calories coming from fat, yet they remained scurvy free. Later in life Stefansson became a strong advocate of a high-meat diet even if you didn’t live in the arctic; he professed to enjoy improved health, reduced weight, etc, from meals consisting of coffee, the occasional grapefruit, and a nice steak, presumably rare. Doesn’t sound half bad, and one might note that until recently the Inuit rarely suffered from atherosclerosis and other Western ailments.

    Üldiselt on inuitide dieediga niimoodi, et see varieerub kohast sõltuvalt. Maismaal on tavaliselt veidi taimede moodi asju ka, aga mõned inuitihõimud elavad aeg-ajalt pikemat aega jää peal ka. Seal ei ole saadaval mitte midagi söödavat peale selle, mis jääugust tuleb — too aga on liha või kala. Ja elavad päris ilusasti.

    Tõsi küll, viimasel ajal on välised mõjutused inuitidele uusi haigusi kaasa toonud. Aga see on omaette teema.

    Toon näiteid.30 lapseline klass lõunapausil.25 neist on allergiateta, 5-l on allergia(piim, nisu , mis iganes)..Söögiks on klaas piima, makaronid, kurgisalat hapukoorega, hakklihakaste ning viil leiba.
    Ja nad kõik söövad seda toitu, sest nad ei kahtle selle mõjus neile, kuna see on eestlastele mõeldud.Nende vanemad ei kahtle selles(kui pole just vastava haridusega).Vähemalt esialgu, ja vb ka mitte kunagi.

    Noh, siis järelikult ei ole allergiat. Toiduallergia ei ole niisugune häda, mida on võimalik mitte tähele panna.

    Loomulikult ei pea allergeeniga kokkupuutumine tingimata anafülaktilist šokki kaasa tooma, aga ägedal põletikulisel reaktsioonil on väga selge komme endale tähelepanu tõmmata — ja tsivilisatsioonis elav laps jõuab varsti pärast seda kellegi juurde, kes oskab allergilise reaktsiooni ja konkreetse allergeeni kohta teadmise kokku panna.

    Üks vastik “toitumisterapeutide” komme ongi inimestele auku pähe rääkida, et mõned toiduained salajasi, nähtamatuid, mõõtmatuid allergiaid põhjustavad. Sogase veekogu ääres on lihtsam haikalapeletusvahendeid müüa.

    Igaks juhuks olgu veel mainitud, et neljast üldtunnustatud ülitundlikkuse tüübist ainult ühte loetakse allergiaks ning säherdused toitumisvalikuid otseselt piiravad haigused nagu fenüülketonuuria või laktoositalumatus ei ole allergia ega isegi mitte ülitundlikkus.

  110. Zilmeri protsendid olid minu viga, millegipärast kirjutasin välja ainult puu ja juurvilja, aga mõte jääb samaks-enamik toidust on loomne-palju toitaineid jääb puudulikuks.

    Ei, mõte ei ole sama. Ülal kaebasid sa just liigse teravilja ja kartulisöömise üle. Kui sa sellest väitest loobunud oled, siis on kõik hästi, aga Zilmeri artikli mõte ei ole sama kui sinu ülalpool väljendatud mõtted.

    Me näeme kõike enda vaatenurgast.Kui olen ise haige olnud, nendega kokku puutunud, siis tunduvad mulle teised samasugused, ning vastupidi.

    Palun räägi enda eest. Hulk tarku ja võimekaid inimesi on hulga tööd teinud, et töötada välja reeglid ümbritseva tegelikkuse võimalikult objektiivseks mõõtmiseks. Kui sina neis ei orienteeru ega neid ei rakenda, on see kitsalt sinu probleem.

    Seega kui me keegi midagi ei tea(ning kuna te veel pole väitnud, et terviseamet on nende talumatuste suhtes suure uuringu teinud), siis kuidas pannakse kokku toitumissoovitusi inimestele ja räägitakse kohastumisest?

    Sina rääkisid ülal, et toitumisega seotud probleemide põhjus võib olla teraviljakasvatusel baseeruva toiduga kohanematus. Sinu asi on seda väidet tõendada. Mina ainult viitasin, et kohanemiseks on piisavalt aega olnud, mis seab sinu väite kahtluse alla.

    Söögiks on klaas piima, makaronid, kurgisalat hapukoorega, hakklihakaste ning viil leiba.
    Ja nad kõik söövad seda toitu, sest nad ei kahtle selle mõjus neile, kuna see on eestlastele mõeldud.Nende vanemad ei kahtle selles(kui pole just vastava haridusega).Vähemalt esialgu, ja vb ka mitte kunagi.
    Põhjuseks on puudulik teavitustöö ning stereotüüpne arvamus “Eesti toidust”.See on üks asi.

    Põhjuseks on toitumisteadlaste, sh. ka sinu poolt viidatud prof. Zilmeri poolt välja töötatud soovitused. Ma ei näe selle lõunasöögi märkimisväärset vastuolu tema poolt “Õhtulehes” soovitatuga.

    Kas ma väidan, et kõik peaksid sööma nii nagu söövad allergikud. EI Aga, mida ma isiklikult arvan, et tegelkult nii peaksid sööma vb 15 tükki neist.

    Seni, kuni sa oma arvamust tõenditega ei kinnita, on see ainult sinu põhjendamata arvamus, ei midagi enamat. Sa võid arvata, mida sulle meeldib, aga ära heida teistele ette, et nad sind ei kuula, kui sa ainult oma intuitsioonile toetud.

    Tahaks muidugi seda kuskil tunnustatud kohas õppida,Eestis pole see jällegi võimalik.

    Mine õpi Tartu Ülikoolis, Zilmer õpetab ja puha. Või oled sa temasse järsku usalduse kaotanud, kui tuli välja, et tema artikkel ei toetagi sinu nägemusi?

  111. “Postimeest” võib vahel kiita ka. Nimelt on nad hakkama saanud artiklite sarjaga “Tervislik nädalamenüü”.

    Päev 1

    Päev 2

    Tore, et üheski valdkonnas on asjakohast tervisealast teavet kiiduväärselt kerge leida.

  112. Ülal kaebasid sa just liigse teravilja ja kartulisöömise üle. Kui sa sellest väitest loobunud oled, siis on kõik hästi, aga Zilmeri artikli mõte ei ole sama kui sinu ülalpool väljendatud mõtted.
    Kui te mõtlete minu paleoliitilise dieedi ideed, siis selle tõin välja aruteluks, see pole midagi mida ma propageeriks. Seetõttu ka hiljem nõustusin Zilmeri variandiga. Unustasin mainimata selle, et teravilju on erinevaid, on neid mida talutakse hästi, ja neid võib vabalt süüa. Kuid need sordid , mis on meil levinud, nende üle ma küll kaeblen. Kartul on teema mille koha pealt ma võiks sõnad tagasi võtta, samas arvatavasti tegin selle kohta märkuse seoses eelajaloolise dieediga, kuhu see ei kuulunud.Arusaamatus tekkis jällegi ekslikust ootusest, et mu mõtteid loetakse.
    Hulk tarku ja võimekaid inimesi on hulga tööd teinud, et töötada välja reeglid ümbritseva tegelikkuse võimalikult objektiivseks mõõtmiseks. Kui sina neis ei orienteeru ega neid ei rakenda, on see kitsalt sinu probleem. Nagu te isegi õigustatult nõuate alati katseid, arvan, et ka siinkohal oleks neid vaja. Teadlase tarkus, ei mängi siinkohal rolli.Kui neid on tehtud, siis milline on see meetod, millega saab tuvastada inimeste vastuvõtlikkust erinevatele toitudele, ilma neid testimata? Pakub tõesti huvi, kuidas seda tehakse, ja täiesti võimalik, et see on teostatav, aga kelle käest ma peaksin järgi küsima, kuidas need järeldused tehti?Äkki teate öelda.
    Põhjuseks on toitumisteadlaste, sh. ka sinu poolt viidatud prof. Zilmeri poolt välja töötatud soovitused. Ma ei näe selle lõunasöögi märkimisväärset vastuolu tema poolt “Õhtulehes” soovitatuga.Tõin näite talumatute seisukohast .Ja (ma arvan, et )see menüü on puudulik värkse toidu osas.Kurk pole just eriti vitamiini rikas.Eks kujutlusvõime mängib ka rolli, aga tavaliselt, ei pühendata salatile, eriti suurt osa taldrikust.
    Mine õpi Tartu Ülikoolis, Zilmer õpetab ja puha. Või oled sa temasse järsku usalduse kaotanud, kui tuli välja, et tema artikkel ei toetagi sinu nägemusi?Nagu ennem mainisin, olen nõus tema artikliga. Samas olen nõus ka teiste teooriatega, nagu keegi siin näite inuiitidest tõi, mis kalduks sinna eelajaloolise dieedi poole pigem.Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).
    Toiduallergia ei ole niisugune häda, mida on võimalik mitte tähele panna.
    Terminid terminiteks.Mõtlen talumatusi, mida on võimalik arstide juures määrata, mitte mingeid varjatud talumatusi või lööbega allergiaid.Ja täiesti võimalik on probeemi mitte tähele panna ning leida, et see on normaalsus.eriti kui on tegu lastega, vanuritega, kasvõi vangidega.On suur hulk inimesi, kel pole võimalust, teadmisi, tahtmist teostada neid uuringuid.
    Kui soovite teada, milline on nt…

  113. Mi ütles:

    Kui te mõtlete minu paleoliitilise dieedi ideed, siis selle tõin välja aruteluks, see pole midagi mida ma propageeriks.

    Kui tänapäevases kokanduses algab iga korralik retsept “Võtke puhas kauss …”, siis paleoliitilises gastronoomias algab tõsiseltvõetav retsept “Püüdke sobiva suurusega mammut …”.

  114. Mi ütles:

    Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).

    Mis ta nüüd väär-uslik on, täitsa õigete keeritsusside vastseid võib toore liha seest leida. Mõnedes kogukondades võideldakse johtuvate haiguste vastu sealiha söömise keeluga, teistes jälle praetakse liha ning kala korralikult läbi.

    Mi ütles:

    Mõtlen talumatusi, mida on võimalik arstide juures määrata, mitte mingeid varjatud talumatusi või lööbega allergiaid. […] On suur hulk inimesi, kel pole võimalust, teadmisi, tahtmist teostada neid uuringuid.

    Aga see on ju jama. Mis mittevarjatud talumatus see on, mida uuringuga tuvastada tuleb?

    Kui inimene ei pane tähele, et tal pärast piima joomist kõht lahti läheb, siis on tegemist kas väga hajameelse inimesega või ei kannata see inimene ebapiisava laktaasiproduktsiooni all. Kui leiva ja teiste euroopalike teraviljatoodete tarbimine inimesel kroonilist kõhulahtisust ei põhjusta, siis ei ole tal tsöliaakiat. Kui alkoholi tarbimine ei põhjusta inimesel tugevat näopunetust, siis ei kannata ta ebapiisava aldehüüdi dehüdrogenaasi produktsiooni käes. Jne.

  115. dig ütles:

    Mi ütles:

    Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).

    Mis ta nüüd väär-uslik on, täitsa õigete keeritsusside vastseid võib toore liha seest leida.

    ei usu, et väärtuslikum või väär-usklikum oleks. meie punu pole toore liha seedimiseks eriti hästi kohastunud. kuumtöödeldud toiduained on ikka ilmselgelt kergemini omandatavad.

  116. Kuid need sordid , mis on meil levinud, nende üle ma küll kaeblen.

    Sinu poolt viidatud artiklis on Zilmer teistsugusel seisukohal. Kust pärineb sinu informatsioon meil kasutuses olevate teraviljasortide kohta, mis kaeblemiseks põhjust annab?

    Nagu te isegi õigustatult nõuate alati katseid, arvan, et ka siinkohal oleks neid vaja. Teadlase tarkus, ei mängi siinkohal rolli.

    Mis sa kostad. Kuskohast siis toitumisteadlased oma andmed võtavad sinu arvates?

    Kui neid on tehtud, siis milline on see meetod, millega saab tuvastada inimeste vastuvõtlikkust erinevatele toitudele, ilma neid testimata?

    Aga miks peaks arvama, et iga inimest peab tingimata individuaalselt testima? Üldiselt töötab meditsiin ikka niimoodi, et kui inimesel kaebusi ei ole, siis eeldatakse, et ta on terve ja tema kohta kehtib see, mida teiste tervete inimeste kohta on teadusliku meetodi abil tuvastatud.

    Samas olen nõus ka teiste teooriatega, nagu keegi siin näite inuiitidest tõi, mis kalduks sinna eelajaloolise dieedi poole pigem.Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).

    Mis mõttes väärtuslikum?

    Inimene on väga kohanemisvõimeline elukas. See, et mingi väike populatsioon ekstreemsetes tingimustes ellu jääb, ei anna veel alust väita, et need tingimused on optimaalsed.

    Mõtlen talumatusi, mida on võimalik arstide juures määrata

    Ja miks peaks arvama, et need on kolmekordselt aladiagnoositud, nagu sa väitsid?

  117. lugesin mingipärast selle saaga läbi ning leian, et mi ajab oluliselt intelligentsemat juttu, kui skeptikud. again. tore, et teie lehelt leiab teinekord soovitusi heade kohtade leidmiseks, kui vajadus peaks tekkima, otsin need toitumisterapeudid üles.

  119. Sinu poolt viidatud artiklis on Zilmer teistsugusel seisukohal. Kust pärineb sinu informatsioon meil kasutuses olevate teraviljasortide kohta, mis kaeblemiseks põhjust annab?
    V.a see osa, kuna ma ei ole ikka aru saanud, kuidas sellele järeldusele jõuti.Ja siit ma seda vastust ei saa.Ma saan seda ainult oletada, et tehti statistika kõigist inimestest, kes on gastroenteroloogi juures käinud+ ajalooline taust, wild guess.Vahest saab nüüd lähitulevikus geenivaramu baasil midagi rohkemat öelda.Minu info on subjektiivne, te olete sellest arvatavasti juba aru saanud.

    Aga miks peaks arvama, et iga inimest peab tingimata individuaalselt testima?
    Selleks,et saada reaalne tulemus.Me ei tee üldistusi nt eestlaste hetkelise füüsilise aktiivsuse kohta, selle põhjal kuidas eestlased minevikus liikunud on, või kui palju on meil sportlasi.Halb näide, aga saate aru küll.

    Üldiselt töötab meditsiin ikka niimoodi, et kui inimesel kaebusi ei ole, siis eeldatakse, et ta on terve ja tema kohta kehtib see, mida teiste tervete inimeste kohta on teadusliku meetodi abil tuvastatud. Kui inimene ei pane tähele, et tal pärast piima joomist kõht lahti läheb, siis on tegemist kas väga hajameelse inimesega või ei kannata see inimene ebapiisava laktaasiproduktsiooni all
    Laktoositalumatust on väga kerge mitte tähele panna, nt kui see esineb koos gluteenitalumatusega, mis töötab kõhtu kinni panevana.Ka tsöliaakia võib kõhtu kinni panna. Samuti võib olla inimene hajameelne, väheinformeeritud, meditsiinivastane, vaimuhaige, kurjategija või ükskõikne. Ka sellistel juhtudel ei jõua andmed meditsiinisüsteemini.Neil põhjustel arvan, et talumatused on aladiagnoositud.Siinkohal jäid veel mainimata arstide vead ning teostamata uuringud inimeste peal, kes on oma sümptomitega arsti juurde jõudnud.Ning kui laktoositalumatusest peaks olema kerge aru saada, siis gluteenitalumatuse korral pole see nii, seda teemat te ignoreerite.
    Ei tasu eeldada asju mida pole reaalselt kindaks tehtud.Mina võin siin eraisikuna teha enda subjektiivseid oletusi, TAI ja toitumisteadlased peavad olema objektiivsed.Vb nad ongi seda, tuleb küsida järgi, mis imemeetodiga nad kõik kindlaks on teinud, hetkel tundub meetod teoreetiline.

    Inuiitide teema kohta nii palju ,et enda arvates, ma jälle pole võtnud mingit kindlat seisukohta.Viitasin kõigest sellele, et inimene võib ära elada ka toore liha baasil, ei ole öelnud, et see oleks optimaalne..Minu point oli, et ei tasuks võrrelda põhiliselt loomsetest töödeldud lihasaadustest toituvaid inimesi ja inuiite, kes söövad toorest liha, sest toores liha on vitamiinirikkam(väide võib ka vale olla, tegin järelduse guugeldamisega).Miks ma seda üldse kommenteerisin oli see, et dig tõi näite,et lihast toitudes on võimalik ära elada jäädes terveks.

  120. M ütles:

    kailile: nad on sinu makstud raha üle kindlasti rõõmsad:-)

    samamoodi on eraarstid, kui ma tavasüsteemis arsti juurde ei pääse näiteks piisavalt kiiresti. paar kuud ei suuda oodata, kui tervisehäda kallal (on olnud selliseid juhtumeid).

    haige olemiseks peab tänapäeval üleüldse raudse tervisega ja väga rikas olema :)

  121. V.a see osa, kuna ma ei ole ikka aru saanud, kuidas sellele järeldusele jõuti.Ja siit ma seda vastust ei saa.Ma saan seda ainult oletada, et tehti statistika kõigist inimestest, kes on gastroenteroloogi juures käinud+ ajalooline taust, wild guess.

    Sa väidad, et oled osalenud toitumisteraapia kursustel, kuid samas ei oska midagi arvata selle kohta, kuidas selles valdkonnas teaduslikke teadmisi hangitakse? Sain ma ikka õigesti aru?

    Aga miks peaks arvama, et iga inimest peab tingimata individuaalselt testima?

    Selleks,et saada reaalne tulemus.Me ei tee üldistusi nt eestlaste hetkelise füüsilise aktiivsuse kohta, selle põhjal kuidas eestlased minevikus liikunud on, või kui palju on meil sportlasi.Halb näide, aga saate aru küll.

    Ei saa. Kas näiteks kopsupõletiku osas peaks ka iga inimest, kes ei köhi ja kellel palavikku ei ole, testima – et äkki on tal siiski varjatud kopsupõletik? Kas sa soovitad sellist põhimõtet kogu meditsiinile? Kui ei, siis miks?

    Laktoositalumatust on väga kerge mitte tähele panna, nt kui see esineb koos gluteenitalumatusega, mis töötab kõhtu kinni panevana.Ka tsöliaakia võib kõhtu kinni panna. Samuti võib olla inimene hajameelne, väheinformeeritud, meditsiinivastane, vaimuhaige, kurjategija või ükskõikne. Ka sellistel juhtudel ei jõua andmed meditsiinisüsteemini.Neil põhjustel arvan, et talumatused on aladiagnoositud.

    Kolm korda!?

    Ning kui laktoositalumatusest peaks olema kerge aru saada, siis gluteenitalumatuse korral pole see nii, seda teemat te ignoreerite.

    Tsöliaakiahaigete esimese astme sugulastele muide soovitataksegi iga kahe aasta tagant uuringut teha.

    Ei tasu eeldada asju mida pole reaalselt kindaks tehtud.

    Väga õige. Minu arvates oled sina oma kolmekordse aladiagnoosimise jutuga lähedal kindlakstegemata haiguste eeldamisele mingisuguses “varjatud vormis”.

    Mina võin siin eraisikuna teha enda subjektiivseid oletusi, TAI ja toitumisteadlased peavad olema objektiivsed.Vb nad ongi seda, tuleb küsida järgi, mis imemeetodiga nad kõik kindlaks on teinud, hetkel tundub meetod teoreetiline.

    Ja see, et sa toitumisteadlaste meetoditest mitte midagi ei tea, ei takista sul neid kritiseerimast?

  122. Kriku ütles:

    Ei saa. Kas näiteks kopsupõletiku osas peaks ka iga inimest, kes ei köhi ja kellel palavikku ei ole, testima – et äkki on tal siiski varjatud kopsupõletik? Kas sa soovitad sellist põhimõtet kogu meditsiinile? Kui ei, siis miks?

    Tegemist on haiguse presumptsiooni printsiibiga. Vanameistri sõnadega: if you think you’ve got it, you’ve got it.

  123. Ei saa. Kas näiteks kopsupõletiku osas peaks ka iga inimest, kes ei köhi ja kellel palavikku ei ole, testima – et äkki on tal siiski varjatud kopsupõletik? Kas sa soovitad sellist põhimõtet kogu meditsiinile? Kui ei, siis miks?
    Ma pole kursis ,kas on võimalik omada kopsupõletikku ilma sümptomiteta.Haigusel peab mingi negatiivne tagajärg olema, see, et mina väidan et talumatuste sümptomid pole selged, ei tähenda, et need ei põhjustaks häireid.Väga vähesed lähevad(kui lähevad) nt kerge kõhuvalu puhul arsti juurde, sest vahest söövad nad allergeene väga harva, ning sellise kerge sümptomi puhul naerdakse välja inimene, eriti kui patsient ei oska põhjuseid seostada.Ja kõhuvalu on veel seostatav sümptom, tule taevas appi kui on veel peavalud/meeleoluhäired/väsimus..KUid tunub, et mõnele teie seast oleks see vaid hüpohondria ning talumatusse mitte puutuv.Tegelikkus on see, et ka harv allergeense toidu tarbimine kahjustab soolestiku olukorda/stuktruuri/kihte.Me võime öelda, et patsient on ise loll, kuid me võime selle panna ka kellegi teise tegemata töö arvele.
    Teiseks,seedeelundkond on hoopis teine teema.Kopsupõletiku teke pole otseselt seotud sellega, mida me sööme ja mida meil soovitatakse süüa. Kuna see seisund pole seotud, meie tavade või kultuuriga.Ehk, selle teke ei sõltu kellegi soovitustest.
    Kolm korda!?
    Oli vaid illustratiivne number.Tõde jääb väljaselgitamata, nii kaua kuni kõik(mitte võtta nii otseselt, kui teil kombeks) inimesed ei saa testitud selle suhtes.
    Tsöliaakiahaigete esimese astme sugulastele muide soovitataksegi iga kahe aasta tagant uuringut teha.Seda võiks ka rakendada ka laktoosi ja gluteenitalumatuse puhul.Need asjad on siiski tõenäoliselt pärilikud.
    Ja see, et sa toitumisteadlaste meetoditest mitte midagi ei tea, ei takista sul neid kritiseerimast?
    Te pole ka ju kursis, mis neil kursustel tegelikult toimub ja tundub, et ei huvita ka. Üks asi on koduleht, teine asi on reaalne arutelu. See ei takista teil kritiseerimast.Ma ei tea toitumisteadlaste meetoditest midagi,sest nad ei tee ennast ühiskonnas nähtavaks(v.a kitsas meditsiiniline ringkond+ teenustostvad sportlased), nad ei hoiata inimesi spetsiifiliste ohtude eest, vaid käib üks ja sama „eesti toidu“ propageerimine. Selle eest on nad küll kriitika ära teeninud.Tehku ennast sama nähtavaks, kui umbluulased.

    if you think you’ve got it, you’ve got it.Oh seda mugavat hüpohondria diagnoosi. Sama, mis mulle räägiti, kuni leidsin tuttavate kaudu võimaluse pääseda testideni.

  124. Mina seda kõike küll lugeda ei viitsi, aga üht võin öelda.
    Hommikusöögi võite rahuga edasi lükata.
    Eelmise õhtu toit on teil soolestikus ja maksas veel kulutamatta.
    Kui nälg peale tuleb, eks siis sööge.
    Olen selliselt elanud pikki perioode, ja ei mingeid vaegusi.
    Olen proovinud ka teisiti, et sunnin end hommikul sööma ja ehk siis aitab see pika päeva kergemini vastu pidada… Aga efekt hoopis vastupidine- magu ärkab üles ja kolme-nelja tunni möödudes hakkab igavust tundma.
    Ilma hommikusöögita annab nälg endast märku kella ühe paiku. Siis teen oma tavalise kerge heine.
    Siiski on ka üks tõsiseltvõetav argument sellise elustiili vastu. Ja nimelt veresuhkrutaseme suur kõikumine, mis pidavat tekitama peavalu ning nõrkuse hooge.
    See on individuaalne.

  125. Ma pole kursis ,kas on võimalik omada kopsupõletikku ilma sümptomiteta.Haigusel peab mingi negatiivne tagajärg olema, see, et mina väidan et talumatuste sümptomid pole selged, ei tähenda, et need ei põhjustaks häireid.

    Eeldada, et iga väike ja ise mööduv valu on mõne tõsise haiguse sümptom, on samuti Ockhami Williami habemenoa põhimõttega vastuolus.

    Ja kõhuvalu on veel seostatav sümptom, tule taevas appi kui on veel peavalud/meeleoluhäired/väsimus..KUid tunub, et mõnele teie seast oleks see vaid hüpohondria ning talumatusse mitte puutuv.

    Samuti ei ole õige eeldada, et peavalu on just toidutalumatuse sümptom. Sa absolutiseerid jätkuvalt toitumisega seonduvat.

    Kolm korda!?

    Oli vaid illustratiivne number.

    See number ei olnud mitte illustratiivne, vaid lihtsalt vale. Palun hoidu edaspidi laest võetud numbrite esitamisest.

    Ja see, et sa toitumisteadlaste meetoditest mitte midagi ei tea, ei takista sul neid kritiseerimast?

    Te pole ka ju kursis, mis neil kursustel tegelikult toimub ja tundub, et ei huvita ka. Üks asi on koduleht, teine asi on reaalne arutelu. See ei takista teil kritiseerimast.

    Siin kritiseeritaksegi seda kahtlase väärtusega informatsiooni, mida sisaldab kodulehekülg. Lisaks heidab kõnealusele kursusele halba varju fakt, et sina kui selle läbinu ei ole absoluutselt kursis sellega, kuidas toitumisteadlased oma valdkonda uurivad.

    Ma ei tea toitumisteadlaste meetoditest midagi,sest nad ei tee ennast ühiskonnas nähtavaks

    Seda infot olekski sulle pidanud andma läbitud kursus. Mine küsi raha tagasi.

    nad ei hoiata inimesi spetsiifiliste ohtude eest, vaid käib üks ja sama „eesti toidu“ propageerimine. Selle eest on nad küll kriitika ära teeninud.Tehku ennast sama nähtavaks, kui umbluulased.

    Eestikeelset populaarteaduslikku kirjandust ei ole vähe. Mine loe Zilmeri “Mõistlik toitumine” läbi ja tule siis tagasi. Ma väga loodan, et teadlased ei hakka kunagi foorumites põhjendamatuid hirme levitama ja selle abil kõiksugu koolitusi müüma, nagu uhhuulased.

  126. valdek ütles:

    Mina seda kõike küll lugeda ei viitsi, aga üht võin öelda.
    Hommikusöögi võite rahuga edasi lükata.
    Eelmise õhtu toit on teil soolestikus ja maksas veel kulutamatta.

    Allikas?

  127. Olen selliselt elanud pikki perioode, ja ei mingeid vaegusi.

    “Vanaonu Harry” tüüpi argument.

    Teatavasti jõi vanaonu Harry iga päev vähemalt pool liitrit viskit, suitsetas kolm pakki sigarette, tal oli kaheksa ametlikku naist ja lugematuid juhusuhteid ja ta töötas nelikümmend aastat asbestiga. Elas 102-aastaseks.

  128. Allikaks mu omad kogemused. Kui ma ei söö, siis ju kasutan seda, mis mul kehas olemas…
    Kaaluprobleeme pole olnud.
    Imestajaid on olnud teisigi, kuid mao ülesärkamine hommikueinega on minu puhul ilmne. Ja vähemalt üks söögikord, päeva kohta, tuleb juurde.
    Tee ja kohv isu ei tekita. Neid ma endale pole keelanud.
    Samuti ei keela endale söömist (kes veel aru ei saanud). Lihtsalt hoidun hommikusest söömisrefleksist.

  129. Samuti ei ole õige eeldada, et peavalu on just toidutalumatuse sümptom.

    Ei eelda, pole seda absolutiseerinud, te soovite seda ise välja lugeda.Peavalul on kindlasti mitmeid teisi tekitajaid, eelkõige lihaspinged.Siinkohal mõtlesin olukorda, kui ei saada peavalusid kontrolli alla ning ei leita põhjust ja ei otsita seda ka toidust.
    Eeldada, et iga väike ja ise mööduv valu on mõne tõsise haiguse sümptom

    Iga väike valu mitte, kuid valud, mis korduvad kindlas piirkonnas pidevalt, mis sest ,et nad väikesed on,võiksid anda inimesele vihje, et midagi on valesti ning arstile peaksid sel juhul kindlasti kahtlustama pigem negatiivset, kui positiivset.
    See number ei olnud mitte illustratiivne, vaid lihtsalt vale.
    See number oli suvaline tõesti.Väita ei saa ka seda, et see vale oli kuna uuringut pole tehtud.
    Lisaks heidab kõnealusele kursusele halba varju fakt, et sina kui selle läbinu ei ole absoluutselt kursis sellega, kuidas toitumisteadlased oma valdkonda uurivad.Tõsi.Sellest võiks samuti rääkida.
    Seda infot olekski sulle pidanud andma läbitud kursus. Mine küsi raha tagasi.Kursus andis mulle tervise tagasi nii, et ma arvan, et võin selle raha küll rahuga neile jätta.Info teadusliku meetodi kohta polnud kursuse teema, kuid olge mureta uurin selle välja.
    Eestikeelset populaarteaduslikku kirjandust ei ole vähe. Mine loe Zilmeri “Mõistlik toitumine” läbi ja tule siis tagasi.
    Loetud. Raamat ei ole küll midagi millega massidesse jõutaks.Kas keegi võitleb HIV-ga raamatuid kirjutades?
    Ma väga loodan, et teadlased ei hakka kunagi foorumites põhjendamatuid hirme levitama ja selle abil kõiksugu koolitusi müüma, nagu uhhuulased.
    Mina aga jällegi loodan, et me jõuame kunagi põhjamaadele järgi hakates lähtuma individuaalsusest mitte suuremast enamusest.3 x aladiagnoos või kõigest 0,3 %,kõik loevad.
    Rohkem koolitusi võiksid nad küll teha, nõudlust oleks.

  130. valdek ütles:

    …vähemalt üks söögikord päeva kohta tuleb juurde.

    Miks ma peaksin kartma lisasöögikorda?

    Üldiselt on päris toitumisspetsialistid hommikueinet tähtsaks pidanud juba pikka aega. Ma oletan, et põhjusega.

  131. Mi ütles:

    Raamat ei ole küll midagi millega massidesse jõutaks.

    Loomulikult. Iga skeptik teab, et selle jaoks on palju tõhusamaks vahendiks hõbedast kandik.

    Mi ütles:

    Kas keegi võitleb HIV-ga raamatuid kirjutades?

    Amazon teab 15562 säärast raamatut, millest esimene on Esimene aasta: HIV: Käsiraamat äsja diagnoositule. dig arvab, et see raamat on vahend HIV’iga võitlemiseks, aga mine tea, äkki ongi tegemist hoopis raamatuga, mis õpetab värskelt nakatunut, kellega kiiremas korras oma uut viirust jagada.

  132. Mart K. ütles:

    Miks ma peaksin kartma lisasöögikorda?

    Sellepärast, et kui valdek veel noor oli ja karjas käis, siis sõid hommikuti ainult pursuid ja kulakud, kes enne järgmist hommikut end rongi pealt leidsid. Kui hästi läks.

  133. -Valdek pole nõnda vana.
    -Aga ülesöömine on lääneriirkides suur probleem.
    Toitumisspetsialistid ajavad seda hommikusöögijuttu puhtast inertsist. Samuti soovitavad nad koriseva kõhuga magama minna, mis on samuti jabur.

  134. valdek ütles:

    Aga ülesöömine on lääneriirkides suur probleem.

    Ülesöömise põhjuseks on vale toitumine, mitte liiga sage toitumine. Viis väikest kuni mõõdukat söögikorda päevas on sama tervislik või tervislikum kui kolm täiemõõdulist. Hommikusöögi söömine aitab aga (tänu veresuhkru taseme normaliseerimisele?) vältida ülejäänud päeva jooksul nopitavaid suupisteid, mis võib ülesöömise probleemi hoopis leevendada. Ma oletan.

    Toitumisspetsialistid ajavad seda hommikusöögijuttu puhtast inertsist.

    Kas Sa oskad kuidagi selgitada, miks ja kuidas nende väited valed on? Nad üldiselt põhjendavad end üsna veenvalt. Ma pole kahjuks biokeemias nii tugev, et kõiki neid väiteid kriitiliselt hinnata. Aga isiklikku kogemust ma sellises küsimuses küll usaldama ei tõttaks. Inimorganism on võimeline kohanema paljude ekstreemsustega, aga see ei tähenda, et neid ekstreemsusi meelega tekitama peaks.

    Samuti soovitavad nad koriseva kõhuga magama minna, mis on samuti jabur.

    Paluks allikat.

  135. Mi ütles:

    Raamat ei ole küll midagi millega massidesse jõutaks.Kas keegi võitleb HIV-ga raamatuid kirjutades?

    Kampaaniate hüüdlaused on paratamatult pealiskaudsed. Mis puutub lihtsalt teaduslikul alusel juhtnööridesse, siis neid on ajakirjanduses palju avaldatud. Ühele viitasid isegi ja mitu linki olen ka mina pannud.

  136. Valdek ütles:

    Toitumisspetsialistid ajavad seda hommikusöögijuttu puhtast inertsist.

    Ei aja. Öö jooksul langeb veresuhku tase märkimisväärselt. Mõõda endal enne hommikusööki ja pärast hommikusööki veresuhkrut ja tule siis tagasi.

    Samuti soovitavad nad koriseva kõhuga magama minna, mis on samuti jabur.

    Ei soovita. Vaata ülal tsiteeritud “Õhtulehe” näidismenüüd või ülal viidatud “Postimehe” näidismenüüsid.

  137. Kui mul oleks hommikuse veresuhkruga probleeme, siis oleks ka hommikusöök vajalik. Ps. peale sööki on veresuhkrutase alati kõrgem. Võid nüüd ära minna.

  138. Nagu öeldud, mõõda. Mõõda enne hommikusööki ja enne lõunasööki ja enne õhtusööki. Jäta siis hommikusöök ära ja mõõda uuesti. Ja vaata, kas väärtused jäävad soovituslikku vahemikku või on madalavõitu.

    Öine langus ei ole “veresuhkruga probleem”, vaid täiesti normaalne nähe. Lõpuks on see ju kõige pikem söögivahe. Milleks küll seda hommikusöögi ärajätmisega veel pikemaks venitada?

  139. Tead mis. Kui mu enesetunne on hea, siis on ka veresuhkrutase piisavalt kõrge ja OK. Vastasel juhul oleksid jalad nõrgad, nagu peale suurt pingutust.
    Kui öösel pole suurt energiakulu, pole ka hommikusöök nii tähtis.
    Kui sul on aga öötöö, või rütm lihtsalt segi, siis on ka teised reeglid.

  141. Toitumisteema kajastusi tuleb lausa ridamisi: Vahur Kersna: lõunat sööme?

    Minu selle aasta televisioonivapustuste edetabelit juhib Jamie Oliver. Lugu rääkis sellest, kuidas telekokk üritas muuta Inglismaa koolitoitu tervislikumaks, aga lapsed oksendasid korraliku toidu lihtsalt välja! Ja nõudsid pisarsilmi tagasi kroketeid ja friikartuleid.

    Viimastel aegadel meie toitumiskäitumise kohta tehtud uuringutest võime välja lugeda järgmist. Keskmine Eesti elanik tarbib aastas 70 kg liha, 72 kg teraviljatooteid, 68 kg kartulit, 67 kg juurvilju, 50 kg puuvilju, 44,5 kg piimatooteid, 22 kg suhkrut ja maiustusi, 13 kg mereande ning 26 liitrit alkohoolseid jooke.

    Kui kümme aastat tagasi moodustasid lihatooted meie toidukulutustest 20 protsenti, siis nüüd 27 protsenti. Lihatooteid sööb iga päev 58 protsenti, juurvilju 47 protsenti inimestest. Naaberriikidega võrreldes on eestlased kõige väiksemad köögiviljasööjad. Mitte kunagi ei söö toorest köögivilja veerand meestest ja 15 protsenti naistest.

    Kala ei söö kaks kolmandikku Eesti elanikest.
    Ja kaks kolmandikku koolilastest toitub ebatervislikult. Portugalis, Poolas, Tšehhis, Kreekas ja Ungaris on puu- ja köögivilja igapäevaseid tarbijaid õpilaste seas 80 protsenti, Eesti õpilastest sööb puuvilja iga päev vaid 20 protsenti. Köögiviljade tarbimine meie noorte hulgas on veel kesisem, neid sööb iga päev ainult 16 protsenti.

    Kena on. Üldiselt enam-väehm mõistliku jutu vahele on ära eksinud järgmine lõik:

    Alustaks elementaarsest tõest, et tärkliserikkad toiduained (kartul, leib, riis) vajavad leeliselist seedekeskkonda, valgurikkad (liha, piimatooted) happelist. Seda võiksid haritud inimesed haiglas küll arvestada. Tänapäeval teavad ju lapsedki, et kokkusobimatud toidukombinatsioonid röövivad energiat, raskendades oluliselt seedeprotsessi ning kahtlemata ka tervenemist.

    Kes selgitaks elementaarsel tasemel ära, kus ja kelle seedekeskkond leeliseline on ja mismoodi mõne tunni jooksul maomahlad aluseliseks ja siis happeliseks tagasi muutuda võiksid?

  142. Ma jälle ei usalda Kriku aparaati.
    Selliseks testimiseks peab olema piisav põhjus.
    Muidu oled ju paranoiku. Ehk siis mitte parem, kui su ajudeta aparaat.

  143. Kriku pole ühtegi aparaati konstrueerinud.

    Küsimus ei ole selles, et tingimata peaks just sind testima. Küsimus on selles, et sinust on naeruväärne süüdistada toitumisteadlasi puhtas inertsuses ainult sellepärast, et sinu jalad hommikul nõrgad ei ole. Teadlased lähtuvad oma uuringutes ikkagi korratavalt mõõdetavatest andmetest, mitte sinu jutust oma jalgade kohta.

    Keegi ei keela sul nende mõõtmisi või katseid korrata. Kui see sind ei huvita, on see sinu asi, aga sa võiksid siis hoiduda ka üldistuste tegemisest.

  144. Pole ma mingeid katseid teind, ainult tähelepanekuid. Et asi töötab, pole kahtlust. Seega need, kes jutlustavad hommikusöögi erilisest kasulikkusest, ei räägi ikkagi täit tõde, mis on peidus inimese individuaalsuses.
    Kui tekivad mingid nähud, mis viitavad toitainete puudusele, siis seda eirata on praktiliselt võimatu.
    Kui neid aga pole, siis järelikult on tasakaal organismis olemas.
    Võin öelda, et kui on füüsiliselt raskem periood ja suurem energiakulu, siis söön ka hommikuti.
    Tavarütm on aga selline, kuhu hommikusöök ei kuulu. See on minu valik- mitte järgida jäigalt tehtud üldistusi.
    Võib- olla räägin veel veidi jalgadest? Igatahes õlletoobi juures naistega ma teadust ei aja, nii nagu mõned oponendid…
    Aga kellel mille peale jõud jalgesse tuleb polegi tegelt minu asi…
    Palju edu!

  145. 1. Amazon teab 15562 säärast raamatut, millest esimene on Esimene aasta: HIV: Käsiraamat äsja diagnoositule. dig arvab, et see raamat on vahend HIV’iga võitlemiseks, aga mine tea, äkki ongi tegemist hoopis raamatuga, mis õpetab värskelt nakatunut, kellega kiiremas korras oma uut viirust jagada.
    Raamat ongi abiline äsja diganoositule.Sellega ei enneta midagi.Kas keegi teie arvates läheb tervena raamatukokku ja laenutab raamatu HIV-ist? Vaevalt. Toimuvad vastavad teavituskampaaniad tänavatel, koolides, televisioonis jne, mis ka jõuavad sihtgrupini.Keegi ei kahtle selles,kas teadmised HIV-st peaks rahvani jõudma hõbekandikul.Seda ka tehakse ja tore on.
    Mis puutub lihtsalt teaduslikul alusel juhtnööridesse, siis neid on ajakirjanduses palju avaldatudKui olete ise teemas sees, siis ka loete vastavaid artikleid.Teema tuleb võtta üles suuremalt, nii et see kõigile kohale jõuaks.Kõigil ei käi õhtulehte või kodutohtrit.

  146. Valdek ütles:

    Pole ma mingeid katseid teind, ainult tähelepanekuid.

    Seda minagi. Enne, kui järgmine kord ütled, et keegi toetab midagi puhtast inertsusest, katsu enne tema uuringuid või katseid korrata.

  147. Mis puutub lihtsalt teaduslikul alusel juhtnööridesse, siis neid on ajakirjanduses palju avaldatudKui olete ise teemas sees, siis ka loete vastavaid artikleid.

    Teema tuleb võtta üles suuremalt, nii et see kõigile kohale jõuaks.Kõigil ei käi õhtulehte või kodutohtrit.

    “Õhtuleht” peaks paraku suurima tiraazhiga ajaleht olema.

    Eks teavitustöö võiks alati agaram olla, aga teisest küljest tuleb siingi prioriteete seada. HIV on oluliselt ohtlikum probleem.

    Mina isiklikult ei ole kuidagi eriliselt selles “teemas sees”.

  148. Kriku ütles:

    mismoodi mõne tunni jooksul maomahlad aluseliseks ja siis happeliseks tagasi muutuda võiksid?

    Noh, olen kunagi näinud inimest lusikaga söögisoodat enne sööki sissevõtmas, see peaks siis keskkonna mõneks ajaks vähe aluselisemaks muutma :) Usutavasti ei pidanud Kersna ju mitte seda silmas, a`mõni tark toitumisterapeut või muidu teadja inimene võiks siiagi oma vaimuvalgust veidi jagada?

  149. Kriku keeldub nägemast nende “toitumisspetsialistide” Poolt tehtevaid üldistusi, mida müüdina rahvale esitletakse.
    Spetsialistid ise aga ei välista inimese individuaalseid omadusi.
    Muide on üks, mitte just populaarne vanasõna:” Mehe laiskus läheb talle eluaastateks”See käib vanaonu Harry kohta.
    Mees, kelle aeg kulub kõigele muule, kui tervistkahjustavale tööle, võibki kaua elada….

  150. Alternet tutvustab Arizonas tegutsevat grillrestorani “Südamerabandus”, mis on sisuliselt rasvas praetud väljakutse tervisliku toitumise liikumisele (ingl one-fingered salute to the health food movement).

    Kõiki külastajaid nimetatakse patsientideks, ja need, kes suudavad lõpuni ära süüa hiiglasliku nelja kotletiga ja juustuburgeri, kärutatakse ratastoolis autoni. Patsientidele kehakaaluga alates 160 kilost on burgerid tasuta.

    Restorani asutaja arust on paksud õgardid ühiskonnas samamoodi marginaliseeritud nagu homoseksualistid, ning oma ettevõtmisega püüab ta nende staatust parandada.

    AlterNet näeb taolises mõtteviisis sarnasusi teepiduliste liikumisega.

  151. AlterNetil jagub ka toitumissoovitusi: kaheksa põhjust, miks mune mitte süüa.

    1. Mune toodetakse äärmuslikult ebasanitaarsetes tingimustes ja neisse süstitakse antibiootikume.

    2. Munad põhjustavad munasarjavähki.

    3. Munad munetakse mürgistest gaasidest küllastunud keskkonnas.

    4. Munadesöömine on sesotatav diabeediriskiga.

    5. Munejaid tõurastatakse eesmärgipäratult ebainimlikult.

    6. Munejaid tõurastatakse eesmärgipäraselt ebainimlikult.

    7. Kanu koheldakse ebaeetiliselt (kuketibusid jahvatatakse elusalt).

    8. Munatööstus on nuhtlus töötajaile, nende naabritele ja keskkonnale.

    Punktid 5, 6 ja 7 on minu meelest sisuliselt samad.

    Artikkel räägib muidugi Ameerikast, mitte Eestist. Mul pole andmeid, kui palju kanu Eestis päevas surnuks piinatakse.

  152. Valdek ütles:

    Kriku keeldub nägemast nende “toitumisspetsialistide” Poolt tehtevaid üldistusi, mida müüdina rahvale esitletakse.

    Ja need oleks?

  153. Mart K. ütles:

    Mul pole andmeid, kui palju kanu Eestis päevas surnuks piinatakse.

    Hollandi teadlased on kokku pannud asjasse puutuda võiva uurimuse Loomade heaolu kanatootmissüsteemides: Euroopa Liidu standardite mõju maailmakaubandusele.

    3.2 welfare regulations for broilers

    Following a long period of discussion among the member states, in May 2007 the European Commission agreed on a new directive covering the welfare of broilers (European Commission, 2007). All European producers will have to meet minimum standards by June 2010. According to the EU Commissioner, the directive was needed because “EU consumers repeatedly expressed concern at the welfare problems arising in intensive chicken farming” (ibid.). The main provision of Directive EC/2007/43 is to reduce the stocking density by setting a maximum density of 33 kg per m2. Under certain conditions, with good ventilation and temperature control systems, the maximum can be 39 kg. Under exceptionally high welfare conditions, the density can be increased by a further 3 kg. This can be achieved by low mortality rates. The directive also sets conditions covering lighting, litter, feeding and ventilation requirements.

    4.3 trade in eggs and egg products

    Worldwide, trade in eggs is very limited. In 2004, only 2 percent of the eggs produced reached the world market (Windhorst, 2006). The main exporters of eggs are the Netherlands (26 percent of total world trade), Spain (10 percent), China (8 percent), Belgium (8 percent) and the United States of America (7 percent). Eggs are mainly traded regionally within Europe as well as among Asian countries. Besides trade in shell eggs, there is some trade in egg products. Trade in egg powder is particularly increasing. Egg powder can be stored for a long period and involves low transportation costs. It is expected that in the near future egg powder will be produced in low-cost countries and exported to the food industry (bakeries, pasta and sauce factories) in developed countries (Tacken et al., 2003).

    Minu subjektiivne ja mitteteaduslik arusaamine on, et üldiselt on kanade mõistlik kohtlemine heaperemeheliku farmipidamise automaatne kõrvalefekt, mistõttu kanu kohtlevad halvasti peaasjalikult farmerid, kes ei mõtle ratsionaalselt vaid peavad kanalat nagu fundamentalistlikku kirikut. Sedasorti farmerid on enamasti turujõudude tagajärjel vähemuses, aga keerulistel põhjustel on neid USAs rohkem kui Euroopas. Peale selle on EL’is rangem põllumajandusjärelevalve, kuna valitsusevastaseid fanaatikuid on siinsetesse valitsustese vähem imbunud.

  154. Leidsin Vahur Kersna artikli kommentaariumist ka ühe (minu meelest) asjakohase kommentaari

    “Ning lõppude lõpuks – miks ei toimeta meie haiglates toitumisspetsialistid, nii nagu psühhoterapeudid või taastusraviarstid?” – Vaadakem Kliinikumi kodulehte – Toitlustusteenistuse administratsiooni kuulub Liidia Kiisk – ametinimetuseks dieetarst. Haigla ei saakski teistmoodi sööke teha, kui seal toitumisspetsialisti tööl poleks. Muidugi on osade toitude kalorsus madal, kuid haiglas inimene tänapäeval peamiselt lamab ning organismi vajadused on väiksemad. Söögi maitse – kui igapäevaselt ollakse harjunud ülesoolatud kraami sööma, siis muidugi tundub mage see kraam. Igasugused idamaised vürtsid ei mõju ka just lamava haige maole hästi. Mõelge nüüd, kas päevas füüsilist trenni vajav kaitseväelane vajab sama kaloririkast toitu kui voodihaige? Restoranides hellitatud maitse- ning ilumeel saab tõesti haiglas kannatada. Ja võib olla tõesti veidi kenamini serveeritud toit ning väike sellerileheke tõstaks haigete söögiisu ing parandaks tuju.

  155. salvey ütles:

    Igasugused idamaised vürtsid ei mõju ka just lamava haige maole hästi.

    Ma olen täpselt vastupidiseid arvamusi kohanud. Karrivürtsidega on näiteks lammaste seede-mikrofloorat hoopis tõhustatud ja nende metaaniemissione pärsitud. Miks peaks vürts maole häda tegema?

  156. Mart K. ütles:

    Miks peaks vürts maole häda tegema?

    Ausalt öeldes pole aimugi, aga mõtlesin, et ehk see dieetarst teab, kes seal ametis on.
    TRÜ kliinikumis olen ise last opi järgselt külastanud ja ega ta seal suuremat ei söönud küll, aga ei usu, et sel haigla toidukvaliteediga suuremat pistmist oleks olnud ja eks taolises olukorras tassitakse nagunii kodunt parimad palad ja lemmiktoidud ka kohale, mida haige vähegi nõus sööma oleks.

  157. Igal vürtsil on muidugi oma mõju, aga päris paljud on põletikuvastase toimega, mõned soodustavad seedeprotsesse või hävitavad kahjulikke baktereid jne. Tean, et must pipar võib soolkonda ärritada, mistõttu maohaavadega patsientidele või neile, kellel seisab ees seedekulgla operatsioon, konkreetselt seda ei soovitata, aga kas see laieneb kõigile terava maitsega ainetele? Miks?

    Wikipedia märgib, et “maitsetu dieet” (ingl bland diet) on ette nähtud ikka vaid kõhuhädadega haigetele. Ma ei näe põhjust, miks peaks kõiki haiglatoidul inimesi kiusama toidu mittemaitsestamisega. Kas mõni spetsialist oskab kommenteerida?

  158. Mart K. ütles:

    Ma ei näe põhjust, miks peaks kõiki haiglatoidul inimesi kiusama toidu mittemaitsestamisega. Kas mõni spetsialist oskab kommenteerida?

    See on stereotüüp, mida aitab konfirmeerida asjaolu, et haiglas inimestele tavaliselt natuke tervislikumat toitu antakse kui nad harjunud on. Toda hüütakse kõnekeeles samuti sageli maitsetuks ja kuna tavatoituja ei kipu tähele panema erinevust harjumatu ja ilma vürtsideta dieedi vahel, ongi tulemus käes.

  159. Presidendiproua olla jälle tervisliku toitumise teemal sõna võtnud, mis ajas marru kellegi Marta Valsi: Evelin, ma söön seda, mida kätte saan!

    Muu hulgas on juttu ka valmistoitude liigsest soolasisaldusest ja sellest, et sai on märksa odavam kui leib.

    (P.S. Kahtlustan, et pr Ilvese väide, et “limonaad mõjub lastele nagu alkohol” on kontekstist välja rebitud paisutus; nii lolli juttu kaine inimene vast tõsimeeli ei räägiks.)

  160. Ei pakisupp ega pelmeenid ole odav söök.

    Võileibadel pole häda midagi.

    Vingumise asemel võiks tädi turule minna.

  161. Kriku hakkab vist tarka juttu ajama. See on hea mõte küll, kui vingumise asemele turule minna.

  163. Leidsin sihukese artikli. Zilmeri soovitustele küll vastukäiv, see siin soovitab hommikuti valku süüa, õhtuti aga süsivesikuid. Zilmer pigem vastupidi. Ka Uibo soovitas “Tervise teejuhis” minu mäletamist mööda õhtuti pigem süsivesikurikast toitu. Mine võta siis nüüd kinni :)
    Toit, ajubiokeemia ja rasvapõletus

    /…/Sellest, kui hästi/halvasti me sööme, sõltub kogu meie organismi talitlus Kui me hommikul ärkame, siis ootab meid tegutsemine ja et olla nii öelda löögihoos, peame oma kehaga (ajuga) koostööd tegema, andes talle selleks vajalikku toormaterjali (loe: toitu). Meie organism toodab teatud keemilisi ühendeid, niinimetatud neuromediaatoreid, milliste ülesandeks on osaleda käskluste ülekandmisel ajusse, mis määrab lõppkokkuvõttes ära selle, kas tunneme end energilise või väsinuna. See protsess on küllaltki suures ulatuses toiduga reguleeritav, sest inimorganism suudab neuromediaatoreid sünteesida toidust saadavatest eelastmetest.
    On nimelt teada, et inimese energiataset aitavad kontrollida kaks aminohapet, millisteks on türosiin ja trüptofaan. Just needsamad aminohapped määravad paljuski ära, kuidas me end peale sööki tunneme, küsimus on ainult selles, milline aminohape läbib vere ja ajuvahelise barjääri esimesena. Kui türosiin jõuab ajju enne trüptofaani, siis vitamiinide B-3, B-5, B-6 ja C ning mineraalide tsink,raud ja vask abil sünteesitakse ärkvelolekuhormoone adrenaliini, noradrenaliini (neid kahte nimetatakse katehoolamiinideks ja nende abil saab võimalikuks keharasvade kasutamine energeetiliseks otstarbeks) ja dopamiini, mis põhjustavad energiataseme tõusu ja aitavad võidelda stressiga (oled stressis, siis söö valku, mitte süsivesikuid!) ning selle tulemusena me tunneme end tegusana./…/

  164. dig ütles:

    Tegemist on haiguse presumptsiooni printsiibiga. Vanameistri sõnadega: if you think you’ve got it, you’ve got it.

    Dogberti rolli on seekord keegi James Wilson, kes on leiutanud neerupealisekurnatuse. Uhke veebisait on ka:

    * Tired for no reason?
    * Having trouble getting up in the morning?
    * Need coffee, colas, salty or sweet snacks to keep going?
    * Feeling run down and stressed?
    If you answered “yes” to one or more of these questions, you may be experiencing adrenal fatigue.*

    Kuidas aru saada, et tegemist on prääkseriiga, kirjutab AmpedTraining, õiglast pahameelt väljendab ka NeuroLogica.

    The adrenal glands are small glands that sit atop the kidneys (hence the name – ad renals). They produce cortisol, adrenaline, and other hormones that regulate body metabolism. Adrenal insufficiency is a real disease that can be diagnosed and treated.

    Wilson now claims that adrenal fatigue is not as severe as adrenal insufficiency, but can result from chronic stress, and the chronic slightly low levels of adrenal function lead to the symptoms. This is a common strategy for making up fake diseases, and is very clever because sometimes knowing where to draw the line between healthy and unhealthy is a legitimate medical controversy. So it’s easy to take a real problem and then claim that a milder chronic version of it is also a real disease.

    How do we know if a proposed syndrome is real? Well, first we need to have a discrete clinical entity. There has to be something specific about one or more symptoms or the combination of symptoms. There is no reason to suspect that a list of very common non-specific symptoms is a discrete clinical entity (and there is every reason to think that it isn’t). Or we can have a specific biomarker – some lab test or study that shows an abnormal result and also demonstrates validity – that is predicts something (such as response to a specific treatment). Fake syndromes like adrenal fatigue do not have any such biomarkers, but they do have dubious ones.

    Kokkuvõtteks,

    Adrenal fatigue has all the markings of a fake diagnosis used to exploit those dealing with common symptoms of life. Some of these people may have a real underlying disease, and can get distracted from pursuing a proper diagnosis by the offer of a simple fake one. Many people need lifestyle adjustments, and that is where they should focus their efforts – not on magic supplements to treat nonexistent syndromes.

  165. Maaleht tutvustab üllatavat tõika: taldrik rohelist salatit võib ohustada tervist.

    Seni tervislikuks peetud rukola ja rohelisest salatist võib tegelikult saada ohtlikult suure koguse nitraate, selgub eelmisel nädalal maaülikoolis kaitstud Terje Eliase doktoritööst.

    Seni tervislikuks peetud rukola ja rohelisest salatist võib tegelikult saada ohtlikult suure koguse nitraate, selgub eelmisel nädalal maaülikoolis kaitstud Terje Eliase doktoritööst.

    “Antud uurimuses ja ka teistes riikides tehtud analüüside tulemused näitavad, et rohelistes lehtköögiviljades, eriti tillis, spinatis ja rukola salatis on kõige kõrgem nitraatide tase,” hoiatab Elias. Kilos rukolas isegi kuni 9000 mg, kusjuures talvises salatis on nitraadisisaldus suurem kui suvises.

    Päevas maksimaalselt tarbida lubatav kogus (ADI) on 3,7 mg nitraate kehakilogrammi kohta. See tähendab, et sale naine võib mõnest rukolalehest saada kätte päevase nitraatide piirnormi.

    Kirjanduse andmetel muutub viis protsenti nitraatidest söömise järel kehas nitrititeks, mis võivad soodustada vähi ja muude haiguste teket.

    Seni puudusid andmed, kui palju Eesti väikelapsed ja täiskasvanud saavad köögiviljadest nitraate ja nitriteid. Terje Eliase töö, mille käigus ta analüüsis poodides ja turgudel müügil olnud köögiviljadest võetud enam kui tuhandet proovi, kergitab sellelt saladuskatet.

    Tõsine küsimus on ka see, mis juhtub roheliste köögiviljadega poes ning miks supermarketites hoitavates köögiviljades tekivad tõsised muduatused.

  167. Kuidas poes tervislikku toidukaupa leida?

    Toitumisteadlane Mai Maser rääkis eile GDA-toidumärgistust tutvustaval üritusel, kuidas poest tervislik toidukaup üles leida.

    Üheks abimeheks on sellise toiduainete kõrvutamise puhul GDA-märgistus, kuid seda ei pruugi leida kõikidelt Eestis müüdavatelt toidukaupadelt. Praeguseks on GDA ehk erinevate toitainete soovitatavad päevased tarbimiskogused oma toodete pakenditel välja toonud ligi paarkümmend tootjat. Rohkem on märgistatud tooteid näiteks leibade ja jookide seas, liha- ja piimatoodetel on taolist märgistust vähem.

  168. Terje Elias: ärge sööge liiga palju rohelist!

    Köögiviljad üldiselt nitriteid ei sisalda või siis väga väikestes kogustes. Köögiviljadesse tekivad nad valede hoiutingimuste tagajärjel, iseäranis siis, kui köögivili on peenestatud ja purustatud, kui selle struktuur on lõhutud, tehtud salateid-mahlu, siis võivad nitraadid teiseneda nitrititeks. Nitraadid ise pole inimese tervisele eriti ohtlikud. Kuid muutudes nitrititeks on nad toksilisemad, võivad reageerida maos amiidide ja amiinidega ning seal tekivad sel juhul vähki soodustavad ühendid. Pika aja jooksul võivad need põhjustada kasvajaid. Tükeldamata köögiviljade puhul seda muret eriti pole.

    Pesemisega on võimalik vähendada nitraatide sisaldust salatilehtedes juba umbes kümme protsenti. Oluline on taimede puhul eemaldada paks leherood ja tarbida ainult leheosa.

    Päris mitu asja kirjas, mida mina näiteks varem ei olnud kuulnud.
    Kena kuulda, et valmis salat kõige parem polegi, sest osalt mugavuse pärast olen enamasti alati prae kõrvale või vahepalaks niisama tervet toorest porgandit, tükki kapsast, salatilehti jne pakkunud, aga eks leherood jäävad näiteks kapsas sel juhul muidugi eraldamata ju.

  169. Järgi mõeldes tuli pähe, et küllap siis ka marineeritud aedviljad nitriteid sisaldavad ja hapukapsas muidugi, sest kes oleks iial kuulnud, et kapsast hapendades sealt keegi leherootse eemaldaks.

  170. salvey ütles:

    Terje Elias: ärge sööge liiga palju rohelist!

    Köögiviljad üldiselt nitriteid ei sisalda või siis väga väikestes kogustes. Köögiviljadesse tekivad nad valede hoiutingimuste tagajärjel, iseäranis siis, kui köögivili on peenestatud ja purustatud, kui selle struktuur on lõhutud, tehtud salateid-mahlu, siis võivad nitraadid teiseneda nitrititeks. Nitraadid ise pole inimese tervisele eriti ohtlikud. Kuid muutudes nitrititeks on nad toksilisemad, võivad reageerida maos amiidide ja amiinidega ning seal tekivad sel juhul vähki soodustavad ühendid. Pika aja jooksul võivad need põhjustada kasvajaid. Tükeldamata köögiviljade puhul seda muret eriti pole.

    Pesemisega on võimalik vähendada nitraatide sisaldust salatilehtedes juba umbes kümme protsenti. Oluline on taimede puhul eemaldada paks leherood ja tarbida ainult leheosa.

    Päris mitu asja kirjas, mida mina näiteks varem ei olnud kuulnud.
    Kena kuulda, et valmis salat kõige parem polegi, sest osalt mugavuse pärast olen enamasti alati prae kõrvale või vahepalaks niisama tervet toorest porgandit, tükki kapsast, salatilehti jne pakkunud, aga eks leherood jäävad näiteks kapsas sel juhul muidugi eraldamata ju.

    Viimase aja tendents toitumisteemalistes meediakajastustes on olnud see, et toidust “rebitakse” välja mingi selle üksik koostisosa ja vastavalt hetkemoele osutub siis mingi toit kas vähki põhjustavaks või vähki ravivaks…

    Viimasel ajal ajalehti lugedes jääb mulje, nagu peamiseks vähi riskiteguriks oleksid aedviljad – ja väga kurb, et see nii on.

    Suured uuringud, kus on hinnatud inimeste toidusedeli mõju nende tervisele ja elueale, on leitud, et rohkelt aedvilju söövatel inimestel on tervis keskeltläbi parem kui neid vähe söövatel inimestel, ei ole rohkelt aedvilju söövatel inimestel suuremat risk vähktõppe haigestuda, pigem vastupidi. Ning rohke roheliste lehtköögiviljade söömine paistab vähiriski kõige tõhusamalt vähendavat (Of the food groups analyzed, green leafy vegetable intake showed the strongest inverse association with major chronic disease and cardiovascular disease. For an increment of one serving per day of green leafy vegetables, relative risks were 0.95 (95% CI = 0.92 to 0.99) for major chronic disease and 0.89 (95% CI = 0.83 to 0.96) for cardiovascular disease.)

  171. Ega ma ei kavatsenudki kapsa, salati ja peterselli tarvitamisest loobuda. Sel suvel kuulsin raadiost ka saadet, kus sealiha söömise mõte maha laideti, kuna see sisaldab palju vähi rakke ja üldse soovitati liha tarbimine seemnetega asendada, söön liha seniajani sellegipoolest edasi.

  172. Rapsiõli aitab ennetada dementsust ja põletikku

    Soomes Tampere ja Helsingi ülikoolis tehtud uuring näitas, et rapsiõli aitab ennetada dementsust ja põletikku.

    Uurijate sõnul on rapsiõli koostises aineid, mis aitavad mõjub organismil tasakaalu säilitada, kirjutab iltalehti.fi.

    Teadlased soovitavad selle tõttu tarbida vähemalt ühe lusikatäie rapsiõli päevas.

    Isegi see lusikatäis aitab ennetada südame- ja veresoonkonna haigus, dementsust ja diabeeti.

  174. Novaator vahendab maailma suurimat dieedi (tegelikult vist toitumisharjumuste) -uuringut ja sedastab, et mõned senistest toitumissoovitustest on olnud liiga üldsõnalised või eksitavad, et neist ülekaalulisuse vastu abi oleks.

    Söö puu- ja juurvilju ja kala, ole rasvaga mõõdukas. Söö tasakaalustatud toitu ja saavuta normaalkaal. Need on mõned Euroopas käibivad toitumissoovitused.

    Kopenhaageni ülikooli teadlaste juhtimisel toimunud üleeuroopaline uuring näitas, et neist soovitustest ei piisa selleks, et ülekaalulisust vältida. Uuringu tulemused avaldas mainekas meditsiiniajakiri New England Journal of Medicine.

    Uuringus Diogenes osales kaheksa keskust eri Euroopa riikidest, sellesse valiti juhuvaliku põhjal 772 perekonda – 938 täiskasvanut ja 827 last. Uuring on ühtlasi maailmas senitehtuist suurim dieediuuring.

    Teadlased võrdlesid Euroopa riikides levinud ametlikke toitumis- ja dieedisoovitusi ning võrdlesid seda dieediga, mille kokkupanekul oli lähtutud viimasel ajal avaldatud uurimistulemustest, kui olulised on valgud ning kuidas süsivesikud reguleerivad söögiisu.

    Artiklis leidub ka otseseid toitumissoovitusi.

    Kopenhaageni ülikooli toitumisteadlane Thomas Meinert Larseni sõnul on näiteks praegune soovitus süüa iga päev vähemalt kuus portsu puu- või juurvilju liiga üldine. Uuring näitas, et sugugi kõiki puuvilju ei tohiks süüa piiramatutes kogustes. Porgandit, peeti ja pastinaaki tuleks pigem süüa toorelt.

    Kartulit tuleks süüa keedetuna, mitte praetult. Keedukartuleid võiks tarvitada külmalt, sama kehtib ka pastaroogade puhul, mida on valmistatud “al dente”, seega keedetud nii vähe kui vajalik selleks, et pasta enam hamba all kõva ei tunduks.

    Larseni sõnul on küsimus siin süsivesikute struktuuris. Külmalt süües lagunevad süsivesikuahelad aeglasemalt ning see tagab veres ühtlasema gülükoositaseme.

  175. Ettevaatust! Kasulikud aiaviljad

    Puu- ja köögiviljade söömise kasulikkusest on palju räägitud, üheks põhjuseks neis sisalduvad antioksüdandid.

    Nende hulka kuuluvad väga erineva keemilise koostisega ained, mis on võimelised siduma ainevahetuse käigus moodustuvaid kahjulikke vabu
    radikaale.

    “Vaba radikaal ja antioksüdant on nii käibesõnad, et inimesed ei mõtle nende sisulisele tähendusele,” ütleb maaülikooli aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp.

    Teda pahandab see, kui tervise- ja naisteajakirjad annavad lugejatele “head nõu” ning soovitavad süüa ühekülgselt – viinamarju või kanada mustikaid, mis olevat kõige suurema antioksüdantide sisaldusega ja seega kõige tervislikumad.

    Doktoritöö raames aedviljade oksüdatiivseid omadusi uuriv Tõnu Tõnutare on leidnud teaduskirjandusest vastukäivaid tulemusi.

    Antioksüdantide määramiseks on kasutusel mitmed meetodid, mis annavad erinevaid, lausa kordades vastupidiseid tulemusi.

    Näiteks selgitab üks uuring, et õunad sisaldavad kasulikke aineid kõige rohkem ja viinamarjad kõige vähem. Teise uuringu tulemused väidavad aga risti vastupidist.

    Lisaks selgub uurimisgruppide töid kõrvutades, et ka sama meetodiga saadakse vastukäivaid tulemusi. Tõnutare hinnangul ei saa ühtegi uuringut teistest kõrgemale tõsta ja väita, et seal selgus lõplik tõde. Seetõttu pole võimalik öelda ka seda, kas näiteks marjad on kasulikumad kui köögiviljad või tee.

    Kadri Karbi sõnul kirjutavad terviseajakirjad sageli mõne üksiku uuringu tulemustest ja väidavad, et seal parima tulemuse saanud viljad on kõige kasulikumad. Tema sõnul on selliste pingeridade tegemine viimase kümne aasta teema ja see võib olla seotud teatud ettevõtete promomisega.

    “Ei ole nii, et kui söön iga päev küüslauku ja kanada mustikaid, siis mul ei tule vähki,” toob ta näite. “Ajakirjanduses on asju tihti nii ühekülgselt kajastatud.”

    Tõnutare doktoritöö juhendaja Ulvi Moor kordab käibetõde – sööma peab mitmekülgselt. Osades viljades on rohkem vitamiine ja teistes värvaineid, kolmandates fenoolseid ühendeid, kuid organism vajab neid kõiki. Ka ainult toortoidu söömine ei ole hea, sest näiteks karoteen on paremini omastatav keedetud või hautatud, mitte tooretest porganditest.

    “Selge on see, et kõik marjad ning puu- ja köögiviljad sisaldavad kasulikke antioksüdante, kuid erinevates hulkades,” toob Tõnu Tõnutare välja ainukese kõigis uuringutes kinnitust leidnud väite.

    Antioksüdandid

    – Bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mis kaitsevad organismi, aitavad pidurdada vananemisprotsesse, tõrjuda vähki, põletikke, südame-veresoonkonna ja teisi haigusi.

    – Seovad ainevahetuse käigus moodustuvaid tervisele kahjulikke vabu radikaale, neutraliseerides nende toime.

    – Kõige tuntumad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin, polüfenoolid, aga ka karotenoidid, koensüüm Q10, seleen ja mitmed ensüümid.

    – Leidub marjades, puu- ja köögiviljades, mahlades, veinides, tees ja kohvis.

    – Üks taimedes leiduvate antioksüdantide rühmi on antotsüaanid, mis annavad viljadele ja õitele neile omase värvuse. Neist kuut kasutatakse toiduainetööstuses looduslike värvainetena ja tähistatakse koodiga E 163a kuni E 163f.

    – Lisaks on kasutusel kolm antotsüaani segu, mida tähistatakse lõppu lisatud ühe kuni kolme i-tähega, näiteks viinamarjakestade ekstrakt E 163(i) ja mustasõstraekstrakt E 163(iii).

    – Antotsüaanidel on omadus muuta värvust sõltuvalt keskkonna happelisusest või aluselisusest.

  178. Märkust piimast kui vasikate kütusest ja sellega seotud vasikategudest mäletavad Eesti lastekirjanduse tundjad loomulikult säärasest tunnustatud toitumiskäsiraamatust nagu Silvia Rannamaa Kasuema ja selle põhjal vändatud toitumisteaduslikust filmist Naerata ometi.

  179. See hüsteeriline vastulause on paras oopus küll.

    Fun fact: piimas suurimat osakaalu eviv inimesele surmavalt mürgine aine on divesinikmonooksiid. Tõsi küll, surmava mürgituse saamiseks tuleb seda piimafraktsiooni päris mitu liitrit ära tarvitada. (Two gallons on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis umbes seitse ja pool liitrit.)

  180. milk.procon.org – võhikuna ei oskagi mingit seisukohta võtta
    BMJ ‘is on hunnik uuringuid piima positiivsest mõjust laste immuunsüsteemile ning luude kaltsiumi sisaldusele.
    http://www.pcrm.org/search/?cid=157 väidab, et piim takistab D3 vitamiini loomet ning on üks eesnäärmevähi põhjustajatest.

    Vastukäivat infot on internetis jalaga segada, raske uskuda, et nii poolt kui vastuargumentide seas üht koma teist tõest ei leidu.
    Oja-Simsoni väidet (läbi Ekspressi sule), et piimast loobumine annab selgema mõtlemise on väga raske uskuda-põhjendada. Samas mingid uuringud vähi ja piima mittetarbimise vahelist seost näitavad.
    Kui kodanik Dig on toitumise alal pädevam asjamees – ehk kirjutaksid pikemalt lahti – kas ja mida saab väita piima kasulikkuse-kahjulikkuse kohta.

  181. Rait Saar ütles:

    Kui kodanik Dig on toitumise alal pädevam asjamees

    Ei ole. Dig ei oska ühtki kunsti peale väidete loogikasse aheldamise ja töötab sellepärast selle paha onuna, kes viriseb kõva häälega “Demagoogia!”, kui …

    milk.procon.org

    … vastamiskohustusega ametimeestele suunava küsimuse esitab ja nende kannatlikku püüdmist selgitada, mis värk on, serveerib ümbertnurgajutuna, mida oleks hea mõte survegrupi väidetega “tasakaalustada”. Fair and balanced, minu eesel.

  182. Rait Saar ütles:

    kas ja mida saab väita piima kasulikkuse-kahjulikkuse kohta.

    Pärismaailmas on rusikareegel, et kui üldtunnustatult kvaliteetse piima tarbimise järel kõht lahti ei lähe või allergiamärke ei ilmne, siis ei ole suuremat põhjust muretseda. Arvestada tuleb küll, et laktoositalumatus kipub kujunema paljude aastate jooksul, nii et lihtsalt sellest, et lapsena laktoos talutav oli, ei saa järeldada, et see nii eluaeg on.

    Peale allergia ja piimasuhkrutalumatuse pakub piim muidugi veel nii mitmeski meditsiinilises kontekstis huvi, näiteks veterinaarmeditsiinis kasutatud medikamentide võimaliku valmispiima sattumise või piima-leelise sündroomi asjus. Piima tarbijat need aga kuigivõrd ei puuduta, kui arst just teda mõne ravimi ja piima võimalike ebameeldivate koostoimete eest ei hoiata. Samamoodi on ju ka täiesti mõistetav, et autoraadio kasutaja muretseb selle üle, kas raadio teeb ilusat häält või mitte ja teda ei huvita kuigivõrd, kas autoraadio raam on tehtud pärast Manhattani Projekti toodetud terasest ja seega radioaktiivne. See võiks ehk asjasse puutuda siis, kui sellest terasest täppismõõteriistu ehitataks, aga kindlasti mitte autoraadio kontekstis.

  183. Unustasin mainida, et need piima tarbimise uuringud BMJ’is millele pilgu peale heitsin uurisidki just nimelt kasvavat organismi.

    Martin Vällikule:
    Tunnistad küll enda võhiklikust aga ikkagi ei mõista ma mille põhjal paned sa soovituse köögivilju kas keeta-aurutada (üldjuhul siis võimalikult vähe) umbluuteaduse alla? Panin tähele, et miskis vanemas toitumise teemalises artiklis olid sa suisa köögiviljade ning värske toidu vastasel seisukohal? Kust selline arusaam?

    http://www.nal.usda.go Saab vaadata levinumate toiduainete koostist töötlemata ja töödeldud kujul. Toon välja andmed spinati (mida tuuakse välja kui head foolhappe allikat) kohta

    100g toores 194 µg
    100g küpsetatud/keedetud 146µg
    100g külmutatud, küpsetatud/keedetud 121 µg

    Kuskilt meenub, et ka C vitamiin laguneb kuumutamisel (mida pikemalt kuumutada seda vähem C vitamiini toitu alles jääb)

  184. Rait Saar ütles:

    Tunnistad küll enda võhiklikust aga ikkagi ei mõista ma mille põhjal paned sa soovituse köögivilju kas keeta-aurutada (üldjuhul siis võimalikult vähe) umbluuteaduse alla? Panin tähele, et miskis vanemas toitumise teemalises artiklis olid sa suisa köögiviljade ning värske toidu vastasel seisukohal? Kust selline arusaam?

    Kus ma panin soovituse köögivilju keeta-aurutada umbluuteaduse alla?

    Kus ma olin köögiviljade ning värske toidu vastasel seisukohal?

    Ise ka imestaksin, kui ma selliseid seisukohti oleksin väljendanud, seepärast ootan täpseid tsitaate ja viiteks ka konteksti, kus need seisukohad väljendatud on.

    Minu arusaamist mööda on köögiviljade söögiks tarbimisel nende keetmine etem kui praadimine ja aurutamine etem kui keetmine, aga mitte nii palju, et ilmtingimata ja alati vaid aurutamist peaks teostama. Samas omastab inimene kuumtöödeldud köögiviljadest rohkem kui tooretest, kuid see jällegi ei tähenda, et tooreid taimi ei võiks närida ja sellest mõnu tunda.

  185. Martin, siin samas artiklis hoiatad kreeklaste eest ja tsiteerid soovitust keeta-aurutada ning mitte liigselt küpsetada kui ‘tüüpilist “terapeutide” juttu’ – so keetmine aurutamine ongi se va kurja juur. Ilmselt küll ekslikult aga igatahes järeldasin, et järelikult on selline soovitus sinu jaoks umbluu.

    07 vebr 2008
    Oled see mida sööd – alatu propaganda

    Ja kui selle hüüdlause järgi edasi mõelda, siis taimetoitlased on kapsad?
    Ja selleks, et tõeliseks inimeseks saada, tuleb inimsööjaks hakata?’

    Jäi mulje, et naeruvääristad üleskutsed tarbida köögivilju.

  186. Rait Saar ütles:

    Martin, siin samas artiklis hoiatad kreeklaste eest …

    Rait, oled ilmselt hämamise alal alles algaja ja teed labaseid vigu. Sellepärast annan Sulle mõned näpunäited, millest kõige tähtsam on: ära viita allikale, kui see ei kinnita Sinu öeldut. Selles artiklis siin ega ka artiklis “Oled see, mida sööd” — alatu valepropaganda ei ole mingisugust Martini hoiatust kreeklaste eest. Oleksid Sa käega lehvitanud stiilis “Martin hoiatab inimesi kreeklaste eest”, ei oleks seda olnud põrmugi nii lihtne põrmustada, iseäranis pärast Oakrocka toetavat tiraadi Kreeka majanduse kehvast seisust või lontivajumisest.

    … hoiatad kreeklaste eest ja tsiteerid soovitust keeta-aurutada ning mitte liigselt küpsetada kui ‘tüüpilist “terapeutide” juttu’ – so keetmine aurutamine ongi se va kurja juur.

    Teine tähtis viga, mida algajad hämajad teevad, on järeldustele justkui-loogiliste mõttekäikude ilmutatult külge panemine. Iga lugeja, kes midagi päris-loogikast teab, taipab siinkohal üsna kiiresti, et niimoodi ei saa järeldada ja paneb “so” külge sildi non sequitur. Edukaks hämamiseks pead loogikast hoiduma kui katkust — vähemalt niikaua, kuni oled puderkapsaatika alal piisavalt vilunud, et suudaksid kokku panna ja vaevatult esitada piisavalt keeruka mõttekäigu, et keskmine lugeja selle keerdkäike jälgida ei suudaks.

    Jäi mulje, et naeruvääristad üleskutsed tarbida köögivilju.

    Jah, täpselt nii hämataksegi. Jätka samas vaimus.

  187. Hmhh, ei jää päris nõusse sinuga Dig. Viitasin kreeklastele kui sellele halvale mis Trooja hobuse sees leidub. Martin Vällikul pidi olema ju mingi põhjus miks tõi ta toitumisteraapia kodulehelt välja just soovituse köögivilju aurutada ja keeta. Ilmselt oli tegemist minu poolse arusaamatusega, aga kui hoiatad ‘kreeklaste-toiduterapeutides’ eest, siis oletavasti ei viita hobusele vaid ikka kreeklastele?

    Minu loogika liiguks umbes seda rada pidi: Toitumisterapeutide jutus on tihti palju hämamist, näiteks tsitaat “bla bla” kus bla on jaburus.

    Too ‘oled see mis sööd’ artikkel oli ju ikka ka pigem ilkumine-maha tegemine? Need kaks teksti kokku panna jäigi mulje, et keedetud juurviljade soovitamine on per Martin Vällik umbluu.

  188. Väike toitumisalaste mõistete veebiaabits aitab terminoloogias orienteeruda.

    Väga sageli aetakse segamini mõisted „toidulisand“ ning „toidu lisaaine“. Toidulisandiks on näiteks vitamiinide või mineraalainete preparaadid, mida võetakse siis kui toiduga mõnda toitainet piisavalt ei saa. Toidu lisaained on aga ained, mida lisatakse toidule selle valmistamise käigus, et parandada toidu omadusi: maitset, konsistentsi, lõhna, säilivust vm. /—/

    Ekslikult arvatakse, et toitumises on kõik must-valge. Et on olemas kahjulikud ja kasulikud, ebatervislikud ja tervislikud toidud. Tegelikult selliseid mõisteid kasutada ei saa, sest tervislik saab olla ainult kogu inimese toitumine ja elustiil tervikuna. Kõik sõltub sellest kui suurtes kogustes ning kui sageli üht või teist toitu süüakse. Mitmekesiselt ja muidu soovitustele vastavalt toituva ning füüsiliselt aktiivse inimese tervist ei ohusta see, kui ta tarbib korra kuus kartulikrõpse, mida enamik inimesi nimetab esimeste seas, kui jutt käib „kahjulikest toitudest”. Küll aga ei oleks hea neid tõepoolest süüa mitte sagedamini kui paaril korral kuus ning seda nende suure rasva- ja soolasisalduse ning peaaegu olematu vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu.

    Teisest küljest, kuigi inimene peaks sööma päevas vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju, ei ole kindlasti hea, kui sellest innustust saanuna hakkab inimene päevas kilode kaupa näiteks vaid banaane sööma. Samuti ei saa heaks kiita seda kui inimene valdavalt kapsasalatist toitub, pidades sellist teguviisi ise väga tervislikuks. Ühekülgne toitumine jätab organismi ilma paljudest vajalikest toitainetest, sellest ka soovitus mitmekesiseks toitumiseks – inimene vajab toite igast toidugrupist.

  189. Ei osanud seda mujale panna. Hingepeeglis on ilmunud uuringuviidetega varustatud artikkel, mis kummutavat väidetavalt peavoolumeedias levitatavaid toitumisalaseid valesid. Ehk mõni minust asjatundlikum oskab öelda, millised nende endi väidetest on hüperboolsed, millised vastavad tõele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga