Atmosfäärilise süsihappe allikad

Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.
Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.

Üks tuntud kliima soojenemise eitajate argumente on, et inimeste osa looduslikus süsihappegaasiringes on tühine. Sageli postuleeritakse hoopis olulisemaks süsihappegaasi allikaks vulkaane. Kas see võib tõsi olla? Arvutame hõlpsasti leitavatest avalikest allikatest pärit andmete põhjal, natuke võtame appi ka põhikoolikeemiat.

2001. aastal on Derrill M. Kerrick Pennsylvania osariigi ülikoolist asjassepuutuva teadusajakirjanduse läbi analüüsinud ja üllitanud ülevaateartikli, kus ta looduslikke atmosfäärilise süsihappegaasi allikaid hindas. Ülevaate avaldas Reviews of Geophysics. Juba lühikokkuvõttest loeme:

Ookeanide keskahelikest eraldub 1 kuni 3 triljonit mooli süsihappegaasi aastas ja nad neelavad umbes 3,5 triljonit mooli süsihappegaasi aastas oma hüdrotermilistes süsteemides karbonaatide moodustamise teel. Kui ookeanide keskahelikud süsihappegaasi netoallikatena kõrvale jätta, on kogu õhualusest vulkaanilisest tegevusest pärinev süsihappegaasi aastane eraldumine 2,0 kuni 2,5 triljonit mooli aastas.

Kui palju süsihappegaasi lasevad taevasse inimesed? Seda saaks hinnata näiteks süsinikul põhinevate kütuste aastase kulu kaudu. Vaatleme esialgu sütt, mille kohta NationMaster kena graafikut jagab. Nagu näeme, tarvitatakse maailmas aasta jooksul ära umbes neli ja pool miljardit ‘lühikest tonni’ sütt. Lühike tonn on vanaaegne briti mõõtühik, mis vastab 2000 naelale ehk umbes 900 kilogrammile, mis tähendab, et aastane söekulu on veidi üle nelja triljoni kilogrammi. Söe toimeaine ja peamine koostisosa on süsinik, mille mool kaalub, nagu Wolfram Alpha teab, umbes kaksteist grammi. Seega kasutatakse aastas üle 300 triljoni mooli süsiniku aatomeid. Kuna igas süsihappegaasi molekulis on üks süsiniku aatom, saadakse söe põletamisel sama palju moole süsihappegaasi. Kui me nüüd ettevaatlikult oletame, et maailmas ära tarvitatava söe põletamisel saadud süsihappegaasist pool atmosfääri jõuab, lasevad inimesed aastas atmosfääri 150 triljonit mooli süsinikdioksiidi.

150 triljonit mooli on kahest või kahest ja poolest triljonist moolist peaaegu kaks suurusjärku suurem. Me võiksime veel rehkendada, kui palju süsinikdioksiidi inimesed maagaasi ja nafta põletamisel tekitavad, aga sellel ei oleks enam mingit mõtet, kuna me saame ilma mingisuguse kahtluseta järeldada, et inimesed toodavad palju rohkem süsihappegaasi kui vulkaanid.

Usin lugeja võib tahta neid arvutusi ise korrata ja hinnata ka teisi fossiilseid allikaid, võib-olla ka kasutades sisendandmeid teistest allikatest. Laisk lugeja võib eelistada vaadata, kuidas teised tööd teevad:

Keda vulkaanijutt rohkem huvitab, võib lugeda ka FactCheck’i analüüsi väitele, et aasta esimeses pooles Islandil toimunud vulkaanipursked nullisid ära inimtekkelise süsihappegaasi piiramiseks tehtud viie aasta töö.

109 Replies to “Atmosfäärilise süsihappe allikad”

  1. Kas need „ookeanide keskkaljud” pole mitte ookeanide keskahelikud, planeedi Maa ulatuslikemad mäestikud?

  2. Huvitav, kust on pärit need vulkaanide ja lehmade peeretamise teooriad, seni olin ka kuulduse kammitsas ja uskusin vulkaanide süüd.
    Nii lihtsad need: ma täpselt tean-, teooriad ongi tekkima.

  3. Lehmade peeretamise teooria käib metaani kohta. Ka vulkaanide tegevusel lendab laiali igasugu muud sodi peale CO2. Olulisim kasvuhoonegaas on seejuures üleüldse veeaur. Mitte et see kõik artikli sõnumit kuidagi kahtluse alla seaks.

  5. Andres Valdre ütles:

    Kas need „ookeanide keskkaljud” pole mitte ookeanide keskahelikud, planeedi Maa ulatuslikemad mäestikud?

    Aitäh, on küll. Parandasin tõlke sõnastust vastavalt.

  6. kahtleja ütles:

    Huvitav, kust on pärit need vulkaanide ja lehmade peeretamise teooriad, seni olin ka kuulduse kammitsas ja uskusin vulkaanide süüd.

    Ühest küljest on siin see faktor, et inimeste energiakasutus on viimastel sajanditel väga järsult tõusnud. Kui vaadata piisavalt kaua minevikku tagasi, on inimtekkelise ja loodusliku atmosfäärisüsihappegaasi suhe vastupidine.

    Teisest küljest on need arvud üsna suured ja kohmakad. Nendega rehkendades on lihtne — kogemata või meelega — vigu teha. Iseäranis siis, kui rehkendatakse salvrätikul või rehkendamise asemel ainult intuitiivselt “suurt vulkaani” ja “väikest tehast” võrrelda katsutakse.

    Kolmandast küljest on mõnede poliitiliste ja mõnede äriliste jõudude lühikestes huvides noid vigu meelega teha ja vigaseid tulemusi populariseerida.

  8. dig ütles:

    Kolmandast küljest on mõnede poliitiliste ja mõnede äriliste jõudude lühikestes huvides noid vigu meelega teha ja vigaseid tulemusi populariseerida.

    Kõlab natuke vandenõuteooriana. On Sul andmeid, mis sellist meelega tegemist kinnitaksid?

  9. Noh, näiteks maksavad vennad Kochid sedasorti vigade eest — muidugi mitte üksnes kliima osas — Cato Instituudile. Vandenõust on kirjutanud The New Yorker:

    In 1977, the Kochs provided the funds to launch the nation’s first libertarian think tank, the Cato Institute. According to the Center for Public Integrity, between 1986 and 1993 the Koch family gave eleven million dollars to the institute. Today, Cato has more than a hundred full-time employees, and its experts and policy papers are widely quoted and respected by the mainstream media. It describes itself as nonpartisan, and its scholars have at times been critical of both parties. But it has consistently pushed for corporate tax cuts, reductions in social services, and laissez-faire environmental policies.

    Cato scholars have been particularly energetic in promoting the Climategate scandal. Last year, private e-mails of climate scientists at the University of East Anglia, in England, were mysteriously leaked, and their exchanges appeared to suggest a willingness to falsify data in order to buttress the idea that global warming is real. In the two weeks after the e-mails went public, one Cato scholar gave more than twenty media interviews trumpeting the alleged scandal. But five independent inquiries have since exonerated the researchers, and nothing was found in their e-mails or data to discredit the scientific consensus on global warming.

    Nevertheless, the controversy succeeded in spreading skepticism about climate change. Even though the National Oceanic and Atmospheric Administration recently issued a report concluding that the evidence for global warming is unequivocal, more Americans are convinced than at any time since 1997 that scientists have exaggerated the seriousness of global warming. The Kochs promote this statistic on their company’s Web site but do not mention the role that their funding has played in fostering such doubt.

    In a 2002 memo, the Republican political consultant Frank Luntz wrote that so long as “voters believe there is no consensus about global warming within the scientific community” the status quo would prevail. The key for opponents of environmental reform, he said, was to question the science—a public-relations strategy that the tobacco industry used effectively for years to forestall regulation. The Kochs have funded many sources of environmental skepticism, such as the Heritage Foundation, which has argued that “scientific facts gathered in the past 10 years do not support the notion of catastrophic human-made warming.” The brothers have given money to more obscure groups, too, such as the Independent Women’s Forum, which opposes the presentation of global warming as a scientific fact in American public schools. Until 2008, the group was run by Nancy Pfotenhauer, a former lobbyist for Koch Industries. Mary Beth Jarvis, a vice-president of a Koch subsidiary, is on the group’s board.

    Naomi Oreskes, a professor of history and science studies at the University of California, San Diego, is the co-author of “Merchants of Doubt,” a new book that chronicles various attempts by American industry to manipulate public opinion on science. She noted that the Kochs, as the heads of “a company with refineries and pipelines,” have “a lot at stake.” She added, “If the answer is to phase out fossil fuels, a different group of people are going to be making money, so we shouldn’t be surprised that they’re fighting tooth and nail.”

    David Koch told New York that he was unconvinced that global warming has been caused by human activity. Even if it has been, he said, the heating of the planet will be beneficial, resulting in longer growing seasons in the Northern Hemisphere. “The Earth will be able to support enormously more people because far greater land area will be available to produce food,” he said.

  10. @dig:
    Ma ise olen ka pikalt nõus olnud, et teadlased pole tõestanud katastroofilist kliimamuutust. 20. sajandiga muutus keskmiselt 0,75 kraadi +/. veerand kraadi aga paanikat tuli sellest palju. 1900 poldud seejuures lõuna ega põhjanabale veel jõutudki. Wikipedias ja selles NY artiklis kasutati skeptikut eitaja tähenduses nagu oleks katastroof teaduse konsesnuseks.

  11. Miks vajab korralik teadus propagandat? Kui 100 aaria teadlast kirjutasid vastulause Einsteinile, siis ta ütles, et kui mul poleks õigus olnud oleks ühestki piisanud.
    See konsensuse jutt lõhnab rohkem katoliku kiriku ja Galilei konflikti järele, argumetum ad populum ja argumentum ad verecundiam. Kui AGW teooria pooldajad vajavad PR konsultantide abi, siis teadusega on asi hapu.

  12. Jah ja ei. Ühelt poolt on sul kindlasti õigus.

    Teiselt poolt aga üritatakse rumalavõitu inimestes, kes ei ole ise võimelised süvenema, ikka ja jälle kujundada arvamust, et kõiksugu küsimused on jätkuvalt teadlastevaheliste vaidluste objektiks ka siis, kui tegelikult on asi vähemalt laias laastus selge. Vihjates sellega siis, et kui juba teadlased ikka veel vaidlevad, siis lihtsurelikul justkui polekski midagi arvata ega kellegi seisukohti eelistada, igaüks leidku oma tõde jne. Niisugune udutamine kipub sealjuures rikkuma todasama sinu poolt kaudselt nimetatud põhimõtet, et pole oluline, kes vaidleb, vaid et mis argumentidega ta vaidleb. Sellisel juhul on mõttekas näidata, et kõik vähegi autoriteetsemad ja oma tööd seni pikka aega korrektselt teinud teadlased on ühes paadis ja igasugused marginaalid teises. Kuigi põhimõtteliselt on sul õigus, et loeb ikkagi nende argumentatsioon, mitte nende autoriteet.

    Laiu masse lollitavate populistide, petiste jt. vastu pole vist ühtegi muud rohtu, kui teadusesaavutuste levitamine, st. “teaduse propaganda”. Seda näitab kaudselt seegi, et nad ise üritavad järjekindlalt teadlastena esineda.

  13. @Kriku:
    Aga ei ole laias laastus selge. Mida mina näen on mingi propagandasõda, järjest jäädakse vahele labase pettuse ja valega, paaniliselt algandmete avaldamisest keeldumisega ei võida südameid ja hingi. Kui ma vaatasin seda CRU Harry koodi koos kommentaaridega, siis asi ajas ikka naerma küll. Kuigi oleks ilmselt nutma ajama pidanud.
    Tõestuseks on endiselt arvutimudelid – keerulised arvutimudelid olid ka tõestuseks, et kinnisvaratagatisel väärtpaberid saavad ainult tõusta.
    Kui on Inglismaal soe talv, siis on see tõendiks kliimasojjenemisest, kui külm talv, siis on see erand, kui kolm külma talve järjest, siis on see tõend kliima soojenemisest.
    No comments. Met Ofiice oma soojenemise biasiga jookseb praegu juba ühe jalaga kraavis. BBC kaalub tema teenest loobumist. Firma kes ei suuda kolm aastat järjest ilma ennustada, ennustab meile tulevikku? Mina oma raha nende peale ei paneks.
    Igatahes praegusel kujul on on see teooria igasuguse valitsuse märg unenägu, kontroll, regulatsioon ja MAKSUD.

  14. Aga põhiline ununes – “Üks tuntud kliima soojenemise eitajate argumente on, et inimeste osa looduslikus süsihappegaasiringes on tühine.”
    Minu meelest on üks kaalukamaid argumente, et süsihappegaasi osa kliimasoojenemises on tühine.

  15. Viimase lõiguga ma ei ole nüüd küll nõus. Igasuguse valitsuse märg unenägu on toota nagu torust tuleb, et raha tuleks ja oleks millega sõda pidada või mida populistlikult laiali jagada. USA valitsus on ju üks suuremaid (võib-olla kõige suurem?) kliima soojenemise vastaste meetmete pidurdajaid.

    Nii palju kui mina olen aru saanud, on kliima soojenemise fakt kui selline siiski laias laastus selge. Parandage mind palun, kui ma eksima peaksin. Vaielda annab inimfaktori osa üle selles (vaevalt et keegi inimfaktorit suisa välistab), tulevikuprognooside üle jne. Minevikus toimunud soojenemise tuvastamiseks pole ju vaja mingeid arvutisimulatsioone, piisab mõõtmistulemustest.

    Tsiteerides digi:

    Ühest küljest on siin see faktor, et inimeste energiakasutus on viimastel sajanditel väga järsult tõusnud. Kui vaadata piisavalt kaua minevikku tagasi, on inimtekkelise ja loodusliku atmosfäärisüsihappegaasi suhe vastupidine.

    Selle vastu ei ole ju võimalik vaielda.

  16. Minu meelest on üks kaalukamaid argumente, et süsihappegaasi osa kliimasoojenemises on tühine.

    Tõesti või?

  17. Miks näha seda süsihappegaasi tõusu ja soojenemist halvana? Ülikoolis on korduvalt õpetatud, et taimed kasvavad rutem suurema CO2 kontsentratsiooni juures ja seejuures kaotavad nad vähem vett, sest õhulõhede avamine on üks suur veekaotuse tekitaja. Kiirem biomassi kogunemine peaks andma toiduahelale natuke lisahoogu.

    Pealegi suurim soojenemine paistab just kõige eluvaenulikemates kohtades (jälle ökoloogiast õpitud, et troopiline on kõige liigirikkam ja artkiline kõige eluvaesem) ehk siis poolustel ja talvedel. Minu meelest on tore kui liikidel tekib rohkem elualasid. Jah halvad bakteriliigid võivad koos troopiliste lilledega kunagi uusi elumaid saada, kuid meditsiin ja teadmised bioloogiast peaks kaitsma.

    Osadel paanitsejatel on arusaam, et senine peaaegu kraadine muutus on süüdi liikide suremises, kuigi Google Earth näitab hästi kui põhjalikult on inimesed maailma ümber disaininud ja haruldaste liikide eest võivad arengumaade inimesed tuhandeid dollareid saada.
    Samas arvatakse, et paarikraadine muutus oli suure rolliga seejuures.

  18. IPCC järgi võis meretase tõusta ~20-60 cm 2100 aastaks. Olin jaanuaritormi ajal pärnus, kui ärkasin hommikul ja nägin neljandalt korruselt, et maja oli umbes 100 meetri jagu meres. Ümber lainetas. Vist 3 või 4 meetrit tõusis. Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat. Majad jõuavad iseseisvalt selle ajaga eest ära laguneda ja üksikud taimed elavad nii kaua, et selle tõusu pärast kannatada.

  19. See, kas on halb või hea, on juba järgmine küsimus. Osa liike rõõmustab selle üle, osa sureb välja. Muidugi on inimmõju elupaikade hävitamise, keskkonnasaastatuse jne. kaudu ka väga tugev ilma kliima soojenemiseta. Teisest küljest, seda, kuidas praeguses maailmas võrdlemisi mõnusalt elada, me teame. Kliimamuutus ähvardab tagajärgedega, mida me ei suuda prognoosida, olgu need siis head või halvad. Mistõttu tasuks pigem olla ettevaatlik.

  20. Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat.

    Aga sellisele tasemele, et iga mõne aasta tagant maja merre satuks…?

  21. Kriku ütles:

    Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat.

    Aga sellisele tasemele, et iga mõne aasta tagant maja merre satuks…?

    Nobeli saanud IPCC ei rääkinud vaatamata pessimismile nii suurest meretõusust.

  24. Pärnu hakkaks lähiaastatel uppuma, kui ÜRO ennustatud tõus kiireneks paartuhat korda.

  26. Kriku ütles:

    Aga kui suur tõus selleks peab olema?

    2,5 meetrit aastas?

    Miks?

    Miks peaks? Sa lihtsalt küsisid millisel juhul hakkaks iga paari aasta tagant majad vee alla jääma.

  27. Küsisin jah. Kust sa võtad, et selleks peaks vesi tõusma 2.5 m aastas? Kui pika perioodi jooksul?

  31. Usulistel teemadel vaidlemine on saadanast. Teadusega pole siin midagi pistmist. Eriti mis puudutab politiseeritud religioosseid teooriaid.

  33. Ühe venelase vahva kommentaar Guardiani artiklile, kus räägiti Venemaa tulekahjudest ning sellest, et see kõik on inimtekkelise kliimasoojenemise süü. Kuna dig-i viidatud koomiks vihjas Venemaa suvele, siis tooksin selle ära –

    From Guardian comment contributor Trofim:

    1298: There was a wholesale death of animals. In the same year there was a drought, and the woods and peat bogs burnt.

    1364: Halfway through summer there was a complete smoke haze, the heat was dreadful, the forests, bogs and earth were burning, rivers dried up. The same thing happened the following year . . .

    1431: following a blotting out of the sky, and pillars of fire, there was a drought – “the earth and the bogs smouldered, there was no clear sky for 6 weeks, nobody saw the sun, fishes, animals and birds died of the smoke.

    1735: Empress Anna wrote to General Ushakov: “Andrei Ivanovich, here in St Petersburg it is so smoky that one cannot open the windows, and all because, just like last year, the forests are burning. We are surprised that no-one has thought about how to stem the fires, which are burning for the second year in a row”.

    1831: Summer was unbearably hot, and as a consequence of numerous fires in the forests, there was a constant haze of smoke in the air, through which the sun appeared a red hot ball; the smell of burning was so strong, that it was difficult to breathe.

    The years of 1839-1841 were known as the “hungry years”. In the spring of 1840, the spring sowings of corn disappeared in many places. From midway through April until the end of August not a drop of rain fell. From the beginning of summer the fields were covered with a dirty grey film of dust. All the plants wilted, dying from the heat and lack of water. It was extraordinarily hot and close, even though the sun, being covered in haze, shone very weakly through the haze of smoke. Here and there in various regions of Russia the forests and peat bogs were burning (the firest had begun already in 1839). there was a reddish haze, partially covering the sun, and there were dark, menacing clouds on the horizon. There was a choking stench of smoke which penetrated everywhere, even into houses where the windows remained closed.

    1868: the weather was murderous. It rained once during the summer. There was a drought. The sun, like a red hot cinder, glowed through the clouds of smoke from the peat bogs. Near Peterhoff the forests and peat workings burnt, and troops dug trenches and flooded the subterranean fire. It was 40 centigrade in the open, and 28 in the shade.

    1868: a prolonged drought in the northern regions was accompanied by devastating fires in various regions. Apart from the cities and villages affected by this catastrophe, the forests, peat workings and dried-up marshes were burning. In St Petersburg region smoke filled the city and its outlying districts for several weeks.

  34. 1868: a prolonged drought in the northern regions was accompanied by devastating fires in various regions. Apart from the cities and villages affected by this catastrophe, the forests, peat workings and dried-up marshes were burning. In St Petersburg region smoke filled the city and its outlying districts for several weeks.

    1875: While in western europe there is continual rain and they complain about the cold summer, here in Russia there is a terrible drought. In southern Russia all the cereal and fruit crops have died, and around St Petersburg the forest fires are such that in the city itself, especially in the evening, there is a thick haze of smoke and a smell of burning. Yesterday, the burning woods and peat bogs threatened the ammunitiion stores of the artillery range and even Okhtensk gunpowder factory.

    1885: (in a letter from Peter Tchaikovsky, composer): I’m writing to you at three oclock in the afternoon in such darkness, you would think it was nine oclock at night. For several days, the horizon has been enveloped in a smoke haze, arising, they say, from fires in the forest and peat bogs. Visibility is diminishing by the day, and I’m starting to fear that we might even die of suffocation.

    1917 (diary of Aleksandr Blok, poet): There is a smell of burning, as it seems, all around the city peat bogs, undergrowth and trees are burning. And no-one can extinguish it. That will be done only by rain and the winter. Yellowish-brown clouds of smoke envelope the villages, wide swaithes of undergrowth are burning, and God sends no rain, and what wheat there is in the fields is burning.

  35. @dig:
    Algus oli hea, aga lõpus kiskus jälle katastroofilisemaks nagu poolused kaoks ja skeptikud jagunevad kahte õlgmehelikku stereotüüpi. Seejärel nopiti paar ajalehe artiklit selle tõestuseks, kui korrumpeerunud või loll skeptikute pool on.

  37. 2 meetrise tõusuga läks automaatne mõõdik rivist välja ja seal oli vist suurem uputus alanud. Ma ärkasin 4 paiku hommikul ja siis oli saidi järgi 2,3 meetrit tõusnud.

    Ja kui palju peab siis maailmamere tase tõusma, et selliseid asju hakkaks iga mõne aasta tagant juhtuma?

  38. @Kriku:
    Mul on kahtlane kõhutunne, et selle lokaalse sündmuse puhul ei puhu maailmamere tõus erililst pilli. Niipalju, kui mina asjast taipan, on tegemist tuule suunaga soenduva nähtusega.

  40. Will Blog For Food kirjutab atmosfääris leiduva süsihappegaasi mõõtmisest:

    MAUNA LOA OBSERVATORY, Hawaii — Two gray machines sit inside a pair of utilitarian buildings here, sniffing the fresh breezes that blow across thousands of miles of ocean.

    They make no noise. But once an hour, they spit out a number, and for decades, it has been rising relentlessly.

    The first machine of this type was installed on Mauna Loa in the 1950s at the behest of Charles David Keeling, a scientist from San Diego. His resulting discovery, of the increasing level of carbon dioxide in the atmosphere, transformed the scientific understanding of humanity’s relationship with the earth. A graph of his findings is inscribed on a wall in Washington as one of the great achievements of modern science.

    California San Diego ülikooli veebilehelt saab Keelingi kõverast rohkem lugeda.

  41. Märt ütles:

    Arvutasin kunagi, et jaanuaritormi tasemele tõus võtaks 600-2500 aastat.

    Kas jutt käib merevee keskmisest tasemest või maksimumist?

  43. See on retooriline küsimus. dig kahtlustab, et keegi on keskmise taseme ja maksimumi segamini ajanud ja räägib lause ühes otsas ühest, teises otsas teisest.

    Kuidasmoodi see probleem saab olla, võib näha ka ülaltoodud täiesti teiseteemaliselt süsihappegaasikõveralt.

  44. Sinnapoole sihtisin ka mina oma küsimustega. Selleks, et elu kuskil ranniku ääres talumatuks muutuks, ei pea koht tingimata vee alla jääma. Piisab, kui hakkab regulaarselt vee alla jääma sagedamini kui talutav. Millal see juhtuma hakkab, sõltub omakorda nii keskmisest veetasemest kui ülejäänud ilmastikunähtustest. Seda on arvatavasti ka võimalik paljudel juhtudel välja arvutada, aga võtta lihtsalt maailmamere taseme aastane tõus, jagada koha praeguse kõrgusega merepinnast ja siis pritsida välja mingi arv nagu 600-2500 aastat tundub mulle naiivsevõitu.

  45. Seal ei olnud midagi valesti. Muidugi on tormid erandlikult kõrge veetasemega. Keskmist ei saa siin ka nüüd arvutada ilma nokkimiseta.

  49. tohlakas ütles:

    WTF? MAke up your mind!

    Näedsasiis, teadlased parandavad täpsemate mõõtmiste tulemusel oma mudeleid selmet rangelt piki Püha Parteijoont käia. Kas pole kole lugu?

  50. @dig:
    Äkki on selle nimi tagantjärgitarkus? Praegu pole vist enam ilmastikunähtust, mida AGW kaela ajada ei saaks.
    Ja tõestus? Arvutisimulatsioonid. Met Ofiice superarvuti, mis 3 aastat järjest juba viltu paneb. Kohe tekib assotsiatsioon arvutisimulatsioonidega, mis tõestasid, et kinnisvaratagatisel värrtpaberid saavad ainult tõusta. Ka seal olid tõelised matemaatikageeniused asja kallal.

  51. Keskmise temperatuuri tõus üle planeedi ei tähenda, et temperatuur peab tõusma igal pool.

  52. Minu arvates on kogu selle teema juures kõige veidramaks meetod, kuidas midagi tõestada üritatakse – inimtekkelise kliimasoojenemise tõestamine ei ole ju vastanud teadusliku artikli, teadusliku meetodi kui sellise nõuetele. Käib mingisugune algandmete salastamine, moonutamine, tulemuste „silumine“. Teadusmaailmas on see ennekuulmatu ja absurdne!

    Ilmselt seepärast pole ka minu arvates liialt palju ja lugupeetud inimesed selle EL CO2-hüsteeriaga kaasa jooksma asunud.

  53. Käib mingisugune algandmete salastamine, moonutamine, tulemuste „silumine“.

    Kus käib, kus ei käi. Selliste juhtumite alusel üldistada on ka jabur.

    Teadusmaailmas on see ennekuulmatu ja absurdne!

    Ei sugugi. Võltsinguid on kogu teaduse ajaloo jooksul üritatud ja paljastatud.

  54. Mugavusest ja küündimatusest targemat sõnastust välja käia, kopeerin siia lõigu Vikipediast:

    Teadus on sotsiaalne nähtus ja seda tehakse reeglina avalikult. Kõik teadusliku uurimistöö etapid peavad põhimõtteliselt olema jälgitavad ja korratavad; kasutatud allikatele tuleb ettenähtud viisil viidata. Tulemused avaldatakse teadusajakirjades ja neid hindavad nii ekspertidest toimetajad kui lai teadusüldsus. Teadlaskonna konsensuaalne otsus tunnustab teaduslikke teooriaid; samas võidakse neid vähemalt teoreetiliselt ka iga hetk vaidlustada või ümber lükata.

    Artiklist teaduslik meetod.

  55. Kas sa väidad, et kliima soojenemise kohta puuduvad sellele tsitaadile vastavad artiklid ja teooriad või mida…?

  56. tohlakas ütles:

    Kui on Inglismaal soe talv, siis on see tõendiks kliimasojjenemisest, kui külm talv, siis on see erand, kui kolm külma talve järjest, siis on see tõend kliima soojenemisest.
    No comments.

    Ei ole ime, kui mingi ühe kliimavööndi keskmine temperatuur on maksimaalne kogu planeedi keskmise temperatuuri mingi vahemiku keskpaigas.
    Selle ühe kliimavööndi keskmise temperatuuri järgi pole siis lihtsalt mõtet planeedi keskmise temperatuuri muutumise suunda ära arvama hakata.

  57. Jah, leidub argumente ja lugupidamist väärivaid väitjaid, et kliimasoojenemine ei ole üheselt ja kahtlematult tõestatud (nagu seda väidab Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/news/news08_et.htm ) Õigemini, kliima Maal on muutnud aegade algusest saadik, alles hiljuti oli Gröönimaa roheline, siis jälle uisutati Thamesi jõel jne. Maapealsed mõõtmistulemused tõestavad seda? Ka nende kohta võib argumenteeritud vastuväiteid leida.

    Sama lugu on minu arvates võimaliku kliimasoojenemise inimtekkelisusega. Meenutagem vigu IPCC 2007 aasta raportis (IPCC on ehk üldse teenimatult suure autoriteedi osaliseks saanud, oma 2500 vabatahtliku teadlasega) või nn Climategate juhtumit.

    Usutavasti ei ole ma hüsteeriline ja paduveendunud CO2-mõjude mitteuskuja, kes näeb ja kuuleb vaid soovitud uurimusi, vaid ma ootan artikleid ja uurimusi, milledes ei leita olulisi kitsaskohti.

  58. Loomulikult on kliima Maal muutunud aegade algusest saadik ja geoloogiliste ajastute jooksul toimunuga võrreldes on käesolev muutus vaid pisi-pisike. See ei muuda aga praegust muutust ega selle võimalikke geopoliitilisi ja majanduslikke tagajärgi olematuks. See, mis praeguse maailmasüsteemi jaoks võib olla krahh, ei ole loomulikult planeedi kui sellise ajaloo seisukohast komagi väärt. Aga meile siin ja praegu läheb see kõik siiski korda.

    Kas sa seda ülevaadet oled lugenud?

  59. Kliimamuutuse pärast hirmunute jutus käib järjepidevalt läbi argumentatsioon, et skeptikud kahtlevad kliimamuutuses kuid kui viidetakse seda pisikest muutust leidnud tõele siis hüpatakse jutuga katastroofide juurde nagu konsensus oleks soojenemine=häving. Loogikavigade hulgas peaks sellisele hüppele mingi nimi kah olema. Korduvalt meenutatakse muutusi viimase paarikümne aasta kliimas, kuid siis alati paistab jutus nagu oleks see hoopis tõestanud mingit eesootavat massilist suremist või eluvaenulikku maailma. Karboni ajastul oli CO2 päris kõrge ja planeedi ajaloos on CO2 varem palju kõrgem olnud.

    Ja vastaspoolt nimetatakse korduvalt kliimamuutuste eitajateks ja skeptikuteks. Viimase puhul nagu definitsioonidega mängides üritatakse kriitikameelt eemaldada.

    Mõõdukaid, kes katastroofe ei näe, ei mainita nagu oleks see üldse olematu osapool ja see paistab juba jonnaka demagoogiana, kui mittepaanitsejate eksistentsi ei võeta jutukski. See, et hüsteeria kõiki ei haara peetakse nagu lollide ja korrumpeerunud inimeste manipulatsiooniks.

  60. Jah, mäletan seda artiklit. Tõsi, allikaid ei olnud varem läbi vaadanud. (http://urmase.blogspot.com/2009/12/silver-rattasepp-sirbis-kliimaskeptikud.html )

    Kui Sirbile viitamiseks läks, siis, tõsi, natukene teise nurga alt, meenub aastast 2007 Volli Kalmu artikkel: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1378:ebamugava-t-e-ebamugavad-puudused&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3147

    Mis aga esimest artiklit puudutab, (semiootik?) Rattasepp on möödavaatamist mittevõimaldava kirjatöö kirjutanud. Kuid veidi ettevaatlikuks teevad resoluutsed seisukohad, see ja see on ammu kõigile selge, debatt on jäänud aastakümnete taha jne. Selline positsioon loodusteadustele lähenemiseks pole ehk väga sobiv.

    Ja lõppeks, muidugi, võib-olla on Sul õigus – inimtekkeline CO2 põhjustabki kliimasoojenemist ja ilm muutub inimesele väljakannatamtuks. Ja kõik rohkem ja vähem lugupeetavad vastuväitlejad eksivad. Kuid seni söandan veel sel teemal skeptiliseks jääda.

  61. võib-olla on Sul õigus […] ilm muutub inimesele väljakannatamtuks

    Seda ei ole ma mitte kuskil väitnud ega kavatsegi väita.

  62. Urmas ütles:

    Kuid veidi ettevaatlikuks teevad resoluutsed seisukohad, see ja see on ammu kõigile selge, debatt on jäänud aastakümnete taha jne.

    Ei tee. Ettevaatlikuks teeb Sind eelarvamus, “resoluutsed seisukohad” on ainult ettekääne.

    Kuidas ma tean, et eelarvamus asjasse puutub? Väga lihtsalt, ma lugesin läbi Su natuke üleval pool ilmunud kommentaari:

    Sama lugu on minu arvates võimaliku kliimasoojenemise inimtekkelisusega. Meenutagem vigu IPCC 2007 aasta raportis (IPCC on ehk üldse teenimatult suure autoriteedi osaliseks saanud, oma 2500 vabatahtliku teadlasega) või nn Climategate juhtumit.

    Inimesed, kes mainitud juhtumitele tähelepanu pööranud on, teaksid näiteks — nagu The Economist juba märtsis kirjutas —, et

    The University of East Anglia’s climate scientists, and indeed the results of climate science in general, are OK. The practice and culture of climate science, and the procedures of the university, are not. That is the conclusion of a report on the “climategate” e-mails by the MPs on the Science and Technology Committee of Britain’s House of Commons, the first of three different reports on the subject expected over the next few months.

    Aga tuleme nüüd resoluutsuse juurde tagasi. Proovigem pisikest eksperimenti.

    Ammu on kõigile selge, et õunapuust valla pääsenud õunad kukuvad alla ja mitte kuhugi mujale. Debatt selle küsimuse üle on jäänud aastasadade taha, kui Newton veel elas ja töötas.

    On resoluutsed väited? On. Ettevaatlikuks tegid? Vaat’ siis.

    Sihuke kurb lugu, et kangesti tahaks vaielda, aga emotsionaalse paranoiaga tüüpi “kogu see värk on kuidagi kahtlane” ei saa ju ratsionaalselt vaielda. Ei tea, mida selle vastu ette võiks võtta?

  63. @dig:
    Miks siis sind debati vältimine ettevaatlikuks ei tee? Ja miks sa seda kliimamuutust Newtoni tasemel teooria kindlusega võrdlesid? Aastakümnete taga oli hoopis globaalse jahtumise paanika meedias.

    Saab küll ratsionaalselt vaielda, kui sa ei hakka sildistama teisi emotsionaalselt paranoiliseks. Ise mainisid koomiksit, kus autor süüdistas üksikut miljardäri inimeste hirmu puuduses kliimamuutuse vastu ja siis ei olnud sul midagi halba öelda aga kui keegi teisitimõtleja arvab, et selle juures on kahtlaseid asju siis on tema paranoiline.

  64. Jah, olen „Climategate’i vastulauseid lugenud“, Guardianist ja mujalt. Ah et milliseid tõestusi mulle siis lõppude lõpuks vaja on? Nagu Sa näid teadvat, et olen eelarvamuste kütkeis, siis… neid nn eelarvamusi on kütnud nt TTÜ teadlaskond, kelledega kokku puutun. Siis, aidake meenutada, kas näiteks meie Horisondis on ilmunud mõni artikkel, mis ei oleks kahelnud inimtekkelise CO2 rollis kliimasoojenemises? Mul ei ole söakust väita, et needsamad Raukas, Lippmaa, Arrak jt on asjadest valesti aru saanud. Võib-olla on see juhus, et kõik Eesti teadlased, kelledega põgusalt sel teemal vestelda olen saanud, on suhtunud teemasse teatud reservatsiooniga. Olen liialt Eestinimelises kolkas kinni? Paraku ei ole olnud aega ja jaksu avarama-kriitilise pilguga sel teemal maailmas ringi vaadata.

    Olgu eelnev jutt mõeldud neile, kes on eelarvamustevabad ja kellede jaoks „pole kõik ammu selge“. Kes alles kujunavad oma “lõplikku seisukohta”.

    —

    Newtonist ja õunast. Olnuks kõik ammu selge, ei teaks me Einsteinist midagi. Ütles ju Laudan, et teadusajalugu on kunagiste teooriate surnuaed. Ja tore, et on. Rääkides õunast, kukkudes selle mass muutub, aja kulg õunas muutub, mitte kunagi ei saa öelda, et kõik on ammu vaieldud ja selge. Kas pole see mitte skeptikute ja siinse lehe lipukiri? Eriti veel teemadel, millede verifitseerimine ei ole nii lihtne, kui allakukkuva õuna vaatlemine.

    Ehk siis, katsugem kõik jõudumööda oma paranoiadel ja eelarvamustel silma peal hoida. :-)

  65. Muide, Newtonist ja sellest, kuidas ta selle õunani jõudis, on viimases, st 2010 aasta 12. Akadeemias tore artiklike. Soovitan.

  66. Mul ei ole söakust väita, et needsamad Raukas, Lippmaa, Arrak jt on asjadest valesti aru saanud.

    Raukas, Lippmaa ja Arrak ei ole nüüd küll autoriteedid, kellele niimoodi viidata. Ükski neist ei ole enam pikka aega aktiivne teadlane. Lippmaa on vaieldamatult väga võimekas ning väga teenekas inimene, aga juba väga kaua administraator ja poliitik ning tema artiklid ja väljaütlemised räägivad tihti üksteisele vastu. Arraku artiklile avaldas “Postimees” muuhulgas ka H. Haagi vastulause.

    Loomulikult on mudelid ebatäpsed (sellepärast need muide mudelid ongi). Loomulikult ei tea keegi mingit lõplikku tõde. Loomulikult on see lõplik tõde alles hulga Nobeli preemiat väärivate uurimuste kaugusel. Aga ükski neist kolmest tõigast ei kvalifitseeru argumendiks ühegi teooria ümber lükkamisel.

  67. Urmas ütles:

    Jah, olen „Climategate’i vastulauseid lugenud“,

    Näe, jama. See, mida mina tsiteerisin, ei olnud vastulause vaid uudis sellest, et sõltumatu osapool oli asja üle analüüsinud ja mingisugustele järeldustele jõudnud. Selle “vastulauseks” lahterdamine ei ole abiks toimunu ratsionaalsel mõistmisel, pigem on tegemist FUD-taktikaga.

    Urmas ütles:

    Nagu Sa näid teadvat, et olen eelarvamuste kütkeis,

    Ja ma ei tea seda mitte kohvipaksu või teelehtede pealt. Ma tean seda viisil, mida ma juba selgitasin.

    Eelarvamustest saab hea tahtmise korral muidugi üle. Kas Sul on säärane tahtmine?

    Urmas ütles:

    Mul ei ole söakust väita, et needsamad Raukas, Lippmaa, Arrak jt on asjadest valesti aru saanud.

    Nende konkreetsete jaoks ei ole, aga paljude teiste jaoks on? Kui kummaline! Sellel peab kindlasti mingi põhjus olema.

    Urmas ütles:

    Võib-olla on see juhus, et kõik Eesti teadlased, kelledega põgusalt sel teemal vestelda olen saanud, on suhtunud teemasse teatud reservatsiooniga.

    Ei, see ei ole juhus. See tuleb sellest, et päris kliimateadlased ei käi reeglina ringi ega otsi “sellel teemal vestlemiseks” võimalusi, küll aga teevad seda asjahuvilised aktivistid. Paraku on sellega nagu paljude teistegi memeetiliste hädadega nagu nõiavits või uhvoloogia — aktivismihuvi on eelistatult nendel, kelle seisukohti teadus ei toeta.

    Urmas ütles:

    Olgu eelnev jutt mõeldud neile, kes on eelarvamustevabad ja kellede jaoks „pole kõik ammu selge“. Kes alles kujunavad oma “lõplikku seisukohta”.

    Teisisõnu, Sa oled huvitatud FUDi külvamisest ja ei taha pärleid sigade ette heita?

    Urmas ütles:

    Newtonist ja õunast. Olnuks kõik ammu selge, ei teaks me Einsteinist midagi.

    Fun fact: ka Einsteini teooriate järgi kukub puu otsast vabanev õun maha.

  68. Kriku ütles:

    Loomulikult ei tea keegi mingit lõplikku tõde. Loomulikult on see lõplik tõde alles hulga Nobeli preemiat väärivate uurimuste kaugusel. Aga ükski neist kolmest tõigast ei kvalifitseeru argumendiks ühegi teooria ümber lükkamisel.

    Küll aga on need väited väga tõhusad irratsionaalsete kahtluste sigitamisel.

  69. Urmas ütles:

    kas näiteks meie Horisondis on ilmunud mõni artikkel, mis ei oleks kahelnud inimtekkelise CO2 rollis kliimasoojenemises?

    Vast tal ikka roll ka on, kui ta juba kord kasvuhooneefekti põhjustav gaas on. Mõju täpselt kirjeldava mudeli sündi annab veel muidugi oodata.

    Olgu eelnev jutt mõeldud neile, kes on eelarvamustevabad ja kellede jaoks „pole kõik ammu selge“.

    Kui mõne teadlase jaoks ongi kõik ammu selge, siis ta ei tunnista seda. Proovib vähemalt nägu teha, et uurib midagi.

  71. @dig:
    Kus kohas Urmas hirmu (FUD) levitas? Ise tegid sedasama oma koomiksi näitamisega ja kahtlusi levitate nende suhtes, kes mõõdukamalt üritavad kliimamuutusi kirjeldada. Kahtlus ja ebakindlus on teaduse osaks ja alternatiiviks oleks dogma.

    Mis su enda seisukoht üldse on selle kraadise muutuse osas?

  73. Märt ütles:

    Kus kohas Urmas hirmu (FUD) levitas?

    FUD ei ole päris seesama, mis hirm. Hirm on FUD’ist ainult üks aspekt.

    Sõna seletatud, siin on põhjalik vastus viisakale küsimusele:

    Urmas ütles:

    Minu arvates on kogu selle teema juures kõige veidramaks meetod, kuidas midagi tõestada üritatakse – inimtekkelise kliimasoojenemise tõestamine ei ole ju vastanud teadusliku artikli, teadusliku meetodi kui sellise nõuetele. Käib mingisugune algandmete salastamine, moonutamine, tulemuste „silumine“.

    See siin on hägus käeviibe, abstraktse ebakindluse väljendus. See ei väida midagi; siin ei ole ühtki argumenti, mida kummutada saaks. Klassikaline FUD-komponent.

    Urmas ütles:

    Ilmselt seepärast pole ka minu arvates liialt palju ja lugupeetud inimesed selle EL CO2-hüsteeriaga kaasa jooksma asunud.

    Selles lauses on lausa kaks en passant vihjet kõrvuti: üks sildistab midagi hägusat “EL CO2-hüsteeriaks”, teine informeerib lugejat, et kui ta selle hägusaga nõusse jääb, ei ole ta samas paadis, kui paljud lugupeetud inimesed. Hädapärast saaks siit väite kokku meisterdada, aga see nõuab mitme lisaeelduse tegemist.

    Urmas ütles:

    Jah, leidub argumente ja lugupidamist väärivaid väitjaid, et kliimasoojenemine ei ole üheselt ja kahtlematult tõestatud (nagu seda väidab Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/clima/site…..s08_et.htm )

    Keerulise grammatilise konstruktsiooni skelett on ilmselge: kahtlemine väärib lugupidamist. FUD’is on selle asja täht D. Ratsionaalsed inimesed eelistavad muidugi ratsionaalset kahtlemist, mis käib S-tähega, aga see selleks.

    Urmas ütles:

    Meenutagem vigu IPCC 2007 aasta raportis (IPCC on ehk üldse teenimatult suure autoriteedi osaliseks saanud, oma 2500 vabatahtliku teadlasega) või nn Climategate juhtumit.

    Missuguseid vigu? Urmas ei seleta. Hüva, see selleks, ehk jäi lihtsalt veeris kitsaks. Aga kommentaar IPCCst ja vabatahtlikest teadlastest on kõige ehedamat sorti tagantkäe-FUD tüüpi “mingid asjaarmastajad on IPCC’sse lastud, ise ei tea midagi”. Lõpuks … “Climategate”? Paar posti hiljem väidab Urmas, et ta teab küll, mis asjast sai (= et mingisugust skandaali ei olnud), aga teadlaste tagakiusamist Watergate’iga assotsieerides väljendab ta ebamäärast, artikuleerimata hirmu-ebakindlust-kahtlust East Anglia teadlaste suunas. Tüüpi “Sa ei pea detaile teadma! Suur skandaal oli! Palju pettust toimus!”.

    Urmas ütles:

    Usutavasti ei ole ma hüsteeriline ja paduveendunud CO2-mõjude mitteuskuja, kes näeb ja kuuleb vaid soovitud uurimusi, vaid ma ootan artikleid ja uurimusi, milledes ei leita olulisi kitsaskohti.

    Hägune, abstraktne vihje (mitte väide!), et mingisugustes kõnealustes artiklites ja uurimustes on leitud “olulisi kitsaskohti”. Järjekordne klassikaline FUD-taktika. Täpselt seda sorti “minu aias ei ole auku” aka “täna oli kapten kaine” võtet kasutas FUD-tehnoloogia leiutanud IBM, kui ta rõhus väitele, et “meie tarkvara on meie eelmise tarkvarag ühilduv”, vihjates sedaviisi, et konkurendi tarkvara on “ühildumatu” ja muidu ka hirmuäratavalt kahtlane.

  74. Märt ütles:

    Miks siis sind debati vältimine ettevaatlikuks ei tee?

    Ma vastan sellele küsimusele hea meelega, aga kõigepealt tuleb lahti seletada kaks pisiasja:
    1. Mis debati vältimine?
    2. Kust on pärit miks-küsimuses sisalduv väide?

  76. @dig:
    Ma ei mäleta mida ma täpselt mõtlesin selles kohas, kuid midagi oli pistmist sellega, et sa ei tahtnud Urmasega vaielda ja hakkasid teda paranoiliseks nimetama.

    Need taktikad mida sa temas leiad paistavad su enda tekstist kah välja.

    Kunagi lugesin kliimapaanikute realclimate lehte IPCC rapordi kohta ja seal paar kommenteerijat kirjutasid, et 2-3 kohaliste arvude liitmisel ja lahutamisel oli vigu tehtud ning saadud numbrid muutusest olid paaris kohas suuremad, kui õige arvutamise korral.

    Hästi tähtis küsimus oleks sulle ikka see kui tõsiseks sa kliimamuuttust pead, sest siinsetele kommenteerijatel on nagunii omad seisukohad olemas. Ma võtan seda valetamise või enepettusena kui püüad ennast 100% objektiivsena ja eelarvamusteta krijeldada. Mina proovin rahustaja olla ja kui sa hakkad häguselt skeptikuid selles osas maha tegema pole ka ilus.
    Paar IPCC nimekirjas olnut on juba meedias sõna võtnud et neilt ei küsitud midagi ning isegi hääletust ei toimunud. Lihtsalt nimi pandi sinna 2500 sisse ja üks ähvardas lõpuks kohtuga, et ennast sealt välja saada.

    http://www.youtube.com/watch?v=BZcp_wcDXec
    4:30 juures hakati IPCC teadlasi näitama ja nad ise ütlesid, et mitmed IPCC nimekirja tegelased polnud teadlased.

  78. Olen natukene pettunud ja üllatunud – kui ma nüüd õigesti aru saan, siis oodati minult enese “paranoia” õigustamiseks linke? Mis viitab, et lugupeetud oponent ei ole enda (veendunud ja õige) seisukoha kujundamisel vastuargumente vaevunudki lugema? Või peab ta siinkirjutajat sedavõrd pinnapealseks ja oletab, et minu arvamus on kujunenud vaid paari pealkirja põhjal ja üritab seda nüüd paljastada?

    Märt viitas Wikipediale, sealt areneb teema edasi. Mul ei ole vist siiski mõtet Googeldamise tulemusi siia kopeerima hakata, märksõnu peaks samuti igaüks oskama defineerida.

    Veelkord digile: Puiklen rumaluse varjamiseks hoomamatu infopaljususe taha? Panen siis siia ühe lingi, viigu see pooljuhuslikult Manhattani deklaratsioonile: http://www.climatescienceinternational.org/index.php?option=com_content&task=view&id=37&Itemid=1
    (Viidatud link meenus aastast 2008 põhjusel, et minuteada jäi see Eesti meedias millegipärast tähelepanuta.)

  80. Nojah, Himaalaja osas jällegi niipidi. Aga lõpuks, on selles kõiges midagi, mis väljub keskmise teadusliku diskussiooni raamidest? Niimoodi ju asi käibki, et aegajalt tehakse vigu ja siis juhitakse neile tähelepanu? Kui palju jääks meile teadlasi alles, kui me tunnistaksime ainult neid, kes pole kunagi avaldanud vaieldavate järeldustega või ekslikuks osutunud infot?

    Ise küsimus on muidugi see, kas ja mis määral just see konkreetne raport peaks olema poliitikute tegevuse aluseks. Oleks muidugi väga tore, kui kellelgi õnnestuks mingi keerulise küsimuse kohta igas mõttes vettpidav aruanne koostada, aga kui tihti seda ette tuleb? Paratamatult peab iga olulist publikatsiooni lugema koos järgneva diskussiooniga. Kui poliitikud seda teha ei viitsi või ei suuda, on see muidugi väga kahetsusväärne, aga mis on lahendus? Loobuda üldse kokkuvõtete koostamise katsetest?

  81. @Kriku:
    Sa kritiseerisid hiljuti paari teadlast, sest nad tegelesid poliitikaga või olid vastukäivaid tulemusi saanud.

    Ma pole vist teadlaste kallal norinud kuid ma vihkan seda meedia ülereageerimist ja teiseks seda, kuidas aktivistid on wikipedia’s globaalse soojenemise võimalikult katastroofiliseks kirjeldanud. William Connoley vms. oli tuhandeid muudatusi viitsinud teha ja teda leiab siiani. Programmeerijaharidusega ja roheliste parteis olnud kuid mäletan, et Bushi valitsusajal ei lubanud USA valitsuse rahulikumate tulemustega uuringuid kasutada, sest Bushi valitsust ei saa usaldada, kuid närvitsejate blogid kõlbasid wikisse.
    Hokikepi graafikut hoitakse jonnakalt alles. Realclimate, mida nad wikis vahel kasutavad kasutab ülisegast sõnastust ja püüab alati närvilisi tulemusi tõestada.

  82. Wiki võiks esialgu allikana kõrvale jätta, vähemalt niikaua, kui sealsetes kliimateemades on kuulsa wikitrolli William Connoly käejälg tugevalt sees. Selle mehe produktiivsus on lihtsalt vaimustav, iseasi kas ta asjale kliimateemaliste artiklite vandaliseerimesega kasu tõi.

  84. Sa kritiseerisid hiljuti paari teadlast, sest nad tegelesid poliitikaga või olid vastukäivaid tulemusi saanud.

    Ma mainisin, et kõnealused tegelased ei ole juba pikka aega aktiivsed teadlased.

    Mina ei alustanud siin teemas Wikipediale viitamisega.

  86. @Kriku:
    Kui teadlased on midagi tõest öelnud, siis kuidas see nende usaldusväärset vähendab, kui nad näiteks pensionile lähevad?

  88. Seega, me vist ei nõustu Al Gore-ga, kes ütles et “kõik on ammu selge ja sel teemal pole enam midagi arutada”?

    Mõelgem nüüd selles valguses EL energeetika- ja CO2-poliitikale. Tohututele muudatustele majandusharus, kus investeeringuid tehakse pooleks sajandiks ja pikemaks perioodiks. Ja millistele uuringutele põhinedes? Ning teemast eemaldudes, kas neist Euroopa pingutustest on kasu, kui kogu muu maailm CO2-poliitikale vilistab? Mitu päeva või kuud me nafta lõppemist edasi lükkame? … aga see on, nagu öeldud, hoopis teine teema.

  89. Märt ütles:

    @Kriku:
    Kui teadlased on midagi tõest öelnud, siis kuidas see nende usaldusväärset vähendab, kui nad näiteks pensionile lähevad?

    Kahte pidi. Ühest küljest ei pruugi pensionärist teadlane end uute arengutega kursis hoida. Teisest küljest assotsieerub pensionipõlv vanadusega ja vanadus seniilsusega.

    Aga kas need konkreetsel juhul probleemiks on, tuleb igal konkreetsel juhul eraldi analüüsida, muidu võib kergesti tegemist olla lihtsalt abstraktse hirmuga vanade teadlaste aadressil.

  90. Märt ütles:

    Kui teadlased on midagi tõest öelnud, siis kuidas see nende usaldusväärset vähendab, kui nad näiteks pensionile lähevad?

    Kui keegi on midagi tõest öelnud, kuidas see tema usaldusväärsust suurendab, ja mida selle usaldusväärsusega peale hakata?
    Kui inimene väidab, et ta valetab alati ja kõiges, on ta ka vähemalt korra tõtt rääkinud.

  91. Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

    “On selge, et soojenemine on asendunud jahenemisega, ja arvatakse, et see jätkub. Seda arvavad Vene klimatoloogid, kes on kogu aeg öelnud, et algab jahenemine, ja seda ütlevad ka ameeriklased. Ega ameeriklased ei kirjuta alla ka Kyoto protokolli jätkule. Nad ütlevad, et see on jama, et inimtekkeline süsihappegaas mõjutab ainsana kliimat.”

    Raukase sõnul algas jahenemine 2008. aastal ja jõuab tippu 2015. aastal.

    Väike jääaeg peaks kestma 2030. aastani ja seejärel tuleb uuesti soe aeg, et siis taas jaheneda.

    Teadlased, kes pooldavad kliima soojenemise teooriat, tuginevad paljuski liustike sulamisele. Selle kohta ütleb Raukas: “Liustikud ei reageeri isegi kiirele ja tugevale soojenemisele kohe, vaid teatud hilinemisega, mis suurte Fedtšenko-taoliste liustike puhul võtab aega vähemalt 1000 aastat, Antarktika jääkatte puhul aga 10 000 –

    100 000 aastat. Ent kui õhu soojenemisega langeb rohkesti sademeid, lund, võib pilt olla vastupidine, soojenemisega kaasneb liustike kasv ja pealetung ning ookeanide veetaseme ajutine alanemine.”

    Raukas juhib tähelepanu, et heaks kliimatingimuste kõikumise indikaatoriks on suurte järvede veetasememuutused – mida sademeterohkem ja jahedam on kliima, seda kõrgem on järvede veetase, ja vastupidi. Hämmastaval kombel langeb hüdroloog Ago Jaani prognoos Peipsi järve uue maksimumveeseisu kohta kokku Raukase ennustusega, et 2015 aastal peaks olema “väikese jääaja” tipp.

  92. Raukase sõnul algas jahenemine 2008. aastal ja jõuab tippu 2015. aastal.

    Kas jääajal ei peaks ka suved pigem jahedad olema?
    Nii palavat suve nagu sel aastal oli, ei mäleta aga isegi vanad inimesed.

  93. Raukas juhib tähelepanu, et heaks kliimatingimuste kõikumise indikaatoriks on suurte järvede veetasememuutused – mida sademeterohkem ja jahedam on kliima…

    Kliima jahedus on järvede puhul vast oluline suvel?
    Et vähem vett ära auraks.

  94. Lp.-d K_V, salvey, dig, Urmas, Kriku, Märt, tohlakas, …, kahtleja, Andres Valdre

    Ei viitsinudki kommentaaride jada lõpuni lugeda…, mis ei tähenda, et need igavad või rumalad oleksid.

    Nagu ikka vaidlustes ja debattides juhtub, tuleb MILLEGI tõestamiseks sukelduda kolossaalselt suurde pisidetailide hunnikusse… Ja siis meelest läebki – see suur pisidetailide kuhjum moodustab ju süsteemi,
    antud juhul planeedi nimega MAA… ;-)

    Nii suur sys(õigem oleks vast KOMPLEKS), nagu seda on MAA, sisaldab sedavõrd suurt hulka seoseid, et selle syssi korrektne ja lõplik analüüsimine ja kirjeldamine ongi võimatu… vähemasti momendil inimkonna käsutuses olevate teadmiste, tehniliste-, majanduslike- ning inimressursidega.

    Seega, kas ei oleks õigem, et artikli lõppu märgib selle autor küsimuse(d), millele ta konkreetsemalt kommentaare tahaks,

    et ei tekiks tühjast tüli
    kuse pärast kurje jutte
    pasa pärast pahandusi
    sita pärast sekeldusi

    ?

  95. Kusti ütles:

    Lp.-d K_V, salvey,…
    … kas ei oleks õigem, et artikli lõppu märgib selle autor küsimuse(d), millele ta konkreetsemalt kommentaare tahaks
    ?

    Paistab nii, et artiklite lõpetamine on autorite vaba valik.

  96. K_V ütles:

    Kusti ütles:

    Lp.-d K_V, salvey,…
    … kas ei oleks õigem, et artikli lõppu märgib selle autor küsimuse(d), millele ta konkreetsemalt kommentaare tahaks
    ?

    Paistab nii, et artiklite lõpetamine on autorite vaba valik.

    Nii jah! Just selles probleem ongi, et kui räägime liig vabalt nö. kõigest, saame tulemusek pea et midagit… Eriti hulluks läheb siis kui kommentaare on palju… Hakkab vägisi sarnanema mõnede Kuku Raadio saadetega, kus kolm-neli tõesti huvitavat isiksust saatejuhi saamatuse tõttu korraga räägivad… ;-)

  97. tohlakas ütles:

    Wiki võiks esialgu allikana kõrvale jätta, vähemalt niikaua, kui sealsetes kliimateemades on kuulsa wikitrolli William Connoly käejälg tugevalt sees.

    William on palju asju, aga troll kindlasti mitte.

  98. Urmas ütles:

    Olen natukene pettunud ja üllatunud – kui ma nüüd õigesti aru saan, siis oodati minult enese “paranoia” õigustamiseks linke?

    Ei, kindlasti mitte. Õigustamine ei too kellelegi tulu ja kindlasti ei aita ta probleemi paremini mõista.

    Jäta paranoia kõrvale ja esita argumendid, mis toetuvad faktidele, mitte umbmäärasele hirmule või hägusatele kahtlustustele.

    Urmas ütles:

    Mis viitab, et lugupeetud oponent ei ole enda (veendunud ja õige) seisukoha kujundamisel vastuargumente vaevunudki lugema? Või peab ta siinkirjutajat sedavõrd pinnapealseks ja oletab, et minu arvamus on kujunenud vaid paari pealkirja põhjal ja üritab seda nüüd paljastada?

    Sul on väga kummaline arusaamine ratsionaalse debati olemusest. Aga siin ei ole selle üle diskuteerimiseks kindlasti õige koht.

  101. Kusti ütles:

    kui räägime liig vabalt nö. kõigest, saame tulemusek pea et midagit…

    Skeptik.ee on tõesti täpselt see, mis ta just on, ei parem ega halvem.
    Aga mullegi on öeldud, et kui tahad, tee ise paremini. Mine tea, ehk keegi kusagil proovibki. [viidet?]
    Kui lehetegija suudab oodatavad tulemused enda ja teiste jaoks väga selgeks teha, ehk siis need tulemused ka tulevad.
    Reeglite kehtestamine on ka lehetegija rida. Siinpool tõstetakse sellised jutud tavaliselt “tühja teemasse”.

  103. Kogu uudis algas kahjuks valest otsaks, sest CO2 võib inimene ju atmosfääri ajada, aga temperatuuri see ei tõsta.
    CO2 hulk on temperatuuritõstmise võimekusess juba ammu küllastunud.

  104. mait ütles:

    CO2 hulk on temperatuuritõstmise võimekusess juba ammu küllastunud.

    Viita allikale ka.

  107. Oleks rumalus, kui see oleks ainuke uuring, mis selle kohta tehtud. Paluks teil tuua siis vastavaid uuringuid, mis näitavad midagi vastupidist, ma olen üsna kindel, et need peavad olemas olema.

  109. Uus-Meremaa teadlane, kes oskab hästi jaanalindudega rääkida, vaatab probleemi natuke teise külje pealt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga