Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune

Postimehe tarbijalisas Tarbija24 leidis avaldamist lugu Uus toidupüramiid lükkab riisi ja kartuli troonilt. Uue toidupüramiidi uudise puhul köitis silma selle koostajaks nimetatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon ja nimed Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots.

Eelnevast on meelde jäänud, et toitumisteraapiaga on seotud palju umbluud. Mitte et normaalne ja tasakaalustatud toitumine inimese elus ja tervises vähetähtis oleks, aga püüd toitumise muutmisega lausa haigusi ravida ületab selle piiri, mida tõenduspõhisus näidata suudab.

Toitumise ümber käiv on sageli segane segu asjalikest nõuannetest ja puhtakujulisest pseudoteadusest. Näiteks Adik Levini poolt aetav Role test ei oma teaduslikku tähtsust, et selle põhjalt mingeid pädevaid tervisealaseid otsuseid teha; viimastel aegadel palju räägitud pH dieet on teaduslikus mõttes lausa väärteavet sisaldav. Võimalik positiivne efekt tuleneb sellest, et inimene üldse mõtleb ja jälgib, mida ja kui palju ta sööb, ning kui soovitatakse juurde ka mõõdukat füüsilist tegevust, siis enesetunde kohenemine on igati oodatud tulem. Aga parem enesetunne ei tulene mitte pH-libateooriast ega Role testist, vaid iseenda tähelepanust iseenda suhtes. Ja nii saavad näivteaduslikud teooriad teenimatut kiitust mitte ainult “tavalistelt inimestelt”, vaid ka neilt, kes peaksid paremini teadma — arstid, päris toitumisteadlased.

Ma ei oska väga põhjalikult kommenteerida seda “toitumisterapeutide” väljapakutud püramiidi, aga kui meile väidetakse, et püramiid

põhineb Harvardi tervisliku toitumise püramiidil ning viimastel aastakümnetel toitumise vallas tehtud teadusuuringutel.

ja viidatud ei ole ühelegi allikale, siis usutavusele see küll kaasa ei aita.

Ajakirja Pere ja Kodu juulinumbrist saab aga lugeda, et püramiid ja soovitused põhinevad Harvard School of Public Health’i ja Harvard College’i presidendi Walter C. Willett’i tegevusel. Pere ja Kodu ajakirjaniku Made Laasi kiituseks peab ütlema, et tema on küsinud kommentaari ka toitumisteadlase Tiiu Lieberti ja lastearsti Reet Raukase käest. Aga libateadlaste ja päris teadlaste selline kõrvutamine teenib paratamatult libateadlaste renomeed. Kujutage olukorda, kus uudisele uute planeetide avastamise kohta kauge tähe ümber küsitakse kommentaari astroloogilt. Või kui pendlimehe vitsavõnkeid palutakse kommenteerima geoloogi.

Lisateavet saame toitumisteraapia.ee lehelt, kus minu asjatundmatu hinnangu järgi on samuti tegu “terapeutidele” tüüpilise seguga asjalikest nõuannetest

Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine (passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta soovitame köögivilju vaid supi jaoks, sest siis saame ka köögiviljadest keeduvette läinud veeslahustuvad toitained kätte. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval, eelistage konserveeritud viljadele külmutatuid.

kuni kahtlaste ja kulukate reklaamüleskutseteni:

Terviseprobleemide puhul tuleb uurida toiduallergia või -talumatuse võimalust. Toiduaine sobivus või sobimatus on individuaalne ning seda saab testida analüüsidega.

Mis sorti ettevõtmine see Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon üldse on, saame jälgida sealtsamast toitumisteraapia.ee kodulehelt. Ja ega esmapilk midagi head küll ei tõota — detoksifikatsioon ja puhastumine, kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine kehast, pH seos haigustega, toidutalumatuse testid jne. Kogenud lugejale tähendavad need märksõnad kõrgendatud umbluuohtu. Neil mõistetel on teaduslikus mõttes sisukas tähendus ka olemas, aga see viis, kuidas terapeudiks maskeerunud posija neid mõisteid omatahtsi tõlgendab, on kaugel tänapäevasest teaduslikust arusaamast biokeemiast, füsioloogiast ja muust.

Teadjamad, palun selgitage, kas inimene, kes on küll lõpetanud arstiteaduskonna, kuid pole arstina töötanud ega ole kirjas ka Terviseameti tervishoiutöötajate andmebaasis, võib ennast arstiks nimetada? Annely Soots nimetab end järjepidevalt tiitliga “arst-toitumisterapeut”.

Lisaks otsesele jamale, mida sellelt kodulehelt leida võib, astutakse ka päris ohtlikule pinnasele lubadusega tõsiste pärishaiguste puhul abiks olla. Nad küll keerutavad sõnadega Toitumisteraapiast võib [autori rõhutus] abi olla järgmiste seisundite korral (AIDS, vähk, lastetus, depressioon jne), kuid see on silmakirjalik, sest tegelikult tahetakse pakkuda väära lootust kõigile vaevatuile ja neilt kasutute testidega raha välja rappida.

Sümptomaatiline on ka see, et oma laiaulatuslike väidete tõestuseks ei vaevuta esitama viiteid teadusartiklitele. Isegi see toitumispüramiid, mis on väidetavalt Harvardi materjalide alusel tehtud, on jäetud viitamata.

Artiklite osas on sagedane viidatav ajakiri Medical Veritas, mille maine ei ole kuigi kõrge.

Kokkuvõtteks
Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni poolt tulevatesse teadetesse tasub suhtuda suure umbusuga. Või siis üldse mitte suhtuda ja eirata täiesti. Nende poolt pakutavaid teenuseid ei tasu osta, sest nende puhul ei saa olla kindel, et need ka tegelikult tõenduspõhised on. Suur hulk nende teenustest on tõendatult ebavajalikud.

Ajakirjanik, kes sedalaadi lugusid koostab, võiks pöörata veidi rohkem tähelepanu oma allikate usaldusväärsusele.

Samuti tahan inimeste ja organisatsioonide tähelepanu juhtida sellele, et koostöö Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni, Astroloogide Liidu, Akadeemilise Homöopaatia Seltsi või muu vastava organisatsiooniga ei teeni teadust ega inimeste tervist, vaid annab kõrvutamise kaudu teenimatut kuulsust ja au ebateaduslikele teooriatele ja nende levitajatele.

189 Replies to “Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune”

  1. TAI: kartulit puudutav soovitus vajab põhjalikku analüüsi
    PM Tarbija24

    Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel on Eesti inimese toidulaual esikohal just kartul, millele järgnevad piim ja leib. Seetõttu vajab kartulit puudutav soovitus kahtlemata väga olulist teaduskirjanduse analüüsi ja põhjendatust, enne kui kuulutada kartul n-ö rämpstoiduga ühte gruppi kuuluvaks.

    Kartul on meile oluliseks C-vitamiini ja kaaliumi allikaks, mis arvestades meie suurt naatriumitarbimist ja kõrget suremust südame-veresoonkonnahaigustesse on väga oluline. Samuti näiteks kala tarbimise soovituse andmisel tuleb arvestada selle võimalikku saasteainete sisaldust. Inimese energiavajadus sõltub ikka peamiselt viiest komponendist: sugu, vanus, pikkus ja kaal ning kehaline aktiivsus.

  2. Nii. Püramiid ise on siin: http://www.hsph.harvard.edu/nu.....t/pyramid/

    Ja kui klikkida iga sissejuhatava peatüki juures “full article” lingile, siis on seal iga teema juures pikk argumenteeritud artikkel viidetega teadustöödele. Minu arvates väga hea ülesehitus, iga inimene ei viitsi pikka juttu lugeda ja nende jaoks on lühike kokkuvõte, top 5 nõuanded jms.

  3. Omaette punane lipuke peaks olema see, kui mingisugust eluviisiküsimust “teraapiaks” sildistatakse. Kas mantliteraapiat veel ei ole? Sügiseti võib terapeutiline mantlikandmine külmetumist vältida aidata!

  4. Oletame, et ma olen mingi püramiidi-jälgmise-friik ja oma toidulaua katmisel olen alati vaadanud seda püramiidi. Mis tunne mul peaks nüüd olema, kui selgub, et muidu nii kasulikuks peetud kartul ja riis on äkki vaata et mürgid? Seega olen ennast pikalt mürgitanud?
    Juba selline püramiidis olevate toiduainete liikumine suhteliselt järsult üles-alla näitab, et see ei saa olla väga tõsiseltvõetav.

    Ja seemneid ning heina + salat + porgand, see on mu jänese söögiprogramm. Ma ei taha muutuda jäneseks :-(

  5. Muidumeez ütles:

    Mis tunne mul peaks nüüd olema, kui selgub, et muidu nii kasulikuks peetud kartul ja riis on äkki vaata et mürgid?

    Kartul kui maavitsaliste sugukonda kuuluv taim ongi mürgine. Süüa kõlbavad ainult mugulad. Nii hull ei ole kui bataat — tollel on mugulad ka mürgised, kui neid just termiliselt töödeldud ei ole — aga päris kindlasti peaksid inimesed hoiduma kartulimarjade söömisest.

    Riisiga on teistpidi lugu; lihvitud riisi võib miinus-mürgiks pidada. On kirjeldatud juhtumeid, kus peamiselt lihvitud riisist toitunud tegelased on seeläbi Wernicke-Korsakoff’i sündroomi haigestunud — meie mail on toidu mitmekesisus parem ja seda tõbe seostatakse tavaliselt kaugelearenenud alkoholismi ja tsüklisse joomisega. Beriberist ja vitamiinist B1 kirjutab lähemalt Medical Disability Guidelines.

    Mis kartuli kasulikkusse puutub, siis on see peamiselt majanduslik: kartuli suur tärklisesisaldus annab inimesele hõlpsasti toiduenergiat. Ka ei ole vähetähtis, et kartul ja teraviljad ikalduvad tavaliselt üksteisest sõltumatult; riigid, kus mõlemat kasvatatakse, on seeläbi enamasti näljahädadest puutumata jäänud. Ühekaupa nad ikka aeg-ajalt ikalduvad; viljaikaldus on Eestiski näljahädasid põhjustanud; poolteistsada aastat tagasi jälle laastas Iirimaad suur kartuli-ikaldus, mille kätte miljonkond iirlast ära suri ja hulka Uude Maailma õnne ja leiba otsima läks (aga mitte tingimata selles järjekorras). Tõenäoliselt on see üks kõige olulisemaid seenest põhjustatud mõjusid religioonile pärast seda, kui tundmatu šamaan psilotsübiini toime avastas.

  6. See kõnealune uus toidupüramiid tundub osalt olevat toortõlge nn Harvardi toidupüramiidi raames antud soovitustest ja osalt koosneb väidetest, mida Harvardi soovitustes küll ei ole.
    Ei hakka neid siinkohal detailselt analüüsima, mõned nopped vaid. ETA toitumisjuhistes on kirjas “Väga oluline on tarbida puhast vett, kokku 8-12 klaasitäit päevas.” See soovitus on müüt.
    Harvardi soovitustest seda “vähemalt 8 klaasi” müüti ei leia ka.

    Ning kartuli üle on ameeriklased ja eurooplased varemgi vaielnud – Glycaemic index of potatoes: myth and reality from a European perspective

  7. Unustage kõik nii teaduslikud kui ebateaduslikud soovitused tervisliku toitumise kohta. Erinevaid ja üksteisele vasturääkivaid teooriaid on tulnud ja läinud aastate jooksul väga palju, kui inimesed oleksid neid kõiki järginud, oleksid vist paljud inimesed ammu mullatoidul.

    Lihtsam on võtta kasutusele ENSV aegne klassika (Teie vana-vanaemade aegne), mis ei ole oma väärtust kaotanud ka tänapäeval.

    Pealkiri: Raamat maitsvast ja tervislikust toidust
    Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
    Linn: Tallinn
    Aasta: 1955
    Originaalkeel: vene keelest
    Tõlkija: S. Vitsur

  8. Ei teadnud asjast midagi, sest ma üritan igasuguseid postimees onlaine ja muud sellist vältida.

    Aga täna potsatas mulle meilboksi kiri minu lapse sõime juhatajalt (meil on “tervist edendav sõim”).

    Kiri oli edastus TAI kirjast, mis saadeti koolidele-lasteaedadele.

    Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon on meedias (ajakiri Pere ja Kodu, Naisteleht 27. augustil, Ringvaade 31. augustil) tulnud jõuliselt välja väitega justkui oleks välja töötatud uus toitumispüramiid. Oleme mitmelt poolt saanud juba ka kõnesid, kus tuntakse muret, mida siis uskuma peaks. Tegemist ei ole uue ametliku toitumispüramiidiga vaid ühe alternatiiviga sellele.

    Teema selgitamiseks saadan teile ka meiepoolse kommentaari, mis on üleval ka Terviseinfo avalehel. Hetkel tegeleb teemaga ka Postimehe ajakirjanik.

    Kaasas on veel 2 lk teksti, mille autoriks on kaks Eesti PhD-d ja jutt on kokkuvõttes viisakas seenele saatmine. Selgitatakse, mis on toitumispüramiid ning mille alusel on kokku pandud nende soovitused. Et arvesse võetud kliimat, erinevate arstide hinnanguid jne. Ridade vahelt võib lugeda, et “ärge uskuge igast jura.”

    Toitumine on järjekordne näide teemast, kus kõik suvalised on eksperdid ja päris eksperte ei taheta usaldada. Miks me samamoodi lennuekspertidesse ei suhtu?

  9. catlyn ütles:

    Toitumine on järjekordne näide teemast, kus kõik suvalised on eksperdid ja päris eksperte ei taheta usaldada. Miks me samamoodi lennuekspertidesse ei suhtu?

    Sellepärast, et kui mõni jobu lennueksperdile õpetama läheb, kuidas lendama peab, ei ütle too talle läbi lillede, et ta jobu on, vaid viskab ta kokpitist välja. Halvemal juhul viskab lennukist ka välja.

    Aga suurelt ringilt tuleb küsida, kui paljud lapsevanemad järeldasid “Ahaa, riiklik püramiid kõigub, nüüd teevad ajupesu” nagu selles kommentaariumis?

  10. toivo ütles:

    on kaks erinevat asja – üks on toitumispüramiid ja teine see mida Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon teeb et igapäevaselt raha teenida.

    Ai-ai, nüüd läks rappa.

    Meil on tegemist kahe püramiidiga, mitte ühega. TAI peab üleval tõenduspõhist püramiidi (ja too on too, mida Terviseamet kiidab); söödik-terapeudid üritavad tolle kui hästituntud kaubamärgi asemele oma muinasjutu- ja phIme-püramiidi puksida. Selle vahel, mida söödikud püramiidiga teevad ja kuidas nad igapäevaselt raha teenivad, suurt vahet ei ole — nende püramiidijama on lihtsalt üks osa igapäevasest rahateenimis-üritusest.

    See, et nad võtavad mõned Harvardi soovitused ja panevad sinna peoga omaenda lugulaule juurde, nagu M osutas, on muidugi omaette Trooja suksu. Nagu näha, saavad nad ise ka aru, et Harvardi maine on kõrgem kui pH imetajate oma ja nii üritavad nad need imelised ettepanekud kogu naha ja karvadega Harvardi kaela ajada lootuses, et rahvas selle siis paremini alla neelab.

  11. Tutvusin lähemalt selle Toitumisteraapia kodukaga ning nõustun, et siinse autori kokkuvõttega, AGA nende promotav püramiid on siiski valdavalt pärit Harvard Public Healthi kodukalt ning kuidas saab väita, et see on vähem tõenduspõhine, kui TAI toetatav püramiid, mis toetub tugevalt USDA 1992a. püramiidile, mida USDA sellisel kujul ise ei kasuta juba aastast 2005.

  12. uustulnuk ütles:

    AGA nende promotav püramiid on siiski valdavalt pärit Harvard Public Healthi kodukalt

    Võtmesõna on “valdavalt”. Selles kontekstis tähendab see “osaliselt”. Kust tuleb muu materjal? See, mida nad Harvardi püramiidist ei võtnud?

    ning kuidas saab väita, et see on vähem tõenduspõhine, kui TAI toetatav püramiid,

    Väga lihtsalt: TAI püramiid on täielikult tõenduspõhine, mitte segu päristeadusest ja kuulujuttudest.

  13. Lohutav teada, et hea tervis ja suured sportlikud saavutused on siiski ka rohkelt kartulit süües võimalikud :)Kristina Šmigun-Vähi: mina nälga ei jää!

    Ta meenutas oma lapsepõlve, kui isa õppis Moskvas ning pere pidi kasinalt läbi ajama: „Sõime keedetud kartulit, praetud kartulit, kartuliputru ja makarone, ei mingit rikkust, raha ega delikatesse,” meenutas rasket aega tahtejõuga kriise läbima harjunud Kristina.

  14. @dig:
    Vabandan, et mu küsimus jäi raskesti mõistetavaks. Küsimus puudutas siis tegelikult seda, kuidas on Harvardi Public Healthi püramiid vähem tõenduspõhine kui TAI toetatav.

    Ja “valdavalt” ei tähendanud ka mu kommentaaris seda, et osa on “tulnud juurde”, vaid minu märkamise kohaselt on osa hoopis kadunud. Täpsemalt siis Harvardi soovitus võtta vitamiine ja soovi korral mõõdukalt alkoholi tarbida. Mis soovitused on tulnud nende püramiidi juurde, mida algses pole?

  15. Nende kodulehel olevad soovitused on nii segased ning ei lange ka kokku Harvard Pulblic Healti omadega, nii et piirdusin nende püramiidi puhul reaalselt püramiidil kujutatuga. Ja täpset veesoovitust seal pole ( ega veini :( ).

    Endiselt on mu põhiküsimuseks see, kuidas on Harvardi Public Healthi püramiid vähem tõenduspõhine kui TAI toetatav.

  16. uustulnuk ütles:

    Endiselt on mu põhiküsimuseks see, kuidas on Harvardi Public Healthi püramiid vähem tõenduspõhine kui TAI toetatav.

    Kes toda väitis? Ülalmainitud kriitika käib ikka professionaalsete toitujate, mitte Harvardi pihta.

  17. Kommentaarid 2, 6, 13 ja 14 puudutavad kartuli ja rafineeritud teraviljatoodete positsiooni muutumist, mis on olemas ka originaalpüramiidis.

  18. Etskae, demagoogia. Bait-and-switch ühes kontekstotoomiaga.

    Varem üritas kommentaator “uustulnuk” pretendeerida sellele, et “toitumisteraapia” rahva püramiid ongi lihtsalt imporditud Harvardi püramiid ning ETA-suunaline kriitika kujutab endast kive Harvardi kapsaaeda. Kui see läbi ei läinud, siis nüüd üritab ta pretendeerida, et kriitika ETA mitte-tõenduspõhise metoodika suunas kujutab endast kriitikat konkreetse Harvardi liigutuse suunas. Ükskord võib selle tähelepanematuse kaela ajada ja andeks anda, aga praegu viitavad tõendid sellele, et “uustulnuk” teeb siin mingisugust süstemaatilist propagandat.

    Siis väärib veel esiletõstmist tähelepanek, et Harvard ei käsita kartulit ja teravilju koos. Liikunud on ainult kartul; teraviljatooted on jätkuvalt kõige laiemal toiduaineid puudutaval astmel. Veesoovitust ei saagi olla; too püramiid puudutab toitumist. Harvardi selgitav tekst kirjutab niimoodi:

    The body needs carbohydrates mainly for energy. The best sources of carbohydrates are whole grains such as oatmeal, whole wheat bread, and brown rice. They deliver the outer (bran) and inner (germ) layers along with energy-rich starch. The body can’t digest whole grains as quickly as it can highly processed carbohydrates such as white flour. This keeps blood sugar and insulin levels from rising, then falling, too quickly. Better control of blood sugar and insulin can keep hunger at bay and may prevent the development of type 2 diabetes. Plus, a growing body of research suggests that eating a diet rich in whole grains may also protect against heart disease.

    Use Sparingly: Refined Grains—White Bread, Rice, and Pasta; Potatoes; Sugary Drinks and Sweets; Salt

    Why are these all-American staples at the top, rather than the bottom, of the Healthy Eating Pyramid? White bread, white rice, white pasta, other refined grains, potatoes, sugary drinks, and sweets can cause fast and furious increases in blood sugar that can lead to weight gain, diabetes, heart disease, and other chronic disorders. Whole grain carbohydrates cause slower, steadier increases in blood sugar that don’t overwhelm the body’s ability to handle carbohydrate.

    Lõpuks ei ole sugugi vähetähtis ka asjaolu, et USAs ja meil on terve hulk keskkondlikke erinevusi. Näiteks on USAs mitu kuiva ja kuuma osariiki, kus inimesed peavad dehüdratsiooni vältimiseks rohkesti vett jooma — piisavalt, et hingamise ja higistamise läbi kaotatud vedelik taastada. Meil niisuguseid osariike ei ole. Euroopas tarbitakse ka kartulit oluliselt teistsugustes vormides kui Põhja-Ameerikas; vabaduse kartulid on üks asi, kunagi orjandust praktiseerinud USA lõunaosariikide iseäralik ja ebatervislik hingestatud kokakunst veel olulisem.

  19. Etskae, demagoogia:) uustulnuk ei käsitle teravilju ja kartulit koos, vaid kirjutas: ” kartul ja rafineeritud teraviljad”. Meie igapäevane sai, sepik ja leivad ei ole enamasti täisterast, on liikunud ka üles.

    Ja tegelikult kui sel Harvardi lehel sügavamale kaevuda, siis nad annavad veesoovituse ka: “At least half of your daily fluid should come from water. For a person who needs 12 cups of fluid a day, that would mean six cups of water. More is fine—up to 100% of your daily beverage needs.”

  20. Enamusi nende soovitajate nimesid ei tea, aga Tiiu Vihalemm on kindlasti antud teemas üks Eesti pädevamaid inimesi. Lisaks ka arvestataval tasemel teadlane (mitte uhhuu, skeptik või muu selline).

    Üldiselt sain aru, et uus püramiid erineb nn vanast vaid suhtumises: lipiidid vs süsivesikud.

  21. Kes oskaks arvata, milline see Harvardi püramiid ja soovitused ca 5-aasta pärast välja võivad näha. Vaevalt see praegune viimaseks jääb.
    Üle 20 aasta tagasi järgisin täpselt tollase hea spetsialisti antud toitumisjuhiseid rasedusajaks, mis praeguste teadmiste valguses ei paista just kõige paremad olema. Aga inimene on üldiselt vastupidav olevus :) Tollel ajal räägiti, et rinnalastele on hädavajalik ka pudelist vett ja kummeliteed joota, nüüd peetakse seda täiesti mittevajalikuks. Lapsed kasvavad ikka üles.

  22. Ehk puutus asjasse see, et “üle 20 aasta tagasi” oli siinmail majanduslik stagnatsioon, mida isegi perestroika ära lappida ei suutnud ning keskmisele imetavale emale kättesaadav toit kahtlane ning kesise kvaliteediga?

  23. Vaevalt. Rinnaga toita said nad ikka ja kummelitee nüüd küll mingisugune toitumist tasakaalustav imejook ei ole. Ja kui olekski, siis oleks seda võinud ju ema ise juua.

  24. Kummelitee aitab ennetada ja ravida mõnesid kergemaid hädasid, millega kehvasti toituva beebi immuunsüsteem hätta võiks jääda ja arstidele lisatööd põhjustada?

    Kindlasti polnud nood kaks ainsad erinevused Salvey’le antud ja tänapäevaste soovituste vahel.

  25. Kummelitee aitab ennetada ja ravida mõnesid kergemaid hädasid, millega kehvasti toituva beebi immuunsüsteem hätta võiks jääda ja arstidele lisatööd põhjustada?

    Muidugi on kummelitee kasulik asi – kasvõi suukoopa hügieeni seisukohast, põletikuvastane jne. – aga ma ei usu, et stagnaaja imikud olid nii puudulikult toidetud, et nende immuunsussüsteem selle pärast alla käis või et kummelitee sellisel juhul aitaks.

  26. Asi pole mitte ainult kummelitees, mida tollel ajal jah soovitati kõigile lastele minu teada, olgu siis kõhugaaside puhuks või mis häda puhul iganes. Mu jutu point oli ikka selles, et siis peeti rinnapiima toidul olevale lapsele vee lisaks andmist tarvilikuks, nüüd aga enam mitte. Mul näiteks soovitati korra kahekuusele lapsele ka köögiviljakeedu vett juua anda, kuna arsti meelest oli (võrdlemisi väikese sünnikaaluga) laps vahepeal rinnapiima peal liiga palju juurde võtnud. (aga see läheb nüüd teemasse, mida Martin nimetab anekdoodiks isiklikust elust :)dig ütles:

    Kindlasti polnud nood kaks ainsad erinevused Salvey’le antud ja tänapäevaste soovituste vahel.

    kindlasti pole need ainsad erinevused.

  27. @salvey:
    Kuulge, lugege dr Spocki ja teil kaob kiiresti isu igasuguste jubetorepoppide soovituste järgi elada… Mitu põlvkonda kasvatati selle raamatuga, mille väited on tänapäeval ümber lükatud ja lausa kahjulikeks kuulutatud (nt imikute magamiseks kõhuli asetamine). Glükoosivett ja kummeliteed glükoosiga pidi andma seepärast, et rinnapiim on TOIT (ütles tark arst minu emale), mitte jook, ja laps peab juua ka saama! Vat nii ütleski. Ma küsisin oma emalt (retooriliselt), kuidas küll inimkond ja selle eellased selle raske aja üle elas, kui lutipudeleid veel olemas ei olnud – kuda need australopiteekused, neandertaallased ja kromanjoonlased (ma muidugi tean, et viimased juba liigi Homo sapiens esindajad olid) oma beebidele glükoosivett tegid? Ammu oleks pidanud janusse surema…

    Mis noid püramiide puudutab, siis siin peab vist arvestama seda ka, et meie sööme esiteks tglt päris palju täisteratooteid ja lisaks sellele on meil must leib, mida mujalt Euroopast vähe ja USA’st vist ainult sakslastest immigrantidega asustatud piirkondadest leiab. Ja keedukartul ja ahjukartul on hoopis midagist muud kui väljamail tavaline prae- ja fritüüritud kartul. Samuti ei pea riis olema puhastatud ja poleeritud – ma saan aru, et beribeeri levik sai alguse riisi puhastamise masinate laialdasest levikust (olen kuulnud, kust, ei mäleta praegu). Ja pastat on olemas ka täisterajahust. Nii et Harvardi toidupüramiid tegelikult räägib sellest, et vähem kasutada rafineeritud toiduaineid. Kaheksa klaasi vee joomine on vana lollus, mida meie mail hakkas muuhulgas levitama Tiina Park (kes samuti soovitas destillleeritud vee joomist). Tegelikult on nii, et keskmise inimese päevane keskmine ligikaudne vedelikuvajadus on ca 2 liitrit. Kui me nüüd arvutame, et klaasi maht on u 1/4 liitrit, siis saame aru, et keegi kusagil kunagi arvutas need 2 liitrit labasel kombel klaasideks ümber. Samas mõeldakse selle 2 liitri all KOGU vedelikuvajadust, ja see saadakse päeva jooksul nii TOIDU kui joogiga, sest teatavasti kõik, mida me sööme, sisaldab vett. Ja et me võiksime janukustutuseks vähem juua igasuguseid magusaid ja/või alkohoolseid jooke ja rohkem tavalist vett, pole miski uus mõte ega avastus.

    Seega ei ole selles Harvardi püramiidis sisuliselt midagi uut ja katse seda kuidagi revolutsioonilisena reklaamida on tobe müügitrikk, et artiklile klikke saada.

  28. Jah, ja siis mul tuli meelde üks “soovitus” veel – minu ja mu õdede-vendade sündimise ajal tarvitati sünnitusmajas upu või uju meetodit – nimelt oli tollal kasutusel miski kummaline arusaam, et kui laps on suure sünnikaaluga (mis tollal oli üle 3,5-e), siis tuleb vastsündinut “harjutada” karmis maailmas hakkamasaamisega ja nad võeti emadelt ära ning hoiti näljas. Niimoodi igatahes põhjendati (jällegi minu emale) seda, miks kõik tema lapsed talt peale sündi kohe ära võeti ja miks neid talle mitu päeva toita ei toodud. Et tuleb näljas hoida, siis lapsed kohanevad. ?!

    Kurat seda teab, mis nad meiega sel ajal tegid… Igatahes hea näide arusaamade muutumise kohta.

  29. Ma lugesin seda toitumisteraapia assotsiatsiooni lehekülge. Toitumisnõuanded on nagu need nõuanded ikka. Vahva leid oli väide, et valkude üleliigne tarbimine võib põhjustada rasvumist. Unustatud oli mainida, et ka süsivesikute või rasvade üleliigne tarbimine võib põhjustada rasvumist. Rasvumist põhjustab toiduga saadud liigne energia. Valgud on minu teada makrotoitainetest (valgud, rasvad, süsivesikud) kõige madalama toiteväärtusega (kaloraazhi mõttes). Või ma eksin? Kunagi tudeerisin põhjalikult sellealast kirjandust, kuna isa oli su
    hkruhaige ja ma valmistasin ennast varakult ette samaks saatuseks (mis pole mind õnneks tabanud).

    Aga põnevaks läks hoopis siis, kui ma hakkasin detoksifikatsioonist ja raskmetallide eemladamisest ehk kelatsioonist lugema. :) Näiteks lõik:

    Metallid, eriti elavhõbe, põhjustavad rakusurma ja seega kahjustusi, kus puudub verevarustus. Mis tähendab seda, et tavakelaatorid ei jõua nende piirkondadeni. Metallid on nendes kontsentreeritud kujul, sest enne nende kollete isheemiliseks muutumist migreeruvad metallid nendesse nõrgestatud kohtadesse. Selline kahjustus annab elektrilisi signaale ja tekitab funktsionaalset kaost igal pool, kus see asub – ajus või teistes organites. Kuna seal ei ole närvivarustust, ei tea keha, et see seal asub ning ei saa algatada enesetervendamist. See võib olla põhjus, miks üks saab abi kelaatoritest, teine aga mitte.

    Möhh? Ma hakkasin selle lõigu üle kõiki oma rakubioloogia-alaseid teadmisi (mida on küll vaid ühe loengukursuse jagu ja sedagi ammu) meelde tuletades mõtisklema ja läksin omadega täitsa rappa ja sassi. Mis tingib mida? Miks rakusurm on seotud verevarustuse puudumisega ja kuidas need mürkmetallide ioonid siis ikka nõrgestatud kohta liiguvad? Isheemia on verevarustuse halvenemine veresoonte ahenemise tagajärjel – küll need metallid on ikka nutikad, et nad ENNE kollete isheemiliseks muutumist sinna jõuavad. Sest pärast nad enam ei saaks sinna. Aga kahjustuse ju põhjustasidki metallid… Ja mis siis ikkagi juhtub, et verevarustus halveneb – veresooned lagunevad? Või blokeeruvad? Millega ja mismoodi? Elektrilised signaalid on, aga närvivarustust ei ole – mis sellega siis juhtus? Ka rakusurm? Kuulge, piirkond, kust on kadunud nii närvid kui verevarustus, see on ju kärbunud kude ja tuleks välja lõigata, kelaatorid siin vist enam ei aita… See on ju nekroos, mida siin kirjeldet on! Tavalist surma surevad rakud (apoptoos, programmeeritud rakusurm) teavitavad endast immuunsüsteemile keemiliste signaalidega (et nad kenasti juppideks võetaks), nekrootilised aga mitte ja tulemuseks on nt gangreen…

    Näh, vat, ei maksa liiga palju mõtelda, nüüd ma ei saa magada. Liiga palju võõrsõnu, migreeruma ja isheemiline ja…

  30. Uurisin seda kelatsiooniteraapiat nüüd põhjalikumalt. Esiteks tuleb muidugi tähelepanu juhtida, et ega lp toitumisterapeudid ei selgita, mis need kelaatorid on – NDF-Plus Lipo ei ütle mitte midagi selle kohta, mis asi see tegelikult on, st milliseid keemilisi ühendeid sisaldab. Samuti pole leheküljel protseduuride kirjeldusi. Leidsin üht-teist prantsuskeelselt lehelt. Masintõlke abil suutsin niipalju aru saada, et tegemist on ühest rohevetikast toodet möksiga, kuhu veel vitamiine, kolloidset räni, hüaluroonhapet jmt pandud, mida võib võtta suhu, panna pepusse või süstida keele alla, ja aitab alati.

    Internetist “chelation therapy” abil otsides selgus, et nimetet protseduuri viiakse läbi juba aastakümneid, selle väidetele pole selle aja jooksul suudetud saada teaduslikult põhjendatud tõendeid, küll aga kõrvalnähte. Patsiendi verre juhitakse väidetavalt ravitoimega lahust. Selgub, et kelatsiooniks on seni kasutatud enamasti EDTA (etüleendiamiintetraäädikhape) soolasid + c-vitamiini jmt. EDTA-d kasutatakse meditsiinis nt elavhõbedamürgistuse või hüpokaltseemia korral, kuid meditsiinis on raskmetallimürgistuse definitsioon ja arusaamine selle põhjustest ja tagajärgedest teine. Kelatsiooniterapistid väidavad, et nii on võimalik ravida veresoonte lubjastumist, liigesevaevusi, autismi jne. Millele tõendeid puuduvad.

    Leidsin ühe ettekande, mis mul juuksed peas püsti ajas. Tegemist siis kelatsiooniteraapiaga nelja-aastase autistliku naissoost isiku kallal. Teraapia oli kestnud aasta. Vaadates tabelit ja sealtoodud preparaatide loendit tekkis küsimus, kas need vanemad on hulluks läinud? Ükski klassikalise meditsiini meetod ei näe ette laste piinamist preparaatidega, mille koostis on lahti seletamata, ilmselt ka teaduspõhiselt tõendamata toimega. Ja muidugi need testid, mis peaksid tõestama edu ravimisel, mis aga tegelikult ei näita midagi. Üks EDTA-kelatsiooni kõrvalmõjusid on organismile vajalike mikroelementide väljutamine organismist, kuna keemiline ühend ei tee vahet, millega ja kus ta konkreetselt reageerib (reageerib sellega, mis “käepärast” on, sobivate keemiliste omadustega). Kardan, et sama kehtib ka NDF-i puhul, kui sel üldse mingi märgatav metalliioonide sidumise võime on.

    Ma panen ühe viite ka:

    http://quackwatch.org/01Quacke.....ation.html

    Lugege ka seda: http://web.zone.ee/iamfree/raskemetallid.htm Kas te olete ka oma lapsed raskmetallidesse nakatanud (ilmselt need paljunevad koos rakkudega ega hooli jäävusseadustest….)?

  31. KatrinV ütles:

    Internetist “chelation therapy” abil otsides selgus, et nimetet protseduuri viiakse läbi juba aastakümneid, selle väidetele pole selle aja jooksul suudetud saada teaduslikult põhjendatud tõendeid, küll aga kõrvalnähte.

    Isegi juba peaaegu sadakond aastat. Pärismeditsiinis leiutati chelation mõnede keemiarelvade mõjude leevendamiseks ja ravimiseks; keemiarelvi kasutas tsiviliseeritud maailm peaasjalikult I ja natuke ka II ilmasõjas. Siis tulid uhuulased oma toksiinijutuga ja leidsid, et kõikvõimalik muu detoksifikatsioon maitseb ka kelatsiooniga paremini; kogu too jutt on jama.

  32. Päris-teadusartikkel ka, küll II ilmasõja päevilt: British Anti-Lewisite as an Antidote for Acute Mercury Poisoning. Autoriks Lloyd Arthur Stocken ja äratrükkijaks Biochemical Journal. Uurimistöö toimus minu teada juba 1940. aastal; 1947. aastani venis artikli avaldamine Tema Majesteedi riigisaladuste seaduse tõttu.

    Nagu nimigi ütleb, oli briti antilevisiidi ehk dimerkaprooli esimene kasutusala levisiidiks nimetatud arseeniühendist põhjustatud mürgituste tohterdamine. (Muide, levisiidi kasutamine sõjategevuses on ära mainitud ka näiteks Eesti Vabariigi 1927. aastal kinnitatud jalaväe eeskirjas.) Teise maailmasõja ajaks oli tanki- ning lennukitehnoloogia areng kaasa toonud keemiarelvade populaarsuse tuntava languse — olulisel määral tootsid levisiiti sel ajal veel ainult feodaalne Jaapan ja Kodusõja päevadega võrreldava militaartehnoloogia tasemel Ühendriigid — ja nii juhtuski, et üks põnevamaid BAL’i kasutusalasid oli tegelikult tsiviilvallast, nimelt mürgiste süüfiliseravimite kõrvalnähtude vähendamine.

    Enne penitsilliini juurutamist oli pärismeditsiini parimaks süüfilisevastaseks vahendiks arseeniühend nimega salvarsaan ning enam või vähem prääksumad tohtrid pruukisid usinasti ka elavhõbedapõhiseid patentravumeid. Mõlemat sorti mürgiste medikamentide vastikuid kõrvalmõjusid sai BAL’i abil leevendada — tõsi küll, BAL’i enda vastikute kõrvalmõjude tekkimise hinnaga.

    Lõpuks on BAL’i kasutamine kõne alla tulnud Külma sõja aegse tuumatsiviilkaitse kontekstis; BAL võiks olla üks sobiv vahend mõnede organismi sattunud radioaktiivsete raskemetallide esmaseks ärastamiseks. Ma ei oska öelda, kas BAL’i sellises kontekstis ka reaalselt kasutatud on, aga arvestades, mislaadi tuumaintsidendid tegelikult aset leidnud on, tundub see ebatõenäoline.

  33. Teise maailmasõja ajaks oli tanki- ning lennukitehnoloogia areng kaasa toonud keemiarelvade populaarsuse tuntava languse — olulisel määral tootsid levisiiti sel ajal veel ainult feodaalne Jaapan

    Jaapan ei olnud 1940. aastal ei feodaalne ega tehnoloogiliselt eriliselt maha jäänud.

    ja Kodusõja päevadega võrreldava militaartehnoloogia tasemel Ühendriigid

    Ka see väide ei vasta sugugi tõele. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.

  34. MUKOpolüsahhariidid, vabandust, kes arvas, et ma seentest räägin… ma olen küll tähelepanelikumaks muutunud, alates sellest, kui USA-sse ignorantsele ameeriklasele e-kirja saatsin lausega “Our gays invented Skype!”, aga ikka tuleb ette… ;)

  35. On ju “teaduslikult” tõestatud, et kartulis on väärtuslikke elemente ainult värskena st kesksuvel.
    Ja lõpuks omet on süsivesikute osakaalu ka õigesse lahtrisse setud.
    Eelmisel püramiidil olid tellijateks (e. teadlaste rahastajateks ) toiduainete tööstuse firmad. See on ka nüüd välja tulnud.

  36. Lemps ütles:

    On ju “teaduslikult” tõestatud, et kartulis on väärtuslikke elemente ainult värskena st kesksuvel.
    Ja lõpuks omet on süsivesikute osakaalu ka õigesse lahtrisse setud.
    Eelmisel püramiidil olid tellijateks (e. teadlaste rahastajateks ) toiduainete tööstuse firmad. See on ka nüüd välja tulnud.

    Lempsi postituses on sõna “teaduslik” korrektselt jutumärkidesse sätitud. Päristeadlased on kartulist päris palju väärtuslikku leidnud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga